arengusse. Vene Rahvamuusika Erinevalt meie teistest lähinaabritest esineb vene rahvalaulus mitmehäälsust. Vene rahvalaulu lauldi ilma saateta. Sangarilaul ehk bõliina jutustas venelaste võitlusest võõraste vastu. Tuntumad vene rahvapillid on: gusli, balalaika, domra, bajaan ja 7 keelega kitarr. Löökpillidena kasutatakse puulusikaid. Vene rahvatantsud on hoogsad ja nendest tuntumad on hopakk, trepakk ja kasatsokk. Romanss Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul.
Üks mõjurikkaimaid nähtusi Euroopa kirjandusloos olid hispaania romansid. Kui mujal Euroopas taas avastati rahvaluule peamiselt alates romantismist XVIII sajandi lõpupoole, siis Hispaanias hakati romansse ja muid rahvalaule kirja panema juba XV sajandil. XVI sajandil ja edaspidi ilmus rohkeid romansikogusid ehk romansseerosid. Lüüriliste rahvalaulude kõrval oli hispaania romanss peamiselt eepiline luuletus, milles pajatati rahvusliku ajaloo kõige värvikamatest seikadest. Lisaks keskaegse ajaloo suursündmustele — nagu rekonkista, s.o maa tagasivallutamine mauridelt — oli romansside aineseks sageli ka hispaanlaste (kristlaste) ja mauride vahekord piiri aladel. Teemasid laenati nii vanadest kroonikatest kui ka selleks ajaks juba hääbunud kangelaslauludest. Arvukalt romansse on loo dud Hispaania rahvuskangelasest Cidist ja teistest sangareist
uusaeg (17 saj. tänapäev) · 17 saj. tekkis uus stiil, tippvormiks kujunes koorikontsert, esitasid segakoorid · kontsertides väljendusid 18 saj. klassikalise ooperi ja instrumentaalmuusika saavutused · 17 saj. 2 poolel tekkis uus laululiik kant (3 häälne salmilaul, esialgu vaimuliku tekstiga, hiljem ilmaliku) ilmaliku muusika areng · kiriku ja ilmalik muusika mõjutasid teineteist kõrvuti levides ja arenedes · 17 saj. linnades tekkisid linnalaul ja romanss · enamasti salmilaulud, mida lauldi : klaveri, harfi, viiuli, kitarri, mõne väikese ansambli saatel, lähedased rahvalaulule · sisuks : teemad, mis olid seotud linnaolustikuga ja armastuslüürikaga · 18 saj. lõpu ja 19 saj. kuulsamad romansimeistrid : A. Ljabjev, A. Varlamov, A.Guriljov · romansid väljendavad : nukrust, igatsust, neis on tundeküllane meloodia Instrumentaal muusika · mõjutas LääneEuroopas leviv romantism
· Kiievi-Venemaa, Novgorod · BÕLIINAD vene vägilaslaulud · SKOMOROFF rahvalaulik, kutselised muusikud, laulavad, tantsivad, mängivad pilli, mustkunstnikud, näitlevad, taltsutavad loomi. Kirik ei sallinud. 1649. aetakse välja. · 18. saj trükiväljaanded rahvalauludest · Talupojalaulud, aeglased, lüürilised, polüfiinilised, mitmehäälsed muutub kaovad saatehääled harmooniline mitmehäälsus, rütmiliselt igava, · 18. saj linnalaulud · Romanss, tantsumuusika, -laulud · Ristiusk võeti vastu 998. aastal KIRIKUMUUSIKA · Õigeusk, jumalateenistus (Bütsantsist) · Dmitri Bortnjanski 1751 1825, tuntuim helilooja, 7a õuekapellis Peterburis, 10a õppis Itaalias, 1769. a ÕUEKAPELLI JUHT · 17. saj mitmehäälsus · Uus zanr VAIMULIK KONTSERT KOORILE (dünaamiline, kontrastne, kõlav, mitme koori vaheldumine) · Vassili Titov tuntuim autor PROFFESSIONAALSE MUUSIKA SÜND · 18. saj ooperitrupp Araja
Keskaja töö. 1.Mis on kantsoon? Kantsoon on vana prantsuse ja itaalia luulezanr,lembelaul,mis koosneb viiest või seitsmest stroofist ning ülistab rüütlite armastust.Kantsoon muusikas on lihtne ilmalik laul või ka laulva meloodiaga instrumentaalpala.Kantsoonide autoritena on tuntud Dante Alighieri ja Fracesco Petrarca. 2.Mis on katrään? Katrään on värsinelik,neljarealine salm. 3.Mis on romanss? Romanss on lüüriline instrumentaalsaatega soololaul. 4.Mis on sonett? Sonett on luulevorm,mis pärineb keskaegsest itaalia kirjandusest.Seda võib pidada Euroopa luule levinuimaks kinnisvormiks.Sonetil on 14 värsi rida. 5.Loetle luuleteemad keskajal? Rüütliluule keskajal väljendas elurõõmu,selle teemadeks olid noorus,kaunidus,harmoonia,armastus,seiklus,kirg ja nauding.Iga trubaduuri auasjaks oli lauludega oma daami võluda ning tema vooruste ülistamisel teisi laulikuid ületada 6
Antiikkunsti eeskujude järgimine Keskaja imetlus tähistab Kindlate vormitunnetustega stiil Omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis pooldasid Uued ühised ideaalid sidusid inimesi ja võimaldasid neil uskuda maailma mõistuspärasusse ja harmooniasse. Inimesed , kes eemaldusid kõigist ühiskondlikest rühmadest ja tundsid end üksildasena. mõiste päritolu Ladina keelsest sõnast classicus mis Tähendas "esmaklassiline", "parim" Keskajal kasutati Lõuna-Euroopas sõna "romanss" romaanikeelsete rahvalaulude ja muinasjuttude kohta. Keskaegse rahvaluule juures hinnati selle fantaasia- ja tundeküllust ning teatud salapära; seetõttu seostus sõna "romanss" kaasaegse kunstiga, kus leiti samu tunnuseid. põhi- tunnus Klassitsistid kalduvad olemasolevat maailma pidama parimaks kõikidest võimalikest. Romantikutele on aeg ja koht, kus nad viibivad, halvim võimalus. põhinõue Õilis lihtsus ja vaikne suurus.
