Maupassant „Ehe“ 1. Loe läbi novell „Ehe“ ja analüüsi seda kui novelli. 2. Novelli struktuur: mis on sissejuhatuseks, sõlmituseks (sündmuste arengu algus), teema arendus, kulminatsioon ja puänt Sissejuhatus: Naise tausta kirjeldus. Milline on tema elu, unistused. Sõlmitus: Mees toob töölt kutse üritusele, naine pole sellest, vaimustuses, kuna tal pole midagi peole selga panna. Teema arendus: Mees annab naisele raha tualeti jaoks ja naine laenab sõbrannalt briljantkee. Pidu, kee kadumine, kee otsimine. Kulminatsioon: Sarnase kee otsimine juveliiride juurest ja raha kokku ajamine, et kaotatud kee asenduseks uus osta ja omanikule tagastada. Puänt: kümme aastat hiljem, kui abielupaar oli oma elukorralduses suured muutused teinud ja naine kõvasti koduseit täid teinud ning võlad lõpuks makstud said, tuli välja, et laenatud kee oli hoopis võlts. 3. Miks Mathilde kannatas ja mil...
Teos räägib Georges Duroy'st, kes saab allohvitserit Pariisi tuntuimaks meheks, mis on mõneti saavutatud manipuleerimisega võimus, tarkuses ning oma osa oli ka rikastel armukestel. Lugu leiab aset Pariisis ülem-keskklassi keskkonnas koos ajakirja "La Vie Francais'ga" ning sõpradega. See räägib Georges Duroy'st, kes on veetnud kolm aastat Alzeerias sõjaväe teenistuses. Olles töötanud kuus kuud Pariisis ametnikuna, kohtub ta endise seltsimehe, Forestieriga, kes võimadab talle karjääri ajakirjanikuna. Õhtusöök Walterite juures sai määravaks.Ta võeti tööle "Vie Francaise'i" ajalehetoimetusse kus alguses pidi ta kirjutama jäjejuttu Alzeeria kohta e "Aafrika küti mälestused". Walterite juures kohtus Georges ka proua de Marelle'ga, kellesse ta silmapilkselt armus. Marelle tütar paneb mehele nimeks Bel-Ami. Alustades väiksematest üritustest ning pehmematest uudistest, ronib ta mööda karjääriredelit üles saades peatoime...
1) Merel Ühel päeval oli lehes uudis, et oli toimunud laevahukk. Meremees Javeli laev oli purnunenud. Teadjad teadsid rääkida, et tema laevadega ennegi hukkusid olnud, et tal ikka laevadega ei vea. Vanemal Javelil oli olnud üks traavel, mis oli väga vastupidav ja kallis. Varsti tõusis aga torm ja laeval ei olnud kuskil randuda. Lõpuks leidsid nad rahulikuma koha ja lasid nooda vette. Kuid siis tõusis laine ja noorema Javeli käsi jäi nööri ja pardaserva vahele. Vanem Javel keeldus nööri läbi lõikamast, sest sellega oleks ka laev läinud. Ta käsi purskas verd ja Javel kannatas kohutavalt. Lõpuks suutsid nad verejooksu peatada ja ta käsi rippus ainult mõne lihasega keha küljes. Et gangreeni ei tuleks, kästi seda tal veega loputada. Kuid siis märkas ta oma käel gangreeni märke ja ta lõikas oma käe otsast. See pandi soolveetünni ning randudes tehti sellele kirst ja matused. 2) ???? Oli sügis ja päike sillerdas taevas. Üks umbes 40...
„Bel-Ami“ Guy de Maupassant „Bel-Ami“ on kirjutatud Prantsuse kirjaniku Guy de Maupassanti poolt. Esimest korda ilmus raamat avalikkusele 1885. aastal Prantsusmaal. Teos räägib sellest, kuidas peategelane kasutab naisi ära, et saada haljale oksale. Guy de Maupassant kujutas tihtipeale inimesi pahelistena, keda juhivad instinktid. Teda peetakse moodsa novelli kirjutamise isaks. Ta on kirjutanud nii stiilis kui ka fantaasialugusid. Teda huvitas psühhiaatria, millest saadud teadmiseid kasutas ta oma töödes. Romaan räägib peategelase Georges Duroy elu Pariisis. Ta on tüüpiline noormees, kes on läinud Pariisi, et pürgida kõrgklassi. George puudub kindel töökoht, kuid kõik muutub
Zola jagas positivistide seisukohta, et inimene sõltub ümbritsevast keskkonnast. Pärilikkus (+ keskkond) mõjutavad palju inimese intellekti. Inimpsühholoogia aluseks on füsioloogia ehk kehaprotsessid juhivad mõtteid ja tundeid. Zola ei liialdanud ja sünteestinud tealdlikult (nagu tavaliselt kirjanduses). Ta tundis hästi rahvamasside psühholoogiat. Andis hästi edasi vaheldumisi massistseene; oskas hästi jutustuse tempot aeglustada ja kiirendada. Maupassant Guy de Maupassant, 1850-1893, Prantsusmaa. Sündis ja elas Normandias. Isa pool aadlipäritolu. Isa läks kodust ära, ema kasvatas teda. Ema oli haritud. Kloostrikoolis Guy'le ei meeldinud, ta visati välja. Lõpetas ühe kolledzi ja läks ka sõtta. Ülikooli ei saanud, töötas ametnikuna. Vaikselt kirjutas, aga ei avaldanud. Mitmekülgne, sportlik (sõudmine). Nägi palju lihtrahva elu. Varane looming oli romantiline. 7 aastat juhtis ja õpetas teda Flaubert. Väga viljakas, kirjutas väga palju
