2.stseen Isebeli ema oli jutukas juudi naine, kes üritas kõigile selgeks teha , et ta on tegelikult Prantsuse päritoluga. Ta oli kirjutusmaterjalide kaupluse omanik. Ta armastus oli domineeriv, haiglane, possessiivnne ja egoistlik. Ta ei tatnud, et Isebel armastaks kedagi teist peale tema. Ema lubas Isebelil konservatooriumis käia, aga ta ei lubanud tal oma annet edasi arendada ja kasutada kõiki võimalusi selleks. Ta kartis, et sellisel juhul läheb Isebel tema juurest ära. Ta tahtis, et Isebel ikka temaga seotud tütreks jääks. Vabanduseks tõi ta alati, et neil pole piisavalt raha.(lk 62 2.lõik) See, et ema oli Eestisse tulles juudi usu vene õigeusu vastu vahetanud mõjutas ka Isebeli. Tänu sellele ei saanud ta kokkuhoidvatelt juutidelt mingit toetust, sest nad toetavad ainult puhast juutlust.(lk 62 3.lõiugu lõpp) Ka võimaluse tasuta Sveitsi õppima minna ajas ema nurja, vihjates, et tahaks ka kaasa minna ja seal uue poekese avada. Vaatama...
Mõisted (kirjandus) mõiste=selgitus, mitte ühesõnaline vaste. Commedia dell' arte rahvakomöödia. Dialoog - ehk kahekõne on kahe või enama isiku kõnelus. Dialoogi aluseks on enamasti olukord, kus tegelastel on erinev info või erinevad vaatepunktid, nii et neil tekib vajadus kõnelemiseks. Draama - välisvormiliseks tunnuseks on dialoog ja põhielemendiks tegelased. Dramaatikat iseloomustavad olevikuline tegevus ja pingsalt dünaamiline sündmustik, mille kaudu karaktereid avatakse. Põhizanrid ajalises järjestuses on tragöödia, komöödia ja draama. Dramatiseering eepilise teose draamavormis ümbertöötus. Eepiline teater Etendus sõna- v. muusikalavastuse, tsirkusenumbrite vms. esitus vaatajaskonnale. Farss jämekoomiline lühinäidend, jant. Happening improviseeritud ühekordne etendus, mis hõlmab kujutava kunsti, muusika, tantsu ja sõnakunsti sugemeid. Intriig - kirjandusteose sündmuste kulg, mis põhi...
Hüüdlause: ,,Tee vähemalt üks tervislik valik päevas." Poolitatud ekraan. Vasakul pool toimuv on ebatervislik, paremal tervislik. Näitlejaid ei ole, on vaid lõbusa taustamuusika saatel vahelduvad toidulstseenid, kus vasakul pool ekraani näidatakse ebatervislikke valikuid ning paremal pool tervislikumaid valikuid. Stseen 1: Vasakul pool rohkelt vahustatud piimaga latte, lusikas suhkurt juurde panemas, vasakul klassikaline must kohv, alustassil pruuni suhkru kuubikud. Stseen 2 Vasakul pool on näha kausi sees suhkrustatud hommikuhelbed piimaga(taamal kõrge rasvaprotsendiga piimapakk), paremal kausis puuviljamüsli koos värskete mutsikatega, (taamal madala rasvaprotsendiga piimapakk). Stseen 3 Vasakul pool poolik komm paremal pool puuvili(õun, banaan jms)/kuivatatud puuvili/maasikas tumedas sokolaadis. Stseen 4 Vasakul pool poolik hamburger, paremal pool (sai täisterajahust) võileib koos singi ja tomatitega. Stseen 5 Vasakupoolsesse klaa...
Mikromegas 1.) Zanr: filosoofiline jutustus · Novellist laialdasem sündmustik · Vaba vorm · Romaanist lühem · Ülesehituselt lihtsam 2.) Põhiteemad: · Arutleb suuruste üle · Sa ei pea olema suur, et osata mõelda 3.) Konflikt: · Keegi ei saa kõike teada 4.) Oluliseim stseen: · Mikromegas annab üle tühja raamatu. Näitab et ta ka ei tea kõikie ja et kõike teadmisi ei saagi ilmselt ühte kohta kirja panna 5.) Põhitegelased · Mikromegas elas planeedil Siriuse tähe ümber, 8 penikoormat pikk, oli mingi tark vend, 1000 meelt, elab kaua(700x15000 aastat), tahtis teada saada uusi asju. Ta nimi on vastandlik: mikro on nagu väike ja mega on suur.
3.) Konflikt: · Tatjanale meeldis Onegin, aga Onegin tahtis olla vaba. Hiljem kui Onegin kahetses, et ta Tatjana tunnetele ei vastanud oli juba hilja, sest Tatjana oli mehele läinud. · Duell Lenski oli Onegini peale vihane, sest ta tantsis Olgaga ning ta kutsus Onegini duellile, mille käigus Onegin tappis Lenski. Peale seda Onegin oli masenduses, läks reisima. 4.) Oluline stseen: · Tatjana nägi Oneginit. Ta sai aru, et tema jaoks on keegi olemas, avas talle oma hinge. · Duell Onegini jaoks karm kuna ta tappis sõbra. Peale seda läks rändama. Kui seda poleks olnud oleks ta vbl Tatjana ära kosinud ja elu oleks teistmoodi läinud. Oluline seepärast,et see stseen toob loosse järsu pöörde. 5.) Põhitegelased: · Jevgeni Onegin: 1) pärit Peterburist, moenarr, 2) soovis olla vaba, 3) kuulus
· naeruvääristab inimlikke nõrkusi ja pahesid 2.) Põhiteemad: · Armastus, suhted DJ ja kõik ta naised · Paheline elu jätab kõik maha, ei usu jumalat 3.) Konflikt: · Elab pahelist elu, vahetab naisi tihedamini kui sokke · Teda hakati taga otsima, meeste poolt kes olid lähedased naistega keda ta võrgutas · Ei kartnud Komtuuri/vaime 4.) Oluline stseen : pmst viiamne stseen kui DJ põrgusse tiritakse. Näitab, kui olla ükskõikne, mõeldes vaid iseendale, elada valedes ja mitte hoolida tagajärgedest, siis see tuleb lõpuks kõik kuidagi tagasi 5.) Põhitegelased: · DJ kuulus kõrgklassi, jõukas, valelik, ükskõikne, paheline, mittetundlik, kasutas enda seisust ära. Soovis kogeda uut ja huvitavat ning alustas uusi suhteid kogu aeg. Nimi ütleb, et ta oli naistemees.
Meie aja kangelane 1.) Zanr: Romaan, mis koosneb üksiknovellidest · mitmeplaaniline tegevus · probleemirohkus · keerukas sündmustik 2.) Põhiteemad · Petsorini suhted naistega (Bela, salakaubavedajast tüdruk, vürstitar Mary ja Veera) 3.) Konflikt: · Armastus ei ole tema südamele kutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. 4.) Oluline stseen: · Konflikt Grusnitskiga (Vürstitar Mary). Näitab Petsorini silmakirjalikkust ja manipuleerimisoskust. 5.) Tegelased: · Petsorin: imelik, veidrustega(päev otsa vihmaga jahil, aga aga väike tuulehoog toas siis külmetanud), temaga juhtus ebatavalisi asju, keskmist kasvu, sale peenike piht ja laiad õlad, tugev kehaehitus, korralik inimene, kõnnak hooletu
Faust 1.) Zanr: värsstragöödia · Traagiline lõpplahendus · Traagiline konflikt · Kurbmäng 2.) Põhiteemad: · Teha kõik, et saada mida sa tahad, hiljem armastuse nimel 3.) Konflikt: · Kas pahelisus suudab hukutada õilsuse Mefisto kavatseb fausti meelitada meelelise iha lõksu, kuid faustis tärkab tõeline tunne Margarete vastu 4.) Oluline stseen: · Fausti ja Margarete armastus mefisto plaan kukub läbi osaliselt 5.) Tegelased: · Faust: Arst, oli depressioonis.Faust on rahutu. Kuid alati jäi ta oma põhimõtetele kindlaks ja ei kaldunud teelt kõrvale. Tema kaudu on väljendanud autor ka humanismi ideid soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. · Mefisto: kuri deemon, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda
Komöödia ühes vaatuses TEGELASED: LA GRANGE, põlatud kosilane. DU CROISY, põlatud kosilane GORGIBUS, auväärt pürjel. MADELON, Gorgibusi tütar, naeruväärne eputis. CATHOS, Gorgibusi vennatütar, naeruväärne eputis. MAROTTE, naeruvääärsete eputiste toatüdruk. MAROTTE, naeruväärsete eputiste toapoiss. MARKII DE MASCARILLE, La Grange´i teener. VIKONT DE JODELET, Du Croisy teener. KAKS MEEST KANDETOOLIGA, NAABRID, VIIULDAJAD. Tegevus toimub Pariisis, Gorgibusi majas. ESIMENE STSEEN La Grange ja Du Croisy on just külastanud provintsiplikasid ning saanud naeruväärse kohtlemise osaliseks. Du Croisy võtab asja üpriski rahulikult, mitte nagu La Grange, kes tahab plikadele õppetunni anda. Tal on üks isevärki toapoiss, Mascarille, kellele meeldib mängida isandat, püüab olle koledasti galantne, luuletab, põlastab teisi toapoisse jne. Mida mees temaga teha kavatseb jääb esialgu aga saladuseks. TEINE STSEEN Gorgubus uurib meestelt, et kuidas ta tüdrukutega läks
TEGELASED: DON JUAN, don Luisi poeg. SGANARELLE. GUSMAN, Elvira teener. DON CARLOS - DON ALONSO Elvira vennad DON LUIS, don Juani isa. FRANCISCO, sant. CHARLOTTE - MATHURINE külatüdrukud Pierrot, KÜLAPOISS, Charlotte´i peigmees. KOMTUURI KUJU. LA VIOLETTE - RAGOTIN don Juani teenrid. HÄRRA DIMANCHE, kaupmees. LA RAMÉE, elukutseline mõõgamees. VAIM. DON JUANI SAATJASKOND. DON CARLOSE JA DON ALONSO SAATJASKOND. Tegevus toimub Sitsiilias. ESIMENE VAATUS (Palee) ESIMENE STSEEN Sganarelle, tubakakott käes, räägib, et tubakas on haritud inimeste kirg. See teeb rõõmsaks, pluss inimesed, kes suitsetavad, muutuvad viisakamaks. Miks muidu nad seltskonnas kõikidele oma tubakat pakuvad. Uurib Gusmani käest, et kas nende ärasõit tuli tema käskjannale veidi ootamatult. Tema enda isand, don Juan, olevat jätnud donja Elvira südamesse sügavad jäljed ning nüüd ajab naine tema juurest ootamatult lahkunud meest taga. Gusman uurib, et kas Sganarelle
teemade kõrvale tuleb portreekunst. Ka loodus olustikumaal. · Itaalia: Vararenessanss- sünnikoht oli Firenze ja alguses eristatakse kahte suunda. Üks on radikaalne realistlik suund, mis hülgas gooti elemente · Masaccio(1401-1428)- Ei tehta tihti Masolinoga vahet. Tema tähtsaimaks tööks on Prancacci kabeli kaunistamine Karmeliitide kloostri juures Firenzes. Seinamaalid jäid pooleli, lõpetas Filippo Lippi. Kõige kuulsam on maksulava stseen. Teine on kolmainsus- perspektiivikasutamine ja renessansile omane kolmnurkkompositsioon. · Masolino(u1383-1447)- Osad arvavad, et osad tööd Prancacci kabelis on tema tehtud. Tema töödes on gootilikke elemente, Püha Perekond ja Maarja kuulutus. · Omaette nähtused moodustasid problemaatikud, kes olid kunstnikud, kes püüdsid puht teaduslikult lahendada perspektiivi lühenduse ja valguse kujutamist. Kuulsaim on Paolo Uccello(1397-1475)-
Näitekirjandus 1. Seleta mõisted: · Dialoog- kahekõne, tegelaste omavaheline kõne näidendis · Vaatus- lavateose suurem lõik, eraldatud pausidega · Stseen- pilt, vaatuse väiksem osa · Remark- märkus, selgitus lugejale/vaatajale · Draama- tõsine näidend, näitekirjanduse zanr 2. Millised on draamakirjanduse välised väljendusvahendid? Nendeks on dialoogid, remargid, stseenid ja vaatused. Ehk kõik üleval toodud mõisted peale draama. 3. Loetle Vana-Kreeka teatrile iseloomulikke jooni. Kohad paiknesid orkestras, toimus vabas õhus, näitlejaid oli vähe (2-3) ning näitlesid ainult mehed, maskid, koor ehk jutustaja, etendused toimusid päeval. 4. Kes pani aluse Eesti rahvuslikule teatrile, millal see toimus? Lydia Koidula, 1870.a 5. Nimeta esimesed algupärased Eesti näidendid. ,,Saaremaa onupoeg" ; Maret ja Miina ehk kosjakased" ; ,,Säärane mulk" 6. Miks o...
Tartuffe ehk petis Moliere Tegelased: Proua Pernelle ema Orgon Elmire mees Elmire Orgoni naine Damis poeg Mariane tütar Valere Mariane peika Cleante Elmire vend Tartuffe vagatseja Dorine Toaneitsi Härra Loyal kohtuteener Politseiametnik Filipote Pernelle'i teenijanna Tegevustik: Pariis; Orgoni maja I VAATUS Proua Pernelle soovib kiirelt majast lahkuda ja teised takistavad. Kellelegi ei meeldi, et ta Tartuffe kuulab (petis). Pernelle ei usu neid ja lahkub. (I stseen) Cleante ja Dorine vestlus, arutavad kuidas Orgon & Pernelle petis Tartuffe müju all on (II stseen) Elmire teatab, et Orgon jõudis (III stseen) Damis määrib oma üde Valere'le pähe, tahab ise valere'i õde (IV stseen) Orgon saabus ja uuris, mis majas toimub; tegelikult huvitus ainult Tartuffe tegemistest (V stseen) ...
MOLIERE ,,DON JUAN" 1. peatükk 1. stseen: Sganarelle ja Don Juani naise teener Gusman omavahel räägivad, et Don Juan pettis oma naist. Don Juan ja Sganarelle olid linnast lahkunud. 2. stseen: Don Juan ning Sganarelle vestlevad. DJ tunnistab, et armunud teise, kuigi on Elviraga kihlatud. Ei pea patuks petmist. Sganarelle peab seda pahaks. DJ võtab nõuks uue armastuse röövida (too on kihlatud ning peabi abiellumas). Märgatakse Elvirat. Too oli oma teenri Gusmaniga DJ-le järgi tulnud. 3. stseen: Elvira nõuab DJ-lt lahkumise põhjust. DJ ütleb Sganarellele, et too räägiks, Sganarelle ei oska aga midagi kosta. DJ peab lõpuks ise rääkima ja ütleb, et tunded Elvira
NAISTE KOOL Komöödia viies vaatuses TEGELASED: ARNOLPHE, teise nimega de la Souche. AGNÉS, naiivne tütarlaps, Arnolphe´i kasvandik. HORACE, Agnési armsam. ALAIN, talupoiss, Arnolphe´i teener. GEORGETTE, talutüdruk, Arnolphe´i teenija. CHRYSALDE, Arnolphe´i sõber. ENRIQUE, Chrysalde´i õemees. ORONTE, Horace´i isa, Arnolphe´i hea sõber. NOTAR. Tegevus toimub Pariisis, väljakul Arnolphe´i maja ees. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Arnolphe teatab, et ta kavatseb abielluda. Chrysalde näeb selles aga suurt hädaohtu, probleeme ning sekeldusi. Arnolphe räägib, kuidas ta ühe väikse tütarlapse enda kasvatada võttis, oma kasvandikuks tegi, et üks päev ta endale naiseks võtta. On hoidnud teda muust maailmast eraldatuna, et ta oleks piisavalt rumal, alandlik jne. , et seda hardamalt peab ta oma mehest lugu. Seejärel kurdab ta, et talle ei meeldi oma enda nimi. Arnolphe mõis kõlab liiga maotult nagu
TEGELASED: ARGANTE, Octave´i ja Zerbinette´i isa. GÉRONTE, Léandre´i ja Hyacinte´i isa. OCTAVE, Argante´i poeg ja Hyacinte´i armsam. LÉANDRE, Géronte´i poeg ja Zerbinette´i armsam. ZERBINETTE, arvatav mustlastüdruk, tegelikult Argante´i tütar ja Léandre´i armsam. HYACINTE, Géronte´i tütar ja Octave´i armsam. SCAPIN, Léandre´i teener, kelm. SYLVESTRE, Octave´i teener. NÉRINE, Hyacinte´i amm. CARLE, kelm. KAKS KANDJAT. Tegevus toimub Napolis. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Octave teatab Sylvestrele suure kurvastusega, et tema isa tuleb linna tagasi, kindla kavatusega talle naine võtta. Väljavalituks on Géronte´i tütar. Isa sai onult mingi kirja, mis peaks talle rohkesti meelehärmi tekitama, kuna Octave on juba iseselle kirja sisu pärast närvis. Paanitseb. TEINE STSEEN Octave kurdab oma mure Scapinile, et talle tahetakse vastu tahtmist naist võtta. Scapin loobub aitamast, kuna tal on niigi palju sekeldusi olnud (kohtuga ka)
TARTUFFE EHK PETIS Komöödia viies vaatuses TEGELASED: PROUA PERNELLE, Orgoni ema. ORGON, Elmire´i mees. ELMIRE, Orgoni naine. DAMIS, Orgoni poeg. MARIANE, Orgoni tütar ja Valére´i armsam. VALERÉ, Mariane´i armsam. CLÉANTE, Elmire´i vend. TARTUFFE, valevaga. DORINE, Mariane´i toaneitsi. HÄRRA LOYAL, kohtutäitur. POLITSEIMEISTER. FLIPOTE, proua Pernelle´i teenija. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. ESIMENE VAATUS ESIMENE STSEEN Proua Pernellel on kiire majast lahkumisega. Elmire, Dorine, Damis, Mariane, Cleante üritavad teda takistada. Kõik on pahased vanaproua peale ,et ta nagu isagi (Orgon) Tartuffe kuulab. Rahvas kutsub seda viimast kelmiks. Pernelle peab seda aga laimuks. Paneb kõik sealolijad oma rumala jutuga enda arust paika ning lahkub. TEINE STSEEN Cleante ja Dorine räägivad, et kuivõrd Orgon ja proua Pernelle Tartuffe mõju all on. Tartuffe olevat viimne kui kelm. KOLMAS STSEEN
Misantroop Moliere Tegelased: Alceste- Celimene'i austaja Philinte- Alceste'i sõber Oronte- Celimene'i austaja Celimene- Alceste'i armastatu Eliante- Celimene'i nõbu Arsinoe- Celimene'i sõbratar Acaste- markii Clitandre- markii Basque- Celimene'i teener Aukohtu käskjalg Dubois- Alceste'i teener Tegevus toimub Pariisis, Celimene'i majas. Esimene vaatus I stseen: Alceste ja Philinte tülitsevad, sest Alceste vihkab kogu inimsugu selle silmakirjalikkuse tõttu( ta ei salli viisakust, tema arust peaksid inimesed olema otsekohased, mitte võltsid). Philinte vaidleb vastu, tema arvab et inimestel on viisakus tavaks kujunenud ja pole patt seda järgida, ta arvab, et maailma pole mõtet üritada muuta paremaks kohaks, sest inimesed ei alluks eal nendele rangetele reeglitele, see üritus naerdaks välja. Philinte toob
Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast. Vanemad on asjatult Romeod tema kurvameelsuse põhjuse üle küsitlenud. Benvolio üritab ise Romeo mure jälile saada
Romeo ja Julia Esimene Vaatus 1. stseen Samson(Capuletti teener) ja Gregorio(Capuletti teener) lähevad kaklema Abrahami(Montecchi teener) ja Balthasariga(Montecchi teener) kuna mõlemad osapooled väidavad, et nende isand on parem. Võitlusega liituvad veel Tybalt(Capuletti naise vennapoeg) ja Benvolio(Montecchi vennapoeg), saabuvad veel Montecchi ning sinjoora Montecchi(Montecchi naine) ja Capuletti ja sinjoora Capuletti(Capuletti naine) ning ka Vürst enda kaaskonnaga, kes tüli ära lahutab. Montecchi ja sinjoora
Marcellus ja Horatio arutavad maal toimuvat: valmistutaks justkui sõjaks. Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. II stseen: Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse poeg Laertes palub kuningalt luba lahkuda Prantsusmaale. Kuningapaar keelitab Hamletit leinast taanduma, Hamletit aga piinab isa surm, ta usub, et
Hamlet William Shakespeare I VAATLUS I stseen Tegevuspaigaks on Helsing öri loss, kus parajasti vahetavad Nernardo horatio ja marchellus v älja senise tunni mehe francisco. Sa mal ööl il mutab ennast vai m põhjanaela suunalt, ja vain on üleni raudrüüs ja tunni mehed tunnevad selles ära Hamleti kes oli hukkunud ja kaotanud k õik o ma maad. Kui8 järg misel ööl
RISTUMINE PEATEEGA ehk MUINASJUTT KULDSEST KALAKESEST Näidend kahes vaatuses Aastal 1997 Moto: Ma kirjutasin selle raha pärast Tegelased Osvald Koger Laura Siig Roland Räim Kaupo Koha Tegemiskoht Siin Tegemisaeg Nüüd I VAATUS 1. stseen Osvalt teritab süvenenult pussnuga. Räägib iseendaga, ilmselt on ta pikka aega üksi elanud. Teritab veel natukene aega ja lööb siis noa tugevasti laua sisse. Samaegselt koputatakse uksele. Osvald istub liikumatult. Koputus kordub mitut puhku, kuni koputajad ise ukse avavad ja tuppa piiluvad. Roland ja Laura alustavad kõnelust. Räägivad rohkem nagu publikule, et nad on jäänud öö peale, kuna ükski masin neid peale ei võtnud
Horatio selgitab, et oodatakse Norra rünnakut, et kord kaotatud maa-alad tagasi võtta. Horatio märgib, et ended kuulutavad suurt vapustust. (lk 10) Jälle ilmub kadunud kuninga, vana Hamleti vaim ja Horatio otsustab ta kinni pidada. Marcellus ja Horatio püüavad vaimu tabada, kuid see kaob.Kuke laul sundis vaimu lahkuma. Mehed otsustavad toimunust noorele Hamletile jutustada ja loodavad, et isa vaim temaga kõneleb. (lk 11-12) II stseen Mis on just toimunud? Kelle heakskiidul? Mille pärast on H.kurb,vihane,solvunud ? Kuidas seda väljendab? Kuidas käitub kuningas? Millise teate Horatio H-le toob? Riiginõukogu saali ilmuvad kroonimistalituselt saabuvad peorõivais Claudius, Gertrud, Polonius jt, kõige lõpuks leinarüüs Hamlet. (lk 12) Kuningas tänab nõukogu liikmeid toetuse eest kuningaks saamisel ja venna lese kosimisel. Norra kavatsuste selgitamise järel saadab kuningas saadikud kirjaga Norramaale. Poloniuse
Filmindus Rasmus Eidapere Kool Lind 6.Klass Filmikeel Filmile iseloomulik märgisüsteem, millega kaasnevad filmikunsti väljendusvõimalused hõlmab filmi pildi ja heli, ruumi ja aja kujutamist ja organiseerimist. Kaader Kaader on filmi ja videotehnikas mahamängivate piltide jadas. Stseen Stseen on üks pilt, etteaste või lõik etendusest. Ühesõnaga Üks episood. Kunstiline Kujundus Kunstiline kujundus aitab luua filmi miljööd. Olenevalt filmi tegevuspaigast või ajastust kujundatakse ka võttepaik koos kostüümide, esemete ja muuga.Miljöö on teose aeg-ruum. Miljööd Kirjeldatakse pealmiselt selleks, et iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist ja väljendada autori mõtteid. Heli Heli kasutatakse filmis
Püüe romaani põhiideed lühidalt kokku võtta viib teose lihtsustamisele. Selle asemel, et püüda kohe pärast romaani lõpetamist sõnastada selle sõnum, tuleks alustada kaugemalt ja liikuda edasi samm-sammult. 1. Milline on teose pealkiri? 2. Kas teosel on moto? Mida on autor tahtnud motoga öelda? 3. Millised on romaani põhiteemad? 4. Milles seisneb romaanis konflikt? 5. Millised on romaanis olulised stseenid või kõige olulisem stseen? Miks see stseen on oluline? 6. Analüüsi romaani põhitegelasi. 7. Milliseid küsimusi romaan esitab? 8. Milliseid vastuseid pakub romaan esitatud küsimustele? Iga romaan ei pruugigi enda poolt esitatud küsimustele vastata romaani taotluseks võibki olla küsimine, mitte vastamine. MITMEHÄÄLNE romaan ÜHEHÄÄLNE romaan
Üks tuntumaid portreit on paavst Innocentius X portree, mida peetakse psühholoogiliselt sügavaks. Mõõtmetelt suurimad on 2 kompositsiooni ,,Õuedaamid" ja ,,Vaibakudujad", valminud tema elu lõpuperioodil. EL GRECO (1541-1614) Üleminek renessansilt barokile. Maalis kompositsioone, mille teema oli seotud usuga. Üks iseloomulik töö on ,,Krahv Orgazi haudapanek" väärikale ja pidulikule tseremooniale on vastandatud fantastiline ja dünaamiline stseen pilvedel. Tema teostes seguneb usuline müstika reaalse maailmaga. Figuurid on alati eriskummaliselt pikaks venitatud ja tema maalides reaalne maailm on renessansist, tunnetus ja usuline müstika on läbinisti barokk. Francisco GOYA (1746-1828) Üks maailma omapärasemaid maalijaid ja graafikuid. Arvukate õukonnaportreede kõrval on loonud suure hulga teoseid, mis on pühendatud hispaanlaste vabadusvõitlusele Napoleoni vägede vastu. ,,Ülestõusnute mahalaskmine 3
W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia" Vaadates 1996. aasta filmi Romeost ja Juliast panin esimese asjana tähele, et tekst on peaaegu sama, mis raamatus. Loomulikult oli teksti veidi lühendatud, sest muidu oleks film lihtsalt liiga pikaks veninud. Filmi tempo oli veidi muutlik, kuid ülemäära häiriv see ei olnud. Mõne stseeni esitamiseks oleks võinud küll vähem aega kulutada, sest üldidee mõistmiseks polnud aeglane tempo oluline. Näiteks stseen, kus Romeo ja Julia olid kahekesi tagahoovi basseinis oleks võinud palju kompaktsemalt esitada. Raamatus kulges see stseen tempokamalt, kuid idee sai ka siis selgeks. Filmi ja raamatu vahel võib olla kõige suuremaks erinevuseks oli grimm ja kostüümid. Filmis kandsid näitlejad äärmiselt tänapäevaseid riideid ja seega ei tundunud see niivõrd suure klassikana kui pigem hariliku hollywoodi filmina. Kusjuures riimuv tekst oli seejuures pisut häiriv
Kuid tal olid kõik omadused, mis peaksid ühel õigel Taanimaa printsil ja peategelasel olema. Hamlet oli tohutult julge. Ta järgnes vaimule, hoolimata sõbra hoiatusest. Kuigi tema vaenlaseks ja isa tapjaks oli kuningas, siis sepitses ta ikkagi kätemaksu plaani, tegi kõik, et tõestada Claudiuse süüd ega peljanud midagi. Ka see oli paras julgustükk, kui Hamlet lasi kuningale etendada näidendi, kus toimus Hamleti isa mõrvaga sarnane stseen. Kuningas vihastas ning saatis Hamleti riigist välja. Enne lahkumist jõudis Hamlet sooritada mõrva, mis käis tema au pihta. Kuid viimaks jätkub Taanimaa printsil ikka julgust, et naaseda taas kodumaa pinnale. Laertesega duellile minek polnud ka mingisugune lapsemäng. Hamlet oli ustav, lojaalne ja sõnapidaja mees. Ustavus väljendub suhetes Horatioga. Horatio oli Hamleti ainus usladusalune. Ta rääkis ainult temale, mida isa vaim oli öelnud.
kõike tahtma vaid lihtsalt oma pere juurde jääma ja ootama õiget meest. Tema tegu kumab tänapäeva. Palju rohkem on inimesi, kes on suhtes endast 30 aastat vanemaga. Maria, kuidagi tundus mulle, et oleks võinud ka parem näitleja olla ta asemel. Kurbus pole tema teema. A. Petrovna oleks võinud olla karmim Ivanovi vastu, pakkuda talle meelelahutust ja temaga asju koos teha. Ta poleks pidanud laskma Ivanovi teiste seltsi. Miks ta nii leebe oli? Tema surm oli rabav, see stseen oli vapustav. Petmise stseen võttis peaaegu pisarateni, nii palju emotsioone. Lõpp lihtsalt tuli pauguga otseses mõttes. Pani ikka väga palju mõtlema kas Ivanov jooksis ära või tegi enesetapu. Huvitav, mis Sašast ning teistest sai. Kuidas neid Ivanovi surm tabas? Kõige parem teater, mida olen elu jooksul näinud. ,,Naer läbi pisarate.'' Kahjulik keskkond ning su mõtlemine viivad sind viimse piirini.
Arvustus «Hõimud» Armastus kui elumõte Lavastuses «Hõimud» on juttu kurdi noore inimese Billy elust, keda kehastas andekas eesti näitleja Pääru Oja. Billy sündis kurdina kuuljate perel. Lavastuses «Hõimud» räägitakse arusaamatusest, mis on pereliikmete vahel, omapärasest armastusest ja kurdi inimese maailmavaadest. Kõige meeldejäädavam stseen oli see, kui Billy ei viitsinud enam kannatada ja rääkis kõik oma tunnetest välja perele. Ta kasutas viipekeelt, ja esimest korda teda tõesti kuulati. Siin sees on, minu meelest, selline filosoofiline idee, mis paneb mõtlema. Kas on tõesti vaja karjuda, et kõik näeksid ja kuulaksid, või parem on näidata oma tegevustega, mida tahad teistele edasi anda. Veel oli selline väikene stseen, kus Billy vennale Danielile, keda kehastas Tiit Sukk, keegi
laulmist Eesti Muusikaakadeemias, täiendanud end prof. Virgilijus Noreika juures. 1999. aastast on ta Rahvusooper "Estonia" solist. Temagi on kaasa teinud mitmetes ooperites: "La traviata", "Lõbus lesk", "Carmen". Esimene vaatus algas avamänguga, mis tekitas publikus ootusärevuse eelseisva etenduse ees. Eesriide avanedes, tuli nähtavale esialgu veidi hirmutav suuremõõtmeline mask, mis keskelt pooleks läks ja paljastas samasuguse kullatud näo. Esimene stseen leidis aset kuningapalees. Esialgu tundus, et selles teoses pole kostüümidega palju vaeva nähtud, kuid siiski eksisin- peosatäitja Amelia kandis hiljem uhket barokkstiilis kleiti. Ilmselt oli taotluslik erinevate ajastuste sidumine, mis siiski natuke häirivaks muutus. Kui hiljem sekretär Oskar tänapäevalikku pükskostüümi kandis ning teistel osatäitjatel uhked kostüümid seljas olid, tundus see minu jaoks päris häiriv. Samuti oli ka lavakujundusega, kasutati nii tänapäevaseid,
vähem neid asju on. Peamiselt olengi hakanud mõtlema oma sõprusringkonna peale, mis on küll suur, kuid kalleid inimesi leidub seal vähe. Film põhineb küll raamatul, kuid kogu filmi ülesehitus oli väga põnev ja kaasahaarav. Olulisel kohal olid kindlasti vägivallastseenid, mis olid nii reaalsed, et vaataja, kes end tegelasrolli sisse elas, võis seda valu ka enda kehal tunda. Väga hästi oli näideldud stseen, kus noormehed viidi metsa ning hakati nende käest nõudma raha, mis nad olid teeninud narkootikumide äritsemisega. Poistel seda polnud ning läks kakluseks, kus olulisel kohal oli veri ning julmad peksmised erinevatesse kehapiirkondadesse kõhtu, selga, pähe, näkku. Näitlejad, kes osalesid vägivallastseenides, suutsid kõik emotsioonid selle käigus edasi anda, mis omakorda muutis kogu filmi reaalsemaks. Ehedaks näiteks oleks see, et nad suutsid anda
valikut, ja pidu läheb üle pulma peoks. Bayan ennustab tema lauludes probleeme, mis ohustavad noori, kuid ta ka laulab, kuidas Ruslan ja Ludmilla armastust hakkab jumaldama põhja poeet. Inimesed soovivad õnne noortele. Äkki kohutav äike loksutab mõisa. Kui kõik saab enamvähem korda, selgub, et Ludmilla kadunud. Svetozar meeleheitel lubab, et Ludmila abiellub inimesega, kes päästab teda. Sisukord samm 2 Stseen 1. Ruslan mustkunstniku Finni onnis. Siin noor rüütel saab teada, et tema pruut on kurja kaabus Chernomori käes. Finn räägib meile oma armastust üleoleva ja ilusa Naina vastu ja kuidas ta üritas võlusdes teha nii, et Naina armuks temasse. Aga ta põgenes oma väljavalitult, kes selleks ajaks oli
Väga abiks on Klassmann politseijaoskonnast, soovitab neile hotelli jne. - #Stseenid politseis:elamisload ja inimeste elud laotatud nende nägudele. Ruth ja vähihaige naine. Kaks autoentusiasti tänaval - Rosenfeld ja Waser.# - Steiner jõuab kohale siis, kui nad parajasti kuiva saia kanaks unistavad ...S-l on raha kui raba, viib nad sööma ja kingib mantlid, leiab Kernile tööd. Elu näib paremat pööret võtvat, Kern saab jõuludeks tagasi osta Ruthi ema sõrmuse: stseen juudi Leviga. Õhtu Edith Rosenfeldi juures, isa Moritziga, kes on tulnud Pariisi surema ja teab kõike piiridest, oludest... inimestest kes piiridel korduvad... - #Näitlejanna Barbara, palju joonud, on otsustanud teha enesetapu. Kindel endas. Üks mees võtab ta kaasa, tahab temaga magada - hale, nurub kaastunet faktiga et pole kunagi saanud.B ka mitte. Tal pohhui tglt. Saadab mehe minema ja lõikab veenid läbi.# - Steiner saab kirja oma naiselt
Fantoom õpetas Christine`i laulma, õigemini täiustas seda professionaalselt ning bistroos laulis ta teistele ,,Le Bistro". See laul võitis isegi enesekeskse, iseka ooperimaja perenaise Charlotta ( Kaire Vilgats) südame, ning too määras ta Titania`s peaosa laulma. Kuid ennem etendust mürgitas ta kadedusest Christine, kellel hääl ära läks. See vallandas etenduse vaatajates pahameele ning Fantoom viis Christine keldrisse. Keldris leidis aset terve muusikali kõige ilusam stseen. Garriere meenutas Fantoomi ema Florat (Nele-Liis Vaiksoo), kellel oli samuti olnud imekena hääl. Stseen rääkis, kuidas Garriere`l oli Eriku emaga olnud romaan, ning too oli lapseootele jäänud kuid teada saades, et Garriere on juba abielus, mürgitas ta end, mille tõttu oligi Eriku nägu moondunud. Kuigi sisu oli äärmiselt kurb, oli selle esitus hingeline ning sügav. Muusikali lõpetab Christine laul, Fantoomi surnukeha juures, keda tulistati, sest ta ründas krahv de Chandonit
kostüümid oli pigem karnevali stiilis. Miskipärast mina ei usu, et sellel ajastul selliseid kostüüme kanti. Muidu olid kostüümid ilusad ja värvilised. Valgustaja töö selles etenduses oli päris kerge. Valgustus eriti ei vaheldunud ja oli enamus ajast ühtlane. Ma ei märganud eriti värvilist valgustust ja põhiliselt oli kasutatud valget valgustust. Minu arvates kõige õnnestunum stseen oli see kui Don Quijote koos oma "südamedaamiga" pidas võitlust ühiskonna põhjakihiga, seekord hea võitis. Seda võitu võib lugeda ka etenduse hea ja halva vahelise võitluse võiduks. Mulle meeldis ka teine stseen, kus Don Quijote idealistliku inimesena nägi eemal asuvat baari hurtsikut uhke lossina. Samas tema teener nägi seda maja sellisena nagu see tegelikult oli. See erinevus kirjeldabki Don Quijote suhtumist maailma asjadesse.
Mina olen ...(nimi).... ja ma olen tulnud siia, et rääkida teile tragöödiast ja komöödiast antiikteatris. Algselt on tähendanud kreekapärane sõna drama tegevust, mille tähenduse alla kuulusid kaks erinevat tegevuse kujutamise viisi: traagiline ja koomiline, mis ajapikku muutusid üha rohkem vaatemängulisemaks, ideoloogilisemaks kui ka lõbusamaks. Draama esituspaigaks aga kujunes Ateenas teater. Teater on ruum, mis koosneb kolmest põhiosast: orkestra, stseen ja teater ehk theatron. Orkestra on ringikujuline tantsuväljak, kus esineseid koorilüürika ettekandjad. Stseen on koht, kus näitlejad saavad oma välimust muuta, algselt oli see hütitaoline ehitis. Hiljem kujunes hütitaolisest ehitisest välja aga lavatagune, mille ette paigaldati sambad. Kolmandaks põhiosaks oli theatron mis on vaatamispaik. Sellest sõnast ongi tulnud sõna ,,teater". Teater rajati nii, et seda saaksid inimesed maastikul vaadata laugjalt
Teos algab kui äikese ja müristamisega ilmuvad kolm nõida, kes otsustavad et järgmine kohtumine toimub Macbethiga.Järgmine stseen algab kui ilmub verine pealik kuninga Duncani juurde ja teatab talle et tema pealikud Macbeth, kes on Glamis`i taan ja Banquo on alistanud Iirimaa ja Norra väed, keda juhtis reetur Macdonwald. Macbeth saab suure kiituse osaliseks. Stseen muutub kui ilmuvad Macbeth ja Banqou, kes arutavad võidu üle. Siis ilmuvad uuesti kolm nõida, kes tervitavad neid ennustustega. Kuigi Banquo võttis sõna esimesene, pöördusid nõiad
See tuba valmis aastavahemikus 1465 1474 ja oli tellitud Gonzaga poolt. Tuba oli muidu täiesti tavaline, aga oma oskusega andis Mantegna edasi mulje, nagu oleks tuba asju täis, kuigi tegelikult see seda polnud. Uksed, arhidektuuridetailid, kaared, laes olevad avad, kõik on maalitud. 1. Kohtu stseen, mis asus põhjapoolses seinas, kujutas Ludovico Gonzaga't mitteametlikes riietes, koos oma naise, õukondlastega ning külalistega. 2.Läänepoolses seinas asus kotumise stseen, kus Ludvico on ametlikult riietatud kohtudes oma poja, rooma keisri ja saksa kuningaga. Laes oli aga kujutatud kuplit, mis avanes sinisele taevale, kus oli kujutatud priskeid poisslapse, kes turnisid balustraadidel. 7. Tema kodumaal asuva... Pärast Antonio Ovetari surma pärandas ta suure summa raha oma pere kabeli remondiks Ermitani kirikus. Projekti viis läbi tema lesk, kes 1448 a. kutsus grupina kokku 4 kunstnikku (seal hulgas ka Mantegna)
1439. saabus Domenico tagasi Perugiast Firenze’sse ja töötas Sant’Egidio kirikus, kuhu maalis freskosid Neitsi Maarja elust. Selle projekti raames tegi Ta koostööd Pierro della Francesca’ga. Pärast selliste stseenide maalimist nagu “Kohtumine kuldväraval” (Meeting at the Golden Gate) ja “Neitsi sünd”(The Birth of the Virgin) 1445. lõpetas Domenico äkitselt töötamise. Ei ole teada mis sellise käitumise põhjustas aga stseen “Neitsi pulmad” (Wedding of the Virgin) jäi lõpetamata, selle lõpetas 1461. aastal Alesso Baldovinetti. Ülejäänud stseenid maaliti Andrea del Castango poolt 1451-1453. Kogu kirik hävitati 18 sajandil. 1445-1447 maalis Domenico oma teise säilinud ja signeeritud töö: altarimaali Santa Lucia dei Magnoli kirikusse. Keskmine paneel, neitsi ja laps koos nelja pühakuga on üks silmapaistvamaid 15 sajandil Firenzes maalituid töid. Viis paneeli sellest
looja: Borman, 16.saj keskel hakkas levima It. reness.; meister: Cornelius Floris triumfikaare kujuline vahevõre Tournai katedraalis ja hertsog Albrerti hauamon. Küningsbergis. Saksamaa: piirkondlikud erinevused suured (killustatuse tõttu); mõjud kolmest suunast Prantsusmaa, Itaalia ja Madalmaad. Oluline puuskupltuur - keskuseks Nürmberg, kuulsad skuptorid: Stoss kuulsaim töö: Maria altar Krakovi kirikus, Kraft Kristuse taganutmise stseen Nümbergis ja Riemenschneider loobus altarite värvimisest, kasutas ka kivi; tuntuim töö:Püha õhtusöömaaega kujutav Rotenburgis oleva Jakobi kiriku altar; Alam-Saksamaal oli keskuseks Lübeck, Eesti kunstiga tihedalt seotud - Bernt Notke- Surmatants; väga palju töid Rootsis, kuulsaim töö: Püha Jüri lohega Püha Nicolause kirikus Stockholmis; Hermen Rode Pühavaimu kiriku altar, Tln; isel. veel hilis-gootika vaim, esimene renessanslik: Vischer kuningas Maximilioni hauamon.
11. Jean Sibelius (1865-1957) ja Edvard Grieg (1843-1907) Sibelius kirjutas programmilisi sümfoonilisi teoseid, kuid Krieg oli tuntud kui arvukate omapäraste lühipalade kirjutajana. Sibelius kirjutas Soome rahvale vabadushõngulisi teoseid, mis muutsid rahva kokkuhoidvaks, seda rahvusliku liikumise ajal vene võimu vastu. Grieg oli aga rahvusliku Norra koolkonna üks alustala panijtest. Konspekt 12. Ooper: Vaatus-> Pilt -> Stseen 1. Näitekunst 2. Muusika 3. Kujutavkunst 4. Kirjandus 5. Koreograafia 13. 19.saj oli ooperi kriisiaeg. Itaalias bel canto (tegevus tagaplaanil), Prantsusmaal liiga pikad balletinumbrid, Saksamaal alternatiivsem Singspiel. 14. Verdi ooperid: 1. „Rigoletto” - Victor Hugo 2. „Trubaduur” - Antonio G. Guttierrzi 3. „Traviata” - Alexandre Dumas 4. „Don Carlo” - Schilleri samanimeline teos 5
spirituaalne tähendus oli kadunud Asukoht Rooma kesklinn, Itaalia 3.regioon Isis et Serapis Impeeriumiaegse Rooma kesklinna plaan Millises seisus on tänapäeval? 1349 toimus tugev maavärin, mis põhjustas välimise lõunapoolse seina varisemise Üks Rooma populaarseim turismiobjekt 19932000 toimus põhjalik restaureerimine Pildid Colosseum tänapäeval Stseen filmist `Gladiaator' Colosseumi interjöör tänapäeval Colosseum õhust vaadatuna Kasutatud Kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Colosseum Mait Kõiv "Inimene, Ühiskond, Kultuur: I osa, Vanaaaeg"
D debüüt- esmakordne avalik esinemine dekoraator- kujundaja, lavakujunduskunstnik dekoratsioon- kaunistus, kujundus detail- üksikasi detektiivfilm- liik seiklusfilme, kus peategelaseks on detektiiv ja sisuks kuriteo avastamine dialoog- kahekõne dramaturgia- näitekirjandus, lavastamisteadus E ekraniseerima- kirjandusteose põhjal filmi looma episood- kõrvalseik, mingi teose üksiksündmus eskiis- kavand, visand F filmikaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist G grimeerija- jumestaja grimeerima- värvi, paruka jms. abil nägu muutma, jumestama K kaader- üksikvõte filmilindil, kaamerat seiskamata võetud lõik filmist karakter- iseloom M monoloog- ühekõne, kõneiseenesega P projekt- plaan, kavand R rekvisiit- tarbeese, mida näitleja kasutab rekvisiitor- lavatarvete eest vastutaja rezii- lavastuse plaan, lavastuse aluseks olev kavand rezissöör- näitejuht, lavastaja, filmi tegemist juhtiv isik S sl...
1. _______________ tõstab õlle hinda kolm-neli krooni. 2. Maarjamaa kaunitar ratsutamas üle lillepõllu tundub nagu _______________ muinasjutulisest filmist. 3. Maailma Terviseorganisatsioon loodab, et seagripi raviks mõeldud _______________ töötatakse välja 4-6 kuu jooksul. 4. Organisatsioonide puhul tuleb saavutada raske _______________ paljude rühmade vahel. 5. Üldine _______________ on, et Põhja-Euroopas on hinnad kõrgemad, Lõuna- ja Ida-Euroopas madalamad. 6. Enne riigikogu istungit koguneb meie _______________ ja siis arutame tekkinud olukorda laiemalt. 7. Mõnel inimesel tekib ka kätele ja jalgadele _______________ - krooniline taaspuhkev nahapõletik, mis põhjustab naha sügelemist. 8. Telekanali väitel jäi _______________ ära, kuna selleks palgatud isikud sattusid avariisse. 9. Kui soovite esitatud taotlust muuta, peate esmalt kontoris juba esitatud ...
PETER PAUL RUBENS Merike Rakki ELULUGU 28. juuni 1577 Siegenis Maalija kui ka diplomaat Lapsepõlv Kölnis Hariduse omandas ladina koolis Õppis Verhaecht'i, Veniuse juures 1609. abiellus Isabella Brant’iga 1630. abiellus Helene Fourtmentiga 8 last 30. mai 1640 LOOMING Äärmiselt produktiivne kunstnik 500 teost Altarimaale, portreesid, mütoloogilise ja allegoorilise sisuga maale ning usuteemalisi kompositisioone Maalimis laad oli lopsakate eluküllaste vormidega figuurid, kirglikud liigutused ja säravad värvid 16151621. uue loomingu algus Suuremad, figuuride liikumine hoogsam 21 kolossaalsest kompositsioonist koosnev seeria Viimaseid religioosseid teoseid on Ildefonso altar Maalis Helene Fourmenti Hakkas maalima vasaku käega „MAASTIK VIKERKAAREGA“ „BACCHUS“ „3 GRAATSIAT“ „AUTOPORTREE ISABELLA BRANTIGA“ „SIMSON JA DELIILA“ „LEUKIPPOSE TÜTARDE RÖÖVIMINE“ Stseen kreeka ...
3. Dramaatika olemus · Dramaatika ehk näitekirjandus · Põhiomadus: - lavalisus - sündmused on tihendatud - tegevus kulgeb olevikus - dialoog ehk kahekõne - monoloog ehk ühe inimese kõne · Näidendi ülesehitus põhineb tegelaste karakterite (iseloom) tegutsemise ja ideede vastandamisel · Tekst jaotub: - vaatused - pildid - stseen · Teksti ilmestavad remargid ehk ääremärkused. · Näidendi lavastamisel kasutatakse: - dekoratsioone - rekvisiite (mööbel) - valgustust - kuulamise efekte - muusikalist kujundust · Dramaatika jaguneb: - dragöödia ehk kurbmäng 16. - 17. saj nt: W. Shakespeare ,,Romeo ja Julia"
7.retsiteerimine- kõnelaulu esitamine 8.Agnus dei- JumalaTall, missa 5. Osa 9.proprium- muutuv jumalateenistus 10.früügia- keskaegne helilaad 11.rapsood- rändlaulik Vana-Kreekas 12.dionüüsia- Dionysuse auks tehtud laul või etendus 13.auoidid- kutselised laulikud 14.musikeel- muusade kunst 15.kinnor- keskaegne muusikainstrument 16.perotinos- keskaja helilooja 17.organum- keskaegne kirikulaul 18.vagandid- rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud 19.liturgiline draama- teatraalne stseen jumalateenistuses 20.antifoon- vastulaul 21.sekvents- vaimulik luulevorm 22.sanktus- püha, missa 4. osa 23.ordinaarium- muutumatu jumalateenistus 24.lüüdia- keskaegne helilaad 25.ditüramm- Dionysusele pühendatud laul 26.treen- surnuitk 27.nomos- reeglid kultuslaulu kirjutamiseks 28.muusad- teaduste ja kunstide jumalannad 29.hironoomia- dirigeerimise viis, meloodia joonistamine käega 30.sofar- muusikainstrument keskajal
Extinct- väljasurnud, kustunud Furthermore- veel enam, lisaks, pealegi Gossip- keelepeks, kuulujutt, klatsimoor ; keelt peksma Grip-haare, arusaamine, kohver ; haarama, kinni hoidma Incompetent- asjatundmatu Individual n- indiviid, üksikisik Informative- informatiivne Innocent-süütu Insult-solvang ; solvama Liver-maks Millionaire-miljonär Moving- liikuv, liigutav Nag- näägutama ; võidusõiduhobune Negotiations-läbirääkimised Ratings-hinnangud Sane-terve mõistusega Scene- stseen, tegevuspaik Shrub- põõsastik Slapstick-tegevuskomöödia, kõva laksu imiteerimine Subtract- lahutama (matemaatikas) Tribe-hõim, suguharu Väljendid sõnaga KEEP KEEP ON - tegevust jätkama KEEP OUT- eemale hoidma KEEP AT - jätkama(raske tegevus) KEEP OFF - millegi pealt/juurest ära minema KEEP UP - ärkvel hoidma; samaväärne olema/"samas vaimus" KEEP IN - kinni pidama; piirkonda piirama
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
