Virgina Woolf (1882-1941) Kew Gardens 1.Tegevus toimus juulikuus Kew pargis lillepeenra juures , kus liikusid inimfiguurid peenarde vahel. Iga lõik algab paarikeste kohta lillepeenra juures ning üldiselt seal see ka kestab kui just pärast seda pole kusagile liikumist. Inimestele meenutas see pargis käimine/olemine vanu mälestusi ja asju. Suurt osa mängib ka teo ning lillede ümber toimuv. Novell jaotub nagu kolmeks üheks osaks on justkui tigu. Jutus oli küll neli paari, kuid teojutt, mis vahelduseks tuli, jaotas need paarid ainult kolmeks. Esiteks üks abielupaar kahe lapsega, teiseks kaks meest, kellele järgnesid otse kaks naist ning kolmandaks üks noorpaarike ja veel lõpuks oli tigu. 2.Simoni vaatepunktist toimus kogu tegevus. Kui ta seal pargis oli siis ta jälgis teisi inimesi,nende tegemisi ja rääkimisi. Kogu toimuvat ümb...
Oli süvapsühholoogilise suuna juhtivaid Third level Fourth level kirjanikke Fifth level Briti kirjanik ja feminist Virginial oli kuus poolõde-venda 1912 abiellus kirjanduskriitik Leonard Woolfiga Koos soetati trükipress,millega pandi 1917.aastal alus kirjastusele Hogarth Press 1941 aastal tegi Woolf enesetapu,uputades end Ouse'i jõkke Looming Loomingu põhisisuks on inimeksistentsi olemuse väljendamine, kujundiks vormimine. Tegelaste eesmärk: peatada aeg ja ruum, noppida välja oluline, puhastada see ja lasta valgusel sellest läbi kumada. Oma romaanides rakendas ta teadvuse voolu tehnikat. Teostel puudub kindel süzee, jutustust siduv intriig, pole sõlmitusi ega lahendusi, järjekindlat tegevustikku. Ta oli julge eksperimentaator. Veendunud feminist.
Pealegi ei saanud vaimukuse ja loovusega hiilgav Virginia oma soo tõttu astuda ülikooli nagu tema kaks venda. Hilisemas elus suurt mõju avaldasid Woolfile aga eeskätt lapsena kogetud tragöödiad. 1895. aastal suri Woolfi ema, 1897. aastal poolõde Stella Duckworth, Aastal 1891 pandi tema 21- aastane poolõde Laura hullumajja, kus ta oli surmani 1945. 1904. Aastal suri isa ning 1906. aastal vend Thoby. Saadud vapustuste tulemusena kannatas Woolf kogu ülejäänud elu sagedaste depressioonihoogude all. Virginia vaimset tasakaalutust süvendas ka tema ja ta 3 aastat vanema õe Vanessa seksuaalne väärkohtlemine 12 ja 14 aastat vanemate poolvendade poolt. Perekonna riismed kolisid Bloomsbury linnaossa, kus nende majas hakkas koos käima noortest intellektuaalidest koosnev nn. Bloomsbury Group, millesse kuulusid m. h. kirjanduskriitik Clive Bell, biograaf Lytton Strachey ja majandusteadlane John Maynard Keynes. Ka Woolf võttis
Kew Gardens Virginia Woolf 1. Novelli aeg ja ruum 2. * Kelle vaatepunktist on sündmused edasi antud? * Mida saame tegelaste kohta teada? * Mis ühendab tegelasi? 3. * Novelli keelekasutus ( lause pikkus ja keerukus). * Kuidas haakub sisuga? Too näide. 4. Kuidas tõlgendada ( oma arvamus) 1. Novelli ruum leiab asukoha Kew Gardens'i lillepeenra juures. Iga lõik paarikeste kohta algab lillepeenra juures ning üldiselt seal see ka kestab, kui just pärast seda pole kusagile liikumist. Suurt
sageli romaanides kombeks on. Kuna teoses on väga vähe dialoogi ja tegevust, näeb põhiliselt tegelaste sisemonoloogi, mõtteid ja suhtumist üksteisesse. Inimesed on küll omavahel seotud, kuid neid eristab siiski üksteisest keerukas mõttemaailm, mida keegi teisele ei avalda. Võiks öelda, et selline inimene on eesti inimene, kes elab oma peas, teistega väga avameelselt ei suhtle, ning hoiab ka oma tegudes põhiliselt omaette. Samas arvan, et tegelikult on Woolf väga täpselt saanud kirja panna selle, millised on kõik inimesed. Kuigi me üksteise sisse ei näe, avab see raamat ukse meie kõrval olevate inimeste mõttemaailma; kuna kõik on oma arvamuste ja mõtetega üksi, ei tea me teistest pooltki nii palju, kui tegelikult võiks. Aga milliseks kujuneks teos siis, kui mrs Ramsay räägiks mehele täpselt ära, mis ta temast arvab, milline on tema arvates meessugu üldse, ja milleks on naised? Kõik oleks
Aastal 1917 avastati tal tuberkuloos. Kafka ravis ennast korduvalt sanatooriumites, kuid ta tervis ei paranenud ja 1. juulil 1922 jäi ta pensionile.Franz Kafka oli kolm korda kihlatud (kahel korral Felice Baueriga), kuid ei abiellunud.Teosed: "Metamorfoos" (1915) , "Otsus" (1916) , "Karistuskoloonias" (1919) , "Maa-arst" (1919) , "Näljakunstnik" (1924) , "Protsess" (1925; eesti keeles 1966, 1987, 2004) , "Loss" (1926) , "Ameerika". Virginia Woolf (sünninimi Adeline Virginia Stephen; 25. jaanuar 1882 London 28. märts 1941) oli briti kirjanik ja feminist. Virginia Woolf sündis Londonis söör Leslie Stepheni ja tema naise Julia Duckworthi tütrena. Tal oli kuus (pool)õde- venda.Virginia Woolfi ema suri 1895 ja 18-aastane poolõde Stella 1897 ning sellest ajast peale kannatas Virginia kogu elu tasakaalutuse ja depressioonihoogude all. Aastal 1891 pandi tema 21-aastane poolõde Laura hullumajja, kus ta oli surmani 1945
· Äratas laiemat tähelepanu mereteemaliste lühinäidenditega. · Oma psühholoogilistes draamades kasutab ekspressionistlikke võtteid, milles luubi alla võetakse kesklassi ameerika perekond ning näidatakse, kuidas suhteid ja saatusi määravad alateadvuses juurduvad kompleksid ja keelatud kired, peidetud pahed ja hukutavad ihad. · Peaaegu kõigis tema teostes oli traagiline ja isikliku pessimismi tükike. · Teosed: näidend-" Anna Christie" Virginia Woolf (1882-1941) · Sündis Londonis · Briti kirjanik ja feminist. · Tema ema suri kui Virginia oli noor ning neiu kannatas kogu elu tasakaalutuse ja depressioonihoogude all. Peale isa surma kolisid õdede-vendadega teisse linna. · Tema 21-aastane poolõde pandi hullumajja, kus ta hiljem ka suri. · Virginia abiellus kirjanduskriitikuga (Leonard Woolfiga) · Oli mitmeid enesetapukatseid. · Lõpetas elu enesetapuga, uputades enda jõkke.
