Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"algeline" - 407 õppematerjali

Algeline algebra I osa
4
pdf

Algeline algebra I osa

ЧАСТЬ 1. ЭКЗАМЕНАЦИОННАЯ РАБОТА ПО ЛИНЕЙНОЙ АЛГЕБРЕ 1. Записать матрицу E2x2  1 2 3    2. Перемножить матрицы: 4  2 1   7 5  4  1 0 2   4 2 3. Вычислить определитель: 3 1 4. После элементарных преобразований расширенная матрица системы имеет вид 2 3  5 6 1 0     0 0 2  6 2  4 0 0 0 1 5 0   Определите ранги основной и расширенной матриц. Что можно сказать о числе решений данной системы? 5. Дано матричное уравнение AX=B. Найти Х. 6. Какую систему линейных уравнений можно решить при помощи обратной матрицы?   7. Разл...

Keeled → Vene keel
1 allalaadimist
Algeline algebra II osa
2
pdf

Algeline algebra II osa

ЧАСТЬ 2. ЭКЗАМЕНАЦИОННАЯ РАБОТА ПО ЛИНЕЙНОЙ АЛГЕБРЕ 1. Выполнить действия над матрицами. Решить матричное уравнение. Сделать проверку.  1 2  1 2   1  1     1  2 T X     2   0 3    5  1    2 3   3  1  3  1  3  4      2. Вычислить определитель , не используя дроби. a) методом эффективного понижения порядка (понизить до II порядка) в) при помощи встроенной функции Excel 3 2 1 0 4 8 6 5 2 3 1 4 8 8 0 4 3. Решить систему линейных уравнений по формулам Крамера. Сделать пр...

Keeled → Vene keel
1 allalaadimist
Tööstuslik pööre 17-18 sajandil
6
odp

Tööstuslik pööre 17-18 sajandil

Tööstuslik pööre 1718 sajandil Ajalugu 8.klass 12/13/12 Mis on tööstuslik Pööre? § Uute masinate leiutamine. § Suurenes kaupade tootmine ja kvaliteet. 12/13/12 Auruajastu § 1807a. ­ esimene aurik § 1765a. esimene aurumasin § 1814a. esimene auruveduri 12/13/12 Muutused Põllumajanduses § Võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid § Külvi ja viljapeksumasin § Põllumajandus areng suurendas põllumajandussaaduste tootmist 12/13/12 Tõõstuliku Pöörde tagajärjed § Tõõstuliku pöörde tulemusena asendus käsitöö masintootmisega ja üleminekuga vabrikutööstusele. § Kästitöölis...

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
Mõtteid täisea künnisel
2
odt

Mõtteid täisea künnisel

Mõtteid täisea künnisel Enamik eesti noortest ootavad aega, mil saavad 18. Saavad osta nii palju alkoholi ja tubakat kui hing ihaldab ja keegi ei või neid keelata. Nad saavad enamikesse klubidesse sisse ka ilma valetamiseta ja tädide dokumentide kasutamiseta. Igal noorel on võimalus teha juhilube ilma, et mõni täiskasvanu peaks kõrval istuma. Teismeea lõpul seisvad lapsed saavad vabaks ja ei sõltu enam vanematest. Kolivad ära vanematest eemale, panevad pidu ja "naudivad" maksude maksmist ja vastutamist nii enda kui ka lähedaste nooremate sõprade eest. Pidevalt on rahaga probleeme ja raske on leida sobivat tööd piisava palga eest. Isegi kui tahavad sõpradega kuhugi lõbutsema minna vabaaja veetmiste keskustesse, pole enam neid suurepäraseid poole-hinnaseid soodustusi. 18. eluaasta on nagu nauding. Nauding on vabaduslaul aga mitte vabadus. Nii lugesin Kahlil Gibrani raamatust ,,Naudi elu rõõme". Meenutades om...

Kirjandus → Kirjandus
49 allalaadimist
Pikkus
15
ppt

Pikkus

Pikkus Läbi aja. Vist. Lühim pikkusühik oli mooniseeme, Jala suuruseks määrati juba tuhatkond aastat tagasi 12 tolli (praegu 30,48 cm), mis suuruselt vastab number 46 jalale ­ legendi kohaselt olevat selline king olnud Inglise kuningal Henry I-sel.Henry I olevat määranud ka jardi pikkuse, see olevat olnud vahemaa tema rinnakust väljasirutatud käe sõrmede otsteni. Toll oli olnud kellegi kuninga pöidla esimese liigese ehk küünega osa pikkusküünar on erinevatele kultuuridele olnud vast kõige rohkem tuntud ja ühtmoodi mõistetav pikkusühik.Vanade roomlaste küünar arvatakse praegu olevat olnud 0,444 meetri pikkune, kreeklastel 0,463, egiptlastel 0,450 (lühike) kuni 0,542 (kuninglik), palestiinlastel 0,641 meetrit. Kolm küünart andsid kokku sülla (umbes 1,8 m). Arssinana tuntud vene küünar oli 0,7112 meetrit pikk Pikemate vahemaade mõõtmiseks on juba antiikajast peale kasutatud miili. Rooma miil oli umbes 1480 mee...

Füüsika → Füüsika
9 allalaadimist
äriplaan
22
doc

äriplaan

MASSAAISALONG ,,ESPARCIMIENTO" Majandusõpetuse eksamitöö Sisukord 1. Sissejuhatus..................................................................................................................................3 2. Tootekirjeldus...........................................................................................................................4-5 3. Finants arvutused 3.1 Põhivahendite amortisatsioon.................................................................................................6-7 3.2. Väikevahendid..........................................................................................................................8 3.3 Materjalid...................................................................................................................................9 3.4 Kommunaalkulud.....................................................................................................................10 ...

Majandus → Majandus
1265 allalaadimist
Kosmosetehnoloogiate areng läbi sajandite
14
pdf

Kosmosetehnoloogiate areng läbi sajandite

Rahel Kallas 2013 KOSMOSETEHNOLOOGIATE ARENG LÄBI SAJANDITE Ajalugu Klaudios Ptolemaios(87-150 pKr.) ­ astronoomiaraamat(tähekataloog), kosmoses tiirleb kõik maa ümber Brahe(1546-1543)- parallaks Mikolaj Kopernik(1473-1543) ­ päikesesüsteemi keskmes pole maa, vaid päike Hans Lippershey ­ leiutas teleskoobi 1608 Galileo Galilei ­ vaatas I läbi teleskoobi taevast Johannes Kepler(1571-1630) ­ orbiidid on ellipsikujulised Isaac Newton(1642-1727) ­ gravitatsioon W. Ja C. Herschel ­ päike üks täht tohutu suures lamedas Galaktikas, kataloogisid tuhandeid tähti ja udukogusid 17. sajand Teleskoop Teleskoobi leiutas Hans Lippershey 1608. aastal. Newtoni reflekor ­ Isaac Newton 1672, peapeeglilt tulev valgus suunatakse kaldpeegli abil teleskoobi küljel asuvasse okulaari. ·süstikuga "Discover y" 24. aprillil 1990 saadeti taevasse Hubble kosmoseteleskoop 20. sajand Satelliit Orbitaalmehaanika, GPS ES...

