Vana Eesti Rahvausund Peko Eesti paganausust ehk sellest, mida usuti enne ristiusku on teada suhteliselt vähe informatsiooni. Eestlastel polnud veel välja kujunenud oma kirjakeelt ja rahvausk enne ristiusu jõudmist Eestimaale on meile peamiselt teada läbi rahvaluule. Üks jumalus, keda kummardasid nii eestlased kui soomlased on Peko, kelle kultus oli ja on suure au sees Setumaal. Ka Pekost on meieni säilinud väga vähe informatsiooni, kuid erinevate allikate kaudu saame piisava pildi mõistmaks Peko usu põhiolemust. ,,Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osa Misso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest."[1] Ristiusk jõudis Eestisse katoliiklikul kujul, kuid Setumaal võeti ristiusk vastu õigeusu kujul. Kuna Setumaa piirkond on muust Eestist rohkem eraldatud, siis sealses piirkonnas jäi ristiusu k...
äritegevust inimesed kes olid ettevõtlikuma. Eesti krooni tugevnenes, tulid Eestisse oma äriõnne otsima ka esimesed ettevõtjad Läänest. Osalt siiski veel defitsiidi tingimustes hakati Eestisse importima kõikvõimalikku välisriikide kaupa alates toidukaupadest kuni mootorsõidukiteni, mis kiiresti ja korraliku vaheltkasuga maha müüdi. 1990. aastate keskel sai hoogu second-hand kaubandus, mille levinuimateks artikliteks olid rõivad, jalatsid ja kodutehnika. (Importkauba kultusest omatoodangu väärtustamiseni, 2003) Esialgu tundus Eesti inimestele kõik Lääne toodang hea ja kvaliteetne, sest varemalt oli kõik olnud kättesaamatu. Sealhulgas ka Kagu-Aasia päritolu kaup. Aasiast imporditi palju rõivaid ja elektroonilisi kellasid. Eestlased pidasid isegi Soomest ja lääneriikidest pärit toidukaupu ja muid tootei paremaks. Eesti tootjad reageerisid ruttu ning käivitasid kodumaise kauba kaitseks suure reklaamikampaania "Eelista eestimaist". Tänaseks on
ning peavarju nõrkadele, on Surnute Raamatus read. Egiptusest alguse leidnud Isise jumalust on läbi aegade kummardatud kui arhetüüpilist ema ning abikaasat. Trooni- kuninganna, naissugupoole lihalik kehastus, kõikide kuningannade algus Isis oli jumalanna, kelle nimi avaldus kirjas juba Egitptuse viienda dünastia (u 2500-2300 aastat eKr) ajal ning levis sealt sajandite jooksul üle maailma Väike-Aasiast praeguse Inglismaa pinnani, viimased riismed Isise kultusest leiame 6. saj pKr kristlikus Euroopas. Esimesed Isise templid tekkisid alles 30. dünastia ajal, enne seda kummardati jumalannat teiste pantenoni liikmetele pühendatud ruumides. See oli ka aeg, mil Isise kultus hakkas suure hooga levima, leides endale koha siiski mitte individuaalse suurusena, vaid kõrvuti Isisesse armunud Horose ning abikaasa Osirisega. Esimesed ainult Isisele pühendatud templid ehitati Roomas. Hellenismi ajal 4
„1984“ „1984“ on inglise kirjaniku ning ajakirjaniku George Orwelli poolt kirjutatud romaan, mis räägib Okeaaniast ja selles toimuvast Suure Venna kultusest. Raamatu peategelane on Winston Smith ning see romaan käsitlebki tema rasket elu ning seda, kuidas ta töötab Tõeministeeriumis ning kuidas võimul olev Partei hoiab inimesi hirmuvalitsuse all, jälgib nende iga mõtet ning liigutust. Ühel hetkel aga Winston taipab, et ta ei usu Parteisse ning Suurde Venda ja tahab õhutada mässu. Antud romaan oli väga põnev ning kütkestav lugemine. See oli väga sügava mõttega ning kurva alatooniga raamat. Samas oli seda aga vägagi põnev lugeda
näitlejana. 1599 liitus ka tema gloobuse teatriga, oli ka teatri aktsionäriks. 1612 lahkus ta Londonist tagasi Stratfordi , elas tagasitõmbunult ja pärimuse järgi suri oma sünnipäeval 23. Aprillil. Looming Luule. Säilinud on 157 sonetti. Enamik sonette on pühendatud kellelegi tumedajuukselisele iludusele, julmale südametemurdjale, kellesse oli armunud ka Shakespeare sõber. Ilmselt loobus Shakespeare teadlikult madonna kultusest. Ta ei varja oma armastatu väliseid ega moraalseid puudusi ent ometi ei suuda temast loobuda. Paljud sonetid on filosoofilised. Tihti ülistab ta sõpru ja üllameelsust. Sonettides leidub lausa hamletlikku elutuska, inimeste põlgust nende piiratuse ja silmakirjalikkuse pärast. Perioodid. 1. 1590-1600 nn optimistlik periood. Shakespeare kirjutas komöödiaid, tuntumad ,,Suveöö unenägu", ,,Veneetsia kaupmees" (1596), ,,Palju kära eimillestki" (1598),
Dionysoslik- ekstaatiline ja meeleline 4. Millal oli vana-kreeka kultuuri arhailine ajajärk = V: 8-6 eKr. 5. aoid- kutseline laulik Rapsood-rändlaulik Paiaan-Apollonile pühendatud laul kitara saatel Treen-surnuitk aulose saatel Hümenaios-stroofilise värsstekstiga laul Nomos- reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima 6. tragöödia- keskne zanr klassikalisel ajastul Ditüramb-koorilüürika laulosega saadetud Dionysose kultusest Dionüüsia-Dionysose loodud muusika dionüüsia on ekstaatiline ja meeleline 7. nimeta kuulsamaid tragöödiakirjanikke V; Aischylos, Sophokles, Euripides 8. Iseloomusta hellenismi ajajärku. V: Muusika muutus iseseisvaks. Võrdlemisi täpne noodikiri oli kasutusel peamiselt muusikaõpetusesja see ei peegeldanud hästi tegelikku musitseerimist, milles oli suur osa improvisatsioonil. 9. Iseloomusta rooma võimu ajajärku
