paljud kogudused poolsalaja oma tegevust. 19. sajandil keeld tühistati ja ning hernhuutlus elas läbi uue õitsengu. Arvatakse, et ristiusk jõudis eesti rahva südametesse just tänu hernhuutlusele.2 Käesolevas töö esimene pool keskendub hernhuutluse mõjudele Eesti kirikuloole. Selleks avan esimeses peatükis hernhuutliku liikumise ajaloo. Põgusalt tuleb juttu ka vennastekogudustest kui vabakogudustest Peamiseks eesmärgiks on ikkagi mõista, kas ja miks me võime vennastekoguduste liikumist pidada üheks mõjukamaks eesti rahva kristliku maailmapildi kujundajaks. Töö teine osa on pühendatud aga hernhuutlaste mõjudele Eesti kultuuriloole. Siinjuures on eesmärgiks uurida, millise panuse on andnud vennastekoguduse liikumised Eesti kirjandusse ja muusikalukku aga ka eesti rahva isetegevusse. 1 Rudolf Põldmäe. Vennastekoguduse kirjandus. Tartu 2011, 33. 2 Eesti Evangeelne Vennastekogudus. Ülevaade vennastekoguduste ajaloost. Vaimulikud loosungid
Vennastekogudused ehk hernhuutlased kogudused jõudsid Eestisse 1730.te aastate algul. Herrhutis Saksamaal alguse saanud pietistliku taustaga liikumien, rajajaks krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf. Vennastekogudused rõhutasid usulist vagadust, kõrgeid moraalseid standardeid, samuti sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Luteri kogudusest ei lahkutud, kuid loodi oma kogudusi oma jutlustajatega. Koosolekuid ja teenistusi peeti taludes, vabas õhus ja rehetaludes. Vennastekoguduste positiivne mõju eestlastele: a)kõrge moraal, kõlblus ja karskus, b)lugemise ja kirjaoskuse tähtsustamine, c)sotsiaalse enesetoestuse uus tõus, d)usuliste tõekspidamiste mõistmine ja rakendamine, e)eneseteostuse võimalused. Vennastekoguduste negatiivsed mõjud eestlastele: a)rahvakultuuri vaenulikkus, b)usulised äärmused, c)teatud vastandumine ühiskonnale. Mitmed saksa luteri vaimulikud teotasid vennastekoguduse liikumist, sest see lähendas
Kirik Kirik jäi 18. sajandil tähtsamaks vaimse kultuuri kandjaks. Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. Pietism Juba Põhjasõja aastatel hakkas Baltikumis levima Saksamaal alguse saanud uus usuvool pietism (ladina pietas vagadus). Eitati ilmalikke lõbustusi. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Vennastekoguduste Liikumine 1730-ndate aastate alguses jõudis Eestisse rändkäsitööliste kaudu vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi. Ratsionalism 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism. Peaeesmärgiks sai rahva harimine, teadmiste ja nõuannete levitamine.
ametliku nimetusega ,,Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu". Esimene laulupidu kujunes tegelikult ka esimeseks rahvuslikuks suurettevõtteks. Tekkis üldine rahvuslik liikumine, mis loomulikult haaras ka eesti akadeemilise nooruse hinge. Läbi aegade on eesti muusika tugevaim ja värvikaim valdkond olnud koorilaul ja koorikultuur tervikuna. 18. sajandi lõpukümnenditel oli Eestisse jõudnud herrnhuutlaste ehk vennastekoguduste liikumine. Vennastekoguduste tegevuses oli olulisel kohal ühislaulmine. Lauldi vaimulikke laule, mis olid vendade poolt eelkõige Saksamaal kirjutatud, ja kirikulaule, mis tõi kaasa hoopis teistsuguse laulutraditsiooni. Koos vaimuliku äratustegevusega kaasnes vennastekoguduste liikumises põlgus ja vaen vanade regivärsiliste rahvalaulude ning traditsiooniliste kommete vastu. Samal ajal
