1880 - J. V. Jannsen muutub insuldi tagajärjel teovõimetuks; 1881 - Liberaalsete vaadetega keiser Aleksander II tapmine, keisriks saab slavofiil Aleksander III; 1882 - C. R. Jakobsoni surm. Mõisted: Romaan - on jutustava proosa suurvorm. Romaani iseloomustavad probleemiderohkus, mitmekülgsus elu kujutamisel, mitu süzeeliini ja suur tegelaste hulk, sündmuste pikaajaline kulg. ,,Sõda ja rahu" Alliteratsioon - on sõna alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses "Millal maksan memme vaeva..." (rahvalaul). Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Novell - on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe keskseteemaga, lõpus on puänt.
kajastavad (pulmalaulud, surnu- ja mõrsjaitkud); nekrutilaulud) *Regivärssi esitasid ainult naised (eeslaulja ja koor) * Regivärsilise rahvalaulu tunnusteks on parallelism ehk mõttekordus ja algriim. Mõttekordus ühte mõtet esitatakse eri värssides erinevas sõnastuses N: laula, laula, suukene liigu, linnukeelekene, kirjeldatakse laulmist mõlgu ,marjameelekene, ilutse, südamekene! Algriim - alliteratsioon ehk ühe ja sama kaashääliku kordumine värsis sõnade alguses (esimeses silbis) N: paneme piibud põlema p - alliteratsioon Assonants ehk ühe ja sama täishääliku kordumine värsis N: lõpe, lõpe, põllukene õ - assonants Riimiline rahvalaul on rohkem vaba aja sisustamiseks, seetõttu pole kindlaid teemasid (nagu regivärsilises), on humoorikas, päevakajaline (uued sündmused toovad uued laulud) · värsid on seotud stroofideks ehk salmideks · värsse seob lõppriim
ja tume mets armastab oma kodu, kuid ei seal taamal see ongi minu oska erilisust välja tuua. kodu muid märke ei oska ma anda muid märke ei olegi temal siin on mu saatus ja sugu mu aja ja elu lugu Luuletuses puudub vabavärss Luuletuses on 10 värsirida Tegu on segariimiga Riimiskeemiks on abcdcdbcdd Ühes reas on umbes 8 silpi Kõlakujundid - alliteratsioon ja assonants ANNA ANDEKS, ARMAS Anna andeks, armas, Luuletust räägib mehest, kes et mu kael on karvas, teab väga hästi kui inetu ta lagipaik on lage, välja näeb ja et keegi sellist meest ei armasta, kuid musu maik on mage, vaatamata sellele, ta ikkagi
millal viras vikerkaar üle vee. Kõik mu aegade aarded on hallid. Me seisime raudsel sillal. Jumet Sinu ees oli pole ka jumalatõel. raudne tee. Veepõhjast Aeg raputas aardeid mu ette. vaid punakorallid Sinu ees oli vahel viravad Emajõel. raudne tee. ANALÜÜS · Alliteratsioon Ikka meenuvad minutid viras vikerkaar · Epiteedid raudsel sillal ; raudne tee · Isikustamine aeg raputas aardeid mu ette · Kordus raudne tee ; raudne sild ; punakorallid · Metafoor kõik mu aegade aarded on hallid ,,AIMUS" Võib olla, et kotkas Varjude lainetus kord arenes konnast kustub ja helgib, ja tiikides krooksuvad hämaras õitsevad muistsed madonnad. metsikud nelgid. Punase õie
Lugupeetud õpetaja, kallid kaasõpilased! Ööl vastu esmaspäeva külmus Tallinnas inimene surnuks - kiirabi leidis Tuukri tänaval asuvast garaazist väidetavalt esimese sel aastal alajahtumise tagajärjel surnud kodutu. Eestis leidub ligikaudu 10 000 inimest, kes otsivad igal õhtul magamiseks sooja kohta. Enne kodutuks jäämist oli ka neil kodu, perekond ja töö. Mõeldes termini "kodutu" peale tuleb kindlasti silme ette kasimata ja haisev inimene, kes prügikastis sorides pudeleid otsib. Tundub üsna eemaletõukav, eks ole? Kuid mõelge, kus peaks saama inimene end ja oma riideid pesta kui tal pole isegi kodu? Vale on kõiki kodutuid ühe puuga mõõta asotsiaalseteks joodikuteks, kes prügist nagu siga mullast söögipoolist tuhnivad. Eluheidikuid vaadates tekivad sisemas vastandlikud tunded - jälkus ja kurbust täis kaastunne.Vastik ehk vaadata küll,aga ega keegi pole vabatahtlikult kodutuks hakanud. Igaüht meist, ka sind lahutab kodutuks saamisest vaid...
Alliteratsioon- sama kaashääliku kordumine assonants- täishääliku kordumine sõna alguses onomatopöa- helijäljendus, loodushäälte initatsioon anafoor-alguskordus, sama sõna kordumine lause(te) alguses Lausekujundid: Kordus-teadlikult mõtete kordamine Retooriline kujund- Tunderõhu saavutamiseks kasutatav lause mis ei vasta sisule Kliimaks- astmeline tõus, milles reastatakse pingeliselt tugevnevaid sõnu Ellips- kergesti juurdemõeldav sõna või sõnade väljajätt lausest ilma et teksti tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärg lauses või poeesis Kõlakujundid: Epiteet- kirjeldav ja kaunistav lisandsõna, poeetiline täiend Võrdlus- kõrvutatakse erinevate olendite omadusi Metafoor- Peidetud võrdlus, ühele nähtusele omaste tunnuste ülekandmine teisele Metonüümia- Tähenduse ülekanne, sõna asendus mingi suhte alusel. Ühe nähtuse või isiku asemel nim teist kes meie teadvuses on lahutamatud Allegooria- Mõistukõne, miles on 2 tähendustasandit (...
- Teises reas 7 silpi - Kolmandas reas on 5 silpi - Ellen Niit ,,Tihane" · Sonett: - Itaalia sonett: abab abab cdc cdc - Inglise sonett: abab abab abab aa - Betti Alver ,,Sügis" · Eleegia (kurb luuletus): - Juhan Liiv ,,Helin" · Ood: -Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu" · Pastoraal: -August Alle ,,Eestimaa pastoraal" · Epitaaf (hauakiri): -,,Puhka rahus" · Regivärss · Alliteratsioon · Assonants Lüroeepika jaotus: · Eepos: - Enamasti luulelises vormis, räägib maailma loomisest, jumalate ja kand´gelaste vägitegudest, müstilistest ja reaalsetest ajaloo sündmustest. - Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" · Värssromaan: -Aleksander Puskin ,,Jevgeni Onegin" · Ballaad: - Lüroeepiline teos ehk jutustava sisuga luuletus - Tunnused: - teema põhineb rahvaluulest - on kurva lõpuga
algriim-kahe v. enama järjestikku v. lähestikku oleva sõna algushäälikute samasus alliteratsioon- algriim, sarnaste häälikute kordus sõnade algul värsis. Epiteet- lisandsõna, mis iseloomustab põhisõna. Isikustamine- eluta olendile elus olendi tunnuste ülekandmine Kõnekujund- troop; sõna või väljendi kasutmaine ülekantud töhenduses. Lüürika- üks kirjanduse põhiliiik, mida iseloomustavad elamuslikkus ja vahetus mõtete, tunnete ja meeleolude esitamisel. Poeem- pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee Metafoor- peidetud võrdlus.
esinemine loos, vastand tegelased jne. Muistend- rahvajutt, mis kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. Liigid : usundilised, tekke- ja seletus, ajaloolised, koha, vägilas Tunnused : vähem viimistletud, vabama vormiga, tõsielulisena võetav ja tavalisse kõnevoolu või vestlusse sulanduv Rahvalaulu keelelised tunnused : Algriim- sõna algushääliku kordus Alliteratsioon- kaashääliku kordus sõna algul Assonants- täishääliku kordus sõna algul Kordus- ühe sõna, värsi või terve värsirühma kordumine Mõttekordus ehk parallelism- ühes värsis avaldatud mõtte kordamine järgmises värsis teiste sõnadega.
KORDAMINE KT-ks Kirjandus 1) rahvaluule klassifikatsioon: rahvaluule ja rahvalaul 2)rahvalaulu liigid ja tunnused liigid: töölaulud, regilaulud, tavandilaulud, kaasaegsed rahvalaulud, riimilised rahvalaulud jne... regivärsilise rahvalaulu tunnused: ei riimu, iseloomustab esituslaad, värsireas 8 silpi, vanad keelendid, mõttekordus, alliteratsioon (kordub kaashäälik), assonants (kordub täishäälik) algriim (korduvad mõlemad) 3)rahvajutu liigid: muinasjutt, muistend, naljand 4) muistendi liigid: tekkemuistendid, vägilasmuistendid, kohamuistendid, ajaloolised muistendid (tegevus toimub ajalooliste sündmuste ajal), kunstmuistend, tänapäevane muistend muistend- rahvajutt, sündmustik seotud kindla koha, aja inimeste või sündmustega tegelaste kaudu püütakse seletada nt. Pinnavormide tekkimist 5) muinasjutu liigid
Klassikalised retoorilised trikid Neid erinevaid võtteid saab kasutada kõne pidamises. 1. Hüperbool - on ilus sõna liialduse kohta. Nt: ,,Ootasin terve igaviku." 2. Allusioon - Viide Piibli tegelasele, mütoloogilisele või kirjanduslikule isikule, kohale või sündmusele. 3. Alliteratsioon Poeetiline võte, kus järjestikkused sõnad algavad sarnaste häälikutega. Saab kasutada kõnes fraaside esiletoomiseks. 4. Metafoor ühe asja või nähtuse omaduste ülekandmine teisele. Pakub värvikaid võimalusi ettekandesse vürtsi lisamiseks. 5. Võrdlus lauses on otseselt üht asja teisega võrreldu. Kasutatakse sõnu ,,nagu" või ,,kui". 6. Retooriline küsimus Küsimus, mille kõneleja esitab efekti saavutamiseks. Publikult vastust ei oota
- novellett F. Tuglas ,,Pimedas - marginaal F. Tuglas ,,Marginaal" - saaga Island ,,Vanem Edda" - lühijutt Astrid Reinla ,,Kaubamajas" Eepika ja luule vaheline liik ehk lüroeepika - eepos F. R. Reinhold ,,Kalevipoeg" - ballaad Marie Under ,,Rändav järv" - värssromaan A. Puskin ,,Jevgeni Onegin" - poeem Juhan Smuul ,,Järvesuu poiste brigaad" - valm Ivan Krõlov ,,Rebane ja viinamarjad" Luule ehk lüürika - regivärss assonants täishäälikuline, alliteratsioon kaashäälikuline - vabavärsiline luuletus Juhan Liiv ,,Sügis" - sonett Marie Under ,,Helged sonetid" - ood K. J. Peterson ,,Laulja" - haiku - pastoraal K. J. Peterson ,,Karjapoisid" - eleegia Juhan Liiv ,,Helin" Näitekirjandus ehk dramaatika - tragöödia Shakespeare ,,Romeo ja Julia" - komöödia Eduard Wilde ,,Pisuhänd" - draama August Kitzberg ,,Tuulte pöörises" - jant lihtsakoeline komöödia - libretto Mati Unt ,,Poiss ja liblik"
Põhiolemus: teisenemine (muutub pidevalt) Temaatika: töö, orjus, laulud kodust ja lapsepõlvest, laulust ja laulikust Jagunemine: eepiline, lüüriline, lüroeepiline / regivärsiline, riimiline (tekib 19. sajandil) EESTI REGILAUL Tunnused: · parallelism ühe ja sama mõtte kordamine; regivärsilises rahvalaulus on salmide asemel parallelismirühmad · algriim assonants täishääliku kordamine põhirõhulises silbis alliteratsioon kaashääliku kordamine sõna alguses (mõlemate korral täielik algriim) · neljajalgne trohheus (rõhuline, rõhuta) NB! kui värsireas on silpe rohkem kui 8, siis tuleb mõnes jalas kasutada teist värsimõõtu rõhulibistus sõnad ja värsirõhk ei lähe kokku skandeerimine värsirõhku arvestades esitamine · arhailine keel · sisekadu toimumata - lõpukadu toimumata · viisid on retsitatiivsed ühetoonilised · kujunditerikas:
teises sõnastuses. Antitees- kahe vastandliku mõiste vastandamine. Noor või vana, kukk või kana, Olla või mitte olla? Ellips- kergesti juurdemõeldava või väheolulise sõna või sõnade väljajätt lausest, ilma et tähendus muutuks. Inversioon- ebatavaline sõnajärjestus lauses. Pööratakse tähelepanu sõnadele, mida tahetakse rõhutada. Kõlakujundid- Eufoonia- ilukõla Kakofoonia- kõrvale ebameeldiv kõla. Alliteratsioon- sama kaashääliku kordus kahe või enama sõna algul. Assonants- sama täishääliku kordus kahe või enama sõna pearõhulises silbis. Alliteratsioon ja assonants algriim Riim- sõna või sõnaosade reeglipärane kordamine, kahe või mitme väljendi kokkukõla või ühtesattuvus. Eelkõige lõppriim.
Eesti Vabariigi presidendi kõne analüüs Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt aasta põllumehe galal 10.11.2015 Tallinnas. Allikas: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/11743-2015-11-10-16-26-23/index.html Kõne oli suunatud põllumehele. President kasutas oma kõnes mõned retoorilisi vahendeid. Retooriline küsimus. Minu arvates, president esitas oma kõnes kolm küsimust: ,,Peaminister, maaeluminister ja Riigikogu maaelukomisjoni esimees on sellist teguviisi igatahes kritiseerinud. Aga teie?" ,,Põllumajandusorganisatsioonid, mis teie sellest arvate?" ,,Kuid samal ajal olen kuulnud, et Eestisse imporditakse sealiha juurde?" Metafoor. Võistlus põllumajandustoodete turul on väga tihe ja siin kergemat teed minek toob meile tulevikus palju käänulisemad rajad. ,,Te olete püsti jäänud ning hoiate püsti Eesti põllumajandust ja meie maaelu". Isikustamine. Riik pole kurt olnud. Sõnatrio. Mulle tundub, et president ...
Luuletuse sõnum on, et tuleb märgata ilu enda ümbruses. Värssides „Kingsepa väraval kullatud king“, „Virvendus. Vesi. Vabrikud. Paadid“, „lipendab kollane kardin kui leek.“, „maalivad müürile hiiglasuurt K-d.“, „Lavades laiad rabarberilehed“, „vajuvad vastu maad.“, „Sajab. Mind ümbritseb koputav kahin.“, „Kivistel kelpadel suitsevad veed.“ ja „tundide tume tõld.“ esineb alliteratsioon. Värsis „lipendab kollane kardin kui leek“ on kasutatud võrdlust. „Taevas lööb tumedaks“ ja „suitsevad veed“ on isikustamised. „koputav“, „ vihmases“, „uniseid“ on epiteedid. Luuletuses on kasutatud lõppriimi ja on ristriimis ehk ABAB vormis.
klass NIMI: Armin Golovanov Eesti regivärsilise rahvalaulu värsimõõt on trohheus, mis koosneb rõhulisest ja rõhuta silbist. Rahvalaulu üks värss sisaldab nelja trohheilist värsijalga. Normaalselt on ühes värsis 8 silpi. Regivärsilisel rahvalaulul on kaks põhilist ülesehitusvõtet, mis seovad sõnad värsiks ja värsid lauluks. Need on algriim ja parallelism. Algriimiks nimetatakse koos esinevat alliteratsiooni ja assonantsi. Alliteratsioon on ühe ja sama kaashääliku kordumine värsis sõna alguses. Assonants on ühe ja sama täishääliku kordumine värsis sõnade pearõhulistes (esimestes) silpides. Kuule, kus kukub kurja lindu, laksuteleb laiska lindu Lõpe, lõpe, põllukene, vähene mu väljakene Alliteratsiooni ja assonantsi kasutatakse sageli koos, nagu on näha ka eelmisest näitest. Regivärsi algühikuks on värss, mis moodustab sisulise terviku. Värsse seob parallelism
tekst. Teabe kirjandus- annab infot (nt:ajakirjad, ajalehed) Proosa ehk eepika: Romaan Jutustus Novell Dramaatika ehk: Draama Tragöödia Komöödia Lüürika ehk luule: Sopettod Pastaraal Haiku Valm Balaadid Rahvuskirjandus on ühele rahvusele kuuluv kirjandus, mille loojaks on selle rahva esindaja. RAHVALUULE Rahvajutt Rahvalaulud 1)vanasõnad 1)muinasjutud 1)regivärs 2)kõnekäänd 2)muistend alliteratsioon,assonats,parallelism 3)mõistatus 3)naljandid 2)riimiline 4)pajatused viis,sõnad,esitajad Juhan Liiv ÜKS SUU Üks suu, nii vana Nii aus, nii vaikne, kui mullake; nii mullane, ja mõtteis nagu nii selge ja õige nii vagune. Ja kullane.
Ood-pidulik luuletus, ülistus- või mälestuslaul, iseloomulik on sina-vorm ja retooriline pöördumine Kõnekujundid: Epiteet-omadussõnaline täiendsõna, poeetiline omadussõna Metafoor-peidetud võrdlus, kus ühele nähtusele kuuluvad omadused kastakse üle teisele nähtusele nõnda, et tekib uus kujutlus Võrdlus-nähtuste võrdlemine sarnasuste alusel Personifikatsioon-isikustamine, elustub asjale või omistatakse elusolendi tunnuseid. Kõlakujundid: Alliteratsioon-kaashäälikute kordumine sõna alguses Assonants-täishäälikute kordumine sõna alguses värsirea piires Onomatopöa-loodushäälte jäljendamine sõna moodustamisel Lausekujundid: Allegooria-mõistukõne, milles teksti mõtet tuleb aimata ridade vahelt Iroonia-jaatuse abil väljendatakse tegelikult eitust Retrooriline küsimus-emotsionaalne küsimus, millele vastatakse tavaliselt ise
väljub Anvelt, pirrud leeki torkab, hing saab päitsed, valge kitli pikad käised, Kalev kolgib siili, Eesti põlve uueks looma. Hüperbool: Emajõkke suubub Niger , pihk kõik pirrud leeki torkab, Allegooria:Valge palat kõrge laega; Kadrioru park; Mootorsaega läbi kadrioru pargi Refrään: aga ükskord algab aega Elips: kaelas vanemuise kannel, Saadses enne hinnapiiri, Inversion: kuni kalev kolgib siili, Alliteratsioon: mil ma tulen mootorsaega, tapan läbi lingu viske, supi hind saab võrdseks praega, kaelas vanemuise kannel, pihk kõik pirrud leeki torkab, suitsetab marborot mahorkat, valge kitli pikad käised, kõigest kogrtust saab siiber, kuni Kalev kolgib siili, ostab presidendi pere, küll siis Kalevite poeg, tuleb tammekepi toega. Assonants: Aga ükskord algab aega.
sügistuul küürutab kõveral kõrrel kui sandike) hüperbool litotes personifikatsioon - ehk isikustamine on metafoori erikuju, mis põhineb elusolendi tunnuste ülekandmisel elutule. Isikustamist kasutakse loodusnähtuste, aga ka esemete ja mõistete hingestamiseks ja lugejale lähendamiseks.(mis sa nutad lillekene) jne Lausekujundid Retoorilised pöördumised kordused paralleelism ellips jne Kõlakujundid algriim anagramm onomatopoeetilised väljendid jne Kõlakujundid - alliteratsioon - kaashäälikute kordus sõna algul ( nt. vanem venda vennikene) assonants - täishääliku kordus karjapõli kadakane (all-liter+assonants) =algriim anagramm- tähemäng ( isa - asi, sai ) palindroom - sõna vasakult paremale ja paremalt vasakule sama , sõnatähendus sama. (kook) onomatopeetilised väljendid - loodushääli jäljendavad sõnad riim - (mõeldud lõppriimina) sõnade kokkukõlksumine , ristriim , süliriim jne. Vabavärsiline luule tekib 50ndtae lõpus Lausekujundid
Eksperimenteeriv Alliksaar jäi truuks samadele teemadele, kuid püüdis neid avada läbi mõtte ja meeleseoste. Tema luules moodustavad mosaiikseid elumustreid sõnakillud, mida hoiavad koos vabad assotsiatsioonid, vastandaminevastuseadmine, kõlaefektid, üllatavad võrdlused, metafoorid, epiteedid, luule graafiline joonis jm. Autorile on oluline sõna, võimalus muuta sõnade tähendust ja luua uusi sõnu. Rahvaluulega seovad tema luulet sõna ja lausekordused ning alliteratsioon. Alliksaare viimaseid luuletusi iseloomustab traagiline elutunnetus. Mängulusti ja võitlusvalmidust, irooniat ja uljast enesekuulutust asendavad lüürilised sissevaated inimhinge. Selle muutuse põhjust võib vaid aimata: oli see tüdimus mõttemängudest, püüe elulähedusele või teadmine enda peatsest lahkumisest? A. Alliksaar lõi algupärase luulesüsteemi, millega avardas eesti luule arenguvõimalusi. Tema looming on mõjutanud mitut luuletajat( P.E. Rummo; A.Ehin jt).
keeruliste aegade tõttu läinud korda täituda." Lisasin ka omapoolse nägemuse, sõnade järjekorrast. Presidendi kõnest tõin välja 4 erinevat klassikalist retoorilist vahendit koos näidetega. 1) Siin mõtleme oma keeltele ja kultuurile, mis kasvanud aastatuhandete vältel nagu puu, millel mitmeid harusid ja palju oksi, ent siiski üks ja seesama tüvi ja juurestik võrdlus; 2) majandus- ja finantskriisi omal nahal tundnud metafoor; 3) tugev teoreetiline, teaduslik alus alliteratsioon 4) on väga lihtne lahterdada asju olulisteks ja vähem olulisteks, suurteks ja väikesteks antitees Presidendi kõne analüüsi võtaksin kokku tema enda sõnadega: ,,Sest kui ei ole sisu, siis ei ole lõpuks ka vormi. Sisuta ei kesta midagi." Kõne oli sisukas ning igati sobilik ja teemakohane tema kuulajatele.
surm võimsam on praegusel ajal. Luuletuse analüüs 8 stroofi, mis koosnevad 4 värsist sügava mõtteline räägib sõjast ja leinast meeleolu on kurb see on nii mõtte- kui ka tundeluule mõte: On elu võimas – ta paarimees surm võimsam on praegusel ajal. Kujundid luuletuses ● Kõlakujundid: - alliteratsioon: Kui aknasse kliriseb kiirtemurd, ● Kõnekujundid: - epiteet: kuu valge lind - isikustamine: silm unest end lahti kaevas. ● Lausekujundid: - retooriline küsimus: kes nüüd küll veel rõõmudeks soojub? Kasutatud materjaalid http://miksike.ee/documents/main/referaadid/image280.jpg http://krzwlive.kirmus.ee/scans/B-84-4.jpg https://et.wikipedia.org/wiki/Marie_Under https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_19692067.jpg http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea
alge, loovuse ja rahu läkituse kandja. 10. Kangelastes sisalduvad vastuolud (pos tegelastel nõrkused, neg tegelastel ootamatud helgemad loomujooned) annab alust nende psühhologiseeritud kujutamisele. 11. "Kalevala" paistab silma oma ühtlase poeetilise rütmi ja tiheduse poolest. Arvukad parallelismid metafoor kujund laieneb. Mahlakas rahvalik kõnekeel, humoorikad varjundid, alliteratsioon. Olmelisasine realistlik tasand vaheldub lüürilise ja ülevaga. 12. "Kalevala" eestindas August Annis.