· Korruptsioon poliitikas. Raamatust selgus, et kõrgemates kihtides käisid igapäevaselt sobingud, mille abil raha vaesemae GUY DE MAUPASSANT ,,BEL AMI" taskust rikkamatesse paigutati. Avaliku elu tegelased mängisid Tegevuse koht ja aeg räpaseid mänge. 19. sajandi lõpp, Pariis · Georges Duroy hoolimatus ning julgus minna üle laipade enese Peategelase iseloomustus heaolu nimel
Otsekohesus kui misantroopia alge Tuntud prantsuse filosoof Luc de Vauvegas avaldas kord mõtte: "Kes inimesi põlgab, peab end tavaliselt suureks inimeseks." Oma mõtete kartmatu väljaütlemine viib kahtlemata teatud õndsuseni, sest ausus nii enese kui teiste ees puhastab hinge kahepalgelisusest. Kuid kas see vastukaja, mis valimatu aususe eest saada tuleb, muudab inimeste arvamust teistesse ligimestesse? Päikese all elab miljardeid surelikke, kuid neist vaid vähesed suudavad öelda seda, mis ka tegelikult mõtteis uitab , ükskõik kui valusalt tõde ka ei haavaks. Prantsuse näitekirjanik, Moliere, lõi oma teoses "Misantroop" tegelaskuju Alceste`i, kes kaasinimeste vastu lõpuni ausaks jääb, ja nõuab seda ka teistelt. "Olla alati aus nagu aumehe mood, ikka rääkida nii nagu tõelöised lood"- nii lausub Alceste täielikus avameelsuses. Meeldimispüüd, ebasiiras sõprus, tagarääkimine, meelitamine- kõik see, säilitamaks id...
Hukkamõistu osaliseks said rikkad ja võimuvaldajad, tõusikud, ahned, hingetud, liigkasuvõtjad, silmakirjatsejad vaimulikud, auahned. 6. Kust said realistid ainest oma loomingu jaoks? Realistid said ainest olevikust, argipäevast eluvaatlustest, tehti märkmeid, uuriti protokolle, arhiive, ürikuid. 7. Nimeta silmapaistvaid prantsuse realiste. Guy de Maupassant, Alphonse Daudet, väikevormide viljelejad. Jules Verne, ajaviitekirjanik, uueaegse teaduslikfantastilise kirjanduse rajajaid. Gustave Flaubert. Stendhal. 8. Kes kirjanikest põdes stiilipiinu, milles see väljendus? G. Flaubert põdes stiilipiinu. Teda kiusasid kõik tema kangelased, tal oli raskusi oma teoste valmissaamisega, ta ei jäänud nendega kunagi rahule. Ta väitis, et tuleb ,,puhastada oma laused valkjast
Baudelaire (2006: lk nr 52). Kuid samal ajal väitab ta, et üksindus on kardetav ainult tegevusetule, lodevale vaimule, keda ta asustab oma kirgede ja kimääridega. Baudelaire tsiteerib Jean de La Bruyère’i : „On suur õnnetus, mitte võida ükski olla...“ Baudelaire (2006: lk nr 53). Sellega autor tahab väljendada oma arusaamatus nendele, kes loobuvad üksindusest, loobuvad iseendast jälgimas teiste arvamust, loobuvad vabadusest ennese väljendamiseks. Henry-René-Albert-Guy de Maupassant (5. august 1850 – 7. juuli 1893) oli prantsuse novellikirjanik. Maupassanti mõlemad vanemad Gustave de Maupassant ja Laure Le Poittevin olid pärit jõukast kodanlaseperest. Guy kasvas koos emaga seni, kuni oli 13-aastane. Ema oli väga suure lugemusega ja armastas klassikalist kirjandust, eriti Shakespeare'i. 1867 astus Maupassant kõrgkooli ettevalmistuskooli ja tutvus ema pealekäimisel Gustave Flaubertiga, kes oli sündinud 1821 ja sel ajal juba väga tuntud kirjanik
Hukkamõistu osaliseks said rikkad ja võimuvaldajad, tõusikud, ahned, hingetud, liigkasuvõtjad, silmakirjatsejad jne. 7. Realistid otsisid ainest olevikust, argipäevast eluvaatlustest, tehti märkmeid, uuriti protokolle, arhiive, ürikuid. 8. Lemmikvorm on proosa, lemmikzanrid on realistlik romaan ja novell, sajandi lõpu poole ka draama. 9. Silmapaistvad Prantsuse realistid on nt R. Stendhal, H. de Balzac, G. Flaubert, D. de Maupassant, A. Daudet ja J. Verne. 10. Stiilipiinu põdes G. Flaubert, sest ta oli äärmiselt range oma kirjutiste suhtes: ei tohtinud esineda kahekõnet, autorimina pidi kirjutades kaduma, lauseehitust ei saanud korrata, üks ja sama sõna ei tohtinud kahel korral sama lehekülje ulatuses esineda. Pealegi kiusasid teda kõik tema kangelased, tal oli raskusi oma teoste valmis saamisega ja ei jäänud nendega kunagi rahule. 11. G. Flaubert oli G
A J A T E L G 18.saj algus 18.saj keskpaik 18.saj lõpp 1830ndad - 1860ndad - 19.saj I pool 1850ndad 1870ndad Voltaire S.Richardson Hoffmann Balzac Zola Diderot L.Sterne Heine Stendhal Maupassant De Sade H.Fielding Byron Flaubert Montesquieu Shelly Dostojevski Swift Goethe L. Tolstoi Defoe Hugo Tsehhov Rousseau Puskin Lermontov Prantsusmaa Taani
muuta, kuulutavad ükskõiksust ümbritseva suhtes, on kõiges pettunud, kõigest tüdinud, eitavad kõike, vahel on jõuetud elu tõsiselt võtma, vahel küllastunud kõigest Dekadentide luule on maailmavalulik ja pessimistlik, nende looming on vaba sotsiaalsetest ja moraalsetest kohustustest, see tugineb kunsti seesmistele väärtustele ( lähtub põhimõttest kunst kunsti pärast) Dekadentideks peetavad autorid: CharlesBaudelaire Guy de Maupassant Oscar Wilde Charles Baudelaire (1821-1867) Lapsepõlv nagu lõputu sünge äike Inetuse ja õuduse poeet Temaga algas prantsuse luules uus periood Temast sai omanäoline varasümbolismi esindaja Ta elas boheemlaseelu, suhtus kõigesse küüniliselt, talle meeldis kaasinimesi sokeerida Looming 1857. aastal ilmus luulekogu "Kurja lilled" (Les Fleurs du mal), mis põhjustas skandaali: kuus luuletust keelati "ühiskondliku moraalitunde solvamise tõttu".
absoluutne advokaat aitähki aktsionär asbest aktsiaselts "Aktuaalne kaamera" anekdoot annlulleerima Antiik-Rooma apelsinid ja mandariinid arhitekt Baltimaad ballaad ballett bassein Browni liikumine brosüür Charles Baudelaire demokraatia depressioon distsipliin dusi all dzemper ebaaus Eesti Ekspress eestikeelne Eesti kroon "Eesti-vene sõnaraamat" Eesti Üliõpilaste Selts efekt ehkki entsüklopeedia Euroopa Liit garaazki garderoob geisa Francesco Petrasca fokstrott fänkond Guy de Maupassant hajameelne Hea Lootuse neem händikäp hüüumärk igihaljas intelligentne interjöör intervjuu itaallanna itaallased jõululaupäev jõulueelne aeg kabinet kadripäev kakssada kausjas kausjasse orgu Kreutzwaldi-aegne kristallvaas kodakondsete kohvgi kokku-ja lahkukirjutamine kolmas maailmasõda konstateerima koralllane kotlet kooki kõrbes koolikohustusseadus kuldsed kuplid kunstnik kurioossed kärbseseen käskkiri laiu välju leiutaja luteri usk lõunaeestlane lätikeelne läks lauta
Stendthal ,,Punane ja must" Julien Sorel ,,Tõtt, karmi tõtt!" Zola ,,Therese Raquin" Therese natuiralism ,,Daamide õnn" Denise kaubamajade teke, Pariisi kaubandus, äri Maupassant ,,Bel-Ami" silmakirjalikkus, omakasupäädlikkus, labasus Daudet ,,Kirjad minu veskilt" Provanci elanikud L-Pr ühiskonnakihtide elu kirjeldamine, novellikogu
Flaubert kirjanikuna Gustave Flaubert olid tõepoolest ebaisikliku kunsti vaimustunud kuulutaja. Tema arvates oli patt, kui autor laseb oma olemasolu ainult aimatagi, kui mõnes reas, mõnes sõnas vilksatab kas või osake tema arvamusest, tema kavatsuste õrn varigi. Kirjanik peab olema tõsiasjade peegel, kuid niisugune, mis tagasi peegeldades annab neile selle defineerimatu, ütleksin, et peaaegu jumaliku sära, mis ongi kunsti olemus. Guy de Maupassant · Ja siis see autori ebaharilik tagasihoidlikkus! Kuskilt ei saa aimu, kuidas ta inimestesse ja kirjeldavatesse sündmustesse suhtub, ta hiilib vastutusest kõrvale, ei anna
Etna purse Esimese Sitsiilia sõja ajal 396 eKr olevat sundinud kartaagolased loobuma plaanist rünnata Sürakuusat. Tavatu kiindumus Võib tekkida küsimus, kas vulkaani jalamil elavad inimesed ei karda, et tulemägi võib iga hetk purskama hakata. Kui Etna on rahulik, unustavad kohalikud elanikud, et vulkaan üldse eksisteerib. "Koletis on rahulik," kirjutas 19. sajandi prantsuse kirjanik Guy de Maupassant oma Sitsiilia reisikirjelduses. "Ta magab taamal." Kui mäe kohale ilmub suitsukoonal, võivad kohalikud Etnale heal juhul põgusa pilgu heita. Kui nad aga keset ööd kuulevad tumedat kõminat, avastavad, et rõdud ja teed on kattunud tuhaga, või tunnevad tuhka ninasõõrmetes ja silmades, olukord muutub. Siis on tark Etnat karta ja lugupidavalt taanduda, eriti veel kui mäenõlvalt on aeglaselt, kuid otsusekindlalt lähenemas punane laavajõgi, mis neelab kõik oma teel.
