Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"pilved" - 849 õppematerjali

pilved on kollakasvalged, sest nad koosnevad põhiliselt väävelhappest. Veenusel oli kunagi vesi, aga see kõik aurustus rohkete vulkaanipursete tagajärjel. Veenus ja Maa on peaaegu sama suured.
thumbnail
10
doc

Kihlised pilved

Kihilised pilved Referaat Kihilised pilved on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum. Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõusvaid voole. Kui soe ja niiske õhk jõuab jahedama õhu vööndisse, siis hakkab veeaur kondenseeruma ja tekitab pilve. Kihilised pilved jagunevad järgmiselt: o Klass: alumised pilved St ­ kihtpilved (Stratus) o Klass: keskmised pilved Ac ­ kõrgrünkpilved (Altocumulus) As ­ kõrgkihtpilved (Altostratus) 2 Ns ­ kihtsajupilved (Nimbostratus) (Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad nad alumiste pilvide klassi ])

Keemia → Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Pilved ja sademed

PILVED JA SADEMED Vesi aurab maapinnalt ja veekogudelt. Aurunud vesi muutub veeauruks ja tõuseb üles ning seguneb õhuga. Kõrgel õhus veeaur jahtub ja tiheneb. Tekivad pilved ja sademed. PILVED moodustuvad õhku hõljuma jäänud väikestest veepiiskadest. Nad on erineva kujuga ning vastavalt kujule on neile pandud nimed: Kihtpilved asuvad maapinnale väga lähedal kuni 2 km kõrgusel. Nad ilmuvad sombuse ilmaga. Tavaliselt on nad tumedad ning katavad kogu taeva paksu kihiga. Meie nimetame neid ka vihma- või lumepilvedeks. Rünkpilved on väikesed ja kohevad nagu villakuhjad. Tekivad taevasse (2-6 km kõrgusele) tavaliselt suvel sooja ilmaga

Loodus → Loodus õpetus
10 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vihm ja pilved

Iga päev näeme taevas pilvi, mis on nii erineval kõrgusel ja samas ka erinevat värvi. Pilv iseenesest koosneb mikroskoopilistest avadest mida inimese silm ei suuda ilma abivahendita eristada ja veest mis asub pilvede sees. Kuna need avakesed on väga väikesed, ei saa veepiisad sealt hästi välja. Selleks et hakkaks sadama, on vaja päikest mis suurendaks neid avakesi kuni vihma hakkaks sadama. · Seega saime juba teada kus see vesi asub, kuid kuidas see sinna sattub? Pilved nagu teisedki elusolendid tahavad juua, sellepärast laskuvad nad õhtuti või hommikuti veekogude juurde (meie näeme seda uduna) ja imevad seda vett enda sisse. Seejärel tõusevad nad tagasi oma kodukohale. Veekandjad mis on enamasti valget värvi, joovad tihti magedat vett, tumedad aga soolast ehk merevett. · Teades neid fakte tekib küsimus, miks siis välku lööb? Vastus on väga lihtne. Tihti pilved laskuvad kõrgepingeliinideni ning koguvad endasse elektrilaengut ning

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
4
ppt

Loodus

Kermo Orgvee Kiudpilved asuvad 7-10 km kõrgusel.Kiudpilved on hõredad ja sulgjad. Kihtpilved on kihilised ja hallikad. Kihtpilved asuvad 300-700m kõrgusel. Rünkpilved asuvad erinevatel kõrgustel aletes 200m kuni 6000meetrini. Rünkpilved on nagu pallid.

Loodus → Loodus õpetus
7 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Pilved, tuli ja äike

TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Jana Paju Pilved, tuli ja äike Referaat Juhendaja: professor PhD Tõnu Laas Tallinn 2012 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Antud töö eesmärgiks on uurida udu, sudu ja pilvede tekkemehanisme ja eripärasid. Samuti lähemalt uurida kuidas ja miks ilmneb äike ning tuua pisutki selgust inimeste silmis müstilise keravälgu iseloomust. Töös vaadeldakse ka, mida kujutab endast tuli (täpsemalt põlemisreaktsioon) füüsikalisest

Füüsika → Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Rünk(saju)pilved (Cumulus)

Vertikaalarenguga pilvede ehk konvektsioonipilvede kiht Rünkpilved (Cumulus) Rünkpilved on iseloomulikud soojale aastaajale. Tavaliselt ilmuvad nad taeva alates aprillist jo on kuni oktoobri alguseni. Rünkpilved asuvad enamjaolt 300-2500 m kõrgusel, aga mõnikord ulatuvad ka kuni 3,5 kilomeetrini Niiskes õhus on pilved madalamal ning kuivas õhus kõrgemal. Rnkpilved koosnevad veepiiskadest mis võivad olla allajahtunud. Tavaliselt neist pilvedest sademeid alla ei saja, kuid võimsatest rünkpilvedest võib tulla nõrka hoogvihma Sõltuvalt rünkpilvede arenguetapist jaotatakse need omakorda kolme alaliiki.  Ilusa ilma rünkpilved(cumulus humilis) – meenutavad väikseid vati toppe ja on kiulised. Muutuvad kühmuliseks. Katavad vähem kui poole taevast. Ilusa

Füüsika → Alalisvool
1 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Linnutee

Linnutee Linnutee Galaktika on tähtede kogum koos sinna juurdekuuluvate planeetide süsteemidega. Meie kodugalaktika on Linnutee. Avastati G. Galilei poolt Linnutee Sellel joonisel on kujutatud meie galaktika pealtvaates. Nagu näha paiknevad tähed selles spiraalikujuliselt. Magalhãesi Pilved Fernãdo Magalhães märkas oma ümbermaailmareisil veel kaht Linnuteega sarnast tähtede kogumit, mis hilisemal uurimistel osutusid teisteks galaktikateks. Andromeeda Udukogu Meie lähim naabergalaktika on Andromeeda Udukogu. Udukogud ja galaktikad 19. sajandi lõpuni peeti selliseid helenduvaid moodustisi udukogudeks. Alles 20

