paneb nõmme paukuma, nii et lajatab Kõrboja järvgi. Villu kutsus ka Kõrboja perenaist, Villu palus teda ilusasti, aga perenaine ei tahtnud minna. "Ma lasen need kivid teie auks, teie sünnipäeva auks." Siiski polnud Anna ainus naine Villu elus. Mehel oli laps Kuusiku sauna Eeviga. Naisega, kelle pärast mees omasuguse tapnud oli ja selle eest ka vanglakaristust kandnud. Ta ei kahetsenud midagi, sest oli kaitsnud seda, mis talle kallis. "Villu tundis, et nii hellalt ja õrnalt polnud tema haiget kätt veel keegi vaadelnud, nagu seda tegi Eevi, emagi polnud vist, kui ta ulatas temale katsekakku kõhuvarjuks. Nii õrnalt ja hellalt ei osanudki keegi seda teha, sest ega Villu ometigi jumalamuidu hakanud mehele teibaga pähe valama ega üle aasta vangis istuma, kui Eevi poleks osanud nii hellalt ja õrnalt tema haiget kätt vaadata." "Kui ma selle peale tagasi mõlten, mis oli, ja kui mõtlen, et Künka Otto elaks
muutub väikesest vaiksest klaverit mängivast hiirepojast suureks ja võimsaks loomaks ,kes ründab klaverit ,tugevalt ,hellalt ja südamega. Angela klaverimänguoskused olid väga muljetavaldavalt, ta oli täielikult muusikas sees ja oli näha, et ta armastab seda mida ta teeb. Kui muusika muutus tugevamaks ,vihasemaks ja võimsamaks ,siis ka Angela näoilme muutus samuti ühtseks muusikaga. Samas kui muusika oli vaikne ,mängis ta seda nii hellalt ja muutus taas ta näoilmeja kehahoiak. Kui muusika oli piano või lausa isegi pianissomo, siis Angela käed käisid ülevalt nii kõrge kaarega ja samas vajutas ta klahvi nagu see oleks portselanist ja võiks kohe kohe katki minna. Kogu selle aja mängis ta klaverit peast ja ma ei kujuta ette kui suur on see pinge ja ärevus, sest üks eksimus võib juba selle ära rikkuda, üks vale noot ja see võib kõlada väga õudsalt. Uskumatu ,kuidas inimene saab 2 tundi järjest klaverit peast mängida
Silma hõõrdumine - Kahtlus, uskumatus Käed selja taga haardes - Viha, pettumus, hirm Kinnised pahkluud - Taip, mõistmine, kinnipidamine Pea puhkavalt käel, silmad norus - Igavus Käsi hõõruma - Ootusärevus Istuma käed pea taga haardes, jalg üle jala - Enesekindel, üleolek Avatud peopesa - Siirus, avatus, süütus Näpistama nina silda, silmad kinni - Negatiivne hinnang Koputama sõrmi - Kannatamatus Järsud sõrmeliigutused - Usaldusväärne, käskiv, autoriteetne Patsutama hellalt juukseid - Vähene enesekindlus, ebakindlus Kallutatud pea - Huvitatus Alla vaatamine, nägu ära pööratud - Uskumatus Küünte närimine - Ebakindlus, närvilisus Kõrva sikutamine - Otsustamatus
Volvo Sander Millal loodi? Volvo asutati aastal 1915 kui tütarettevõte on SKF , kuullaager tootja siiski Volvo Group ja Volvo Cars leiavad, et neid on ametlikult asutati 14. aprillil 1927. aastal, kui esimene auto, Volvo OV 4 seeria, hellalt tuntud kui " Jakob ", valtsitud välja tehase Hisingen , Göteborgi. VOLVO OV4 Mille poolest tuntud? Volvo on tuntud autode tootmist Tuntud ka 3punkti turvavöö leiutamises Millega tegeleb? Autode tootmise ja müümisega erinevates riikides Millal võeti kasutusele firmamärk? Esmakordselt paigutati logo autole 1927. a. Ringile lisandus diagonaaljoon, mis alguses täitis igati ausat funktsiooni kroomitud embleemi lihtsalt paigal hoides. Ajapikku
Kui vaatad mulle silma, jääb aeg seisma. Ma tahan seda nii väga, et loobuks kõigest! Tahaks lennata koos sinuga üle vikerkaare pilvede peale ja nautida igavest päikesepaistet ja jahedat tuult. Sa oled mu maailm. Kõik, mis on tähtis, tuleneb Sinust. Mul oled Sina ja muud ma ei vaja, et kogeda oma elu parimaid hetki. Ei kujuta ennast ilma armastuseta, sest see on ainus mida vajan ja kõik mida tahan! Tahan Sind kõvasti kallistada, olla Sinu käte vahel hellalt puudutades oma huultega Sinu ahvatlevaid huuli. Mu tunded Sinu vastu ei muutu. Iga päevaga armastan Sind üha rohkem. Vajan Sind rohkem kui õhku. See on tunne, mida ma ei oska seletada. See on tunne, mille nimel tasub elada. Sinu Katarina
oled kukkuma õpetanud mind ja siis tõusma, oled vabadust andnud, et saaksin ise jõuda, omi otsuseid teha ja kõik selle aja, oled olnud mu kõrval just siis kui Sind vajan... "Mu ema" Hanna Pruuli Emakene ei ma suuda, sinu vaeva tasuda, üht ainult võin, ma tean, sind ka hellalt armastan. "Emakene kallis kulla" Ott Lepland Ilusat emadepäeva!