Modernism Sergei Saal Modernism • Moderne ehk uudne, nüüdisaegne • Avaldus kirjanduses ja kunstis • Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega • Vahel kasutatakse terminit "modernism" ka uusaja sünonüümina • Modernism kestis kuni II ms, teiste allikate järgi 1960. aastateni, mil hakkas üle kasvama postmodernistlikuks Modernistlik kirjandus • Kujunes välja 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses peamiselt Euroopas ja Põhja-Ameerikas • Põhiideeks: „Kunst kunsti pärast“ • Püüti maailma täiustada ja parandada • Algselt avaldus modernism luules, kuid jõudis 20. sajandi keskpaiku ka proosasse ja draamasse • 3 defineerimis viisi: • Modernism kui üldmõiste • Kirjanduslookeskne • Modernismi defineeritakse teksti ja tegelikkuse suhte kaudu Virginia Woolf(25. jaanuar 1882 – 28. märts 1941) • Sünninimi Adeline Virginia Stephen • Briti kirjanik, kriitik ja feminist • Üks tuntuim...
Character sketch Shel "Orlando" Virginia Woolf Marmaduke Bonthrop Shelmerdine, Esquire was Orlando's second love interest, whom she married. They met in the nineteenth century. Orlando thought that she was dying when she heard Shel approach on his horse. Shel went to help her and basically "swept her off her feet". Moments later they got engaged. After knowing each other for two minutes, Shel and Orlando knew everything important about one another. Shel had a castle in the Hebrides, but it was ruined
Kirjandusteose analüüs ,,Tuletorni juurde" Virginia Woolf Tln 2005 1. Teose sisu lühikokkuvõte ,,Tuletorni juurde" on jaotatud kolme osasse. UKS lugu algab perekond Ramsay'ide suvekodus. See on suure perekonna maja, abikaasad oma kaheksa lapsega, nendel on pidevalt külalisi. Perepoeg James ootab homset päeva, et minna tuletorni, emamrs
especially more than Alex. I think that he was self-confident due to the fact that he was the on who started the rebellion against the cruel, heartless, cold-blooded Alex. I liked Georgie just for the reason that he stood up for himself and didn’t let others manipulate with him. But the fact that he did cruel and sadistic things makes me want to change my mind. Character sketch – Sasha Virginia Woolf – Orlando My this character sketch is going to be about Sasha from the book „Orlando“ written by Virginia Woolf. Firstly Sasha is a Russian princess, who travels to England to the court of King James I. Sasha awakens a feeling of despair in Orlando. Sasha who was exotic, mysterious, fascinating, unusual and mystical changed Oralndo’s complacency about his life. Before that Orlando was born into a nobel family and he had a great fortune and status
And so hold on when there is nothing in you Except the Will which says to them: "Hold on!" If you can talk with crowds and keep your virtue, Or walk with kings--nor lose the common touch, If neither foes nor loving friends can hurt you; If all men count with you, but none too much, If you can fill the unforgiving minute With sixty seconds' worth of distance run, Yours is the Earth and everything that's in it, And--which is more--you'll be a Man, my son! Virginia Woolf (Adeline) Virginia Woolf (25 January 1882 28 March 1941) was an English novelist and essayist regarded as one of the foremost modernist literary figures of the twentieth century. During the interwar period, Woolf was a significant figure in London literary society and a member of the Bloomsbury Group. Her most famous works include the novels Mrs Dalloway (1925), To the Lighthouse (1927), and Orlando (1928), and the book-length essay A Room of
Virginia Woolf (1882 – 1941, sündinud Stephen) Tema isa oli kirjanik ja kriitik Leslie Stephen. Väike Virginia hakkas juba lapsena jutte kirjutama, koostas vennaga kodus omatehtud ajalehte. Järjest surid Virginia ema (1895), poolõde, isa (1904) ja vend Toby (1906). Selle mõjul kujunes Virginial närvihaigus. 1912 abielu kirjanik Leonard Woolfiga (1880 – 1969). Aastal 1917 rajasid nad koos kirjastuse Hogarth Press. Woolfide ümber koondus kirjandus- ja kunstiinimeste seltskond, „Bloomsbury grupp“. Teosed: 1922 romaan „Jacobi tuba“ 1925 esimene modernistlik romaan „Proua Dalloway“. See on erinevate inimeste mõtete läbipõimunud võrgustik ühelainsal päeval. Paralleelselt esinevad rikas daam proua Dalloway, kes tegeleb õhtuse peo ettevalmistamisega ja 1. maailmasõja veteran, noor ja haritud abielumees Septimus, kes aga kannatab hallutsinatsioonide käes ja sooritab lõpuks enesetapu. Täiesti erinevate inimeste maailmad on siiski kuidagi seoses....
olemas.Tal on laps,armastav mees,kaunis kodu ning kõigele lisaks ootab ta ka teist last.Kõigist kolmest tundub tema masendus kõige sügavam,kuigi tal on kõige rohkem mille pärast õnnelik olla.Seetõttu ongi ilmselt tema olukorda küllaltki keeruline mõista,kuna mulle otseselt selgeks ei saanudki,mis oli tema õnnetuse algseks põhjuseks.Filmi lõpus tuli välja, et Laura on Richardi ema ning et ta jättis ta lapsena maha. Virginia Woolf oli raskelt haige ning arstid olid tal soovitanud kolida Londoni äärelinna Richmondi,kus ei toimunud suurt midagi ning mis mõjus talle vägagi masendavalt, kuna ta oli harjunud Londoni tormilise eluga.Ta tundis end justkui lõksus olevat ning samuti kohutasid teda tema 2 teenijannat, kes tema kallal pidevalt õiendasid.Ka tema abikaasa ei mõistnud teda täielikult ning ka see viis Virginiat sügavamale põhja,mis lõppes enesetapuga. Inimesed peavad vastu üksteise pärast.