2.Too välja Balti erikorra 5 tunnust.Restitutsioon- riigistatud mõisade tagasi andmine;Tollipiir;Luteri usk;Saksakeelne asjaajamineAadel sai tagasi kõik õigused tp. Üle3.Mis olid Balti erikorra kehtestamise pos ja neg tagajärjed?Pos: tollipiir- eestisse ei tulnud vene kolonistid; riigistatud mõisade tagasi andmine; kolonistide vältimin; Neg:: mõisadega koos sai aadel tagasi ka kõik õigused talupoegade üle; talurahva õiguste mahasurumine.4.Too välja vennastekoguduste liikumise 5 eesmärki. Levitasid rahva seas pietistlikke ideid;Suurt rõhku pandi kõlbelisusele;Usuvagaduse propageerimineKõik inimesed olid võrdsed, elasid kui õde-venda;Hävitati kõik, mis kiskus rahva taas vana usu poole5.Vennastekoguduste liikumise neg ja pos küljed. Pos: rahvas religioonile lähemale; talurahva eneseteadvus kasvas; samaväärsus rahva seas; kuritegevus kadus. Neg: hakati esitaa sotsiaalseid nõudmisi; liikumine väljus usulistest raamidest6)1804
H.Samson- 1626. avaldas ta nõiajutluste kogumiku ning oli Rootsi-aegne Liivimaa luterlik superintendent J.Hornung- Avaldas ladina keelse eesti grammatika. A.Virginius- TÜ I usuteaduse professor J.Skytte- TÜ I kantsler Gustav II Adolf- Rootsi kuningas, TÜ asutaja J.Fischer-Osales kiriklikel rahvakoolide avsutamisel, tõlkis eesti keelde raaatuid. A.T.Helle- Esimene eesti keelne piibel. 7. Pietism- oli saksa protestantismi vabadusliikumine 17.19. sajandil. Hernhuutlus-ehk vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk-Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine. Ratsionalism- Ratsionalism filosoofias on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindlate teadmiste allikas on mõistus ja loogiline mõtlemine, mitte kogemus ega meelte andmed. 8. Tuntumad ratsionalistid G.E.von Schwarzenberg ja A.W.Hupel ning nende tegevus. Johann Georg Eisen von Schwarzenberg- Eesti vaimulik ja kameralist. Oli algselt Avinurmes koduõpetaja. 1746
vabanemist. Rahutuste korralekutsumiseks lähtestati sõjaväeosad. Puhkesid rahutused tp ja soldatite vahel, millele lõid kaasa isegi naised. PIETISM- Saksamaalt alguse saanud usuvool, millega taotleti usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. Usu lähendamist rahvale usudogmade seletamise ja arusaadavaks muutmisega. 1739- piibli täielik tõlge. Anton Thor Helle VENNATEKOGUDUSED Rahva sekka jõudsid pietislikud ideed vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumise kaudu. Eestisse jõudis see 1730 ja võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlbust, sotsiaalsed võrdsust ja vendlust. Ametlikult olid nad luteri kiriku all, aga moodustasid ka omaette kogudusi. Hernhuutlased hakkasid võitlema sellega, mis võis taluravast vanadesse kommetesse tagasi kiskuda, seega hävitasid nad vanu ohvrikohti, ehteid, torupille, viiuleid. Võõrduti
Narvast ja Tartust inimesed küüditati ära, kirikud olid tühjad, väiksematest küladest ei olnud enam midagi järel, Tallinnas suri väga palju inimesi katku, isegi mõisas oli lihtne riietus ja kasin toit, põllud olid söötis ja koduloomad hävinenud. 4 Balti erikorraks nimetatakse seda, Eesti ja Liivimaa eriõigusi Vene riigi kooseisus. 4 1739 ilmus välja esimest korda eesti keeles piibli täielik tõlge. Tõlkijaks oli Anton-Thor Helle. 4 Vennastekoguduste liikumise positiivne külg: Seal, kus tekkisid Vennastekogudused vähenesid vargused, käidi vähem kõrtsis ja inimesed töötasid usinamalt. Negatiivse külg oli aga et: Vennastekoguduste liikumine tõi kaasa usulise fantismi, loobuti ehetest ja riietuti musta, ning igasugused pidustused ja maised lõbustused kuulutati patuks. 5 Eurooplased kutsusid Indiaanlasi punanahkadeks ja indiaanlased kutsusid vastu Eurooplasi kavhanägudeks.
• 1739. AASTAL ILMUS EESTI-KEELNE PIIBEL. • PIIBLI ILMUMINE OLI MÄRKIMISVÄÄRSE TÄHENDUSEGA. • JÄRJEST ENAM HAKATI ILMUTAMA ERINEVAT KIRJANDUST – TALURAHVAKALENDRID, KALENDRISABAD, JUTURAAMATUD. USUELU • LUTERLIKUD KIRIKUD SAID SÕJA KÄIGUS KANNATADA. • RAHVAUSUND OLI ENDISELT TUGEV. • 18. SAJANDIL LEVISID KIRIKUTEGELASTE SEAS KAKS SUUNDUMUST – PIETISM JA RATSIONALISM HERNHUUTLUSE ESIMENE LAINE • HERNHUUTLASTE LIIKUMINE, EHK VENNASTEKOGUDUSTE LIIKUMINE. • VENNASTEKOGUDUSES OLID KÕIK SARNASED. • 1739. AASTAL ALGAS TALUPOEGADE USULINE ÄRKAMINE. • USULINE ÄRKAMINE VÕTTIS ÄÄRMUSLIKUD VORMID. • 1743. AASTAL KÄSKIS KEISRINNA JELIZAVETA PETROVNA VENNASTEKOGUDUSED KEELATA. • LUTERLIKU KIRIKU JA HERNHUUTLASTE LIIKUMISE SUHTED OLID ÜLDISELT TERAVAD. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene mainet Euroopas Haritlaste väljaastumised pärisorjuse kaotamise suhtes Talupoeg sai isiklikult vabaks, kuigi maa jäi mõisnikele Talupoegade omavalitsuste(vallad) moodustamine Talupojad said perekonnanimed Haridus muutus talupoegadele kättesaadavaks 1816- Eestimaa talurahvas vabastati pärisorjusest 8. Põhjenda vennastekoguduste liikumise tähtsust eesti talurahvale. (4p) Algselt tegutses pietistidest kirikuõpetajate toetusel, hiljem kaugenes neist. Propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Pani rõhku võrdsusele ja vendlusele (nt lugejate valimine kogudusele, vara kollektiivne kasutamine). Loobusid kirikus käimisest ja ehitasid endale ise palvemajasid. Kutsusid üles loobuma lõbustustest (kõrtsid jäid tühjaks; vargused lõppesid; samas
3)Vaimne kultuur 18.saj *Kultuurimõjutused 18.saj-Venemaa oli kultuuriliselt mahajäänud,seega tihenesid suhted Saksamaaga.Sinna mindi õppima ning sealt tulid haritlased siia tööle *Luteri kirik-Kirikud oli hävinenud;õpetajad põgenenud/küüditatud.kiriku mõju oli kahanenud.Ametisse ei pandud piiskoppe. *Pietism-Baltikumis hakkas levima uus usuvool.1739.aastal ilmus ek piiel.Pietistid lähendasid luteri usku rahvale. *Vennastekoguduste liikumine-Rahvale jõudsid pietistlikud ideed Vennastekoguduste e.hernhuutlaste kaudu.Nad hävitasid ohvrikohad,ehted,pillid.Nad propageerisid usuvagadust,alandlikkust,kõlblust,võrdsust.Neil oli 10000liikme.Lõpuks see keelustati kuna see läks kontrolli alt välja. *Ratsionalism-18.saj.teisel poolel tõi valgustusideede levik uue usuvoolu.Nende eesmärgsiks oli rahva harimine&valgustamine.Ratsionalistid kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust. *Rahvaharidus-Põhjasõda oli halvendanud hariduse edenamist.Koole oli vähe,õpetakas
EELÄRKAMISAEG Kristina Kasemägi Sisukord Rahvuslike ideede levik Euroopas ja Eestis Johann Heinrich Rosenplänter Muutused talurahva elus, vennastekoguduse liikumine Otto Wilhelm Masing, Fredrich Robert Faehlmann ja Fredrich Reinhold Kreutzwald Rahvuslike ideede levik Euroopas ja Eestis 18.-19. sajandi vahetusel algas Euroopas niinimetatud „ravhuste kevad“ Johann Gottfried Herderi ideed Kerkis esile haritlasi, kes pidasid eestlasi ja lätlasi rahvusteks Eelärkamiseaja tegelased oli valdavalt sakslased. Eelärkamisaja avalöögiks oli Garlieb Merkeli Lääne-Mere provintside ajalugu radikaalselt ümber hindava pärisorjusevastase teose „Die Letten“ ilmumine Johann Heinrich Rosenplänter Üks esimene rahvuslike püüte kandjaid Eestis oli pastor Johann Heinrich Rosenplänter Tema õhutusel asutas Pärnu raad 1814. aastal eesti koolmeistrite kooli. Rosenplänter suutis rahvuslikku tegevusse kaas...
o. eliidi liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised), kui ka tegevusalade (nt laulukoorid, võimlemisseltsid) järgi Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest - liikumise kõrgeim etapp Rahvusliku liikumise eeldused: Talurahva vabastamine pärisorjusest Omavalitsuste teke Esimeste haritlaste tegevus Tihenes koolivõrk Vennastekoguduste tegevus Talude päriseksostmine Estofiilide tegevus Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine Rahvusliku liikumise algus 1857.a. hakkas ilmuma rahvuseepos "Kalevipoeg" F.R.Kreutzwaldi koostatuna Rahvusliku liikumise algus 1857.a. hakkas ilmuma nädalaleht "Perno Postimees", väljaandjaks J.V.Jannsen 1860.-ndad aastad Kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J
mail 1790 toimunud Tallinna merelahingus Rootsi lüüasaamisega · Sõlmiti Värala vaherahu sõjaeelse korra taastamisega Usuelu 18. saj. · 1739. a. Helle esimene Piibli eestikeelne trükk · Pietismi levik Jõudis Eestisse Saksamaalt 17201730ndatel Pieta lad Pühadus, vagadus Taotleti suuremat vagadust Püüeldi sisemise enesetäiendamise ja parandamise poole Peeti vajalikuks lugeda iga päev pühakirja Loobuti kõikvõimalikest lõbustustest · Vennastekoguduste (hernhuutleste) liikumine Jõudis Eestisse 1730ndatel Propageeriti vagadust, kõlblust, töökust ja sotsiaalset võrdsust Igasuguse luksuse ja ehtimise vastu Suur rõhk kõlblusel (kuritegelikkuse vähenemine) Rahva eneseteadvuse kasv Kõrtsidest võõrdumine Hakati hävitama muinasusu paiku Hävitati torupille ja viiuleid · Ratsionalismi levik ratio lad mõistus Üleolev suhtumine vagadusse
Pärast Põhjasõda valitses luteri kirikus raske olukord, puudus oli kirikuõpetajatest, kirik sõltus rüütelkondadest. Levima hakkasid mitmed usuvoolud. 18.saj. I poolel levis pietism, mis taotles elu kõlbelisemaks muutmist ja usu sügavamat tunnetamist. Pietistid püüdsid usku rahvale lähendada, nende teeneks tuleb lugeda, et 1739 ilmus Piibli eestikeelne tõlge( tõlkija A.T. Helle). 1730-aastatel jõudis Eestisse Saksamaalt pärit hernhuutlus e vennastekoguduste liikumine. Vennastekogudused püüdsid tegutseda luteri kiriku raamides, moodustades omaette kogudusi, mis valisid omale jutlustaja. Tähtsal kohal jutlustes oli alandlikkuse, kõlbluse, võrdsuse ja vendluse rõhutamine. Vennastekogudused lähendasid religiooni rahvale, tõstsid talurahva eneseteadvust. Samas hakkas kaduma rahva side muistse kultuuriga. 18.sajandi II poolel hakkas tänu valgustusideedele levima uus usuvool - ratsionalism.