Füüsika → Aineehitus
45 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Füüsika ja taevas

Iga päev näeme me taevas pilvi. Aga kas me ka teame, kuidas nad sinna tekivad ja miks nad alla ei kuku? Pilv on nagu udukogu, mis koosneb väikestest veepiiskadest. Veepiisad aga jõuavad sinna tänu Päikesele. Päike paneb veekogu aurama. Veepiisad võivad aurustada igast veekogust, nii märjast maast, järvest, kui porilombist. Aurustumise käigus tõuseb niiske õhk üles, sest niiske õhk on kergem kui kuiv õhk. Niiske õhu kondenseerumisel tekivad veepiisad. Üheks põhjuseks, miks pilved alla ei kuku, on see, et pilves olevad veepiisad on imepisikesed, 1000 korda väiksemad kui 1mm või veel väiksemad. Veepiiskade alla kukkudes tekib õhutakistus ehk õhk jääb allapool tee peale ette. Teiseks põhjuseks võib lugeda, et niiske õhk tõuseb kogu aeg üles ja ei lase veepiiskadel alla kukkuda. Õhtul võib öelda, et pilved tulevad ööseks maapinnale magama. Õhtul vajub päike madalamale ja soojendab suuremat maatükki, sest kiired langevad nurga alt

Füüsika → Füüsika
26 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Jupiter

8.E klass Ats Kruvi JUPITER Referaat Juhendaja õpetaja Heli Kopter Jõgeva 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1ÜLDANDMED................................................................................................................. 3 1.1 KOSMOSEJAAMAD JUPITERI UURIMAS....................................................................4 1.2 PILVED JA ÕHK RELJEEFI ASEMEL...........................................................................5 1.3 JUPITERI RÕNGAS.................................................................................................. 7 2 JUPITERI SÜSTEEM....................................................................................................... 8 2.1NELI SUURT KAASLAST........................................................................................... 9 KOKKUVÕTE........................

Astronoomia → Astronoomia
6 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Keskkonnafüüsika eksam

Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. tekib kui UV kiirgus dissotseerib hapniku molekuli (O2) atomaarseks hapnikuks (O). Atomaarne hapnik kombineerub kiiresti teise hapniku Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses mõlemad hajumised. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarne hajumine. Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. Mida hõredam õhk molekuliga ja tekib osoon. Stratosfääris lagundavad osooni peamiselt katalüütilised reaktsioonid, mis haaravad endasse homogeenseid gaasifaasi seda tumedam taevas. Bougueri seadus- Neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise reaktsioone aktiivse vaba radikaali perekondadest

Füüsika → Keskkonnafüüsika
128 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Pilvede klassifikatsioon

on äike. Suure Rünksajupilved Cumulonimbus Cb vertikaalse ulatusega Kihtsajupilved Nimbostratus Ns pilved 0,1-15 km Klassi nimetus ja Põhiliigi Põhiliigi Lühend Kõrguste kõrguste vahemik eestikeelne ladinakeelne vahemik (parasvöötmes) nimetus nimetus polaaraladel/ troopikas Ülemised pilved Kiudpilved Cirrus Ci 3-8/6-18 km 6-13 km Kiudrünkpilved Cirrocumulus Cc Kiudkihtpilved Cirrostratus Cs Keskmised pilved Kõrgrünkpilved Altocumulus Ac 2-4/2-8 km 2-7 (10) km Kõrgkihtpilved Altostratus As Kihtsajupilved Nimbostratus Ns Alumised pilved Kihtpilved Stratus St 0-2 km

Loodus → Loodus õpetus
20 allalaadimist
thumbnail
6
doc

RAK Keskkonnafüüsika küsimused ja vastused

5. Hapniku tähtsus atmosfääris. Maakeral kõige enam levinud keemiline element. kuulub vee, erinevate mineraalide, kivimite, taimede ja loomade koostisse. peamine tekkeallikas - fotosüntees taimed annavad iga aasta 3·1010 kg hapnikku, mis on 0.015% kogu tema sisaldusest atmosfääris. kulutatud hapnik läheb seotud vormi, kas süsihappegaasiks või veeauruks. 6. Veeauru tähtus atmosfääris. kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved. sademete ja äikese esinemine. vee faasiüleminekute energiavahetus. veeaur on soojuse ülekandja ja mängib suurt rolli Maa energiabilansis. kiirguslikult aktiivne, neelab ligikaudu 60% kogu pikalainelisest Maa kiirgusest. 7. Süsihappegaasi tähtsus atmosfääris. Taimed tarvitavad fotosünteesil, kiirguslikult aktiivne, peab kinni 18% kogu soojuskiirgusest. 8. Osooni tähtsus atmosfääris. kiirguslikult aktiivne (kaitseb meid UV-kiirguse eest) 9

Loodus → Keskkonnakaitse
14 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Midagi huvitavat astronoomia vallast enne 2000. aastat

lahendamisel. 3 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................................ 2 Mis on astronoomia?................................................................................... 3 Kasutatud kirjandus http://www.fyysika.ee/ninatargad/amet http://et.wikipedia.org/wiki/Astronoomia Jane Elliot ja Colin King ,,Lasteentsüklopeedia" lk. 7 Magalhaesi pilved Kui Fernao de Magalhaesi ellüjäänud meremehed 1522.aasta sügisel eurooplaste esimeselt ümbermaailmareisilt tagasi jõudsid, oli neil palju rääkida lõunamaade ­ ja merede imedest. Uudiste seas oli ka lugu kahest lõunataeva pilvest ,mis erinevalt tavalistest pilvedest paistsid ainult öösel ja ei muutnud oma asukohta tähistaeva suhtes. Ekspeditsiooni auks said nad nimeks Suur ja Väike Magalhaesi Pilv. Et sellal lõunapoolkeral teadlasi polnud ning teleskoopki oli veel leiutamata

Füüsika → Füüsika
6 allalaadimist
thumbnail
26
odp

Atmosfäär

tavaliselt tõusvate õhuvoolude ja konvektsioonipilvede intensiivse arengu tagajärjel ja mis koosneb mitmest komponendist nagu  rünksajupilved, sajualad, õhuvoolude süsteemid, laengud, välgud (tajutav  valgusefektina) jamüristamine (tajutav  heliefektina) jne. Äikese olemasoluks on vaja tingimata sorteeritud ruumlaenguid. Pilved Pilv on veeauru kondenseerum isel tekkinud hõljuvate  veetilkade või jääkristallide  nähtav kogum. Algselt jaotati pilved neljaks grupiks (modifikatsiooniks), mida tänapäeval nimetatakse klassideks. Neli algset gruppi olid rünkpilved (Cumulus), kihtpilved (Stratus), kiudpilved (Cirrus) ning sajupilved (Nimbus); neist viimast enam eraldi klassiks ei loeta. Lumi Lumi on väikeste jääkristallide  kogum. Lumi moodustub atmosfääris  temperatuuril alla 0°C, kui  veeaur sublimeerub otse  kondensatsioonituumakesele  või juba olemasolevale jääkristallile, moodustades  heksagonaalse süngooniaga 

Geograafia → atmosfäär
10 allalaadimist
thumbnail
15
odp

Veenus - slaidishow

Pinnatemperatuur on 480°C Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Atmosfäär Veenuse atmosfäär sisaldab: 96,5% süsinikdioksiidi 3,4% lämmastikku 2% argooni 0,2% hapnikku Päikese läheduse ja äärmise kasvuhooneefekti tõttu kuumim planeet päikesesüsteemis Pilved Veenuse kollakasvalged Madalamad pilved on pilved kihutavad rikkamad mitmesuguste pöörlemisele vastassuunas ainete poolest (idast läände) kiirusega 350 Ülespoole ulatub hõre udu km/h 90 kilomeetrini Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvekht on paarkümmend kilomeetrit paks Pinnavormid ja koostis Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km

Füüsika → Füüsika
29 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Miks taevas on sinine?

neljanda astmega. Võttes punase valguse keskmiseks lainepikkuseks 0,7 µm, sinisel aga 0,4 µm, saame, et sinine hajub punasest (0,7/0,4)4=9 korda rohkem. Need otseteelt kõrvalekaldunud sinise valguse footonid võivad veel korduvalt hajuda enne kui kellelegi silma satuvad. Seega ükskõik kuhu vaatad, sinist valgust tuleb ikka. Seevastu suurema lainepikkusega valgus pääseb õhukihist ilma oluliste kaotusteta läbi. Pilved näivad valgetena seetõttu, et veepiisad või jääkristallid, mis neid moodustavad on piisavalt suured, et hajutada kõiki valge valguse komponente. Mida paksem on pilv, seda rohkem valgust temas neeldub ja seda tumedam ta paistab. Tumedana paistavad pilved ka mitmel muul põhjusel. Näiteks võib üks pilv sattuda teiste pilvede poolt tekitatud varju sisse või ühe pilve ülemise osa vari langeda tema alumisele osale. Tume pilv ei pea alati olema sajupilv.

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Subjektiivne jutt: Miks me näeme?

Siin maailmas on nii palju ilu, mis tahavad, et me näeksime. Kui vaadata meie ümber, siis me näeme väga palju erinevaid värve ja need värvid on selleks loodud, et nad saaksid end meile näidata ­ selleks on vaja ka nägemismeelt. Näiteks kui päikse paistab siis kiired tulevad päikesest välja, sest päike on isekas ja tahab üksi taevas olla ning selleks ta paiskab endast kiiri ära ja kui samal ajal hakkab vihma sadama kuid päike on nii võimas, et pilved ei suuda päikese ette tulla, siis tuleb vikerkaar välja, et lepitada päike ja vihmasadu ning pilved selleks, et inimesed näeksid kui ilus tegelikult meie ümber on. Ja selleks, et inimesed näeksid, et ka looduses on tülisid ja, et üks väike vikerkaareke saab seda lahendada. Kuid vikerkaar kasutab seda tüli ka natuke ära, nimelt tuleb ta natuke ka selleks välja, et näidata meile oma ilu, seda kuidas ta saab omada nii palju värve samal ajal ja ühe korraga.

Füüsika → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
13
rtf

Meteoroloogia konspekt

Õhkkonna sfäärid Keemiliselt koostiselt on atmosfäär maapinnalt kuni ülemise piirini võrdlemisi ühtlane, jaguneb ta siiski sfäärideks, mis erinevad füüsikaliste omaduste poolest. Alumine sfäär maapinnalt on troposfäär, pooluste kohal 8-9km, parasvöötmes 10-12km ja ekvaatoril 17-18km. Talvel on tropsfääri ülemine piir madalamal kui suvel. Kõige rahutum, sest toimub õhu liikumine ja selles sfääris asuvad ka pilved. Temperatuur langeb maapinnalt ülespoole tõustes iga km kohta u 6kraadi.Tuuled puhuvad enamasti läänest itta ja kõige tugevam on tuul ülemistes kihtides. Üleminekukiht järgmisse sfääri on tropopaus. Paksus kõigub paarisajast meetrist 2km- ni.Temperatuur oleneb naabersfääride temperatuurist. Tropopausile järgneb stratosfäär. Ulatub kuni 40km kõrguseni.Veeauru on stratosfääris väga vähe, seetõttu puuduvad pilved. Siiski esinevad 20km kõrgusel pärlmutterpilved ja80-85km

Maateadus → Meteoroloogia ja klimatoloogia...
75 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Füüsika spikker

10. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat hajumist. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarnehajumine. Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. 11. Bougueri seadus- neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korra. 12. Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 13. Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. 14

Füüsika → Keskkonafüüsika
8 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Üldmeteoroloogia konspekt

Troposfääri kõrgus oleneb geograafilisest laiusest ja aastaajast. Kõige kõrgem on ta ekvaatori kohal. Külmal aastaajal on troposfäär madalam kui soojal. Õhu hõrenemise tõttu temperatuur langeb kõrgusega, keskmiselt 6 °C/km. Sellest keskmisest esineb kõrvalekaldeid, troposfääris võib olla õhukihte, kus kõrguse kasvamisel temperatuur pusib (isotermiline kiht) või isegi tõuseb (inversioonikiht). Troposfääris asub 75% atmosfääri massist, siin tekivad ja kaovad pilved, leiab aset intensiivne õhu horisontaalne ja vertikaalne liikumine, kujuneb ilm. Tropopaus ehk substratosfaar. Vahekiht (üleminekukiht) troposfääri ja selle kohal asuva kihi, stratosfääri, vahel, paksus 1­3 km. Tropoapusi iseloomulikuks tunnuseks on temperatuuri langemise oluline aeglustumine kõrgusega. Tropopausis esinevad väga tugevad jugavoolud. Jugavoolud kujutavad endast kõrgustel 10-15 km paiknevaid tuule

Kategooriata → Üldmeteoroloogia
84 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Vikerkaar, powerpoint esitlus

Kus tulevad värvid? Atmosfääris toimib iga veepiisk kui prisma Valge värvuse osad erineva lainepikkusega Kui selline lahutamine toimub paljudes miljonites piiskades, tekivad värvid: Punane Oranz Kollane Roheline Sinine Tumesinine Violetne öövikerkaar Tavaliselt valget värvi Haruldased Inimsilmale tavaliselt nähtamatud (kaamera) Vikerkaar valge, taevas rohekat või punast tooni Maavälised vikerkaared Teadlased väidavad, et Titaanil, Saturni kuul Niiske keskkond + tihedad pilved Probleem: liiga külm, päikesekiirte langemisnurk teine Vaatlejal vaja infrapunaprille, kuna atmosfäär hõre ebausk Vikerkaare lõpus härjapõlvlaste kuld Mõõda vikerkaart pääseb taevasse Jumala lubadus, et enam maail mauputust kuis Noapäevil ei tule Kasutatud kirjandus http://en.wikipedia.org/wiki/Rainbow http://et.wikipedia.org/wiki/Vikerkaar http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Rainbow_formation.png http://et.wikipedia.org/wiki/Optikan%C3%A4htused http://www.google.ee/url?

Füüsika → Füüsika
11 allalaadimist
thumbnail
61
pdf

Tuulest ja ilmaennustamisest

vastu päeva ­ sadu 200-300 km enne fronti · suvel vihmana, merelise troopilise õhu lähenemisel ka äike ja tugevad hoogsajud · talvel lumi ja tuisk · Peale fronti- soe sektor ­ Õhurõhu langused vähenevad ­ Tuul pöördub järsult paremale e. päripäeva, tuulekiirus veidi väheneb ­ Horisontaalne nähtavus halveneb, udu, uduvine ­ Suvel · rünkpilved ­ Talvel · madalad pilved · allajahtunud sademed, jäide Külm front · Frondi saabumine ei ole varakult märgatav · Külma frondiga kaasnevad tugevad puhangulised tuuled · Külma frondi alaliigid ­ aktiivne külm front ­ väheaktiivne külm front Aktiivne külm front · Liigub väga kiiresti: 50-60 km/h · Frondi ees järsk õhurõhu langus · Soe õhk on sunnitud mööda frontaaltasapinda tõusma-

Geograafia → Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

VEENUS ettekanne

· Läbimõõt 20% ja tihedus 5% väiksem kui Maal · Ühtlaselt segatud gaasidega troposfäär nagu Maalgi Hea teada · Inimese jaoks tihe ja mürgine atmosfäär · Heleduselt kolmas objekt taevas · Orbiit on peaaegu ringikujuline · Suurim kõrguste vahe 12 km (Maxwelli mägi) · Ei ole kaaslasi ega magnetvälja · Aastaaegadel ning ööl ja päeval peaaegu vahet pole · Ümbritseb väga tihe atmosfäär · Atmosfäär tekitab kasvuhooneefekti · Pilved kihutavad pöörlemisele vastupidises suunas (idast läände) 350km/h · Pöörlemine on väga aeglane - ühe täistiiru ümber oma telje teeb 243 Maa ööpäevaga Maastikud · Lainelised tasandikud · Madalikud · Mägismaad · Leidub vulkaane ja suuri meteoriidikraatreid · Pinnas on kaetud laamaga Veenuse pinnakiht Click to edit Master text styles Second level Third level

Füüsika → Füüsika
8 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kiudrünkpilved(Cirrocumulus)

Kiudrünkpilved Kiudrünkpilved (ladina keeles Cirrocumulus, lühend Cc) on üks kolmest kiudpilvede põhiliigist, kus on samuti cirrus(kiudpilved) ja cirrostratus(kiudkihtpilved) pilved. Kiudrünkpilved esinevad enamasti 5 12km kõrgusel. Nagu teisedki cumulus(rünkpilved) pilved, tähistab cirrocumulus konvektsiooni. Erinevalt cirrus pilvedest sisaldab cirrocumulus vähesel määral veepiisku, kuigi nad on ülijahutatud olekus. Jääkristallid on valdav komponent ja tüüpiliselt põhjustavad pilves olevate ülijahutatud veepiiskade kiiret külmumist muudates cirrocumuluse cirrostratuseks. See protsess võib samuti toota sademeid uduvihmana, mis koosneb jääst ja lumest. Seega on cirrocumulus pilved lühikese eluaega.

Loodus → Keskkonnatehnoloogia
6 allalaadimist
thumbnail
17
odt

Produktsiooniökoloogia KK ja vastused 2015

5. Mis on polariseeritud valguskiirgus? Polarisatsioon on lainete võnkesuunda kirjeldav omadus. Lained, millel on eelistatud võnkumissuund, on polariseeritud lained. 6. Millised gaasilised ühendid mõjutavad päiksekiirguse neeldumist atmosfääris? Olulisemad gaasid, mis neelavad päikesekiirgust, on veeaur (H2O), osoon (O3), süsihappegaas (CO2), hapnik (O2), aga samuti mõned teised gaasid - lämmastikdioksiid (N2O), metaan (CH4). 7. Miks paistavad pilved meile valgetena? Pilved koosnevad veepiiskadest või jääkristallidest, mis peegeldavad kõiki värvusi, tajume seda värvuste segu aga valgena. 8. Kui keskkonna osakeste diameeter on oluliselt väiksem kui lainepikkus, kas siis rohkem murdub sinine või punane valgus? Sinine 9. Mis on kiirguse lainepikkuse ja sageduse omavaheline suhe? Kiirguse sagedus on pöördvõrdelises sõltuvuses lainepikkusest. 10. Milline on ligikaudu nähtava valguse (raadiolainete) lainepikkus/sagedus? 400­800 nm (400­790 THz)

Ökoloogia → Produktsiooniökoloogia
17 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Esitlus planeet veenusest

Üks Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, üheks pöördeks kulub 243 maist ööpäeva Kõige kuumem planeet päikesesüsteemis, keskmine temperatuur planeedil umbes 500°C Õhurõhk Veenusel küündib umbes 90 atmosfäärini, nii suur rõhk valitseb ka 1 km-i sügavusel Maa ookeani põhjas Veenuse atmosfääri koostis Süsihappegaas, CO2 (96,5%) Lämmastik, N2 (3,4%) Vingugaas (CO) Vääveldioksiid (SO2) veeaur Veenuse pilved Pilved on kollakasvalged Pilved liiguvad pöörlemisele vastassuunaliselt umbes 350 km/h, tehes täistiiru 100 tunniga ehk ligi 60 korda kiiremini kui planeet ise Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvekiht on umbes paarkümmend km paks, ulatub 60-70 km kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter Veenuse pilved (2) Madalamad pilved on rikkad igasuguste ainete poolest

Astronoomia → Astronoomia
13 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Veenus

ning meile lähim planeet(vähim kaugus 42 miljonit km). atmosfäär § Temperatuur on 480 °C § Rõhk 9 Mpa. § Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. § Süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4%, argooni 2%, hapnikku 0,1%, § Kasvuhooneefekt. § Tihe pilvekiht. pilved § Kollakasvalged pilved. § Pilvkate on mitmekihiline. § Pilvede põhikihis on nähtavus hea. § Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest ( Nt kloor). Pinnavormid ja koostis § Sarnane Maaga. § Üldiselt tasane. § Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit. § Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid. § Leidub vulkaane.

Füüsika → Füüsika
4 allalaadimist
thumbnail
33
pdf

Niiskus pilvedes

D U S Skemaatiline läbilõige rünksaju- e. äikesepilvest M A A T E A D U S Orograafiliste sademete teke M A PILVEDE KOOSTIS: A T a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, E kõrgrünkpilved. A D U S M A PILVEDE KOOSTIS: A T a) veepiiskades koosnevad pilved: madalpilved, kõrgrünkpilved. E A b) veepiiskadest ja jääkristallidest koosnevad D

Maateadus → Maateadus
20 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Teabekäsitluse arvestus

Arvestustöö Töö ülesanne: Sisestage ja vormindage kogu antud kahel lehel olev teskt ja muu informatsioon võimalikult originaalile sarnaselt. Tulemus salvestage faili perenimi-arvestus.doc, mis laadige ümber konvertimata Google Docs kataloogi Teabekäsitlus Peaaegu iga päev on meie kohal taevas pilved. Kindlasti ei jää kaunid pilved märkamata, eriti siis kui puhkame, jalutame meeldiva kaaslasega või pöörame pilgu üles. Kuid kui paljud meist teavad, millest kõnelevad pilved? Mida nad ütlevad atmosfääris toimuva kohta, seda teavad eeskätt meteroloogid. Üsna hästi oskasid ja oskavad pilvi maalida kunstnikud, eriti impressionistid. Õppige tundma pilvi! Üsna pea veendute, kui suur äratundmise rõõm, kui leiate taevalaotuselt tuttavad pilved ja

Informaatika → Teabekäsitlus
6 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Arvestuse spikker

komponendist,1liivapinnased, 2savipinnased. Erinevus Veeauru kondenseerumine atmosf- produktid, mis Üldine reegel on et õhk hakkab liikuma kõrgema rõhu on tingitud niiskuse ja õhu vahekorrast pinnases. tulevad maapinnale kondensatsioonist on kaste, hall, suunast sinna. Kus rõhk on madalam. Kiirusele avaldab Soojuslikus mõttes koosneb 3st komponendist: pinnas jäide. Atmosf pilved ja udu. Kui tilk hakkab kogunema mõju õhuvoolu ja aluspinna vaheline hõõrdumine ja ise,õhk temas ja vesi. Liivapinnased seovad halvasti vett, mingile mikroskoopilisele kehale või tükikesele nim seda maakera pöörlemine. Tuule elementideks on tema suund seega on liivapinnas väikese ruumisoojusega ja halvad kondensatsiooni tuumakeseks. Selliseid väikeseid ja kiirus. Suunaks on see ilmakaar kust ta puhub. Kiirust

Põllumajandus → Agrometeroloogia
122 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Atmosfäär

1.Iseloomusta atmosfääri koostist ja ehitust Õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust, hapnikust, argoonist, süsihappegaasist ja mitmesugustest teistest gaasidest. Ehitus: Troposfäär-kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Selle kohal on tropopaus-õhkkiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange.Polaaraladel 8-9 km. Eestis 11.km kõrgusel.Troposfääris tekivad pilved ja sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuneb ilm ja kliima.Stratosfäär ulatub ligi 50 km kõrguseni ja moodustab u. 20% atmosfääri massist.Temperatuur hakkab kasvama kõrguse kasvades.Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfäär ( 50-85 km) enam osooni pole ja temperatuur langeb kõrguse kasvades kiiresti.Õhk on juba üsna hõre.Termosfääris on õhumolekule jäänud juba nii vähe, et nende suure kineetilise energia tõttu temperatuur tõuseb. 2.Selgita ilmaelementide( õhutemperatuuri, õhurõhu, õhu tiheduse ja niiskusesisalduse) vahelisi seos...

Geograafia → Geograafia
39 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Planeet Veenus ( slaidid )

koostis: N2 ~3,5 % N2 ~21 % Pilved Taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Pilved Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrgusele. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori. Pilved 14.2.11 9 Pinnavormid Sarnane Maaga Tasane Kõrgeim tipp Maxwelli mägi Leitud on üle 100 000 vulkaani Suurimad vulkaanid on Theia ja Rhea Planeedi pind Nagu kivikõrb Keskmine vanus on miljard aastat Tardkivimid Veenuse transiit Veenuse transiit on planeetide seis, kus Veenus asub Maa ja Päikese vahel. Tegu on haruldase sündmusega, kui võrrelda Maa ja

Füüsika → Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
5
pptx

Merebriis, maabriis, hoovus

Briisid · Merebriis ehk päevabriis ­ Päeval soojeneb maapind kiiremini kui meri. Soe õhk paisub ja kerkib. Jahedam õhk on mere kohal nong liigub maa poole, asendades seal üles kerkivat õhku. · Maabriis ehk ööbriis ­ Öösel jahtub maapind kiiremini kui meri. Mere kohale tekib madalrõhuala ja tuul puhub maalt mere poole. Hoovused · Soe hoovus ­ Soe ja niiske õhk kohtub külmaga. Soe õhk hakkab tõusma. See aga jahtub ning tekivad pilved. · Külm hoovus ­ Õhk soojeneb ja muutub kuivemaks. Pilvi ega sademeid ei teki. Nõlvad · Tuulepealne nõlv ­ Ookeanilt tulev nõlv kerkib mööda mäenõlva üles ja hakkab jahtuma. Kondesnsserub veeaur, tekivad pilved ning hakkab sadama. · Tuulealune nõlv ­ Kuiv õhk laskub mööda nõlva alla ja hakkab taas sadama. Tuuled · Orutuul ­ Tekib päeval. Soojenev õhk tõuseb, jahtub ning tekivad pilved. · Mäetuul ­ Tekib öösel

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Atmosfäär

*Atmosfäär-maad ümbritsev õhukiht. *Atmosfäär kaitseb: kahjulikke kiirguste eest, meteoriitide eest ja reguleerib soojust ja kiirgust. 1) Troposfäär-tekivad ilmastikunähtused, temperatuur langeb 6kraadi tuhande meetri kohta, 80% kogu õhust on troposfääris. 2) Stratosfäär-õhutemp. tõuseb(osoonikiht, neelab päikeselt kiirgust, toimub soojenemine). Osoonikiht on tähtis, et elusorganismid elada saaksid. Pilvisus mõjutab soojenemist ja jahtumist ? - Pilved takistavad sooja väljalaskmist. *Albeedo-peegeldumisvõime-pinnalt peegelduva ja pinnale langeva päikesekiirguse suhe. Albeedo sõltub aluspinna värvusest, maapinna niiskusest, pinna struktuurist, päikesekiirte langemisnurgast. Albeedo 100% looduses...lumi. Albeedo 0%, kui on absoluutselt must pind. *Maakiirgusbilants-maale saabuv ja tagasi peegelduv kiirguse tasakaal *Atmosfääri tsirkulatsioon ehk üldine õhuringlus-kogu maakera hõlmav õhuliikumine, mis toimub

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Meteoroloogia ja klimatoloogia

korral kastepunkt võrdub õhutemperatuuriga. Mida madalam on aga kastepunkt võrreldes õhutemperatuuriga, seda kuivem on õhk. 11. mis on õhu eriniiskus? On õhus olevaveeauru hulk grammides 1Kg niiske õhu kohta . Eriniiskust kasutatakse laialdaselt meteoroloogilistes uurimistöödes. Pilved 12. millised on pilvede tekkimise põhjused? Pilved on samuti nagu udugi kolloidne süsteem, mis koosneb õhus hõljuvaist väikestest veepiiskadest, jääkristallidest või mõlemaist. Pilved tekivad veeauru kondensatsiooni või sublimatsiooni tagajärjel. Sisuliselt pole udul ega pilvedel olulist erinevust. Udud kujunevad maapinna lähedal, pilved aga kõrgemal. 13. kirjelda pilvede rahvusvahelist klassifikatsiooni. I klass. Ülemised pilved (alus 6-10 km kõrgusel) 1) Kiudpilved- alus keskmiselt 7-10 km kõrgusel. 2) Kiudrünkpilved- alus 6-8 km kõrgusel. 3) Kiudkihtpilved- alus keskmiselt 6-8 km kõrgusel. II klass

Geograafia → Geograafia
22 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kliima vöötmed

Kliimavööndid: · Polaarne · Lähispolaarne · Parasvööde · Lähistroopiline · Troopiline · Ekvatoriaalne Kliimatüübid: 1. mereline 2. mandriline Õhuringlus: Kliimat mõjutab reljeef: Näiteks, kui mägi on 40 laiuskraadi ligidal, siis seal on valdavad läänetuuled. Pilved lähenevad mäele läänest. Pilved peavad mäe ületamiseks kõrgemale tõusma. Siis õhk kondenseerub ja vihm sajab alla mäe läänepoolsel nõlval ja ida poole jääv ala jääb kuivaks. Hoovused: Hoovused on soojad või külmad.

Geograafia → Geograafia
92 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Ettekanne veenusest

Fourth level Fifth level Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. PILVED Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ulatub 6070 kilomeetri kõrgusele. Veenuse pinnale lähemal pilved hõrenevad ning 30 kilomeetri kõrgusel kaovad sootuks. PINNAVORMID Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Veenusel ka suur hulk meteoriidikraatreid, kuid vähem kui vulkaanikraatreid.

Füüsika → Füüsika
17 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Veenus ( slaidid )

kogu aeg pilves. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Atmosfäär Päikese lähedus ja äärmine kasvuhooneefekt teevad Veenusest Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Pilved Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h. Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Pinnamood ja koostis Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km pikkune ja 150 km laiune lõhe

Füüsika → Füüsika
19 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Pilveliigid

PILVELIIGID CIRRUS ­ KIUD, NIIDID CUMULI ­ RÜNGAD STRATA ­ KIHT NIMBO ­ SADU FRACTUS - REBENENUD ÜLEMISE KIHI PILVED: 6-10 km - kiudpilved KESKMISE KIHI PILVED: 2-6 km ­ kõrgrünkpilved, kõrgkihtpilved, kihtsajupilved ALUMISE KIHI PILVED: 0,1-1,5 km ­ kihtpilved, kihtrünkpilved KONVEKTSIOONIPILVED: 0,4 ­ 1,5 km ­ kuuma ilmaga, rüngad Pilvede hulka mõõdetakse pallides ­ 1 pall on 1/10 talvelaotusest (8 palli hinnatakse täispilvisuseks) CIRRO CUMULUS Kiudrünkpilved ­ väga kõrgel ja näivad kui väikesed kiud CIRRO STRATUS Kiudkihtpilved ­ vatjas, päike paistab läbi, päike jätab varju. Võib tekkida halo nähtus CIRROCUMULUS TRACTUS Lennukigaaside jäljed ALTOSTRATUS Kõrgkihtpilved ­ 3-5km, paksus 1km

Maateadus → Meteoroloogia ja klimatoloogia...
19 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Veenus - referaat

atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ja vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Analoogiliselt tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit väävelhappe laguneb termiliselt ning komponendid tõusevad jälle pilvedesse. Pilved Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas (idast läände) kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. 5 Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60- 70 kilomeetri kõrgusele ning sisaldab kontsentreeritud väävelhappe piisku läbimõõduga kuni 1 mikromeeter. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest

Füüsika → Füüsika
104 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Veenus

........................................................................................... 3 Veenuse üldandmed............................................................................................................... 4 Veenuse atmosfääri koostis.................................................................................................... 4 Veenuse pinnavormid.............................................................................................................. 4 Veenuse pilved........................................................................................................................ 4 Veenuse atmosfääri tsirkulatsioon........................................................................................... 5 Vee olemasolust Veenusel...................................................................................................... 5 Kasutatud kirjandus..................................................................................................

Astronoomia → Planeetide geoloogia
54 allalaadimist
thumbnail
9
pptx

Veenus

See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. ATMOSFÄÄR · Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. · Atmosfääri rõhk on 90 at. · Üldse on Veenuse õhkkonna keemia väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. PILVED · Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad pöörlemisele vastassuunas kiirusega 350 km/h, tehes täistiiru saja tunniga ehk umbes 60 korda kiiremini kui planeet ise. · Pilvkate on mitmekihiline. · Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori, osa aga kuni sadakond tahket osakest kuupsentimeetri kohta. ORBIIT · Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline. PÖÖRLEMINE

Astronoomia → Füüsika
5 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Juhan Liiv

--- Eemal meie akna kohal valendab üks söödike, kullalise päikse paistel ise kulla sarnane. ("Sööt") Sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu, tuhakarva lained, kahvatanud, väsinud väljad või tormis kihutavad pilved ja tuules kohisevad puud, mis tekitavad luuletajas nukruse meeleolusid. Pilved sõudvad, kase kohin, lepad leinaviisides; lehed puudelt pudenevad, sügise on metsa ees. Pilved kiirelt kihutavad,

Kirjandus → Kirjandus
80 allalaadimist
thumbnail
13
ppt

Veenus (esitlus)

Üldiselt Päikesest teine planeet meile lähim meist on 38,2-261 miljoni km kaugusel maakera-suurune kõige heledam ja kõige ilusam taevakeha armastuse ja ilu jumalanna ei kaugene Päikesest rohkem kui 49 kraadi Koidu- või Ehatäht Atmosfäär tihe pilvekiht rõhk on 9 MPa kasvuhooneefekt süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4%, argooni 2% ja hapnikku 0,1% pinnatemperatuur on 480 °C Pilved kollakasvalged pilved vastassuunas (idast läände) 350 km/h mitmekihiline pilvkate pilvede põhikihis on nähtavus hea pilvede puudumisel ei näeks me Veenuse pinda Pinnavormid ja koostis sarnane Maaga tasane suurim kõrgustevahe 12 km põhjapoolkeral Austraalia suurune Ishtari maa lõunapookeral 7-10 km kõrgune Aafrika suurune Aphrodite maa kaugemal lõunas Lada maa Lakshmi platoo kaks suurt lehtrit: Colette ja Sacajawea horisontaalne kokkusurumine parket

Füüsika → Füüsika
44 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Osooniaugud - kuidas need tekivad?

reageerivad stratosfääris paiknevate osoonikihti moodustavate ühenditega. Osooniauke põhjustavad ained CFC- kloorfluorsüsinikud Halogeensüsivesinikud Cl(4)C-tetrakloorsüsinikud Trikloroetaanid UV-kiirguse mõjul need gaasid lagunevad ja vabastavad kloori aatomid, mis hävitavad osooni. Polaarsed stratosfääripilved Polaarsed stratosfääripilved on talvisel ajal polaaralal stratosfääris 15­ 25 km kõrgusel tekkivad pilved. Need pilved põhjustavad osooniauke, sest soodustavad keemilisi reaktsioone, mis vabastavad kloori, aga kloor on osoonikihti lõhkuvate keemiliste reaktsioonide katalüsaator. Kuna stratosfäär on kuiv, siis moodustavad seal pilved harva, kuid külmade polaartalvede ajal seda siiski juhtub. Miks on osoonikihi hõrenemine halb? On kahtlusi, et bioloogilisteks tagajärgedeks on näiteks nahavähija katarakti riski suurenemine, kahju taimedele, ookeanites planktonite vähenemine.

Loodus → Keskkond
39 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Osoonikiht

Osoonikiht ­ neelab ultraviolettkiirgust Pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. (kui tuulpuhub mandrilt siis kuiv ,iga 1000m-langeb 6°, mereäärn asend- kevaded hilisemad, sügised kauemad,öö külmasid vähe, tug tuuled Õhk on gaaside segu. Läm, Hap, Süg( satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.)(pilved all)Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist.temp lang 6°km kohta. Troposfääri kohal on tropopaus, kust temp ei lange. Seal toimuvad -pilved, sademed, ilma ja kliima kujunemine. Stratosfäär ulatub 50 km-ni, moodustab 20% atmosfääri massist. Seal hakkab temp tõusma. Selle põhjustajaks on osoonikiht. Mesosfääris (50-85 km) osooni pole ja temp langeb kiiresti, õhk on hõre. Termosfääris väheste õhumolekulide kineetilise energia tõttu temp tõuseb. Termosfäär läheb üle planeetidevaheliseks ruumiks. Õhkkonna p...

Geograafia → Geoloogia
13 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Loodusõpetuse referaat - Eesti ilmastik

muutlikud ilmaolud. Öeldakse ju rahvasuuski 9 kuud on kehva suusailma ja 3 kuud on lihtsalt pikka kevadet. Töös peatume pikemalt teemadel 1. Kuidas kirjeldadakse Eesti ilma. 2. Eesti ilma mõjutajad. 3. Eesti aastaajad 4. Ida-ja Lääna-Eesti ilma erinevused. 1. Kuidas kirjeldadakse Eesti ilma ( ilmaelemendid ) Ilma mõjutavad ilmaelemendid millest tuleb selles teemas ka lähemalt juttu. Ilmaelemendideks on temperatuur,õhurõhk, tuul, pilved ja õhuniiskus,sademed. Temperatuur See on ilmaelement mida me kasutame iga päev. Sellest oleneb ka mida me selga paneme kui ilm on väga külm siis paneme jope. Soojema ilma puhul jätame jope aga selga panemata. Temperatuuriga käib kaasas ka päike mis maapinda soojendab. Õhk soojenebki peamiselt soojenenud aluspinna toimel. Temperatuuri mõõtmine Temperatuur on iga päev erinev. Külmad tuulepuhangud põhja- kaarest ja pilvine taevas muudavad meie suvepäeva jahedaks. Soe

Loodus → Loodus õpetus
13 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Kordamisküsimused

LOODUS...kordamine. 1.Lahus 2.Veeringkäok 3.Udu 4.Rünkpilved 5.Märgamine 6.Põhjavesi 7.Hüdrosfäär 8.Allikas 9.Aine olekud 10.Õhuniiskus Lahus koosneb lahusest ja lahustunud ainest. Veeringkäik toimub maailma mere,maismaa ja nende kohal oleva õhkkonnavahel. Vee ringkäigust võtavad osa ka jõed,järved,põhjavesi ja muu. Taevas tekivad väikestest veepiiskadest pilved,maapinna lähedal moodustub väga väikestest veepiiskadest aga udu. Rünkpilved on nagu vatitupsud.Nad tekivad tavaliselt hommikul.Keskpäeval on neid taevas rohkem, õhtuks pilved aga haituvad enamasti.Rünkpilved võivad tuua äikest,tugevat vihma või rahet.Seda nimetatakse äikesepilveks. Vesi märgab näiteks klaasi ja puitu,kuid ei märga parafiini. Maa sees,kivimite lõhedes ja tühimikes asub põhjavesi.

Loodus → Loodusõpetus
29 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Vulkanism ja vulkaanid

Räni ja gaaside vaene Rikkas räni ja gaasidega Hästi liikuv basaltne magma, mis voolab Halvasti voolav graniitne magma, laava suhteliselt rahulikult maapinnale voolud lühikesed Vajub laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaani Magma tardub sageli lõõris , moodustab koonuse laava korke Ookeanides (kõik ookeanide vulkaanid on Suured gaasi pilved, mandritel kilpvulkaanid nt. Hawaii Mauna Loa ) Vulkaani ehitus on lehel. Kaldeera tekkimine on ka lehel 3.17 Vulkaani purskega kaasnevad nähtused : · Gaasi, tolmu, tuha pilved · Laava voolud

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsikalised nähtused

aurustamist iseloomustav suurus ja seotud ianu keemistemperatuuriga. Aurustumine neelab energiat. Kui aurumisel vedelik enam soojust juurde ei saa siis vedelik jahtub. Vedeliku aurustumise kiirendamiseks on vaja seda kuumutada. 3.Pilvede teke Päikesepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõuvaid voole. Kus soe ja niiske õhk jõuab jahedamasse õhu vööndisse siis seal hakkab veeaur kondenseeruma ja siis tekivad seal pilved. Teistmoodi tekivad pilved ka nii, et kui sooja ja niiske õhu front kohtub külma õhumassiga. Siis soe õhk kerkib jahedama õhu kühale ning hakkab seal jahenema. Ja tänu sellele võib kahe erineva õhumassi piiril tekkida katkematud pilved. Pilved võiovad tekkida ka veel nii, et kui niiske õhk tõuseb ja jahtub ehk õletab mägesid või künkaid. 4.Lume teke Lumi tekib siis kui atmosfääri temperatruur on alla 0 C , kui veeaur kndenseerub olemasolevbatele jääkristallidele. Moodustades lumekristalli

Füüsika → Füüsika
26 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun