Kristian Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 1819–1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas ...
Urmas Lennuk Koostas: Karoliina Tennosaar Ülenurme Gümnaasium 11b.klass Elust ja amet Sündinud 16. oktoobril 1971. On eesti näitekirjanik ja dramaturg. Õpingud 1990. aastal lõpetas ta Tamsalu keskkooli. Seejärel õppis ta 19921993 Tallinna Pedagoogilises Instituudis eesti keelt ja kirjandust ning 19962000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja erialal. Töö Lennuk on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana (19941995) ning haljastusfirma Lennuk ja KO haljastustöölise ja töökorraldajana. Aastast 2001 on ta töötanud Rakvere teatris kirjandusala juhataja, dramaturgi ja lavastajana. 1. augustil 2011 asus Urmas Lennuk Vanemuise teatri draamajuhi kohale. Edestades konkursil Rein Pakki ja senist draamajuhti Sven Karjat, tegi ta neile ettepaneku asuda tööle ...
Kevade Teoses ''Kevade'' on Kristjan Lible kellamees ja joodik, kuid ta oli heasüdamlik, hooliv, õpetlik ja aus. Lible oli jube joomamees. Kui ta oli purjus, siis ta lubas kõigile igasuguseid asju. Arnole lubas ta, et paneb jõevee teistpidi jooksma. Kui Tõnisson lasi mõisapoiste parve põhja, siis süüdistati selles Liblet, kuid Lible väitis, et tema pole seda teinud. Selle sündmuse tõttu lasti Lible kellamehe ametist lahti. Kui jõele tekkis esimene jää, läksid lapsed sinna uisutama. Teele kukkus vette ja
Aino Kallas Kadrina Keskkool Ergo Sukk Elust ● Sündis Krohnide perekonda. ● Lapsepõlv Helsingis, Kiiskiläs, Viburi lahe ääres. ● Isa ja vanavanemad surid, kui Kallas oli veel noor. ● Kiiskilä mõis müüdi maha. ● On öeldud, et rohked surmamotiivid Aino Kallase loomingus on mõjutatud raskest lapsepõlvest. Kirjanikukarjäär ja abielu ● Abiellus folkloristi ja kellemehe Oskar Philipp Kallasega. ● 1903. aastal jutustas Carl Allas (abikaasa onu, kellamees) teoorjusest ning rõhumisest eestlaste ajaloos. o Allas on prototüübiks novellis “Lukkari ja kirkkoherra” ● Üks kirjanikest, kes on püüdnud luua silda eesti ja soome rahva vahele. ● http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-lugu-aino-kallas-reigi-opetaja?id=511 50530 Looming Luulekogud ● 1942 “Surmaluik” ● 1943 “Kuu sild” Novellikogud ● 1904 - 1905 (1. ja 2. osa) “Meren takaa” - esimene kunstiliselt õnnestunud ● 1913 - “Lähtevien laivojen kaupunki” - ühiskondlikult teemalt müstil...
Kevade Teoses ''Kevade'' on Kristjan Lible kellamees ja joodik, kuid ta oli heasüdamlik, hooliv, õpetlik ja aus. Lible oli jube joomamees. Kui ta oli purjus, siis ta lubas kõigile igasuguseid asju. Arnole lubas ta, et paneb jõevee teistpidi jooksma. Kui Tõnisson lasi mõisapoiste parve põhja, siis süüdistati selles Liblet, kuid Lible väitis, et tema pole seda teinud. Selle sündmuse tõttu lasti Lible kellamehe ametist lahti. Kui jõele tekkis esimene jää, läksid lapsed sinna uisutama. Teele kukkus vette ja
Kui Eesti sai iseseisvaks, lõppes Tallinnfilmi automaatne rahastamine ja koos sellega ka Kaljo Kiisa filmitöö. Hea meelega osales Kiisk ka ise ekraaninäitlejana, mängides kaasa filmides: "Ühe küla mehed", 1961 "Mis juhtus Andres Lapeteusega", 1966 "Varastati Vana Toomas", 1970 "Tants aurukatla ümber" "Tavatu lugu", 1973 "Indrek", 1975 "Puud olid...", 1985 "Vana mees tahab koju", 1991 Rahva seas kogus ta populaarsust mängides "Kevades"(1969), "Suves"(1976) ja "Sügises"(1990) kellamees Liblet ning 14 hooaega kingsepp Johannest seriaalis "Õnne 13". Kiisa teatrinäitleja tööst oli möödas umbes 30 aastat, kui Eino Baskin tõi ta 1983. aastal Vanalinnastuudio lavale, mängima Endrik Kerge lavastusse "Anekdoot". Kohe järgnes ka Lisl Lindau kutse, ning Kaljo Kiisast sai tollase eesti teatri olulise näitlejanna partner duetis "Dzinnimäng" (1984). 1992. aastal pälvis ta meesnäitleja aastapreemia osade eest etendustes "Põgenemine" ja "Mu süda on mägedes".
Tähtsamad tegelased • Arno Tali • Raja Teele • Joosep Toots • Kiir • Imelik • Lible Kirjeldus • Arno Tali – Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele • Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele • Joosep Toots – Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta • Kiir – Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune • Imelik – Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega • Lible – Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda Lühikirjeldus raamatust • Arno läheb kooli ja õpib seal korralikult. Toots on samuti selles koolis ja teeb vastupidiselt, Arnole pättust. Arno oli sõber Teelega, kellega ta käis hommikuti suure paju juurest kooli. Kui kooli tuli Imelik, hakkas Teele temaga sõbrustama ja Arno jäi tahaplaanile. Vahepeal lastakse sakside parv jõe põhja. Tõnissonist ja Arnost saavad suured sõbrad. Kasutatud kirjandus
märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega · Lible Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda Lühikirjeldus raamatust · Arno läheb kooli ja õpib seal korralikult. Toots on samuti selles koolis ja teeb vastupidiselt, Arnole pättust. Arno oli sõber Teelega, kellega ta käis hommikuti suure paju juurest kooli. Kui kooli tuli Imelik, hakkas Teele temaga sõbrustama ja Arno jäi tahaplaanile. Vahepeal lastakse sakside parv jõe põhja. Tõnissonist ja Arnost saavad suured sõbrad. Kasutatud kirjandus
märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega · Lible Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda Lühikirjeldus raamatust · Arno läheb kooli ja õpib seal korralikult. Toots on samuti selles koolis ja teeb vastupidiselt, Arnole pättust. Arno oli sõber Teelega, kellega ta käis hommikuti suure paju juurest kooli. Kui kooli tuli Imelik, hakkas Teele temaga sõbrustama ja Arno jäi tahaplaanile. Vahepeal lastakse sakside parv jõe põhja. Tõnissonist ja Arnost saavad suured sõbrad. Kasutatud kirjandus
Kristjan Jaak Peterson sündis vaesesse perre. Tema isa oli kirikuteener, Riia eesti koguduse kellamees ja eeslaulja. Peterson õppis Riia kubermangugümnaasiumis. Juba siis hakkas ta kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi. Ta paistis silma oma keelteoskustega, näiteks õppis ta vaevata ära saksa, vene, prantsuse, nglise, rootsi, ladina, kreeka ja heebrea keele. Samuti avaldas ta ajakirjades artikleid eesti kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde raamatu, täiendas raamatute tõlkeid. Peale gümnaasiumi lõppu otsustas ta õppima minna Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda. Kuna ta vanemad elasid Riias, pidi ta selleks ette võtma jalgsi kõndimise Tartu. Seda ta ka tegi. Tal ei olnud palju raha, kuid ta oli väga õnnelik, et ta sai õppida. Lõuna ajal, kui teised einestasid, jalutas tema mööda Emajõe kallast ringi ja jõi vett. 21-aastaselt suri ta kahjuks tuberkuloosi halbade elutingimuste tõttu. Peterson hindas väga kirjanduse rahvuslikk...
märts 1953 Tartus Tähtsamad tegelased · Arno Tali · Raja Teele · Joosep Toots · Kiir · Imelik · Lible Kirjeldus · Arno Tali Tore poiss, kellele meeldis Raja Teele · Raja Teele - Tavaline tüdruk, kes käis koolis ja meeldis poistele · Joosep Toots Riukalik poiss, kes tahtis koolielu värvikamaks muuta · Kiir Vinguv poiss, oli Tootsi kiusamisalune · Imelik Mängis ilusti kannelt ja sõbrustas Teelega · Lible Kiriku kellamees, oli mingis mõttes joodik, oskas kõigile nõu anda Lühikirjeldus raamatust · Arno läheb kooli ja õpib seal korralikult. Toots on samuti selles koolis ja teeb vastupidiselt, Arnole pättust. Arno oli sõber Teelega, kellega ta käis hommikuti suure paju juurest kooli. Kui kooli tuli Imelik, hakkas Teele temaga sõbrustama ja Arno jäi tahaplaanile. Vahepeal lastakse sakside parv jõe põhja. Tõnissonist ja Arnost saavad suured sõbrad. Kasutatud kirjandus
Võhma Gümnaasium Kristjan Jaak Peterson Koosajad: Taavi Juudas Sergei Gudov 9.Klass 2010 Kristjan Jaak Peterson Ta sündis 14.märtsil 1801. ja suri 4.augustil 1822. Ta oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Kristjan Jaak sai kirjutamisoskuse isalt. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta tegeles ka tõlkimistöödega. Peterson nimetas end maarahva laulikuks. Ta hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada 21luuletust , millest 3 on saksakeelsed. Põhiosa moodustavad oodid, mida iseloom...