Astronoomia → Astronoomia
12 allalaadimist
Tööstusühiskond ja infoühiskond
2
rtf

Tööstusühiskond ja infoühiskond

Agr.ühiskond:tegevusalad-korilus, põllundus, kalandus, jahindus, ressursid- maa, vesi, mets, vajalik suur ala, tehnoloogia-algeline, suur käsitsitöö osakaal, töökorraldus-tööd teeb üksikisik,suur mõju tradits. tööviljakus-väike, ülejääke ei teki, tootmise eesmärk-iseendale tarbimiseks, elatusmajandus. Maailmamajanduses valdavalt ei osale.Industr.ühisk:tegevusala-tooraine töötlemine, teenindus, ressursid-maavarad, tehnoloogia- masinatöö,töökorraldus-toimub tööjaotus nii töölise kui regioonide tasandil, tootmises osaleb palju inimesi, tööviljakus- suur, sest tööd teevad

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
Ekvatoriaalsed vihmametsad
2
odt

Ekvatoriaalsed vihmametsad

• võrad läbi põimunud rohkesti jõgesid, järvi (Amazonase ja • igihaljad puud Kongi jõgikond) • koor on õhuke, korbata ferraliitmullad (vähe huumust; happe- • epifüüdid puudel lised) • liaanid; kägitaimed • lehed paksud, vahaga kaetud INIMESED • asutus on hõre • küttimine; korilus ja algeline põlluharimine • arengumaad Toodetakse: maitsetaimi; kohvi; vanill; kakao; kookos; banaan; ananass; bataat; maniokk; jamss; riis

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
Psüühika ja käitumismehhanismid õpilastele
2
doc

Psüühika ja käitumismehhanismid õpilastele

Käitumismehhanismideks nimetatakse vahendeid ja võimalusi, mis organismil on käitumise korraldamiseks vastavalt oma vajadustele ja kooskõlas keskkonnaga. Põhilised käitumise korraldamise mehhanismid on närvitegevus, hormonaalsete tasemete muutused, bioloogilised rütmid, kasvamise ja arengu käigus toimuv küpsemine, õppimine ning suhtlemine teiste organismidega. Närvisüsteem ja selle evolutsiooniline areng Et saaks kujuneda paindlik käitumine ja algeline psüühika, peab olema närvisüsteem. Mingi algeline närvitegevus on kõigepealt vajalik keskkonna muutuste silmaspidamiseks, alles seejärel saab võimalikuks muutustele reageerimine ehk käitumine ja oma tegevuse analüüsimine ning paindlik korraldamine. Evolutsiooniliselt kõige vanematel ­ üherakulistel loomadel närvisüsteem puudub, kuid neil on oluline eeltingimus närvisüsteemi tekkeks ­ erutuvus. Üherakuline olend reageerib

Psühholoogia → Psühholoogia
14 allalaadimist
Juur-võsu-vars
1
doc

Juur, võsu, vars.

Kontrolltöö:JUUR, VÕSU, VARS Vasta küsimustele. 1. Milleks on taimel vajalik juur? 2. Nimeta juurevöötmed. 3. Mis on juurestik? 4. Milliseid ülesandeid varred täidavad? 5. Mis on õhujuured? 6. Mida nimetatakse võsuks? 7. Millistel taimedel on risoom? (vähemalt 3) 8. Kus on varjul algeline vars lehealgmetega? 9. Millistel taimedel on puitunud varred? 10. Kus paiknevad juhtkimbud? 11. Mis on puiduosa ja mis on niineosa? 12. Millest koosneb kambium? 13. Mille jagunemise tulemusena varred jämenevad? 14. Mis on uinupung? 15. Nimeta juuremuunded ja nende ülesandeid. Vastused: 1. Taimel on vajalik juur kinnitumiseks mulda ning toitainete hankimiseks 2. Kasvuvööde ­ selles kasvavad noored juurerakud. Imevvööde ­ koosneb juurekarvadest

Bioloogia → Bioloogia
37 allalaadimist
Limused - lühikokkuvõte
4
doc

Limused - lühikokkuvõte

· Suured silmad-näevad hästi(selgroogsete silmadega sarnaneb) · KOMBITSAD-liiguvad, lisaks mantli hõlmadega vett sisse pumbates Välja suu juures olev lehter Siseehitus: · Vereringe-peaaegu suletud ???????? · Hingamiselundid-1 paar lõpuseid · SOOLASTES VETES · Lahksugulised · Närvisüsteem- suured närvikogumikud=algeline peaaju · Koda puudub=algeline kolju(kaitseb peaaju) · Söögitoru läbib peaaju · Sipelga suurused tükid · MAKS ja KÕHUNÄÄRE · Maitseelundid-kombitsad · 3 süda - PÕHISÜDA (3-osaline) - LÕPUSSÜDA(MED) · 3 RÜHMA - kaheksajalad - Seepiad

Bioloogia → Bioloogia
28 allalaadimist
Bioloogia kontrolltöö
5
docx

Bioloogia kontrolltöö

-eritavad kleepainet kinnitumiseks. -mööda puutüvesid, müüre,majaseinu Juuri kasutatakse:toiduks(porgand, peet, kaalikas), toitude maitsestamiseks(mädarõigas,petersell,ingver), ravimite valmistamiseks(palderjan,takjas,lagrits), Kariloomade söötmiseks(söödapeet, kaalikas) VÕSU Võsu- Taime maapealne osa, mis areneb idupungast ja mille tipus asub kasvukuhik. Pungad -katavad tihedalt üksteise vastu liibunud pungasoomused. *kaitseb algmeid kuivamise ja külmumise eest. Lehepung- algeline vars lehealgmetega. Õiepung-algeline vars õiealgmetega. Asukoht varrel. -Külgpungad-kujunevad lehtede kaenlas, sealt arenevad lehed ja varreharud -Ladvapungad-Sealt kasvab võsu pikemaks, tipust. Pungade kasvamine. -Pungasoomused lüüakse lahti -Pungasoomused langevad maha -Taimed lehtivad ja õitsevad *Uinupungad- pungad mis jäävad püsima, aga ei arene -nad hakkavad arenema, kui osa võsust hävineb. Risoom-võsu, mis meenutab juurt, siseehituselt varre moodi. Tal on taandarenenud