1. (Lehte Hainsalu „vaikne ja soe“ ) Öö on vaikne ja soe nagu õnn. Raju jõuetult väsis, Pikka vaibusid iilingu nuuksed Ja mullaseid käsi Tuul unises jõuetuses mõseb. (Mats Traat „lumesadu“ ) Lumesajus on puhtuse kuulutus, Tumeda taeva läkitus. 2. Ma tean, ma näen, sa tuled üle lume On helbehõbedas su piduking. Ja hellalt heliseb öö kuppel kume Ma tean, sind hoiab mu küljes ling. 3. Ainult mina tean, Kuis on kaunid su hõõguvad põsed Ja vallandunud juuksed. Täna minema me ei pea Kuigi aknad kõik vajunud unne. Pane pea mu sülle ja tunne: Õnn on vaikne ja soe nagu öö 4. (Jaan Kross „Hetk“ ) Lihtsalt olla Lihtsalt seista kinnisilmi kuulatades Teineteise südant. 5. (Ilmar Laaban „Mikrokosmos“) Ükskõik Kas leiad minus enda Või leiad endas minu Talumaks seda leidu
oled kukkuma õpetanud mind ja siis tõusma, oled vabadust andnud, et saaksin ise jõuda, omi otsuseid teha ja kõik selle aja, oled olnud mu kõrval just siis kui Sind vajan... "Mu ema" Hanna Pruuli Emakene ei ma suuda, sinu vaeva tasuda, üht ainult võin, ma tean, sind ka hellalt armastan. "Emakene kallis kulla" Ott Lepland Ilusat emadepäeva!
Täheke taevas Taevas sinetab Laotab kuldsed kiharad Hellalt üle maa Üksik täheke helgib Justkui kutsuks mängima Külm on Karge talveilm Õrn lill närbub pakasest Pehme lumekatte all Jäälilled klaasil Külmetavad suudlusi Sinava mere Kohiseval muusikal On ürgne kõla. Ei seisa paigal Ükski leht tuule vallas Vaid õõtsub tasa. Kastepiisake, Kus helgib üksik läige, Langes murule. Õõvastav tunne ...
Te kaote mu elu tühi, Te tulete mul südames lõõm, Asun arutult pidama olematuid pühi. Üks päev neid piinu, kannatusi... Tasub ära, sest ülimaks auhinnaks mul Te valge käsi, Siis kui Te istute ja koote, Nii õrnalt kummardudes vahel, Et lasta oma kiharad valla, Sest hetkest pole võimu mingil pahel. Kord hetkeks hellalt vaatan Teid ja lasen silmad alla. Kas rääkida Teile minu kurbusest, Sellest, kui Te jalutate õhtuti üksi. Siis minu kadetsevast nukrusest, Saab suurim raskeim ahastus, mil pole uksi, Et lasta sellel minna sootuks, Kuid selleks pole mingit lootust. Ehk soovite kaugustesse rännata, et mitte näidata neid pisaraid, Ja jätta kõik me targad kõnelused selja taha,
KIRJELDA MÕND ESET, KOHTA, MILJÖÖD, KASUTADES KÕIKI AISTINGUID (NÄGEMINE, KUULMINE, HAISTMINE, KOMPAMINE). Seisatasin kivirünkadest pillutatud mererannal, pea kohal kummumas tinakarva pilvedega kaetud taevas. Silm haaras kõikjal vaid vett, mis oli ühekorraga nii sinine, roheline kui hall, ja samas mitte ükski neist. Valge vahuga kroonitud lained rullusid kaldale vaid selleks, et kohe võitmatu maismaa ees uuesti taanduda, nilpsates hellalt mu jalgu, peaaegu suudeldes. Tuul kandis mu sõõrmeisse adru ja kalasoomuste hõnguga segatud lõhna, mis oli nii soolane, et selle maitset võis suuski tunda. Kuulasin igatsevalt mere kohinat, saateks kajakate kurblik kisa. Kuid halli laeva ei tulnud enam iialgi. Ma kükitasin laste tatsumisi igapäevaselt tundval heledal linaleomil, mind ümbritsesid õppurid, kes tublimad kes laisemad, see pikk koridor oli kitsas ja väga külm. Ainus, mis mu
ARTUR ALLIKSAAR *Eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. *sündis Tartus 15. Aprill 1923 ja suri 12.august 1966. (43) *kuni 1936 aastani kandis nime Artur Alnek. *õppis Hugo Treffneri gümnaasiumis ja hiljem Tartu Ülikoolis õigusteadust. *Luuletamist alustas juba gümnaasiumis, mil olid talle eeskujuks Marie Under, aga ka Sergei Jessénin ja Rainer Maria Rilke, kelle luulet ta ka hiljem tõlkis. Alliksaare looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, oma loomingus kasutas ta tihti sõnu: surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv vesi. *Alliksaare tuntuimaks luulekoguks on ,,Päikesepillaja", mis on koostatud Toomas Tõnissoni poolt ning on välja antud 1977. aastal. Lisaks on veel Paul- Eerik Rummo poolt koostatud luulekogud ,,Luule", ,,Väike luuleraamat", ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" ning ,,Alliksaar armastusest" . Alliksaare loomingusse kuulub veel ka 1966. aasta näidend ,,Nimetu saar". *Poeedi varasemad luuletused o...
Ta kirjutas, et Leonardo maalis portree Firenze kaupmehe Francesco del Giocondo abikaasat. Mona Lisa v Kompositsiooniltmõ jub pilt esimesest pilgust selgelt lihtsustatuna. v Naine istub tugitools avara maastiku taustal. Daam v Portreel on ilmselt kujutatud hertsog Ludovico il Moro hermeliiniga armukesest. v Sellele viitab kärp, mida naine hellalt süles paitab see loom on ka hertsogi vapil. v Samas viitab loom naise nimele Gallerani, ´´kärp´´ on kreeka keeles gale. Viimane maal v Ristija Johannes on Leonardo ainus Rooma perioodilt säilinud maal ja tõenäoliselt ka viimane tema enda maalitud töö. v Ta maalis vananedes üha vähem, kuna keskendus muudele huvidele. v
tordikarbi tükkideks ja hakkas õgima. Siis tundis ka Jaak hundis ära naaberküla Saare Talu vanaaasta õhtust saadik kadunud hundikoera. Kuuldavasti oli koer põgenenud uusaasta ööl peale jahipüssidest ja rakettidest paugutamist. See ootamatu ja õnneliku lõpuga sündmus täitis Jaagu uue jõu ja enenrgiaga. Tormigi justkui oleks vaiksemaks jäänud. Lehvitanud veel torti õgivale koerale käega, asus Jaak uue energiaga teele. Surudes hellalt veinipudelit vastu rinda mõtles Jaak eelseisvale kohtamisele oma pruudi Mariga. Pärast väikest rännakut komistaski Jaak tuttava talu aiapostide otsa. Veel mõned kiired sammud ja juba ta oligi soojas talutoas. Kogu õhtu ei jõudnud Mari ära imestada Jaagu elevust ja õnneliku olemist. Alles pärast rikkalikku õhtusööki kui Mari huvi tundis, et kus siis naistepäeva tort on, kuulis ta jaagu õnneliku lõpuga rännakust läbi tormi.
moos või pudiseda nagu sepik 10. Hull hüppas aknast alla pole hullu. 11. Kauges külas ei olnud pangaautomaati niisiis otsustasime vanaemaga Tallinnasse kolida. 12. Malviina valas juba elevandipisaraid seega ütles Artemon talle lohutuseks Mul oli ka esimene armastus kuid see ei kestnud kaua ta oli tsau-tsau. 13. Komistasin sööklas ühe kümnendiku otsa selle tulemusel valgus kaste salatisse. 14. Ülemised noodid nõuavad hoolt ja armastust pole ime et Nancy neid hellalt hoiab. 15. Ilmateade lubas vihma järelikult ei hakka sadama. 16. Ühistranspordis kas piiksutatakse rohelist kaarti või mõeldakse positiivselt. 17. Lätis ent roheline kaart ei tööta see tähendab tuleb osta pilet. 18. Piletit me ometigi ei osta oleme ju Ida-Euroopast. 19. Kus suitsu seal tuld. 20. Simmo kurikuulsa Erki Noole fännina mängis aga Rooside sõjas esimest korda ega teadnud reegleid. 21
Mona lisa pilk, pööratult meie poole, on tähelepanuväärne Leonardo pildi eripära, mis koheselt püüab meie tähelepanu. Kuigi see polnud ei uus ega ainulaadne portreteerimine, lisas Leonardo eriti elutruu puudutuse koos silmade kortsutamisega samas kui kujund hellalt naeratab. Mona lisa kuulus naeratus annab maalile põneva mitmetähenduslikkuse. Leonardol õnnestus jäädvustada põgusa ilme. Et seda teha, alustas ta varjude kavandamisest, seejärel modelleeris ta vormid märkamatute üleminekutega varjust valgusesse. Vaatle selle tulemuse mõju: värv paisab vibreerivat, naeratus muutub tõeliseks, Mona Lisa ärkab ellu. See naeratus, mis paistab püüdvat Lisa Gherardini isiksuse olemust, esindab samuti Leonardo da Vinci tehnilise
Tänapäeva rüütel peaks olema selline, kes abistab vanu inimesi ning on nende vastu viisakas ja lahke ükskõik millises olukorras. Rüütel ei tohiks karta üheski situatsioonis olgugi, et olukord võib teda naeruvääristada. Rüütel peab oskama enda eest seista Tänapäeval kohtab rüütellikku käitumisoskust väga harva. Nüüdisajal on rüütliteks kujunemas naised, sest mehed on õrnad ja hellad ning neid tuleb kohelda hellalt, solvuvad tihtipeale kergesti jne. Ka loomade maailmas ajavad isased emaseid olendeid taga, sedasi peaks olema ka inimsool kombeks kuid viimastisel ajal on kujunemas vastupidine käitumine. Minu arust peakski olema rüütel siis selline mees, kes ei karda end häbistada ja on tugeva iseloomuga ning teab kes ta on. Kasutatud kirjandus: Raamat ,,Maailma kirjandus" peatükk Rüütlikirjandus. Google pildiotsing Eesti keele vihik http://ak
Tuulemäele, kus ta oli peaaegu alati üksi, ta tundis Joosepist puudust. 4. Anu kasvatas Joosepit vaikselt ja rahulikult, Joosep ise oli ka selline, samal ajal kui teised tegid pättust või aitasid vanemaid põllutöödes, oli Joosep kodus vaikides, ta oli teistest täiesti erinev. Ta oli Rabaraua laps, kes oli tugev, sihvakas ja töökas, kuid Joosep oli täiesti teistsugune, ta oli vaikne, rahulik, omaette poisike, Anu kasvatas teda hellalt, kuna too oli armastatud mehe laps ja samuti ta ainuke laps, kes talle väga kallis on. Rabaraud kasvatas oma lapsi tööga ja karmi käega ja kõik tema lapsed olid samuti tugevad ja töökad. Nad aitasid isa töödes ja olid tublid mehed. Juba kasvatajad erinesid väga, Anul polnud raha, et poissi kasvatada nii nagu ta oleks seda soovinud, aga Rabaraula oli seda palju. 5
Lydia armastas väga tõsiselt oma kodumaad. Pärast abiellumist oli kirjanik sunnitud Eestist lahkuma, mis mõjutas väga tugevalt tema mõtteid ning loomingut. Naine igatses kodumaad. ,,.. Kodu poole! K o d u magus sõna! / Süda, kannata! Ei sinagi / kaua enam oota! ../" Hingehaavu süvendas veel see, et Lydial avastati vähk. Naise unistuseks oli surra kodumaal. ,,.. Sinu põue tahan heita / ma kord viimse unele / .." Juhan oma kodumaad nii hellalt ei armastanud, kui Lydia. Mehe arvates on Eestimaa lagunenud ning korrapäratu. ,,Eile nägin ma Eestimaad! / Lagunud talumajasid! / Oh kui rammetuid rajasid! /.." Lisaks oma isamaa kritiseerimisele, Liiv ei salli ka eesti rahva loomingut. Oh sa unustud, oh sa põlatud, Oh sa meelega mahatallatud, Oh sa sapist ülekallatud, Oh sa eeslitest i i a- tud eesti kunst!
hurtsikus. Vanakesed Philemon ja Paukis otsisid välja oma uhkeimad nõud ja parimad palad ja vabandasid, et nad vaid vaesed on ja ei saa paremini võõrustada. Mingi hetk Zeus paljastas ennast ja hävitanud upsaka küla, lubas ta täitsa vanakeste soovi. Philemon ja Baukis ütlesid ühest suust, et ei soovi teineteise surma näha ning sooviksid ühel ajal siit ilmast lahkuda. Kui aeg kätte jõudis, muutusid mõlemad kõrvuti kasvavateks puudeks, mille lehed tuule käes hellalt kokku puutusid ning mille juured mullas põimusid. PILT- POSEIDON NIMI- Poseidon ehk Neptunus MILLE/KELLE JUMAL- Merejumal KEDA KAITSEB- Kalapüüki PÄRITOLU/SÜND- Kronose ja Rhea poeg LAPSED- Polyphemos, hobune Pegasos, hiiglane Chrysaor, nümf Despoina, hobune Areion ISELOOMUOMADUSED- Taltsutamatu, tujukas, isepäine, agressiivne, truudusetu SÜMBOLID- Kolmhark MÜÜT- Kord palunud Kreeta saare valitseja Minos Poseidonilt, et see saadaks talle
servas viledas hurtsikus. Vanakesed Philemon ja Paukis otsisid välja oma uhkemaid nõud ja parimad palad ja vabandasid, et nad vaid vaesed on ja ei saa paremini võõrustada. Mingi hetk Zeus paljastas ennast ja hävitanud upsaka küla, lubas ta täita vanakeste soovi. Philemon ja Baukis ütlesid ühest suust, et ei soovi teineteise surma näha ning sooviksid ühel ajal siit ilmast lahkuda. Kui aeg kätte jõudis, muutusid mõlemad kõrvuti kasvavateks puudeks, mille lehed tuule käes hellalt kokku puutusid ning mille juured mullas põimusid. Müüt Zeusist Jumalate valitseja Zeusi kõrvu jõudsid kuuldused, et inimesed on hukka läinud ega kohku tagasi mitte millegi ees. Ta otsustas maa peale laskuda ja vaadata, kas see on tõsi. Selgus, et asi on veel hullemgi, kui ta arvas. Ühel õhtul jõudis Zeus Arkaadia kuninga Lykaoni palee juurde. Inimesed said aru, et läheneb jumal ja nad hakkasid palvetama, kuid Arkaadia kuningas ise ei uskunud, et see teekäija on jumal
a Postimehes pühendusvärssidega Lydia Koidulale. Edasi õnnestus tal tosin luuletust avaldada veel erinevates ajalehtedes. Eraldi raamatuna ilmus luulevalimik „Olematus võiks ju ka olemata olla“ (1968) ning „Luule“ (1976) koostajaks ja trüki toimetajaks oli Paul-Eerik Rummo. „Tema luule värsid olid korrapäratud, sõnakasutus oli eriline. Elu romantiline pool polnud talle võõras. Luuletustes kirjutab ta armastusest hellalt, kirglikult, see on mõnikord hetkeline, teinekord igavikuline, puhas, puhuti äärmiselt meeleline tunne.“ (Lisa 1, lk 127) Väga hästi on Artur Alliksaar oma tundeid ja mõttemaailmia seisundeid väljendanud kirjas Eino Lainevoole, keda ta pidas oma sõbraks: „..... Imelik nähtus on aeg, kummaliselt rikas ja rabavalt leidlik oma sündmuste kirevas peripeerias. Iialgi ei tohi uskuda ta konstantsusesse; see oleks hirmsaks eksimiseks suure näivuse labürintides
probleem rahumeelselt. Cinquain Jevgeni Onegin Sarmikas valvas Kirjutamine tantsimine elamine Võrgutas naisi oma sarmiga Rahutu hing Kiri Kallis Tatjana Olen sinu naabripoiss ja laululind, salamisi ihkan mina sind. Miks oled sa Oneginiga, kuigi ta näeb välja nagu siga. Ma oleks sulle parem mees, ja luban, et üle ma ei keeks, ning vaikselt hellalt hoiaks sind, sest ma ju armastan sind. Sul ammu olen öelnud ma kuid kunagi ei kuula sa. Põgeneme ära siit, ma näitan sulle õiget viit, ning kahetsema sa ei peaks ja hiljem seda lugema ka veaks. Ma näitaks sulle merd ja maid kuni lõpuks mõtleksid sa mulle vaid, ning üheks saaks me hinged sest koos oleksime me nõnda vinged. M. Lermontovi luule analüüs M
Olles ise Doris Kareva tulihingeline ja paadunud austaja, ei oska ma olla ehk niivõrd aus ja luuletust neutraalselt analüüsida. Enamik Kareva luulest on ääretult hingeline ning räägib peamiselt igatsusest ning hinge ihkamisest millegi/kellegi poole. Sarnane teema valitseb ka siin luuletuses. Luuletuse meeleolu on Karevale omaselt ehk pisut isegi ülev, kuid peamiselt siiski õrn, ootav, igatsev ning ihkav. Autor alustab oma luulet justkui päeva. Võtab vastu päikese paituse ning ärkab hellalt ja pehmelt üles. Seda on esimeses stroofis edasi antud nii: Öö kisub üles päeva kullast kootu ning üha koomamale tõmbub ling – Sellele järgneb ootusärevus, et ehk see ongi see kauaoodatud päev, mil hing saab lõpuks selle, mida vajab ning igatsetud isik jõuab ometi selleni: oh et ei lõpeks otsa trots ja lootus, oh et ei lõhkeks ootuspingest hing!
vähemalt mitte see aasta!" Siis ta naeratas ja haldjad jätkasid oma tansupidustust. Martinit polnud vaja kakskordselt paluda tal olid kaks soovi juba valmis. Seega ta ütles: "Ma soovin, et mu isa leiaks lõppude lõpuks hästitasutava töökoha, et ema enam põllul rabama ei peaks. Teiseks tahan ma, et Mariil elus veaks ja ta endale armastava abikaasa leiaks. Ja kolmandaks..." Kuninganna naeratas. "Ma tean, mis sulle endale ära kuluks!" lausus ta hellalt ja nipsutas sõrmi, mispeale ümber laste kollaseid tähesädemeid pilduma hakkas, kuni see muundus tõeliseks keeristomiks, mis kiljuvad Marii ja Martini taeva poole üles vedas. Paari hetke pärast tähekeeris hajus ja nad seisid oma taluõuel, hommiku mahe valgus õhetavaid põski paitamas. "Sulle on vaja perearmastust, kallis Martin..." kajas poisi peas ja siis Martin mõistis, mis siin elus see kõige tähtsam on: armastada ja olla armastatud!
Tamme kalmistul Tartus. Loomingust Tolle ajastu meeleolu leiab kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus ja poliitiline ning vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukogude võimu poolt. 1960. aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga ning kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Tema loomingus leiame palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi. Poeedile olid inspiratsiooniallikaks pikad ja huvitavad vestlused filosoof-füüsiku Madis Kõivuga. Neis vestlustes sai eemalduda reaalsusest, olla teises ajastus just nii kaua, kui seda ise sooviti ning võis rääkida omavahel kõigest ja kartuseta.
milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. Luuleanalüüsis kasutan teiste mälestusi Artur Alliksaarest .Kui vaimsest mentorist ja muidu autoriteedis nii elus kui ka loomingus.
tulevikuski. 2. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi.
Tegelik elu kujunes poeedile kurnavaks aga vaimuelus kirkaks, milles ta elab meie keskel siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. Tema kaaslasteks Tartus umbes aastatel 1960 olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. 2) Artur Alliksaare loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi
Alliksaare luule on raskesti loetav. Kohati võib jääda mulje, et ta on pannud paberile peaaegu kõik, mis pähe tuleb. Arturi loomingus sagedasti kasutatavateks märksõnadeks on surm, mälu, armastus, veri, valu, õhtu, öö, liiv, vesi. Poeedi taustaks luuleloomingus oli Surm. Pingsa- ja kategoorilise väljenduslaadiga looming erineb tunduvalt eesti luule eelnevatest tavadest ja keelekasutus on eriline. Elu romantiline pool polnud talle võõras. Luuletustes kirjutab ta armastusest hellalt ning kirglikult. Salapärased kaustikud Arturil oli märkmik, millesse ta alatasa midagi kirjutas. Kaustikus polnud luuletused, vaid ootamatult pähe karanud mõtted. Korraliku kirbukirja ja joonistustega täidetud lehtedel, mille iga ruutsentimeeter on hoolikalt ära kasutatud, leidub sõnaseletusi, mõnes kohas lausa tähestikuline võõrsõnastik, luulekatkeid maailma poeesiavaramust, ladina ja vene keele grammatikat, fakte geograafia, mütoloogia ja teiste teemade kohta.
siiani ja veel lõpmata aega tulevikuski. · Tolle ajastu vaim, tunded, traagika, kurbloolisus, leiavad kajastamist ka luuletaja loomingus: vanglaaastad, raske haigus, · inimeste silmakirjalikkus, poliitiline- ja vaimne surutis tolleaegse valitseva nõukoguliku võimukliki poolt. · 1960 aastatel, peale vanglaaastaid, elas ja tegutses Artur Alliksaar Tartus. · Tema kaaslasteks olid noored andekad sõbrad-luuletajad: Andres Ehin, Henn-Kaarel Hellalt, Aleksander Suuman ja Mati Vaga, ja kunstirahvast Henno Arrak, Ilmar Malin, Lembit Saarts, Ants Peil. · Poeedi seltskond sisaldas ka palju kirjanikke-literaate: Ain Kaalep, Boris Kabur, Tõnu Kõiv, Leo Metsar, Ülo Torpats, Mati Hunt. · Poeedi luulekooliga puutusid kokku ka: Jaan Kaplinski, Viivi Luik, P-E Rummo, Oskar Kuningas, August Sang, Harald Peep. · Tema loomingus leiame ka palju, vägagi palju filosoofilist mõtteväljenduslaadi.
o Kui varasem lasteluule (ja lastekirjandus üldse) oli olnud valdavalt ratsionaalne ja õpetlik, selle kõrval ka lõbustav, siis K. E. Sööt lähtub tunnetest, eelkõige armastusest lapse vastu, olles selleski suhtes lähedane rahvaluulele. o Lastelaulud on sisult vaheldusrikkad ning pingsad, neis on väikese lapse psüühilisi iseärasusi arvestavat liikumist ja tegevust. Luuletaja kõneleb lapsega hellalt ja sõbralikult, otseselt noomimata või õpetamata: juhib tähelepanu loodusnähtustele, loomadele-lindudele ning last ümbritsevale muule maailmale, luues oma kunstipärase maailma, kus valitseb ilumeel. o Luules esile tõstetud kola- ja lausekujundite kasutamine (onomatopöa, glossolaalia, kordused, alliteratsioon ja assonants). hällilaulud "Uni tuleb", "Äiu, lahke lapsuke"; hüpituslaulud "Oad sulle, kaerad mulle", "Sõidulaul";
Sellega aga takistatakse lape eakohast arengut ja laps jääb pidama varase lapsepõlve psüühilisse faasi. Edaspidi on tal raske toime tulla igapäevaeluga, kus nõutakse piiridest lugupidamist. (samas:25) Järgnevalt tuleb korduvalt juttu sellest, et täiskasvanud peavad lastele piire kehtestama. Esmapilgul tundub see pühaduse teotamisena. Paljud vanemad võtavad piiride kehtestamist kui armastusepuudust, külma autoritaarset käitumist ja lapse halvustamist. (26.lk) Lapsi peab alati hellalt kohtlema. Tingimata vajavad lapsed armastust. Seda saab väljendada kehalise kontakti kaudu, lapse vanusele vastavalt teda kallistades, sülle võttes või pead silitades. Lapse normaalse kognitiivse arengu jaoks on hädavajalikud ettelugemine ja temaga koos mängimine. (28.lk) Kindlad piirid ja armastus üheskoos võimaldavad eluks vajalikel oskustel välja areneda. (samas:28) Siiski torkab silma, et paljud täiskasvanud pole lapse normaalse arengu astmetest teadlikud.