kultuslike kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Kreeklaste jaoks oli muusika jumaliku tähtsusega. Esimesed muusikud olid Zeusi pojad Dionysos (veinijumal) ja Apollo (tõe-ja valgusejumal). Antiikajal peeti suuri pidustusi Dionysose auks. Need toimusid kevadeti ja kestsid 3 päeva. Iga päev toimusid rongkäigud. Põhilisteks osalejateks olid koorid. Klassikalisel ajajärgul tekkis keskse zanrina tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal ehk ditürambidel. Rongkäigu lõppedes toimus amfiteatris tragöödia etendus. Kõik koorilauljad olid riietatud heledasse ja kandsid valgeid maske. Algul oli tragöödia lõbusa iseloomuga. Komöödia valgustas lihtrahva lõbusat elu. Hiljem muutusid tragöödiad tõsisteks. Kuulsamad tragöödiakirjanikud: 1) Sophokles 2) Aischilos 3) Aristophanes Muusikaõpetus Eksisteeris 7-realine helirida. Oli ka 7 helilaadi. 3 tähtsamat olid: Dooria (c-c) oli
võiks seostada selle alguse ja lõpuga? 2. Mille järgi periodiseeritakse Vana-Egiptuse ajalugu? Vana-Egiptuse ajalugu on periodiseeritud vaaraode dünastjate järgi. 3. Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta? Põhjenda! 4. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Egiptuse religioon on väga kirev-oli kohalikke jumalusi, keda tunti ainult ühes noomis ja kes olid välja arenenud sugukondliku korra aegsest tootemlooma kultusest, ning kogu riigis tuntuid jumalaid, nagu Amon, Isis, Hathor, Anubis jt. Kunsti seisukohalt mõjutas religioon kunsti väga, sest vanad egiptlased uskusid surmajärgsesse ellu. 5. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Palsameerimine on menetlus surnute kaitseks roiskumise vastu, seda tehti, et muumiad säiliksid. 6. Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal ehitada püramiide? Vaaraod lasid endale juba oma eluajal ehitada püramiide, sest püramiidide ehitamine võttis
Antiikeeposed. Nimeta ja kirjuta millest nad kirjutavad. Homeros. Eepos on lugulaul, mis on enamasti värsivormiline teos maailma loomisest. Kreeklaste esimene eepos oli ''Ilias'', selle autor on Homeros. Teine tuntuim Homerose eepos on 'Odüsseia'. Mõlemad räägivad sõjaskäigust. Homerose sünnikohaks on nimetatud 7 linna ja sünniaeg on vahemikus 12-7. sajand ekr. Homerost kujutletakse kui pimedat laulikut. 5. Millest tekkis teater? Kirjelda seda pidustust. Teater on tekkinud jumalate kultusest ja nende auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid näidendi elemente. Dionüüsia oli pidustus, mille käigus lavastati kolme päeva jooksul näidendeid kogu linnarahvale. Toimusid märtsis ja aprillis. 6. Näitleja (arv, sugu, riietus, asukoht teatris) ja koor. Koturnid, onkus, maskid. Näitlejad esinesid maskides, et näitleja saaks ühes etenduses mitut osa mängida. Mängisid ainult mehed. Riietus oli pidulik, kandsid kõrgeid peakatteid ja kõrgeid jalatseid (koturnid)
mõistuslikku, Dionysos aulosega ekstaatilist, meelelist muusikat. Kreeka pillid: topeltaulos, barbiton, vana-kreeka forminks, 7 keeleline lüüra ja kitara 5-7 keelt. Arhailine ajajärk 8-6 saj. e.Kr. aoid-kutseline laulik, rapsood-rändlaulik, paiaan- Apollonile pühendatud laul kitara saatel, treen-surm... aulase saatel, hümenaios- pulmalaul aulose saatel, hümn-kultuslaulude ühine nimetus, nomos-reeglite kogu, mida peab kultuslik laul järgima. Klassikaline ajajärk tragöödia-Dionysose kultusest välja kasvanud etendus, kurbmäng, ditüramb-hümn Dionysose auks, dionüüsia-Dionysose pidustus etendati tragöödiad. Kuulsamad tragöödiakirjanikud: Aischylos, Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk Kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega, kujunes välja professionaalne musitseerimine. Rooma võimu ajajärk täpne noodikiri, muusika teoreetilised tööd, muusika lähtus Vana-Kreeka traditsioonidest, kasutati mitmehäälsust, muusikuteks olid kreeklased või/ja orjad.
butafooria ja kostüümid olid heal *Näitlejatel olid emotsioonideks tasemel ees näomaskid *publiku jaoks olid varikatused, puuviljamüüjad ja lõhnadusid *kaovad maskid Näitekirjanduse isikud + nende uuendused Aischylos andis atika tragöödiale klassikalise kuju. Rõhutades teatri iseseisvust, lahutas ta tragöödia kultusest Sophokles uuendas draamakirjanduses ja teatris : loobus süzeeliselt ühendatud triloogia põhimõttest, suurendas näitlejate arvu 2-lt 3-le, mis võimaldas mitmekesistada näidendi tegevust ja kooriliikmete arvu 12-lt 15-le, lisas dekoratsioone Euripides kasutas proloogi tänapäevases mõistes olukorra seletusena näideni alguses, näidendite keel on lihtne, koori rakendas ta traditsiooni pärast. Looming viis atika tragöödia arengu lõpuni.
