Otsingule "konstantinoopol" leiti 749 faili

konstantinoopol – Lääne- ja Ida-Rooma eraldumisel uueks Rooma pealinnaks saanud linn aastal
Bütsantsi keisririik
14
ppt

Bütsantsi keisririik

a jaotati Rooma riik kaheks: Lääne-Rooma keisririigiks ja Ida-Rooma keisririigiks • Bütsants sai Ida-Rooma keisririigi pealinnaks • Ka seda riiki hakati nimetama pealinna järgi Bütsantsiks • Lääne-Rooma pealinnaks sai Ravenna Itaalias • Ida-Rooma keisririik püsis kuni 1453.aastani, siis vallutasid selle türklased Konstantinoopol (Istanbul) • Kaubateede ristumispunkt • Oli...

Ajalugu - Põhikool
28 allalaadimist
Bütsants ehk Ida-Rooma riik
1
docx

Bütsants ehk Ida-Rooma riik

aastal, kui Rooma impeerium jagunes lõplikult Lääne- ja Ida-Rooma riigiks. Bütsantsi nime päris Ida-Rooma iidselt kreeka linnalt Bütsantsilt, mille Constantinus Suur oli 330. aastal muutnud Rooma keisririigi pealinnaks ja nimetanud selle Konstantinoopoliks. Riik hõlmas Balkani poolsaart, Krimmi lõunosa, Väike-Aasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, Egiptust, Kürenaikat Põhja-Aafrikas ning Vahemere idaosa saari. Riigikeeleks sai 7. sajandist kreeka keel. Kogu maal levis monofüsiitide õpetus, mis väidab, et Kristusel on vaid üks - jumalik loomus. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid varakeskajal keisri reaalset võimu siiski...

Ajalugu - Keskkool
24 allalaadimist
Ajaloo KT - Keskaeg-väga põhjalik
2
docx

Ajaloo KT - Keskaeg (väga põhjalik)

sajandil 476.aastal. 2) Keskaeg lõppes 15.sajandil. 3) Keskaeg jaguneb varakeskajaks, kõrgkeskajaks ning hiliskeskajaks. 4) Suur rahvasterändamine sai alguse 4. saj seoses hunnide liikumisega (lõppes 6. saj). Hunnid, kes on pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt, lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani h...

Ajalugu - Keskkool
22 allalaadimist
KESKAEG-Frangi riik
4
docx

KESKAEG, Frangi riik

Geograafiliselt põhirõhk Prantsusmaal. Paganlik kultuur asendub kristliku kultuuriga. Iseloomulik feodalism (ühiskonnakorraldus, kus maa oli läänistatud ning seda harisid sõltuvad talupojad). Aastal 476 lõpetas Lääne-Rooma riik eksisteermise ning seda aega loetakse kokkuleppeliselt keskaja alguseks. 1453. aastal Ida-Rooma riigi (Bütsants) pealinn Konstantinoopol alistati, 1492. aastal avastati Ameerika, 1517. aastal viidi läbi usureform. Neid loetakse erinevatel juhtudel keskaja lõpuks. Geograafiliselt saab rääkida keskajast aladel, kus levisid katoliiklus või feodalism, põhiliselt Euroopas. Keskaegse Euroopa kujunemine Prantsusmaa, Hispaania ja Inglismaa aladel elasid Rooma riigi ajal keldid, kelle sekka kuulusid gallid, britid, skotid, helveedid (Šveitsis). Germaanlased elasid Rooma riigi pi...

Ajalugu - Keskkool
55 allalaadimist
Mis on keskaeg kokkuvõte
1
doc

Mis on keskaeg kokkuvõte

Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol , või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste “keskaeg“ võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja võib jaotada kolmeks osaks: varakeskaeg (5-11saj), kõrgkeskaeg (11-14saj.) ja hiliskeskaeg (14-16saj.). • Varakeskajal ehk hilisantiikajal tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Esile kerkis katoliiklus(millest omakorda arenes romaani ja...

Ajalugu - Keskkool
275 allalaadimist
Bütsants
1
doc

Bütsants

Viimane oli nõrgem, lagunes 5. saj lõpul. Ida-Rooma e. Bütsants (Kreeka ja Väike-Aasia aladel) oli tugevam, pealinnaks Konstantinoopol . Bütsantsi valitsejate ja Rooma paavstide vahel tekkinud vaidluste tõttu jagunes ristiusu kirik idapoolseks õigeusuks ja läänepoolseks katoliikluseks. Kunst põhineb kristlusel, kreeka kunstil ja idamaade mõjutusel. Paljud kirikud olid tsentraalehitised, mille põhiplaani äärmised punktid olid keskmistest ühekaugusel (Hagia Sophia katedraal !). Viklid on sfäärilise kolmnurga kujulised arhitektuurilised vormid, mis kannavad hiigelk...