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
Võsu
1
docx

Võsu

VÕSU: 1.Millest areneb võsu? V:See areneb seemnes olevast idupungast, mille tipus asub kasvukuhik. 2.Seleta mõisted:Ladva-,külg-ja uinupung. Ladvapung-ladvapungast kasvab võsu pikemaks Külgpung-Külgpungast arenevad nii lehed kui ka varreharud Uinupung-Külgpungad, mis jäävad püsima,ei arene ning ei paisu ja avane 3.Võrdle õie-ja lehepunga ehitust. Lehepungas on varjul algeline vars lehealgmetega,õiepungas on õiealgmed,mõlemad tekivad mitmeaastastele taimedele. 4.Millistel taimedel on maa-alused muundunud võsud?Too näiteid. Mitmeaastastel rohttaimedel ehk püsikutel.NtÜlane,Sinilill,alpikann.. 5.Mille poolest erineb risoom juurest? V:Erinevalt juurest on risoomil pungad ja taanarenenud soomuskujulised lehed või lehearmid. 6. 6.Miks ei saa mugulat pidada muundunud juureks? V:Sest mugul on varuainerikas osa,kujult keraja või piklik

Bioloogia → Bioloogia
9 allalaadimist
Mõisted - kunstiajalugu
2
doc

Mõisted - kunstiajalugu

JO3 mõisted ESIAEG 1. Menhir- looduslik poolsammas, nn. pikk kivi. 2. Dolmen ­ algeline haudehitis. Kaks vertikaalset kivi, mille peal asub horisontaalselt kolmas. 3. Kromlehh ­ vabaõhutempel (Stonehenge`i kromlehh ­ megaliitiline kiviehitis Lõuna- Inglismaal. 4. Megaliitiline ­ MEGA+LITOS (kr.k. suur kivi) MESOPOTAAMIA 1. Tsikuraat ­ astangutega ülespoole ahenev torn, astmeline torntempel. . Tipus oli tempel, kus oli jumala elukoht (URI tsikuraat) EGIPTUS 1. Mastaba ­ haudehitis, äralõigatud tipuga püramiid. 2

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
5 allalaadimist
Disainerkaupade e-kaubamaja asutamine
20
pptx

Disainerkaupade e-kaubamaja asutamine

reaalsetes poodides.  Suur osa klientidest on noored või jõukamad, kes on harjunud kasutama internetti Riskivaldkonnad  Seaduste mittetundmine  Häkkerite rünnak  Pettuse ohvriks langemine  Transpordi liigi või marsruudi vale valik  Ebapiisav turu-uuring  Puuduvad kogemused ja oskused antud valdkonnas  Liialt vähene otse suhtlus klientidega  Vale hinnapoliitika  Liiga odav/algeline kodulehe disain  E-Kaubamaja raske kasutatavus  Pikk ostu kuni kauba kättesaamise periood Seaduste mittetundmine  Väljastpoolt EL’i tulevate kaupade puhul Tollid  Autoriõigusseaduste tundmine  Tegevusluba, müügiluba  Kaubandusseadus  Maksuseadused (KM, Tulumaks, Sots. Maks, töötuskindlustus maks jne  Andmete kättesaadavus (registrikood, aadress)  Juriidilise isiku kohustused (nt aruanded) Häkkerite rünnak

Majandus → Ettevõtlus
10 allalaadimist
Pillid keskajal
12
ppt

Pillid keskajal

PILLIMUUSIKA KESKAJAL NB! Suur osa pillide eelkäijaid idamaadest Enne 13. saj. kirja pandud muusika mõeldud LAULMISEKS Pille mängiti väljapool kirikut, laulude SAATEKS KESKAJA PILLID Al. 13. saj. mitmeid teateid pillide kasutamisest kirikumuusikas Esimesed teated kirikuorelitest 9.,10. sajandist Suurte orelite kõrval väiksemad ­ __teisaldatavad POSITIIV __kaasaskantav, ka ühe käega mängitav PORTATIIV KESKAJA PILLID Portatiivorel KESKAJA PILLID REBEKK Algeline, nõrga "karuse" kõlaga viiul; Pooliku pirni kujuline Viiuli ja vioola eelkäija, lameda- põhjaline KESKAJA PILLID FIIDEL Viiuli ja vioola eelkäija; lamedapõhjaline KESKAJA PILLID HARF _keskaja iseloomu- likem näppepill _jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti Saartelt u. 8.saj. Fiidel ja harf KESKAJA PILLID PSALTEERIUM Klavessiini eelkäija KESKAJA PILLID Rataslüüra eelkäija Varasest keskajast ORGANISTRUM (hurddy gurdy)

Muusika → Muusikaajalugu
36 allalaadimist
Keskaegne kaubandus ja pangandus
11
ppt

Keskaegne kaubandus ja pangandus

Keskaegne kaubandus ja pangandus Kaubanduse edenemine linnade kujunemine ümbruskonna talupojad ja feodaalid müüsid oma põllumajandussaadusi ning ostsid käsitöötooteid kaugkaubandus mitmesuguste vajalike toor ja toiduainete ja ka luksuskaupade vahendamine kaubateed kulgesid mööda meresid ja siseveekogusid maismaatransport oli suhteliselt algeline Vahemerekaubandus toimus kaubavahetus idamaade ja Bütsantsiga idast veeti maitseaineid: pipart, kaneeli, muskaati, vürtsi jm. jõukamad kihid tarbisid idas valmistatud kangaid, väärismetallist nõusid ja nipsesemeid, peenelt töödeldud ja kaunilt kujundatud, kuid tugevaid relvi kasu lõikasid Itaalia linnad Veneetsia, Genova (Genau), Pisa Läänemerekaubandus Hansa Liit (12.15.saj) tähtsamaks keskuseks Lübeck peamiseks huviobjektiks oli Venemaa, hinnatud

Ajalugu → Ajalugu
40 allalaadimist
Majandussüsteemid ja riigi ülesanded majanduses
1
rtf

Majandussüsteemid ja riigi ülesanded majanduses

Majandussüsteemid: (Mida, kuidas, kellele toota?) tavamaj. - baseerub ühiskondlikel trad., algeline tootmistehnoloogia, põhiliselt käsitöö & põllumaj., leidub Aafrika, Aasia, L-Ameerika, vanim maj.süsteem käsu- e plaanimaj. - kogu riiki maj kontrollib riik; maj on aastaks ette planeeritud; puudusid erafirmad (konkurents), oli riiklik kontroll (määras hinnad), ei arvestatud inimeste huvide/soovidega, defitsiit (nappis esmatarbe kaupu); leidus NSVL, Saksamaa, praegu Valgevene ja P-Korea turumaj. - müüjad, ostjad vahetavad kaupu, teenuseid vabalt kokkulepitud hindadega; on

Majandus → Majandus
4 allalaadimist
Transistor
10
pptx

Transistor

Jagunevad kaheks: Bipolaartransistor-juhitakse vooluga Väljatransistor- juhitakse pingega Eelkäijad Relee-signaali sisse-ja väljalülitamiseks Elektronlamp ehk raadiolamp- selleks eraldi väljundkarakteristik Ajalugu Esimene transistori patent füüsik Julius Edgar Lilienfeldile 1925. aastal. 1942.aastal eksperimenteeris sakslane Herbert Matare topeltdioodidega. Tema loodud seadmel oli pooljuhtaluse peal kaks eraldiseisvat , kuid väga lähestikku asuvat metallkontakti. Sellest algeline idee bipolaartransistori loomiseks. 1947.aastal avastasid USA teadlased John Bardeen ja Walter Brattain, et kui panna germaaniumkristalli külge elektrilised kontaktid, siis sellest väljuva elektrivoolu tugevus on olulisemalt suurem esialgsest elektrivoolu tugevusest. 1954 esimene ränialuseline transistor Maailma esimene transistor Click to edit Master text styles Second level Third level

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
LINNAD JA LINLASED
1
docx

LINNAD JA LINLASED

elas ka hulgaliselt aadlikke ja ka nende eest hoolitsev suurearvuline teenijaskond. Ka haritud kihile, kunstnikele, muusikutele ja käsitöölistele pakuti tööd. Pealinnades ehitati suurte summade eest residentse ja avalikke hooneid (kirikud, haiglad), millega suurenes töökohtade arv. Varauusajal oli piir linna ja maa vahel teravam kui tänapäeval: linna ümber olid suured müürid koos linnaväravatega ja ehitati maju väga tihedalt, elukeskkond oli pime, kitsas, kanalisatsioon oli väga algeline ja enamasti sillutamata tänavatel oli loomade pidamiseks palju sõnnikut. Linlased erinesid üksteisest tegevusala, staatuse ja jõukuse poolest väga suurel määral, kõige kõrgem kiht oli aadlikud. Linna keskklassi hulka kuulusid õppinud ametimehed nagu arstid, juristid, õpetlased ja vaimulikkond. Linna vaesema rahva seas olid omandita käsitöösellid ja oskuseta lihttöölised. Oluline eraldusjoon oli ka kodanike ja mittekodanike vahel – vaid kodanikele

Ajalugu → 8. klassi ajalugu
7 allalaadimist
E-Vilde-Mäeküla piimamees
1
rtf

E. Vilde "Mäeküla piimamees"

Kremer tahtis Prillupi naist ning tegi Prillupiga tehingu.Ta annab Kremerile oma naist ning vastu saab mõisa. Romaani peategelased on Prillup, Mari, Kremer. Prillup tahab väga rikkaks ja tähtsaks meheks saada. Mari on Prillupi naine ja on üsna jonnakas ning isepäine. Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaks just noorust ja värskust, et vältida kibestumis tunde tekkimist. Tõnu Prillup on primitiivse hingeeluga "orangutaja", see tähendab seda, et Prillup on algeline inimene. Tema käitumine ja teod on väga rumalad. Ta ei teadnud, et tuleks hoolida abikaasast, tema hoolis vaid varast.Hiljem küll taipas, et armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida, kuid siis oli juba hilja. Kuna Prillup tahab rikkaks saada siis näeb ta Marit vaid vahendina selle saavutamisel. Prillupi traagika põhjuseks on see, et ta tahabrikkaks saada ning teeb tehingu rikka Kremeriga. Ta andis oma naist rikkurile kasutada, kuid pärast hakkab seda kahetsema

Kirjandus → Kirjandus
259 allalaadimist
Klaasehistöö näituse retsensioon
1
doc

Klaasehistöö näituse retsensioon

III. Riho Hütt on minu kodulinnast Rakverest pärit klaasikunstnik, seega pakkus tema töö mulle kõige enam huvi. Tehnika: külmtöötlus Sofi Arsas ­ JÄRVED Järv kui maa ava või silm, mille kaudu avanevad vee- ja maa-alused maailmad. Läbi järvesilmade võivad maa-alused elanikud näha ka meie maailma. Tehnika: sulatus, fotoprint, klaasmaal Kati Kerstna - KAEV 3 TÄRKAMINE Töö oli ülesse ehitatud eesmärgil, kuidas lilleõis pungub, esimesel kaevu tasandil oli lille õis alles algeline, kuid mida kõrgemale tasemele õis jõudis, seda enam ta tärkas, viimasel astmel oli lilleõis avanenud e. Tärkanud. Tehnika: külmtöötlus Toredaid töid oli tõesti väga palju ning kindlat lemmikut välja valida oleks keeruline. Veendusin veelkord, et loomingulisi inimesi on meie ümber väga palju. Näituse külastamine andis endalegi hulgaliselt inspiratsiooni ning pani mõtlema, mis suuna ma oma edasistes ettevõtmistes võtma peaksin.

Kultuur-Kunst → Kunst
8 allalaadimist
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maalikunst
2
docx

Vana-Kreeka ja Vana-Rooma maalikunst

Need olid ülikute suvituslinnad, mille vesuuvi vulkaanipurse mattis laavasse. Mosaiiki tegid roomlased ja kreeklased mõlemad. Mosaiik „Aleksandri lahing“ leitud Fanni majast Tuntud on Vettiuse maja seinamaalid. Seinamaalid täitsid tapeedi eesmärki Peateemad olid motiiv aknast, mis avaneb maastikule või motiiv jumalatega Tuntuimad maalikunstnikud Kreekas. Ateenast Apollodoros ja Apelles Apollodoros- modelleeris valguse ja varjudega, algeline perspektiiv. Apelles- esimese naisakti looja ja tema maal „Aphrodite sünd“ põhjustas suure kohtuprotsessi.