Miks on raske määratleda romantismi? Romantismi on võrreldes klassitsismiga raskem määratleda ja iseloomustada, eelkõige sellepärast, et üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Nii kunstiloomingus kui ka kunsti tajumises on romantikule esmatähtis üksikisiku sisetunne. Seetõttu on romantismil palju tunnuseid. Romantismi mõiste päritolu Selle kohta on mitu seletust. Keskajal kasutati Lõuna-Euroopas sõna „romanss“ rahvakeelsete, s.o. romaanikeelsete rahvalaulude ja muinasjuttude kohta, et neid eraldada ladinakeelsetest tekstidest. Keskaegse rahvaluule juures hinnati selle fantaasia- ja tundeküllust ning teatud salapära; seetõttu seostus sõna „romanss“ sellise kaasaegse kunstiga, kus leiti samu tunnuseid. Romantismi põhitunnused Sõna „romantism“ päritolu viitab romantismi ühele tüüpilisele tunnusele- see on keskaja imetlus. Selle tärkamiseks oli mitmeid põhjusi
4.Rüütliluule aeg, koht, teemad, sisu, liigid-10.-12.saj. Lõuna-Pr Provance'i maakond. /Olulisel kohal on armastuse ootus ja igatsus. Rüütel tunneb kiindumust aadli daami vastu, selleks võib olla ka kuninganna. Armastust käsitletakse õisatundega./Rüütliks kujunemine algas juba 7.aastaselt. 7-14paas, majapidamistööd. 14-21paas kannupoiss, võistluskunsti alged, relvade eest hoolitsemine. 21-...paas rüütel./ Kantsoon, sirventees, tensoon, pastorell, serena, alba, ballaad, romanss ja romaan. 5.Renessansiajastu aeg, tunnused-14.saj. Rüütlikultuur kaob minevikku, inimene vabaneb kiriku ainumõju alt, kerkib esile uus haritlaste põlvkond, arenevad arhitektuud, skulptuur ja maalikunst. 6.Dante ,,Jumalik komöödia"-peateos. ZANRID-poeem, õnneliku lõpuga. SISU-autor kujutab inimese teekonda pärast surma. EHITUS-kolm osa: 1. põrgu, 2.puhastustuli ja 3.paradiis. Teos on allegoorilis sümblistlik. Autor kujutab end elava inimesena, keda valdavad erinevad tunded-
Vene romantism 18. sajandi esimesel poolel jõudis alles Venemaale kunstmuusika (läbi Itaalia muusikute). Venelased tegelesid ainult koori muusikaga, vaimuliku muusikaga ja mängiti vene rahvapille. Õppida sai ainult Itaalia muusikute käe all. 19 sajandil läks vene kõrgseltskonnas moodi romanss (segu mustlasmuusikast ja vene rahvalauludest). Romanss - soololaul, armastuse teemaline, tänapäevalgi populaarsed. Neid kirjutasid Aleksandr Varlamov ja Aleksander Aljabjev. Peterburi konservatoorium avati 1862. Aastal. 1866. Avati teine kõrgem muusikaasutus Moskva konservatoorium. MIHHAIL GLINKA (1804 - 1857) Kasvas üles mõisas, rikkast perest. Hariduse sai koduõpetajatelt. 1818- 1822 õppis Peterburi aadlipansionaadis, kust sai korraliku üldhariduse ja oma esimesed klaveritunnid. Esimesed teosed olid romansid, mis ei
Eepos hümn farss Miniatuur ood miraakel Essee serenaad müsteerium Värss romaan epigramm e raidkiri vodevill lisaks on veel eepika ja lüürika vahepealne zanr LÜROEEPIKA poeem romanss passioon
1820-1830 Mõistet "romanss" kasutati keskajal Lõuna- Euroopas rahvakeelsete (so romaanikeelsete) rahvalaulude ja muinasjuttude kohta 18. saj lõpul tõusis huvi keskaegse rahvaluule vastu, milles hinnati selle fantaasia ja tundeküllust ja salapära Üldiste reeglite puudumine Kunstniku kordumatu isikupära Üksikisiku sisetunne Keskaja imetlus Kaugete maade või ajastute imetlus Rahulolematus kaasajaga Kahtlemine ja pettumus valgustusaja ideaalides Vastandumine mõistusekultusele Kunstniku eriline seisund ühiskonnas "Boheemlus" Tähtis on loomisseisundis viibimine Kunstnikke ühendas ellusuhtumine mitte
Vene Muusikaseltsi osakonna esimees Muusikakooli direktor Põgenemine Eesti Estonia dirigent Pedagoog Tallinna konservatooriumis Looming Viis sümfooniat "Hioob" Kooriteosed Orelija kammermuusika "Metsateel" 1895 Isiklik Rahvuslane Lipu heiskamine oma majale 24.02.1950 Artur Kapi tänav Kohvik "Arturi juures" Heliloojate Kappide majamuuseum Artur Kapi kuulsaim romanss "Metsateel" http://www.youtube.com/watch?v=Ungmzh1u4Ao Tänan kuulamast!