mille all paiknes hauakamber sarkofaagiga. Peale mastabasid hakati astmikpüramiide ehitama kõrguse tõttu, et vaaraod saaksid peale surma rahval paremini silma peal hoida. Umbes 2650 aastat eKr ehitas arhitekt Imhotep vaarao Dsoserile astmikpüramiidi, mis meenutas oma väliskujult kuut kahanevas suuruses mastabat üksteise peal. Püramiidi kuju võeti kasututsele umbes 27. sajandil eKr ning see võis olla tingitud päikese jumal Ra kultusest. Kõige monumentaasem püramiid ehitati 26. sajandil eKr Kairo lähedal Giza väljakule, neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk Cheopsi püramiid mis on kõrgeim: kõrgus 146 meetrit küljepikkus 232 meetrit ja keskmise kaaluga on liiva plokk 2,5 tonni. Tänapäevalgi levib mitmeid erinevaid teooriaid, et kuidas saadi ilma kaasaegse tehnikata vanal ajal selliseid raskusi liigutada. Levinuim on see, et ümber püramiidi ehitati midagi tänapäeva tellingute
sajandi 2.poolest AULOS - levinuim puhkpill lbilikava klaga, sugulane almei ja oboega PAANIVILE E. SRINKS - 5-7, hiljem 14 erineva pikkusega vile HARMOONIA - kreeklaste jaoks mitte kooskla, vaid helide jrgnevus, pingesuhe meloodia erinevate helide vahel RTM - liikumise kord MUSIK - muusade kunst, tihti seotud ka tantsuga RAPSOODID - rndlaulikud, tekstide ettekandjad. PAIAAN - Apollonile phendatud laul kitara saatel DITRAMB - aulosega saadetud laul Dionysose kultusest TREEN - surnuitk aulose saatel HMENAIOS - pulmalaul aulose saatel HMN - kigi kultuslaulude hine nimetus NOMOS - reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul jrgima MONOKORD - lihtne keelpill, mille kandilisele klakastile on pingutatud ks keel ja selle abil on pgalad keele klava osa pikkuse tpseks mtmiseks. TIBIA - roomlaste levinuim pill (kreeka aulos vi topeltaulos) PSALMILAUL E PSALMOONIA - tekstid Vanast Testamendist (algul kreeka hiljem ladina keeles)
40 000 inimese. Robespierre on Kõrgema Olendi kultuse looja, mis tähendas, et veidrat segu ratsionaalsest maailmatunnetusest, kristlusest ja antiikaegsetest sümpoosionidest, mis enamikule inimestest tundus suhteliselt naeruväärne, kuid Robespierre võttis seda tõsiselt, lastes end koguni kultuse ülempreestriks kinnitada. Paralleelselt sellega eksisteeris ka "Mõistuse kultus", kummardati Mõistuse, Tarkuse ja teiste analoogsete nähtuste ja omaduste personifikatsioone. Kõige parem näide kultusest on Püha Jumalaema kiriku kuulutamine Mõistuse Templiks. Üks revolutsiooni kõige negatiivseim asi oli uue kümnendsüsteemi kasutusele võtt ajaarvestuses, mis tähendas, et igas päevas on 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit. Ma leian, et revolutsioon tõi inimkonnale rohkem kasu, kui halba, kuna meie ei kannata praegu terrori all ja me kasutame meetermõõdustikku, mis on meile väga sisse harjunud ja teisendada on neid lihtne
3.NEOLIITILINE KUNST u.10000a tagasi praeguse Iraagi kohal Neoliitiline revolutsioon Eluviisi muutus. Üleminek põlluharimisele ja karjakasvatusele Inimesed paikseks.Usk muutus animismi asemele usk teispoolsusesse kunstiobjektiks said sümbolid, "vahendava" taieste loomine. N: ornament kui müstilist või kaitsvat tähendust omav märk. Teispoolsuse vahendajad hõimukultuuris samaanid (kasutasid maske). Esivanemate kultusest tõukus üldistatud esivanemate kujutise loomine. N: karu, kotkas tootemi kujul Selle aja kuulsaim ehitis Stonehendge'i kromlehh. 3000 e.m.a 4.MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR I kõrgperiood IVIII saj. Ekr, Sumeri linnriigid kiilkiri. Ja II aastatuhat akaadi hõimud vallutasid sumeri alad ja võtsid kultuuri. Igal linnal oli oma jumal. Kehastas loodusjõude. Levinud templid e. tsikuraadid. Funktsioon polnud ainult religioosne
Eestis on tänini tavaks surnuaedade kujundamine suurte puudega parkidena. Tänapäeval kajastub esivanematekultus eriti hingedepäeval, mil vanem põlvkond peab regulaarset surnuaial käimist, omaste haudade eest hoolitsemist ja sinna pühade puhul küünalde läitmist tähtsaks kohustuseks. Õnneks ei ole ka noored neid tavasid ja kombeid veel väga unustanud ning on vanavanematelt kuulnud ning teavad suurelt jaolt surnuaiaga seotud muinasusundi tänapäeva kajastusi. Esivanemate kultusest veel nii palju, et nende heakskiidu pälvimiseks jäeti neile hingedeajal lauale süüa, jäeti ka tuli põlema, et nad ikka silmadega süüa näeksid, kuna keha neil polnud ja samuti suud ning muinasajal kõeti neile isegi sauna. Tänapäevalgi jätavad osa inimesi hingedepäeval lauale hingedele süüa ja jäetakse ka küünlaid põlema, et hinged ikka näeks koju tulla. Muinasusundis arvati, et inimesed omavad peale füüsilise keha veel erilist jõudu ehk väge. Väge oli ka sõnades
VANA-KREEKA JA ROOMA Vana-Kreeka kultuur jaguneb nelja ajajärku: · Arhailine ajajärk 8. 6. saj eKr · Klassikaline ajajärk 5. saj 330. a eKr · Hellenismi ajajärk 330 146 eKr · Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr Arhailisel ja klassikalisel perioodil ei olnud muusikal iseseisvat tähendust, ta oli kultuslike kombetalitluste, pidustust, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa. Rändlaulikud rapsoodid ja kutselised laulikud Oidid kandsid ette eepilise lugulaule. Muusik jumaliku andega prohvet, kujutav kunst käsitöö. Auloodia soololaul aulose saatel, mida orgialikult meelelise karakteri tõttu kanti ette kevadistel Dianysose pidustustel. Puhkpillidest tundi ka paaniflööti, põikflööti ja metalltrompetit. Kitaroodia hingestatud soololaulud kitaara saatel. Armastatud keelpill oli lüüra, mille saatel laulvaid muusikuid nimetati lüürikuteks. Tragööd...
paiaan (apollonile pühendatud laul kitara saatel * ditüramb (aulosega saadetud laul dionysose kultusest) * treen (surnuitk aulose saatel) * hümenaios (pulmalaul aulose saatel) jt. Neid esitati enamasti kooriga. Kõigi kultuslaulude ühine nimetus on hümn. Arhailisel ajastul kujunes ka nomose mõiste: see on reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima Klassikaline ajajärk – keskne žanr oli tragöödia, mis arenes dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal e. Difürambidel. Klassikalise tragöödia rajajad aischylos, sophokles ja euripides (5. Saj. Ekr) lisasid pidustustel esinevale koorile näitlejaid ja dramaatilise tegevuse, millega koori osa jäi tagaplaanile. Lisaks kooridele esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. 5. Sajandi lüürikas kujunes uus, subjektiivsem ja peenem väljenduslaad, mida nimetati “uueks muusikaks”. Uue stiili suure
Arhailine ajajärk (8 - 6.saj eKr) Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele rapsoodidele ettekandmiseks. Klassikaline ajajärk (5.saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni) Keskseks zanriks tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal. Lisaks koorile esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. Kooriosad olid seotud tantsu ja pantomiimiga. Ringikujulisel orkestral, kreeka poolringikujulises teatris esinesid koor ja pillimängijad. Sellest tuleneb hilisem mõiste orkester. Hellenismi ajajärk (330 146 .a.eKr., Rooma vallutusteni) Kujunes peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Loodi vanakreeka tähtsamad muusikateoreetilised tööd
elavat 12-7 saj eKr, sünniasukoht arvatavasti Joonia Ilias - kangelaslugu, sõja ja võitluste eepos, täis heroilist pinget ning traagilist paatost, tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal Odüsseia - jutustab imelistest ja muinasjutulistest juhtumistest ning kirjeldab inimeste igapäevast eluolu, kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda Teater - alguse saanud Dionysose kultusest, etendused amfiteatrites, peeti dionüüsiaid (näidendite võistlused) Tragöödia - alguse sai 6saj eKr (Thespis - astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, seega esimene näitejuht, esimene näitleja ja esimene jumala mängija). Kirjanikud Aischylos, Sophokles, Euripides Rooma Kreeka lauskmaale ja piirati kõrge Raiuti välja mägedest kivimüüriga
Arhailine ajajärk (8 - 6.saj eKr) Rahvaluule ja rändlaulikute loomingu kujunemine kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Homerose eepostes räägitakse kutselistest laulikutest aoididest, kes lüüra saatel eepilisi laule esitasid. Eeposed olid mõeldud eelkõige rändlaulikutele – rapsoodidele ettekandmiseks. Klassikaline ajajärk (5.saj. kuni 330.a.eKr, Makedoonia vallutusteni) Keskseks žanriks tragöödia, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal. Lisaks koorile esitati ka vähemalt osa näitlejate monoloogidest lauldes. Kooriosad olid seotud tantsu ja pantomiimiga. Ringikujulisel orkestral, kreeka poolringikujulises teatris esinesid koor ja pillimängijad. Sellest tuleneb hilisem mõiste – orkester. Hellenismi ajajärk (330 –146 .a.eKr., Rooma vallutusteni) Kujunes peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus. Loodi vanakreeka tähtsamad muusikateoreetilised tööd
Antiikaja teater erines kaasaegsest teatrist. Antiikaja teater arenes jumalate kultusest ja sellega kaasnevatest rituaalsetest toimingutest. Nüüdisaegne teater sai alguse atika ajajärgu Kreekast, siis astusid esmakordselt rahva ette näitlejad, et esitada tragöödiaid ja komöödiaid, ning etenduste jaoks rajati spetsiaalsed ehitised amfiteatrid. Algselt olid etendused seotud Dionysose pidustustega, tema austamise ja tema elu kujutamisega, hiljem lisandusid lood pooljumalatest ja kangelastest, kreeklaste legendaarsetest esivanematest
tooniks , siis Indias jaguneb see 22 srutiks. India helisüsteem on ühehäälne. Kõige ülevamaks peetakse inimhäält, seejärel keelpille, puhkpille ning viimaseks löökpille. Ka Vanas- kreekas oli muusika väga oliulisel kohal , muusikat pidid õppima kõik inimesed. Ühtse terviku lõid: sõna-, näite-, kujutav kunst, muusika, tants ja arhitektuur. Muusikaga käsikäes käis ka teatrikunst. Tragöödia oli Antiikkreekas üks täiuslikumaid kunstivorme , mis arenes välja Tianysose kultusest, umbes 5 sajandil eKr. Algselt oli tragöödia lõbusa sisuga , hiljem aga muutus tragöödia sisu. Tuntumateks tragöödia meistriteks olid Sophokles, Homeros ja Euripides. Vanade kultuuride muusikas oli oluline koht ka pillidel . Templirituaalis oli oluliseks signaalpilliks sofar , kreekas olid levinud ka näppekeelpillid : harf, lüüra ning kitara.Vanakreeka kultuuri teatakse põhjalikumalt, alles linnriikide tekkimise ajast, sealtpeale eristatakse selles nelja ajajärku:
edasiarendus, sageli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud 1. Tegelasteks võivad olla nii loomad, taimed, kidid kui ka isikustatud loodusjõud (päike, tuul, külm jms). Sageli sisaldavad sellised muinasjutud tekkemotiive 2. Ürgsema päristoluga muinasjutud on mõjutatud esivanemate kultusest. Seal kohtame selliseid motiive nagu inimese samastumine loomaga, võrdsustumine loomaga (loom-abielu). 3. Iidne konflikt- sööja ja söödav, tagaajaja ja tagaaetav, tugev ja nõrk loom- teiseneb ajapikku vastuoluks- rikas ja vaene, rumal ja tark 4. Euroopa muinasjuttudes esindavad loomategelased mitmesuguseid ühiskondlikke kihte ja rolle (n bretooni muinasjutus lubab rebane hundil aidata
Filosoofilise sõnavara loojaid. 4. Aristoteles - Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja kuulsaim mõtleja. Kõige olulisem kirjanduskäsitlus on “Poeetika”. 5. Herodotos - Ajaloo isa. Jäädvustas Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo. Kuulsaim teos “Historia”. Tema ajaloolised kirjeldused sisaldavad ka mütoloogilist ainet. 4) ANTIIKTEATER, TEKE ZANRID AUTORID Antiikteater Teater tekkis Atika ajastul, u 5. saj eKr. Arvatakse, et teater on tekkinud jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Peaaegu iga rahva kommetes on olnud tähtsal kohal miimilist laadi laulud ning tähenduslikud tantsud, mida esitasid preestrid ja teised kuluseteenrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemise iseiseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Jumalateenistuse teatriks muutumine algatas 6
Filosoofilise sõnavara loojaid. 4. Aristoteles - Platoni kuulsaim õpilane ja antiikaja kuulsaim mõtleja. Kõige olulisem kirjanduskäsitlus on “Poeetika”. 5. Herodotos - Ajaloo isa. Jäädvustas Kreeka-Pärsia sõdade ajaloo. Kuulsaim teos “Historia”. Tema ajaloolised kirjeldused sisaldavad ka mütoloogilist ainet. 4) ANTIIKTEATER, TEKE ZANRID AUTORID Antiikteater Teater tekkis Atika ajastul, u 5. saj eKr. Arvatakse, et teater on tekkinud jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalsetest toimingutest. Peaaegu iga rahva kommetes on olnud tähtsal kohal miimilist laadi laulud ning tähenduslikud tantsud, mida esitasid preestrid ja teised kuluseteenrid. Teatri sünd Kreekas ja näitekirjanduse kujunemise iseiseisvaks kirjandusliigiks on seotud viljakusjumal Dionysose kultusega, tema auks korraldatud riitustega, mille rongkäigud sisaldasid juba näidendi elemente. Jumalateenistuse teatriks muutumine algatas 6
Rüütlikirjandus ja rüütlikultuur Rüütlikultuur Keskaja ideaalne rüütel oli mees, kes võitles kiriku eest ning paganate vastu, kaitses nõrku, naisi ja orbe. Iseloomult õiglane, vapper ja helde. Rüütlieetika tähendas seisuseuhkust, truudust ja ustavust oma senjöörile. Kuid nende voorused kehtisid vaid oma seisuse raames, võõraste ja alamate suhtes olid need kehtetud. Sünnist kuni 7. eluaastani kasvasid noored rüütlid kodus. Kui nad olid saanud 7 aastaseks siis anti nad patroonidele kasvatada. Seal olid nad kuni 15 eluaastani. Neid kutsuti paasideks. Vanematele tutvustati ka relvi. Kui noored 15 aastaseks said siis hakkasid nad rüütlite kannupoisteks. Nad õppisid käsitsema relvi. 21 aastaselt löödi nad rüütliks. Rüütli reeglid: au ja õiglus Kuuletumine vanematele rüütlitele ja vennalik sõprus omasugustega Mitte minna mitmekesi ühe vastu ega rünnata maas lamajat. Truudus ja ustavus ...
Üks näide oleks Vändra vanasõna, mis ütleb, et madisepäev, mihklipäev ja mardipäev on alati ühe päeva peal. Seevastu on enam esindatud talvist madisepäeva mainivad vanasõnad: ,,Matsepäeval pöörab uss teise külje", ,,Madisepääval peavad kõik talveund magajad loomad ülesse ärkama" jt. Algselt need apostlid nimede, surma ja hukkumise koha sarnasuse tõttu kohati samastusid. Nende nimede eristamine sai alguse Matteuse ja Mattiase kui erinevate isikute kultusest. 1969. aastast kinnitati Mattiase mälestuspäevaks läänekirikus 14. mai, idakirikus 9. mai. Madisepäeva kombed ja tavad Madisepäev oli rikas töökeeldude poolest. Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke.
juustest läbi, madu keerdub ümber kaela, kannab tiigrinahka õlgadel, kolmhark käes; kui ta avab oma laubal oleva kolmanda silma, siis kogu maailm hävib. Muusika, grammatika, tantsu ja jooga looja. Siva kaasaks on Parvati, kes on shakti jumalanna, pojaks on Ganesa. Parvati sümboliseerib järgnevaid voorusi: viljakus, abielu, pühendumus abikaasale, askeetlus, võim. Sivat kummardatakse linga kujul, mis on pärit iidsest viljakuse kultusest. SAKTISM Austatakse emajumalanna Saktit kõigis tema vormides. Sakti ise on jumalik, loov vägi, mis korrastab maailma ja hoiab kaose eest. Saktismi eripära selles austatakse ühte või mitut jumalannat: Durga, Lalita, Kali. Tantristlik saktism müstiline suund, kus üritatakse jumalani jõuda läbi emotsioonide. Kastikord Portugalikeelne sõna ,,casta" seisus; ,,vanra" sanskriti keeles. 1. Brahmaanid e. preestrid 2. Ksatrijad e. sõdurid (ülikud) 3. Vaisijad e
Tragöödia, draama, komöödia 3. Millal, kus ja millega seoses kujunes välja dramaatika kui kirjanduse põhiliik? Alates sellest, kui tragöödia hargnes teatrist Aischylose ajal Vana Kreekas, hakkas kujunema dramaatika ning arenes ka Sophoklese ja Euripidese abiga. 4. Millega seoses kujunes Antiik Kreekas välja teater kui iseseisev zanr?(kes oli sellele alusepanija?) Aischylos andis tragöödiale klassikalise kuju. Ta rõhutas teatri iseseisvust ja eraldas tragöödia kultusest. Aischylos muutis etenduse keskseks osaks tegevuse. Koorilaule tarvitas ta üksnes mõtisklusteks ja toimuva seletamiseks. 5. Nimeta kuulsamaid Antiik Kreeka tragöödiate ja komöödiate autoreid. Aischylos, Sophokles, Euripides 6. Nimeta vähemalt 3 Kreeka ja Rooma teatri erinevust! Millised olid sarnasused? Kreeka teater Rooma teater *Ehitati mäekülje, oli avatud *Ehitati lauskmaale, kõrgete müüridega
Tere lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja . Täna räägin ma kõhna keha kultusest ehk siis sellest kuidas ja mis moel püütakse kõhnuda , nende tagajärgedest ja ka sellest mis annab survet nälgimisele , ühesõnaga räägin ma toitumishäiretest . Sageli haigestuvad toitumishäiretesse murdeealised tüdrukud ja noored naised , nimelt on toitumishäired just rohkem naiste haigusena saanud tuntuks . Kuid paraku järjest sagedamini on toitumishäired puberteedieas poistel ning noortel meestel .Ning
Viljakus- ning veinijumal Dionysos (ka Bakchos) oli Vanas-Kreekas väga populaarne jumal. Müüdid räägivad tema sündmisest Zeusi reiest ning võitlusretkedest Indiani, mille käigus Dionysos hävitas oma vaenlasi. Dionysose naisaustajad (menaadid või bakhandid) korraldasid tema auks kultuslikke orgiaid, mis olid koos müütidega aluseks tema kultuse juurutamisega Kreeka ühiskonda (tekkisidki leebemad vormid, dionüüsiad). Alkohol ja seks olid kaks lahutamatut osa Dionysose kultusest. Fallose kujutised, hetero- ning homoseksuaalsed suguaktid, viinamarjad ning vein oli Dionysose kujutamisel kunstis olulisemaid sümbolid. Need kandsid edasi ekstaasi, märatsemist, seksuaalsust ning narkootilist osaks saamist Dionysose endaga. Kuigi suur osa kreeklastest piirdusid vaid dionüüsiatega, olid olemas kogukonnad, mis kindlatel aegadel kogunesid mägedesse, et etendada tohutui orgiad. Neil puudusid sugude vahelised erinevused ning lõikasid läbi kuulumise piiratud ühiskonda.