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Vihmamets
10
pptx

Vihmamets

Aafrikas leopardid Loomade kohastumused Hea ronimis ja hüppamis võime. Tugevad küünised. Tundlikud kõrvad ja nina. Linnud on head vigurlendajad. Värvikirevad liigid. Kärarikkad linnud. Mõned mardikad helendavad öösel. Ööloomadel suured silmad. Inimesed vihmametsas Kliima pole inimestele kasulik. Põliselanikud kuuluvad kääbusrassidesse. Hõredalt asustatud. Elatakse rohkem jõgede rannikutel. Algeline alepõllundus. Ekspordidakse väärispuitu, kautsukiut. Arendadakse maavarade kaevandamist. Kasutatud kirjandus http://www.geo.ut.ee/kooligeo/loodus/vihmamets.htm www.koolielu.ee/files/vihmamets.ppt "Loodusgeograafia põhikoolile 3. osa"

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
PHORONIDA - PÄRGUSSID
28
pptx

PHORONIDA - PÄRGUSSID

160884MLBB.LT 2017 Tallinna Ülikool Kirjeldus • Pikliku ja ussitaolise kehaga bilateraalsümmeetrilised loomad • 2 - 20 cm pikkused, 1.5 mm laiused • Seedekulgla moodustab suu ümber silmuse • Suu on ümbritsetud kaarja või hobuserauakujulise kombitsakaarega (lophophore), milles on 1500 kombitsat • Täiskasvanud isendid eritavad kitiinist torukese, milles nad elavad • Esinevad veresooned, neil on suletud vereringe • Algeline närvisüsteem • Keha koosneb kolmest segmendist, igal eraldi õõnsus • Eluiga umbes 1 aasta, esineb vastsestaadium Paljunemine • Pungumise ja jagunemise teel suudab paljuneda ainult Phoronis Ovalis • Enamasti paljunevad sugulisel teel • Esineb ka hermafrodiitseid liike Levik • Neid on leitud kõikidest ookeanidest ja meredest (välja arvatud polaarmered) • Elavad kuni 70 m sügavusel merepõhjas setetes,

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
Stilistika ja reklaamtekst
5
doc

Stilistika ja reklaamtekst

Stilistilised kujundid reklaamis: ,,Epiteedid, epiteedid" Pildilisele ikoonile lisandub deviis ja legend. Deviis kätkeb reklaami ideelist tuuma ja idee algsõnastus peaks olema loomingulise direktori ülesanne. Tekstiosade lõplik formuleering copywriter´i ülesanne. Pilt püüab küsida, tekst aitab vastata (paraku on vastupidi! Mittemidagiütlevat fotot saadab problemaatiline tekst, nt Kolmega võitjate sekka!) Levinuim kujund on epiteet 1. Parim! Algeline kinnitus Parem, parim ­ primitiivne kiidusõna ei kirjelda õieti midagi - sisutu, toimetu, pleekinud. Algeline ülivõrdelisus taasergastatakse ,,Parim mootorile, parem loodusele" ; oma absoluutsuses võib peita valetki ,,... saksa veinimeistrid pakuvad alati parimat" 2. Kvaliteet! Ähmaselt kõikelubav üldsõna, kvaliteet (ladina k ´omadus, mingisugusus`) Firmade loomine kiiresti ja kvaliteetselt! ,,Kvaliteetne, mugav, vastupidav! (Opel). Epiteedi

Meedia → Reklaam ja imagoloogia
67 allalaadimist
Asva Muinaslinnus
2
docx

Asva Muinaslinnus

Asva Muinaslinnus Asva linnusasula avastati 1930. aastal Saaremaa kagurannikul. See omal ajal saarel paiknenud kindlustatud asula asub Kuressaare-Laimjala Kuivastu maantee 37. km-l. Laimjala vallas. Asva külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja-Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele arheoloogilisele kultuurile. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. 1930. ja 1931. a. kaevas Asva "Linnamäe põllul" üks kohalik elanik , tollane Tartu ülikooli üliõpilane, otsimaks selgitust sellele nimetusele. Tema leiud äratasid arheoloogide tähelepanu. Hilisemate kaevamistega tõestati siin Saaremaa kõige vanema ja pikaalise kasutusega linnamäe, muistse linnusasula olemasolu. Ligi 3500 m2 pindalaga asulast on läbi kaevatud kuuendik, kogutud on üle 5800 leiu.Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Kordamisküsimused-Savann ja vihmametsad
2
doc

Kordamisküsimused: Savann ja vihmametsad

-tundlikud kõrvad ja nina -sageli vees toituvad -tihe karvkate -mitmetel liikidel lennus -head vigurlendajad -ööloomadel suured silmad -linnud kärarikkad -paljud liigid värvikirevad -mardikad helendavad öösel 10.Inimtegevus vihmametsades. *Inimesed raiuvad vihmametsi ja kasutavad saadud puitu kütteks, mööbli ja paberi tegemiseks *algeline alepõllundus, kasvatatakse -bataati ja maniokki -targot -suhkruroogu -saagot -kohvi, kakaod, vürtse *eksporditakse väärispuitu, kautsukki. *arendatakse maavarade kaevandamist. *** Vihmamets: tihe lopsakas liigirikas kalendrita *** Amazonase madalik=selva

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
Keskaegsed pillid
2
docx

Keskaegsed pillid

Orel tekitab heli õhuvoolu juhtimisega läbi erinevate vilede. Orelil võib olla kuni viis klaviatuuri. Suurte orelite kõrval olid ka väiksemad, teisaldatavad ehk positiivorelid ja kaasaskantavad, ka ühe käega mängitavad portatiivorelid. Enamik Euroopas kasutatavatest pillidest on idamaise päritoluga (Bütsantsist, Põhja- Aafrikast ja Hispaaniast). Keelpillidest olid kasutusel: fiidel(lamedapõhjaline, viiuli ja vioola eelkäija), rebekk(algeline, pooliku pirni kujuline ja nõrga ,,karuse" kõlaga lamedapõhjaline viiul), harf(keskaja iseloomulikem näppepill, mis jõudis mandrile Euroopasse Iirimaalt ja Briti saarelt umbes 8.sajandil), lauto, psalteerium(klavessiini eelkäija), rataslüüra(hilisest keskajast kaasaskantav pill, millega mängiti ilmalikku muusikat), simbel. Puhkpillidest mängiti erinevaid flööte, salmeid, millest hiljem arenes pommer, trompeti eelkäijaid ja krummhorni

Muusika → Muusika ajalugu
3 allalaadimist
Vetikad
1
doc

Vetikad

Bioloogia Tallus ­ organismi algeline hulkrakne keha, mis pole eristunud varteks, lehtedeks ja juurteks. Hulkraksetel vetikatel pole eristunud organeid. Vetikarakkudes on kloroplastid. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed. Vetikaid on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegatatiivselt. Enamik vetikatest elab veekogudes. Nad kas hõljuvad vees või kasvavad veekogu põhjas. Vetikaid jaotatakse

Bioloogia → Bioloogia
14 allalaadimist
Kunstiajaloo esitlus teemal NAIVISM
23
ppt

Kunstiajaloo esitlus teemal NAIVISM

NAIVISM naivism oprimitivism ­ algeline kunst o naif (pr. k) lihtsameelne, lapselik o aeg: 19.sajandi lõpp ­ 20.sajand o asjaarmastajate ja iseõppijate loodud kunst o kunstnikud olid kunstihariduseta o seotud rahvakunsti, lastejoonistuste ja professionaalse kunstiga naivism · perspektiiviõpetuse eiramine · kompositisooniõpetuse seaduspärasuste eiramine · rõõmsameelne · spontaanne ja pretensioonitu ümbruse kujutamine · kasutatakse heledaid toone