Giiditöö alused 1. EV Turismiseadus. Kuidas jagunevad giidid vastavalt EV Turismiseadusele? Millise tööülesandeid erinevad giidide kategooriad täidavad? § 16. Giid, giid-tõlk ja reisisaatja (1) Giid on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi. (2) Giid-tõlk on füüsiline isik, kes tutvustab huviväärsusi eelnevalt kokkulepitud programmi, marsruudi ja ajakava järgi ning vahendab järel- või sünkroontõlke kaudu huviväärsuse lühitutvustust ja vestlust. (3) Giid ja giid-tõlk peavad oma tööalast kompetentsust tõendama. (4) Reisisaatja on füüsiline isik, kes saadab tarbijaid reisikorraldaja poolt ettenähtud marsruudil ja korraldab pakettreisi kuuluvate teenuste õigeaegse ja kvaliteetse osutamise. https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1036425 2.Millised on giidide kutseorganisatsioonid Eestis? Kuidas ja kes saavad astuda Eesti Giidide Liitu? Eesti Giidide Liit, MTÜ T...
"puhka, vanem! Sa oled väsinud. Homme juba mõtled teisiti." Aga Venda raputas uskumatult pead. Küll oli, nagu oleks tema silmades tuleleek põlema löönud ja ta vaksa kõrgemaks tõusnud, aga see oli kõik üürikeseks. Seal astus perenaine rõõmust hiilgavate silmadega sisse. "Tulge nüüd äiakest vaatama," kilkas ta. Tema käte vahel paistis valges vaibas ja kirjutes mähkmetes lapse väikene peakene, nagu koidukarva õienupp. Ja hellalt nagu oleks oodata võinud, sirutas Venda oma suured käed välja, last perenaise käest vastu võtma. Nagu õrnemat asja, mis igal hellemal puutumisel karki võiks minna, hoidis ta teda ja tõstis oma suu lähedale, ilma et oma suure habemega last oleks suudelda julgenud. Vanapagan Rahvasuus hüütakse koobast Mägiste põrgukauaks ja räägitakse, et selles ennevanast vanapagan elanud
Referaat Eesti Kirjanikud Koostaja: Klass: Juhendaja: 2010 Sisukord SISSEJUHATUS.............................................................................................................................................4 HENRIK VISNAPUU....................................................................................................................................5 LOOMING......................................................................................................................................................5 MUUD TEOSED..............................................................................................................................................6 AUGUST GAILIT...............................................................................................
andud ta väiksematele lastele juua, käskis ta enda poegade järgi valvata ja aidata neid. Martin Vaide väike poeg Mika, kes oli enne põgenemist just tervenenud kopsupõletikust, haigestus paadil kiirelt ning suri teistele märkamatult. Tema surnukeha avastas Inge. Vaidele teatas sõduripoiss Roodus. Martin Vaide ei näidanud mingeid emotsioone, kui nägi surnud poega. Pani ta vaid tema emale sülle ja käskis teda hellalt hoida. Ema oli ka selleks ajaks juba üsna haige ning ei saanud hästi aru, mis toimub. Nänu Vare polnud siiani hukkumist kartnud aga nüüd leidis ta, et on põhjust karta kõigi elude pärast, surnud pidavat ju merele andma et see rahule jääks kuid väike Mika jäeti paadile ega mõeldudki teda üle parda visata ja see ärritas teda. Ta üritas teisigi paadisolijaid veenda selles, et poiss tuleb mere rahustamiseks üle parda visata, ent kõik käskisid tal vait olla.
KOHESELT LÕPU TEHA! · Kadrioru korterisse on omanikud halbade ilmade tõttu tagasi pöördunud, seega kohtutakse jällegi Justuse juures. Isebel saabub hilinemisega, kuid sõidab taksoga äärmiselt avalikult Martini maja lähedale. Martin on tulivihane, ta lausa ei salli Isebeli. Tütarlaps jõuab aga tuppa, on nii värske, nooruslik ja armas nagu punane ladvaõun ning Martin üritab hellalt tütarlapsele selgeks teha, et nende vahekord ei saa enam nii jätkuda. Isebel on pettunud, lausa raevus ning vastab mehe ütlustele teravalt. · Martin soovitab Isebelil ema juurest lahkuda, pöörduda usku, Jumalasse. Isebel kavatsebki emast lahkuda, kuid Jumalasse ta uskuda ei suuda. Martin väidab, et armastab Isebeli, tütarlaps aga vihastab veelgi, lausub, et armastus on vaid sõna,
· Tema vahendusel on paljud rahvalaulud läinud uude ringlusesse ning olnud juba mitme põlvkonna headeks lapsepõlvekaaslasteks. · Esimene, kes loob tugeva emotsionaalse kontakti väikese lugejaga. · Lähtub tunnetest, armastusest lapse vastu, olles lähedane rahvaluulele. · Lastelaulud on sisult vaheldusrikkad ning pingsad, neis on väikese lapse psüühilisi iseärasusi arvestavat liikumist ja tegevust. · Kõneleb lapsega hellalt ja sõbralikult, otseselt noomimata või õpetamata, juhib tähelepanu loodusnähtudele, loomadele-lindudele ning last ümbritsevale muule maailmale. · Esile on tõstetud ohtrat kõla- ja lausekujundite kasutamist. · ,,Upa, upa, oalilli" o Äiu, lahke lapsukene o Uni tuleb o Unelaul o Ehatäht kiirgab o Juba liigub lingi juurde lapse kasvamisest o Oad sulle, kaerad mulle o Lapsuke tahab põlvele
HAAPSALU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kunstiajalugu Claude Monet referaat Juhendaja:Kaia Kullamaa Koostas:Reelika Saard 11.klass Haapsalu 2013 Sisukord Sissejuhatus 4 Lapsepõlv ja noorus 5 Le Havre'i aastad 6 Camille Doncieux 6 Noor perekond 7 Ringiga tagasi koju 8 Rasked ajad 9 Alice´i trööst 9 Tour de France 9 Täiuslik kodu Giverny 10 Maalisarjad 10 Reisimuljed 11 Viimased eluaastad 11 Tuntuimad teosed 12 Pilte Claude Monet loomingust 13 Kokkuvõte 14 Kasutatud kirja...
läbimata vaid väliskeskkonnast saadud info põhjal. · Edasiste uuringute käigus tõi Bandura välja, et teatud mudelite nägemine aitab inimesel õppida uusi käitumisviise, aga soodustab või takistab ka varem õpitud käitumise ilmnemist. Seda näitab ka nukuga tehtud katse kui võrrelda neljanda ja viienda katserühma tulemusi. Kindlasti olid neljanda rühma lapsed kunagi ennem näinud agressiivset käitumist, kuid katse ajal nähtud tegevus rahuliku ja nukuga hellalt tegutseva täiskasvanga, pärssis eelneva agressiivse käitumise.
ROMANTISM Referaat Romantism on kunsti suund, sotsiaalpoliitika ideoloogia ning stiiliperiood. Täpsemalt arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater ja kino. Romantism asendus klassitsismiga 1820. - 1830. aastail. Seda iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, ebatavalised tegelaskujud, sündmustik, looduseihalus, mineviku idealiseerimine, eksootilisus, inimese individuaalsuse rõhutamine, imed, maagia, seiklused ja fantastika. Romantismi tekkimise allikaks olid Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine revolutsioonide tulemustes. Samuti Naopleoni vallutussõjad, tööstuslik revulutsioon Inglismaal, rahvuslik vabadusvõitlus Itaalias, Poolas ning Ungaris, Ameerika iseseisvussõda ja Suur Prantsuse revulutsioon. R...
avastamislusti. Kahe- ja kolmeaastased lapsed on sageli tüütavad kuna nad esitavad palju küsimusi ning kipuvad jonnima. Lapsevanem peab jääma rahulikuks ning vastama kannatlikult lapse küsimustele. Lapsevanem ei tohiks oma pahameelt varjata. Siinkohal ei pea ma silmas karjumist ja solvamist, vaid lapsele oma tunnete selgitamist. Lapsel ei tohiks lasta vägivaldselt käituda, teisi lüüa ega kasutada inetuid sõnu. Vihahoos last tuleks maha rahustada last hellalt hoides ning hiljem seletades miks ta oma tahtmist ei saanud. (Rüdiger Penthin, 2003, 57, 58, 72). Koolieelikud ehk nelja kuni kuue aastased lapsed on väga aktiivsed, ning nende kõne kiire arengu tõttu räägivad palju ning esitavad igasuguseid küsimusi, mis võivad lapsevanemale tunduda naljakad ning tühised. Tuleb olla kannatlik ning vastata lapse küsimustele ausalt ja ei tohi tema üle naerma hakata. Lapsesse tuleb suhtuda tõsiselt ning temaga tuleb palju aega
1914 - 1915 a) Ta oli mõelnud, et ta selle maja juba kaugelt ära tunneb, kas mingist välisest märgist, mida ta küll endale täpselt ette ei kujutanud, või siis suurest saginast ukse ees. Aga Juliuse tänaval, kuhu teda oli juhatatud ja mille alguses ta hetkeks peatus, seisid kumbagi kätt peaaegu ühesugused majad, kõrged hallid vaeste üürikasarmud. Praegu, pühapäeva hommikul, oli pea kõigil akendel inimesi, vestiväel mehed olid rinnuli aknalaual ja suitsetasid või hoidsid seal hellalt ja ettevaatlikult väikesi lapsi püsti. Teistel akendel oli virnas voodiriideid, mõne tagant vilksatas mõne naise salkus pea. Hõigeldi üle tänava, üks selline hõige otse K. pea kohal kutsus esile üldise naeru. Võrdsel kaugusel üksteisest oli kogu pika tänava ulatuses väikesi, maapinnast paari trepiastme võrra madalamal asuvaid toidupoekesi. Sealt käisid naised sisse ja välja või seisid trepil ja lobisesid. Üks
ikka salamisi osa rahast endale jätavad, et jääks ära ebamugav selgitamine teemal, miksnad mõnes striptiisiklubis v. bordellis mingil õhtul nii palju kulutasid. WC Eriliseks vaatamisväärsuseks on tualetid, kus nupulevajutusega saad esile kutsuda veesolina sarnase heli, et sa ei peaks oma loomulike asjatoimetustega kaasaskäivate häälte pärast kaaskodanike ees silmi peast häbenema, nupuvajutuse peale sõidab poti sisemusest välja toruke, mis sind hellalt puhtaks peseb, teisele nupule vajutades ilmub toruke erineva nurga alt, võimalik on tellida ka prilllaua temperatuuri ning rullida sellele kaitsev paberkate. Ainus, mida ma kogu oma nutikuse juures välja mõelda ei suutnudki oli see, kuidas lihtsalt vett peale lasta! Müügiautomaadid Jaapani 120 milj. elaniku kohta on automaate 20 miljonit ning neil on linnapildis suur osa (absoluutselt arusaamatuks jääb, miks küll keegi nende klaase sisse ei peksa ja tasuta tänavapeo
Valgud ja geenid Loengumaterjal spordibiokeemia kursusele K. Port Milleks hea? · Energiaks (5-10%) · Struktuur (kollageen jmt) · Reaktsioonide läbiviimine (ensüümid) · Funktsioonid (lihase kontraktsioon) · Hormoonid (peptiidhormoonid, insuliin, adrenaliin) Amiinohapped Unikaalne külgahel (R) Karboksüül rühm (COO- ) Amiino rühm (NH3+) e- H+ Peptiidsidemest sild (CO-NH) Amiinohapete ehitus · 20 aminohapet · Ühine struktuur (väljaarvatud tsüklilise ehitusega proliin) · Nn. alfa süsiniku kõik valentsid (peale glütsiini) on seotud erinevate rühmadega siit nimetus: kiraalkeskus · Tekib stereoisomeeria: L ja D · Elusloodus koosneb L- amiinohapetest Amiinohapped ,,Teised" aminohapped (teada ca 300) · Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20+2 ...