Kunstiajalugu - Keskkool
167 allalaadimist
Madame Tussaud- Vahakujude muuseum
4
doc

Madame Tussaud " Vahakujude muuseum

  Elas   1761   –   1850.   Oli   pärit   Šveitsist.   Elas   Versailles’s   Marie  Antoinette ja Louis XVI juures. Prantsusmaal abiellus 1795. aastal Francois Tussaud'ga. Pärast Prantsusmaad läks ta  Inglismaale. 1835 muutub püsiekspositsiooniks. Alates 1884 asub ekspositsio...

Kunstiajalugu - Keskkool
21 allalaadimist
Ristisõjad - spikker
1
doc

Ristisõjad - spikker

Damaskuse piiramine mis samuti ebaõnnestus. 1187 – Jeruusalemma langemine. III Ristisõda 1189- 1192. Saksa-Rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. IV Ristisõda 1202-1204. Innocentius III ja Philippe II Auguste. Sõda oli suunatud Egiptusele aga see kandus mujale. 1204 – Konstantinopoli vallutamine. 1261 – Konstantinoopoli basileuse võim taastatakse. 1212 – Laste ristisõda V Ristisõda 1217-1221. Honorius III 1219 – Damitta vallutatakse. 1221 – ristisõdijad saavad habemese muhameedlastelt ja nad tagastavad vallutatu. VI Ristisõda 1228-1229. Saksa- Rooma keiser Friedrich II 1244 – vallutasid lühikest aega kristlaste käes olnud Jeruusalemma jälle muhameedlased. VII Ristisõda. Louis IX Püha ja Innocentius IV VIII Ristisõda. Louis IX 1270. Sõ...

Ajalugu - Keskkool
93 allalaadimist
Vana-Rooma-Etruskid ja Rooma riigi algus
4
doc

Vana-Rooma, Etruskid ja Rooma riigi algus

a.-184.a.-alates Marcus Aureliuse surmast) 284.a. tuli võimule Diocletianus-viis läbi sõjaväereformi (resevsõjavägi, barbarid sõjaväes), viis läbi haldusreformis ( ida- ja lääneprovintsid) 2. Tugevnemise aeg (284.a.-395.a.) Imperaatorid Diocletianus ja Constantinus Suur. Constantinius Suur- kehtestas usuvabaduse, kuulutas välja uue riigius (ristiusk) ja kehtestas uue pealinna (Konstantinoopol) 395.a.-suri Theodosius Suur ja Rooma riik jaguneb kaheks: Lääne Rooma (pealinnaks Rooma) ja Ida-Rooma (pealinnaks Konstantinoopol ) Hiline Rooma keisririik. Kõige tähtsam inimene-keiser (absoluutne võim) Keisri kõrval eksisteeris edasi ka senat, kuid nad kaotasid poliitilise võimu ja olid pigem Rooma linna nõukoguna ametis.Riigi juhtimises nad enam rolli ei mänginud. Keiser määrab ametikohtadele ametnikud, kellest tähtsamad on asevalit...

Ajalugu - Keskkool
218 allalaadimist
Bütsantsi kunst
2
rtf

Bütsantsi kunst

Hiljem sai Ida- Rooma pealinnaks Ravenna, Lääne-Rooma pealinnaks aga Konstantinoopol . Pealinna järgi nimetatakse kogu Ida-Rooma riiki Bütsantsiks, mis on kr k-s Konstantinoopol. Konstantinoopol oli tol ajal üks maailma tähtsamaid linnu. Sael oli väga palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidikangaid, kullassepatooteid ja muid toredusesemeid. Linna tsentrumis asusid keisri palee, ülikute lossid, foorum ja hipodroom. Praegu kannab Konstantinoopol nime Istanbul. Bütsantsis oli ristiusk lõplikult riigiusund...

Kunstiajalugu - Keskkool
78 allalaadimist
Ristisõjad
5
doc

Ristisõjad

Talupoegade ristiretk 1095. Amiensi Pierre juhtimisel. I ristisõjal oli kaks nö. algmängu. Esiteks eelpool mainitud Clermont´i Kirikukogu ja teiseks Prantsuse talupoegade ristiretk , millel juhiks jutlustaja Amiensi Pierre. Teel käituti aga rohkem röövlite kui palveränduritena. Kimbutati juute, rööviti teeäärseid asulaid. Nende vastu astuti aga välja ja Konstantinoopolisse jõudsid vaid haledad riismed. Aleksios hoiatas Pierre, et sellise tühise salgaga jätkata on mõttetu, kuid ristisõdijad olid kannatamatud ja nõudsid, et Pierre nad kohe türklaste vastu viiks. Pierre aga põgenes ning seldžukid hävitasid kõik sõdijad. Nii hukkusid esimesed ristisõdijad – talupojad – kes lootsid vaid teoorjusest pääseda. I ristisõda 1096-1099 1096. aastal moodustati aga Euroopas 4 armeed, 2 Prantsusmaal...

Ajalugu - Keskkool
55 allalaadimist
Ida-Rooma riik e-Bütsants
1
doc

Ida-Rooma riik e. Bütsants

Keisrite võim ei olnud aga püsiv, neid kukutati paleepöörete tagajärjel. Troonilt tõugatud keisrid kas hukati, sandistati või pühitseti mungaks. Bütsantsi esimene õitseaeg oli keiser Justinianus I (527-565) ajal. Ta arendas välja tugeva sõjalis-bürokraatliku monarhia ja pani kirja ka Rooma õigusel rajaneva “Tsiviilseaduste kogu”. 532.a surus ta maga ka Nika ülestõusu Konstantinoopolis . Eesmärgiks võeti ka Rooma keisririigi alade taastamine. Konstantinoopolist sai sild Hommiku- ja Õhtumaa vahel, kuhu kogunes kasumeid orjadest, siidist, sametist, klaasist jne. arvelt. See lõbu ei kestnud aga Bütsantsil kaua, 6. saj tungisid Balkani ps. Slaavlased ning rajasid Bulgaaria riigi (681- 1018). 7.-9. saj. vallutasid araablased Palestiina, Süüria, Aafrika ja Vahemere saared. Mantzikerti lahingus 1071 a. saavutasid...

Ajalugu - Keskkool
59 allalaadimist
Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega
4
doc

Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega?

Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Kirjutage tabelisse aastad ja nendega seotud sündmused, mida tähistatakse keskaja alguse ja lõpuna. ALGUS LÕPP *viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma *Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku keisririigi likvideerimine hävingut *Rooma riigi kaheks jagamine *Ameerika avastamist *Rooma impeeriumi pealinna üleviimine Konstantinoopolisse *reformatsiooni Saksamaal Millisteks perioodideks jaotatakse keskaega. Märkige tabelisse perioodi aeg, nimetus ja iseloomulikud jooned. AEG...

Ajalugu - Keskkool
157 allalaadimist
Mõisted
3
docx

Mõisted

Sõjaväekorraldus – palgaarmee. Maa jagati sõjaväeringkondadeks ehk teemadeks, kus olid väepealikud strateegid, kellele kuulus seal nii sõjaline kui tsiviilvõim.Väe põhiosa moodustasid maakaitseväelased ehk stratioodid, kes said teenistuse eest maatüki. Nad olid enamasti ratsaväelased. Talupojad said palka. Bütsantinism – [mai tea mis see on] Hagia Sophia – 537 ehitati Konstantinoopolisse . Katedraal. [Ma ei tea eriti selle kohta. Peast panin need asjad] 17. Peatükk Rjurik – varjaagi pealik, kes väidetavalt kutsuti venelasi valitsema. 862 sai võimule Novgorodi linnas. Vladimir – vene vürst, lasi end koos kaaskonnaga ristida 988. aastal ja kehtestas uue usu ka oma riigis. Ta on ka õigeusu pühak. Jaroslav Tark – Vova järglane. Tema ajal oli hiilgeaeg. Riigi valdused Mustast merest Läänemereni. Vall...

Ajalugu - Keskkool
43 allalaadimist
Keskaeg - Usud
4
doc

Keskaeg - Usud

Usume keskaega Mõisted Paavst – Roomakatoliku kiriku pea Apostel – Kristuse jünger, keda Jeesuke läkitas usku levitama. Kristuse asemik maa peal. Kirikukümnis – Karl Suure tehtud nõue, et kümnendik kõigist sissetulekutest tuleb annetada kirikule. See tagas keskajal kirikutele püsiva sissetuleku. Katedraal – toom- ehk peakirik; piiskopkonna keskus; ld cathedra –tool, piiskopi jutlustamistool. V...

Ajalugu - Keskkool
118 allalaadimist
Feodaalne killustatus ja katolik kirik
2
doc

Feodaalne killustatus ja katolik kirik

Lähis- Ida, Euroopa. Linnad> maapiirkonnad, valitseja <>rahvas. misjonärid kandsid edasi ristiusku.Ristiusustamine kestisi üle 1000 aasta. Kiriklik hierarhia: Rooma paavstKatoliku kiriku pea, peapiiskop, kardinalpiiskop, preester Kiriku sissetulekud: kirkiukümnis, annetused ja pärandused, sissetulekud maavaldustelt, indulgentside müük. Kiriku tüli: 1054 Rooma Katoliku <> Kreeka katoliku (Konstantinoopoli patrarh) Paavst ja patriarh heitsid üksteist kirkust välja. Vaimulikud ordud- toimuvad ühendused,mis olid koondunud kindlate reeglite järgi (mungad, nunnad)- benediktlased, tsistertlased. 4 saj. Kerjusmungaordud- 12 saj lõpus. Ei tohtinud olla omandit, elasid kerjamisest. Jutlustamine nii paganate kui ka ketserite pööramiseks või lihtsalt kristlaste usuliseks harimiseks. Rändasid palju. Fransisklased ja dominiiklaste ord...

Ajalugu - Keskkool
68 allalaadimist
Mahukas konspekt
24
doc

Mahukas konspekt

Palju kupleid. Töötati välja põhiplaan. Põhilised ehitajad on mungad. Bütsants on andnud väga palju. Territoorium suur. Pole kerge hoida riigipiire. Kõige suuremaid lahinguid peeti bolgaritega. Bütsants on julm valitseja. Kirik on Bütsantsis rikas. Keisrid kroonitakse kirikus. Kirikuvalitseja võtab valitsemisest osa. Kreeka õigeusu kirikupea on patriarh. Paavstid ja patriarhid läbi ei saa. Terve Konstantinoopol oli kuldne linn. Bütsantsis olid väga paljude piirkondad esindajad: kaupmehed. Konstantinoopolis sadu kirikuid. Keiser Justinianuse valitsemisaeg, 6. sajand. Oli maailma tähtsamaid linnu. Palju töökodasid, kus valmistati villaseid ja siidkangaid, kullassepa tooteid ja toredusesemeid. Brokaat – kuld – või hõbeniidiga läbikootud kangas. Strateegiliselt oli linna asukoht soodus. 3 küljest kaitses meri, maa poolt oli kahekordne...

Kunst - Keskkool
160 allalaadimist
11 klassi konspekt
22
doc

11 klassi konspekt

1147-1149a osalesid prantsuse kuningas Louis VII ja saksa kuningas Konrad III. Sõda ebaõnnestus täielikult. III ristisõda toimus 1189-1192a. Osalesid saksa-rooma keiser Friedrich I Barbarossa, Prantsuse kuningas Philippe II Auguste ja Inglise kuningas Richard I Lõvisüda. Sõda ebaõnnestus. IV ristisõda Sõda toimus 1202-1204. Ristisõdijate vägi läks Veneetsia soovil hoopis Konstantinoopoli alla. Konstantinoopol vallutati. 1261a õnnestus bütsantsi keisril ristisõdijad oma aladelt välja tõrjuda. Kokku toimus 8 ristisõda. Ristisõdade tagajärjed  Pühamaa jäi muhhameedlaste kätte.  Ida- ja läänekristlus on tänapäevani eraldi  Itaalia kaubalinnad suurendasid kaubandusest saadavaid kasumeid 2.5 Aadel Keskajal eristati kolme seisust:  vaimulikud (kõige tähtsamad)  aadlikud  talu...

Ajalugu - Keskkool
522 allalaadimist
Islam
3
doc

Islam

Islam Islam on maailma religioonidest noorim ming asub pooldajate arvu poolest ristiusu järel teisel kohal. Islam  tekkis Lähis­Idas. Islam kujutab endast kõikehõlmavat religioosset eluviisi, mis läbib kogu muhameedlikku  kultuuri ja sotsiaalset elu. Muhamedi elu ja tegevus Islami lähtekohaks on Araabia poolsaare nomaadide polüteistlik usund, m...

Religioon - Keskkool
62 allalaadimist
Konspekt
1
doc

Konspekt

 Talupojad said teenistuse eest jaosmaa. 11. saj kaotas maakaitsevägi aga oma sõjalsie  tähtsuse. Seejärel tõusid esile suurfeodaalidest ratsaväelased.  Välispoliitika: *Justianuse ajal võeti eesmärgiks kunagise Rooma keisririigi taastamine endistes piirides.  *Konstantinoopolist sai tähtis sild Õhtu­ ja Hommikumaa vahel.*Bulgaaria riik sai Bütsantsi alaliseks  vaenlaseks. (6. saj II pool) *7.­9. saj piirasid araablased mitmel korral Konstantinoopolit. *9.­10. saj  korraldasid Konstantinoopoli vastu sõjakäike Skandinaavia sõdalased ja kaupmehed koos Kiievi­Vene  slaavlastega. *11. saj kujunesid Bütsantsi peamisteks vaenlasteks türklased, kes saavutas...

Ajalugu - Keskkool
34 allalaadimist
TELLI TOIT KOJU!
Esimeselt tellimuselt 10€ ale

LAE APP ALLA


T e a t a   v e a s t