seda nii põhjalikult, et kui Luts 1895. aastal sügisel üheaastase vallakooli haridusega Palamuse kihelkonnakooli läks, oli ta sama hea vene keeles kui teised. Isa nõuandel hakkas Luts 1899. aasta suvel Goldbergi poja juures valmistuma Tartu reaalkooli sisseastumiskatseteks; (Wikipedia). 1899. aasta sügisel 2. klassis õppis Luts juba Tartu reaalkoolis. Seal hakkas ta ka rohkem huvituma kirjandusest ja kirjaniku elust. Ta lemmikautoriteks olid R. Kipling, K. Hamsun, G. Maupassant ja Eduard Vilde, kelle romaan „Külmale maale” oli Lutsu lemmikteos. Esimesed Lutsu kirjanduslikud katsed olid tehtud kooliajal. Käies 1895 - 1899. aastani Palamuse kihelkonnakoolis üritas ta kirja panna oma iga vaimusünnitusi. Muidugi ei ilmunud need katsetused trükis, ning jäid Lutsu enda teada. 1902. aastal läks Luts reaalkoolist ära 4. klassi tunnistusega, sest reaalained olid poisi jaoks väga rasked. Samal aastal sooritas ta ka apteekri õpilase eksami ja 1903
Aavik jätkas oma keeleuuenduslikku tegevust ka kui kõrgaeg oli möödas. Aavik kuulus Noor-Eesti tuumikusse ja avaldas Noor-Eesti väljaannetes olulisi töid keeleuuenduse tutvustuseks ja kaitseks, aga ka kirjandusarvustusi ja esseid. “Aavik propageeris aktiivselt oma ettepanekuid brošüürides ja artiklites, loengute ja ettekannetega, kasutas uusi sõnu ja vorme ilukirjanduslikes tõlgetes soome, prantsuse ja inglise keelest (Juhani Aho, Guy de Maupassant, Paul Bourget, Edgar Allan Poe jt). Ta toimetas ajakirju Keeleline Kuukiri (1914–1916) ja Keeleuuendus (1925–1926), avaldas "Uute sõnade sõnastiku" (1919), "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastiku" (1921), "Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1924), ning "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika" (1936). Ta oli Noor-Eesti üks aktiivsemaid liikmeid, selle rühmituse albumites ilmusid tema keele- ja kirjandusartiklid, tõlked, värsikatsetused ja 1909.
Introduction to Literature N.Raud Lecture 1 Some Theories of Literature Sources: Sylvan Barnet. Morton Berman. William Burto. 2000. An Introduction to Literature. Fiction. Poetry. Drama. Boston. Toronto: Little, Brown and Company. Guy De Maupassant, Hautot and His Son, pp.325333 James Joyce, Araby,pp.345349 William Faulkner, The Bear, ÕIS, SMFolder WHAT IS LITERATURE? Literature is a "performance in words". It has an element of entertaining display, we expect literature to be in some sense entertaining, or, to afford pleasure. WHAT IS IT THAT MAKES LITERATURE PLEASANT? A literary work seizes our interest and more or less at least for a moment makes the rest of the world fade and vanish.
" ,,Üksnes tegu tõestab armastuse jõudu" Paralleelselt draamadega ilmub elu lõpus luulet keeleliselt heal tasemel. Ballaadid tuntud. ,,Metshaldjas" . Goethe ise väidab, et tema luuletused on tekkinu konkreetsete elusündmuste põhjal. Värssi on peetud ka väga musikaalseks. Mitmeid tema teoseid on viisitatu. Renessanss · Olulisemad autorid: Dante Alighieri, Francesco Petrarca, Giovanni Poccacio, Hoffmann, Merimee, Maupassant, Poe, Tsehhov, Tuglas Klassitsism · Tekkeaega: 17. Saj. Peasuund Prantsusmaal. Autorid: Moliere, Corneille (,,Cid"), Jean Racine (,,Britannicus" ja ,,Phaidra"), Voltaire. · Kolme ühtsuse printsiip: 1) ajaühtsus tegevus laval võtab sama kaua aega, kui reaalselt vaataja jaoks. 2) kohaühtsus tegevus toimub ühe ruumi piires. 3) tegevusühtsus laval ei saa toimuda midagi muud, kui saab toimuda selles aegruumis. Puudub palju tegevusliine. Valgusajastu
Idealistlikud unistused, omapoolne realsus
Esindajad:
Honroé de Balzac – provintsi teema- Inimlik komöödia –kujutatakse
indiviidid, erinevate sots perekonda esindajad, naine on kõrgem olend,
analüütilised etüüdid, inimese ja looduse tüüpid
Stendhal – Punane ja must- bellism – minu kultus, individualism, alter ego
Gustave Flaubert – Madame Bovary – bovarism – kriitiline hinnang,
naturalism elementid
Guy de Maupassant – Hirm, Rasvarull – sadistlik
Émile Zola - temperamendi tüüp karakteri asemel – Therese Raquin-
naturalism, kõik on antud käitumine, iseloom, mittemidagi ei pea leiutada
Dekadentlik stiil ja teemad
Realismi vastand
Lõhnad ja värvid kombineerivad
Mittemidagi pakub enam huvi
Tahti uusi tundeid
Vihkasid proressi ideed
Naistekultus on saatuslik, pole enam kättesaamatu ja romantiline
1897. Aastal, kui puhkeb Dreyfus`i afäär, kirjutas ka Prantsuse presidendile avaliku kirja (,,J'accuse"), mille eest kaevati Zola kohtusse. Ta oli silmitsi rahatrahvi ning aastase vangistusega, kuid ta pääses sellest, kuna ta põgenes Inglismaale. 1902. aastal leitakse ta oma korterist surnuna. Põhjuseks ametlikult on vingumürgitus, kuid vandenõu teooriatekohaselt leitakse ka mõrvamist. (eelkõige just poliitiliste põhjuste pärast). 8. Guy de Maupassant (1850-1893) Isa poolt oli pärit vanast aadli suguvõsast. Ema oli haritud kunstihuvidega naisterahvas. Aga kahjuks ei kestnud nende kooselu kaua ning isa läks pere juurest ära. Ema kasvatas kaht poega ning märkas vanema poja, ehk Guy puhul, kirjandushuvi. Ema soosis tema kirjandushuvi. Ema käis läbi ka mitmete kirjandusinimestega. Flaubert`ist sai ka Guy kirjanduslik eeskuju ja õpetaja. Guy oli noor, tugev, füüsiliselt arenenud poisslaps.
