Noorel inimesel ei ole õrna aimugi mida see inimesega teeb. Ja kui vanemad sõbrad ees õlut joovad, siis tekib ka noorukesel poisil selle joogi vastu huvi ja alustataksegi alkoholi tarbimist. Samamoodi suitsetamisega, nooruk tahab vaid teada, mis maitsega see on, mis see teeb. Aga ega sõbrad ei räägi ju, et sellest tekib sõltuvus ning see kõik kahjustab eelkõige kopse, aga ka südant ja vereringet. Samamoodi proovitakse alkoholi ja ka narkootikume. Aga see ei tähenda, et me oleksime hukas, lihtsalt tänapäeval liigub selliseid asju aina rohkem ringi ja on suurem võimalus neid proovida. Noored tahavad vaid kogemusi saada, et mis üks või teine asi teeb. (130) Suurenenud on ka noorte emade arv, noored tütarlapsed, kes ise on alles peaaegu lapsed, vankreid lükkamas või suurte kõhtudega ringi käimas. Ma olen kindel, et nad ei ole ise seda last nii väga tahtnud. Sellised asjad võivadki juhtuda alkoholi või narkootikumide joobes.
Miks noorus alati hukas on Iga inimene läbib oma elu jooksul sellise etapi, mida me nooruseks nimetame. See on aeg, täis lusti ja rõõmu ning tihtipeale ka valu. Tänapäevase elurütmi juures on tihtipeale vanemad inimesed jäädvustanud oma meeltesse nooruse kui eluea, kus noored ainult pidutsevad, tegelevad kriminaalsete tegevustega ning tarbivad meelemürke. Sellest tulenevalt võib ühistranspordis tihti pealt kuulata, kuidas vanem põlvkond räägib, et kui hukas on ikka noorus, kuid mitte ühtegi sõna sellest et kui tublid tänapäeva noored on. Sellest tulenevalt võib küsida, et kas noorus on ikka hukas? Nooruse all tuleb mõista seda, et see on elu parim aeg teha seda, mida hing ihaldab. Kahjuks paljud ei mõista seda, et seda tuleb teha mõistuse piires ning tulemuseks ongi purjus noorukid linnatänavatel kes oma eakaaslasi peksavad ning lõhuvad võõrast vara. Samas ei ole
Kas noorus on hukas? Sajandeid on vanema põlvkonna inimesed väitnud, et järgnevad põlvkonnad on hukas. Ei erine ka see põlvkond eelmisest ja kuna paberite järgi olen ma täisealine, siis nüüd on minu kord üritada leida vastust igavesele küsimusele, et kas noorus on hukas või on ainult see nii vanemate kujutluses. Minu tempude kohta on korduvalt kasutatud ära leierdatud väljendit, et noorus on hukas. Esimesed mälestused selle kohta pärinevad ajast ,kui ma olin viie või kuue aastasene ja viimati öeldi seda mulle alles paar päeva tagasi. Omal ajal tundusid mulle minu teod täiesti normaalsed ja mind ärritasid kohutavalt vanemad inimesed, kes väitsid mulle, et ma olen lootusetu juhtum. See peale andsin ma endale paar aastat tagasi lubaduse, et ma ei kavatse täiskasvanunua kunagi oma lapsi või noorsugu halvustada nende käitumis mallide pärast ja üritan nende teguviise alati mõista
Kas noorus on hukas? See kliseelikult kõlav väide on peaaegu sama vana kui inimkond ise. Sellel teemal on kirjutatud lugematult artikleid, kirjandeid ja muid arvamusavaldusi. Juba Sokrates avaldas arvamust, et noored on hukas, rääkimata hilisematest arvajatest. Midagi uut sellel teemal on raske kirjutada ja kui veel arvestada autori noort vanust, ei ole siit midagi oodata. Eesmärk ei ole mitte niivõrd pealkirjas esitatud küsimusele vastuse leidmine kui sellist arvamust mõjutavatele teguritele viitamine. Vastata küsimusele, kas noored on hukas või mitte, oleks äärmiselt subjektiivne ega aitaks mingilgi moel süüvida põhjustesse, miks sellist loosungit hüütakse.
Fukushima kriisi tagajärgede aktuaalsusest 2014 a alguses Ülivõimas maavärin ja selle põhjustatud tohutu hiidlaine põhjustasid 2011. aasta märtsis Fukushima reaktorite sulamise ning sundisid evakueerima kümneid tuhandeid inimesi. Tegemist oli rängima tuumaõnnetusega pärast 1986. aasta Tsernobõli katastroofi. Tappis 15,884 inimest ja 2,636 on endiselt kadunud. Radioaktiivne vesi Fukushima tuumaelektrijaamas on siiani suurim probleem, mis takistab kriisi tagajärgede puhastusprotsessi. Radioaktiivset vett lekib mahutitest koguaeg. Kandub Vaiksesse ookeani, kust triivib hoovuste tõttu umbes 5 aastaga USA läänerannikule. Reaktorite südamike tegelikku olukorda ei tea keegi, sest elektroonika (kaamerad, robotid) ei pea sealsele kiiritushulgale vastu. Kardetakse, et kolm 100 tonnist kütuseollust on tunginud läbi reaktori vundamendi. Oht seisneb selles, et kui sulanud tuumakütuse reostus maapõues leiab tee Tokyo vesikonda, siis evakueeritaks...