tähtsal kohal on viiul. Kolmandaks kuulasime keelpillikvartetti, milleks oli F.J. Haydn Keelpillikvartett b-duur, I osa, esitaja The Salomon Quartet. Keelpillikvartett on 4-osaline muusikateos neljale keelpillile (kaks viiulit, altviiul ehk vioola ja tsello). Haydni kvartetis enamus aja mängib tsello ning sellele järgneb kaks akordi. Neljandaks kuulasime instrumentaalkontserti ühte pala, milleks oli W.A. Mozart Klaverikontsert nr 20 d-moll, II osa (''Romanss''), esitaja Ivan Klansky, klaver orkester Praha Virtuoosid, dirigent Jiri Belohlavek. Instrumentaalkontsert on 3.osaline muusikateos soolopillile orkestri saatel. Klaverikontserdi esitas Mozart ühel oma olulisematest autorikontsertidest Viinis 1785.aastal. Teos on sisukas ja suure väljendusjõuga, mille I osa läbib traagiline konflikt. Aeglase II osa algus, imelise pilvitu meloodiaga romanss tasakaalustab avaosa raskemeeldudt, kuid sellele
1.MILLAL VALITSES KESKAEG, SELLE PERIOODI OLULISEMAD TEADUSSAAVUTUSED. 5. 16. SAJAND TRÜKIKUNSTI ARENDAMINE, KOOLIDES VABAKUNSTI JA MEHHAANILISTE KELLADE LEIUTAMINE 2.KESKAEGSED RAHVUSEEPOSED ,,LAUL MINU CIDIST" ,,LAUL IGORI SÕJARETKEST" ,,ROLANDI LAUL" ,,NIBELUNGIDE LAUL" 3. RÜÜTLILUULE LIIGID KANTSOON, SIRVENTES, TENSOON, PASTORELL, ALBA, SERENA, BALLAAD, ROMANSS 4. RENESSANSS- AEG, MÕISTE SISU. RENESSANSS OLI 14-16 SAJAND ITAALIAST ALGUSE SAANUD ANTIIKSEST HUMANISMIST JA KUNSTIST MÕJUSTATUD MURRANGULINE LIIKUMINE EUROOPAS. ARHITEKTUURIS LOOBUTI GOOTIKA KAANONITEST, TAAS TÕUSID AUSSE ANTIIKARHITEKTUURILE OMASED EHITUSVÕTTES, PROPORTSIOONID JA HARMOONIA. EESTISSE JÕUDIS RENESSANSI MÕJU 16. SAJANDI ALGUL PEAMISELT SAKSA- JA MADALMAADE KAUDU. 5. PETRARCA- "LAULUDE RAAMAT", SONETI MÕISTE.
Siiski on klassitsism ja romantism eri tasandite või eri tüüpi mõisted. · Klassitsism- tähistab kindlate vormitunnustega stiili · romantism- on aga omapärane ellusuhtumine ja mõtteviis, mis võib väljendada erinevates stiilides ja vormides. · Antiikkunstist · valgustajad ja väljakaevamised · eelkõige sellepärast, et üldiste reeglite asemel on romantikud toonitanud iga kunstniku kordumatut isikupära. Üksikisiku sisetunne. · Tuleb Lõuna-Euroopa sõnast ,,romanss" · keskaja imetlus, eksootiliste maade imetlus, rahulolematus kaasajaga · esitatud ideed loomuliku, looduslähedase elu paremusest ja tema tsivilisatsioonikriitika olid lähtekohaks paljudele romantikutele · väljendas kahtlust või pettumist valgustusajastu ideaalides. Tunnete ja instinktide tähtsust. Kunstniku originaalset eneseväljendust. Ühendas ellusuhtumine mitte sarnane vormikäsitlus. · Vanaaegse stiili jäljendamine, minevikustiilide taaselustamine
Artur Kapp Fred-Georg & Raigo 2016 Artur Kapp (1878-1952) · Sündis 28.02.1878 Suure-Jaanis · Suri 14.01.1952 Suure-Jaanis · Eesti helilooja, dirigent ja pedagoog Tähtsus Eesti muusikaloos · Ta kirjutas 5 sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. · Ta lõi oratooriumi "Hiiob" , kooriteoseid ligi 100, oreli- ja kammermuusikat · Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. · Arturi kuulsaim teos on romanss "metsateel" Loomingu tähtsamad zanrid · Orkestrimuusika · Oreliteosed · Koori- ja soololaulud Loomingu mõjutajad · Tema suurejoonelist, ülev- ranget stiili kujundas klassikalis-romantiline traditsioon Bachi ja Beethoveni, saksa ja vene romantikute looming. · Artur Kapi suunda eesti muusikas arendasid edasi tema õpilased Eugen Kapp, Evald Aav, Riho Päts ja paljud teised. Huvitavad faktid · Ta asus õppima 13 aastaselt Peterburi
Keskaja olulisus:*uued keeled*kaubanduslikud linnad*kapitalistlik majandus*tuuleveskid, kompass. Dateering Eur-s 5-15 saj. Keskaeg valmistas ette uute rahvaste ning kultuuride sündi ning uute religioonite levikut. Kirjanduszanrid:*proosas: romaan, novell. *lüürikas: sonett, ballaad, romanss *draamas: müsteerium, miraakel, farss. Keskaja kirjanduse arenguetapid 1)varakeskaeg 5- 10 saj, ladinakeelsus, rahvustunde mahasurumine 2)klassikaline keskaeg 11-15 saj, linnade kasv, intellektuaalne aktiivsus, rahva- ja rüütlikirjanduse areng. Vanim keskaja eepika 1)keldi eepika- mütoloogia, esiisade vägevuse kinnitamine 2)islandi eepika-jumalad, kangelased, müütilised loomas, uskumused maailma kohta. Kangelaslaulud-nimetus pärit Prantsusmaalt, värsivormis.
· Trubaduurid on luuletajad, heliloojad ja lauljad ühes isikus · Luuletamine ja luuletuste ettekandmine oli väga auväärne tegevus Rüütliluule vormid · Luulevormidest olid juhtivad: · Kantsoon armastusteemaline luuletus · Sirventees teenistuslaul, sõttaminekulaul · Tensoon kahe poeedi vaidlus · Itk konkreetse isikuga seotud leinalaul · Alba koidulaul · Sereena õhtulaull · Pastorell rüütli ja karjuseneiu armastuslaul · Romanss rüütli ja daami armastuslaul · Ballaad tantsulaul Rüütliromaan · Alguse said Prantsusmaal · Enamasti kirjutatud värsivormis · Rääkisid ajaloolistest pärimustest ja legendidest · Põhilised teemad · Armastus · Sõda · Tegelasteks tihti kuningad ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid · Tihti esineb rüütliromaanides üleloomulikke motiive Rüütliromaan · Bütsantsi romaan loo aluseks on kreeka kirjanduse süzee, lugu räägib kahe armastaja seiklusest
Prantsusmaa: „Rolandi laul“ Saksamaa: „Niebelungide laul“ 10. Mida nimetati kurtuaasseks kirjanduseks? Rüütlikirjandust (viisakas, peenekombeline). 11. Kes olid rüütlikirjanduse levitajateks (kuidas neid tegelasi nimetati)? Trubatuurid (luuletajad, heliloojad, lauljad). 12. Rüütlikirjanduses üks peamiseid kultuseid Daamikultus 13. Nimetada kuningas Arturiga seotud legende? 14. Nimetada keskaegseid luulevorme. Alba, Ballaad, Romanss, Kantsoon, Vers, Lee, Itk, Pastoraal, Tensoon. 15. Nimetada keskaja draama vorme. Müsteerium, Miraakel, Moralitee, Farss. 16. Nimetada keskaja linnakirjanduse vorme. Fablioo, Novella, Švank.
Kapp, G. Heuer. konservatooriumis 1939. aastani A.Uritamm Tallinna ning pärast seda elas surmani Konservatooriumis 1935 Suure-Jaanis ning on maetud Suure-Jaani kalmistule. Looming Artur Kapp kirjutas viis sümfooniat ja hulgaliselt teisi sümfoonilisi teoseid. Samuti lõi ta oratooriumi "Hiiob", kooriteoseid (ligi 100), oreli- ja kammermuusikat. Eriti tähelepanuväärsed on tema oreliteosed. Arturi kuulsaim teos on romanss "Metsateel", mille ta lõi 1895 (mõningail andmeil 1897). Artur Kapp oli väga võimekas organist ja virtuoosne improvisaator. Isiklikku Isa Joosep Kapp oli Suure-Jaanis koolmeister ja organist. Abikaasa oli Gertrud von Ruckteschel. Poeg oli helilooja Eugen Kapp. Vennad olid kooliõpetaja ja organist Hans Kapp ning kirikuõpetaja Aleksander Kapp. Venna Hansu poeg oli helilooja Villem Kapp. Villem ja Artur Kapp
MIKK MURDVEE Mikk Murdvee on Eesti kirjanik, viiuldaja ning viimasel ajal kõige rohkem tuntud dirigendina, seda ka väljaspool Eestit. Ta sündis 20. märtsil 1980. aastal. Tema ema oli Niina Murdvee, samuti viiuldaja ja kui Mikk kooli läks, hakkas ema oma poega Tallinna Muusikakeskkoolis erialaselt õpetama. Miku vanaisa Vladimir Alumäe oli Tallinna Konservatooriumis viiuliproffessor. 1988. aastal asus Mikk õppima Eesti Muusikaakadeemiasse ning peale seda Soome Sibeliuse Akadeemiasse, mille lõpetas 2005. aastal viiuli erialal. Sealsamas õppis Mikk Murdvee ka dirigeerimist. Sibeliuse Akadeemias toimus õppimine järgmiselt: tund salvestati videolindile ja pärast toimus õpilaste ühine analüüs. Seal pidi läbima palju erinevat muusikat ja repertuaari tuli hästi tunda. Ta on esinenud viiulisolistina ERSO, Tallinna Kammerorkestri ja Sibeliuse Akadeemia sümfooniaorkestriga, viimast on ta ka juhatanud. Viimati juhatas 2006. aastal operetti "Lõbus l...
näiteks: Riho Päts, Evald Aav, Gustav Ernesaks jne. LOOMING Tema looming on väga rikkalik 5sümfooniat, orkestriteosed, oratoorium ,,Hiibo" , koorimuusikat, kammermuusikat, ja täiesti erilist kohta omavad rohkearvulised oreliteosed 2 orelikontsertit orkestriga, 2 orelisonaati, koraalifantaasia, koraalieelmängud, prelüüdid ja fuugad ning Toccata. Kõige tuntum Artur Kapi teos on romanss ,,Metsateel" TÄHTIS 24.veebruaril 1950a. heiskas Artur oma majale Tallinnas Eesti lipu. Nii tuntud inimesele ei julgenud võimud midagi teha. See oli ainus juhtum Eesti NSVs ajavahemikul 19451986, kus avalikult heisati sinimustvalge lipp, selle heiskaja oli teada ja teda ei karistatud. Artur Kapi kunagine kodutänav Tallinnas kannab nime A.Kapi tänav.
3 c-moll (1955-1961) Keelpilliorkestrile · Eleegia (1913, pole säilinud) · Neenia c-moll (1928, red. 1969) · Eleegia e-moll keelpilliorkestrile ja harfile (1931, red. 1969) · Muusika keelpillidele (Introduktsioon ja fugaato) (1942, red. 1963) · Lüüriline süit (klaviir 1942-1943, orkestreeritud 1945) · Moderato assai G-duur (klaviir 1940. aastad, orkestreerimisaeg teadmata) · Viis pala keelpilliorkestrile (koost. 1953) · Andante moderato (Romanss) d-moll ja Tants G-duur (klaviir 1953, orkestreerimisaeg teadmata) · Lüüriline pala nr. 2 G-duur oboele ja keelpilliorkestrile (1955, samal aastal ka oboele ja klaverile) · Sümfoniett g-moll (1965-1967) Puhkpilliorkestrile · Avamäng C-duur (1948) · Pidulik marss B-duur (1951) Instrumentaalkammermuusika: Keelpillikvartetile · Keelpillikvartett nr. 1 c-moll (1925) · Keelpillikvartett nr. 2 f-moll (1930-1931)
Jooned rüütlikirjanduses: 1) daamikultus, 2)maisem ja ilmalikum elutunnetus 3) kirjanduse funktsioon laienes st. Hakkas mõjutama elu 4) tekivad autorid. Rüütlikirjanduse teemad: Noorus, kaunidus, harmoonia, armastus, seiklus, kirg ja nauding.Luulevormid: kantsoon-lüüriline, armastusteemaline luuletus. Sirventees-sõttaminekulaulTensoon-vaidlusluuletus, pastorell-luuletus rüütli ja karjasneiu kohtumisest.Alba- hommikulaul, serena-.õhtulaul, Ballaad-tantsulaul refräänidega, Romanss- neiu kaebelaul.Rüütliromaan iseloomustus- Õhiteemaks armastus ja sõda, olid seiklusrikkad, juhtuvad imed või erakordsed sündmused. Rüütliromaanide põhiliigid 1)Arturi ehk ümarlaua romaanid 2)Graaliromaanid 3)romaanid Tristanist ja Isoldest 4)Romaanid Aleksander Suure seiklustest. Renessanssiks nim. Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetus, kuulutades naasmist antiikkultuuri juurde.Humanism- See on õpetlane, kes süvenes
· Isabelli ideed on Martinile raamatu kirjutamisel abiks. Martin ei pane tähele Isabelli pidaveid teemastid enesetapust · Isabelli raske saatus - keerulised suhted emaga (Ema kartis Isabellist ilma jääda ning keelas tal Saksamaale klaverit õppima ja karjääri tegema minna) · Ei soovi, et keegi nende suhtest teaks ( naabrid, tuttavad) · Leppisid kokku, et nende suhe kestab seni, kuni laev Delose'lt tagasi jõuab (30 päeva) · Martini unenägu · Romanss hakkas lõppema, kuid Isabell ilmus kõigi nähes Martini juurde, tülitsesid. Martin kuulis hiljem, et Isabell oli teinud enesetapu · Martin sõitis perele puhkusele järgi. Tahtis kaitsta oma tütart sama saatuse eest, mis oli tabanud Isabelli (ema rikkus tütre tuleviku) Probleemistik · Õpetaja ja õpilase vahelised suhted · Mehe ja naise vahelised suhted · Ema ja tütre vahelised suhted · Martini ja armukese (Isabelli) vahelised suhted
Saj II pooltänapäev) ilmaliku ja kirikumuusika areng jätkus.kirikumuus areng- 17.Saj tekkis uus stiil partiiline laul mille tippvormiks kujunes koorikontsert. Need sarnanesid orkestrikontsertitele. Koorikotsrt. Esitasid segakoorid. Tekkis ka uus laululiik 'kant'(ehääkne salmilaul) oli esialgu vaimuliku sisuga. Ilmaliku muus areng- kirikukontserdite eeskujul hakati looma ilmaliku sisuga koorikontserte, ka kant omandas pikapeale ilmaliku sisu. 17.Saj tekkisid linnalaul ja romanss. Rikkamates kodudes laulid romansse ja laule õhtuti, tavaliselt klaveri harfi viiuli või mõne ansambli saatel. Levisid suuliselt. Romansse lõid enamik 19 saj vene helilooj.
dirigendina Estonias ning pedagoogina Tallinna Konservatooriumis. Loomingu alla kuuluvad oratoorium „Hiiob“, patriootilise sisuga kantaadid „Päikesele“ ja „Ärka, rahvas“, 5 sümfooniat, instrumentaalkontserdid orelile, metsasarvele ja klarnetile ning tšellole ning kõik koos sümfooniaorkestriga, orelimuusika, soololaulud, instrumentaalmuusika, kooriteosed „Mu süda“ ja „Palumine“ ja 4 süiti sümfoonia orkestriga. Arturi kuulsaim teos on romanss „Metsateel“, mille ta lõi 1895 aastal. Artur Kappi tähtsus põhines tema teoste nimistuses, kus olid esikohal suurvormid. Tema klassikalis-romantiline väljenduslaad pakub nii sügavamõttelisi ja tõsiseid, kuid ka lüürilisi meeleolusid. Ta oli Rudolf Tobiase õpilane ning teda loetakse koos Rudolf Tobiasega Eesti sümfonismi rajajaks.
Rhythm ja bluus pluss tempo andsidki kokku rock'n'rolli. Sai alguse Vietnami sõda ja tekkisid sõjavastased hipid ja nende tunnuslause (make love, not war). Kõik see kulmineerus suure rokkfestivaliga. Tähtsamateks olid seal Bob Dylan ja Jim Hendrics ( heliefektid, hammastega mängimine, kitarride põletamine, improviseerimine). See oli teoreetiline pool kontsertloengust. Loengu jooksul esitasid nad kümme lugu. Esimene oli klassikaline romanss, see sisaldas rohkeid kaunistusi, oli voolava meloodiaga, nukrameelne ja intensiivne. Teiseks oli pala nimega ,,Cross roads", mis oli mõnusa rütmiga. Järgmine oli ehtne kantrilugu, mis tehti väga huvitavaks mängides seda slide'ga (tekitas pika pinina noodi lõppu). Esitati veel klassikaline rock'n'roli lugu, see oli kerge ja tempokas. Lugu ,,Yesterdayd" mängiti elektrikitarri ja akustilise kitarriga, nende kooslus oli väga hea. Järgmisena
Trubaduuride luule Trubaduurid on luuletaja, heliloojad ja lauljad ühes isikus. Luulevormidest olid juhtivad: 1. Kantsoon armastusteemaline luuletus 2. Sirventees sõttaminekulaul 3. Tensoon kahe poeedi vaidlus 4. Pastorell rüütli ja karjusneiu kohtumisest rääkiv luuletus 5. Alba hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkudes 6. Serena õhtulaul daamile 7. Ballaad tantsulaul (refrääniga) 8. Romanss neiu kaebelaul Rüütliromaan Varajaste rüütliromaanide aines pärines antiigist (näiteks 12. Sajandi "Aleksandri romaan", mis räägib keiser Aleksander Suure seiklusrikkast elust). Kõige rikkalikumat ainet pakkusid muistsed keldi müüdid, mille keskne kuju oli brittide legendaarne kuningas Artur. Muistsed keldi müüdid olid aluseks ka arvukatele romaanidele Tristanist ja Isoldest. "Tristani ja Isolde" lühikokkuvõte: Marc pidi Isoldega abielluma
armastusteemaline sõttamineku laul poeedi vaidlusena luuletus PASTORELL ALBA Kahekõneline Hommikulaul luuletus rüütli ja öiselt romantiliselt karjusneiu kohtumiselt kohtumisest lahkudes ROMANSS SERENA Kui armsama sõtta Õhtulaul daami või merele saatnud akna all neiu kaebelaul Rüütliluule mujal maades ◦ Kandus edasi Saksamaale ja Itaaliasse ◦ Saksa aladel tegid meisterlaulikud oma tsunftid ◦ Sellega sai rüütlikirjandusest käsitööharu
siseloomustas kogu keskaegset kultuuri. Rahva mõtteviis avaldus kaksikusuks: kristlik usutunnistus segunes rahvausundiga, religioosne vagadus rõõmsa ellusuhtumisega. Sünteesides kristlikku käsitlust, antiikkultuuri mõjutusi (koolides õpiti Vergiliuse ja Ovidiuse loomingut) ning rahvatraditsioone, lõi ta palju sootuks uut ja originaalset. Uued zanrid ja vormid tekkisid: · proosas(rüütliromaan ja novell), · lüürikas (kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss), · lüroeepikas (uut tüüpi kangelaslaulud, allegoorilised ja õpetlikud poeemid) · teatri arenedes ka draamas (müsteerium, miraakel, moralitee, farss) · Osa kirjanduszanreid oli ka otseselt kiriklikku päritolu (vaimulik luule, pühakute elulood, piiblilugude ümberjutustused, kultusdraama) Zanririkkusega kaasnes stiililine ja emotsionaalne värvirohkus. Keskaegset kirjandust ei iseloomusta ainult sünkjad toonid, vaid seal on küllalt ka elulusti.
juulil 2011. aastal legendaarses Londoni Roundhouse'is. Esitamisele tulid Ferenz Liszti parimad soolopalad, sealhulgas ,,La Campanella", ,,Rakoczy marss" ja Ungari rapsoodia nr 6. Langi kirglikku, südamepõhjast tulevat emotsionaalset sidet klaveriga häirivad vaid ehk liiga ärevad, fluorestseeruvad taustatuled. Iga klaveripala järel saal lausa upub aplausi pianisti rafineeritud mäng on toonud kohale väga palju klassikalise muusika austajaid. Esimene kontserdil kõlav Liszti romanss kannab nime ,,O pourquoi donc" e-mollis on vaikne ja romantiliselt hingestatud pala. Järgmisena kõlab klaverietüüd ,,Un sospiro", mis tähendab tõlkes ohet, teost on tehniliselt keerukas mängida, kuid Lang naudib trikitamist. Peagi kõlab ka peagi metsikus taktis kulges ,,Rakozcy marss", mille komponeeris vene pianist Vladimis Horowitz nii Berliozi kui ka Liszti marsi versioonidest, saades tulemuseks lõbusalt sähviva klaveripala. Sellele
kirjandust. Et rüütlikirjanduse teke oli seotud kõrgaadliga, nimetati seda ka kurtuaasseks kirjanduseks. 1) Rüütliluule 2) Rüütliromaan Rüütliluules võeti kasutusele riim. Luule oli rahvuskeeles ja sellel olid kindlad autorid. KANTSOON armastus luuletus SIRVENTEES sõttamineku laul TENSOON kahe poeedi vaheline vaidlus PASTORELL luuletus rüütli ja karjuseneiu kohtumisest ALBA hommikulaul SERENA õhtulaul daami akna all BALLAAD refrääniga tantsulaul ROMANSS armsama sõtta või merele saatnud naise kaebelaul ITK kurb luuletus Rüütliromaani liigid: 1) Antiigiainelised ,,Aleksandri romaan" 2) Bütsansi romaanid ,,Aucassin ja Nicolette" 3) Bretooni romaanid: Kuningas Artur, Püha Graali romaanid, tristani ja Isolde romaanid LINNALUULE/ROMAAN (ÕPETLIKKUS/ALLEGOORIA) Linnakirjandus väljendas kaupmeeste, käsitööliste ja teist linnakodanike huve järjest tähtsamaks muutuv ,,kolmanda seisuse" maailmavaade.
Esinejad tõdesid, et jõudsid vaid ühe korra enne kontserdi andmist proovi teha ja mingit kindlat kava neil pole. Osa lugudest improviseerisid esinejad algusest lõpuni koha peal. Esitamisele tulid järgmised lood: 1) inBoili poolt: ,,Kallis proua" , ,,Ratas","Ketikoer", ,,Sinu maja", ,,Üks jõgi" 2)Tõnis Mäe poolt: ,,Jäljed", ,,Anna mulle andeks", ,,Ballaad", ,,Igatsus", ,,Laul Timmile", ,,Laul verelilledest", ,,Pühendus", ,,Rahus", ,,Romanss", ,,Olen valind tee". Üldiselt olid mõlemad esinejad väga hea diktsiooniga ja suutsid oma laulud hästi välja kanda, vaatamata sellele, et Tõnis Mäel oli hääl suhteliselt ära ja kähises. Sellepärast vabandas ta ka publiku ees, et ei esita mõnda lugu, mida kõik oodanud olid . Vahepeal kui Tõnis Mägi laulis mõnda oma laulu, proovis inBoil talle taustaks laulda, aga kohati tundus see sobimatu ja ei mõjunud esitusele hästi
· "Jõuluöö" "Sadko" metsasarvele, · "Sadko" · Teosed klarnetile, viiulile · sõjaväeorkestrile "Muinasjutt Tsaar · Op.6. 3 pala Saltanist" · Orkestriteos klaverile: Valss, · Hispaania "Surematu Kastsei" Romanss ja Fuuga Capriccio · "Kuldkikas" · Op.4. 4 pala · Sümfooniline süit · "Ilja Muromets" "Sehrezade", klaverile: Eksprompt, "Mlada", "Jõuluöö" Novellett, Skertso ja Etüüd · Op.7. 6 fuugat
"Lumivalguke" 3 Sümfooniat "Jõuluöö" Sümfooniline teos "Sadko" "Sadko" Teosed sõjaväeorkestrile "Muinasjutt Tsaar Saltanist" Orkestriteos Hispaania Capriccio "Surematu Kastsei" Sümfooniline süit"Sehrezade" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" Kammermuusika 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). Vokaalmuusika: Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel Kasutatud kirjandus: 1. http://www.lgmuusika.anke.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=69:nikolai-rimski- korsakov&catid=3:konspektid&Itemid=5 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Nikolai_Rimski-Korsakov
tegelasega, väga erinevatel teemadel, domineerib siiski armastusteema; Ristisõjalaul (chanson de croisade)- ristikäigu kirjeldus või üleskutse ristisõjaks; Itk (planch, planctus, lament)- konkreetse isikuga seotud leinalaul; Alba (alba, aube)- koidulaul, valvav teener manitseb hommiku saabumisel kallima juures ööd veetvat rüütlit; Sereena (serena)- õhtulaul, rüütel palub daamil endale uks avada; Pastoraal (pastorela)- rüütli ja karjusneiu armastuslaul; Romanss (romanza)- rüütli ja daami armastuslaul; Ballaad (balada, dansa)- tantsulaul tavaliselt koori refrääniga. Vanasti oli rüütellikkus see, et rüütel pidi olema aus, õilis ja ustav oma isandale, vapper, õiglane ja helde, võitlema paganate vastu (kui kristlane), olema seltskonna hingeks lossis (tundma käitumisreegleid, olema mitmekülgne (muusika, tants, laul, seltskondlik vestlus, luule). Ta pidi alati aitama hätta sattunud daami ja nõrgemaid, kes ise ennast kaitsta ei suutnud
daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teisest lahkuda. SEREENA õhtulaul, milles on välja kujunenud serenaad. PASTORAAL karjalaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema. ROMANSS käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Trubaduuride lüürika aineks on armastus, naudingud ja seiklused kõik see, mida kirik pidas patuks. Korraldati lauluvõistluseid, kujunes välja omapärane feodaalne daamikultus, mis andis tunnistust ka ühiskonnaelus toimunud muutustest: varem õigusteta naised võtsid provanssaali kultuuri õitseajal juba innukalt osa seltskonnaelust, mõned isegi luuletasid. Paraku katkes see areng 1209
- peenekombeline kultuur - keskne kuju on daamid - ülistab armastuse kaudu maist elu, millisena ühiskond tahab end näha - sõltub poeedi isikusest- platooniline, kirglik, daamikultus Leinalaul, nutulaul Romanss - Armuseiklused daamiga Linnakirjandus: - rahvalähedane - tegelased keskklassist(käsitöölised, kaupmehed) - protest ebavõrdsuse vastu(pilge mungad,kohtunikud) - moraal e. õpetussõna valm Renessanss Taassünd
Professionaalne muusika Venemaal saab alguse kirikumuusikast, kui tekkisid vaimuliku koorimuusikud. Romanss tekkis tänu kodus musitseerimisele, algallikaks olid vanad rahvalaulud. 3 meistrit: A. Aljabev, A. Varlamov, A. Guriljov. Võimas rühm : M. Balakirev, C. Cui, M. Mussorgski, A. Borodin, N. RimskiKorsakov. *Eesmärk: kujutada reaalset vene rahva elu ja olu. Muusikaline materjal oli seotud folklooriga, programmiline instrumentaalmuusika. Mihhail Glinka klassikalise koolkonna rajaja vene muusikas. Taotles rahvuslikkust,
peened kombed. Daamikultus. Hagiograaf see, kes paneb kirja pühakute elulood. Rüütliluule Rüütliluule rääkis armastusest, ülistas noorust. Tunded tähtsamad, kui abielusidemed. Abielluti positsiooni pärast. Luulezanrid · Kantsoon 3-7 salmi, lüüriline arm l. · Sirentus · Tsensoon 2 poeedi vaidlus · Pastorell- karjasetüdruku ja rüütli vestlus · Alva · Serena- õhtulaul · Ballaad refrääniga tantsuta laul · Romanss merele või sõtta saatmise laul Tannhauser, Wagner. Rüütliromaan Värsivormis enamasti, põhines ajalool või legendaarsetel pärimustel. Rääkis armastusest ja sõjast. Rüütliavantüür. Võideldakse ainult iseenda au ja kuulsuse eest. NN: Bütsansi romaan. Bütsansi kirjanduse kaudu Euroopasse jõudnud Kreeka süzee. Otsitakse Püha Graaali. Rüütlikirjandus oli väga avatud. Tristan ja Isolde
Mõned zanrid: · Kantsoon 37 salmist ja refräänist koosnev lüüriline, enamasti armastusteemaline luuletus. · Alba hommikulaul öiselt romantiliselt kohtumiselt lahkudes · Serena õhtulaul daami akna all · Ballaad refrääniga tantsulaul · Romanss armsama sõtta või merele saatnud neiu kabelaul 12. Linnakirjandus tekkis 13. sajandil. Väljendas kaupmeeste, käsitööliste jt linnakodanike huve. Kirjutasid peamiselt kirjanikud, kuid ka tavakodanikud. Mõned zanrid: · Fabiloo rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsialse suunitlusega lõhike värssjutustus või naljand argielu sündmustest. · Svank põhinevad rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised tüübid, kelle
kannupoiss · SERENA o Õhtulaul · ITK o Leinalaul, nutulaul · SENTSOON o Vaidlus kahe luuletaja vahel, teemaks armastus, kirjandus, poliitika,usk · PASTORAAL o Karjaselaul(rüütel ja karjaseneid) · ROMANSS o Armuseiklused daamiga Linnakirjandus: - rahvalähedane - tegelased keskklassist(käsitöölised, kaupmehed) - protest ebavõrdsuse vastu(pilge mungad,kohtunikud) - moraal e. õpetussõna valm RENESSANSS 1. Millal tekkis o Peetakse keskaja lõpuperioodiks o On omaette periood
musikaalsuse hiljem *töötas õppejõuna Peterburi Konservatooriumis (õpetas kompositsiooni), õpilasteks: Artur Kapp, Rudolph Tobias, Mart Saar *Peterburi Konservatoorium on praegu Rimski-Korsakovi Konservatoorium LOOMING *15 ooperit (vene muinasjuttude ainetel) ,,Muinasjutt tsaar Saltaanist", ,,Sadko", ,,Surematu Kastsei", ,,Kuldkikas", ,,Lumineid" *Hispaani tantsumuusika *3 sümfooniat *klaverimuusika *kammermuusika *romanss (vene rahvalaul) Modest Mussorgski (1839-1881) *Sündis Pihkva kubermangus *isa oli mõisnik *õppis Sõjaväe Kadettide koolis *visati sõjaväest välja *1860 õppis Peterburis muusikat *Kuulus Võimsasse Rühma *Palju raha (mõisa tulud) *suri alkoholismi LOOMING *ooper ,,Boris Godunov" *"Hovanstsina" muusikaline draama ( Puskin alustas, Rimski lõpetas) *klaveritsükkel ,,Pildid näituselt" *laulutsüklid ,,Surma laulud ja tantsud", ,,Lastenurk" PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893)
*12. sajand rtlilaul levis Saksamaale; rtlilaulu itseaeg *13. sajand rtlilaul levis Phja-Prantsusmaale ja Inglismaale Trubaduur rtlilaulik Luna-Prantsusmaal Minnesinger rtlilaulik Saksamaal Truvr rtlilaulik Phja-Prantsusmaal Lauldi: *kitsas sprade ringis *rtel oli ise luule ja muusika autor *esitusel palgati tihti rndlaulikuid appi *Sjast (ristisjalaulud) *Armastusest Kantsoon krgeim laululiik (filosoofilise sisuga armastuslaul) Pastorell laul rtli ja karjusneiu armastusest Romanss laul rtli ja daami armastusest Sereena htulaul; rtel palub daamil avada endale uks Alba koidulaul; hoiatus, et hommik on kes, aeg on sdamedaami juurest lahkuda Rndlaulikud: *lihtrahva seast *esinesid rahvapidustustel, laatadel *tnu neile on meie ajani silinud rtlilaulud Spielmann rndlaulik Saksamaal Bard rndlaulik Inglismaal onglr rndlaulik Prantsusmaal Skald rndlaulik Skandinaavias PILLID KESKAJAL *orel(al 9.-10.saj) *positiivid-viknemad teisaldatavad pillid
muusikalist materjali, annab see nauditava eelmaitse järgnevast tempokast sündmusahelast. Kontserdi kava on järgnemine: Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) - avamäng ooperile "Figaro pulm" (1786) viiulikontsert nr 3 G-duur (1775) - Allegro - Adagio - Rondo: Allegro Ludwig van Beethoven (1770-1827) - Romanss viiulile ja orkestrile nr 2 F-duur op. 50 (1798) Johann Strauss (1825-1899) - avamäng operetile "Nahkhiir" (1874) "Kiil" (polka-masukra) op. 204 (1866) "Vana pizzicato-polka" (1869) "Jahil" (kiire polka) op. 373 (1875) "Kaiser-Walzer" op. 437 (1889) "Tritsch-Tratsch-Polka" op. 214 (1858)
rännanud ja viibiksin kuskil tantsusaalis; Uno Naissoo ja Heldur Karmo ,,Nüüd astub hobu omapead", mis sai väga rõõmsalt ja kelmikalt Zahharovi poolt lauldud, tekkis tunne nagu ma oleksin suves ; Arne Oit´i ja Heldur Karmo ,,Suveöö", see laul oli minu arust üks kaunim laul sellel kontsedil, laul pani minu südame kiiremini käima ja tundsin mitu korda oma näol tõelist rõõmu naeratust ; Lembit Veevo ja Helga Tõnson´i ,,Romanss", mis tõi nii mõnelgi vanaproual pisara silma, see laul oli muidugi eriti romantiliselt ehk emotsionaalselt lauldud; Arne Oit´i ja Heldur Karmo ,,Minu südames sa elad", selle lauluga tõstis bariton publiku tuju jälle lakke, rahvas plaksutas, laulis kaasa; seoses Arne Oit´i ja Heldur Karmo lauluga ,,Ära võõrks jää" tundisin,et see muserdas natuke mind, teine liiga tõsine laul juba, kuigi Zahharov
kujuteldava tegelasega, väga erinevatel teemadel, domineerib siiski armastusteema; RISTISÕJALAUL (chanson de croisade)- ristikäigu kirjeldus või üleskutse ristisõjaks; ITK (planch, planctus, lament)- konkreetse isikuga seotud leinalaul; ALBA (alba, aube)- koidulaul, valvav teener manitseb hommiku saabumisel kallima juures ööd veetvat rüütlit; SEREENA (serena)- õhtulaul, rüütel palub daamil endale uks avada; PASTORELL (pastorela)- rüütli ja karjusneiu armastuslaul; ROMANSS (romanza)- rüütli ja daami armastuslaul; BALLAAD (balada, dansa)- tantsulaul tavaliselt koori refrääniga.
LOOMING Ooperid (15): "Pihvalanna" "Lumivalguke" "Jõuluöö" "Sadko" "Muinasjutt Tsaar Saltanist" "Surematu Kastsei" "Kuldkikas" "Ilja Muromets" Orkestriteosed: 3 Sümfooniat Sümfooniline teos "Sadko" Teosed sõjaväeorkestrile Orkestriteos Hispaania Capriccio Sümfooniline süit "Sehrezade", "Mlada", "Jõuluöö" Kammermuusika: 5 keelpillikvartetti teosed flöödile, metsasarvele, klarnetile, viiulile Op.6. 3 pala klaverile: Valss, Romanss ja Fuuga (1875). Op.4. 4 pala klaverile: Eksprompt, Novellett, Skertso ja Etüüd 1878. Op.7. 6 fuugat klaverile (1875). Vokaalmuusika: Op.2. 4 romanssi häälele klaveri saatel. (1866). 6 KASUTATUD KIRJANDUS Solovtsov, A., N.A. Rimski-Korsakov. Tallinn, 1956 http://www.lgmuusika.anke.ee/index.php?option=content&task=view&id=51&Itemid=38
kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teineteisest lahkuda. SEREENA - õhtulaul, millest on välja kujunenud SERENAAD. PASTORAAL (rahvaluule ja rüütliluule ühtesulamine) - karjaselaul, tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema. ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Rüütellikusest räägitakse tänapäevalgi. Kui kedagi iseloomustatakse kui rüütellikku inimest on see üks parimatest komplimentidest ja kiitustest. Eks iga tänapäeva meeste keskel elav naissoost isik on kordki oma elus unistanud oma saabumata rüütlist, kes põlvitaks öösel kõigist varitsevatest ohtudest vaatamata tema akna all, esitaks kauni südantlõhestava serenaadi ning annaks naise eest kasvõi oma elu.
annaabi.ee 