TUNDMUSTE ARENG. Nagu varem, nii valitsevad ka eelkoolieas tundmused lapse elu teiste külgede üle - ta ei oska oma tundmusi sageli veel juhtida ning on üleni teda haaranud tunde vangis. Emotsioonide väline avaldumine on tormilisem ja vahetum kui täiskasvanul. Tundmused süttivad kiirelt ja eredalt ning sama ruttu ka kustuvad. Lapse elamuste peamiseks allikaks on tema suhted teiste inimestega. Kui ümbritsevad suhtuvad lapsesse hellalt on tema suhtes tähelepanelikud, siis lapsel on kindlus- ja kaitstustunne, - ja ta on emotsionaalse heaolu seisundis, mis soodustab isiksuse normaalset arengut. Koolieelik tunneb armastust ja õrnust lähedaste vastu, ilmutab nende suhtes hoolitsust ja kaastunnet ning hämmingut ja viha nende vastu, kes lapsele lähedasi solvavad. Koolieelikule on üsna iseloomulik armukadedus, kui ta tunneb, et teine laps saab suurema tähelepanu osaliseks.
mis meid kokku kord viis. Siin on see tee, kus käisime ammu, saatjaks tähed ja kuu, siin tundsime siirast ning andunud rõõmu, õnnest vaiksed suud. Refr. Ei iial mandoliinid läe meelest, mandoliinid läe meelest. 16 Õnne kord nad mul tõid seepärast hinge mul jäänd see mandoliinide hääl kuuvalgel ööl. Taas kuulen mandoliinide mängu, kõlab tuttav viis, nüüd mõtteis tuttavat rada ma astun, mis meid lahku kord viis. Kuu hellalt paitab mändide latvu ja tuhmilt valgustab teed. Vaid kaugelt õrna muusikat kandub, mandoliinid on need. Refr. Ei iial mandoliinid ... Marina Marina, Marina, Marina, sa päikese endaga tood. Marina, Marina, Marina, kuid valgus ka varjusid loob. Refr. Kui sind koju saadan iga kord ma loodan, ühtainsat sõna ootan, mis jäädavalt seoks meid. Aga näib, et sulle meeldib vaba olla. Miks muidu vastad mulle sa ikka: ei, ei, ei! Kas tõesti te ei tunne veel Marinat,
kurjust, näis Zeusi sünd lootuse sünnina, ja tema ellujäämine paistis olevat parema maailma eest võitlemise algus. Kõik Kreeta jumalikud olendid tõttasid kohale, et olla toeks lapsukesele, kes nägi päevavalgust koopas Dikte mäel. Miski oleks neile nagu öelnud, et tema käed on need, mis vabastavad maailma ahelaist. Nümfid ja metsade drüaadid hellitasid vastsündinud jumalat erilise õrnusega. Nad panid lapsukese kuldsesse hälli ja äiutasid ta hellalt magama. Ja kui ta ärkas, kummardusid nad hälli kohale ning laulsid kauneid laule. Karta tuli ainult üht et Kronos võib kuulda lapse nuttu. Seepärast alati, kui pisike nutma hakkas, lõid ühed sõdalased, kureeedid, oma mõõku vastu kilpe ja tegid nii palju kolinat, et see mattis enda alla lapsukese nutuhääle ega lasknud südametul Kronosel seda kuulda. Ka metsaasukad armastasid väikest jumalat ja olid talle kõikvõimalikul kombel abiks
ja ajab ennast sirgu. Kerratõmbunud siil vähendab 15 minutiga hapnikutarbimist poole võrra. Siilile ei meeldi kui teda selili keeratakse kui soovite teda altpoolt näha, siis tõstke ta üles. Vasikas sünnib sarvedeta, elevandipoeg kihvadeta, siilipoeg seeeest tuleb ilmale, okkad seljas. Kuid jõmpsika ilmaletuleku ajal on okkad hästi pehmed, et ema haavata ei saaks. Kui pojad on veel väetid ja rumalad, hoolitseb nende eest ema nii hellalt, kui oskab. Kui tema pesa on avastatud, kannab siiliema oma võsud teise kohta. Siili okkad on meie juuste sugulased vanad langevad välja (mitu tükki päevas), nende asemele kasvavad uued. Siili okkad on muudunud karvad. Okkad kaitsevad siili ka kukkumise eest. Okkaid 6000, vanal isasel 8000, mitte 16000 nagu varem väideti. Vastsündinul ainult sadakond. Okkas vahetuvad järk-järgult, täielik vahetus umbes aasta jooksul.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