Kas tänapäeva noortes võimutseb kuratlikkus? Tänapäeva noortel on maailmapilt võrreldes kunagisega palju muutunud. Kõige tähtsam moraal sellel teemal on et noorus on hukas, nagu tavaliselt öeldakse. Noored ei oska ennast hästi väljendada ja soov on teha ainult seda mis neile endile ainult kasu toob. Kadumas on ka austus vanemate inimeste vastu ja noorte teod muutuvad aina arututeks. Ma arvan selle kõige taga on vanemate üleskasvatus. Noorte puhul kaob huvi vaimse ilu suhtes, siis kui nende ümber olev keskkond mõjutab neid seda tegema. Inimesel tekib kartus ennast väljendada, sest kõike mida ütled või teed, kohe kritiseeritakse
Tänu neile elame me praegu iseseisvas riigis. Nemad võitlesid Eesti rahva ja riigi vabaduse nimel. Nüüd on kasvamas uus põlvkond, kes peab andma oma panuse Eesti riigi jaoks ning hoidma selle vabadust. Kas Eestimaa võib loota minule ja minu eakaaslastele? Enamik arvaksid kindlasti, et tänapäeva noori ei saa usaldada ja nende kätesse tuleks viimse asjana riigi saatus anda. Meist ei ole eriti hea mulje jäänud. Nooruse kohta kuuleme enamasti halvustavaid arvamusi, ikka ja jälle kui hukas see on. Tegelikult on see vaid esmamulje, mida pakuvad inimestele rohkelt massimeediumid. Paraku on just tragöödia see, mis müüb ja inimestele huvi pakub. Tihtipeale aga ülepaisutatult. Isiklikult arvan hoopis vastupidist noorus ei ole hukas. See halb imago ei ole meie endi loodud, see on meile loodud. Inimesed peaksid proovima meid mõista, nad ei tohiks tuua meist esile ainult halba. Me ju ei ole seda. Halvustamise asemel tuleks meile juba praegu anda võimalus õppida
Meid ümbritsevad ohud Tänapäeval ümbritsevad meid mitmed ohud: alkohol, suitsetamine ning narkootikumid, mis halvimalt lõppedes võivad elu ära rikkuda. Iga inimene peab olema ettevaatlik ja püüdma nendest eemale hoiduda. Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta endale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad on vaid ajad ja eluviisid. Kuna kõik algab tavaliselt lapsepõlvest, on eluliselt tähtis iga tehtava sammu üle eelnevalt pingsalt järele mõelda. Algul täiesti süütuna näiv olukord võib otsustavaks saada edasise elu suhtes. Alkoholi tarvitamine kahjustab kõige rohkem maksa. Pärast alkoholi joomist võib esineda oksendamist ning ka väga halba enesetunnet. See on ka laialt levinud probleem Eestis. Eestis
Vaid mõtetes võib unistada, kui huvitav oleks mängida dzinniga. Kuid kui mõelda, et selleks idamaiseks munasjutuvaimuks on põlvkondadevahelise vastuolu põhjus, siis muutub see unistus pigem õudusunenäoks. Noored ei mõista vanu ja vanad ei mõista noori see on olnud nii juba sajandeid. Miks on see nii, et põlvkonnad peavad omavahel pidevat võitlust ja selgusele ei jõuta arvatavasti niipea? Või peaks ütlema, et nad peavad hoopis võimuvõitlust? Kas väide, et noorus on hukas, on tänapäeval õigustatult öeldud? Iga põlvkonna esindajad on kurtnud või üritanud vahel lausa appi karjuda, et noorus on hukka läinud. Tõsisasi on see, et sellist juttu räägivad enamasti eakamad isikud, kelle lapsepõlv on juba kauges minevikus ning tihtipeale lahterdatud kausta, mida võib nimetatatud unustatud mälestusteks. Kui nemad väidavad seda tänapäeva
Noorte võimalused ühiskonnas Ühiskond muutub pidevalt ja muutuvad ka inimesed. Kõik on olnud kunagi noored, pidutsenud, elu nautinud ja naiivselt lootnud, et see kõik võikski nii jääda. Noored on alati olnud meie seas olemas, olenemata ajastust. Igal ajal leidub ka neid, kes arvavad, et noorus on hukas. Tavaliselt on nendeks inimesteks vanema generatsiooni esindajad. Sellega tuleb paljuski nõustuda, aga samas selles ühiskonna pidev muutumine seisnebki. Põlvkonnad peavadki üksteisest erinema, meil on teistsugused huvid ja unistused. Oleks kummaline näha ööklubis vanaema ja lapselast koos pidutsemas. Samamoodi on asjad ka tulevikus, praegused hukas inimesed on varsti rahulikud pereinimesed, kes ütlevad noortele, et nad on hukka läinud.
Kuritegevus noorte seas on tänapäeval laialt levinud probleem. Mina isiklikult olen selle väitega nõus, et põhjuseks võib olla positiivse idee puudumine. Inimesed ei sünni kunagi kurjategijateks, vaid nad muutuvad selleks elu käigus. Igalühel on võimalus kas halb või hea. Need mõlemad pooled on inimeses olemas. Tähtis on lihtsalt see, et headus jääks peale ja kurjus langeks välja. Selleks on vaja aga positiivset eeskuju. Tihti õeldakse, et noorus on hukas. Mina ütleks pigem, et hukas on hoopis need vanemad, kes on sellised lapsed üles kasvatanud. Lapsed saavad eeskuju kõigepealt ikka vanematelt ning kui vanemad pidevalt joovad ja suhtuvad oma lastesse halvasti, siis viimastel polegi enam midagi teha, kui minna kuhugi hulkuma või pättusi sooritama. Ma saan aru, et noorukil peaks olema juba arenenud mõistus, et taibata, et kuritegevus on vale, aga kui tal on lapsest saadik olnud selline halb eeskuju, siis mida talle enam õelda
seisnudi poole, kuid lõviosa neist ei järgi tervisliku eluviisi põhitõdesid. Näiteks tarbivad juba noored põhikooliealised lapsed alkoholi ja suitsetavad sigarette. Nüüdisaegsetel noortel on vedanud, sest mõnikümmend aastat tagasi polnud selliseid sportimisvõimalusi nagu praegu. Juurde on tulnud mitmesuguseid treeninguid ja ringe, millest noored aktiivselt osa võtavad. 21. sajandi noored püüdlevad parema tervise poole. Öeldakse küll tihti, et tänapäeva noorus on hukas ja muid negatiivseid ütlusi, meie arvame teisiti, noored pole hukas. Nad on lihtsalt muutunud võrreldes eelnevate põlvkondadega aktiivsemaks. Kõik peaksid meeles pidama seda, meie elu ja ühiskonda viivad edasi noored inimesed.
