HENRI DE TOULOUSE-LAUTREC (1864-1901) Henri-Marie-Raymond de Toulouse-Lautrec-Monfa nägi ilmavalgust Albis oma tädi majas 24. novembril 1864.a tugeva äikese ja rajuilma ajal.Tema vanemad olid lähisugulased- nõod ja pärinesid vanast krahvi suguvõsast. Lapsest saadik võitles Henri tõbedega. Ta põdes haigust, mida ei suudetud kunagi diagnoosida, kuid , mis tulenes vanemate veresugulusest. Henri noorema venna surm ühe aasta vanuselt andis vanematele tõuke kooselu lõpetamiseks. Isa ei leppinud kunagi poja nigela tervisega ja ema hellitas poja ära. Esmalt tegeles Henriga koduõpetaja. Varakult ilmnes poisi kirg joonistamise vastu. Seda ajendas ka asjaolu, et
Samal hetkel juhtub neid Susannat võrgutama, kuid naine ei vasta tema armuavaldustele. See koos nägema krahv, kes näeb Figaroga koos krahvinnariietes tekitab krahvis viha & ta soovib Figarole naiseks anda Marcellina. Susannat. Pidades teda oma naiseks, otsustab ta kutsuda kokku Samal ajal unustab ta oma abikaasa, kes on õnnetu, et tema mees kogu õukonna, et oma naist häbistada. Oma üllatuseks satub ta koos talle tähelepanu ei pööra. Et paljastada krahvi truudusetus, teistega tunnistajaks, aga oma enda truudusetusele. Nüüd ei jää tal otsustatakse talle mängida vingerpussi. Selleks muudetakse krahv muud üle, kui oma naiselt andeks paluda. armukadedaks väites, et krahvinnal on armuke. Samal ajal plaaniti Susanna & krahvi salajast kohtingut, kuhu Susanna asemel ilmuks hoopis krahvinna. Veidi aja möödudes tabas krahvi suur üllatus, kui ta sai teada, et Marcellina on Figaro ema & Bartolo Figaro isa.
Figaro pulm Krahv Almaviva on absolutismiaja valitseja, kes on abielus noore krahvinna Rosinaga, kuid on pidevalt armusuhetes toatüdrukutega. Krahvi alluvusse kuulub kammerteener Figaro, kes soovib abielluda kammerneitsi Susannaga. Krahv, kellele endale meeldib Susanna, proovib teha kõik selleks, et abielu ei sõlmitaks. Nii hakkab ta Susannat võrgutama, kuid naine ei vasta tema armuavaldustele. See tekitab krahvis viha & ta soovib Figarole naiseks anda Marcellina. Samal ajal unustab ta oma abikaasa, kes on õnnetu, et tema mees talle tähelepanu ei pööra. Et paljastada krahvi truudusetus, otsustatakse talle mängida vingerpussi
dirigendipulti üldlaulupeol 1938) · Sireli, kas mul on õnne- Ernesaks kirjutas sõnad sinna ise. · Ooperid: Pühajärv, Tormide rand(populaarseim)- koostöös Juhan Smuuliga Tegevus toimub Hiiumaal 18-19 saj. vahetusel. Ungru krahv, kes on ajalooski tuntuks saanud vale-majaka tulede abil karilejooksnud laevade röövimisega. Tema tegevust üritavad takistada vene ohvitser Petrov ja paagivahi tütar Mall ning endine krahvi ori Leemet. Tegevusrohke ja dramaatiline sündmustik, ent õnneliku lõpuga. Petrov hukkub krahvi käe läbi. Rannarahvas ja Leemet viskavad krahvi kaljukaldalt merre. · Avaldas mitu raamatut: Nii ajaratas ringi käib, Suu laulab, süda muretseb, Kutse
Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULEP Viini Kärtnertor-teatri tantsijanna JANNE SEVTSENKO Kagler, tema isa, karuselliomanik MART LAUR Pepi Pleininger, õmblejanna ANGELIKA MIKK Josef, krahvi kammerteener ANDRES KÖSTER Anna, Franziska toatüdruk GARMEN TABOR Voorimees TÕNU TAMM Hietzingi kasiino peremees TIIT TRALLA, VILLU VALDMAA Maitre de plaisir AARE KODASMA Balletisolistid ALEKSEI KOROLEV, NANAE MARUYAMA, MARIKA MUISTE, VITALI
Järgmisel päeval läks ta lossi, et kohtuda vanaisaga. Vanaisa soovis teda vastu võtta üksinda, et teised ei näeks kui vastik see poiss tema jaoks on. Üllatuseks oli Cedric väga armas, ilus ja tark poiss. Neist said väga head sõbrad. Vanaisa ostis talle toatäis mänguasju ja ta sai kõik mida soovis. Nad veetsid oma aja koos mängides, vesteldes jne.Vanaisa nägi, et Cedric igatses väga oma ema ja ta oli sellepärast väga armukade. Ühel päeval tuli lossi pastor, kes kartis krahvi. Kuid tal oli mure ühe perekonna pärast, kes üürisid krahvi maja. Perekond oli haige ning nei ei olnud üüriraha. Krahv oleks nad meelsamini minema kihutanud aga Cedric arvas, et kui nad terveks saavad, siis saavad nad jälle tööd teha ning üüri ära maksta. Vanaisa käskis Cedricul kirja kirjutada, kus ta palub perekonnal mitte muretseda vaid terveks saada. Pastor oli väga imestunud, milline mõju on Cedricul vanaisa üle. Küla peal läksid jutud lahti imelisest poisist.
habemeajaja", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust siis keelati Viinis selle esitamine. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. Aastate moodudes on Rosinast saanud krahvinna Almaviva. Endine Sevilla habemeajaja Figaro on krahvi teenistusse astunud ja valmistub pulmadeks Rosina kammerneitsi Susannaga. Doktor Bartolo uritab katte maksta Figarole, kes tombas omal ajal kriipsu peale tema plaanile ise Rosinaga abielluda. Kunagine romantiline nooruk krahv Almaviva on aga degenereerunud pahuraks ja armukadedaks abikaasaks, kes samas loob kulge Figaro pruudile ja puuab oma teenijate onne takistada. Figaro, Susanna ja krahvinna kavala plaani abil taastatakse siiski viimaks krahvi armastus oma abikaasa vastu
omased tõsisedki tunded. Mozart on suurepärane karakterite meister kõik tegelased saavad isikupärase muusikalise iseloomustuse. Mozarti ooperites on väga kaunite meloodiatega, samas ka virtuoosseid aariad ja tegelaste erinevaid tundeid samaaegselt väljendavaid ansambleid. ,,Figaro pulma" kirjanduslikuks aluseks on prantsuse kirjaniku Beaumarchais`(bomarsee) ühiskonnakriitiline näidend. Sündmused leiavad aset krahv Almaviva õukonnas ühe ööpäeva jooksul, just enne krahvi toapoisi Figaro ja tema pruudi, krahvinna toatüdruku Susanna pulmi. Sündmuste konflikt seisneb selles, et krahvile on hakanud meeldima väga kenake, hakkaja ja nutikas Susanna ning krahv tahab teda oma toapoisilt üle lüüa (üheks ööks nn. esimese öö õigus). Krahvi sümpaatia ei ole jäänud märkamata krahvinnale, kes on seepärast õnnetu. Nutikas Susanna oskab aga igas situatsioonis leida lahenduse ja võidelda oma õnne eest.
Rotermanni leivavabriku rekvireerimisest. 1.5 Leida Põhja paber- ja puupapivabrikute aktsiaseltsi kirjed.Millal tegutses?Mis liiki lepingud sõlmiti (nimeta pealkirjad)? 1880-1945, Lepingud: Lepingud kinnisvaradega, Metsamaterjalide ostulepingud, Koostöölepingud, Raudtee ekspluateerimise lepingud, Rendilepingud ja rendile antud laoplatside nimestikud, Lepingud metsatöölistega. 2. Aadlivapid ajalooarhiivis 2.1 Palju on kirjeid vabahärra tiitli saajate kohta? 67 kirjet 2.2 Mitu krahvi tiitlit on andnud Rootsi kuninganna Kristiina? Kellele ja mis aastal? 2 krahvi tiitlit on andud 1654 ja 1651 aastal inimesed kes said tiitlit Robert von Douglas ja Stenbock 2.3 Millal sai Carl Adam von Stackelberg vabahärra tiitli? 1727 ja 1714 aastal 2.4 Nimetada 3 enamkasutatud aadlivapi põhikujundit? Kotkas,palk,liilia 3. 17.Sajandi trükised 3.1 Leida kindralkuberner Andres Torstenssoni korraldus 12.01.1678. aastast.Mida sisaldab(lühidalt)? Ratsateeninduskohustust 3
kui ka tööandjaks olemises. Statistika järgi on «Preili Julie» Strindbergi draamadest kogu maailmas kõige rohkem mängitav, Rootsis on selle põhjal tehtud film (mille eest Alf Sjöberg sai peaauhinna Cannes'i festivalil 1951), ballett (mis tõi koreograaf Birgit Cullbergi moodsale balletile rahvusvahelise tunnustuse), TV-lavastus ja kuuldemäng. 9 TEGELASED Preili Julie Julie on krahvi tütar, keda kasvatas üles ema, kes õpetas last mõtlema ja käituma nagu mees. Ta on segaduses olev tegelane tajudes oma võimu, kuid flirdib ning tantsib oma teenijatega, samas käsutab ja solvab neid. Tekib olukord, kus suursugune naine pakub oma keha ja hinge endast "väiksemale" mehele. Püüab muutuda selliseks, nagu on tema toapoiss Jean ning toatüdruk Kristina, kuid tema püüdlused nurjuvad. Jean Krahvi teenija, kes juba lapsena Julie't kaugemalt imetles
Krahvinna Gabriele Zedlau, Tiiu Laur tema naine Krahv Bitowski Rostislav Gurjev Mademoiselle Franziska Cagliari, Krista Vähi Viini Kärtnertbor-teatri tantsijanna Kagler, tema isa, karusselliomanik Teo Maiste Pepi Pleininger, õmblejanna Angelika Mikk Josef, krahvi kammerteener Andres Köster Anna, Franziska toatüdruk Sirje Puura Voorimees Kalju Karask Hietzingi kasiino peremees Villu Valdmaa Maitre de plaisir Aare Kodasma
köitvusega libretodele. Pikkadele otsingutele järel jäi ta peatuma "Figaro pulmal", mille oli hiljaaegu kirjutanud andekas näitekirjanik Beaumarchais . Selles näidendis oli kõike, mida helilooja otsis. Kuulus krahv Almaviva tahab petta oma teenrit Figarod ja võita tema pruudi Susanna armastust, kuid osav Figaro koos Susannaga veavad krahvi ennast ninapidi ning seavad ta täbarasse olukorda . Alamrahva seast pärit ja kuulsa sugupuuta mees irvitab tema kõrguse krahvi üle ning võidab teda tema enda kootud intriigis- kui lähedane see pidi olema Mozarti hingele! Ehkki lõbus, on "Figaro pulm" täis sügavaid eluprobleeme, mis sunnivad igaüht kõige tõsisemalt nende elude üle järele mõtlema. Mozarti viimane suurem ooper "Võluflööt", mille ta lõpetas mõni kuu enne surma, sai tema kuulsusrikka loometee vääriliseks krooniks. "Võluflööt" on muinasjutt - ooper. Muinasjutu-, fantastika-ja heade ning kurjade
looja nd pab jljendada. Nii nagu tema kangelanegi, lebab Dumas diivanipatjadel, teda mbritsevad hommikumaised kaunitarid, kuulsale kirjanikule meeldivad puhtatulised naised ja nad vahelduvad tihti. Aga see eristab teda oluliselt krahv Edmond Dantsist. Krahv armastab ainult ht ja ainukest Mercedest, ja kuna nende hine nn purustatakse, vannub krahv kttemaksu, mille sarnast on kirjanduses tnaseni raske leida. 19-aastane meremees Dants vangistatakse, kui ta peab Mercedesega kihluspidu. Krahvi rivaal, kes taotleb samuti ilusa katalaanlanna soosingut, ja kade ksualune on sepitsenud heskoos vandenu. Dantsi sdistatakse spioneerimises Napoleoni kasuks, kes oli tol ajal, 1815. aasta kevadel, Elba saarel pagenduses. Dants heidetakse kohtupidamiseta Ifi kindluse vangikongi. Korrumpeerunud prokurr mtsib skandaali kinni, toimikud kaovad, Dants jetakse saatuse hooleks. Dants leiab saatusekaaslase ja liitlase kongikaaslase abee Faria nol, kellega veedab koos aastaid
Muffatit, kes oli tema järgi hull. Ta ütles talle, et kui ta saab peaosa siis hakkab ta tema armukeseks. Muffat nägi kurja vaeva Bordevana veenimiseks, kuid lõpuks saigi ta Nanale peaosa. Teatri tükk muidugi põrus. Nana sai omale aga uhke villa, kus krahv hakkas teda külastama. Krahv hellitas teda, tuues talle koguaeg ilusaid ehteid ja asju. Ta võttis ka Satini oma hoole alla. Nanal oli meeste järjekord ukse taga. Teda hakkas külastama krahvi naise isa, George ja Gerogi vend Philippe Hugon. Krahv sattus ühel hommikul Nanale ja Georgile peale. Krahvi tingimus oli aga see, et Nana ei tohi teda petta. Kui ennem suutis Nana veel tagasi ajada siis nüüd ei olnud enam midagi öelda. Mõne päevast mossitamist tuli aga krahv tagasi. Nüüd oli aga Philippe Nana käte vahele langenud ning Philippe tegi naisele isegi abieluettepaneku. Georges, kes nägi seda kõike pealt sooritas enesetapu. Nana nõudis Philippelt raha, kuid Philippe pidi
Eduard Vilde Krahv Palmer oli rahulik mees. Tema seisuse tõttu teadsid teda paljud. Mehe naine aga nõudis temalt pidevalt igasuguseid asju ja tahtis väga palju reisida. Kuna Dorothea oli krahvile väga tähtis, ei suutnud ta ära öelda. Nõnda võttis ta ühelt mehelt laenu kaks vekslit. See oli väga suur summa, seega oli seda raske tagasi maksta. Poole võlast sai mees tähtajaks tasutud, teise poolena tahtis võlauskuja krahvi tütart. Krahv aga ei tahtnud, et vastik võlaandja temaga tegemist teeks. Kui mehed ühel õhtul juhuslikult kohtusid, hakkasid nad vaidlema ning kui Palmer laenuandjat tõukas, kukkus see sillalt alla ja sai surma. Seda kõike oli pealt näinud musta mantliga mees ehk doktor Meding. Hiljem läks ta tõukajaga rääkima. Kui süüdlane palus end mitte üles anda, pani doktor talle teistsugused kohustused. Ta käskis mehel ehitada uue koolimaja.
lammutada. Ülejäänu on õnneks meie päevini säilinud. Kaasajal veidi korrastatud lossivaremetele on teravaks kontrastiks samas asuvad nõukogude sõjaväelennuvälja ehitiste varemed. Ka suur park on praktiliselt hävinud, alles on vaid paar puud. 15. juunil.1899 suri krahv Evald Ungern-Sternberg vanem. Perekonna peaks ja ühtlasi ka kõige tema mõisate peremehe õiguste ja kohustuste kandjaks jäi nüüd tema vanem poeg, ka Evald, keda tunti Ungru mõisa omanikuna ja Ungru krahvi nime all. Ungru loss oli siis kõigest pooleldi olev ehitus, millest pidi kord saama suurepäraline eluase inimestele. Mitmekordse maja kõrgused kiviseinad punase telliskivi katusega, sihvakas torn, mis kaetud tumedaks muutunud vaskplekiga, määratu suured uksed ja aknad massiivsete raamidega väljaraiutud kivist, avaldasid muljet, et seal on valmimas haruldaselt tore eluhoone omapäralise stiili ja mõõtmetega, mille sarnast vaevalt leidub mujal Eestis
AUGUST STRINDBERG PREILI JULIE Naturalistlik kurbmäng T E G E LA S E D PREILIE JULIE, 25 a. JEAN, teener, 30 a. KRISTIN, kokk, 35 a. Tegevus toimub krahvi köögis jaaniööl. LAVAPI LT Suur köök, mille lagi ja külgseinad jäävad kulisside varju. Tagaseinal vasakul kaks riiulit vask-, metall-, raud- ja tinanõudega; riiulid on kaetud gofreeritud paberiga; veidi paremal kolm neljandikku suurest võlvitud kahe poolega klaasuksest, mille tagant paistab Amoriga purskkaev, õitsevad sirelipõõsad ja püramiidikujulised paplid. Laval vasakul suure kahhelkivipliidi nurk, mille kohal paistab isa pliidikummist.
Kolm musketäri Kokkuvõte "Kolm musketäri" ("Les Trois Mousquetaires") on prantsuse kirjaniku Alexandre Dumas vanema romaan. Romaani keskmes on noormees d'Artagnan, kes lahkub oma kodukülast, et minna Pariisi, kus loodab saada musketäriks. D'Artagnan pole üks kolmest musketärist, kellele viitab pealkiri. Need on tema sõbrad Athos, Porthos ja Aramis. Kuulsaks on saanud nende deviis "Üks kõigi ja kõik ühe eest." "Kolm musketäri" avaldati esmakordselt seeriatena 1844. aastal ajakirjas Le Siècle. Dumas väitis, et romaan põhineb käsikirjadel, mis ta oli leidnud Rahvusraamatukogust (Bibliothèque Nationale). Hiljem on leidnud kinnitust, et Dumas' romaan põhineb raamatul "Monsieur d'Artagnani mälestused" (Mémoires de Monsieur d'Artagnan), autoriks Gatien de Courtilz de Sandras (Köln, 1700), mille väidetavaks aluseks on Charles de Batz-Castelmore'i, Artagnani krahvi mälestused. Raamatu tegevustik leiab aset Louis XIII valitsemi...
Eestis. Sangaste mõisa tooted hinnati Peterburi turul parimateks. (1) F. Berg oli tuntud uuendusliku põllupidajana. Ta on aretanud rukkisordi "Sangaste". (4) Tuli Eesti Vabariigi aeg. Maareformide käigus vähendati mõisa maid ning jagati enamus maadest asundustaludeks, kuid mõisasüda ja ümbritsevad maad jäid perekonna kasutusse. Et mõis ilma maata ennast ära ei majanda, sattus mõis kitsikusse. Võlad aga suurenesid ja krahvi surma ajaks oli mõis pankrotis. Mõisasüda võeti võlgade katteks ning lossis olev vara müüdi oksjonil võlgade katteks. Mis jäi müümata, jäi lossi. (1) Teise Maailmasõja ajal jäi loss peremeheta. Loss lagunes, järelejäänud mööbel ja asjad tassiti laiali, samuti uksed, aknad ja puitelemendid- ehitusmaterjaliks või kütteks. (1) Peale sõda kuulus loss riigile ja hakkas lagunema. 1968. aastal anti hoone tollasele
uusim tehnika, esimene viljapeksumasin ja auto Eestis. Sangaste mõisa tooted hinnati Peterburi turul parimateks. Esimese Maailmasõja alguses põgenes mõisnikupere Eestist. Krahv saabus siiski mõne aasta pärast tagasi. Tuli Eesti Wabariigi aeg. Maareformide käigus vähendati mõisa maid ning jagati enamus maadest asundustaludeks, kuid mõisasüda ja ümbritsevad maad jäid perekonna kasutusse. Et mõis ilma maata ennast ära ei majanda, sattus mõis kitsikusse. Võlad aga suurenesid ja krahvi surma ajaks oli mõis pankrotis. Mõisasüda võeti võlgade katteks ning lossis olev vara müüdi oksjonil võlgade katteks. Mis jäi müümata, jäi lossi. Tuli teise maailmasõja aeg. Teise Maailmasõja ajal jäi loss peremeheta. Loss lagunes, järelejäänud mööbel ja asjad tassiti laiali, samuti uksed, aknad ja puitelemendid- ehitusmaterjaliks või kütteks. Nõukogude armee saabudes hoiti lossi ballisaalis ka hobuseid ning tuld tehti otse põrandal. Jahisaali
Werther meeldis Lottele ja tal oli hiljem suhe ka preili B-ga. 3. Miks Werther vahepeal sellest piirkonnast, kus Lotte elas lahkus ja millega ta siis tegeles. Wherter ei talunud näha Lottet koos Albertiga.Ta lahkus sellest piirkonnast ja läks tööle. Werther tutvus ühe krahviga ja ta suhtles ka preili B-ga. Hiljem külastas Werther ka oma kodukohta. 4. Miks Werther oma uuelt ametikohalt lahkus Tal tekkis pahandus ja see oli tingitud selllest, et Werther ei lahkunud krahvi juurest peale ühte lõunasööki vaid jäi õhtusele koosviibimisele, kus tema seisusest isikud ei olnud oodatud. Tema sealviibimine ei sobinud krahvi kõrgest seisusest külalistele ja krahv oli sunnitud paluma Wertherit et ta lahkuks peolt. Selle vahejuhtumi tõttu lahkus Werther oma ametikohalt. 5. Miks tundis Werther ühe sulasega kohe alguses hingesugulust, mis teda sulasega ühendas. See sulane töötas ühe lesknaise juures ja oli sellesse naisesse väga kiindunud
Neil oli 4 last Suri 7. jaanuaril Sjællandis Haraldstedi metsas, kus ta mõrvati Kanoniseeriti 1170. aastal Knud IV Knud IV pühakupäev on 19. jaanuaril, eesti rahvakalendris nuudipäeval Ta on Taanimaa kaitsepühak, Tallinnas ka käsitööliste patroon Knud IV ikonograafiline embleem on sama, mis Knud Lavardilgi ning kujutamine kujutavas kunstis samuti Knud IV lugu Elas u. aastatel 1043-1086 Taani kuningas aastast 1080 kuni aastani 1086 Oli abielus Flandersi krahvi tütre Adelaga, kellega tal oli poeg Mõrvati 10. juulil Odenses ning ta säilmed asuvad Püha Knudi kirikus Kanoniseeriti aastal 1101 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Odense http://et.wikipedia.org/wiki/Knud http://en.wikipedia.org/wiki/Canute_Lavard http://en.wikipedia.org/wiki/Canute_IV http://www.kanut.ee/page.php?2 http://kultuuriaken.tartu.ee/?form=taht&docid=77 Pühakute raamat Vana Tallinn XVI (XX)
MUUSIKAAJALUGU 1. kursus KLASSITSISM Tööleht nr. 15 Viini klassikud Franz Joseph Haydn Mozart Beethoven Eluaastad 1732 1809 1756 1791 1770 1827 Fakte elust, mis on Sündis Alpide jalamil Rohrau Isa oli helilooja tollel ajal. 3. põlve muusik mõjutanud helilooja külas. Salzburgi krahvi teenistuses Vanaisalt anded loomingut Ema köögitüdruk, isa Viinis vabakutseline Juhuslikud tõllassepp (mängis harfi ja laulis Mozarti surm oli äkiline. muusikaõpetajad kodu palju) 14 aastaselt Bonni Perest veel 2 last peale Josephi kapellmeistritega sama
Kuidas peaksin ma endalt maha pesema selle kohutava süü , mis mulle kaela on veeretatud? Millal saan ma rebida endalt selle maski ja kasutada oma tõelist nime ilma , et ma peaks kartma , et mulle valesüüdistusi näkku paisetaks? Jõudnud mäe tippu vaatasin ma puperdava südamega alla nendele samadele tuules pöörlevatele pilvedele. Teadsin , et kõik see oli tolle alatu võõama krahvi süü. Tema oli ju see , kes tappis mu isa ja süü minu kaela veeretas. Tema oli ju see , kes nüüd mu südamedaami külje alla puges. Temast mõeldes nägin Eemalt taevaservalt välja ilmuvas vihmapilves heletat välku sähvimas.Oleks mul vähemalt mingeid tõendeid tema vastu , aga ei.Istusin maha , toetasin selja vastu kivi ja mõtlesin. Sel hetkel kadus ootamatult üks pilv õhtupäikese eest ja tolle kuldsed kiired pimestasid mind. Tõstsin käe silme ette ja vaatasin maha
Frédéric Chopin oli poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuslikule koolkonnale muusikas. Teda on nimetatud üheks kuulsaimaks ja mõjukaimaks heliloojaks klaveri alal. Teda on nimetatud isegi klaveripoeediks. Muusiku isa, prantslane Nicolas Chopin saabus nooruses Prantsusmaalt Poolasse ja võttis koos poola patriootidega osa Poola vabadusvõitlusest. Pärast mässuliste lüüasaamist jäigi ta Poolasse ning töötas õpetajana. Kutsutud Zelazowa Wola krahvi lastele prantsuse keelt õpetama, tutvus ta krahvi kauge sugulase, majapidajanna Justyna Krzyanowskaga ning 1806 nad abiellusid. Peale väikese Fryderyki sündi 1810.a. koliti Varssavisse, kus pereisa töötas lütseumis prantsuse keele ja kirjanduse õpetajana. Noore Chopini muusikaline anne avaldus varakult. Teda on nimetatud ka "teiseks Mozardiks". Juba 7-aastaselt kirjutas ta oma esimesed 2 poloneesi . Chopin esines esimese klaverikontsertiga 8-aastaselt.
Õuntest Calvados Sissukord Mis on Calvados? Klassifikatsioon Kus toodetakse? Õunte tootmine Toitainete sisaldus õuntes Calvadosi valmistamine Tarbimine Mis on Calvados? Kalvados on brändilaadne alkohoolne jook, mile tooraineks on õunad. Jook on oma nime saanud Calvadose piirkonna järgi Põhja-Prantsusmaal Inglise kanaali lõunarannikul. Esimene teadaolev Normandia destillatsioon viidi läbi Gouberville'i ,,Krahvi" poolt aastal 1554. Kus toodetakse? Calvadosi toodetakse Põhja-Prantsusmaal, Basse Normandie Piirkonnas. 70% kogu maailma toodangust toimud just seal ning ametlikku Calvadosi nimelist jooki saab toota ainult seal või selle piirkonna vahetus läheduses. Calvadosi klassifikatsioon Fine küpsenud tammevaadis min 2 aastat V.S.O.P. küpsenud tammevaadis min 4 aastat X.O. Küpsenud tammevaadis min 6 aastat Õunte tootmine maailmas ...
toimetatud teine trükk nägi ilmavalgust 1729. aastal. See saigi täispiibli tõlkimise üheks aluseks. Vana Testamendi tõlkisid PõhjaEesti kirikuõpetajad üldiselt 1720. aastatel. Piibel sai lõpuks ilmuda ilmselt tänu sellele, et 18. sajandi alguses võitis Liivimaa pastorite seas pietistlik usuvool. 1736. aastaks sai piiblitõlge üldiselt valmis, kuid selle väljaandmist takistas rahapuudus. 1739. aastal lahendati see probleem tänu hernhuutlasest krahvi Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusele ning esimene eestikeelne Piibel ilmus 6015 eksemplaris. Tänu sellele, et Piibel ilmus põhjaeesti keeles, kujunes sellest ka kirjakeele alusnorm ning lõunaeesti keel, mis oli seni olnud põhjaeesti omaga peaaegu võrdses seisundis. Esimese Piibli hind oli oma aja kohta küllaltki soodne: umbes rublast kuni nelja rublani (hind sõltus sellest, kas see oli köidetud või mitte) ja esimese kolme aasta jooksul müüdi neid üle 2000.
frankide vahelises lahingus. Sõda kestab eeposes seitse aastat. Eepos kirjeldab sõda mõlema osapoole vaatenurgast. Lahingud on kangelaslauludele omaselt paisutatud. Frankid kaotasid kuna Ganeon reetis neid. Kuid vaatamata sellele, on teda kujutatud vapra sõjamehena. ,,Laul minu Cidist" Hispaania, 12.sajand Eepos räägib kangelasest nimega Cid ehk kõrgaadlikust Rodrigo Dior de Vivarist, kes on suhteliselt jõukas, abivalmis ja lahke inimene. Paraku tema elu pöördus Kastiilia krahvi alandamisega, mistõttu ta saadeti kuningas Alfonso poolt linnast välja. Kuningas muutis ta elu põrguks keelates teistel inimestel talle abi anda. Kuna Cid oli väga lahke olnud, sai ta siiski abi ja sai ka kokku oma väe, millega riigist välja saada. Tänu mauride armee purustamisele sai temast kangelane ning isegi kuningas oli nõus temaga leppima.
· Kohanime juhuslik täiend: mineviku Eesti · Kohanimelise täiendiga ühendites: Eesti riigilipp, Karksi murrak, Rooma number. · ERANDID! väikese tähega: · hulkkondade ja keelte nimetused : eesti keel · Rahvaste ja hõimude nimetused · kultuuriasjad rahvusluse rõhutamiseks : saksa vanasõna, araabia maad. Asutused, ettevõtted, organisatsioonid, ühendused · Nimi kirjutatakse läbiva suure tähega : Eesti Raudtee, Krahvi baar. · Tüübinimetus tavakasutuses väikese algustähega : riigikohus, Vana põhikool · Ametlikkuse näitamiseks suurtäht : Riigikohus, Vana Põhikool · Alati on väiketäheline üksi konteksti jääv tüübinimetus : Raudtee, erakond · Allüksuste või allühenduste nimetused väikse tähega ( Tartu Ülikooli filosoofia teaduskond) · Riigid ja osariigid kirjutatakse nagu asutust või maad (Saksamaa Liitvabariik, Euroopa Liit)
esitatakse kordamööda kõigis häältes, sellele järgneb töötlus. MK Missa h-moll Kyrie Mitmes missa osa see on? Mitmehäälne on fuuga? Instrumentaalmuusika Orelimuusika (millisel loominguperioodil kirjutas?) Orel oli Bachi lemmikinstrument Oli tunnustatud orelimängija ja improvisaator MK Tokaata ja fuuga d-moll (mis on fuuga?) Orkestrimuusika Populaarseimad on 6 Brandenburgi kontserti 6 concerto grossot Brandenburgi krahvi tellimusel MK Brandenburgi kontsert nr.2 I osa Mis pill on harmooniapill? Millised pillid soleerivad? Klaviirimuusika "Hästi tempereeritud klaviir" (HTK) 2 kogumikku prelüüde ja fuugasid kõigis 24 helistikus Bach häälestas klavessiinil kõik pooltoonid võrdseteks ("hästi tempereeritud"), mis võimaldas minna loo keskel uude helistikku. Prelüüd pala, millele on iseloomulik korduv motiiv MK Prelüüd C-duur HTK I MK - Fuuga C-duur HTK II
Franz Joseph Haydn Pilt 1 (1792) Franz Joseph Haydn Sündis: 31. märts 1732 Rohrau Suri: 31. mai 1809 Viin Tuntakse rohkem Joseph Haydn’ina Austria helilooja Stiil: Klassikaline muusika Ametid: helilooja, kapellmeister Pilt 2 Perekond Isa: Mathias Haydn- tõllassepp ja külavanem Ema: Maria oli töötanud Harrachi krahvi kokana Vend: Michael Viisi ei osatud. Isa oli innukas rahvamuusik, kes mängis iseõppijana harfi ja laulis. Pilt 3: Michael Haydn Pilt 4: Maria Keller Muusikamaailma 1738: Saadeti 6-aastaselt Johann Matthias Frankh-i juurde. 1739: Viini Püha Stephani katedraali muusikajuhi Georg von Reutteri tähelepanu 1740-1749: Püha Stephani katedraali poistekooris Töö-ja loominguaastad 1750- 1752: vabakutseline muusik
Peol kohtuvad Romeo ja Julia. Teine vaatus: Romeo läheb öösel Julia akna alla armastust avaldama. Romeo ja Julia abielluvad salaja järgmisel õhtul. Kolmas vaatus: Tekib sõnavahetus ja hiljem riid Julia onu ja kahe Romeo sõbra vahel. Tybalt (Julia onu) tapab Mercutio( Romeo sõbra) ja põgeneb, hiljem tagasi tulles tapab Romeo suurest vihast omakorda Tybalti. Karistuseks saadetakse ta naaber külla pagendusse. Julia isa on kindlal arvamusel, et tütar peab abielluma noore krahvi Parisega. Neljas vaatus: Paris planeerib pulmi. Julia ja Lorenzo(kiriku õpetja) mõtlevad välja plaani kuidas Julia pääseks abielust ja saaks Romeoga põgeneda. Julia võtab sisse unerohtu, mille mõjul tundub ta ööpäeva surnud olevat. Lorenzo saadab Romeole kirja, milles teavitab teda plaanist ja palub tal Julia juurde surnukambrisse minna kui ta ärkab, kuid kiri ei jõua temani. Romeo kuuleb, et Julia surnud on ja kiirustab surnukambrisse. Seal on juba Paris, toimub võitlus
Ooperi juurde tagasi liikudes võin öelda, et ma jäin üldiselt rahule, kuna see kogemus rikastas mind ja avardas mu maailmapilti. Vahepealsed üksluisemad kohad siiski jäid alla rikastele, huvitavatele ning värviküllastele stseenidele. 3,5 tundi oli veidikene pikk aeg, kui ma kujutan ette, et vähema ajaga ei oleks jõutud lihtsalt kõike seda läbi mängida. Mozart oli tõesti valmistanud väga mahuka teose. Näitlejatööd mulle meeldisid, eriti Susanna osa ning krahvi osa. Lava kujundus oli üsna kaunis ning ajastule vastav. Sooviksin teinegi kord mõnda muusikaetendust minna vaatama, kuid siiski mõnda lühemat varianti. Kertu Tenso, 11 A.
sajandil, kuid Põhjasõja algus rikkus nende plaanid. Piiblitõlget hakati seadma 1730. aastate alguses. Piibel sai lõpuks ilmuda ilmselt tänu sellele, et 18. sajandi alguses pöörati tunduvalt suurt tähelepanu piiblitekstile ning üritusi viia vagadust ka koguduseliikmeteni. 1736. aastaks sai piiblitõlge üldiselt valmis, kuid selle väljaandmist takistas rahapuudus. Kolme aasta pärast see mure lahendati tänu hernhuutlasest krahvi Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusele. Esimene eestikeelne Piibel Esimene eestikeelne Piibel ilmus 6015 eksemplaris sellest kujunes eestikeelse kõrgstiili ideaal, mida anti välja veel mitmeid trükke. Piibel ilmus põhjaeesti keeles, millest kujunes ka lõunaeesti keel, mis hakkas muutuma kohalikuks kõnekeeleks. Esimese Piibli hind oli umbes rublast kuni nelja rublani. Hind sõltus sellest, kas see oli köidetud või mitte. Esimese kolme aasta jooksul müüdi neid üle 2000.
usaldav. Olles tundnud Tartuffe'i vaid lühikest aega, usaldas teda niivõrd, et pärandas oma lihase poja asemel hoopis tüssajale oma varanduse. Liigusaldavate ning heatahtlike inimestega on lihtne manipuleerida ja ära kasutada, sest nad on nagu lapsed. Nad lasevad ka uutel tutvustel näha oma hingesaladusi. Reeturlikkust ning kuritegevust kohtab ka A. Dumas' raamatus ,,Monte Cristo Krahv", kus peategelase parim sõber ta reedab, selle nimel, et pälvida krahvi daami armastus. Heausklik krahv poleks ilmaski ette kujutanud, et keegi ta lähedalseisjatest talle noa selga võiks lüüa. Nagu eeltoodu põhjal näha võime, siis kuritegudeni viivaid ajendeid on mitu: kadedus, omakasupüüdlikkus, saamahimu ning vimm. Ka eelmainitud arglikud inimesed, kes pigistades üht silma kinni, aitavad kuritegude levikule kaasa, samas, kui nad võiksid sellest kohe kõrgematele võimudele teatada, kuritegevust ning viha maailmas vähendada, seejuures ka kurjamitele
Olustvere mõis Helen Hütt 12.A Olustvere mõis on rüütlimõis Olustveres, Suure-jaani kihelkonnas Viljandimaal. Olustvere on Lõuna-Eesti suurimaid mõisaid. Mõis rajati 16.sajandi keskel ordumõisana. Liivi sõja järel Poola ajal oli mõis riigi omanduses. Kui 1620ndatel läks Lõuna-Eesti sõja tulemusena Rootsi kätte, sai Olustverest de la Gardie'de hiigelvalduste üks osi. 1630ndatel aastatel pantis de la Gardie'delt mõisa Valentin von Schilling, alates 1660ndatest aastatest oli mõis aga von Schlippenbachide aadliperekonna omanduses. 1742. aastal siirdus mõis perekonnasidemete kaudu von Fersenite aadliperekonna valdusse, kes pärinesid Harjumaalt Pahkla mõisast. Millalgi 17. sajandil viidi mõisakeskus ka tänini säilinud asukohta. Nikolai Paul von Fersen, Olustvere krahvidest viimane, on mõisa ilu heaks teinud kõige rohkem. Enamik mõisa tipptasemel ehitistest pärinevad just tema a...
koos loovad ühe pildi). Jan van Eyck’i tööd paistavad silma nimelt oma puhaste ja selgete struktuuride poolest ning teemad mida on maalitud on väga igapäevased tolle aja kohta. Põhiliseks maalimis vahendiks kasutas van Eyck õlivärve, mis olid Madalmaades väga levinud. Elulugu Tema elust on vähe teada, kuna lihtsalt kirjalikud andmed lapsepõlvest puuduvad. Esimest korda on van Eyck’i mainitud 1420’ndatel Hollandi krahvi Baieri Johannese õukonnas õuemaalijana. 1450. aastast kuni oma surmani oli ta Burgundia hertsogi Philippe Hea õuemaalija ja kammerhärra. Tema loomingut hinnati ka väljaspool Madalmaid. Eriti uudne oli tolle aja kohta see et Jan van Eyck sai kuulsaks juba oma eluajal. Kuulsaim töö on „Genti altar“ Belgias. „Genti altar“ Jan van olemasolu on kindel, kuulsaim töö on Genti altar, mis on üks renessanssi kunsti silmapaistvamaks teoseks
habemeajaja” päevadega võrreldes (1. osa) plaanitsevaks kiuslikuks seelikukütiks. Olnud suuremeelselt andnud Figarole koha oma toapoisiks, üritab ta nüüd kasutada oma esimese öö õigust tema pruudi suhtes: oma õigust veeta esimene öö oma alama pruudiga, kelleks on krahvinna toatüdruk Susanna. Lükates pidevalt edasi abiellumise õiguslikku asjaajamist, otsib ta põhjuseid neiuga kahekesi jääda. Figaro, Susanna ja armukade krahvinna peavad koos plaani krahvi sellise käitumise pärast häbistada ja tuua tema plaan päevavalgele. Tänu Figaro ja Susanna koostööle saavad aga krahvi ja krahvinna suhted lõpus taas klaaritud ning krahv palub oma teguviisi pärast andeks. Krahvinna III vaatuse retsitatiiv ja aaria “E Susanna non vien… Dove sono i bei momenti” räägivad krahvinna igatsusest vanade ilusate aegade järele, kus ta oli õnnelik ja armunud koos krahviga. Ta on oma ruumides, üksi. Krahvinna meeleolu
Kuradi nime ei tohtinud aga ei Põrguhaua, ei poolesaja meetrise läbimõõduga Kuradihaua juures suhu võtta, sest muidu jäänudki lausuja kuradi teenriks. Ka Kuradihauast lääne-edelas paiknev 20 meetri laiune Tondihaud sundis kindlasti ettevaatusele. Mõne versiooni kohaselt olnud Ilumetsa kraatritest tee otse põrguriiki, mis kuraditest lausa kubisenud. Peakuradile ehk imperaatorile allunud 7 kuningat, 23 hertsogit, 13 suurkrahvi, 10 krahvi ja palju rüütleid. Kokku oli tal käsutada 6666 leegionit, igaühes 6666 kuradit. Loomulikult ei mahtunud need kõik maa-alla Ilumetsa kanti, sest kuradeid läks laste ja patuste hirmutamiseks tarvis teisteski maades. Kraatrite esmauurijaks oli hilisem akadeemik Artur Luha, kelle tööd sõja tõttu katkesid. Pärastsõja aastail oli viljakaim uurija Ago Aaloe, kes selgitas kraatrite morfoloogia ja selle nõlvade dislotseeritud
Veneetsias. On elanud Toledos Hispaanias, mistõttu teda loetakse kuuluvaks Hispaania kunsti ajalukku. Kunstnikule on omane kehade venitamine ning mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine,kõrgid, ranged, venitatud näod. Maalis ,,Krahv Orgazi haudapanek" kujutas ta keskaegset sündmust. Pildi alaosas on kaasaegsed inimesed, täiesti määratlemata piiridega ruumis liitub maisele seltskonnale taevane Maarja, kes ootab krahvi hinge. Maine ja taevane segunemine. · Manerism palju võetud üle renessanssist. Loodus, antiikkunst ei omanud suurt tähtsust. Manerism soosis isiku omapära. Sagedane oli peenutsev ilustamine, elegantsus, fantaasiarikkus. Maneristlikule maalile on sageli omane ruumikujutuse ähmastumine, mürgiste värvidoonide eelistamine, seletamatu päritoluga valguse kujutamine. DIEGO VELAZQUEZ : · Usulise teema asemel maalis kaasaegseid inimesi ja -elu
Grunge (Nirvana) 6 Folkrock (Jeff Buckley) 3 Kõnetekst biit-põhjal 9 Rhythm'n'blues (Andrew's 7 Sisters) Bachi instrumentaalmuusika Orelimuusika (millisel loominguperioodil kirjutas?) Orel oli Bachi lemmikinstrument Oli tunnustatud orelimängija ja improvisaator MK Tokaata ja fuuga d-moll (mis on fuuga?) Orkestrimuusika Populaarseimad on 6 Brandenburgi kontserti 6 concerto grossot Brandenburgi krahvi tellimusel MK Brandenburgi kontsert nr.2 I osa Mis pill on harmooniapill? Millised pillid soleerivad? Klaviirimuusika "Hästi tempereeritud klaviir" (HTK) 2 kogumikku prelüüde ja fuugasid kõigis 24 helistikus Bach häälestas klavessiinil kõik pooltoonid võrdseteks ("hästi tempereeritud"), mis võimaldas minna loo keskel uude helistikku. Prelüüd pala, millele on iseloomulik korduv motiiv MK Prelüüd C-duur HTK I MK - Fuuga C-duur HTK II
Feodaalkord ja rüütliseisus, aadli elulaad ja rüütlikultuur, talupojad ja mõisamajandus 1. Milles seisnes feodaalkorra olemus (2)? · Feodaalkorra olemus seisnes senjööri ja vasalli suhtes - vasall andis truudusevande ja oli seega senjööri kaitse all, senjöör aga andis talle maatüki. · Paljud läänimehed hakkasid omakorda läänistatud maid edasi läänistama. Tekkisid ka pärusvaldused ja valitseja võim nõrgenes, sest tal polnud võimalik neid maid enam tagasi võtta. 2. Iseloomusta feodaalsest ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte (2). · Paljud vasallid, kes olid truudusevande oma senjöörile andnud hakkasid oma maid omakorda edasi läänistama ja sellepärast ei saanud senjöör oma vasalli vasalle käsutada. · Läänistatud maade pärandamise tõttu polnud valitsejal võimalik neid maid enam tagasi võtta. 3. Milles avaldus keskaegse rüütlise...
Seoses sellega vallutati Zara linn ning Konstantinoopol. Kuid ikkagi ristisõdadega ei saavutatud Pühal maal kavandatud eesmärke, kuid arendas oskusi ja laiendas silmaringi. Seoses usueluga oli kõigile väga hästi teada, et Innocentius III sõna oli relv. Innocentius III õnnistusel korraldati 1208 esimene ristiretk Ugandisse. Innocentius III [innots'entsius] (Lotario de Conti; umbes 1161 16. juuni 1216) oli paavst 8. jaanuarist 1198 kuni surmani. Ta sündis Segni krahvi Trasimundi pojana ja paavsti Clemens III lähisugulasena Itaalias Anagnis. Tema isa kuulus Contide suguvõssa, millest pärineb 9 paavsti, sealhulgas Gregorius IX, Aleksander IV ja Innocentius XIII. Ema Claricia kuulus Rooma Scotti aadlisuguvõssa. Ta sai hariduse Roomas, Pariisis Pierre de Corbeil' käe all ja Bolognas Huguccio käe all. Teda peeti intellektuaaliks ja üheks oma aja suurimaks kanoonilise õiguse tundjaks.
Peale seda laskis ta tappa kõik Macduffi lossis ka tema naise ja lapsed , kuna Macduff oli ise Inglismaal ja Macbeth ei tundnud ennast ohustatuna. Leedi Macbeth on vaevatud enda ja mehe tegude pärast ja kõnnib unes ning peseb kätelt olematut verd samalajal rääkides kohutavatest asjadest mida ta teab. Inglismaal teatab Malcolm Macduffile et tema naine ja lapsed om mõrvatud ja nyyd nad näevad Macbethi türannina ja otsustavad ta alistada. Malcolm juhib Macduffi ja Northumberlandi krahvi Siwardiga armeed Dunsinane lossi vastu. Sõdurid olid kästud Birmani hiiest puudelt oksi murdma ja varjama ennast , et vaenlane nende aru ei teaks sellega täitus üks ennustus. Samal ajal sai Macbeth teada ka oma naise surmast. Lahingus jäid vastamisi noor Siward ja Macduff Macbethi vastu. Macbeth seletab Macduffile et tale i ole põhjust teda karta sest tema vastu ei saa keegi kes on sündinud ema üsast. Kuid siis
Kuulsaks on saanud nende deviis "Üks kõigi ja kõik ühe eest." "Kolm musketäri" avaldati esmakordselt seeriatena 1844. aastal ajakirjas Le Siècle. Dumas väitis, et romaan põhineb käsikirjadel, mis ta oli leidnud Rahvusraamatukogust.Hiljem on leidnud kinnitust, et Dumas' romaan põhineb raamatul "Monsieur d'Artagnani mälestused" autoriks Gatien de Courtilz de Sandras (Köln, 1700), mille väidetavaks aluseks on Charles de Batz-Castelmore'i, Artagnani krahvi mälestused. "Kapten Granti lapsed" on prantsuse kirjaniku Jules Verne'i seiklusromaan. Raamat räägib teadmata kadunud soti meremehe kapteni Granti otsingutest. Jahtlaeva Duncan meeskond püüab merest vasarhai, kelle kõhust leitakse pudelisse suletuna kolm halvasti säilinud kirja. Kirjade desifreerimisel selgub, et mõned aastad varem teadmata kadunuks jäänud laev Britannia hukkus ning kapten Grant ja kaks madrust pääsesid 37-ndal lõunalaiuskraadil kaldale
· Ungru loss on Eesti üks mõjuvamaid ja suurejoonelisemaid neobarokseid mõisahooneid. · paekiviehitis · iseloomustab keerukas põhiplaan, arvukad baroksed voluutviilud (kokku 11) · Lossi keskosa kroonis neljakorruseline kivitorn · Lossi ehitus jäi rahapuuduse tõttu ehitamata, tegemata jäid aknad-uksed, stiilne barokkportaal ja kõik sisetööd Mõisa legend Lossi hakkas 1893. aastal ehitama krahv Ewald von Ungern-Sternberg. Romantiline legend räägib sellest, kuidas krahvi armastatu lubas temaga abielluda vaid siis, kui mees ehitab talle samasuguse lossi, nagu on Saksamaal Merseburgis. See abielu ei saanud kunagi teoks, sest neiu suri ja lõpuni ehitamata jäi ka Ungru loss. Ungru mõis ja Merseburgi loss Ungru mõis Merseburgi loss (Saksamaal) Ungern-Stenberg · Ungern-Sternberg (17. sajandini Ungern; vene -) on baltisaksa aadlisuguvõsa. Pärimuse järgi põlvneb Sternbergide suguvõsa 1211.
Kirjandusteose analüüs Mõistatus lossivaremetes Reeli Reinaus · Teose sisu lühikokkuvõte Raamat räägib sellest, kuidas Tanel ja Laura on suvel maal oma vanavanemate juures külas nagu igal aastal. Sellel aastal ostab sinna suvekodu Marteni pere. Marten teab legendi mõisast, mis on nende külale lähedal ja legendi järgi olla sinna mõisa juurde maetud aare, mida näitab vana krahvi vaim täiskuu öösel. Lapsed hakkavadki aaret otsima. Seda otsides kohtavad nad Marteni isa vana klassivenda Matsi, kes väidab ennast olevat arheoloog, aga on tegelikult aardekütt. Kui nad kohtavad päris arheolooge, peavad nad neid algul aardeküttideks. Nad näevad kummitust ja kohtuvad Kasearu Peetriga, kes peaks olema ammu surnud, aga on tegelikult täie tervise juures. Lapsed saavad teada, et Mats on aardekütt ja tahab aaret maha müüa
Habemeajaja", ,,Othello" ja ka ,,Tuhkatriinu". Ta suri 1868 aastal. Rossini vokaalselt särava komöödia Metropoltani esmalavastuses teeb suurepärase rolli bel canto sensatsioon Juan Diego Flórez. Ta rivaalitseb meherõivais Isolierit kehastava metsosoprani Joyce DiDonatoga üksildase krahvinna Adéle'i armastuse nimel. Bartlett Sher, kes on Meti lavale toonud sellised populaarsed lavastused nagu Sevilla habemeajaja ja Hoffmanni lood, kirjeldab Ory krahvi maailma kui ,,paika, kus armastus on ohtlik. Inimesi tabab seal tihtipeale südamevalu. See võib olla ühtaegu naljakas ja valuline. Rossini on tabanud mõlemat ning põiminud loo imeilusa armastusmuusikaga tervikuks." Minu jaoks ei olnud see ooper eriti meeldejääv. Segaseks jäid paljud asjaolud ja raske oli arusaada ooperi mõttest. Siisku vokaalset võimete poolest peab kindlasti kõik soliste kiitma
aastal esimeseks Plantageneti soost Inglise kuningaks. Temast sai üks oma aja võimsamaid Euroopa valitsejaid. Anjou krahv Henry oli William Vallutaja lapselaps. Tema ema Matilda oli Püha Rooma riigi keisri Heinrich V lesk, keiser ise oli surnud 1125. aastal. Matilda oli Inglise kuninga Henry I tütar, kelle kuningas oli määranud pärast poegade surma oma pärijaks. Henry I soovis oma võimu Normandias tugevdada ning lasi 1128. aastal Matildal Anjou krahvi Geoffroiga Prantsusmaal abielluda. 1127. aastaks oli Henry sundinud aadlikke Matildat Inglismaa ja Normandia troonipärijana tunnustama, kuid aadlikud olid pahased, et Matilda oli abiellunud Prantsuse kuningakotta. Kui Henry 1135. aastal suri, tekkisid selles küsimuses lahkarvamused kiriku ja aadlike vahel ning enamik soovis Matilda nõo Stepheni troonileasumist. 1139. aastal puhkes kodusõda, ning lõpuks saigi Stephen troonile. Hiljem
loss. Loss asub keset hiiglasuurt parki, mille pindala on tervelt 5440 ha (terve Pariisi vanalinna pindala) Kõigist Loire´i oru kuninglikest residentsidest kõige ekstravagantsem. Ehitise jooniseid pole kusagilt leitud, seega ei teata, kes oli lossi tegelik arhitekt. Visioon, kontseptsioon, unistus Chambord' ist kuulub kindlasti Francois'le. Arvatakse, et arhitekt võis olla da Vinci, kuigi mingeid konkreetseid tõendeid ei ole. AJALUGU 1519 François I laseb lammutada Blois´ krahvi jahipaviljoni ja rajada selle hiilgava, 440-toalise jahilossi. Arvatavasti Leonardo da Vinci plaanide järgi. (Ehitajaks 1800 töömeest ja 3 meistrit.) 1547 François I sureb ja tööd jätkas tema poeg Henri II lastes ehitada läänetiiva ja kabeli teise korruse 1669-85 Louis XIV laseb lossi täiendada, siis hülgab selle. 1725-33 elas Stanislas Leczinski, Poola maapaos kuningas, kellest sai Lorraine´i hertsog 1748 Maréchal de Saxe saab lossi omanikuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