Kristjan Jaak Peterson Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica
„Jumalaema kirik Pariisis” Victor Hugo Tunnused: • Romantilises kirjanduses oli esiplaanil autori isiklik mulje ja ideaalid, mitte tegelik elu. • Tundmuste, jõulise elamuste ja fantaasi eriline rõhutamine. • Erandlikud, suursugused, uhked kangelased, kes kehastasid tugevaid kirgi, kuid olid seesmiselt lõhestatud. Nt peategelane Quasimodo, kes oli Jumalaema kiriku küürakas kellamees. • Looduseülistus. Hoonete täpne kirjeldus. • Tundelise stiili kasutamine. • Rahvuslikkuse rõhutamine. • Üleva ja madala, traagilise ja koomilise ühendamine. KOKKUVÕTE: Tegevus toimub Pariisis, 15. sajandi lõpus, ühelt poolt räägib Hugo tegelaste elust ja kannatustest, teisalt aga kirjeldab selle aja elu ja ehitisi Prantsusmaal. Tegelaste armukolmnurgast saavad alguse nende kannatused. Ülemdiakon Claude Frollo ja
Kristjan Jaak Peterson Nimi_Siia Kool_Siia Sissejuhatus Päritolu Haridus Saavutused Looming Emakeelepäev Päritolu Sündis 14. märtsil 1801. aastal Riias Kolmas laps peres Suguvõsa ja tema isa olid pärit Viljandimaalt Tema isa oli kirikus kellamees Talupoja päritolu Haridus Riia kubermangugümnaasium Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskond Õppis ja õpetas kreeka, ladina, saksa, prantsuse ning vene keelt Pidas kõige tähtsamaks emakeelt Kirjutas luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis Saavutused Tegutses keeleõpetaja ja kirjanikuna Avaldas Rosenplänteri ajakirjas artikleid eesti keele kohta XIX sajandi esimese poole silmapaistvam lüürik Tõlkis raamatuid
Minu ema lemmik eesti film ,,Kevade'' on valminud Oskar Lutsu samanimelise jutustuse alusel, mille tegevus toimub möödunud sajandi lõpuaastate Eesti külas. See on lugu ühe kihelkonnakooli laste eluolust õppeaasta kestel sügisest kevadeni. Tegelased on meile kõigile tuttavad ja igiomased..: mõtlik Arno, vembumees Toots, pidevalt süüa mugiv Tõnisson, punase peaga mammapoeg Kiir, heledate lokkidega kannelt mängiv Imelik, elutark kellamees Lible, südamlik õpetaja Laur ja kärkiv-paukuv köster ehk Julk-Jüri. Rääkimata juba pika heleda patsiga armsast, ent tujukast Raja Teelest, kes poiste südamed põksuma paneb. ,,Kevade'' on haarav koolilugu mis pakub lusti ja nalja kui mõtisklusi elu põhiväärtuste üle. Kevade on erakordselt ilus aeg igas mõttes, nii looduses kui inimeste elus kus noorust võrreldakse kevadega- just kõik see kutsub filmi uuesti ja uuesti vaatama.
Minu ema lemmik eesti film ,,Kevade'' on valminud Oskar Lutsu samanimelise jutustuse alusel, mille tegevus toimub möödunud sajandi lõpuaastate Eesti külas. See on lugu ühe kihelkonnakooli laste eluolust õppeaasta kestel sügisest kevadeni. Tegelased on meile kõigile tuttavad ja igiomased..: mõtlik Arno, vembumees Toots, pidevalt süüa mugiv Tõnisson, punase peaga mammapoeg Kiir, heledate lokkidega kannelt mängiv Imelik, elutark kellamees Lible, südamlik õpetaja Laur ja kärkiv-paukuv köster ehk Julk-Jüri. Rääkimata juba pika heleda patsiga armsast, ent tujukast Raja Teelest, kes poiste südamed põksuma paneb. ,,Kevade'' on haarav koolilugu mis pakub lusti ja nalja kui mõtisklusi elu põhiväärtuste üle. Kevade on erakordselt ilus aeg igas mõttes, nii looduses kui inimeste elus kus noorust võrreldakse kevadega- just kõik see kutsub filmi uuesti ja uuesti vaatama.
Victor Hugo raamatus „Jumalaema kirik Pariisis“ on tegelased tihedasti seotud armastusega. Kas see on õnnistuseks, õnnetuseks või mõlemaks. Sõna „armastus“ kõlab esmamuljes puhtalt ja siiralt, kuigi tegu on millegi ohtlikuga. Kena mustlastüdruk Esmeralda oskas suurepäraslt tantsida ja laulda. Temasse armusid paljud mehed, keda neiu oma huvides ära kasutas. Teiste armastus tema vastu oli Esmeraldale õnnistuseks, aga seda vaid seniks kuni ta äratas kellamees Quasimodos ja Claude Frollos huvi enda vastu. See tõi talle vaid õnnetust. Ülemdiakon Frollo püüdis teda korduvalt koguni tappa ning küürakas tõi mustlastüdrukule halva maine. Kuid Esmeralda süda kuulus vaid Phoebusele. See aga ei vastanud talle samaga. Kord, kui Esmeralda ema Goudule püüdis oma tütart kaitsta, reetis tüdruk end Phoebusele järele karjudes. Selle tulemusena poodi Esmeralda võllal. Vaest Quasimodot ei suutnud keegi armastada
Abiks lugemisel-tõlgendamisel Koostanud Nelle Äike Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist (keskaegne piibliaineline etendus) saab kogu tegevus alguse. Lk 57 otsib Gringoire ööbimispaika Esmeralda (kirjeldus lk 58-61) mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues (lk 89)päästab ta Gringoire´i Quasimodo (kirjeldus lk 47-50) Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten (lk 70) Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Millest alustada? Lugemist soovitan alustada leheküljelt 57- 100. (1971.a väljaanne) Selleks ajaks on Gringoire´i müsteerium läbi kukkunud ja tal ei ole raha ning ta otsib ööbimispaika
Ta võttis kaasa oma härja ja teised loomad. Christiani lapse ristsed Clemet, Getter ja Jacob läksid kõik koos sinna. Clemet ei pööranud Getterile üldse selle peo jooksul tähelepanu. Getter oli Preili Marie peale armukade, sest Clemet tantsis temaga, mitte Getteriga. Clemet saatis Preili Marie tema koduni ära, kuigi tema enda kodu oli hoopis teises suunas. Clemeti ja Walborgi pulmad Neid pani paari Ullise Matts, kes oli tegelikult kellamees. Pulma järgne pidu toimus Skalluse talus, kus Getter oli juba kõik ette valmistanud. Seal lauldi ja tantsiti palju. Õhtul märkas Clemet, et Getter ja Jacob on kadunud. Kui Jacob hommikul tagasi jõudis, ütles ta et Getteriga on kõik kottas ja et ta läks metsaonni.
Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused "Kevade", "Suvi" ja "Sügis", samuti jutustused "Tootsi pulm" ja "Argipäev". Postuumselt ilmunud "Talve" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Sarja ühendavad koht – väljamõeldud, kuid suuresti Palamusega sarnanev Paunvere – ja korduvad tegelased, kes "Kevades" käivad alles kihelkonnakoolis. Mitmed Lutsu tegelased – Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Adniel Kiir, Tõnisson, kellamees Lible, köster Julk-Jüri, õpetaja Laur – on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "Kevade" (1970), "Suvi" (1976), "Sügis" (1991). Samas avaldas Luts ka jutustusi ja näidendeid. Jutustuste seast tõuseb esile linna agulielu kujutav tsükkel: "Andrese elukäik" (1923), "Õpilane Valter" (1927), "Pankrot" (1927), "Udu" (1928), "Tagahoovis" (1933) ja "Vaikne
KRISTJAN JAAK PETERSON Johannes kask 9klass Albu põhikool 2015 Elukäik ja looming Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis riias kubermangugümnaasiumis ning 1819– 1820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta suri 1821a tuberkoloosi Mälestuse jäädvustamine 1983. aastal rajati Kristjan Jaak Petersonile Tartus Toomemäel mälestussa mms, mille autorid on Jaak Soans ja Allan Murdmaa. Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil,
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, kirikuteenri poeg, sündis 14. märtsil 1801 Riias. Ta sündis perre kolmanda lapsena. Isa, Kikka Jaak oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga. Riias oli ta eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning peale gümnaasiumit läks edasi õppima Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonda. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Oma isa sünnimaast kaugel sündinud ja kasvanud Kristjan Jaak pidas päritolumaad ja selle keelt kalliks. Kristjan Jaak sündis suurte vaimsete eeldustega. Ta polnud nagu iga teine lapsepõlves, kes mängis õues, ronis puude otsa ja viskas lutsu, vaid teda huvitasid raamatud ja lugemine. Kirjanik suri 4. augustil 1822 tuberkuloosi ja maeti Jakobi koguduse kalmistule. Ta oli andekas luuletaja, tugev...
Kristjan Jaak Peterson (14. III 1801 Riia - 4. VIII 1822 Riia) Päritolu Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 aastal. Kristjan Jaak sündis perre kolmanda lapsena 1801 aastal. Lisaks temale oli peres veel kuus õde-venda. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Haridus Kristjan Jaak Peterson omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse, tänu mitmete baltisakslaste toetus ele. Kristjan Jaak alustas oma õpinguid Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumis, kus algas Petersoni vaadete kujunemine ja oma mõtete värssidesse vormimine, õppis ta 1815-1818 aastani. Andeka noormehena läbis ta gümnaasiumi nelja-aastase kursuse kolme aastaga. Ta õppis
Kristjan Jaak Peterson sündis kirikuteenri pojana. Tema eestimeelne isa (Kikka Jaak) oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Isa oli pärit Viljandist, Karula vallast, Kikka talust, pärisorjusest vabanenuna rändas Riiga..Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Petersonist ja tema oodidest algab Eesti kunstiväärtuslik lüürika. Ta oli andekas luuletaja, tugev mõtleja ja poeet. Tema oli Eesti rahvusliku kirjanduse algus. K.J.P. kirjutas eesti keeles ja uskus selle tulevikku
wikipedia.org/wiki/Pilt:Notre Damenight.jpg http://www.topsportsblog.com/themost uglyfootballfaces/quasimodo/ http://quasimodo.zianet.com/ http://www.kollectormania.co.uk/Page.html Täname kuulamast! välimus VÄLIMUS: Quasimodo oli lapsendatud ja kasuisaks oli Frollo, Frollol võttis ta endale kuna tal hakkas Quasimodost kahju. Lapsepõlv möödus kirikus ja talle olid väga lähedased kirikukellad. Temast sai Jumalaema kiriku kellamees ja kellade kõlast jäi ta ka kurdiks. Välimuselt oli Quasimodo ühest silmast pime, rangjalgne ja küürakas. Sellepärast oli tal ka palju hüüdnimesi, näiteks küürakas lombakas ja ühesilmne. N: ,,See on Quasimodom kellalööja! Ühesilmne Quasimodo! Kõverjalg Quasimodo! Elagu, elagu!" Nagu näete, oli tol vaesel kuradil rohkelt hüüdnimesi. Siseelu SISEELU: Kua ta oli üksi siis pani ta kelladele, mida ta löi, nimesid .
Ahju siiber on kinni 22. Mille jättis Toots Kiirele sauna, kui ta riided ära viis? saapad ja mütsi 23. Mida ei osanud Toots kirjutada? Toots ei osanud kirjutada jätti 24. Kes pani Tootsile hüüdnime, milline see oli? Arno pani hüüdnime Kentuki Lõvi 25. Mida lubas Toots Arnole tuua ja mille ta tõi? Lubas tuua indiaanlase pildi. Hiljem andis selle niisama. 26. Mida tähendab väljend plaani pidama? Poiss ja tüdruk hakkavad teineteisega käima. 27. Mis ametit pidas Lible? Kellamees 28. Kust sai Toots püstoli? Võitis loosimisel 29. Mida ütles Toots püstoliga sihtides? Sure koer 30. Miks Tootsi arvates püss lahti ei läinud? Ta kartis, et tamasseri rauad, läheb lõhki. 31. Miks Arno kord koolist kojuminekuga hilja peale jäi? Arno aitas Tõnissonil luuletust õppida. 32. Kes nägi Tõnissoni ja Liblet jõe ääres enne parve põhjalaskmist? Köögi-Liisa 33. Arno talu nimi.? Saare 34. Teele talu nimi? Raja 35. Mis oli Arno armsaim ajaviide? Jõe ääres istumine. 36
Tegelased on väga erinevad: Esmeralda on kaunitar kõigi mõeldavate positiivsete omadustega, ta on õrn, kaastundlik, naiivne, sügavatundeline armastaja, kohati kindlameelne ja uhkegi ning kehastab romantikute poolt jumaldatud ilu. Ilu on võluvahend mis teeb Esmeralda valitsejaks kõigi üle, kes teda näevad. Samas on Esmeralda passiivne tegelane, ega juhi tegevust. Quasimodo on jumalaema kiriku kellamees, kelle prototüübiks oli Madridi aadlikooli küürakas ja inetu treener. Ta on meeldejääv, huvitav ja iselaadne tegelane, kelles Esmeraldaga võrreldes näib kõik kontrastne. Ta äratab jubedust väliselt ning ka hing selles kehas on kuri ja tige. Quasimodo ei ole aga sünnipäraselt selline niisuguseks on teinud ta olud ja ümbrus. Ta otsib endale kaaslasi ja kiindumusesemeid eluta maailmast. Claude Frollo on paheline isiksus. Teda kujutab Hugo kaastundega, millel ei puudu teatud
Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson sündis 14.03.1801, Viljandimaal kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena.Kristjan Jaak Petersoni isa Jaak (Jacob) oli eestlane, ema Anna Elisabeth oletatavasti läti-leedu päritolu. Virumaalt Karula (Uue-Võidu) mõisa Kikka talust pärit talupoeg Jaak sattus Riiga 1791. a. paiku koos mõisahärra Claudius Johann von Stadeniga. Kristjan Jaak Petersoni vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last, Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Kokku sündis vanematel 7 last: pojad
oletatavasti läti-leedu päritolu. Vanemad abiellusid 1793 ja neile sündis seitse last: pojad Johann Gottlieb (1795), Johann Heinrich (1798), tulevane filosoof ja luuletaja Christian Jacob (1801), Johann George (1803), kaksikud tütred Friederika ja Anna Juliana (1805) ning poeg daniel (1807), kelle sünnitamisel Kristjan Jaak Petersoni ema suri. Isa teisest abielust Anna Eberbergiga sündis tütar Gertrude Friederika. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena. Ta omandas tolleaegsele eestlasele tavatult hea hariduse. Seda võimaldas lisaks erakodsetele vaimuannetele mitmete baltisakslaste toetus, kellest nimekam oli kindralsuperintendent Karl Gottlieb Sonntag. Tõenäoliselt sai Kristjan Jaak kirjaoskuse isalt, Riia Jakobi kiriku kellamehelt ja köstrilt. Järgnesid õpingud Jakobi kirikukoolis ja kreiskoolis. Riia Kubermangugümnaasiumi aastad 1815-18
Sisukord Sisukord.........................................................................................................................1 1.Elulugu........................................................................................................................2 2.Ülevaade loomingust..................................................................................................2 2.1 Näidendid.............................................................................................................2 2.2 Lavastused..........................................................................................................2 2.3 Rollid Rakvere teatris...........................................................................................3 2.4 Raamat................................................................................................................ 3 3. Lavastus ,,Igavene kapten".............................
Armastus, elu ja surm Elu ning kõik mida see sisaldab ning ühtlasi ka mis peale seda tuleb, on inimkonna jaoks müsteerium. Mitte keegi ei saa kaks korda surra, seega pole kedagi, kes võiks meid ette hoiatada, mis meid ootamas on. Elu paistab olevat üks suur olelusvõitlus, kus peale jäävad vaid tugevamad. Võitlus, mille käigus selgub, kes saab olla õnnelik, kellele ei ole seda ette nähtud. Kuid nagu öeldakse, on igaüks oma õnne sepp, nii et kõik, mida kogeme ja tunda saame, on meie endi poolt endale kaela tõmmatud. Õnne eest peab võitlema. Pannes käest lõpetatud raamatu, jään pikaks ajaks mõttesse. Lõpetades Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kiriku kellamees" pidin tahtlikult alla suruma külmavärinaid. See oli väga hea raamat ning kuna ma olen palju lugenud ning selle hulgas ka palju pahna, tähendab see juba niimõndagi. Peale seda raamatut jäin mõtlema teemal, mida on siis õnneks vaja ja kas see on seda väärt, et surra, kui õnn ei tule su...
Kristjan Jaak Peterson - üks ärkamisaja säravamaid kujusid. Petersoni on sündinud Viljandimaal. Tema isa oli kiriku kellamees ja eeslaulja ning ema kohta pole eriti midagi teada. Kristjan on õppinud Riia kumbermangukoolis ning hiljem jätkus ta haridustee Tartu Ülikoolis, kus ta õppis usu- ja filosoofiateaduskonnas. Luuletamisega alustas ta juba gümnaasiumipäevilt, tal oli oma päevaraamat, kus ta pani kirja luuletusi ning proosamõtisklusi. Peale ülikooli andis Peterson Riias keeletunde ning samal ajal tegeles seal ka muude filoloogiliste ülesannetega
Reiner Brocmann Oli pastro, juhuluuletaja ja tõlkija. 1637. Aastal avaldas ta esimese teada oleva eestikeelse pulmalaulu. Reiner Brocmanni elukäigu ainetel on Herbert Salu kirjutanud romaanid "Lasnamäe lamburid" (Lund 1978) ja "Siiditee serval" (Lund 1986), mõlemad romaanid koos ilmusid aastal 2000 (Eesti Raamat, Tallinn) Eesti romaanivara sarjas. Käsu Hans Käsu Hans oli eesti luuletaja ning günekoloog ja kooliõpetaja. Hans kirjutas arvatavasti umbes 1708. aastal Tartule Põhjasõjas Vene vägede läbi sündinud kannatustest 32-salmilise lõunaeestikeelse kaebelaulu "Oh! ma waene Tardo Liin..." (Käsu Hansu nutulaul). Oma aja kohta kunstiliselt mõjukas isiksustatud monoloog säilis rahvasuus. Varaseim üleskirjutus pärineb aastast 1714 pastor Johann Heinrich Grotjahnilt Tartu Jaani koguduse meetrikaraamatus. Trükis ilmus monoloog 1902. ...
2. TUNTUMAD TEOSED Oskar Lutsu põhiteosteks ja ka tuntumateks teosteks kujunes niinimetatud Tootsi- lugude sari. Sellesse kuuluvad lühiromaanid või jutustused ,,Kevade", ,,Suvi" ja ,,Sügis", samuti jutustused ,,Tootsi Pulm" ja ,,Argipäev". Postuumselt ilmunud ,,Talv" autorsus on kaheldav, ehkki mitte välistatud. Mitmed Lutsu tegelased Joosep Toots, Arno Tali, Raja 3 Teele, Jorh Adniel Kiir (kõnekeeles lihtsalt Kiir), Tõnisson, kellamees Lible, köster Julk-Jüri, õpetaja Laur nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Samas avaldas Luts ka mitmeid jutustusi ning näidendeid. Kuulsamad jutustused on: ,,Andrese elukäik"(1923), ,,Õpilane Valter"(1927), ,,Pankrot" (1927), ,,Udu" (1928), ,,Tagahoovis" (1933) ja ,,Vaikne nurgake" (1934). Näidendeist õnnestunumaid on ,,Kapsapea" (1913), mida on korduvalt lavastatud ja on ka valminud selle põhjal samanimeline multifilm. Lastejuttudest
Referaat Katre Kasemets 5. C Sisukord K.J.Peterson - Lk 3 F.R.Kreuzwald - Lk 4 F.R.Faehlmann - Lk 5 Pildid Lk 6 Võõravõitu sõnad Lk 7 Kasutatud kirjandus Lk 8 Kristjan Jaak Peterson (14.märts 1801 Riia- 4.august 1822 Riia) Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Peterson oli luuletaja. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust.
· "93. aasta" (1873) Tuntumad näidendid · "Cromwell" (1827) · "Hernani" (1830) · "Marion de Lorme" (1831) · "Kuningas lõbutseb" (1832) · "Lucrezia Borgia" (1833) · "Mary Tudor" (1833) · "Ruy Blas" (1838) Raamatu peategelased Pierre Gringoire- Reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda- Mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djail. Quasimodo- Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Claude Frollo- Jumalaema kiriku ülemdiakon. Phoebus de Chateaupers- Kuningliku kaitseväe kapten. Gudule- Rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid tema imeilusa tütre. Teose probleem Jutustuse peategelasteks on noor poeet Pierre Gringoire, ülemdiakon Claude Frollo, kellalööja Quasimodo ja ilus mustlasneiu Esmeralda, kes ühendab tegelased jutustuseks. Claude on armunud
abivalmis ja ta ei soovinud kellelegi halba. Ta oskas väga hästi tantsida ja zonglöörida. Ta armastas loomi. Tal oli väike armas valge kitseke kelle nimi oli Djali . Ta arvas, et Djali oskab ta mõtteid lugeda. Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Châteaupers kuningliku kaitseväe kapten Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas ja kurt kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener. Probleemid teoses Teost läbivad kaks probleemi esiteks vastamata armastus. Selles romaanis on preester armunud hurmavasse kaunitari Esmeraldasse, preester tahab teda iga hinna eest endale saada. Kuid Esmeralda on omakorda kõrvuni armunud kapten Phoebusesse, edevasse seelikukütti, kes näeb tüdrukus ainult uut seiklust.
Siis hakkas rahvast kohale voolama. Meos Martin sai pahaseks, kuna kohu kraam, mis kingiti, viidi Kadri aita. Ei olnud aru saada, kellele mingi kingitus mõeldud oli. Külla oli kutsutud ka uus köstler, kuna vana oli saanud surma. Kuid ta ei tulnud algul ja Kadri Parvi ja teised jäid häbisse. Tee peal tuli 2 meest Nipernaadi ja Taavet Joona. Rahvas jooksis neile vastu arvates, et tulid köstler ja tema abiline. Selleks ajaks olid külalised juba päris täis. Siis järsku tuli kellamees ja ütles, et uus köstler saatis ta sinna teatamaks, et ta ei saa tulla, kuna on palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on petised ja rahvas sai väga vihaseks. Tekkis kaklus. Kadri arvab, et Joona pole süüdi ning Joona jääb Kadriga, Nipernaadi aga pääses plehku.
saapad ja mütsi 6. Kust sai Toots püstoli? võitis loosimisel 7. Mida ütles Toots püstoliga sihtimisel? "Sure, koer!" 8. Kes käisid haiguse ajal Arnot vaatamas? Tõnisson ja Teele 9. Mis oli Arno, Teele talu nimi? Saare, Raja 10. Mis oli Tootsi koera nimi? Pitsu 11. Mis ametit pidas Lible? kellamees 12. Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? reilendrit Tootsi koera nimi? • pitsu Mille kinkis Tootsi isa Tootsile jõuludeks? • ketiga kulduuri Missuguse laulu sõnad kostsid plaadilt, kui Toots Kiire ristjatsi ajal grammofoni mängima pani? • Minge üles mägedele ... Mida käskisid tüdrukud Imelikul mängida? • reilendrit Millega tegi Toots poistele -tüdrukutele magamise ajal vurrud? • munalakiga
sisust" (1869), "Lembitu" (1885). Käsiraamatud: "Lühhikene öppetus terwisse hooldamisest" (1854), "Kodutohter" (1879). Toimetajana: "Ma-rahva Kassuline Kalender ehk Tähtramat"(1844). Kristjan Jaak Peterson Kristjan Jaak Peterson, ka Christian Jacob Petersohn sündis 14. märtsil (2. märts vkj) 1801 Riias ja suri 4. augustil (23. juuli vkj) 1822 Riias. Ta oli eesti kirjanik. Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Ta avaldas Johann Heinrich Rosenplänteri ajakirjas "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget
Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Siis tuli Kadri sünnipeäv, sai 70. Mitu sündmust tähistati koos sel päeval Meos Martini pojapoja ristimine. Külla oli kutsutud ka uus köstler, kuna vana oli saanud surma. Tee peal tuli 2 meest Nipernaadi ja Taavet Joona. Rahvas jooksis neile vastu arvates, et tulid köstler ja tema abiline. Siis järsku tuli kellamees ja ütles, et uus köstler saatis ta sinna teatamaks, et ta ei saa tulla, kuna on palutud kuskile varem. Tuli välja, et Nipernaadi ja ta sõber on petised ja rahvas sai väga vihaseks. Nipernaadi pääses plehku. Kaks inimest kõnnivad maanteel, 1 tüdruk ja 1 poiss. Mehe nimi on Toomas ja nad kõndisid ta talu poole. Öösel on Nipernaadi üleval ja mõtles, kuhu ta viib selle vaese lapse, et tal pole isegi onni ega sentigi raha
Vinni-Pajusti Gümnaasium Mart Vaino OOPERIFANTOOM Referaat Puka 2015 1 Sisukord Ooperifantoomi autorid.......................................................................................... 3 Gaston Leroux (6. mai 1868 – 15. aprill 1927)....................................................3 Andrew Lloyd Webber (22. märts 1948)..............................................................4 Georg Malvius (30. mai 1945)............................................................................. 5 Peaosatäitjad.......................................................................................................... 6 Stephen Hansen(Ooperifantoom)........................................................................6 Hanna-Liina Võsa(Christine Daae).......................................................................7 Koit Toome(Raoul, Chagny vikont)..........................
Sellest kasvas välja Tootsi-lugude sari, mis on laialt tuntud veel tänagi: "Suve" III, 19181919; "Tootsi pulma", 1921; "Argipäeva", 1924; "Sügisega", 1938, II osa 1988. Sarja tegevus toimub Paunvere alevikus, mis sarnaneb paljuski Lutsule tuttava Palamusega. Korduvaist tegelastest on tuntuimad ja populaarseimad need, kes on juhatatud sisse juba "Kevades": Joosep Toots, Arno Tali, Raja Teele, Jorh Aadniel Kiir,Tõnisson, aga samuti kohaliku kiriku kellamees Lible ja köster Julk-Jüri ning kooliõpetaja Laur on saanud rahvuslikeks arhetüüpideks, nende järgi on nimetatud preemiaid ja institutsioone. Tootsi-lugude sari on sulandunud ühte neist tehtud filmidega: "Kevade" (1970), "Suvi" (1976), "Sügis" (1991). "Kevade" Ehkki "Kevade" kirjutamist alustas Luts juba 1907. aastal, jõudis esimesena tema teostest laia publiku ette hoopis Vanemuise teatris lavastatud näidend "Paunvere". 1911. aastal valminud
Mõjutusi ka 1789 Suurest Prantsuse revolutsioonist E. Delacroix maal "Vabadus viib rahva barrikaadidele" 3. Teose tegelaskond: Tegelased: Pierre Gringoire reaalselt eksisteerinud kirjanik. Tema kirjutatud müsteeriumist saab kogu tegevus alguse. Esmeralda mustlastüdrukust tantsijanna, kellel on tark kits Djali. Imede Õues päästab ta Gringoire´i Quasimodo Jumalaema kiriku küürakas kellamees, kes valiti narride kuningaks. On kiriku ülemdiakoni ustavaim teener Claude Frollo Jumalaema kiriku ülemdiakon Phoebus de Chateaupers kuningliku kaitseväe kapten Gudule rotiaugus elav patukahetseja, kes vihkab mustlasi, sest need varastasid ta imeilusa tütre. Teose jooksul juhtus palju asju. Tegelaskond oli suhteliselt laiali koguaeg. Quasimodo oli alati omaette. Sattus harva rahva ette. Esmeralda aga armastas tantsida ja teda vaatasid koguaeg kõik. Ja suhtles paljudega
Kadril oli 12 poega ja 2 tütart. Ta saatis kõik om lapsed karjaseikka jõudes isade juurde elama. Kadri otsustas oma 70. sünnipäeva teha koos oma kunagise mehe Meos Martini lapselapse ristimise ja oma lemmikpoja Toomas Parvi abiellumisega Maarja Meltsiga. Köstrit aga ei tulnud. Nipernaadi saabus koos Joonaga. Neid peeti köstriks ja tema abiliseks. Nipernaadi asus tema auks jutlust pidama. Ristis ka lapse ja pidas jutlust noorpaarile. Saabus kellamees Aado Särn ja teatas, et Paasoru uus köster ei saa Terikeste külla tulla, sest oli varem Veriojale kutsutud. Köster oli lubanud pühapäeval tulla. Joobes rahvas läks segadusse, tekkisid kaklused. Hakati Toomast otsima. Toomas oli aga Maarja Meltsiga laudas ja jäi tema peigemehele Toomas Parvile vahele. Toomas Parvi lubas Maarja Meltsile, et pulmi ei tule. Nipernaadi põgenes. Kadri Parvile meeldis, kuidas Joona laulis ja tahtis, et too tema juurde jääks. Kaks svidrilindu paabukest.
ja mille aset tähistab nüüd mälestuskivi. Võnnu koolimajaga on olnud pikemat aega seotud G. Suitsu esivanemate ja lähedaste omaste elu ja tegevus. Aastatel 18491850 oli siin koolmeistriks luuletaja emapoolne vanaisa Jaan Kerge, keda osalt abistas selles töös algul poeg Johan ja viimasel aastal väimees Hindrek Suits, luuletaja isa, kes siia elama asudes täitis koolmeistri kohuseid aastail 18661874. Viimasele järgnes luuletaja lell, hilisem kiriku kellamees Jaan Suits aastail 18741892 ja lõpuks luuletaja õemees Daniel Lodi 18921922. Siin, kodukoolimajas omandas G. Suits alghariduse (18921895). Siin surid ta vanemad isa Hindrek (ka Hendrik) Suits (18461890) ja ema Liis Suits (sünd. Kerge) (18451911). . Kodukoha ja rahvaga jäi luuletaja seotuks õppe, töö, ja rännuaastailgi. Majale on asetatud memoriaaltahvel. Võnnu külakoolis on olnud koolmeistriks veel G. Mootse vanaisa Peeter Mootse
tahavad toimetamist. Karjapoiss käis iga päev loomadega väljas. Piiratud aedikuid ei olnud, pidi silma peal hoidma. Ühel päeval sai võimaluse, et saunamees läks poisi eest karja. Poiss seda ei teadnud alguses ja oli õhinas, et üks eriline päev tal. Pühapäevane päev ja läks kirikusse. Kirikusse minek oli põnev, paremad riided seljas. Kohtab tuttavat karjapoissi, kes kutsub teda kirikutorni vaadet nautima. Elamus, aga kellamees tuli üles ja õiendas. Poisile läheb pahandamine hinge. Kirikus kuulab jutlust ja kahtleb oma valikus kirikusse tulla. Jutlus saab läbi, hakkab koju minema. Teine karjapoiss kutsub linnupesi otsima ja lõhkuma. Karjapoiss tahab midagi erilist teha, läheb tallu tagasi ja käib jõe ääres kala püüdmas. Ikkagi pole see. Tuleb kalalt pettunult ära, jääb veel ka magama. Kui päev õhtusse jõuab, tõdeb, et on õnnetu. Päev läks tühja. / Väikese poisi lootused, ootused, pettumus
Suur Prantsuse Revolutsioon Inglismaa toetas ka rahaliselt. 22 september 1792 kuulutati välja Prantsusmaa vabariik.Kungingas kaotas kuningatiitli,temast sai tavaline kodanik.Sai nimeks Louis Capet. Algas suur kuninga üle kohtupidamine, türannlus ,lliga kõrged maksud, head suhted Austriaga.Arvamused jagunesid kaheks,suur osa hääletas selle poolt,et kuningas on süüdi. Hakati välja mõtlema karistust. Kuningas mõisteti ühe poolthäälega 21. Jaanuar 1793 surma. Suvel algas Prantsusmaa sõjaline ebaedu, algas zirondiinide langus, süüdistati neid sellest,et ei suuda prantsusmaad võidule viia. Seda kasutasid ära jakobiinid. Robespierre, Marat, Danton tõusid esile jakobiinide seast. Kõige olulisemaks tõusis Robespierre, kes nõudis revolutsiooni jätkamist. Jakobiinide populaarsus aina tõusis. 1793 haarasid jakobiinid võimu 31. Mai 2. Juuni , toimus riigipööre. Nn. ,,Jakobiinide terror", tapeti valikuta kõiki. Jakobiinid...
söögilauda. Nii Joona kui ta ise taipas, millisesse täbarasse olukorda nad olid sattunud. Kõikjal nende ümber oli palju tugevaid mehi, sealt puhtalt pääsemine paistis lootusetuna. Mõlemal oli õige pea ärevuse tõttu söögiisu läinud, nad ainult rüüpasid alkoholijooke. Kui aga Nipernaadi vahepeal jutusoonele sattus ja ta rolli sisse elas, siis hakkas ta end isegi hästi tundma, kuni selle hetkeni, mil Paasoru vana kellamees Aado Särn uuelt köstrilt sõna tuli tooma, et uus köster tuleb alles järgmisel päeval, jääb päevakese hiljaks. Kõigile sai teatavaks, et Nipernaadi ei ole köster. Joona teatas puhtsüdamlikult, et nad on jah, vaid hulkurid ja tegid natuke nalja, mida ei tasu tõsiselt võtta. Kohale tulnud ei suutnud aga nalja mõista, eriti kuna nende suur hulk raha ja vara oli ära kulutatud ning tseremoonia asemel oli toimunud avalik mõnitamine. Algas rüselus, mis kasvas üles
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