Lapsele soovitakse pakkuda parimat. Kindlasti on selles osa süümepiinal, et puhkusevabal ajal pole nii palju aega suhelda. Siis ongi näiteks vahel jogurti kaela kallamine lubatud ning vahel keelatud. Seega võib öelda, et laps on enda kodu peegel. Vähene tähelepanu on just see, mis mõjutab last oluliselt ja loob ebasoodsa vundamendi tema edaspidiseks eluks. 1)Mida te arvate vabakasvatusest? 2)Mida kõike ei tehta karjääri ja materjaalse kindluse nimel? 3)Kas noorus ON hukas? 1) Vabakasvatus on õige, on näha , et tänapäeva lapsed ei vastuta oma tegude eest, ega ka hakka. Kuid mitte kõik. Üldistamine. Neil ei ole kohustusi, neil tehakse kõik eest ära , ning nad ei hakka oma tegude eest kunagi vastutama. 2) Nad lihtsalt vajavad tähelepanu, mida nad kodus ei saa, sest vanemad lihsalt ei pane neod tähele. 3) Kas noorus on hukas , või on see lihtsalt vana ptlus , mis liigub põlvest põlve ja seda ütlevad vanemad, või ongi nii?
Ära raiska oma noorust Nii nagu muutub ühiskond, muutuvad ka inimesed selles. Kindel on aga see, et noored olid noored nii 15.sajandil kui ka praegu, nautides elu ja uskudes, et keegi meist ei saa kunagi vanaks. Igal ajastul on leidunud neid, kes väidavad, et noorus on hukas. Ühiskonna muutus seisnebki selles, et need noored, kes olid vanema generatsiooni arvates hukas paarsada aastat tagasi, on 21.sajandi mõistes illikukud. Samamoodi on asjad ka tulevikus, et praegused elupõletajad oleksid juba mõnekümne aasta möödudes väga positiivse mainega noorukid. Ei saa väita, et kõik noored on passiived ning veedaksid oma vaba aega tänavatel ,,hängides". Igal ajastul on olnud kahte sorti noori need, kes peavad pidutsemist haridusest olulisemaks ning need, kes proovivad end igal moel ühiskonnale tõestada. Õnneks leidub neid
Kuidas olla aktiivne noor? ,,Noored on hukas, nii noored ja hukas on nad," laulab Singer Vinger. Paljude soliidses eas vanadaamide- ja härrade sõnul ei oskagi tänapäeva noored teha muud, kui tarbida mõnuaineid ja tänaval huligaanitseda. Kas ei tundu ülekohtune kõigile noortele seda silti peale kleepida? Ma ei nõustu nendega, kes väidavad, et kõik noored on passiived ja veedavad oma vaba aega tänavatel ,,hängides". Igal ajastul on olnud noori, kes peavad pidutsemist haridusest olulisemaks
väita, kuid nüüdisaja noortele on see juba tavaline, et ei saa oma vanaema sünnipäevale minna , kuna pea kannatab mõõtmatu pohmelli all või kui lihtsalt ees on suur pidu, kust ilmtingimata ei saa puududa. Muidugi ei ole kõik sellised, aga paraku on väga paljusid, kes eelistavad oma pere traditsioonidele oma sõpradega väljas olemist või siis unustatakse üldse ära , et pere on ka olemas. Ma ei saa öelda , et eelnevates põlvkondades ei olnud noorus hukas, aga ümberlükkamatu on fakt, et tänapäeva noored on nii hukas kui vähegi võimalik.
Kas minu põlvkonna noortel on samasuguseid Probleeme nagu Holden Caulfieldil? Tänapäeval on kahte tüüpi noori. Ühed on need, kes tahavad oma elus midagi saavutada ning näevad selle nimel vaeva, teised noored üritavad aga iga hinna eest vabaneda kohustustest ning teha kõike, mida nad heaks arvavad ja õigeks peavad. Öeldakse, et tänapäeva noorus on hukas, kuid minu arust oli ka Holdeni noorus hukas, kuid oma hukatuse põhjustajaks oli ta eelkõige ise. Arvan, et tänapäeva noortel on mitmeid ühiseid jooni Holden Caulfieldiga. Eriti väljendub holdenlikkus tänapäeva noorte hariduse tähtsustamises. On noori, kes arvavad, et õppimine pole nende jaoks oluline ja loodetakse, et tulevikus laabub kõik iseeneslikult. Ei mõelda oma tulevikule ning hoolitakse vaid enda heaolust, kus tuntakse end kõikidest kohustustest vabadena. Holdeni
Müüdud kogus: Pirniõuna 4, Ananassibanaani5, Mangoõun5 Keskmine kontaktide arv: 100 Tarbija arvamus: Kõikidele maitsesid mahlad Kommentaar (vajadusel kirjuta: nt Kõik oli olemas laudlina, pluusid vajaks pesemist, salfrätid on otsas vms vajalik info): ,,Päev nõnda süngelt peale hakkas, et kartsin, täna kõik on hukas. Kuid lendasid need mured minema, kui keegi mulle rõõmsalt naeratas." Anonüümne tsitaat.
käies. Midagi muud ei osatudki suvel teha. Lapsed ei osanud unistadagi reisit vanematega Egiptusesse. Noored oli harjunud sellega, et pärast keskkooli mindi õppima ametit, mis oli sarnane vanemate omale. Kui vanem oli kõrgharidusega, läks noor enamasti sama teed. Kui aga vanem oli lihttööline, ei osanud suurem osa sellistest noortest oma elult midagi enamat oodatagi. Muidugi oli ka erandeid, aga selline oli üldpilt. Noorsugu on alati hukas. Ei ole ühtegi põlvkonda, kes noorte kohta nii ei ütleks. Kunagi ei ole ideaalset arusaamist vanemate ja noorte vahel. Kas see tähendab, et hukas on peale tormav aeg? Või on vanem generatsioon liialt oma nina alla vaatav ning ei märka uurida elu laiemalt, ka väljastpoolt enda põlvkonna piire? Üks on kindel ajad muutuvad ja miski ei jää samaks. Selleks, et üksteist paremini mõista, peaksidki vanema ja noorema põlvkonna inimesed silmad avama ja laiemalt vaatama
Minu arvates on autor suutnud luua küll väga tabava nii-öelda esimese sammu oma esseele, kust kõik alata võiks, kuid leian, et antud sissejuhatus ei ole sobilik essee-tüüpi kirjatööle. Essee sissejuhatus eeldab probleemipüstitust ning peaks andma lühiülevaate autori eesmärkidest, mida selle essee sissejuhatus aga ei tee. Pigem on see väga värvikas näide sellest probleemist, mida autor lahkama peaks – hukas olev noorus. Seega leian, et essee sissejuhatus ei ole otseselt püstitanud probleemi ega tee seda, mida vaja. Kokkuvõtteks on autori poolt koostatud kirjatöö viimane lõik. Kokkuvõttes on autor püstitanud uue küsimuse ning põhimõtteliselt ainult sellele samale küsimusele vastanud, kuid ma ei näe, et oleks kokku võetud varem kirjutatu. Essee kokkuvõte eeldab essee põhiosas kirjeldatu kokku võtmist ning peamiste järelduste ja seisukohtade väljatoomist, kuid
Viisakus on "out"? Lugupeetud kaasõpilased, õpetaja. Oleme tulnud siia selleks, et arutleda teemal, kas viisakus on out. Viisakus on käitumine, mida iseloomustavad märksõnad korrektsus, ausus ja lugupidamine. Käitumisoskused saavad alguse kodus juba väga noores eas. Kõik sõltub sellest, kuidas vanemad oskavad last kasvatada ning kuidas kodus käitutakse. Paljud täiskasvanud inimesed väidavad, et noorus on hukas. Mina isiklikult pole selle väitega nõus, kuna enamasti puutun kokku väga heade käitumiskommetega inimestega. Väiksel määral võin ma sellega nõustuda, kuid näen ühistranspordis inimesi, kes ei paku vanematele istet või trügivad bussi laskmata teised ennem välja. Veel võb puutuda kokku ebaviisakate inimestega koolis, kus paljud ei arvesta teistega lärmavad ja jooksevad mööda koolimaja ringi. Samuti leidub ka teatris inimesi, kes riietuvad ebakorrektselt ja
kellele ta ei ole midagi lubanud, inimene on sündinud vabana ja on oma elu omanik. Inimesel ei ole mingeid kohustusi , kui ta pole selleks põhjust andnud . Rousseau on öelnud: "Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas." See on ka põhjus, miks paljud usuvad end olevat oma tegemistes ja väljaütlemistes vabad, ent pole seda tegelikult sugugi. Inimlikud piirid on seatud meile ainult meie endi heaolu nimel . Poleks neid piire, oleks meie maailm hukas , sest igaüks teeks vaid seda , mida ta ise õigeks peab. Piirid on need mis lasevad meil kõigil võrdselt elada . Inimene on vaid siis ahelais , kui ta endale ise kohustused seab . Nende näiteks korduvalt mittetäitmisel kaob inimesel elu käest , ning on oma enese tekitatud ahelais . Inimene on sündinud vabana , kui saades vanemaks tekivad meil omad vajadused , vajadusega tekivad kohustused ja kohustustega oleme me ahelais , mis on meie enda tekitatud.
Noor olla pole sugugi kerge ''Noorus on hukas'' see on ilmselt üks tuntumaid lauseid, mis iseloomustaks tänapäeva noorust. Nii räägivad vanemad inimesed ja need lapsevanemad, kelle laps on millegagi hakkama saanud. Aga mina nii ei arva. Noorus ei ole veel hukas. Noorusaeg lihtsalt muutub. Minu ema ütles, et tema ajal olid kõik korralikud ja tublid. Hukatuseks on vaja rohkem kui ühte põlvkonda. Noortel võib olla igasuguseid muresi riiete valikst kuni varakult rasedaks jäämiseni. Üks suuremaid probleeme on ilmselt üldises mõistes suhted. Noorukieas ei pruugita vanematega üldsegi hästi läbi saada. Aga vahel saad tulevikus aru, et vanematel võib mõnes asjas ka õigus olla. Tihtipeale tundub, et vanemad teevad ülekohut ja
Tänapäeva noored Ei saa öelda,et tänapäeva noored hukas oleksid, küll aga julgen väita, et praegune generatsioon ei tunne käitumiskultuuri. Pahesid on palju. Ei ole ju normaalne, kui kolmanda klassi poiss tuleb mulle tänaval vastu, suits suus.Juhul, kui julgen veel (http://newsimg.bbc.co.uk/media/images/397 küsida, mida ta omaarust teeb, sõimatakse minul nägu 72000/jpg/_39772401_smoking.jpg) täis ja uhkust jääb veel ülegi. Eeldavasti tuleneb selline käitumine vanematelt sõpradelt või isegi kohati perekonnast endast.
SMART(TELE2 sinised reklaamid), SIMPEL(EMT enamus punaste kirjadega reklaamid) Neid kõnekaarte kasutavad need kliendid, kes ei soovi end lepinguga siduda. Simpeli ja Smarti peamine sihtgrupp on noored(RÄÄGI PALJU JAKSAD!, NOORED ON HUKAS!, TOPELT SIMPEL!, SUVEL ON EMT INTERNET SULLE POOLE SOODAM!, SURFA PALJU JAKSAD!, VÕTA INTERNET KÕIKJALE KAASA! Jne). Sellel sihtgrupil on oluline kulude hoidmine kindla kontrolli all kui lapsevanem annab lapsele kuuks ajaks 100kroonise kõneajakaardi, ei saa laps "kogemata" rääkida 300 krooni eest. Argument on ka kuumaksu puudumine maksad ainult kõnede eest. Kliendile on tähtis kuumaksu puudumine ja võimalus tasuda vaid tehtud kõnede eest. TELE2 (ülejäänud loosungid)
manitsemise ja piiramisena, millega nad leppida ei suuda. Nad tahavad ise saada uusi kogemusi, mitte kuulata vanemate manitsusi. Reaalsuses oleme siiski oma vanemate jaoks ühed tähtsamad inimesed ning nad üritavad meie heaks teha kõike, muidugi on ka erandeid. Kindlasti tekivad arusaamatused ka laste ning vanemate vanusevahest ning teatud vanuses lapsed tõmbavad ka sellega tüli üles. Aeg on näidanud, et iga põlvkond ütleb uuele põlvkonnale, et nad on hukas. Erinevalt suhtuti ka inimestesse, vanemad vaatavad viltu ka sellistele asjadele mis nende ajal oli vägagi põlatud kui meie ühiskonnas on see täiesti tavaline. Nende ajal olid ühiskond ja moraalinormid teistsugused, sest tänapäeval püüeldakse tolerantsuse ja võrdõiguslikkuse poole, näiteks taunitakse tänapäeval rassismi ja ka omasooiharatesse suhtutakse sallivamalt. Paljude vanemate jaoks on see liiga uus ja võõras lähenemine ning nad ei suuda sellega leppida,
Tihtipeale võib meie tavaline elu tunduda kui teater, näitemäng. Paljud need sündmused võivad tunduda nähu filmistseenid eriti mõeldes viimase aja sündmustele need mitmed konfliktid maailmas, kaduvad lennukid, valla pääsenud epideemiad ja kõik muu mida oled harjunud nägema pigem filmides kui uudistes. Maailmas toimub midagi kahtlemata, aga kas ei ole mitte alati toimunud? Kas ei ole mitte alati öeldud et maailmalõpp tuleb ja et noored on hukas? Pidevalt on ju arvatud et maailm saab otsa, seda arvati ju millenniumi vahetusel ja ka 07.07.07 ja ka 21.12.12 ja on kindlasti ka varem arvatud. Noorte kohapealt võin kindlalt öelda et pole olemas põlvkonda mille käitumist ei ole vanemate poolt hukka mõistetud alati on arvatud et nüüd on tulevik hukkas kui mingi järjekordse uudse asjaga välja tullakse. Elus esineb nii draamat, komöödiat, tragöödiat. Need olukorrad on loomulikud tihtipeale põnevad ja kaasakiskuvad
kõige nõrgemalt ehk Saksamaalt kõik asjad ära võtma, et enda positsioone taastada. Nii sai kahju ainult Saksamaa. See oleks ka aus olnud, kuna Saksamaad peetigi Maailmasõja põhjustajaks Kuid kui majanduskriis oli juba käes, siis pidi midagi ette võtma. Üheks ettevõtteks oli see, et võtta endale uus riigijuht, kuid ma arvan, et see polnud hea, sest kui sa jääd lootma ühele inimesele ja temale ei õnnestu head korda saata, siis on riik täiesti hukas. Kuid Roosevelti presidendiks valimine tõi riigile tõesti head, sest ta innustas inimesi uusi töökohti looma. Kuid teine võimalus oli see, et riigijuht otsustas, mida, kui palju ja kellele müüa. Ja see kes ei täitnud neid kohustusi, seda ootas karistus. Ma arvan, et see oli tõesti hea viis majanduskriisist ülesaamiseks, sest nii pandi paika seadused, mis aitasid majanduskriisist ülesaamiseks ja inimesed tegid seda.
See kõik on eelduseks sellele, et Eestist saab kord väga kõrgelt hinnatud riik koos haritud tööjõu ning osavate juhtidega. Eesti ja ka muu maailm on kiires arengus. Iga põlvkond erineb eelmisest, sest nende õpetus ning see keskond kus nad ülesse kasvasid on mõnevõrra erinev. Kuna aga Eestis on tublid noored ning meile on tagatud hea haridus ja võimalused, siis arvan, et meie tulevik on heades kätes. Noorus ei ole siiski veel täiesti hukas! Priit 9A
Vastuseks sellele, et kanep legaliseeritakse Eestis, arvas Tiina(45), et kanepit ei tohiks legaliseerida kuna see on siiski narkootikum. Ruthi(65) arvates ei tohiks samuti seda teha, lisades veel, et oleme suutnud ilma selleta elada ja suudame ka edaspidi. Jaanus(20) ja Sirli(19) olid aga mõlemad kanepi legaliseerimise poolt. Kas see avaldaks pigem positiivset või negatiivset mõju? Tiina ja Ruthi arvates avaldaks see kindlasti negatiivset mõju, kuna noored on niigi hukas ja see viiks nad veelgi rohkem põhja. Veel lisas ka Tiina, et see on tervisele kahjulik. Jaanus jäi ühtenõu Sirliga kes ütles, et see oleks pigem positiivne, kuna see tooks Eestile populaarsust juurde. Kuidas mõjutaks kanepi legaliseerimine Eesti majandust? Ruht ei osanud midagi vastata sellele küsimusele, kuid Tiina arvas et see ei muudaks midagi kuna kanep on nn. "noorte värk". Sirli oli veendunud, et kanep tõstab kindlasti meie majandust, kui riik hakkaks samamoodi teatud
Kas noortel on linnas kohta? Küsimust, kas noortel on linnas kohta võib mõista mitut moodi. Kergem viis oleks mõelda paikade peale, mis on loodud noorte jaoks ning, kus noored vabal ajal on või võiksid olla. Sellele teemale võib läheneda ka teistmoodi. Kui palju kuulatakse noorte mõtteid ja arvamusi, ning kas on neil üldse kellegile nendest rääkida? Noorte sõna kuulda võttes, võib lahendada palju asju, mis on seotud kooli või vaba aja sisustamisega. Enamus noori veedavad oma vaba aja õues. See on väga tähtis, et mõeldaks noorte peale, kuna kui pole millegi mõistlikuga aega sisustada, tekivad lollid mõtted. Suur roll mängib ka sõpradel, aga kui noorte jaoks on moodustatud meeldiv keskkond, siis pole põhjust selle eiramiseks. Suur osa tegeleb extreem spordialadega (uisk, rula, lumelaud, bmx jne), nende jaoks ehitatakse spetsiaalsed pargid, kus saab erinevaid manöövreid teha. Seal käivad nii harrastaja...