Inimene tahan üles ärgata. Inimene siin elus midagi ei õpi, vaid tuletab meelde. Kõige suurema väärtusega idee: headus 10. Teater saab alguse seoses religiooniga. Erinevate jumalate kultusega. kõige olulisem Dynysos. Alguses mängisid lauljad ja jutuvestjad. Hiljem hakati liikumist juurde lisama. Kreeka religioonis oli muusika ja tants väga kõrgel kohal. Metsikud üritused, kuna jumal keda austati oli veinijumal. 7. ja 8. saj teater eraldub kultusest ja tekivad teatud iseseisvad etendused. Tekivad amfiteatrid, tavaliselt kasutati selleks mäenõlga kuhu paigutati istmed ja keskele tekkis lage plats mida kutsuti orkestraks. Tagasein ehk skeen.Kasutasid heliefektide jaoks erinevaid tehnikaid. 1) tragöödiad. Polnud tingimata traagika. Üldteemaks jumalate saatus. 2) komöödia tuleb sõnast koomas( lõbus pilkelaul ), põhimõte oli inimesi lõbustada. Tekib näitlejate seltskond kellest hiljem saavad proffid. Üldjuhul olid näitlejad mehed
Igal aastal korraldati Vana-Kreeka linnriikides pidustusi jumalate auks. Eriti suurejoonelised olid igakevadised Dionysose pidustused, mille käigus toimusid etendused. kontserdid, tegelaste rongkäigud ja muusikute võistlused. Dionüüsiate tähtsamaks osaks kujunesid tragöödiaetendused, mis jutustasid jumalatest ja inimeste raskest ja lootusestust võitlusest oma saatusega. Tragöödia on kreeka keeles otseses tõlkes sokulaul. Nimetus tuli Dionysose kultusest. Dionysose kaaslased saatürid olid sokupeadega olendid ja saatüriteks olid maskeeritud ka koorilauljad tragöödiaetenduses. Tragöödia oli muusadekunsti tippteos, kus ühinesid laulmine, poeesia, pillimäng ja näitlemine. Muusikal oli seal suur osa, enamus teksti esitati lauldes. Kesksel kohal oli koor, mis laulis vaheldumisi tegelastega. Tavaliselt esitati mitu tragöödiat ja publik valis nende hulgast parima. Kuulsamad tragöödia autorid olid Aischylos,
kõneainet. Iseloomult oli äkiline, enesekindel ja oma häbematuse tõttu tekitas endale Olümposel tihti probleeme. Hiljem oli populaarne, rahuarmastav jumal nii taevas kui maa peal. Ta oli väga osav ja töökas meistrimees. Rooma mütoloogias on Hephaistose vaste Vulcanus, seal peetakse teda ka vulkaanilise tegevuse jumalaks. Referaat koosneb kahest peatükist, esimene peatükk räägib Hephaistose eluloost ja vastest Rooma mütoloogias, teine peatükk jutustab peamiselt Hephaistose kultusest. Minu referaadi eesmärgiks on anda Hephaistosest lühiülevaade. 2 1. Hephaistose elu 1.1 Sünd ja elulugu Lugusid Hephaistose sünnist on erinevaid. Mõnede allikate järgi on ta Zeusi ja Hera poeg, teistes müütides aga ainult Hera poeg (Hera olevat sünnitanud Hephaistose kättemaksuks selle eest, et Zeus soetas Athena). Ta oli Arese vend. (Hamilton, 1975) Tema elulugu oli õnnetuste jada
Kuningate orgu. 320 km kaugusel Assuanist (vaid 70 km Sudaani piirist) on võimalus näha Ramses II kõige kaunimat ehitist Abu Simbelit. See on üks imetlusväärsemaid inimese kätetöid. Peale vanade egiptlaste loodud võrratute sedöövrite on Egiptus kuulus ka oma lummava looduse poolest Punane meri võlub imelise veealuse maailmaga, kus aeg justkui peatub. ALEXANDRIA Kuidas mõista Egiptuse kunsti? Kujud olid osa jumalate ja surnute kultusest Kujud kaitsesid jumalatega seotud kohti Kujud tagasid kontakti surnute ja elavate vahel Tänan tähelepanu eest!
eKr ✿ aoid- kutselised laulikud, kes lüüra saatel esitasid eepilisi laule ✿ rapsood- rändlaulik ✿ paiaan- kultuslik laulutüüp. Apollonile pühendatud, kitarra saatel ✿ treen- surnulaul, aulose saatel ✿ hümenaios- pulmalaul, aulose saatel ✿ hümn- kõigi kultuslaulude ühine nimetus ✿ nomos- reeglite kogum mida kitarrat mängides peab järgima Klassikaline ajajärk ❀ tragöödia- zanr, mis arenes Dionysose kultusest ja põhineb koorilüürikal… + muusika, näitlemine, lavategevus, arhitektuur ❀ ditüramb- koorilüürika aulose saatel ❀ dionüüsia- Dionysose pidustused, esitati tragöödiaid ja komöödiat ❀ Aischylos, Sophokles, Euripides - kuulsaimad tragöödiakirjanikud ❀ Aristophanes - komöödia autor Hellenismiajajärk Sel ajal kujunes aristokraatlikus keskkonnas uuelaadne peen ja õpetatud musitseerimine, kus peamine oli juba puhtmuusikaline väljendus.
40 000 inimese. Robespierre on Kõrgema Olendi kultuse looja, mis tähendas, et veidrat segu ratsionaalsest maailmatunnetusest, kristlusest ja antiikaegsetest sümpoosionidest, mis enamikule inimestest tundus suhteliselt naeruväärne, kuid Robespierre võttis seda tõsiselt, lastes end koguni kultuse ülempreestriks kinnitada. Paralleelselt sellega eksisteeris ka "Mõistuse kultus", kummardati Mõistuse, Tarkuse ja teiste analoogsete nähtuste ja omaduste personifikatsioone. Kõige parem näide kultusest on Püha Jumalaema kiriku kuulutamine Mõistuse Templiks. Üks revolutsiooni kõige negatiivseim asi oli uue kümnendsüsteemi kasutusele võtt ajaarvestuses, mis tähendas, et igas päevas on 10 tundi, tunnis 100 minutit, minutis 100 sekundit. Mõisted Generaalstaadid vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusaegsel Prantsusmaal Soo Seadusliku kogu saadikud, kes ei suutnud ennast poliitiliselt määratleda ja toetasid kord jakobiine, kord monarhiste.
koguma. 8. Rooma maalikunst Maalikunst on vähem säilinud kui skulptuur. Pompeji läbi teame Rooma maalikunstist välja- kaevamistest seinamaalid. ''Aleksander Issose lahingu '' mosaiik. Loodust kujutati väga tõepäraselt. Kujutati marmorit, puitu. Armastati silmapetteid *illusionistlikud pildid. Maalimisega on jäljendatud erinevaid materjale nagu marmor. * perspektiivi kasutamine ja varjud. Loodusmaalid, natüürmordid, olustikumaalid dionysose kultusest jne. *Pompeji väljakaevamistest on leitud 4 erinevast ajajärgust pärit maale. I Vettiuste maja - ainuke teadaolev omanike poolest, seintel kujutatud sporti ja mütoloogilise oelndeid. II ''Fauni'' maja-suurim mütoloogia ja maalidega hoone. *Issose lahingu mosaiik, Niiluse jõe ääres elavad jõehobud, krokodillid, linnud jne. III Müsteeriumide villa Dionysuse kultusega seotud salapärased rituaalid. Roomas levis ka tahvelmaal maalitud portreed
RÜÜTLIKIRJANDUS ehk KURTUAASNE (pr cour -õukond) KIRJANDUS (pr k courtois - peenekombeline, viisakas) 12. sajandil muutus aadlitiitel päritavaks. Rüütlid rikastusid, ehitasid uhkeid losse, neil kujunes välja oma elulaad ja kombed. Ideaalne rüütel pidi olema truu oma läänihärrale, võitlema kiriku eest ning paganate vastu, kaitsma nõrku, naisi ja orbe. Ta pidi olema vapper, õiglane ning helde. Tekkisid rikkad rüütlilossid, kus seltskond veetis kommetekohast peent jõudeelu. Algsest Maarja-kultusest kasvas rüütliseisuse ilmalikumaks muutudes daamikultus ja rüütel arenes robustsest sõjamehest seltskondlikuks, peenekombeliseks kavaleriks. Lihtsakoelised kangelaslaulud ei suutnud enam rahuldada maitset ja kajastada maailmavaadet. Rüütlikirjandus ei sisalda ainult kangelaslikkust, vaid ka eetilist ideaali. Tekkis kirjandus tänapäevases mõttes - kirjandus kui sõnakunst. Lüürikat lauldi muusika saatel, eepikat loeti. RÜÜTLILÜÜRIKA Algab Lõuna-Pr...
Võitja valis zürii. 8.Tragöödia teke- tragöödia tuleb sõnast tragos-kits, sokk + oide-laul. Tragöödia on traagilise lahendusega kurbmäng. Käsitleb inimeste suhteid jumalasse, vabadusse jm. Tekkis 534 eKr. 1.proloogia, parados, episoodid, stasimone, eksood. Vana-kreeka tragöödia oli sõnalis-muusikalis- tantsuline teos. Thesphis- paneb aluse tragöödijale. 9. Vana-Kreeka teater- teater on tekkinu jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalidest. Sai alguse atika ajajärgul Kreekas, kus etendati tragöödiaid, komöödiaid. Etendused olid amfiteatris- mäenõlvadel, kus inimesed istusid kõrgemal, et näha kõike.orkestra,skene 10. Tragöödia autorid- Sophakles-( 496-406 eKr) Oli kolme traagiku hulgast kesksel kohal. Saavutas 1. koha 24-l korral. Tegi mitmeid uuendusi: loobus süzeelisest trioloogia põhimõttest, lisas dekoratsioone. Ta on kirjutanud 123 näidendit, säilinud 7
Antiikkirjandus. Kordamine. (Vastamiseks 60 min. Esseevormis. Kolmest teemast valida kaks.) 1) Vana-Kreeka kirjanduse arengujärgud Euroopa vanim kirjandus. Täiesti iseseisev ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vana-Kreeka kirjandusloo võib jagada 4 põhiliseks ajajärguks: Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pime...
19. XIX sajandi Vene muusikas valitsesid 2 põhisuunda. Iseloomusta neid suundi. 19.saj. jagunesid VR-muusikud kahte leeri:Ühed vene heliloomingu tulevik seisneb Lääne heliloojate kopeerimises.Teised ,et peaks jääma truuks vene traditsioonidele-seda esindaski Võimas rühm(Cui,Balakirev,Mussorski,Rimski-Korsakov,Borodin). suunad:1)realismi taotlus2)eelistada ooperit,programmilist orkestri muusikat3)kõik peab olema rahvuslik 20. Rahmaninov, kui näide XIX sajandil alanud pianismi kultusest. Kuidas see mõjutas tema elu materiaalset külge? ei saanud materiaalselt iseendaga hakkama. Toetus pere ja sõprade peale
Tema arengulugu on ühtlasi ka kultuuri- ja arhitektuurilugu. Kõige olulisemad mõjutused on tulnud reisijatest, nende motivatsioonist ja reisimisvahenditest. Euroopa hotellinduse pikk arengulugu jaguneb nelja perioodi: Kristuse-eelne ja vanaaeg; Keskaeg; Uusaeg; Teise maailmasõja järgne aeg. Kristuse-eelset aega iseloomustab külalislahkuse ürgvorm tasuta külalislahkus, mis on tingitud ühelt poolt austusest ja kultusest, teiselt poolt kommetest, käitumisest ja kasvatusest. Külalislahkus ilmneb selles, et külalisele võimaldatakse tasuta kaitset, peavarju ja toitu. Näiteks: karavanidega rändurite majutamine eraisikute poolt. Eraldi tuleb rõhutada kreeklaste ja roomlaste külalislahkust. Kreekas oli juba sel ajal külalislahkus püha, ka hiljem jäid religioon ja külalislahkus tihedalt seotuks. Oma kultuurilise õitsengu saavutasid kreeklased 500.a. eKr. Kreekas hoolitsesid mitte ainult eraisikud, vaid ka