Allegooria-e. Mõistukõne tekst tervikuna vihjab millelegi millest otse juttu e tehta Iroonia-pilkavteesklus,öeldakseüht aga vihjatakse vastupidisele Gradatsioon-e.astendus tähenduslik tõus või langus luuletuses Palindroom-mõistatuse liik mida võib lugeda mõlemat pidi Haiku-riimideta luuletus e.ajviite- lõbuluuletus Tanka-riimideta luuletus e.lühiluuletus Sonett-14 realine kinnisvormis luule Itaaliasonett -4+4+3+3 värs inglinesonett-4+4+4+2 värssi Alliteratsioon-e. Algriim sõnade esihäälikute kunsti kavatsuslik kordus assonants-e.algriim sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis Onomatopöa-e.jäljendused (mull,mull,mull) Salmid-e.stroofid sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid Onegini stroof-luuletus mis sisaldab 14 rida Poeem-lüüriline või eepiline jutustav luuletus Ballaad-tänapäeval jutustav luuletus mille sisu on fantastiline ajalooline või heroiline Valm-õpetliku sisuga mõistuluuletus-või jutt
itaallane, itaallase ballett nüanss intsident statelliittelevisioon ultraviolettkiirgus humaanne dissident aktsent ressurss sümpoosion debatt kandidaat boolero bermuudad artikuleerima illusioon filantroopia komprominteerima konstateerima kitarrist agressiivsus progressiivsus kontsert eksistents massipsühhoos marionett intuitsioon garantii karantiin dogma bubert barett bülletään büdzett defitsiit diletant desifreerima dissertant tariif avantüür anekdoot afekt assamblee alliteratsioon assonants atasee retuseerima sünekdohh sarlatan sahh sedööver sveitser srift zelee zongleerima robustne avansipäev ekstrasenss reveranss palkon trafarett sahhariin petank kommünikee brõnsa tofu tsuvass entsüklopeedia
1. Algriim alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 2. Alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. 3. Assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis. 4. Eepos lugulaul, lüroeepika suurvorm. Ulatuslik, jutustava sisuga värssides kirjutatud teos, mis põhineb rahvalikel kangelaslugudel. Tegelasteks on vägilase või muinasjumalad. Väljendavad rahva hingelaadi parimaid omadusi, kujutavad võitlust ülekohtu vastu. Kunst- ja rahvaeeposed. Viimased põhinevad kangelaslugudel. 5
Algriim - alliteratsioonil ja assonantsil põhinev kokkukõla Näit. Kana kaagutas laudas ja imik istus köögis. Alliteratsioon - kaashäälikuline algriim Näit. Kutsu klähvis kodus kuudis. Antonüümid - vastandsõnad Näit. Kuum – külm Arhaism – vanapärane, nüüdiskeelest kõrvsalejäänud keelend Näit. Isepäinis ilus oli sõit Varssavisse. Assonants – täishäälikuline algriim Näit. Ilves istus oksal. Ballaad - lüroeepiline teos Näit. Tuntud ballaadimeistrid venelane Aleksandr Puškin; eestalsed Jakob Tamm ,,Orjakivi“ ja Marie Under ,,Õnnevarjutus“ Dialoog - kahekõne Näit. Intervjuu, vestlus.
taju. Tähelepanu pöördub väljendusviisile, kus peitub sisu võti. Konkreetsus ja meelelisus on kujundliku keelekasutuse peamine eesmärk. Kõne-, lause- ja kõlakujundeid iseloomustab üks tunnus: iga kujund on mingis mõttes hälve tavapärasest keelekasutusest , seoste loomine niisuguste nähtuste vahel, mis tavaliselt kokku ei kuulu. Kõnekujundid Lausekujundid Kõlakujundid Epiteet Inversioon Alliteratsioon Võrdlus Ellips Assonants Troobid: Lausekatkestus Riim metafoor Kiillause metonüümia Rinnastuslik lühiühendus hüperbool Asündeton litootes Polüsüneton isikustamine Kordused sümbol Retooriline hüüatus allegooria Retooriline pöördumine
ARVATA,MILLEGA TEGU REGIVÄRSILISELE RAHVALAULULE ISELOOMULIK VÕTE MÕTTERIIM VÄRIRÜHMADE GRUPEERIMINE SISU JA VORMI PÕHJAL USUNDIGA SEOTUD JUTUSTUS TEGELASTEKS-POOLJUMALAD, MÜÜT JUMALAD.RÄÄGIB MAAILMA JA ELU TEKKEST NT: ,,KOIT JA HÄMARIK" ALGRIIM,SARNASTE KONSONANTIDE KORDUS SÕNADE ALLITERATSIOON ALGUL VÄRSIS NT: VENDA KUULIS,VASTA KOSTIS JUTUSTAV LUULETEOS , MÕISTET ON KASUTATUD EEPOSE,BALLAADI LUGULAUL JA POEEMI TÄHENDUSES TEKSTIOSA TAANDREAST TAANDREANI. LÕIK PROOSATEKSTI PÕHIÜHIK KIRJANDUSE SEGALIIK , MILLES PÕIMUVAD LÜÜRIKA JA EEPIKA. LÜROEEPIKA JUTUSTAVA SISUGA LÜÜRILINE
14. Värss luuletuse rida, mille kujunemise aluseks on rütm. Värsirida ei pea moodustama terviklauset 15. Riim häälikute kokkukõla, sarnase kõlaga sõnade lprdamine värsirea lõpus, mis aitab värsse omavahel siduda ning kujundab stroofe. 16. Stroof salm. 17. Parallelism regivärsilise rahvalaulu nähtus, kus värsirühmad on grupeeritud sisu ja vormi põhjal mõttelisteks tervikuteks. 18. Algriim alliteratsioonil või assonatsioonil põhinev kooskõla. 19. Alliteratsioon algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnadega alguses värvis. 20. Assonants algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade alguses värsis. 21. Ajaluule olevikusündmustega vahetult seotud luule. 22. Dramaatika üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustab lavalisus, sündmustiku tihendatud ja põhinemine tegelaste dialoogil ja kahekõne 23. Draama üldmõistena näidend, kitsamas täehnduses tõsise sisu, keerulise konflikyi ja elulise sündmustikuga näidend. 24
psüühilisi iseärasusi arvestavat liikumist ja tegevust. Luuletaja kõneleb lapsega hellalt ja sõbralikult, otseselt noomimata või õpetamata: juhib tähelepanu loodusnähtustele, loomadele-lindudele ning last ümbritsevale muule maailmale, luues oma kunstipärase maailma, kus valitseb ilumeel. o Luules esile tõstetud kola- ja lausekujundite kasutamine (onomatopöa, glossolaalia, kordused, alliteratsioon ja assonants). hällilaulud "Uni tuleb", "Äiu, lahke lapsuke"; hüpituslaulud "Oad sulle, kaerad mulle", "Sõidulaul"; mängulaulud "Piitsavarrel ratsutamas", "Ratas tahab rautada"; töö- ja tööd jäljendavad laulud "Palju tööd"; loodusluuletused "Lõokese laul", "Vihma tulekul"; humoristliku sisuga laulud "Pimesikk" sõnamängulised luuletused "1, 2, 3, 4, 5, 6", "Pöörane ilm"; luuletused kõlbelistel motiividel "Pahad lapsed", mõttekordus
teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu jms. Kitsamas tähenduses teaduslik fantastika, kaasaegse proosakirjanduse populaarne haru, aineks fantastikaga läbipõimunud teaduslikud hüpoteesid. Laiemas tähenduses hõlmab mitmeid fantaasiakirjanduse liike. Eelkäijaks võib pidada arhailiste rahvaste müüte- ja legende (Frankenstein). Alliteratsioon ehk riim sarnasekõlaliset sõnade kunstikavatsuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla. Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine, värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonide loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi jagunevad alg-, lõpp- ja siseriimideks. Alliteratsioon algriimi jagunemisel tekkiv vorm, mis avaldub konsonantide kordustena. Assonants - algriimi jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid
Afekt tundepurse, tormiline tundepuhang Aferist õnnekütt, pettur, avantürist, afäärimeister Afisid, afiss müürileht, kuulutus, plakat Alfabeet tähestik Alliteratsioon sõna alguskaashääliku kordus samas värsis v lauses ambitsioonikas ambitsioonidega, edasipüüdlik, auahne Assamblee täiskogu, üldkoosolek Assonants täishäälikukordus pearõhusilpides assotsieeruma ühinema, seostuma, sidestuma Atasee madalaima ametiastme diplomaat avanss ettemaks Avantüür tegelikke tingimusi mittearvestav üritus, kahtlane ettevõte, seiklus
sina saad eneseks tema saab eneseks." b) Anafoor ehk alguskordus: Luuletus "See hetk": "...viimset kui nurmenukku viimset kui allikapilku viimset kui jalajälje..." c) Tüvekordus: Luuletus "See hetk": "...armuhetkel armuvõlu hirmuhetkel hirmuvõlu iluhetkel iluvõlu..." Kõlakujundid 1. Alliteratsioon: Luuletus "See hetk": "...kutsugem koju ka armuvalu.." 2. Riim: Luuletus "Teistsugunegi": "Vanaema eal ei väsi Armastamast ligimest: "Ma pole mitteiial näinud Kaht ühtemoodi inimest!" Teemad · Küüditamine: Luuletus "Murtud rukkilillest" "Ma vanaemalt selgust nõudma pean: Miks tema pere Siberis ei käinud?"
tammekene" Mängulaulud- ,,Sõidulaul" ,,Piitsa varrel ratsutades" ,,lapsuke tahab põlvele" TÖÖ- ,,ratas tahab rautada" ,,sepapoeg ja mõldripoeg" Loodusl- ,,jälle kevad" ,,vihmapilv vii endaga" Humoristlikud- ,,roti pulmad" ,,kolm isevärki meest" ,,varas" ,,krokodill" Sõnamängulisedl- ,,küsimused" ,,kui mina sõidan saaniga" kõlbelised motiivid- ,,millel ebakoht on ilmas" ,,pahad lapsed". Mõttekordus meie miisu tiisukene Alliteratsioon )sõna alguskaashääliku kordus samas lauses vvärsis nt väike väsind... tipsi tapsi, niine nääne... Assonants (täishäälikukordus pearõhusilpides) upa upa oalilli uni tuleb ullikene Külakujundid tibinal tabinal kribinal krabinal. K.A.Hindrey 1906 pambu peedu; seene-mikk; piripilli-liisu 1918 nina-jass ja näpp-mall 1919 lõhkiläinud kolumats 1920loomade mäss 1921 jaunart jauram 1922summmi-sulpsu
talvel soojem oleks, nii ei vea ka jõuluaegse kõhutäiega jaanini välja", ,,kõikidest aktsionäridest ei saanud mõned aastad tagasi börsihaisid", ,,hetke pärast kui õu lööb heledaks ja kõlavaks ilutulestiku paukudest pidage väike paus", "hädakuulutajate juttudest omakasu noot", ,,kroon on täna ja on homme euro rahvuslikus kuues". Allusioon ,,Nagu ütles kord üks mees, kes hoidis Eestit oma südames ja mõtetes, Jaan Kross". Alliteratsioon ,,kallid kaasmaalased", ,,tööelus tänasest tõhusama", ,,elagu Eesti". ,,algaval aastal". Metafoor ,,liikudes Euroopas, oma vaimses päriskodus" Võrdlus ,,Me teame täna, et meid ei jäeta üksi, nii nagu meie seisame oma liitlaste ja sõprade kõrval", ,,täna on tark mõista, et nagu kõikidest aktsionäridest ei saanud mõned aastad tagasi börsihaisid, ei saanud hiljuti kõigist ka kinnisvaraarendajaid", ,,seega tahetakse tekitada usaldamatust oma riigi tuleviku suhtes
· algriim algushäälikute · loomamuinasjutt väljend mingi elunähtuse kordus värsis (härrad jäid tegelasteks loomad, kes on kohta (töö, härisemaie) isikustatud lastekasvatamine, kodu jne). algriim · imemuinasjutt Kuidas töö, nõnda palk. / üleloomulik sündmustik, Terav kirves leiab kivi. alliteratsioon assonants imeesemed Vaga vesi, sügav põhi. · tõsieluline muinasjutt alliteratsioon algriim, puudub imepärane aines, sarnaste kaashäälikute sündmustik areneb tavaelu mõistatus rahvaluule kordus sõnade alguses raames lühivorm, mis annab värsis Iseloomulikud jooned: olendist, esemest, nähtusest
Soneti juures on oluline see, et see on üks terviklik mõte, mis kestab soneti algusest selle lõpuni. Sonetile on iseloomulik, et ta on alati kellelegi suunatud. Sonett on otsene pöördumine kellegi poole. See on otsene kõne. Sonett on pidev edasiminek, pidev teekond. Sonett on kirglik ja kirglikult tuleb seda ka esitada. Soneti sõnad on väga valitud. Juhuslikud, tähtsusetud sõnad on sonetis välistatud. Võimendatult hakkavad mõjuma võrdlused, tees ja antitees, alliteratsioon, assonants. Iseseisvaid mõttelisi tervikuid on sonetis neli. Seega on nähtavaks sissehingamiseks aega neljal korral. Võttes endale vabaduse rohkemaks, seame ohtu mõtte pidevuse. Vähem sissehingates aga libiseme üle olulistest värssidest või keelame neil kajada. Kõike seda arvesse võttes on soneti lugemiseks vaja 45-50 sekundit. Enne soneti esitamist tuleb teha eeltööd: · Tuleb selgeks teha, millest on jutt · Kirjutada sonett ümber proosana
rahvaluule kogumise, uurimise ja publitseerimisega, samuti õppetööga. Rahvaluule on rahva sõnalooming: 1) Anonüümne 2) Pärimuslik 3) Kollektiivne Rahvaluule jaguneb 3-eks: 1) Rahvalaulud 2) Rahvajutud 3) Rahvaluule Lühivormid *Rahvalaulud jagunevad 2-ks: 1. Regivärsiline 2. Riimiline Regivärsiline Rahvalaul N: Igav on olla iluta Hale olla laulemata Kole käo kukkumata Raske rõõmuta elada. Parallelism ---------) Mõtteriim Alliteratsioon Kole käo kukkumata. Algriim Assonants Igav on olla iluta. *Riimiline Rahvalaul N: Saksad sõitsid saaniga, Talumehed tõllaga, Vabadikud vankriga, Mina, vaikne, kelguga! Kiri kuer õli kelgu ies, Ise istsin kelgu sies! ( Lüganuse ) Lõppriim --------) Häälikute kokkukõla värsi lõpul *Rahvajutud jagunevad 4-jaks: 1) Muinasjutt 2) Pajatus 3) Naljand 4) Muistend Muinasjutud jagunevad omakorda 3-eks: 1) Loomamuinasjutt
usutavust. Mõjub vaid siis, kui on läbinisti huvitav. Värskus, originaalsus ja kujundirikkus. Kuidas parandada reklaami meeldejäämist? · Stiimulid, mis soodustavad visuaalset kujutlust parandavad meeldejätmist. Kui tekst on väikse kujutlusväärtusega, siis pildi kasutamine lihtsustab vahetut ja hilisemat toote omaduste meenutamist. · Meeldejäämine on parem, kui info seostub enda ja varasemate kogemustega. · Mnemoonilised võtted (riimid ja alliteratsioon). · Kokkupressitud kõne kasutamine. · Kordused. · Mida suurem reklaami naudinguline väärtus, seda parem meeldejäämine. · Äratundmine on efektiivsem kui meenutamine. Äratustehnikad paelumistehnikad Linnar Priimägi: ,,Reklaami vastuvõtjale ei tule ette sööta valmis mõttetööd, vaid ülesanne, mida lahendades ta muutuks reklaami kaasloojaks. Kui inimene on reklaamisse pannud midagi iseendast (oma aega, oma vaimset energiat, oma
alguses: Ema, ae, ema, mis sa mõtled seal?/ Laps, hei, laps, on uni mul peal./ Ema, ae, ema, üks film tuleb hea./ Laps, elukinogi täis on mu pea-Kauksi Ülle, Õhtul koos emaga) ja epifoor (korduv sõna asetseb lausete, värsside või stroofide lõpus: Käsi mu peos, / väike käpik mul kõvasti peos, / koos me akende taga./ Ärevus näos, / ootsärevus näos, / täna lapsed ei maga.- M.Linnamägi. Lumises linnas.) Häälikukordused on nt alliteratsioon (konsonantide kordus sõna algul), assonants (vokaalide kordus sõna algul) ja riim . Kordused on ka refrään ja parallelism. Stiilivõttena esineb kordust rohkesti luules ja folklooris. Luules kasutatakse sageli tunderõhulisi sõna- või värsikordusi mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu (Teele, teele kurekesed...-F.Kuhlbars).Muinasjuttudele on iseloomulikud eepilised kordused (kolm venda, kolm takistust vms)
Kristiina Kass "Petra lood", Heiki Vilep ,,Katus sõidab" ,,Liisu", ,,Tere" Kirjandusteoreetilisi mõisteid: Hüperbool - poeetiline liialdus, kirjeldatava iseloomulike joonte võimatuseni suurendamine väljenduse mõju suurendamiseks. Fantastika ehk ulmekirjandus - kätkeb endas tulevikunägemusi teaduslikke ja tehnoloogilisi eksperimente, kontakte kaugete tsivilisatsioonidega, planeetide vahelisi sõdu jms. ALLITERATSIOON sõna alguskaashääliku kordumine samas värsis või lauses. Näiteks: ,,Millal maksan memme vaeva..." (rahvalaul). Korduvad konsonandid. Assonants - algriimi (sõna algushäälikud korduvad) jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid. Aimekirjandus ehk populaarteaduslik ehk teabekirjandus - mis tutvustab üldarusaadavalt ja huvitavalt teaduse saavutusi ning probleeme. Piir ilukirjanduse ja aimekirjanduse vahel on väike, eriti LK-s
Kordused: Runnel kasutab hulgaliselt kordusi. Näited: Luuletuses ,,Patt" kordub sõna tõelus. Luuletuses ,,Hingest" kordub sõna hing erinevates vormides. Luuletuses ,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad" kordub fraas ,,torm võib minna tugevaks". Luuletuses ,,Täitumistingimus" kordub sõna tingimus erinevates vormides. Luuletuses ,,Sisendus" algavad esimesed kaheksa rida sõnadega ,,Ma olen..." Peaaegu igas teises luuletuses võib leida mingit tüüpi kordusi. Kõlakujundid: Alliteratsioon ja assonants: Häälikute kordused on Runnelile kõige iseloomulikum tunnus. On raske leida luuletust, kus Runnel ei oleks, mingil viisil kasutanud häälikute kordusi. Näited: ,,Mükoloog müttas laanes ja luhas, Kärmas ja varmas, päikselik, puhas,"(Teadlase elu) ,,Virus, Võrus, Võõpsus, Võnnus, Kõpus, Kapus, Kuiel Kõnnus"(Mälukaotus) Lisaks kasutab ta veel anafoori ehk häälikute kordumist luulerea alguses. Näiteks luuletuses ,,Sisendus" algab iga rida ,,M" tähega.
Vanem rahvalaul Tunnus Uuem rahvalaul Värsiline, värsi põhivorm 8-silbiline, igale silbile vastab ülesehitus Värsiread on koondunud noot. salmidesse, salmis 4 värsirida perioodivorm Algriim: alliteratsioon (korduvad kaashäälikud) / assonants Riim Lõppriim (korduvad täishäälikud) Lüürilist laadi, naiselik (kurtev, protestiv ja kurblik Teema Eepiline sisu, meeste teemad alatoon) Keel Arhailine Kaasaegne keel keel
nende põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid (10) ja rõõmsamad ning argisemad pastoraalid (5), mõlema eeskujuks antiikluule. Oodide põhiteemad: mõistuse, vaimu, sõpruse ja armastuse ülistamine; luule ja luuletaja. Tuntumad oodid: "Laulja" (luulele ja luuletajale) ja ,,Kuu" pühendet eesti keelele. Pastoraalides on sageli kasutatud dialoogi, selgesti on tuntavad eesti rahvalaulu kõlavõtted: trohheiline värsimõõt, alliteratsioon, assonants. Kr. J. Peterson on kirjutanud ka anakreontilist luulet (Anakreoni järgi (6. sajand eKr) elegantses vormis elurõõmu, armastust ja veini ülistav luule): ,,Ma pean jooma. Lauluke", ,,Naised". Kristjan Jaak Peterson ,,Kuu", loeb Kalju Orro, ETV saade ,,100 luulepärli" (2011) http://
Kõik lambad kooris mää!" (,,Lambad"). Kordused: Luuletuses ,,Patt" kordub sõna tõelus. Luuletuses ,,Hingest" kordub sõna hing erinevates vormides. Luuletuses ,,Täna tuuleveskil kärbitakse tiivad" kordub fraas ,,torm võib minna tugevaks". Luuletuses ,,Täitumistingimus" kordub sõna tingimus erinevates vormides. Luuletuses ,,Sisendus" algavad esimesed kaheksa rida sõnadega ,,Ma olen...". Alliteratsioon ja assonants: ,,Mükoloog müttas laanes ja luhas, Kärmas ja varmas, päikselik, puhas" (,,Teadlase elu"), ,,Virus, Võrus, Võõpsus, Võnnus, Kõpus, Kapus, Kuiel Kõnnus" (,,Mälukaotus") Üks luuletustest (,,Kompositsioon") haakub kahjuks paljude inimeste elusaatustega, nii ka
Mingi institutsiooni või kangelase prestiizi ülekandmine nähtusele, mida soovitakse propageerida. Demagoog seob end nähtuse või inimesega, millel/kellel on inimeste silmis kõrge staatus. Valimiskampaaniad, reklaamid, ideoloogiad Keeleline mõjutamine Stiilikujundid: lausekujundid (retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus, kordused jt); kõnekujundid (epiteet, võrdlus, metafoor, eufemism jt); kõlakujundid (alliteratsioon, assonants, riim) Kõlavad sõnad ja loosunglikkus. Nimemaagia Võõrsõnad kasutamine. Milliseid demagoogiavõtteid kasutatakse? · Ja nüüd nagu üks mees hääletama! · Mind on alati huvitanud sinu kui targa inimese arvamus. · Kes vait ei jää, läheb klassist välja. · Ta on tunnustatud teadlane, järelikult on tal õigus. · Teen seda kõike oma valijate huvides.
Algriim - Alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla [Häälikute kokkukõla] Alliteratsioon - algriim, sarnaste konsonantide kordus sõnade algul värsis. [venda kuulis, vasta kostis] Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe [madal - sügav, vähe - palju, alustama - lõpetama] Assonants - algriim, sarnaste vokaalide kordus sõnade algul värsis [Udu rikub uue kuue.] Ballaad - keskajal tantsulaul, tänapäeval lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline, heroiline või traagiline
annaabi.ee 