Ta soovis saavutada võrdsust. 1897. Aastal, kui puhkeb Dreyfus`i afäär, kirjutas ka Prantsuse presidendile avaliku kirja (,,J'accuse"), mille eest kaevati Zola kohtusse. Ta oli silmitsi rahatrahvi ning aastase vangistusega, kuid ta pääses sellest, kuna ta põgenes Inglismaale. 1902. aastal leitakse ta oma korterist surnuna. Põhjuseks ametlikult on vingumürgitus, kuid vandenõu teooriatekohaselt leitakse ka mõrvamist. (eelkõige just poliitiliste põhjuste pärast). 8. Guy de Maupassant (1850-1893) Isa poolt oli pärit vanast aadli suguvõsast. Ema oli haritud kunstihuvidega naisterahvas. Aga kahjuks ei kestnud nende kooselu kaua ning isa läks pere juurest ära. Ema kasvatas kaht poega ning märkas vanema poja, ehk Guy puhul, kirjandushuvi. Ema soosis tema kirjandushuvi. Ema käis läbi ka mitmete kirjandusinimestega. Flaubert`ist sai ka Guy kirjanduslik eeskuju ja õpetaja. Guy oli noor, tugev, füüsiliselt arenenud poisslaps.
iseseisvate kirjanduselu nähtuste tekkimine. Kirjandus Tiit Hennoste, artiklite seeria "Hüpped modernismi poole: Eesti 20. sajandi kirjandusest Euroopa modernismi taustal". Vikerkaar 1993, nr. 10 - 1997, nr. 10-11. Dekadents on nähtus kultuuris, mida iseloomustab püüd väljendada tüdimust, jõuetust ja küllastatust. See levis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. Dekadentideks peetavad autorid: Charles Baudelaire Guy de Maupassant Oscar Wilde Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Sümbolismi eelkäijad ja päritolu Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse
Aavik tõi kirjakeelde arvukalt laensõnu (eeskätt soome keelest), murdesõnu ja uudistuletisi, tema kunstlikult loodud uutest tüvisõnadest on umbes 30 läinud eesti keele põhisõnavara hulka. Aavik propageeris aktiivselt oma ettepanekuid brosüürides ja artiklites, loengute ja ettekannetega, kasutas uusi sõnu ning vorme ilukirjanduslikes tõlgetes soome, prantsuse ja inglise keelest (Juhani Aho, Guy de Maupassant, Paul Bourget, Edgar Allan Poe jt). Ta toimetas ajakirju "Keeleline Kuukiri" (19141916) ja "Keeleuuendus" (19251926), avaldas "Uute sõnade sõnastiku" (1919), "Uute ja vähem tuntud sõnade sõnastiku" (1921), "Keeleuuenduse äärmised võimalused" (1924), "Eesti õigekeelsuse õpiku ja grammatika" (1936). Ta oli "Noor-Eesti" rühmituse aktiivsemaid osalisi, selle albumites ilmusid tema keele- ja kirjandusalased artiklid, tõlked, värsikatsetused ja 1909
hulgas. Isa pöörane taltsutamatu mees, armastas kummalisi jahirituaale, tserkessi sõdalast mängida. Isa ükskõiksus. Lodeva moraaliga teenijatüdrukud ja talunaised huvitasid teda. naistemaailm - ema tagasihoidlik, õrn, hoolitsev. Osutas ülimat tähelepanu (katoliiklase sügav süütunne?) Poeg kehva tervisega.. Põdes haigust, mida polnud kunagi täpselt kindlaks tehtud! nõrgad luud, kängus kasv, (päriliku süüfilise tundemärgid???) Süüfilist põdesid ka Manet, Guy de Maupassant prostitutsiooni kuulsaim kroonik. Süüfilis oli haaranud 25% Prantsusmaa elanikkonnast. Hakati diagnoosima alles 20 saj. algul, ravi penicilliiniga avastati alles 1940-tel. 15% surmajuhtumitest süüfilis. Leiab kutsumuse kunstis. 1881 (17.a) tuli Pariisi, Montmartre`i linnaossa. Õppis eraateljeedes (kuulsate vanamoodsate kunstnike juures, akad.), teadis uute suundade-impr.- olemasolust. Ateljeedes õppimise ajal tutvus eluga väljaspool ema vaatevälja, liikus bordellides, alkohol jm
Peategelane on rahvas. Tolstoi tõi välja põhiseisukoha, et ajalugu ei kujunda mitte üksikisik, vaid rahvas. Ta võttis kasutusele sõna"parveinimene". Ühiskonna alus on perekond, mis on omamoodi parv. ,,Anna Karenina" raamatus kirjutab Tolstoi sellest, et kõlbeline ühiskond algab perekonnast. Kui perekonnas on lahkhelid, kandub see ühiskonda üle. Inimene peab perekonda hoidma. 2) Loetud programmivälise teose analüüs Pilet nr 4: 1) G. De Maupassant'i elu ja looming Guy de Maupassant (1850-1893) sündis ja elas Normandias. Isa poolt aadlipäritolu. Isa läks kodust ära, ema kasvatas teda. Ema oli haritud. Kloostrikoolis Guy'le ei meeldinud, ta visati välja. Lõpetas ühe kolledzi ja läks ka sõtta. Ülikooli ei saanud, töötas ametnikuna. Vaikselt kirjutas, aga ei avaldanud. Mitmekülgne, sportlik (sõudmine). Nägi palju lihtrahva elu. Varane looming oli romantiline. 7 aastat juhtis ja õpetas teda Flaubert. Väga viljakas, kirjutas väga palju. Sai populaarseks
punapäise prostituudiga pannes talle Bruant'i laulu järgi nimeks Rosa la Rouge. Sõbrad hoiatasid, et prostituudil on süüfilis, kuid Henri vastas sellele vaid naeruga, sest naine oli teda juba nakatanud. 19.sajandi lõpul oli süüfilis kohutav nuhtlus, mis arvati olevat peaaegu 15 protsendi kõigi Prantsusmaal registreeritud surmajuhtumite põhjuseks. Silmapaistvamaid ohvreid Manet, Jules de Concourt ja prostitutsiooni kuulsaim kroonik Guy de Maupassant. Peale "A Mountrouge'i" põhinevad veel kuus maali otseselt Bruant'i lauludel. "A Saint-Lazare" ja "A la Grenelle", viimasega pöördub kunstnik taas kaudse lähenemisviisi 16 poole, näidates pooleldi tagantvaates naisefiguuri bistroolaua taga. Üksildased napsitajad bistroolaua taga oli moodsa elu maalijate hulgas hästituntud teema, kuid Henri läks sammukese edasi. Nimi seob pildi Bruant'i lauluga ja näitab selgelt, et meie ees on
· Gailiti elu ja looming, ühe teose analüüs Pilet XIII · Romantismi mõiste, ühe romantismi esindava teose analüüs (nt ,,Krahv Monte Cristo", ,,Musketärid", ,,Oliver Twist", ,,Jumalaema kirik Pariisis, võib ka ,,Väike Carmen") · Tuglase elu ja looming, ühe novelli analüüs Pilet XIV · Realismi mõiste ja põhitunnused, naturalism. Ühe realismi esindava teose analüüs (nt ,,Jevgeni Onegin", ,,Meie aja kangelane", Maupassant, Flaubert, Kross, Dostojevski, Tammsaare teos) · Underi elu ja looming, paari luuletuse analüüs Pilet XV · Lermontovi elu ja looming, ,,Meie aja kangelane" · Kreutzwaldi elukäik ja kirjanduslik tegevus, eesti rahvuseepose kujunemine (NB! Kaasautor Faehlmann) Pilet XVI · Tsehhovi elu ja looming. Paari novelli ja ühe näidendi analüüs · Eesti luule 1960-70. aastatel. Luik, Kaplinski, Runnel, Viiding, Alliksaar (ühe
Raamatutoodang mitmekordistus eelneva ajajärguga võrreldes. 1913. aastaks jõuti 700 nimetuseni aastas. Ilukirjandust oli sealhulgas u veerandi jagu. Anti välja oma teoseid kui ka tõlkeid. Seni valdaval kohal olnud saksa kirjandus taandus mõnevõrra. Venestusajal oli peamine tähelepanu suunatud vene klassikuile (Puskin, Krõlov, Gogol), siis sajandivahetusest alates levis rohkem kaasaaegsete autorite tõlked (Tolstoi, Tsehhov). Veel olid tuntumad Zola, Maupassant, Ibsen, Twain. REALISM JA JUTUSTAV PROOSA Eesti kirjanduses kujunes realism valitsevaks kirjandusvooluks u kuni 1905. aastani, taandudes siis uue romantismihoovuse ees. Maailmas on ka tuntumad realistid olnud romaanikirjanikud, nii ka Eestis. Eestis tõusis realismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Realism sai populaarseks järk-järgult, ilma järskude hüpeteta. Aegamööda laienes kirjanduse
üle. Kivirähk on aktiivne ka näitekirjanikuna. Tema etendusi mängitakse erinevates Eesti teatrites. 20. PILET G. DE MAUPASSANTI ELU JA LOOMING , ÜHE ROMAANI JA KAHE NOVELLI ANALÜÜS K. J PETERSONI ELU JA LOOMINGU ÜLEVAADE, PAARI LUULETUSE ANALÜÜS Maupassant (1850-1893) sündis Normandias. Isa poolt oli vanast aadli suguvõsast ning ema oli haritud kunstihuviline. Vanemate kooselu ei kestnud kaua ning Maupassant jäi ema kasvatada. Ema soosis poja kirjandushuvi ning poiss puutus kokku tollaste kirjandusinimestega. Guyle meeldis sporti teha ning ta oli füüsiliselt tugev. Pandi esialgu õppima küll vaimulikku seminari, kuid tuli sealt ära. Kooli lõpetas teises linnas. Guy asus tööle ametnikuna ministeeriumis ning õhtusel ajal tegeles luuletamisega. Ta elas Pariisis, kus puutus kokku lihtrahva ja tüüpilise eluga. Varasem looming oli Maupassantil romantilist laadi,
,,Preili Fifi", ,,Metskurvitsa jutustused", ,,Miss Harriet", ,,Kuuvalgus" ja veel teised kogude nimed. Tema novelli varjutab selline ängistav nukrus. Esimeseks väga oluliseks teemaks on sõda. ,,Rasvarull", ,,Preili Fifi", ,,Kaks sõpra", ,,Isa milon" jt. Sõjateema oluline ka sellepärast, et noorukina olnud ka mõne aja rindel ja tunneb seda teemat. Esimene tuntud novell 1880 kogumikust, E. Zola koostas, ,,Medani õhtud". ,,Rasvarulli" annab Maupassant. Sõjateema juures on tema loomingus selline tendets, et ta võtab osa kangelannasid prostituutide hulgast. Toob kirjandusse langenud naisete teema. Prostituudid on märksa eetilisemad ja patriootilisemad kui need ausad kodanlased. ,,Rasvarull" on prostituut, on saanud hüüdnime, sest on hästi volüümikas. Rõõmsa meeleoluga, meeldib väga süüa ja ametist ei tee väga saladust. Juhtub nõnda, et üks reisiseltskond postitõllaga põgeneb sõja eest, üks kinnine ruum. Rasvarull
Lätit ja Eestit, samal ajal tegi algust novellide kirjutamisega, mille hiljem kogus kokku raamatuks ,,Hämarad alleed". Ta ei soovinud ise Ameerikasse minna, kuid saatis sinna ,,Hämarate alleede" teise osa, mis anti välja talle honorari maksmata. Elu lõpus kirjutas veel mälestusraamatu. Suri 8. novembril 1953, maetud Pariisi. Proosas oli tihe armastusteema. Varasemas loomingus väga armastusest ei kirjutanud, aga Venemaalt lahkumisest saati oli see põhiteema. Bunini hea sõber oli Maupassant. Armastus olevat kui nakkushaigus, millest ei ole pääsu, kuid enamasti on armastus hukule määratud. Tihti oli meeleline armastus. Erootiline toon ei ole labane. Enamiku novellide tegevus toimus Venemaal. ,,Hämarad alleed" - novell. Aadlik ja teenijatüdruk, kes kohtuvad pärast 30 aastat. Mees on abiellunud, kuid naine pettis teda, ühine poeg on pettumus. Mis oleks siis, kui... . Teos ,,Küla". Sotsiaalkriitiline teos, mis on väga realistlikult kirjutatud. Lugu traagilistest
(Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. · jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin). · novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton). Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte "Iliase" ja "Odüsseiaga". Dramaatika Draama kreeka k `tegevus'. Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus
ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus, sõja, ulme, kriminaal, armastus, seiklus, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. · jutustus kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil. (Vilde, Bunin) · novell eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi VanaKreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus Tragöödia kurbmäng; Komöödia lõbusasisuline draamateos; Draama tõsise sisuga näidend; Tragikomöödia
prantsuse romaane. Selle abil on võimalik kujutada ühiskonda läbilõikeliselt. Selle eelkäija oli kelmiromaan, picaresque, enamasti minajutustused, kus kangelaseks on mingi suli, kes puutub mitmesuguste ühiskonnakihtide esindajatega kokku. Kui kelmiromaan on satiirilises võtmes, siis realismis didaktikat välditakse. Balzacil tuleb realistliku romaani taotlus eriti välja. Ta üritas kujutada kaasaegseid inimtüüpe sotsioloogilisest aspektist. Flaubert, Maupassant, E. Zola. Viimast määratletakse küll naturalistina, kuid 19. sajandil sellist vahet ei tehtud. 1860ndatel tuli alles see termin kasutusele. Ka C. Dickens ja W. M. Thackeray on suurepärased romaanikirjanikud, kuid prantsuse realistidest eristab esimest 20 sotsioloogilise aspekti puudumine ta on pigem moraliseeriv. Thackeray säilitas 18. sajandist pärit kombe, milles autor aeg-ajalt sekkus tegevusse ning andis asjale oma hinnangu
teema. Jansenistid paistsid silma, sest elu ja usk käisid käsikäes, sellepärast jansenismi ei armastatuki. 1680nendatel pööre usu poole. Arvatakse, et selle põhjuseks mürgitatud protsess, mis algas 1679. aastal. Arreteeriti naine Laumazelle, kes kauples mürkidega. Keelepaelad läksid valla, andis välja mitmeid inimesi, eksisteeris terve mürgimüüjate võrk, kellel olid laiaulatuslikud võrgustikud. Need viisid välja õukonda, kuninga vahetusse lähedusse, Madame de Maupassant olevat ka sinna kuulunud, kuulus kuninga lemmikute hulka. 36 mürgitajat hukati, veel rohkem karistati, need, kes näitasid Madame Maupassantile pandi ilma kohtu otsuseta vangistusse. See räägib hirmust ja peataolekust. Louis'il temaga 6 last. Maupassant elas edasi õukonna juures, lihtsalt Louis ei käinud temaga enam läbi. Madame de Mentmount, lesknaine, saab Louis'i uueks lemmikuks. 1672. aastal Racine abiellus harimatu naisega, kellel 2 last. Hakkas korralikuks pereisaks, '78
saab rakendada meeldimiseta, "külmalt", "formaalselt:", "Kriitik, kes tahab oma ametinime väärida, peaks üksnes sõltumatu, erapooletu ja kiretu analüüsijana, kunstikriitiku kombel vaid talle esitatavate tööde kunstiväärtust hindama. Et ta suudaks märgata ja kiita koguni neid raamatuid, mida ta lihtlugejana ei naudi, kuid arvustajana on kohustatud mõistma, peab tal olema tarkust oma isiklik maitse tahaplaanile tõrjuda." Guy de Maupassant (1992: 145). b) Meeldimise efemeersus: Ma võin siiralt uskuda, et teatud kunstiteos on hea ent ometi ei pruugi see teos mulle mitte iga kord meeldida ja selles pole probleemi. Teose väärtus on midagi püsivat, seevastu kui meeldimine on midagi efemeerset ja ebapüsivat (vt Gracyk 1999). (Kimbatusest "headuse" määratlemisega psühholoogiliste reaktsioonide kaudu, vt Wolterstorff 2005, Beardsley 1970). 11. Selgitage milles seisneb deontilise allumatuse tees! 2
1 Brown Da Vinci kood 1 Cervantes Don Quijote 1 Christie Kümme väikest neegrit 1 Christie Pruuni ülikonnaga mees 1 Doyle Sherlock Holmes 1 Gailit Muinasmaa 1 Hardy D'Urbeville'ide Tess 1 Hemingway Vanamees ja meri 1 Hiram Mõru maik 1 Kender Iseseisvuspäev 1 Lermontov Meie aja kangelane 1 Lindgren Bullerby lapsed 1 Lindgren Meisterdetektiiv Blomkvist 1 Maupassant Bel Ami 1 Naylor Punane kääbus 1 Pratchett Kõik teosed 1 Remarque Lissaboni öö 1 Selinko Desirée 1 Tammsaare Kõrboja peremees 1 Tolkien Silmarillion 1 Under Õnnevarjutus 1 Unt Hüvasti, kollane kass 1 Unt Tühirand 1 Wells Nähtamatu mees 1 Verne Saladuslik saar 1 Vonnegut Hookuspookus 1 Christie 1 Hesse 1 Remarque 1 Viiding
Hiljem saab teatud ja tuntud teatrikriitik. Teda hinnati sellena kõrgelt, plussideks see, et ei kuulunud ühtegi rühmitusse ja oli operatiivne kirjutaja ( väga kiire). 1905 läheb "Teataja" toimetus laiali. Tegutseb "Vaatleja" ja "Sõnumite" juures. Kirjutab üldse kultuurielust. 1907 astub Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, samas õpib ka inglise ja prantsuse keelt.. Pöördub Lääne Euroopa kirjanduse poole, Saksamaalt lemmikud Goethe ja Schiller, samuti Shakespeare ja Maupassant. Üliõpilasperioodil kuulus üliõpilasseltsi "Ühendus". Oli lapsest saati viletsa tervisega (lahtine tuberkuloos)- kogu aeg ägeneb. 1911 keelatakse ülikoolis edasi õppida haiguse tõttu. Sõidab venna juurde Koitjärvele. Tervis ei parane siiski peaks kliimat vahetama. 1912 sõidab Soti ja sealt edasi Kaukaasiasse- elab pikka aega Punasel lagedal ( eestlaste küla). 1913 uuesti Koitjärvele. Tervis veidi paranes, kuid vaid hetkeks. Lisaks tuberkuloosile ka muud tervisehädad
Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil. (Vilde, Bunin) novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga. (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton) Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse heroiliste eeposte "Ilias" ja "Odüsseia" juurde. Islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik on "Vanem Edda". DRAAMA: Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks, kuid on ka lugemisdraamasid. Remark e autoripoolne märkus
Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccacio, Maupassant, Tšehhov, Valton). Eepika päritolu viib tagasi Vana-Kreekasse eeposte „Ilias” ja „Odüsseia” juurde. LÜÜRIKA: (kreeka k lyra – keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss = luulerida, stroof = salm. Lüürika liigid: 1) ood – pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks (Peterson); 2) eleegia – nukrasisuline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