,,Tuletorni juurde" 1. Teose idee Virginia Woolf sai inspiratsiooni teose kirjutamiseks oma vanemate elust ning kirjutas teose, et mõista oma vanemate suhet (Samuti kuidas inimesed lähedase surma suhtuvad). Eesmärk oligi ehk läbi kirjutamise mõista inimeste vahelisi suhteid ja kasvatada arusaamispüüdu, tasakaalutunnet ja sallivust. Prous Ramsay üritab olla rõõmus, õrn ja hell ning võitleb selle eest, et lapsed elaksid endiselt nö ,,kaitstud" lapsepõlves, ta tahab, et lapsed usuksid, et kõik on hästi.
Küsimuste vastused 1. Millist 20. sajandi ajajärku (umbkaudsed aastad) üldiselt peetakse kirjandusliku modernismi ja postmodernismi eristuspiiriks? Eristuspiiriks peetakse üldiselt 40ndaid ja 50ndaid aastaid, kusjuures mõned peavad postmodernismi alguseks 1941. aastat (surid Virginia Woolf ja James Joyce): piiriks on pakutud ka II maailmasõja lõppu või mõningaid eriliselt uudseid kultuurilisi sünnitisi (S. Becketti ,,Godo't oodates", 1953) 2. Nimetage vähemalt kolm tuntumat teadvuse voolu / sisemonoloogi kasutajat 20. sajandi kirjanduses. · Virginia Woolf · William Faulkner · James Joyce 3. Milline kirjanduslik liikumine eelnes James Joyce'ile Iirimaal? Nimetage selle kaks esindajat. James Joycei modernismile eelnes iiri sümbolistide hulgas 19
erinevas stiilis. Lõpus on päeviku katked jne. 100 a tagasi oli see ebatavaline, see et kirjanik kirjutas erinevas stiilis. 1922 ,,Ulysses" seda eesti keeles ei ole. Tõlkida on võimalik, aga ei ole mõistlik palju läheb kaduma. See on nagu pooleldi lugu, jutt ja teadus mis püüab võtta kokku kogu inimkonna kultuuriloo. Epifaania valgustus, kirjaniku ülesanne oli pakkuda meeleselgust ja ülendust. 1939 ,,Finnegans Wake" kokkusulandunud keel ta oli lõksus teadlane. Virginia Woolf Alguses meeldis Joyce, aga hiljem ei meeldinud talle tema roppused. Ta pani asja kirja peenemalt ja naiselikumalt. Elas samal ajal kui Joyce (1882-1941) elu lõpetas enesetapuga, kannatas skisofreenia all. Tema essee ,,Oma tuba", räägib sellest, et olla kirjanik on vaja raha ja oma tuba. Shakespeare´i õde näiteks oli sama andekas kui tema vend aga ühiskond ei andnud võimalust väljendada. Marcel Proust (Prantsusmaa) 1871-1922
edasiandmisele; (Elu) Korrapäratuse (kunsti) korrapära vahekorra uurimisele,Süzee mõju vähendamisele; Narratiivne sissepoolesuunatus,Enesest-teadlik narratiiv,Proosa fiktiivse olemuse esiletoomine,Romaani vorm & olemus;,Läbiv teema: romaanikunst, meedium kui aines, loomisprotsess = lugu; süvapsühholoogiline romaan,filosoofilis-intellektuaalne romaan,absurdi romaan,sürrealistlik romaan maagilis-realistlik romaan James Joyce teadvuse vool Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog Albert Camus eksistentsialistlik romaan Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus Gabriel Garcia Marques maagiline realism 9. sümbolism- hendrik visnapuu, helbemäe Sürrealism-Karl Ristikivi, Jüri Üdi, Ilmar Laabani ja Andres Ehin Ekspressionism-M. Under Impressionism-Tuglas, Gustav Suits. 10.sai alguse 20
(Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben Jonson, Milton, Pope) prantsuse klassitsismi eleegia 18.-19.saj sentimentalismi ja romantismi eleegia (surma ja kalmistu teema: Thomas Gray) Epigramm Algselt mälestusmärgi või kingi pealdis, hiljem lühike luuletus Väike maht Satiirilisus Puänt Mihhail Bahtin (1895- 1975) "Eepos ja romaan" Romaan Ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr Teisi zanre parodeeriv või jäljendav (V. Woolf: romaani "kannibalism") Enesekriitilisus Peegeldab tegelikkuse muutumist ja arengut Romaani kangelane on kujunev ja muutuv Romaan ja eepos Eepiline minevik, algallikate ja esiisade maailm VS voolav ja mööduv kaasaeg Rahvapärimus, üldkehtivad väärtused VS mitteametlik naerukultuur, väärtuste ümberväärtustamine Suletus, distantseeritus VS avatus, lõpmatus (saamine), vahetu kontakt Valmis, lõpetatud, terviklik olemine VS isiklik
piimamees" Psühholoogiline 19. saj II pool Prantsusmaa · Viidatakse sündmuste · Faulkner "Põuane realism tagamaadele, põhjustele, September" tagajärgedele Süvapsühholoog 19. saj II pool Prantsusmaa · Kirjaniku ül. On jäädvustada · Woolf "Kew iline realism minevikku Gardens" · Kasutatakse aistinguid, lõhna, hetkeks nähtud eset või kuuldud heli Maagiline 19. saj I pool Ladina- · Ajaloo ja üleloomuliku · Màrquez "Vöga
Film põhineb Michael Cunninghami teosel ,,Tunnid" ning jutustab loo sellest, kuidas Virginia Woolfi teos ,,Proua Dalloway" mõjutab kolme sarnase eluga, kuid erineva põlvkonna naist. Nad kõik võitlevad endi elus ühel või teisel viisil depressiooniga ning suitsiidiga ning teevad tõsiseid pingutusi, et mööda saata kurbi ja lõputuid tunde oma elust. Esimene neist, ning ka kõigi teistega kõige tihedamalt seotud, on veidi hullumeelsusele kalduv kirjanik Virginia Woolf (Nicole Kidman), kes kirjutab parasjagu ,,Proua Dallowayd" Ta oli oma abikaasa Leonardiga Londonist äärelinna kolinud, et saada üle teda vaevavast depressioonist. Tema armastav mees oli väga hoolitsev ning tegi naise jaoks kõik, mis tema võimuses. Vaatamata sellele tundus Virginia tüdinud, ei hinnanud mehe ponnistusi ning käitus nagu tänamatu jõmpsikas. Teiseks naiseks on 1950ndatel Los Angelese äärelinnas elav rase depressiivne koduperenaine Laura Brown (Julianne Moore)
Inglisekeelsete allikates nimetatakse modernismiks 20. saj algul alanud perioodi. Saksa- ja prantsusekeelsed allikad peavad modernismi alguseks 19. saj keskpaika. 19. saj avaldasid oma teooria inimese ajaloost ja arengust C. Darwin ja K. Marx. Sellega seati ootamatusse valgusse küsimus inimese olemusest ja tähendusest. Hakkas kujunema arusaam tegelikkuse illusoorsusest. Tööstus, tehnika ning kasvavad linnad tekitasid uue keskkonna. Demokraatia arenes (kõik inimesed on võrdselt väärtuslikud). Ümbrus oli muutunud ning keset seda ei olnud ka enese isiksus enam iseenesestmõistetav. Modernistlikud tegelased ei tea sageli, kes nad on. Nad võivad avastada, et neis peitub keegi teine, ning see võib olla hirmutav. Samuti võivad nad avastada, et on kelegi teise inimese võimuses. Modernistlikel tegelastel tuleb esitada endale küsimusi näiteks selle kohta, mida tähendab olla naine, kuidas ollakse naine või mees, keda ning kuidas tohib armastada....
Kuna esikohal on peategelase sisekõne, siis puudub romaanis ühtne järjepidev tegevuse arendus ja peatükkide järjekordki pole oluline. Sageli tulevad mängu müüdid, unenäod, tegelaste kahestumine, ka nimede vahetumine. Stiilivõtetest on olulisel kohal sümbol, krotesk, absurd ja must huumor. Reaalsed sündmused põimuvad fantaasiamaailma ja seega on osa modernistlikke romaane mitmetasandiliselt mõistetavad. Marcel Proust, James Joyce, Franz Kafka., Virginia Woolf. JAMES JOYCE (1882-1941) iirlane, Dublinist, vaeses peres. Õppis jesuiitide koolides, Dublini ülikoolis. Ütles end kirikust lahti. 1902 viibis J Pariisis, vireledes, kirjutas luulet. Naases Dublini, elas Martello kindlusetornis. Naasis elukaaslase Nora Barnacle'iga Mandri-Euroopasse. Andis Triestes inglise keele tunde - ,,Dublinlased". I maailmasõda pagulus Zürichis ,,Kunstniku noorpõlveportree" ja näidend ,,Pagulased"
kella kaheksa paiku hommikueinet tõi, jäi seekord tulemata. Seda ei olnud veel kunagi juhtunud. K. ootas pisut aega ja nägi oma voodist, et vastasmajas elav vanaeit teda kuidagi hoopis erakordse uudishimuga silmitses, siis aga, ühtaegu kummastust ja nälga tundes kõlistas ta kella. Tuntumaid moderniste · Maailmas · Eestis · Knut Hamsun (1859-1952) · Gustav Suits (1883-1956) · Virginia Woolf (1882-1941) · Friedebert Tuglas (1886-1971) · Marcel Proust (1871-1922) · August Gailit (1891-1960) · James Joyce (1882-1941) · A. H. Tammsaare (1878-1940) · Mina Loy (1882-1966) Knut Hamsun · Sündis Kesk-Norras 4. augustil 1859. · Ta oli Norra romaani- ja näitekirjanik. · Oma esimese teose kirjutas kaheksateistaastasena. · Läbimurre kirjanduses tuli aastal 1890 romaaniga "Nälg". · Aastal 1917 ilmus tema kuulsaim teos "Maa õnnistus",
20.-21. sajandi olulisemad proosateosed 1. Richard Aldington ,,Kangelassurm" 2. Isaac Asimov ,,Asum" 3. Margaret Atwood ,,Teenijanna lugu" 4. Julian Barnes ,,Maailma ajalugu 10 ½ peatükis" 5. Saul Bellow ,,Hertzog" 6. Ingmar Bergman ,,Laterna magica" 7. Lois Paul Boon ,,Menuett" 8. Richard Brautigan ,,Arbuusisuhkrus" 9. Mihhail Bulgakov ,,Meister ja Margarita" 10. Anthony Burgess ,,Kellavärgiga apelsin" 11. Heinrich Böll ,,Grupipilt daamiga", ,,Piljard kell pool kümme" 12. Albert Camus ,,Katk" 13. Truman Capote ,,Külmavereliselt" 14. Michael Cunningham ,,Tunnid" 15. Robertson Davies ,,Mässajad inglid" 16. Umberto Eco ,,Roosi nimi", ,,Baudolino" 17. William Faulkner ,,Hälin ja raev" 18. Francis Scott Fitzgerald ,,Suur Gatsby", ,,Sume on öö" 19. John Fowles ,,Prantsuse leitnandi tüdruk", ,,Maag" 20. William Golding ,,Kärbeste jumal" 21. Günter Grass ,,Plekktrumm" 22. Knut Hamsun ,,Maa õnnistus"...