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
39 allalaadimist
10 olulisemat sündmust-mis kindlustasid Eesti iseseisvumise väljakuulutamist
2
docx

10 olulisemat sündmust, mis kindlustasid Eesti iseseisvumise väljakuulutamist

erakondi ning esile kerkisid eestlastest poliitikud. 2. Venemaa sõda Saksamaaga tõi kaasa baltisakslaste vastased aktsioonid ja nende mõju vähenemise - organisatsioonide, ajalehtede, koolide sulgemised, maalt väljasaatmised. See oli eestlastele vastukarva ning tekitas rahva seas rahutusi. 3. 1917. aastal tungisid Saksa väed Eesti saartele ja sellega kaasnes sõjavastaste loosungitega esinevate enamlaste populaarsuse tõus. Ning sellises segaduses loodi algeline plaan iseseisva Eesti riigi jaoks. Varsti hakati tegutsemiskava täiendama salajastel koosviibimistel ning küsiti nõu ja abi teistelt riikidelt, loodi välissaatkond. 4. Üleminek eestikeelsele asjaajamisele aitas poliitikasse kaasa haarata rohkem inimesi. 5. 1917. aasta suvel kujunesid Eestis välja erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond, Eesti Maarahva Liit, Eesti Tööerakond, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Ühendus, Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Keskaeg
1
doc

Keskaeg

u.7500a. e. Kr. - Vanimad teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis : Pulli asulapaik Sindi lähedal Pärnu jõe kaldal. u.3000a. e. Kr. - Eesti alale jõuavad venekirveste kultuuri hõimud, kellega koos algab algeline loomakasvatus ja maaviljelus. u.4000a. e. Kr. - Saabuvad kammkeraamika hõimud, keda peetakse läänemeresoome rahvaste otsesteks eellasteks. u.1500a. e. Kr. - Pronksiaja algus Eestis. Vajalike metallide vähesuse tõttu kasutatakse edasi ka luust ja kivist tööriistu ning tarbeesemeid. 600 - Ingvari sõjaretk Eestisse, u. 500a. e. Kr. - Rauaaja algus Eestis. 1030 - Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31 aastaks Vene võimu alla . 1187 - Eestlased vallutavad

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Koloniaalsüsteemi lagunemine
1
doc

Koloniaalsüsteemi lagunemine

Üldiselt võib öelda, et Ladina- Ameerika, Aasia ja Aafrika riigid. Koloniaalmaade eesmärgiks oli enda juhtriiki varustada toorainega, näiteks suhkruroo, kohvi või naftaga. Selle tõttu on nende riikide majandus ka maha jäänum võrreldes ülejäänud maailmaga. Endiste koloniaalmaade kohta kasutatakse ka väljendit Kolmas Maailm ja kõiki neid riike ühendavad, lisaks eelpool mainitud majanduse madalale arengu tasemele, kehvad elutasemetingimused, väga algeline sotsiaalabisüsteem ning suur ebavõrdsus elanikkonna vahel. Koloniaalmaad hakkasid vabanema juba 19. sajandil, kuid suurem muutus toimus peale II maailmasõda, kui tekkis 17 uut riiki. Kolooniate vabanemine ei olnud lihtne, sest paljud metropolid ei olnud nõus oma valdusi loovutama. Sellest tingituna tekkisid konfliktid, mis tihti kasvasid välja veristeks sõdadeks. Enamik riike saavutasid pärast koloniaalsõdu enda iseseisvuse, see aga polnud palju parem kui olla metropoli üheks asumaaks

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
101 allalaadimist
Renessanss
2
rtf

Renessanss

Näited: "Ma tulen taevast ülevalt", "Üks kindel linn ja varjupaik", "Üks roosike on tõusnud" Ilmalik laul: Muusika esitamise koosseisud: Kõiki hääli võidi laulda ja mängida hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel Kõiki hääli võidi laulda ja pillidel dubleerida Itaalia ilmalikud lauluvormid: Frottola - õukondlik laulutüüp, stroofiline korduv refrään Villanella - 3häälne, rõhutud algeline kõla Balleto - tantsulaul, rütmikad tekstita refräänid tabulatuur - praktiline noodikiri, kirjas mänguvõtted kõrguste asemel ansamblimuusika vormid: 1) instrumentaal - sonata 2) laul - recercar 3) tants - branle, pavaan Renessanss võeti kasutusele 16. saj tähistamaks tagasipöördumist vanakreeka kultuuri ideaalide juurde. Hõlmab see ajavahemikku 14-16. saj. Maalikunst: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael. Loodus ja alasti inimene

Muusika → Muusika
9 allalaadimist
Sõnajalgtaimed
42
pptx

Sõnajalgtaimed

SÕNAJALGTAIMED Sõnajalgtaimed  U. 400 mln aastat tagasi  VANAAEGKOND- Paleosoikum  Hiidsõnajalgadega metsad Sõnajalad on arenenumad kui samblad  Neil on olemas organid: juured, varred ja lehed  Neil on olemas algeline torujate rakkude ehk soonte süsteem- juhtkude  Puitunud kestaga rakud, mis aitavad püsti püsida.  Sõnajalgtaimi ja teisi arenenud juhtkoega taimi nimetatakse SOONTAIMEDEKS Sõnajalgtaimede hulka kuuluvad …  Kollad,osjad, sõnajalad  Nad paljunevad ja levivad eostega  Vajavad suguliseks paljunemiseks vett sõnajalad - 12 000 liiki kollad - 1000 liiki osjad - 30 liiki KOLLAD

Bioloogia → Bioloogia
7 allalaadimist
Ühiskondade moderniseerumine
1
docx

Ühiskondade moderniseerumine

Poliitiline korraldus on samuti lihtne- müned tugevama autoriteediga meest peataksw küttide-korilaste rühma juhiks. Varajastes põllumajandus- või karjandusühiskondades- elitist saadakse põlluharimisest või siis karjakasvatusest, mõnikord ka mõlemast. On juba suuremad varanduslikud lõhed- pole veel linnu ega riiki. Traditsioonilistes ehk arenenud mittetööstuslikes ühiskondades- on olemas linnad, kus tegeletakse kaubavahetusega ja käsitooga, samuti on ka riikide moodustised. Oma algeline riigiaparaat ja ametnikkond. Ühiskonnad on jaotatud seisusteks (talupojad, aristokraadid, preestrid, linnaelanikud jne).

Ühiskond → Ühiskond
9 allalaadimist
Lõke
2
rtf

Lõke

Lõke Lõke on vabas õhus asuv lahtine tulease, mis on rajatud kividele või muule tulekindlale alusele. Lõke on algeline söögiküpsetamisvahend. Lõke on soojus- ja valgusallikas. Lõke oli kaua aega ajaloos kasutusel söögitegemisel ja valgusallikana.Lõket kasutati ka märguanneteks. Kui tikust lõket süüdata, siis kohe puit põlema ei sütti, see soojeneb natukene. See aeg võib olla väga lühike.Kui tikk vastu puud panna, siis hakkavad puidus aineosakesed kiiremini liikuma ja puit kuumeneb. Kui lõke põleb, siis selle ümber hakkab õhk soojenema.Toimub soojusülekanne lõkkelt õhule

Füüsika → Füüsika
35 allalaadimist
Avatud maailm-Arvamuslugu
1
docx

Avatud maailm [Arvamuslugu]

Muidugi programmidega uuenevad ka turvalisusprotokollid, kuid keegi leiab alati neist möödapääasu. Üks suuremaid ohte on globaliseerumine. Globaliseerumine ei ole ainult see, et inimesi tuleb järjest rohkem juurde, vaid see kehtib kõigega. Kõige rohkem just tehnikaga. Igalpool juhivad tänapäevaelu masinad. Kõik, valgusfoorid, autotehased, poed jne, kõik töötavad masinate pealt. Kui maailmast poleks masinaid mis meid juhiks, siis oleks meil kõigil sama olukord nagu on Aafrikas. Algeline majandus, ei toodeta palju jne. Samas on osades riikides ka ületoodang, just turumajandusega riikides. Toodetakse hästi palju, aga tarbitakse väga vähe. Maailmas ei saa ainult endale mõelda. Tuleb arvestada ka teistega, kui teistega ei arvesta siis ei arvestata ka sinuga. Kui üks inimene on kristlane, aga teine inimene on islamiusuline, siis nad võivad omavahel vaidlema hakata, et ühe usk on parem kui teise oma. Sellise suhtumisega inimesed võivad omavahel lausa kaklema minna

Ühiskond → Ühiskond
17 allalaadimist
Vars võsu ja juur
1
docx

Vars,võsu ja juur

Võsu 1. Millest areneb võsu? Seemnes olevast idupungast,mille tipus asub kasvukuhik. 2. Seleta mõisted: ladva-,külg- ja uinupung. Ladvapungast kasvab võsu pikemaks. Külgpungadest arenevad nii lehed kui ka varreharud. Uinupung on külgpung,mis hakkab arenema alles võsu kahjustamisel. 3. Võrdle õie- ja lehepunga ehitust. Õiepungas on õiealgmed Lehepungas on varjul algeline vars lehealgmetega. 4. Millistel taimedel on maa-alused muundunud võsud? Too näiteid. Sibulad,mugulad ja risoomid on muundunud võsud NT: Alpikann,nuikapsas,liiliad,krookused,lumikellukesed,tulbid. 5. Mille poolest erineb risoom juurest? Risoom meenutab väliskujult juurt, siseehitus on aga sarnane varre omaga.Erinevalt juurest on risoomil pungad ja taandarenenud soomusekujulised lehed või lehearmid. 6. Miks ei saa mugulat pidada muundunud juureks?

Bioloogia → Bioloogia
18 allalaadimist
Raamatupidaja kutse-eetika koodeksi analüüs
2
doc

Raamatupidaja kutse-eetika koodeksi analüüs

Murphy seadus raamatupidajatele: Kui bilanss kohe ei läinud kokku, siis selles on üks viga. Järeldus: kui bilanss läks kokku ­ vigu on 2. SISSEJUHATUS Arvestuse tekkimise tingis majanduse jätkuv areng ja majandusprotsesside muutumine keerulisemaks. Arvatakse, et Vana ­ Hiinas kujunes algeline arvestussüsteem välja juba 8000 aastat tagasi. On teada, et mitmesugustel materiaalsetel infokandjatel (kivisse raiutuna, puusse lõigatuna, liivale joonistatud või savist majaseinale kraabituna jms.) on peetud arvestust aastasadu. Majanduselu, kirjaoskuse ja matemaatika areng tingisid spetsiaalse arvestustöötaja kutse tekkimise. Esimesed arvestustöötajad, kes ettevalmistasid erikoolid olid Vana-Egiptuses ja Mesopotaamias

Majandus → Raamatupidamine
106 allalaadimist
Muinasaja arengujärgud ja mõisted
1
docx

Muinasaja arengujärgud ja mõisted

põhja soomeni ja loode venemaa aladel, tunnused: välispinnad olid kaunistatud lohukestega ja kami meenutava hambulise tempiga tehtud täketega. Nöörkeraamika kultuur-neoliitikumi kultuur, idas ulatus Volga ja läänes reini jõeni lõunas peaaegu alpideni, tunnused: savinõud ilustati nöörijätketega, paati meenutavad, väga hoolikalt lihvitud ja sissepuuritud silmaaukudega kivikirved. Põlispõld- põld, mis pideva harimise ja väetamise tulemusel on pidevalt viljakad Alepõld-algeline põld, kus põllumaid tuli metsi raiudes ja põletades pidevalt vahetada. Tarandklalme- kivikalme, mis sisaldab ühte või mitut madala kivimüüriga piiratud piklikku nelinurkset põhja-lõunasuunalist tarandit. Kivikirstkalme- oli Eestis, Skandinaavias, Soomes ja Lätis peamiselt pronksiajal levinud kalmetüüp. maeti üldiselt põletamata laipu. Neile pandi kaasa ka mõningaid panuseid, peamiselt ehteid. Kivikirstkalmete ehitamine Eestis algas 11. sajandil eKr.

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
Marss
4
odt

Marss

Tallinn 2010 Marss on Päikesesüsteemi neljas planeet, mis asub Päikesest 1,5 korda kaugemal kui Maa ja on ühtlasi ka Maale kõige lähem planeet. Marssi on nimetatud ka Punaseks Planeediks,sest tema pinda katavad punase liiva kõrbed. Marsi tiirlemine ümber Päikese kestab 2 Maa aastat. Marss pöörleb peaaegu sama kiiresti kui Maa, 1 pööre kestab 1 ööpäeva. Elu ei ole Marsilt leitud, aga oletatakse, et mingisugune algeline elu võis seal kunagi olla. Teleskoobis on see Maast 2 korda väiksem punakas planeet. Et Marsi ja Maa pöörlemistelgede kalle on enam-vähem ühesugune, ilmnevad Marsilgi aastaajad ja kliimavöötmed, kuid ringjoonest erineva orbiidi tõttu on temperatuuri muutumine keerukam. Kui planeet asub orbiidil Päikesele lähemal, võib troopikavöötmes olla suvepäevadel kuni 25 °C, kuid aasta keskmine temperatuur on päeval paarkümmend, öösel 100 kraadi alla nulli