käija, kuna vaadatakse et nendel pole koolis õigusi kuna suuremad on nii võimsad ja väikesed otsustavad alla jääda. See on väga hirmus mis koolides toimub. Siin on sallivusel suur ja oluline roll. Sind peab sallima, et sind ei kiusataks. Sallivuse saamiseks pead ja tegema kõike mida sul teha palutakse, ja kui sa nende käske ei täida , siis ei sallita sind ja hakataksegi kiusama. Selline raske elu ongi paljudel koolis ja sellepärast ongi noorte elu juba hukas. Kõik on ära hirmutatud ja ehmatatud. Seda probleemi leiab igast koolist. Kahjuks jääb selline teiste kiusamine alati paljudele külge ja sellest mõeldakse, et see kiusamine on lahe kuid nad ei tea mida teeb see neile keda kiusatakse. Alvaro- Mati Viilver 14.04.2012
Kuid seda tunnet mida tundsid eestlased siis pole noortel võimalik tunda. Kuna välismaailmaga on nii palju sidemeid, siis on see täiesti loomulik et võõrkeeled ja slängid on kergemad tulema kui kunagi varem. Eesti keel on maailmaga võrreldes väike keel. Eesti riik on maailmaga võrreldes väike ja noor riik. Meie riik areneb pidevalt, samuti ka meie keel. Lennart Mere kunagisi sõnu lugedes jääb mulje nagu meie riik ja keel oleks hukas. Mina aga arvan et meie keel teeb läbi arengut, mida teised keeled on juba varem teinud. Kuid ei saa välistada võimalust, et ühel päeval inglise keel saab ülemaailmseks keeleks. Meie riigi püsima jäämiseks on vaja säilitada meie kultuuri. Keel on osa kultuurist. Meie kultuur on kirju ja eriline. Ühed suured keele ja kultuuri hoidjad on laulupeod. Kindlasti annab palju juurde just Noorte Laulupidu. Laulmine on see, mida iga teine noor Eestis armastab teha
eraldi. Maailma ja iga riigi ühiskond on väga tihedasti omavahel seotud ning kuuludes ühte, kuulume paratamatult ka teise. Ühiskond on meie omanäoline. Kui poleks inimesi, ei saaks ka ühiskond eksisteerida. Seepärast tuleks mõtiskleda endast kui osakesest ühiskonnas. Seostades end ühiskonnaga, on lihtsam vaadelda ennast kui Eesti riigi kodanikku, kuna tihipeale kaugemal toimuv jääb vaateväljast välja. Kuuldes, et tänapäeva noorus on hukas, unustatud on väärtused ja väärikus ning kadunud tahe, vaatleme tihtipeale teisi, näitame näpuga. Kuid eelkõige tuleks tulla enda juurde, tuletada meelde, millal viimati vanemale inimesele bussis istekohta pakkusime, mis kujundab meie igapäeva elu ja harjumusi ning missugune on meie keelekasutus ning traditsioonid. Oleme meie ju need, kes läbi oma tegude arvamust ühiskonnast kujundavad. Kuuldes, et Eesti jalajälg on Euroopas üks suurimaid, tunnen eelkõige
Laps on kodu peegel Vanema põlvakonnaesindajad kurdavad alatasa, et noorus on hukas, saamata aru, et tihtilugu on vaevalt täiskasvanuikka jõudnute vales käitumises süüdi ka kasvatajate ja suunajate möödalaskmised. Paremini kui igapäevaelus paistavad kasvatusvead kätte ilukirjandust lugedes või filme vaadates. Raimond Kaugveri romaani ,,Meie pole süüdi" peategelase Vahur Puustaki lugu tõestab veenvalt, et laps võtab märkamatult omaks vanemate tõekspidamised. Laps omastab väärtushinnangud ja moraalinormid kogu elu jooksul. Ümbritsev keskkond ja
Inimese vananedes ununevad paljud asjas, olulisemaks saab perekond ja karjäär ning muututakse korralikeks, auväärseteks ja käitutakse vastavalt oma mõtetes väljakujunenud eetikanormidele. Kuigi nad on unustanud oma lapsepõlve patud ja ulakused, võiksid nad sellele siiski tähelepanu pöörata, kui nimetavad tänapäeva teismelise hukka läinud põlvkonnaks. Seeläbi muutuksid pinged põlvkondade vahel veidikenegi vabamateks. Siinkohal võib öeda, et noorus on hukas olnud juba ammustest aegadest, kuid küsimusele, kas see on alati püsinud samasugusena, saab vastata vaid pikemal mõtisklemisel.
et Eestis on palju häid sportlasi just sellepärast, et siin on neli aastaaega ja inimesed saavad valida, milline spordiala just neile meeldib ja millisel spordialal on tulemused parimad. Kevad, suvi, sügis ja talv võimaldavad tegeleda paljude spordialadega. Eestlased on kultuursed ja haritud rahvas, kes ei ole õppinud ainult ühte eriala, vaid mitut ja oskavad seega erinevaid töid teha, et elus toime tulla. Eestlased on alati olnud töökas rahvas. Mõni inimene usub, et Eesti on hukas, mõni aga arvab, et kõik on korras. Tegelikult ei saagi kõik inimesed seaduse järgi elada, alati on pahatahtlikke ja halbu inimesi, nii ka teistes riikides. Ma arvan, et Eesti on suhteliselt korralik riik ja minu silmis on siin headust rohkem kui kurjust.
küllalt väike, et Hea, mida me taotleme, suudaks lahustada Halva, mida me kasutame, olematuks?" Aja jooksul on maailmapilt muutunud jumalakesksest inimesekeskseks. Näiteks keskajal oli inimesel palju lihtsam käituda moraalselt hästi, sest kõigile olid usuga ette antud kindlad reeglid. Ära tapa, ära varasta, ära valeta, ära ihalda teise vara. Peamisteks märksõnadeks olid kasinus ja alalhoidlikkus. See, et iga põlvkond arvab, et nendest järgmine on hukas, tuleneb moraali järk-järgulisest kadumisest. Ühiskonna arenemise põhisõnaks on vabadus. Kõik muutub vabamaks. Inimene ei pea ühiskonnas enam oma tegude eest nii palju vastutama, sest teda ei ähvardata enam näiteks tuleriidal põletamise ega kogukonnast väljaviskamisega. Maailmas, kus tolereeritakse homoseksuaalsust, transvestiite, räägitakse avalikult seksuaalsete hälvetega inimestest, kaovad selged raamid ja moraalipõhimõtted, mis meie käitumist raamiksid.
Ülesanne1: Kaupluse bilanss Ostuhind (kr/tk) Kulu müüjate [ostuhind palkadeks (kr/tk) moodustab allpool [moodustab allpool toodud protsendi toodud protsendi müügihinnast] ostuhinnast] Toote liik Kogus (tk) Müügihind (kr/tk) 70 13 diivan 7 24500,35 17150,245 2229,53185 tugitool 16 13550,50 9485,35 1233,0955 laud 5 3546,90 2482,83 322,7679 lamp 21 356,6...
Noor olla on raske Paljud vanema generatsiooni inimesed armastavad öelda, et noorus on hukas. Nad ei tea, et tänapäeval lapsepõlvest muretusse täiskasvanuikka jõudmiseks ja endale normaalse elu tagamiseks, tuleb noortel hakkama saada nii suure probleemipuntraga, mis paneks proovile ka kõige vaimselt tugevama täiskasvanu stressitaluvuse. Olgu probleemiks siis kas kool, suhted eakaaslastega või hoopiski vanematega. Väga paljude probleemide põhjustajaks noorele on kool. Haridussüsteem on muutunud väga palju keerulisemaks ning õpilastelt nõutakse üha rohkem. Noor
minna kusagile tööle. See on minu arvates väga raske teema, tohutult on vaeva nähtud sellega, et noortest üldse aru saada ning nendega rääkida, kuna, kui keegi on endale mingi idee pähe võtnud, siis ta selles suunas ka liigub. Mõni noor otsustab üldse halva tee kasuks, rääkides suitsetamisest ja narkootikumide tarvitamisest, siis tuleks teda suunata ja aidata tal leida oma ''minemise'' tee. Päris paljud inimesed on öelnud, et noorus on hukas ja, et tehke aga tehke, noorte tarkus käib ju vanadest üle. Aga ma ei mõista, miks peab siis niimoodi üldse rääkima? Kas me oleme mõelnud, et niimoodi öeldes ja arvustades, me hirmutame noori ning võib-olla just sellepärast nad põgenevadki. Tuleb olla väga ettevaatlik oma sõnadega. Ma siiralt usun, et küsimus: Quo vadis, noor ehk kuhu lähed noor, hakkab järjest enam positiivsemaid vastuseid saama, näiteks:
Kasvatusteadus ja tema valdkonnad. Kasvatusteaduslikud paradigmad Kasvatusteadus uurib kasvatust ning sellega seonduvaid ilminguid ning loob ise kasvatustegelikkust. Siinkohal proovin arutleda teemal: "Millist rolli mängib kasvatus ja võim." Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et „noorus on hukas“. Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on negatiivne muutus, mida minu, kui noore inimese mõistus ei taha vastu võtta ega aksepteerida. Kui tänavapildis on näha alaealisi noorukeid tarbimas mõnuaineid (nt. Sigarette, alkhol) siis esimene küsimus, mis tekib on, et kus on nende vanemad, kas vanemad pole sellest teadikud, miks pole noortel järelvalvet? S...
Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekt- alustades perekondlikest võimalustest, rahalistest seisustest lõpetades vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks halba kasvatust mõista kui kasvatamatust ja teadmatust. Siinkohal proovin arutleda, millist rolli mängib kasvatus ja võim. Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et ,,noorus on hukas". Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on ne...
Triin Tasuja “Armastust on ja armastust pole” (2011) Luulekogus “Armastus on ja armastust pole” korduvateks teemadeks on elu, ilu, armastus ja õnn. Elu teemast kirjeldab autor, kui julm, hukas ja lootusetu võib olla elu. “...kui naine armub määratusest, naine abiellub armastusest, mehega kellest saab joodik, mehega kes on alla andnud nõrk sitakotist joodik, ja läheb oma naisele kallale, oma pojaga kaklema, verepritsmed veel aastaid suure toa tapeedil” Ilu all kirjeldab Triin Tasuja, kuidas naised teevad ennast ilusaks meeste pärast, kuid mehed ei märka seda. Samuti kirjutab ta luuletuses “Kuidas ma muutun
teismeliste arvamusavaldustesse tõsiselt suhtuma. Miks peakski keegi tõsiselt võtma inimest, kes on just hetk tagasi Internetis kõigile kuulutanud, et reede õhtul sai ,,rajult läbu pandud ja nüüd on ilgelt rõve olla" või teatanud, et tegi kogemata Facebooki virtuaalfarmis peenrad viltu? See aga ei tähenda, et kõik noored on ühe vitsaga löödud ning ükski neist pole võimeline tõsisemaks aruteluks. Hoolimata laialt levinud arvamusest, et noored on hukas ega hooli muust kui lõbutsemisest, arutletakse näiteks poliitika, keskkonna või muude tähtsate teemade üle sageli isegi pidudel. Tulised vaidlused on küll sageli läbi põimunud kuumimate klatsiuudistega, kuid see-eest faktirohked ja argumenteeritud. Loomulikult ei lähe selliste aruteludega kõik kaasa inimestel on ju erinevad huvid. Kindlasti ei saa aga öelda, et noored ei räägi, sest tegelikult kui ainult silmad-kõrvad lahti
ise riigi valitsejateks, et oma plaane siis ellu viia, muutuks siine elu hoopis teistsuguseks, saaks siingi rakendada erinevaid ideid, mida kavatsetakse kasutada välismaal. Praegune põlvkond teab tegelikult nii palju ja võimalusi uusi teadmisi juurde saada tuleb aina juurde. Laialt levinud inglise keel aitab meil mõista välismaalasi ja ammutada uut infot välismaisest kirjandusest. Kui vanemad põlvkonnad tihti väidavad, et nendest noorem põlvkond on hukas, tuues näiteks kuidas aidati oma vanemaid ja oma riiki, siis tegelikult ei saa väita, et praegu põlvkond seda sama ei tee. On muidugi ka neid, kes rikuvad üldpilti, kuid suur osa noori on entusiastlikud ja huvitatud nende ümber toimuvast. Arvan, et kindlasti tehakse samme siinse olukorra parandamiseks ega jääda kasututeks kodanikeks, vaid ollakse küllaltki suurte teadmistega ning võrreldes eelmiste põlvkondadega avatumad uutele võimalustele.
isegi oma uue riigi keelt, ise seda häbenemata. Ka mööda linnatänavaid ja kaubamajasid jalutades kohtame noori, kellest me ei pruugi üldse aru saada. Üheltpoolt ei mõista me nende käitumist, mida võib nimetada eputamiseks, ja teiseks on raskusi aru saada nende sõnadest. Mitte et ma ei oskaks eesti keelt, vaid nende sõnavara sisaldab nii palju slängi, et praktiliselt ei leia me lausetest ühtegi korrektset sõna.Selle peale ütleksid minu vanavanemad, et tänapäeva noorus on hukas. Aga millal see pole nii olnud? Olles ise ka veel noor, leidub ka minu keelekasutuses hulgaliselt " võõrsõnu ", mis vahel nõuavad selgitamist, seda muidugi arusaamatuste vältimiseks. Oma keele säilitamiseks peame ennekõike ise kaasa aitama ja mõtlema, et kui kavatseme ka edaspidi ringi käia silmad suletuna, siis hiljem võib olla juba liiga hilja. Parem karta kui kahetseda. Nii, nagu igal medalil on kaks külge, on ka poliitikal.Läbi aastate vahetuvad meil
Suitsetamine, alkoholi ja narkootikumide tarvitamine Kui tänapäeval võib igal hommikul ajalehest lugeda, kui hukka on läinud inimkond, ja eelkõige noorus, siis lugeja pahatihti ei teadvusta omale, et hukas on see olnud juba aegade hämarusest alates. Erinevad vaid ajad ja eluviisid. Tihtipeale on põhjuseks seadusega pahuksisse sattumine. Vastavad isikud saavad karistada meetmeid on mitmeid. Kuid sellele ei mõtle keegi, mis oli tema patu põhjuseks, ning mis toimub üleüldse kannatanu sügaval sisemas tema hinges. Leevendamaks oma vajadusi/kannatust, läheb inimene tihti kergema vastupanu teed ning haarab meelemürgi järele...
teineteisest lahutatud armastajad tapavad end õnnetu eksituse tõttu. Aleksandria museionis töötas palju poeete ja prosaiste, kellest Lesbose-päritolu kreeklane Longos on kirjutanud imekauni armastusloo ,,Daphnis ja Chloe", mis on muutunud arhetüübiks kõigile armastuslugudele, kus kauni looduse keskel armuvad kaks süütut looduslast ja hiljem mõningate seikluste järel abielluvad. (Rousseau, Hamsun, Tammsaare jt) Maailma ja inimese loomine Hukas, vääritu inimsugu Veeuputus Inimene ja saatus Oidipuse kompleks Inimene on tõe otsija, tõde iga hinna eest Odüsseuse eksirännakud Penelope ootamine, Penelope vaip Süütute armastajate õnn (õnnelik armastuslugu lõpeb pulmadega) Saatuslik eksitus ja armastajate hukkumine Vastutus oma loomingu eest
Ega need asjata pole kohustusliku kirjanduse all. Mida vanemaks saab inimene, seda rohekem taibatakse, mis on väär ja mis õige. Ja vanusega kasvab üha enam ka pere tähtsus. Vanem inimene oskab pere väärtustada ja teab, et see on midagi, mida ei tohi mitte mingil juhul käest lasta. Vastupidiselt noortele, kes arvavad, et pere oleks nagu takistus; See tähendab, et on igasugused piirangud, vanematest sõltumine jne. Aga ega noorte suhtumine nüüd nii hukas ka ei ole. Enamuselt saavad nad aru, et see on vale käitumisviis ja parandavad ennast, hakates pere olulisust väärtustama. Taibatakse, et õnnelik olemiseks ei ole palju vaja, kui sul on pere ning sõbrad ja kõik mida eluks vaja, siis tegelikult ongi see kõik, mida ongi õnneks vaja.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