Nimetage kummaltki üks romaan. Flannery O'Connor ('Wise Blood'), Katherine Anne Porter ('Ship of Fools') 19. Millist romaani peetakse tavaliselt esimeseks ladina-ameerika maagilise realismi esindajaks? Kes oli selle autor ja mis riiki ta esindab? Mehhiko kirjaniku Juan Rulfo ,,Pedro Páramo" 20. Nimetage vähemalt kolm tuntumat teadvuse voolu / sisemonoloogi kasutajat 20. sajandi kirjanduses. James Joyce, Virginia Woolf, William Faulkner 21. Milline kirjanduslik liikumine eelnes James Joyce'ile Iirimaal? Nimetage selle kaks esindajat. Iiri kirjanduse renessanss; esindajad William Butler Yeats, John Millington Synge 22. Nimetage kolm 19. sajandi lõpu ja/või 20. sajandi alguse teoreetikut / filosoofi, kes on tugevasti mõjutanud järgnenud kirjandust. Thomas Mann, T. S. Eliot, Jean-Paul Sartre 23. Nimetage kolm absurditeatri juhtfiguuri.
teda näeks . Eugene O'nelli - pani aluse moodsale USA näitekirjandusele. Tema loomingus põimuvad ekspressionism, psühholoogiline realism ja sümbolism. Oluline motiiv tema teostes on udu, mis sümboliseerib kogu inimese elu hämarust, tema subjektiivset ja ebareaalset maailma, inimese petlikku optimismi. Tema tegelased eelistavad enesepettust ja seda, et neile valetatakse.Teostes esineb palju vägivalda ja inimkannatusi . Virginia Woolf tugevaks küljeks on sisemine dialoog ja teostes puudub kindel süzee, jutustust siduv intriig, ning pole sõlmitusi ega lahendusi üks kuulsamaid romaane on Proua Dalloway Erich Maria Remarque'i Eluaastad 18981970 · Kodanikunimi Erich Paul Remark (Paul isa, kuid hiljem vahetas selle ringi ema nimega Maria) · saksa kirjanik · kuulus kadunud põlvkonna kirjanike hulka · teostes palju autobiograafilist · psühholoogiline realism
Aeg voolab subjektiivselt, pindtekst on fragmentaarne ja lähedane kaosele. Vaatepunkt muutub. Kaob jutustaja kõiketeadmine ning kindel ja ühene sotsiaalne ja moraalne hinnang oma tegelastele. Kasutatakse jutustajaid, kes on osa romaani tegevusest, kogevad jutustatavat isiklikust, spetsiifilisest ja piiratud vaatepunktist (näit. Faulkneri Hälin ja raev: Benji (idioot), Quentin suitsiidne), Jason (piiratud, jõhker-asjalik); V. Woolf Mrs. Dalloway (Clarissa ja Septimus Smith); J. Joyce Ulysses: Leopold Bloom ja Stephen Daedalus); Tulevad uued väljendamistehnikad : sisemonoloog, teadvuse vool, sellega koos lause hävitamine selle traditsioonilises mõttes. teadvuse vool >< sisemonoloog. Teadvuse vool > erinevad meetodid, mida kasutatakse tegelase teadvuse kujutamisel. Sisemonoloog > teadvuse voolu alaliik, eesmärk
8. puudub ühtne, järjepidev tegevus, peatükkide järjekord pole oluline 9. müüdid, unenäod, tegelane kahestunud 10. nimede vahetamine, paradoksid, must huumor, tegevus mitmel tasandil korraga Modernistliku romaani liigid: · süvapsühholoogiline romaan · filosoofilis-intellektuaalne romaan · absurdi romaan · sürrealistlik romaan · maagilis-realistlik romaan Esindajad: · James Joyce teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism Eksistentsialism Eksistentsialism see on filosoofia, mis lähtub inimese sisemisest eksistentsist ja rõhutab tegelikkuse lõhestumist teadvuse ja asjade sfääriks
Süvapsühholoogiline realism alateadlikult meenub mingi reaalne olukord elust. Kirjaniku ülesanne on jäädvustada minevikku. Olulised ei ole minevikuvälised piirjoone (haridus, ühiskondlik positsioon), vaid üksnes see, mis on puudutanud inimese sisemust. Seda tehakse emotsionaalse ja intiimse mälu kaudu. Kasutatakse aistinguid, lõhna, hetkeks nähtud eset või kuuldud heli. See on meie süvateadvuses. Virginia Woolf ,,Kew Gardens" Maagiline realism päris Ladina-Ameerikast. Reaalse ajaloolise teadlikkuse läbipõimunine fantastiliste ja üleloomulike kujunditega. Gabriel Garcia Marquez ,,Väga pikkade tiibadega väga vana mees" Renessanss Itaaliast alguse saanud kultuurivool 14-16. sajandil. Kirjanduses ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes.
g. from elevated to the commonplace); collection of fragments; experimentation with language. At the end of Eliot’s career – plays, e.g. “Murder in the Cathedral” (1935). Also a critic – criticism and poetry become almost indistinguishable. Virginia Woolf Virginia Woolf, nee Stephen (1882-‐1941) – modernist, one of the most innovative writers of her age, influential theorist. Great influence on feminist ideas. Strong visual quality of works. Bloomsbury group – English writers, philosophers and artists; met between about 1907
Kiiresti ühest tegevuspaigast teise; Üldist:-peategelased kuuluvad anonüümse ja bürokratiseerunud, ,,Teadvuse vool"->teadvus ühineb alateadvusega, lugejae avaneb tegelase kõrgemale võimule jäigalt allutatud ühiskonda. intiimse hingeelu varjatum pool. -loss ja kõrgem kohus sümboliseerivad bürokratiseerunud võimukeskust VIRGINIA WOOLF -peategelased ilma minevikuta Kasutas sisemonoloogi -unenäoloogika- loogika puudumine Vahetab jutustaja vaatepunkti -loogiline argielu ümbrus Elus kõige tähtsamad- ARMASTUS, SÕPRUS, PEREKOND, KODU. WILLIAM FAULKNER Põhiteemad- elu ja surm, ilu ja inetus, hea ja kuri
avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust 3. mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis keskendusid eelkõige sõjakoledustele ja sõjast tekkinud eluraskustele ESINDAJAD · James Joyce teadvuse vool · Virginia Woolf, William Faulkner teadvuse vool, sisemonoloog · Albert Camus eksistentsialistlik romaan · Franz Kafka absurd, maagiline realism, sümbol · Hermann Hesse süvapsühholoogia, eksistentsialism · Mihhail Bulgakov mitmetasandilisus, filosoofilisus · Gabriel Garcia Marques maagiline realism SÜMBOLISM - Sümbolism tekkis 19. sajandil Prantsusmaal. Näiteks ankur on lootuse sümbol
kasuaalsus ehk põhjuslik seos teksti osade vahel ning aja vool on segi paisatud; jutustus võib jaguneda mitmeks eri hääleks (erinevad vaatepunktid); sisemonoloog; teadvuse vool jne… ● Modernismi voole on palju. Esialgu 19. sajandil tekkinud impressionism ja sümbolism ning 20. sajandil tekkinud futurism, kubism, konstruktivism , absurd , ekspressionism, dadaism, sürrealism. ● Näited: Inglise kirjanik Virginia Woolf, romaan "Proua Dalloway" (1925); Iiri kirjanik James Joyce, romaan "Ulysses" (1922); Tšehhi kirjanik Franz Kafka, romaan "Protsess" (1925); Saksa kirjanik Thomas Mann, romaan "Buddenbrookid" (1901); Ameerika kirjanik Ernest Hemingway, "Ja päike tõuseb" (1926); Saksa kirjanik Erich Maria Remarque, "Läänerindel muutuseta" (1929); Vene kirjanik Vladimir Nabokov, "Lolita" (1955), Bulgakov "Meister ja Margarita". POSTMODERNISM
Teosed on seotud kindla sündmuse, koha vms. ja alati püütakse viidata nähtuse põhjustele,tagamaadele ja tagajärgedele. *William Faulkner ,,Põuane september" Süvapsühholooiline realism tekkis 19.saj.II poolel. Teose eesmärgiks on jäädvustada enda poolt läbi elatud minevikku,olulised ei ole mineviku välised piirjooned,vaid üksnes see,mis on puudutanud sisemust,kujundanud intiimmälu.Asutakse otsima ja taaslooma läbielatud aega emotsionaalse ja intiimmälu kaudu. *Virginia Woolf ,,Kew Gardens" Filosoofiline romaan - Tekkis 19.saj.II poolel.Teoses püütakse küsimustele vastata toetudes mõistusele.Teostes võidakse kasutada seetõttu ka sümbolismi. *Thomas Mann ,,Tobias Mindernickel Intellektuaalne romaan tekkis 19.saj.II poolel. Vaimse unistuse läbisurumine, täideviimine.Tahetakse öelda,et oma unistuse täitmise nimel tuleb teha kõik. *Hermann Hesse,,Laulik" Naturalism tekkis 19.saj.II poolel.Teos on kraad kangem kui realism,kirjeldused on veelgi täpsemad
Sentimentalism on 18. sajandi alguses enne romantismi tekkinud kirjandusvool, mida iseloomustab liialdatud tundelisus, nutulisus, emotsionaalsus. Sentimentalistid seadsid klassitsistide mõistuslikkusele vastu tunnetekultuse. Teostes püüdsid nad avada kannatava inimese sisemaailma. Sageli kaldusid nad liialdustesse, muutusid härdameelseks. Eesti kirjanduses on sentimentalismi seepärast nimetatud ka haleduse vooluks. Sentimentalistid pöörasid suurt tähelepanu looduskirjeldustele. Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism Tekkis 1789 1830 Prantsuse revolutsiooni algusest tööstusrevolutsioonini. Kirjanike iseloo...
1. Kuningas Oidipus on teos mehest, kellel, hoolimata püüdlustest, ei õnnestu ettekuulutatud saatust muuta. Oidipus iseloomult on ennesekindel, heasoovlik ning abivalmis, kuid samas ka jäärapäine. Kui ta oli valmis isegi Kreoni tapma, kuid mitte mingil juhul uskuma, et ta ise ongi Laiose hukkaja. Teose alguses Oidipus oli julge, kõrk, mässumeelne, täis elutahet ja soovi valitseda oma. Raamatu lõpuosas on ta muutunud allaandlikuks, elus pettunuks ja ennast vihkavaks meheks. Süütu Oidipus torkab endal silmad peast ja lahkub kõigist hüljatuna maapakku. Ta on mõistnud, et enda saatust pole võimalik muuta, aga muidugi see pimedus näitab seda, et oma viha ja võimu tõttu teda ei taha mittemidagi märkata. Oma tragöödia kaudu Sophokles rõhutab, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab alati ju...
Soodom ja Komorra 5. Naisvang 6. Kadunud Albertine 7. Taasleitud aeg Teos räägib ise Minategelase Marceli elust, tema õnnestumistes ja ebaõnnestumistes naistega. Proust toob mängu oma eluaja sündmusi näiteks Dreyfusi afäär. Swanni iseloomustab ta iseendana. Marcel ei taha Albertinest Swanni tütrest loobuda. Teos räägib siis kuidas mees naist jälitab ja teda vangis hoiab jne. Teos lõppeb sellega et Marcel tunneb jälle seda lapsepõlve headusaja tunnet. Virginia Woolf Elas aastatel 1882-1941 Isa oli tal rüütlistaatusega mainekas biograaf. 1912 abiellus naine ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos ta 1917 asutas Hogarthi Pressi kirjastuse. Nende kodu Londonis kujunes Bloomsbury rühmituse keskuseks. Virginia alustas realistliku kirjandusega. Põõrangut eksperimenteeriva jutustuskunsti poole märkis romaan ,,Jacobi tuba" Romaanis ,, Kew Gardeles" nähtub Woolfi kaldumus lüürilis-kujundliku proosa poole. 1942 aastal
Luigi Pirandellot. Tekkis 20.saj alguses. Vana realism ja kirjandusliku tetri traditsioonid olid oma aja ära elanud, teater sedais eesmärgiks luua uudne kunstiline maailm, kasutades senisest mitmekülgsemalt om spetsiifilisi väljendusvahendeid. Draama muutumises rääkisid kaasa ka sajandi alguses esile kerkinud modernistlikud voolud futurism, dadaism,sürrealism-piirid sageli ähmastusid. Virginia Woolf (1882-1941)-Oli üks süvapsühholoogilise suuna juhtivaid kirjanikke. ,,Teadvuse voolu" esimesi sõnastajaid Virginia Woolf sündis Londonis silmapaistva literaadi tütrena ja sai hariduse kodust. Uus lähenemisviis ilmnes kõigepealt tema lühiproosas, näiteks novellis ,,Kew Gardens" (1919), kus esitatakse Londoni botaanikaaia külastajate jutukatkeid, seejuures lugejale ütlemata, kes on kõnelejad. Tema teose ,,Kirjutamata romaani" tegevus toimub vagunis
Teinekord kasutatakse sellise postmodernismi "moodi" oleva kirjanduse puhul ka mõisteid "post-postmodernism" ja "meta-modernism". Vt ka Jonathan Safran Foeri "Äärmiselt vali ja uskumatult lähedal" (2005) b) modernismi mõjud. Möödunud sajandi esimese poole eksperimendid elustuvad mitmetes uutes romaanides. Kõigepealt on täheldatud nn "ühe päeva romaanide" taastulemist. Üks päev on teost raamiv kujund, millega mõõdetakse kogu elu ja terve maailma tähendust. Vrd. Virginia Woolf "Mrs Dalloway" (1925) või James Joyce "Ulysses" (1922) ja Don DeLillo "Cosmopolis" (2003). Teine modernistlikust poeetikast pärit võte on paljude vaatepunktide kasutamine, kus lugu jutustatakse viie-kuue tegelase teadvusvoolude kaudu, mis kõik omavahel ristuvad; samal ajal jääb "tõde" ikka ähmaseks ja lõpp avatuks. Vt nt Ali Smith "Juhuslik" (2005). c) realismi uus laine, "reaalsuse" jõuline sissetung ilukirjandusse, pöördumine fakti või dokumentaalsuse poole
· It was Horace Walpole who described Ham House as a `Sleeping Beauty`. · Today the house boasts one of the finest Stuart interiors in the country, lavish plasterwork, silverwork, tapestries, silk damasks. · Located - Richmond Park. Fitzroy House · Fitzrovia dates back to the 18th century and has been for many years well known for its writers and artists. · From H.G. Wells and George Orwell, to Charles Dickens and Virginia Woolf - its inhabitants have left an indelible mark. · Although it is well known that the Irish playwright George Bernard Shaw resided in Fitzroy Square, it is a lesser-known fact that he also lived with his mother on the 1st floor of 37 Fitzroy Street from 1881-1882. · 75 years later, writer and philosopher L. Ron Hubbard made 37 Fitzroy Street his London base. · Ron Hubbard wrote many of his best-known works whilst in London.
ühiskonnas ja kultuuris valistevatest soohierarhiatest. Miks on oluline niisugust arusaama kanda üle kirjanduse analüüsi, ehk teisisõnu, kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega? Virginia Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: „Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal olema raha ja oma tuba“. See sisaldub Woolfi naistele ja kirjandusele keskenduvas essees „Oma tuba“ (1929). Niisuguse väitega juhib Woolf tähelepanu sellele, et kirjandust ei saa uurida, pööramata tähelepanu kirjanike sotsiaalsele staatusele, üldse naiste ja meeste asendile ühiskonnas. Woolf otsib oma essees (inglise) ajaloos naiskirjanikke, kuni 19. sajandini peaaegu tulutult. Ta küsib, milliseid järeldusi saab selle põhjal teha, kas seda, et ajaloos pole lihtsalt olnud andekaid naisi, kes võinuks kirjutada häid kirjandusteoseid või on
humanity. Sub movements: surrealism, formalism, avant-garde, symbolism, imagism Structuralism: Writers used myth and music as a part of the books structure. J. Joyce "Ulysses". Deep structure is the same as in "odyssey" and T.S. Elliot "the fisher king"-more complicated experiment. Aldous Huxley ,,point counter point"-builds his chapters on principles of music. R. Aldington ,,death of a hero"-a jazz novel. Polyphony-harmony. Cacophony Virginia Woolf ,,the waves"-symphony. Psychoanalysis: The greatest influence of psychoanalysis on literary production has probably been to add legitimacy to the already-existing trends towards greater psychological introspection and towards more prominent and franker discussions of sexuality. Main characteristic features of Modernism: Characteristics of Modernism Formal characteristics(11) · Open Form · Free verse · Discontinuous narrative · Juxtaposition (kõrvutamine)
Stiilide piirid puudusid, kõik oli kokku sulanud. Modernsim oli reaktsioon arenenud ühiskonnale. Katse kirjeldada, analüüsida ja hinnata muutunud olukorda, korrastada purunenud maailma. Henri Bergson- Minevik, tulevik ja käesolev hetk elavad meis eluvooluna. Me ei tea midagi. On reaalne aeg, kus elab loodusteadus ja kogemuste aeg, mida kutsume eduks. Aeg voolab, me saame kõigest teada intuitiivselt. Modernistlik proosa: Inglise- James Joyce, Virginia Woolf, David Herbert Lawrence. USA- William Faulkner, Gertrude Stein, Ernest HemingwayFranzes Scott Fitzgerald. Saksa- Franz Kafka, Thomas Mann, Herman Hesse, Hugo von Hofmannstahl, Robert Musil, Alfred Döblin, Arthur Schnitzler. Prantsuse- Marcel Proust, Andre Gide. Itaalia- Italo Svevo. Hispaania- Miguel de Unamuno. Autor kaob (kõike teadva jutustaja kadumine), mitte lineaarne, mitmekihiline, vihjeline ja katkendlik kogemus, fragmentaarsus, intertekstuaalsus
35-aastasena loobus astma pärast ühiskondlikust elust ja pühendus romaani kirjutamisele. Kavatses kirjutada 7osalise romaani, 16 köidet: ,, Kadunud aega otsimas" . Teoseid iseloomustas süvapsühholoogiline analüüs. Tekst on üles ehitatud jutustaja mälestusele Prantsusmaa peenemast seltskonnast, kellesse ta ise suhtus irooniliselt. 1912 valmis 1.osa, mille pidi avaldama oma raha eest. 1913 ,,Svanni armastus" , ,,Soodam ja Gomorra". Seda nimetatakse impressionismiks. Virginia Woolf ( 1882-1941 ) Tema isa oli tuntud biograaf. Kodus oli rikkalik raamatukogu. 1912 abiellus ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos asutas kirjastuse. 1922 ,, Jakobi tuba" . Loobus korrapärasest süzeest. Oli andekas esseist. 1929 ilmus esseede kogu ,,Oma tuba". 20.saj feministlik kirjanik. Esines Camebridges ettekandega, millega kritiseeris jutustamismaneeri. Pihtimuslik romaan ,,Dalloway". ,, Tuletorni juurde ,, seda peetakse tema esindusteoseks. James Joyce ( 1882-1941 )
vägivald I.maailmasõja ajal. Leiti, et vägivalda tuleks aktsepteerida. Sürrealism on puhas psüühilne automatism, mille abil väljendatakse kas suuliselt, kirjalikult või mis tahes muul viisil mõtte tegelikku funktsioneerimist. Kirjutada tuleb kiiresti ja enne läbimõeldud süzeeta. Midagi ei tohi meelde jätta ja kirjutatut vahepeal üle lugeda. "oivaline laip" - igaüks lisab luuletusse omapoolseid ridu, teadmata midagi eelnevast tekstist. Inglismaa Virgina Woolf alustas oma loomingut realistlikus laadis. Pöörangut eksperimenteeriva jutustuskunsti poole märkis romaan "Jacobi tuba", kus korrapäraselt arenevast süzeest on loobutud. Jäädvustab peategelase elukäigu eri ruumidese kuuluvaid fragmente. Essees "Oma tuba" esines ta naiste loominguliste õiguste kaitsjana, saades 20.sajandi feministliku kirjanduse klassikuks. Peateos: "Tuletorni juude". Romaanis ei toimu näiliselt midagi. Autor
“Kuningas Oidipus”, Sophokles 1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil. Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel. Mis “Kuningas Oidipuse” kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklesepoolsest töötlusest? Müüt pärimuslik sakraalne anonüümse autorsusega lugu, millel on arhetüüpne või universaalne tähendus ja mida jutustatakse teatavas kogukonnas ning mis on sageli seotud rituaaliga; jutustab üliinimlike olendite, nagu jumalate, pooljumalate, kangelaste, vaimude või tontide tegudest, on asetatud väljapoole ajaloolist aega ürgsesse mineviku või eshatoloogilisse tulevikuaega . Tragöödia teemadeks on õiglus, jumalad, saatus. Tragöödia olemus või tuum: inimese kannatused. Tragöödia tooraineks on müüdid Ei ole võimalik otse kõrvutada Sophoklese tragöödiat ja Oidipuse müüti, sest tragöödia on ise üks müüdi osa ning teisalt müüt ei esine mingil fikseeritud...
· Ülemlinnapea valitakse iga aasta mihklipäeval ja ta astub ametisse novembri teisele laupäevale eelneval reedel. · Traditsiooniliselt on Londoni ülemlinnapea põhiline ülesanne olnud esindada, toetada ja edendada Londoni City ettevõtteid ja esindada selle elanikke. · Londoni linnapea amet nimetati ümber Londoni ülemlinnapeaks aastal 1354 · Praegu tegutsevad Citys peamiselt finantssektori ettevõtted. · Oma linnapea Fiona Woolf · Linnapea amet seati Londonis sisse 2000. aastal. · Londoni linnapea on täitevvõimu juht. · Kogu 19. sajandil oli maailma esmane ärikeskus ja see on jätkuvalt suur kohtumispaigaks ettevõtetele · Teine äripiirkond eksisteerib väljaspool linna , Canary Wharfis , 4,0 km ida poole · Linnas on elanikke umbes 7000, aga umbes 300.000 töötab seal, enamasti finantsteenuste sektoris · Kuninganna peab luba küsima kui tahab Citysse tulla
Egiptlase Naguib Mahfouzi teoste tegevustik leiab aset valdavalt Kairos. Eksistentsialistlik kirjanik. Teosed käsitlevad väga laia hulka teemasid. 4 41. Nimetage üle maailma kuulsaim soome romaan. Mika Waltari „Sinuhe” 42. Nimetage kolm Nikos Kazantzakise teost. „Askees”, „Viimne kiusatus”, „Alexis Zorbas” 43. Kelle kirjutatud on romaan „Orlando” (1928)? Selle autoriks on Virginia Woolf 44. Mis rahvusest oli Ivo Andric ja mis on tema kuulsaim romaan? Jugoslaavia rahvusest, kuulsaim romaan on „Sild Drina jõel” 45. Nimetage kolm prantsuse „uue romaani” esindajat. Michel Butor, Alain Robbe-Grillet, Nathalie Sarraute, Claude Simon 46. Nimetage kolm James Joyce'i teost. Novellikogu „Dublinlased”, romaan „Kunstniku noorpõlveportree”, näidend „Pagulased”, suurromaan „Ulysses”, romaan „Finnegans Wake” 47. Nimetage india kirjanikke.
century and secondary level at the beginning of the 20 th. Education is mandatory from ages five to sixteen. (Except when you are born in late July of August) Britain is also rich in literature and the best known writers in the world have been born there, such as William Shakespeare, who is widely regarded as the greatest writer in the English language. Among the earliest writers are Geoffrey Chaucer, Thomas Malory, Jane Austen, Charles Dickens, Virginia Woolf and of course J.K. Rowling. Scotland's contribution includes the detective writer A. C. Doyle, Sir Walter Scott, R. L. Stevenson and Robert Burns. Music from Britain and the UK has achieved great popularity since the 1960s, but one must not forget composers of classical music and folk music. Traditional music is a broad concept, as there is much variety between the different regions of England. Folk music varies from county to county and even within cities like London. 10. Sports
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