Füüsika → Füüsika
7 allalaadimist
Raamat-vanamoodne mõnuaine
1
rtf

Raamat, vanamoodne mõnuaine

Raamatud on juba sajandeid inimkonda harinud ja pakkunud meelelahutust. Neist on omandatud nii tarkust, kui ka loetud elust enesest põhinivaid jutte ning mõtteterasid. Kuidas on raamatu tähtsus ajaga muutunud ning mis seda mõjutanud on? Raamatut saab pidada mõnuaineks, mis on küll juba oma säilivusaja tänapäevaks ületanud. Vanasti saadi informatsiooni raamatutest ja kroonikatest. Tehnikat, kui sellist, poldud veel välja arendatud, või oli see väga algeline. Tänapäevaks on olukord hüppeliselt muutunud. 21. sajandi inimkond vaevleb ajapuuduses. Inimestel pole aega sukelduda raamatu sisemustesse ning võtta ette pikki tekste, mida loetakse tunde või isegi päevi. Minnakse kergema vastupanu teed. Pärast töö- või koolipäeva lõppu minnakse videolaenutusest läbi ning laenutatakse endale vajaminev film. Milleks end lugemisega vaevata, kui pea iga raamatu põhjal on vändatud film.

Kirjandus → Kirjandus
14 allalaadimist
Eesti põllumajandus
22
pptx

Eesti põllumajandus

Eesti põllumajandus Kadri Lebedev Põllumajandus Eestis • Eesti alale jõudis algeline põllumajandus juba umbes 4000 aastat tagasi. Esimesed kultuurtaimed, keda viljeldi, olid teraviljad. Esimesed kodustatud loomad olid lambad ja kitsed. • Põllumajandus on Eestis üks traditsioonilisi majandusharusid, millel pikka aega seisis kogu Eesti majandus. • Eestis on kasutusel ca 830 000 hektarit põllumaad. • Põllumajanduse olulisim tootmisharu on loomakasvatus, millest on suurima osatähtsusega piimakarjakasvatus.

Põllumajandus → Põllumajandus
55 allalaadimist
Selgrootud loomad-ainuõõssed-okasnahksed-käsnad-ussid
6
docx

Selgrootud loomad, ainuõõssed, okasnahksed, käsnad, ussid

Selgrootud loomad, ainuõõssed, okasnahksed, käsnad, ussid 1. Mille poolest erinevad selgroogsed loomad selgrootutest? Selgroogsetel loomadel on selgroog ning arenenum närvisüsteem, sh aju. Selgrootutel pole selgroogu ning neil on algeline närvivõrgustik ja aju. Selgrootuid on kordades rohkem kui selgroogseid (98%). Selgrootutel saab olla kaht viisi sümmeetria vormi: 1) kiireline sümmeetria, mille puhul saab jaotada looma mitme telje abil mitmeks samasuguseks osaks. 2) Kahekülgne sümmeetria, kus saab jaotada looma ühe telje abil kaheks identseks pooleks. Selgroogsetel saab olla vaid kahekülgne sümmeetria. Suur osa selgrootutest saab elada veekeskkonnas, selgroogsed aga mitte. 2

Bioloogia → Bioloogia
30 allalaadimist
Korilaste-küttide ja põlluharijate elu võrdlus
2
sxw

Korilaste-küttide ja põlluharijate elu võrdlus

Korilus on maailma vanim tootmisviis. Vanimaks võib teda nimetada juba seetõttu, et on võimalik abivahenditeta, põhimõtteliselt samal viisil koguvad toidu loomadki. Koriluse all mõistame marjade, puuviljade, seemnete, juurte, mugulate ka pisiloomade, putukate ja muu sarnase loodussaaduste korjamist toiduks. Koriluse korral ei tekkinud toodangust mingeid ülejääke, sest toodeti ainult iseendale. Korilased pidid oma elukohta pidevalt muutma, sest toitu ei jätkunud. Algeline põlluharimine e. maaviljelus tekkiski korilusest. Algselt oli kõplapõllumajandus, kus põld hariti kõblastega ja külvati seemned. Metallist tööriistadega edenes ka põlluharimine. Tekkis aletamine. Hiljem kasutati ka söödiviljelust, kus põld jäeti paariks aastaks sööti, et mulla viljakust parandada. Põldude rajamine muutis inimesed paikseks. Sageli püstitati eluasemed põlluharimiseks sobivate maade vahetusse lähedusse. Sellisest eluviisist hakkasid tekkima ka linnad.

Ajalugu → Ajalugu
63 allalaadimist
Malaisia Power point
15
ppt

Malaisia Power point

net/wallpapers/85p/Tropical_Palm_Tree_On_Beach.jpg Loomastik nagu ka taimestik -vihmametsale kohaselt liigirikas. Seal leidub mitmeid haruldasi liike,keda mujal ei kohta. http://farm4.staticflickr.com/3614/3484621070_b00294f9de.jpg http://www.malaysiasite.nl/images/indochinesetiger1.jpg Inimesed töötavad pealmiselt linnades. Seal kus võimalik, tegeletakse ka põllumajandusega, mis on siiski algeline. Nt. on Cameroni mägismaal teeistandus. http://media-cdn.tripadvisor.com/media/photo-s/01/bb/96/1f/cameron-bharat-tea- plantation.jpg Malaisiale iseloomulik on rõõmsameelsed inimesed, kes turistide kohta midagi paha ei ütle. Rahulik linnaelu nii õhtul kui päeval. Erilised kõrged kõnniteed(kohati kuni pool meetrit). Turistidele välja mõeldud huvitavad atraktsioonid.

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
Ekvatoriaalne Vihmamets
10
ppt

Ekvatoriaalne Vihmamets

ferralliitmullad e. punakaspruunid mullad.Mullad on enamasti vanad. Punase värvi annab neile raua-ja alumiiniumoksiidide rohkus. Mullad sisaldavad vähe huumust. Tingimused muldade tekkeks: rohkelt niiskust, rohkelt soojust, igati soodsat keskkonda lagundajate eluks, kiire ainevahetus, mineraalainete välja uhtumist ei toimu. Inimene vihmametsas Kliima pole eriti tervislik, Külad on jõgede ääares või rannikul, Põliselanikud, Peamiselt arengumaad, Algeline alepõllundus, Eksporditakse väärispuitu, Arendatakse maavarade kaevandamist, Keskkonna probleemid Igapäev hävitatakse minutis ~20 ha vihmametsa Vihmametsadel on oluline koht : *fotosünteesis *süsihappegaasi kasutamises *hapniku tootmises *suures veeringes Metsade põletamisel : * on puidu kui olulise loodusvara raiskamine * hävivad taime-ja loomaliigid * kaovad kohalike hõimude elupaigad

Geograafia → Geograafia
37 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun