lühikestest lihtsatest isiklikest kirjadest. eriala. Suuline Oskan lihtsal viisil suhelda tingimusel, et Saan hakkama igapäevastes Saan enamasti keelega hakkama maal, Oskan vestelda piisavalt spontaanselt ja Oskan end mõistetavaks teha ladusalt Saan vaevata osaleda igas vestluses ja suhtlus vestluspartner aeglaselt räägib, suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest kus see on kasutusel. Oskan ladusalt, nii et suhtlemine keelt ja spontaanselt, väljendeid eriti diskussioonis ning oskan kujundlikke ja
Tekstid Tekstid on kindlas olukorras kindlal eesmärgil kasutatud keel. Tekste esineb vestluses, raamatutes, ajakirjades. Suhtlemisvõimalused: -kõne -zestid -tekstid -meedia -miimika -sümbolid -joonised Et suhtlus toimuks ladusalt peab selles osalema teate saatja ja vastuvõtja, keda ühendab keel, sarnased teadmised jne. Teineteisest peab aru saama. Suhtlemine võib olla otsene või kaudna (nt. Raamatu lugemine). Eesmärgid: +info vahetamine +tunnete edastamine +mõjutamine +kontakti loomine Tekstiliigid:
hala ongi. Vestluses hätta sattunud soldatiga, keda Indrek aitab, avaldub hästi see, kuidas on revolutsioon muutnud Indreku mõttemaailma. Ta annab ära oma viimased rahad, mille on isegi veel võlgu. Aga olulisem on see, kuidas ta hakkab soldatile nõu andma, et kuidas liikuda ja mida teha. Indrek pole enam see talupidaja poeg, kes ta oli gümnaasiumisse minnes, temast on saanud revolutsiooni edasikandja. Ühes oma vestluses räägib Indrek Kristile nendest kolmest momendist, kui ta on end õndsana tundnud. Esimest korda tundis Indrek õndsust, siis kui temalt teises osas küsiti, kas ta annaks verd kui seda läheks vaja. Teine kord oli samuti teise osa tegevustiku ajal kui tema usk andis jõudu Tiinale ning too ratastoolist tõusis. Kolmas kord on hetk, mil ta kirjutas oma ,,jumalatapu" essee. Eelmainitud hätta sattunud soldati abistamisel tundis Indrek neljandat korda elus õndsust.
Intervjueerija küsimused 1 Jälgitakse kindlat metoodikat Küsimuste blokid koostatakse: Eelmise töö kohta Töö tulemuste kohta Tulevase töö kohta Isiku enda kohta Kandidaat vestlusel Ole täpne Saabumisel tervita ja tutvusta ennast selgelt Püüa olla vaba ja sundimatu Hoia silmsidet Mõtle, enne kui räägid Näita üles huvi ja entusiasmi Intervjueerija ABC Ole professionaalne Ära näita oma suhtumist vastustesse Ära esita suunavaid küsimusi Ära domineeri vestluses, lase kandidaadil rääkida Kohtle kandidaate võrdselt Kuula "ridade vahelt", tee märkmeid Vajadusel julgusta kandidaati vestlema TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Intervjuu vormistamine Intervjuu vormistamine Helisalvestis transkribeeritakse ehk kirjutatakse tekstina täpselt üles: kirja läheb nii uurija kui uuritava jutt kõnevoorudena eristatult. Juhul kui kõne sisule lisaks tuntakse huvi uuritava suhtumise, tekkivate emotsioonide vms vastu, siis märgitakse üles ka mitteverbaalsed häälitsused (ohked, mühatused) jt kõne iseloomustavad ja täiendavad aspektid (hääle ebakindlus, naer, pausid Intervjuu vormistamine Kui tegemist on kirjalike märkmetega, siis on oluline intervjuu "taastada" puhtaks kirjutatuna võimalikult ruttu. Hiljem võib ka enda märkmete lahtikirjutamine olla keerulisem Puhtaks kirjutatud intervjuule lisatakse kindlasti juhtumi unikaalne kood Märkmed intervjueerimise aja ja situatsiooni kohta Tähelepanekud seoses vestluse meeleoluga (nt sõbralik, vastutulelik, rahulik, tõrjuv, ettevaatlik ) Muud intervjuu käigus tehtud tähelepanekud nii seo...
ostuharjumustest Praktikaaruanne vormistatakse kirjalikult, hinnatakse viiepalli süsteemis ja see moodustab osa praktika koondhindest. Praktika loetakse arvestatuks, kui õppija on: · läbinud õppekavas ettenähtud praktika · esitanud praktikapäeviku, enesehinnangu ja juhendaja hinnangu lehe kooli poolt määratud ajaks · nõuetekohaselt ja õigeaegselt esitanud praktikaaruande ( II praktika) · kaitsnud praktikaaruande. Kaitsmine seisneb praktikaaruande tutvustamises ja vestluses esitatud aruande põhjal. Koondhinde moodustab: · ilusalongi ning koolipoolse juhendaja hinnang 30% · praktikaaruanne 50% · eneseanalüüs 10% · praktika aruande kaitsmine 10%
tahad. Ähvardamine - lahendus, mida pakkudes rõhutatakse karistusele, mis järgneb, kui lahendust täide ei viida. Moraali lugemine - teise inimese õpetamine, mida ta peaks tegema. Moraali lugemine on demoraliseeriv, see külvab vaid ärevust, tekitab vastumeelsust, takistab ausat eneseväljendust ja sünnitab teesklust. Ülekuulamine - suurem osa inimestest on küsimusesõltlased. Quebeci Inimarengu Instituudi kohaselt on küsimused igapäevases vestluses tavaliselt otsesema suhtlemise vilets aseaine. Enamasti on küsimused siiski vestluses õigustatud, siin all peatakse silmas suletud küsimusi, millele saab enamasti vastata vaid kas "ei" või "jah." Sellised küsimused sünnitavad tavaliselt kaitsereaktsioone ja vastupanu. Nõu andmine - nõuandmisega alahindame teise inimese intelligentsust ning oskusi hakkama saada. Tavaliselt nõuandjale jutustatakse ka tavaliselt vaid jäämäe tipp, mistõttu ei tea nõuandja
parem töötada? Miks? Eelnevalt vajalikud tegevused Õpetajale: töölehe koostamine. Õpilasele: eelnevalt loob õpilane endale üldisema pildi 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kirjandusmaastikust, läbi on loetud Vilde "Pisuhänd" Tunniks vajalik: CD Hennoste "Väike eesti kirjanduslugu", tund toimub arvutiklassis. Kahe õpilase kohta peaks olema vähemalt üks arvuti. Hindamine: hinnatakse töölehte ja osalemist vestluses. Tööleht Tööjuhend: 1. Ava "Väike eesti kirjanduslugu" ja otsi üles Eduard Vilde. 2. Täida tabel. Romaanid Jutustused Novellid Näidendid 3. Ühenda joonega iseloomujoon ja tegelane! Ühe tegelase juurest võid tõmmata mitu joont. Veendu, et oskad oma valikut ka põhjendada. AUAHNE PIIBELEHT SIHIKINDEL OMAKASUPÜÜDLIK
Kehakeelega seoses võib nii mõnelgi inimesel tekkida küsimus: mis kasu on kehakeele tundmisest? Vastus on ilmselge – kui on saanud selgeks, mida teatavad žestid märgivad, võib hakata “lugema”, mida teised inimesed tegelikult mõtlevad. Sõnades on suhteliselt kerge valetada, märksa raskem, isegi võimatu on seda teha kehakeelega. Žestid ja teod ei lähe sageli kokku sõnumiga, mida lausutud sõnad ilmselgelt edastavad. Näiteks inimene, kelle jutt kõlab enesekindlalt ja kes on vestluses sõnarohke, võib näidata ennast närvilise ja tõrjuvana, kui tema kehakeelt uurida. Mina kasutan praktiliselt iga päev kehakeelt. Kuna töötan klienditeenindajana, siis kasutan kehakeelt tööl olles kogu aeg. Mitteverbaalse suhtlemise all võiksin ära mainida pilke, näogrimasse, keha üldist hoiakut, kulmukergitust, silmapilgutust, naeratust,õlgu, käte ja jalgade asendit ja liigutusi. Kassas töötades on just kõik need ära mainitud hoiakud
· Kuula klienti tähelepanelikult, püsi vestlusteema juures · Kõne lõppedes täna klienti ja soovi talle kõike head 4. Telefonikõne ootelepanemine ja suunamine · Küsi kliendilt, kas ta on nõus jääma ootele · Enne suunamist anna kliendile teada, kellele sa kõne suunad · Enne suunamist anna teada kolleegile, kellele kõne suunad, mis asjus inimene helistab · Kui kliendil ei sobi ootele jääda, siis paku võimalust talle tagasi helistada, kui oled täpsustanud vestluses tekkinud küsimusi või probleeme 5. Telefonikõne lõpetamine · Lõpeta kõne nii, et tänad klienti helistamise ja info andmise eest. · Kõne lõppedes soovi kliendile midagi head. Sobivad variandid on Head päeva!, Head aega!, Kõike head! 6. Viisakus telefonisuhtluses · Keskendu kõnele, ära tegele samal ajal teiste inimeste ega probleemidega. · Kõne ajal ära söö ega näri nätsu, joo ega suitseta · Ära kasuta slängi ning jää alati viisakaks
Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Parik. Võtke istet, palun! Malle: Tänan. Ülemõde: Niisiis, teie olete Malle Soo. Palun rääkige kõigepealt endast ise. Malle: Olen sündinud 15. juunil 1964. aastal. Seega olen 48 aastat vana. Olen abielus. Mul on kolm täiskasvanud last...
surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust. Aga ometi säilitasid need maalitud terrakotakujud etruskidele omased näojooned, nagu suur nina,
oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskide surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Seinamaal Terrakotast sarkofaag hauakambrist Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Nende linnades töötas Kreekast tulnud meistreid, kelle juurde saadeti õpplima noori etruske. Kreeka algupäraga tundub olevat ka iseloomulik naeratus etruski kujude näol- see meenutab kangesti vanemate kreeka skulptuuride "arhailist" naeratust
Etruski kunst Umbes alates 8. sajandist e.m.a. elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel etruskid. (Praegu Toskaana alad). Selle rahva minevikku peidab salapära, sest teadlased ei suuda veel täielikult mõista etruski kirja ning roomlased, kui olid 100 aastat näinud vaeva etruskide alistamisega, pühkisid 4. sajandil e.m.a. maa pealt nende linnad. Nad jätsid aga puutumata “surnute linnad” – kalmistud, mis teinekord ületasid maa-alalt elavate linnu. Etruskide juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskide surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abiel...
kaudu arusaamiseni üksteise tegevusest ja kuidas nad oma kõnevoorude ülesehitamisel reageerivad eelmistele kõnevooridele. Transkribeeritud vestluste analüüsi lähtepunktiks on selgitada, millise sotsiaalse tegevusega on vestlus seotud: mida inimesed vesteldes teevad? Sellisel tegevusel on alati sotsiaalne iseloom. Vestluse eripära institutsioonis võib avastada: 1) Vooruliigenduse kaudu -tavalises vestluses on väga vähe sellest, mida öeldakse, eelnevalt kindlaks määratud. Vestluse kulg äraarvamatu. Mõne interaktsiooni vormi puhul on aga käsitletavad teemad, esinejate järjekord jms eelnevalt rangelt kindlaks määratud. See hõlmab erilisi vooruliigenduse protseduure ning nende eiramisele võivad järgneda sanktsioonid. Kõige rohkem on uuritud institutsionaalset vooruliigendust kohtutes, ajakirjanduslikes intervjuudes ja klassiruumides, nõustamistegevuses.
võõrastega (torumees) suhtlemisel 4. ÜHISKONDLIK (üle 360cm) suhtlemine suurema grupiga (auditooriumi ees olles) Vahemaad võivad olla aga väga erinevad olenevalt inimese isiksusest. Peopesad Peopesi peetakse siiruse, ustavuse väljendajaiks 1. Peopesa pööratud üles väljendab usaldust 2. Peopesa pööratud alla väljendab ülemuslikkust 3. Peopesa pööratud alla ja nimetissõrm ette sirutatud sõjakas asend mida vestluses peetakse üheks ärritavamaks Sõrmed Sõrmede ristamine eitav asend, kuna on peidetud peopesad kui aususe märk PÖIDLAD väljendavad inimese üleolekut, kindlust 1. Pöidlad taskust väljas üleolek 2. Harali pöialde käte asetamine rinnale eitav suhtumine ja kaitse asend + üleolek 3. Pöialdega osutamine pilkav või lugupidamatus osutatavasse Käed Kiilukujuline asend oma arvamuse esitamine või teiste kuulamine
> jaos See on teadlase uudne lähenemisviis. > vaatenurk või käsitlusviis 2. Alljärgnevat võib iseloomustada märgendiga PABERL (paberlik, kuivametlik). Mida see tähendab (vt ÕSi kasutusjuhendist osa ,,Märgendid ja lühendid")? Leidke parem väljendusviis. Eelnevalt > varem aset leidma > toimuma omaalgatuse korras > omal algatusel ürituse organisatsiooniline külg > ürituse korraldus piima realiseerimine turul > piima müük turul vestluses tõusetunud küsimused > vestluses tekkinud küsimused loominguline käekiri > loomelaad kitsaskohtade likvideerimine > raskustest ülesaamine Auto sooritab vasakpööret. > auto pöörab vasakule Paraneb rahva materiaalne kindlustatus. > paraneb rahva vara kindlustatus.? Teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. > valvab juhatuse tegevuse järele Vormistage avaldus.> kirjutage (vormikohane) avaldus Seisab oma ülesannete kõrgusel.> saab edukalt hakkama 3. Millise stiilimärgendiga on tähistatud järgmised sõnad
Vaimusilmas ta kujutab ette, milline tema talu tulevikus välja näeb ja see on ilmselt üks põhjusi, mis teda edasi tegutsema ajendab. Teiseks põhjuseks on arvatavasti soov oma lastele pärandada võimalikult hea talumajapidamine. Ta unistab isegi kogu Vargamäe endale saamisest. Andres on väga töökas. Tema arusaamist mööda on igapäevane rassimine ainus viis õnne leida. Tema silmad avab alles noor Andres nende omavahelises vestluses romaani lõpus. Isa lause peale, "Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus," vastab poeg, ,, Sina oled seda teinud ja minu ema tegi ka, ega ta muidu nii vara surnud; aga armastust ei tulnud, teda pole tänapäevani Vargamäel". Pearut on alguses kujutatud Andrese vastandina. Viimane on põikpäine töörügaja, kes ei mõista oma naabri kergemat suhtumist töösse. Pearu oli aga kaval mees, kes pani teised inimesed enda heaks tööle ja võttis siis kogu kiituse tehtu eest enda peale
täiskasvanu kujunenud kujundeid Jutustab reegleid juhendamist ja (vasaku ja Ehitab koos pildiraamatu Mängib heakskiitu parema looga, mida loo ümber ja püsivalt üksi käeline) juurde näitleb 20 minutit MÄNGIB KOOS Hüppab jutustab Mäng on Oskab TEISTE kaugust ja detailsem ja vestluses LASTEGA hüppenööriga rohkem nagu oma korda ÜHISMÄNGE, Suudab palli päris oodata MIS NÕUAVAD kurikaga lüüa Saab teiste RÜHMAS lastega OTSUSTAMIST, sõbraks ENDALE Suhtlemine ROLLIDE omavahel VÕTMIST, AUSAT MÄNGU.
Tema tegevuse tuum seisnes selles, et ta esitas inimestele küsimusi, mängides ise lihtsameelset ja rumalat. Kui vestluskaaslane hakkas temaga oma tarkust jagama, ajasid viimase kavalad küsimused ta segadusse ning lõpuks oli inimene sunnitud tunnistama oma teadmatust. Sokratese meetodit nim dialektiliseks. Sõna dialektika tähendas vestluskunsti, oskust vaielda ja argumenteerida, küsida ning vastata nii, et probleemi sügavamalt mõista. Sokrates pidas kõneleja eesmärgiks otsida tõde vestluses ja vaidluses. Platon Oli Sokratese õpilane. Tema kirjatööd on säilinud tänu sellele, et ta rajas Ateena lähedale filosoofiakooli. Kõnekunsti puhul rõhutas Platon tõe tunnetamise vajalikkust. Platoni arvates peab kõnekunst teenima ühiskondlikke huvisid ning kõneleja eesmärk on otsida tõde. Aristoteles Kreeka suurim mõtleja, filosoof ja teadlane- entsüklopedist, kes oli omakorda Platoni õpilane. Ta koostas 355. a eKR teose ,,Retoorika".
Minu kui suhtleja võimalused on soov saada uusi teadmisi, tutvuda uute inimestega ning lisaks tagasihoidlikkus. Võimalus suheldes uut informatsiooni koguda või uute inimestega tutvuda on kõigil olemas, kuid iseasi, kes seda võimalust kasutada tahab. Mina pean ennast vägagi avatud inimeseks ning haaran kinni igast uuest võimalusest. Minu kui suhtleja ohtudeks on otsekohesus, otsustusvõimelisus, enese selge väljendamine ja liigne usalduvus. Olen avastanud ennast vestluses domineeriva isiksusena. Otsustamisega pole mul probleeme, kuid kui olen midagi pähe võtnud, ei ole alati mind lihtne ümber veenda ning seda annan teada ka oma vestluskaaslastele oma suhtlemisstiiliga, mõtlemata kaaslaste tunnetele või soovidele. Kui ma olen väga kindel teemas, millel soovin vestelda ning enda arvates annan vägagi selgelt edasi uut informatsiooni oma vestluskaastastele, siis mõnel korral olen tähele pannud, et jään
kasulikud zestid, mida kasutada suhtlussituatsioonides. 1. KEHAKEEL Teerajajaks kehakeele uurimisel võib pidada Charles Darwinit, kelle teoses ,,Inimeste ja loomade emotsioonide väljendumine" on välja toodud vaatluste põhjal vastus küsimusele, kas samad väljendusvahendid ja kehaliigutused on omased kõikidele rassidele. Kehakeele ja sõnalise teabe mõistmine on igas vestluses võrdselt oluline. Ligikaudu poole vestluses omandatavast informatsioonist annab kehakeel, mis on reflektoorne. Raamatu autorid jõudsid tõdemusele, et inimese väljendusliigutused vastavad tema hingeseisundile väljendades tema tundeid ja varjatud mõtteid. Teaduslikult on seda võimalik tõestada asjaoluga, et vastavalt tundmustele ja meeleoludele tekivad meie pea- ja seljaajus närviimpulsid, mis innerveerivad lihaseid. Seega võib defineerida kehakeelt kui lihaste
Lühikese ajaga täitus terve tänav okstelt paisanud õhukese lumekihiga. Lumega justkui varjatud tänavakate oli muutunud siledaks kui vesi tuulevaiksel hetkel. Äkitselt see siledus kadus ja lumele tekkisid jäljed, jäljed jalanõudest, mis katsid hiliste rändajate jalgu. Need rändajad uitasid täistuisanud teekatet mööda kuhugi kauguste poole. Need olid mees ja vanem naine. Nende siht tundus olevat kindel ja nagu juba ammu paika pandud. See väljendus ka nende vestluses. ,,Seal see asubki!" sõnas vaikselt vanem naine läbi tuulekahina. ,,Pole kahtluski, et see on meie kodupaik, kus vanaema veel kunagi oma tuhmides roosakates sussides toimetas köögis ja valmistas meile hommikuti pannkooke. Pannkoogid, mille lõhna peale oleks üles tõusnud ka kõige sügavamas unes magaja," meenutas mees, ,,ja alatasa ma mõtlesin kuidas ma küll kunagi siit peaksin lahkuma ja jätma kogu selle paiga koos kõikide lõhnade ja mälestustega
SUULINE tingimusel, et vestluspartner suhtlusolukordades, mis nõuavad hakkama maal, kus see on spontaanselt ja ladusalt, nii et ladusalt ja spontaan-selt, vestluses ja diskussioonis aeglaselt räägib, vajadusel otsest ja lihtsat infovahetust kasutusel. Oskan suhtlemine keelt emakeelena väljendeid eriti otsi-mata. ning oskan idioome ja öeldut kordab või ümber tuttavatel teemadel
,,Kehakeel - Kuidas lugeda mõtteid zestide järgi?" Allan Pease Kuidas kindlaks teha, kas teie kaaslane räägib tõtt? Kuidas teha teisest inimesest mõttekaaslane? Kuidas säilitada vestluses juhtpositsiooni? Kuidas vältida trahvi kiiruse ületamise eest? Need on vaid vähesed küsimused teemadel, kuidas mõjutab kehakeel meid ja meie ümbrust. Kehakeele abil on inimesel võimalik näidata enda emotsioone, mõtteid, tundeid jne. Kahjuks ei tea suurem osa inimesi, et on olemas kehakeel, mis nende elus nii tähtsat rolli mängib. Raamat ,,Kehakeel" õpetab lugejat tundma tema enese sõnatuid signaale ning näidata kuidas inimesed omavahel nende abil suhtlevad
Inimeses on ürgne konformsusevajadus, soov olla mitte välja tõugatud rühmast, mitte teistest erineda. T. Bachmanni arvates ohverdab inimene vabaduse, et võita miinimumvajaduste rahuldamine. Selle demagoogiavõtte alla kuuluvadki juba kulunud väljendid: "Kõik teevad nii...", "Ega mina üksi nii ei arva..., "Meie kõik nagu üks mees...", "On ilmeksimatult selge..." Emotsioonidega mängimine -Ähvardus peidetakse reeglina ridade vahele. Vestluses võib juba paljas hääle tõstmine olla tegelikult ebaaus võte vestluspartneri mõjutamiseks. Putini kiire karjäär algas ajal, mil Venemaal lasti õhku paneelmaju. Järgnenud hüsteeria ja viha suunati tsetseenide vastu ja siis ilmus vaikne tõsine kangelane, kes asus vaenlasega võitlusesse. Valetamine on samuti üks igihaljaid võtteid. "Suured rühmad ei lange mitte väikeste valede, vaid suurte valede ohvriks," on öelnud Hitler. Nii võib terve rahvas muutuda terroristideks,
Sõna on kui... Sõna on kui verbaalne zest, kõige lihtsam variant inimeste omavahelises suhtluses. Sõna on võimas relv. Sellega võid enda poole võita inimesi, kui ka neid eemale ajada. Igas sõnas peitub võim. Sõna kasutades võib teha nii kurja kui ka head. Kui inimesed omavahel suhtlevad, kasutavad nad sõnu, mis muutuvad jutu käigus lauseteks. Üksteisega kõneledes saab väljendada ennast sõnadega. Neis peitub jõud, mida saab igas vestluses eri moodi kasutada. Sõnadega väljendades saab edasi anda emotsioone, mis muudavad sõnade mõtte vestluskaaslasele arusaadavaks. Alati on hea inimesega suhelda sõnadega, mitte käsi-jalgu kasutades. Niiviisi oleks kergem suhelda ka võõral maal, kuid maailmas on üle 6000 keele ning paratamatult inimene kõiki neid ei oska. Seepärast võtabki ta appi zestid ehk ,,füüsilised sõnad". Sõna on kasutaja käes kas hävitav või imettegev jõud kõik sõltub sellest, kelle suust ja ...
Ülesanne 2: Suhtlemistasandid. a) Jälgi kahe inimese suhtlemist ja kirjelda (vaadeldavate anonüümsust säilitades) millistel tasanditel räägiti. Kuidas ühe suhtleja suhtlemistasand mõjutas teist suhtlejat. Räägiti täiskasvanu tasandil, kuid üks oli domineeriv täiskasvanu. Ütleme, et domineeriv täiskasvanu on A ja teine täiskasvanu B. Domineeriv täiskasvanu jagas õpetussõnu ja rääkis kuidas ikka oleks parem seda tööd ära teha. Et teine vestluses osaleja tegi kõll hästi, kuid tema teab viise kuidas teha paremini. B ei teinud temast väga välja, aktsepteeris kõike A öeldut, ei vaielnud vastu kuid oli näha, et ta ka ei alistunud A-le. Siis kui A nägi, et targutamisest pole kasu, tõmbas ta tagasi ja rääkis B-ga kui võrdsega. b) Püüa suheldes kasutada kõiki tasandeid (võib erinevate partneritega) ja kirjelda suhtlemispartneri vastusreaktsiooni. Nb! „Ära kasuta Kurja Vanemat“ – kasuta „Karmi Vanemat“.
Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast, s.t põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures – antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis. Etruskid tutvusid varakult kreeka kunstiga. Väga osavad olid etruskid pronksivalajatena. Etruurias loodud on ka tuntud kuju, kus Kapitooliumi emahunt imetab tulevast Rooma linna rajajat Romulust ja selle kaksikvenda Remust. Egeuse mere piirkonnas kujunes III aastatuhandel eKr välja egeuse kultuur. Selle keskkohtadeks olid Kreeta saar ja mõned alad Kreeka mandril ( Mükeene, Tiryns jt
Terminit kineetika kasutatakse iga organismi sõnumit edastava liigutuse tähistamiseks. Paistab, et inimestel on raskem teadlikult kontrollida oma kehakeelt kui verbaalset suhtlemist. Sõltuvalt kontekstist on sõnatul suhtlimisel erinevad eesmärgid. Millised – vaatame edasi! Keha Sõnumid võib edastada terve kehaga. Näoilme On hea infoallikas, paljastades indiviidi emotsionaalse seisundi. Käed Kehakeele seisukohalt on käed eriti olulised, nendega rõhutakse olulisi kohti vestluses, näidatakse kõnesoleva eseme kuju, näidatakse suunda. Füüsiline välimus Mittesõnalise suhtlemise mõjukas aspekt. Samuti annavad riided, mis olid esialgselt mõeldud organismi kaitsmiseks välismõjude eest, hulgaliselt informatsiooni kandja kohta. Individuaalsus Suhtlemine on äärmiselt individuaalne toiming. Elukaar: seos suhtlemise elamistoiminguga Oleneb tõhus suhtlemine suhtlejate keelekomponentide kasutamise oskustest. Lapsepõlv ja noorukiiga
tõeline rosin. Nii head jazztantsu näeb Eesti lavadel harva. Ta keha reageerib saksofoni viguritele nagu iiris ja sulavõi." Mõningaid tutvustusi tema töödest Eestis: · Muusikaline tantsuetendus ,,Peegelpildid" on viiest erinevast rahvusest artistide ühine originaallooming, mis vaatleb muusikat ja tantsu kui muutliku poeesiat, manipuleerides helide ja liigutustega. Täiuslikust vitaalsusest kantud emotsioonid sünnivad vestluses iga noodi ja sammu vahel iga uus emotsioon on vastus rütmile ja svingi tunnetusele. ,,Peegelpildid" on ainulaadne etendus, kus tantsijad lähevad mängleva kergusega kaasa muusikute ootamatute improvisatsioonidega. Iga etendus on kordumatu! · "Changing Images"RUSSELL ADAMSONI TANTSUTRUPP (Jamaika / Soome / USA) "Changing Images" vaatleb muusikat ja tantsu kui muutlikku poeesiat, manipuleerides helide ja liigutustega
kemikaalidest. 5 Kust saavad õpilased snusi ja kui levinud see on? Järgneva informatsiooni sain ma vesteldes oma kooli põhikooli õpilastega, enne pidin muidugi lubama, et kellegi nime ei avalda ja edasi seda ei räägi. Selgitasin neile, et vajan infot oma essee kirjutamiseks. Pean tõdema, et saadud informatsioon oli pisut ehmatav, kas tõesti siis on snus nii laialdaselt levinud. Vestluses osalenud 7 klassist oli igas klassis umbes 8 10 regulaarset kasutajat (klassis valdavalt 20- 25 õpilast). Vestlesin õpilastega bioloogia tundide raames, vestluses osalesid 7 9 klassi õpilased. Suures osas on kasutajateks just poisid, tüdrukute kasutamine on väiksem. Tüdrukud tõid välja, et snusi on nii ebameeldiv huule alla toppida ja kole on ka. Poiste meelest aga väga mõnus, ei riku ju kopse. Kuna meie koolis õpilasi välja ei lasta vahetundide ajal, siis tuli neil leida muu
01.2009 käskkirjaga nr 1.1-8.1/1 TÖÖTURUKOOLITUSE TEENUSSTANDARD TÖÖTULE Üldinfo Tööturukoolituse eesmärk on töötamiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine või täiendamine. Tööturukoolituse pikkuseks võib olla kuni 1 aasta. Koolitusele suunamise vajadus selgitatakse välja Teie ja Tööturuameti konsultandi vahelises vestluses. Teenuse osutamise aluseks on tööturuteenuste ja toetuste seadus. Tööturukoolitusel osalemise toetused Stipendium Teil on õigus saada stipendiumi, kui osalete vähemalt 40 tundi kestval tööturukoolitusel. Stipendium arvutatakse koolitaja esitatud andmete alusel iga õppetööl osaletud tunni eest. Tööturuamet maksab ühe osaletud tunni eest stipendiumi 3 krooni ja 75 senti. Stipendiumi makstakse kord kuus Teie pangakontole. Sõidu- ja majutustoetus
Pane selge kasutajanimi - suvaline nimi ei seostu sinuga. Kasuta staatust - märgi, kas oled hõivatud või mitte. Anna teada, kui oled vestluse lõpetanud - siis ei pea lahti hoidma segavaid aknaid. 1 1 (refereeritud Äripäevast 22.oktoober 2007) Netiketi reeglite mittejärgimise viisid Räägime sellest, mis saab siis, kui netiketi reegleid ei kasutata: · Fleim (inglise keelest "flame" tähendab leeki, tuld) on emotsionaalne märkus, mis on tihti öeldud vestluses osalejate arvamusest hoolimata. Selle sõnumi eesmärk on panna kasutajad reageerima, tihti sõnumi autor ei ole taktitundeline. Tulemusena unustavad vestluses osalejad jutu teema ja hakkavad riidlema omavahel. Fleimist räägime, kui sõnumite autor hakkab riidlema, rääkides teiste puududest, diskrimineerib soo, usu või millegi muu põhjal, kui autori sõnumid on liiga emotsionaalsed (tihti negatiivsed) ja provotseerivad skandaali. · Fluud (ingl. k
asjaoludeta. Arenguvestluse käigus täidetakse Arenguvestluse kokkuvõte. Kõik analüüsi all olevad punktid tuleb lahti rääkida. Lasteaiaõpetajatele ja lapsevanemale peab jääma aega kommentaarideks, küsimusteks, ettepanekuteks ja arvamusteks. Kõige edukamaks loetakse arenguvestlust, mille käigus lapsevanem räägib 90% ja lasteaiaõpetaja 10%. Arenguvestluse sisuline plaan: - sissejuhatuseks loon meeldiva õhkkonna - alustan vestlust lihtsamatest küsimustest. - kasutan vestluses lapse ja lapsevanema nime - annan lapsevanemale teada, millele arenguvestlus keskendub - tunnustan lapse püüdlusi - kirjeldan lapse käitumist, millest lasteaiaõpetajana olen huvitatud. Minu tagasiside on konstruktiivne ja arendav. Kontrollin sagedasti, kas räägitu on arusaadav. - lapsevanemale antav minupoolne tagasiside lapsest on positiivne, heatahtlik, aus ja siiras, tunnustan lapse püüdlusi; probleemid esitan
Viimastel aastatel olen ma väga kiindunud pilaatesesse. Seda ma võiks teha iga päev aga mul ei ole iga päev aega. Püüan kolm korda nädalas spordisaali minna. Kas te oskate vene keelt ? Ma ikka olen õppinud vene keelt koolis kõik kaksteist aastat. Aga kahjuks minu kooli aeg jäi nende aastate vahele, kus eriti ei tahetud rääkida vene keelt ja ei räägitudki. Nüüd ma kahetsen seda väga. Ma saan aru vene keelest, kui ma vaatan filme ja turul saab räägitud ka, aga väga vabalt end vestluses ikkagist ei tunne. Kas te peale vene keele veel mingeid keeli räägite ? Inglise keelt valdan üsna vabalt ja soome keelt ka. Kas te olete Venemaal käinud ? Jah, olen isegi palju kordi käinud. Mis teile seal meeldis ? Mulle meeldib tegelikult peaaegu kõik vene kultuuri juures. Peterburg on väga ilus linn ja Moskva on nii suur, et see on täiesti teist sugune elamus. Aga Venemaale lähen ma ikka kultuuri järele, et minna teatrisse või muusimusse.
romaane. See on jutustus Billy Pilgrimist, kelle prototüüp Edward R. Crone Jun. heitis hinge vähem kui kuu enne sõja lõppu Saksamaal, sai oma vanemate korraldusel ümber maetud New Yorgi kalmistule ja hiljem regulaarseid annetusi kalmu hooldamiseks kuulsalt kirjanikult Kurt Vonnegutilt oma sõjasemult. Pilgrim, nagu Crone päriselus, ei kuulunud sõtta. Vonnegut mõtiskleb ühes vestluses hiljem, et ,,Crone ei saanud aru mis toimub ja õige ta on sõda ongi mõttetu". Erinevalt oma prototüübist jäi Pilgrim aga ellu: ta elas ühes Vonnegutiga üle Dresdeni linna pommitamise 13.-15. veebruaril 1945.a, viibides sõjavangi langenud Ameerika jalaväelasena endise tapamaja viienda korpuse sügavas külmkambris varjul, ning elas hiljem ootamatult rahakana kodumaal pereelu. Õnnetu Billy Pilgrim pääses tänu erilisele oskusele rännata ajas
Töös kasutan põhiliselt interneti põhiseid infoallikaid, kuid samas teadmisi, mida olen ise omandanud. Töö eesmärk on saavutada teadmised kehakeele kohta, kuid ka mitmeid erinevaid viise kuidas see väljendub. 3 Kehakeel Kehakeelt võib psühholoogide arvates võrrelda ükskõik missuguse teise keelega. Üle 50% vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust. Kehakeel on suhtlemine või ebateadlike signaalide andmine liigutuste ja pooside abil. Liigutused võivad anda usalduslikku informatsiooni inimese meeleolust, seisundist või suhtumisest teistesse inimestesse. Isiklik ala: eristatakse nelja vööndit · Intiimne vöönd (15-46 cm) Just seda kaitseb inimene kui oma ala.
suguhaigusi. Kasutada tingimata kaitsevahendeid. Kindlasti kanda peakatteid ja kasutada päikesekreemi. Ei tasu mängida hasartmänge, te ei võida kunagi midagi. Ei tohi anda esimesena kätt Tai naisele, see võib teda solvata. Riietu korralikult. Taid suhtuvad negatiivselt lohakalt riietatud inimestesse. Pea peab olema puhas. Nagu paljudes Aasia kultuurides, on ka seal pea tarkuse allikas. Vestluses ärge mainige kuningat. Tais on tema vastu väga suur austus. Taid armastavad pildistamist ja pole selle vastu, kui ka neist tehakse pilt. Soovitatav on muidugi kõigepealt luba küsida. Ei tohi pildistada kuningaperet, templeid, kloostreid ja muuseumeid. Jootraha armastatakse Tais väga. Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Tai http://www.clubstravel.ee/est/65/ https://www.google.ee/search?q=thai+kin
Vestluse läbiviimine Arenguvestluse käigus täidetakse vastav vorm. Kõik analüüsi all olevad punktid tuleb lahti rääkida. Lasteaiaõpetajatele ja lapsevanemale peab jääma aega kommentaarideks, küsimusteks, ettepanekuteks ja arvamusteks. Kõige edukamaks loetakse arenguvestlust, mille käigus lapsevanem räägib 90% ja lasteaiaõpetaja 10%. Arenguvestluse kestvus kuni 1 tund. Arenguvestluse soovituslik kava: 1. Alustada vestlust lihtsamatest küsimustest. 2. Kasutada vestluses lapse ja lapsevanema nime 3. Andke lapsevanemale teada, millele arenguvestlus keskendub. 4. Tunnustage lapse püüdlusi. 5. Kirjeldage lapse käitumist, millest lasteaiaõpetaja on huvitatud. 6. Küsige põhjendusi ja selgitusi. 7. Rääkige lapsevanemale lasteaia tulevikuplaanidest, eesmärkidest ja muudatustest, mis on seotud tema lapsega või rühmaga. 8. Kehtestage tegevusplaan koos. 9. Saavutage kokkulepe. Tagasiside peaks olema konstruktiivne ja arendav
eelistab sootüübilisi mänge; naudib rühma kuulumist ja eakaaslaste seltsi ning ühistegevust; teeb eesmärgi saavutamiseks koostööd, jagab ja vahetab; aktseptib reegleid, kogemusi ja muutusi; jälgib reeglite täitmist teiste poolt; oskab avalikus kohas sobivalt käituda ning teab, mida tohib, mida mitte. Kuuendal aastal: Kuueaastane laps tajub ja mõistab paremini teiste inimeste emotsioone ja seisukohti ning suudab neid nii käitumises kui ka vestluses arvestada. Ta reageerib tugevate emotsioonidega. Selles vanuses armastab laps teisi kritiseerida. Ta sõlmib lihtsaid sõprussuhteid, kuid keskseks jääb siiski perekond. Ta tunneb empaatiat. Ta saab aru, et kõrvuti saavad eksisteerida erinevused, mõistab väärtusi ning hakkab aduma, et peredel on erinevad väärtused. Ta kasutab füüsilisi, loomingulisi või kognitiivseid ehk tunnetuslikke oskusi enda lohutamiseks ja emotsioonide
Oma tuttavate või töökaaslaste tervitamine on ka omaette tegevus . Inimesed keda tutvustatakse esimesena see ulatab esimesena käe , kuid see on enda valida , kas tahetakse kätt anda või mitte. Kui on mingi väiksem üritus , siis tutvustab kohalekutsuja teisi inimesi kes tulevad hiljem . Peale seda oleks viisakas öelda : ´´ Väga meeldiv !`` või ``väga rõõmustav ``. Ärikohtumistel või ärisuhetes üldse tutvustatakse alati perekonnanime järgi , vestluses kasutatakse inimese nime võimalikult sageli ,sest inimestele meeldib oma nime kuulata. Kui aga nimi on meelest läinud pole viisakas küsida ``kes sa oled ? `` , selle asemel parem vastakse küsimusele ja öelge kui rõõmus te olete teist nähes. Teine võimalus on estleda ennast esimesena lootes ,et ka teine ennast esitleb. Ärisuhetes olenemata soost on kõik võrdsed . Hüvastijättes tuleks tõusta püsti , vaadata silma , naeratada , ulatada käsi ja tänada
üksikliigutuse puhul, vaid peab vaatlema nii eelnevat kui järgnevat liigustust, s.t liigutuste kogumit. Ainus erand on käte kiilukujuline asend, mida kasutatakse teistest liigutustest eraldi ja mida kasutavad enesekindlad inimesed, kes annavad samaaegselt teistele nõu. Üldiselt peetakse kiilukujulist asendit jaatavaks liigutuseks . Me ei lävi teistega mitte ainult sõnade, vaid ka sõnatu keele (miimika, liigutused, poosid, silmside) abil . Üle 50 % vestluses omandatavast infost kannavad zestid ja miimika. Eristatakse 135 kehakeele väljendit ning koguni 85 pea- ja näoliigutust . Mitteverbaalseid signaale kasutatakse isiklike suhete hoidmiseks ja loomiseks, sõnu aga väliste sündmuste kohta käiva informatsiooni vahetamiseks. Michael Argyle'i andmetel moodustab verbaalne osa 7%, hääletoon 38 % ning visuaalne osa kogunisti 55% terviksõnumist. Seega on kõnel võrreldes hääletooni ning mittesõnaliste kujunditega suhteliselt
läheb endast välja. Lihtsalt huvitav eluline tähelepanek. Lõpuks on minulgi närvid ja olen õnnistatud äkkviha pursetega. Üldiselt on selleks vaja teemat, mis on minu jaoks väga isiklik. Füüsilist jõudu ei ole ma kasutanud kunagi vaidlustes, see tundub kuidagi kohatu. Pigem lihtsalt lahkun vestlusest. Olen õppinud sellistes vestlustes lihtsalt loobuma, jalutan minema. Suhtlemisel on väga oluline osa kuulamisoskusel. Ei ole võimalik osaleda vestluses kui ei kuula teistpoolt, sellisel juhul see on enda mõtete peale surumine. Oma lühikese elujooksul olen analüüsinud inimesi, kellega vestlen. Järeldanud sellest inimese olemust ja isiksuseomadusi ning läbi selle on paljud inimesed läbi nähtavad. Usun, et oskan teatud inimtüüpe väga hästi mõjutada. Olgu see negatiivselt või positiivselt. Eriti on võimalik mõjutada inimtüüpe, kes kahtlevad või ei ole endas kindlad. Väga hästi eristan seda kui keegi valetab või räägib tõtt
Analüüs Õppejõud: Merje Õun Mõdriku 2012 Edukas läbirääkija on kui kameeleon Peamised käitumisstiilid selle artikli põhjal on: · Kaasajad- nad on rõõmsameelsed ja avatud inimesed ning sõbralikud. Nad vaidlevad meelsasti ja naudivad seda. Alati on neil olemas igale asjale oma isiklik arvamus ja vestluses või vaidluses seisavad nad veendunult selle eest. Nad on head veenjad, sest nad võivav musta valgeks rääkida ja teist poolt vastupidises veenda. Ei varja oma emotsioone. Läbirääkimistele tulevad harilikult ette valmistamata või on natukene ette valmistunud. Seega see annab eelise partnerile, kes on kodutöö põhjalikult ära teinud. Kaasajaga suheldes tuleb olla valvas, sest peate enda jaoks ära määrama, mida te võite rääkida ja
2 Telefoni kasutamine 2.1. Telefonile vastamine • Telefonile vastan: Tere päevast! „Ettevõtte nimetus“. Võib lisada ametinimetuse, nime. • Pean meeles: valitud sõnad annavad tooni tervele järgnevale jutuajamisele. • Sisekõnele vastates ütlen oma nime. • Enne kõnele vastamist jätan muu töö, keskendun kõnele. • Jälgin, et ruumis ei oleks häirivaid helisid (kõva muusika, kõne jne). • Vastan sõbralikult, vestluses kontrollin oma hääletooni. • Jään viisakaks ja sõbralikuks ka siis, kui helistaja seda pole. • Lasen helistajal katkestamata rääkida. • Jälgin oma diktsiooni ja kõnetempot, hääletooni, keelekasutust. • Kui helistatakse töötajale, keda pole kohal, vastan: (nimi) pole hetkel kohal/vaba ja küsin, kas saan aidata; kas on soov teade jätta. Teate kirjutan üles, kordan seda ja panen kolleegi lauale.
supelpükstes, malakatega relvastatud, ning kargaksid üksteisele kallale. Kes madinast üle jääb, selle maa on võitja. Nii oleks lihtsam ja etem kui siin, kus täiesti valed inimesed üksteisega sõdivad.“ 4. Lk 36 lõik 3 „Iga kord on üks ja seesama: me alustame sõitu mornide või heatujuliste sõduritena – me jõuame esimeste suurtükiväe positsioonide juurde, ja iga sõna meie vestluses omandab teistsuguse kõla.“ 5. Lk 37 lõik 3 „Me alustame sõitu mornide või heatujuliste sõduritena – me jõuame piirkonda, kus rinne algab, ja oleme inimloomadeks muutunud.“ 6. LK 36 lõik 6 „Kellelegi ei tähenda maa nii palju kui sõdurile.“ 7. Lk 37 lõik 2 „Esimeste granaatide ulgumisega viskub osa meie olemasolust kiire ropsuga tuhandeid aastaid tagasi. See on elaja instinkt, mis meis ärkab, mis meid juhib ja kaitseb. 8
võimeid kasutada. 8. Meeste ja naiste võimed on üldiselt üsna sarnased, kuid tüdrukutel on tavaliselt paremini arenenud keelelised võimed, poistel ja meestel aga ruumilis-visuaalsed võimed. Käitumise erinevused tulenevad põhiliselt kasvatusest, kuna ühiskonnas rõhutatakse kasvatamisel meeste ja naiste kasvatamise erinevust. Erinevused võivad väljenduda ka kõnes, nt. naised näevad vestluses rohkem vaeva, pööravad suhetele rohkem tähelepanu, mehed on otsekohesemad ja kindlamad. 9. E.Eriksoni järgi võib isiksuslikku ja sotsiaalset arengut vaadelda astmelisena ning igal astmel on omad probleemid ja kriisiolukorrad, mille edukas läbitegemine on oluline isiksuse arengu koha pealt, st kohaneb maailmaga paremini siis, kui igal arenguetapil võtab omaks ka midagi selle negatiivsetest külgedest. Tema teoorias jaguneb
kuulumise, tunnustuse saamise ja eneseteostuse vajadus. Kõrgema taseme vajadused aktuaalsed siis, kui madalama taseme vajadused rahuldatud. 43. Ronald Inglehart vajaduste rahuldatus mõjutab väärtushinnangute kujunemist. Inimesed väärtustavad seda, mida neil ei ole. Vaesed (materialistlikud väärtused) töökohta, raha ja täis kõhtu; rikkad (postmaterialistlikud väärtused) isiksuse arengut, heategevus jne. 44. H. P. Grice vestluses on teatud maksiimid ehk reeglid. Näiteks vestluses ei tohi anda liiga palju ega liiga vähe infot. Vestluses tuleb mainid asju, mis on informatiivsed, annavad uut teavet ja ei ole iseenesest mõistetavad. 45. Erving Goffman sotsiaalne dramaturgia. Inimene täida kogu aeg mingeid rolle, pole sellist hetke, kus ta neid ei täidaks. Seega pole mõtet otsida tõelist mina. Mina on mulje, mida tahetakse jätta teistele enda kohta. Inimtegevuse peaeesmärgid: soovitud
kehakeele tundmisest? Vastus on ilmselge – kui on saanud selgeks, mida teatavad žestid märgivad, võib hakata “lugema”, mida teised inimesed tegelikult mõtlevad. Sõnades on suhteliselt kerge valetada, märksa raskem – isegi võimatu – on seda teha kehakeelega. Žestid ja teod ei lähe sageli kokku sõnumiga, mida lausutud sõnad ilmselgelt edastavad. Näiteks inimene, kelle jutt kõlab enesekindlalt ja kes on vestluses sõnarohke, võib näidata ennast närvilise ja tõrjuvana, kui tema kehakeelt uurida. Näiteks võib tuua mõne seltskondliku koosviibimise või mõne muu rahvarohkema ürituse, kus on koos palju erinevaid inimesi. Kui tunda mõningaid põhilisi kehakeele märke, siis võib inimesi jälgides avastada mõndagi sellist, mida jälgitav ise varjata võib püüda. Kehakeele märke uurides selgub, kes üritusel viibivatest inimest püüab vestluskaaslasele muljet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