Rooma võimu ajajärk 146 eKr 395 pKr (Rooma riigi jagunemine) ARHAILINE AJAJÄRK Sellel ajal kujunes rahvaluule ja rändlaulikute looming kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks e.eeposteks Neid laule kandsid ette kutselised laulikud aoidid (olid ka ise autoriteks) ja rändlaulikud rapsoodid (esitasid ainult teiste kirjutatut) Tollest ajast teada neli põhilist kultuslaulu tüüpi e.hümni: Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitara saatel Ditüramb on laul Dionysose kultusest aulose saatel Treen on surnuitk aulose saatel Hümenaios on pulmalaul aulose saatel ARHAILINE AJAJÄRK Sellel ajastul kujunes ka reeglite kogum e.nomos, mida tuli kultusliku laulu loomisel-esitamisel järgida See tegi võimalikuks ka muusikute omavahelise võistlemise Muusikal endal iseseisvat tähendust polnud, kuid ta oli kõikide kombetalituste, pidustuste, protsessioonide ja olümpiamängude lahutamatu osa On teada, et näiteks antiikolümpiamängudel saadeti
Kultuslikud laulutüübid, mida esitati enamasti kooriga: paiaan Apollonile pühendatud laul kitara saatel. treen surnuitk aulose saatel. hümenaios pulmalaul aulose saatel. hümn kultuslaulude ühine nimetus; pidulik ühislaul; poeetilise värsstekstiga liturgiline laul. nomos reeglite kogum, mida peab kitara saatel lauldav kultuslik laul järgima. Klassikaline ajajärk Klassikalisel ajajärgul oli keskne zanr tragöödia kurbmäng, arenes Dionysose kultusest ja põhineb koolilüürikal ehk ditüramb(idel) Vana-Kreeka kultuslik flöödisaatega koorilaul jumal Dionysose auks. dionüüsia jumal Dionysose auks korraldatavad kevadpidustused. 8. Nimeta kuulsamaid tragöödiakirjanikke. Aiscylos, Sophokles ja Euripides. Hellenismiajajärk 9. Iseloomusta lühidalt hellenismi ajajärku. Sellel ajastul segunes klassikalise kreeka kultuur teiste piirkondade traditsioonidega.
5 Keskaeg · Lääne-Rooma riigi langemine 476 pKr · Ameerika avastamine 1492 · Konstantinoopoli vallutamine 1453 · Reformatsiooni algus Saksamaal 1517 · Keskaeg: 5. saj 15. saj Keskaega iseloomustab suur rahvaste rändamine: germaanlased, slaavlased, araablased. Kujunesid välja meile tänapäeval tuntud rahvused ja keeled: ladina keel indoeuroopa keeled romaani keeled (prantsuse, itaalia, hispaania, rumeenia, portugali). Germaani keelte(inglise, saksa, hollandi, rootsi, islandi) piirkonnaks jäi Saksamaa, Skandinaavia ja osa SBR. · baskid on säilitanud oma rahvuse ja keele · keldid baskimaa, sotimaa, wales · Keskaja kirjanduse arenemist mõjutasid: o rahvaluule o ristiusk o antiikkultuur · kirjanduse areng algas jälle algusest rahvaluulest · Kuidas mõjutas ristiusk kirjandust? o Eelmistes uskudes oli tähtsal kohal temp...
Tragöödia – mõiste, tekkimise aeg, etendamine. Tragöödia on traagilise lahendusega kurbmäng. Käsitleb inimeste suhteid jumalasse, vabadusse jm. Tekkis 534 eKr. Etendamine osad: proloogia, parados, episoodid, stasimone, eksood. Vana-kreeka tragöödia oli sõnalis-muusikalis- tantsuline teos. Vana-Kreeka teater – plaan, selgitused. teater on tekkinu jumalate kultusest ja sellega kaasnenud rituaalidest. Sai alguse atika ajajärgul Kreekas, kus etendati tragöödiaid, komöödiaid. Etendused olid amfiteatris- mäenõlvadel, kus inimesed istusid kõrgemal, et näha kõike. Theatron- pealtvaatajad, Orkestra- koori lava, Skeene- näitlejate lava, Proskeenion. Sammastik dekoratsioonidega. Vana-Kreeka tragöödiakirjanikud, teemad, näited. Sophokles-( 496-406 eKr) Oli kolme traagiku hulgast kesksel kohal. Saavutas 1
1. Vana-Kreeka kirjanduse ajajärgud Vana-Kreeka kirjandus moodustab Vana-Rooma kirjanduse kõrval äärmiselt suure ja olulise osa kogu antiikkirjandusest. Vana-Kreeka kirjandus on Euroopa vanim kirjandus, mis ei tugine teiste kirjanduste kogemusele ja on täiesti iseseisvalt arenenud. Kirjandusajaloos mängib väga tähtsat rolli just Vana-Kreeka kirjanduse võimalikult täpne periodiseerimine. Üldiselt on aja jooksul kujunenud välja nelja põhilise perioodi eristamine. Esimene neist on arhailine periood, mis kujutab endast aega kuni 5. sajandi alguseni eKr ning hõlmab varase Kreeka kirjanduse sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Arhailine ajajärk jaguneb omakorda aga veel kolmeks väiksemaks perioodiks, millest esimeseks peetakse kirjanduseelset ehk Homerose-eelset perioodi, millele oli iseloomulik eelkõige suuline looming ja folkloor (müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne). Sellest perioodist on...
treen, ditüramb ja hümenaios. 8. - 6. sajand eKr. Sellel ajal kujunes rahvaluule ja rändlaulikute looming kunstipärasteks eepilisteks lugulauludeks ehk eeposteks. Neid laule kandsid ette kutselised laulikud aoidid (olid ka ise autoriteks) ja rändlaulikud rapsoodid (esitasid ainult teiste kirjutatut). Tollest ajast teada neli põhilist kultuslaulu tüüpi e. hümni: Paiaan on Apollonile pühendatud laul kitara saatel Ditüramb on laul Dionysose kultusest aulose saatel Treen on surnuitk aulose saatel Hümenaios on pulmalaul aulose saatel Paiaane ja ditürambe lauldi kooriga, mida luues pidi järgima nomost ehk teatud viisikäike, rütmi, helilaadi ja vormi. Seega oli nomos sellel ajastul kujunenud reeglite kogum, mida tuli kultusliku laulu loomisel-esitamisel järgida. See tegi võimalikuks ka muusikute omavahelise võistlemise. Muusikal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