lihtsakoelised salmid, mis moodustatakse värsikordustest, refräänidest, tervele salmile mõeldud kindel viis (4-realine) Lõppriimilised laulud kindlatel sõnadel kindel viis, 4-realised salmid, viisid, suure heliulatusega viisid, funktsionaal-harmooniline mõtlemine(nn. 3 duuri lugu), viisid üldtuntud rütmis (valss, polka), saadeti pilliga ja lauldi laulumängude saateks, kindlad ringmängu viisid, mille sõnu võis vahetada Vaimulikud rahvalaulud seoses vennastekoguduste liikumisega, kirikumuusikat lauldi kodudes ja omal käel, ilustati ning muudeti, ning tekkisid uued lood, kirikutes ei kasutatud, tekkis omaette traditsioon (Cyrillus Kreek) Kuidas nimetatakse peamisi häälerühmi setu laulus? EESLAULJA, TORRÕ, KILLÕ RAHVAPILLID Kuidas liigitatakse Eesti rahvapille? (4 rühma) Nimeta igast rühmast vähemalt kolme pilli. Keelpillid kannel, viiul, põispill Puhkpillid pasunad, sarved, torupill Lõõtspillid akordion, lõõtspill, libliklõõts
Võitlemine ebausuga Otto Wilhelm Masing Pastor Ratsinalist Õ-täht Aabitsate autor Ajaleht „Tallorahva Kulutaja“ „Marahva Näddala-Leht“ Tõlkis „Liivimaa talurahvaseaduse“ Johann Georg Eisen Vaimulik Aianduse eriteadlane Esimene pärisorjuse kui institutsiooni kriitik kogu Vene impeeriumis. 1764 "Ühe Liivimaa patrioodi kirjeldus pärisorjusest, kuidas see on Liivimaal talupoegade üle sisse seatud" Hernhuutlus Vennastekoguduste liikumine. Protestantlik usuliikumine alates 18. sajandist. Seotud pietismiga. Jan Hus. Võrdsus. Usu lähendamine talupoegadele. Jumalakartlikkus Siiras usk Vagadus Kirjaoskus Ühistegevus August Wilhelm Hupel Pastor Kodu-uurija Literaat Eesti keele uurija ja uuendaja ratsionalistlik ning rahvavalgustust pooldav aitas kaasa koolihariduse ning majanduselu edendamisele
· 1723, veebruar Peeter I teatas, et on otsustanud nimetada oma abikaasa Katariina keisrinnaks ning teda kroonida lasta · 1723, 12. juuli sõitis Peeter I Rogerwieki, et sadam sisse õnnistada · 1726 oli Anton Thor Helle tõlkinud mõne osa Vanast Testamendist · 1728 algatati Heinrich Gustleffi eestvedamisel varasemate Vana Testamendi tõlgete kogumine ja revideerimine · 1729 jõudsid esimesed vennastekoguduste jutlustajad Liivimaale · 1729 1751 oli Liivimaa kindralkuberner Peter Edmond Lacy · 1730 40-ndad koostati aadlimatriklid · 1731 ilmus esimene teadaolev maarahva kalender · 1731 Konsistoorium moodustas Piibli tõlkimiseks komisjoni · 1732 ilmus A. T. Helle eesti keele õpik 2 Kronoloogia: Eesti 18. sajandil
Peale õpinguid tutvus ta juhtivate pietsitidega ning tegi valiku hernhuutlaste vennastekoguduse kasuks. Ta avaldas soovi töötamiseks kodumaast kaugemal ning 1754. aastal läkitati ta Baltimaile. Hernhuutis viibis Königseer 1674. aasta aprillini, õppides ka arstiteadust, et seda oma tulevasel tööpostil kasutada. Nüüd vabastati Königseer laste õpetamisest, et ta võiks suuremal määral pühenduda vennastekoguduste juhtimisele. Ta töötas ka arstina, kuigi teda polnud kohapealsed asutused eksamineerinud ja ta tegutses seadusevastaselt. Kuna Eestis tehti veliste tegevusele suuri takistusi, siis ei külastanud ta kogudusi, vaid laskis talupoegi enda juurde tulla juhtnööride saamiseks. Nõnda kestis Königseeri varjatud hernhuutlik tegevus kuni 1767. aastani, mil see avalikkusele teatavaks sai ja kohtuprotsessi põhjustas.
RAHVSULIKLIIKUMINE EELLUGU *pärisorjuse kaotamine *mõni esinduslikum mõisnik kehtestas talupoegadele eraseadused, millega laiendati nende pmavalitsust ja õigust vallasvarale ning loodai talurahvakohtud. *Paul I tema ajal talurahva elu kergenes, mõisad pidid koguma magasit- kus oli toit ikalduste ajaks. *Aleksander I avaldas survet Eesti ja Liivimaa talurahva olukorra kergendamiseks 1802 Eesti maapäev võtis vastu regulatiivi"igaüks.." sellega lubati talupoegadele talude pärandav kasutamisõigu, õigus vallasvarale ning loodi valla-ja kihelkonnakohtud, kus talumeeste kohtuasju arutati nende osavõtul. 1804 analoogiline seadus 1802 aastaga. 1816 Pärisorjus kaotati Eestimaal 1819 P.orjus kaotati Liivimaal. 1849 Kehtestati Liivim.uus talurahvasedaus->järkjörguline üleminek raharendile. Algas talude päriseks otsmine. 1856 Kuulutati Eesimaal välja uus talurahvasedaus, kus jäi abiteost (s.o kiireloomulised hooajatööd mõisas-sõnnikuvedu, külv, hen...
2. 1720-1730-ndatel omandas PIETISM siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi 2.1. pietistidest õpetajad aitasid kirikul kiiremini üle saada Põhjasõja-järgsest madalseisusest 3. Taotlesid ka usudogmade seletamist ja arusaadavaks muutmist 4. Elavnes usulise kirjanduse väljaandmine 4.1. 1739. ilmus eesti keeles PIIBLI täielik tõlge (1. korda) 4.1.1. Tallinna-lähedase Jüri kiriku õpetaja ANTON THOR HELLE VENNASTEKOGUDUSE LIIKUMINE 1. Rahva hulka jõudsid pietistlikud ideed vennastekoguduste ehk HERNHUUTLASTE kaudu 1.1. propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sotsiaalset võrdsust ja vendlust 2. 1740-1745 ei registreeritud Saaremaal mitte ühtegi kuritegu 3. tõid rahva religioonile lähemale 4. samaväärsusnõue (keelas jõukuse v seisuse järgi vahet teha) 5. Tallinna Paap üritas seksuaalsuheteid lõpetada abieludes (äärmuslikustesse langemine) 6. 1743. keelustas keisrinna ELISABETH (jelizaveta) vennastekoguduse liikumise 6.1
Mida nimetatakse Balti erikorraks? Miks jäi see püsima? Balti erikord Läänemere äärsetes riikides Eestimaal, Liivimaal ja Kuramaal 13.-18. sajandini Saksa mõjul väljakujunenud ning toiminud riigivalitsemise- ning õigussüsteem. Kuni Balti provintside vallutamiseni Moskva tsaaririigi poolt oli ta kehtiv valitsusvorm ning õigusüsteem. Sellel aitas püsida provintsiaalseadustik, mis seisis õiguste eest. Baltisakslased vastasid osavalt rünnakutele, sest said Saksamaaga hästi läbi ja Saksamaa rünnakut kardeti. Miks seati sisse kindralkuberneri institutsioon töökoht? Millised olid tema töö ülesanded? Keegi pidi esindama kõrgemat võimu valitsuse nimel. Selleks loodi institutsioon kindralkuberner, kelle võimupiirid olid üsna ulatuslikud, esialgu ministrilähedane töökoht. Kubermangude admistratiivparaadi kõrgeim juht, teostas järelvalvet kõigi tsiviil- politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Teda toetas valitsuse kantselei, mille kaudu suheldi...
Teiseks loodi Tallinnas Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Nende kahe organisatsiooni koostööl anti välja rahvuseepos "Kalevipoeg". Põhituumiku kujunevast rahvuslikust intelligentsist moodustasid rahvakoolide õpetajad. Kiriklikud olud ja usuliikumised. Vaimuelu oluliseks kujundajaks jäi luteri usu kirik. Ametlikuks riigiusuks jäi kreeka-katoliku õigeusk. Selle levitamisega loodeti tasalülitada ohalikke kultuurilisi ja usulisi eripärasid. Uue tõusulaine elas üle ka vennastekoguduste liikumine. Eestis oli ligi 150 vennastekoguduste palvemaja 50 000 liikmega. Harjumaal ja Järvamaal hakkas levima Maltsveti-liikumine, mille rajajaks oli Juhan Leinberg. Ta oli mõjuka sõna ja julge esinemisega. Vaimuelu edendamine koos majandusliku tõusuga lõi soodsad eeldused ühiskonna põhjalikuks ümberkujundamiseks.
ülejäänud vilja võis talupoeg turul maha müüa ja pandi piir mõisakoormistele, mida mõisnik muuta ei võinud. 5)Pietismi levik. iseloom ja mõju Eestis - Juba Põhjasõja aastail Baltikumis levima hakanud usuliikumine, mis levis peamiselt haritud baltisakslaste hulgas, talupoegade seas levis pietism hernhuutluse nime all. Pietism pani rõhku usudogmade arusaamisele, mitte pähetuupimisele, pietistid tõlkisid esimese eestikeelse piibli, 6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned! - Vennastekoguduste liikumine ehk herhuutlus oli talurahva seas levinud pietismi kõrvalharu, mis tõi usku rahvale lähemale, ehitati palvemaju ning hävitati vanu ohvrikohti, ehteid ja uhkusasju, torupille ja viiuleid. Paljud kõrtsid pandi vähese huvi tõttu kinni kuna pietism toonitas kõlbelise elu tähtsust. 7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga - Ratsionalism seadis eesmärgiks rahva harimise ja valgustamise
1. Mõisted a. Balti erikord-oli baltisaksa aadli seisuslikel privileegidel põhinev autonoomne omavalitsussüsteem Läänemere äärsetes provintsides Eestimaal, Liivimaal, Saaremaal ja Kuramaal. b. Balti provintsiaalseadustik-Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu. c. Kindralkuberner-kindralkubermangu kõrgema võimu esindaja. d. Vakuraamat- oli talude ja nendel lasuvate koormiste (maksude) nimekiri. e. Raharent-talupojad said rendita endile talusid,polnud enam niivõrd mõisa maa. f. Teorent- oli feodaalne maarent, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. g. Vallakogukond-talurahva,kui seisuse omavalitsus. h. Vallakohus-lahendati talupoegade probleeme,kas siis õiguslikud,politseilised jne probleemid. ...
Ja sisedekoratsioonid). tornikiivrid). kauplemispõhimõttet jäid 3. Usuelu - püüeldi sisemise 3. Usuelu - samaks. enesetäiendamise ja kirikukaristussüsteem, 3. Haldusjaotus säilis parandamise poole, tuli nõiaprotsessid, hariduse (Eestimaa kubermang ja loobuda lõbustustest, edendamine, trükisõna levik, Liivimaa kubermang, mida Vennastekoguduste liikumine, luterluse kasvatamine. juhtis kindralkuberner). luterluse nõrgenemine. 4. Vaimuelu - 1632.a. asutati 4. Talurahvas olid pärisorjad, 4. Vaimuelu - Tartu Ülikool Tartu Ülikool. pidid maksma koormisi suleti. 5. Talupoegade jaoks oli (teoorjus). 5. Aadlikud omasid poliitilisi ja rohkem õigusi, nad võisid 5. Ka Vene ajal säi püsima majanduslikke eesõigusi ja
Seda seisundit nim. Balti erikorraks( Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene koosseisus) 1756. Said Liivimaa talupojad õiguse vallasvarale ja õiguse mõisnike kohtusse kaevata. Mõisakoormistele seati piirid. Kultuur: ei muutunud, tihenesid sidemed Saksamaaga. Baltisaksa aadlinoorus sai hariduse Saksmaa ülikoolides. Paljud kirikukogudused oli kaotanud õpetajad, kirikuhooned. 1739. Ilmus piibili eestikeelne tõlge, tänu Jüri kiriku õpetajale Anton-Thor Hellele. Vennastekoguduste liikumine - 18. Saj. Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeline vabadus ja vaimulik lihtsus(hernhuutlus). Selle tõid saksa rändkäsitöölased. Nad ehitasid palvemaju, valisid jutlustajad. Valitsesid kõrged moraalinõudlused, vähenesid vargused, rahvas ei käinud kõrtsis. Aga see tõi ka usulise fanatismi. 18. Saj. teisel poolel jõudis Baltikumi valgustusliikumine
rahvustelt. Etapid: · Elitaarne rahvuskultuuriline liikumine, mille kandjaks olid kirjanikud, teadlased ja teised haritlased, s.o. eliit liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi ees liikumise kõrgeim etapp Eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine · Eesti haritlaste teke · Koolihariduse levik · Vennastekoguduste tegevus · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Talurahva vabastamine pärisorjusest · Talude päriseksostmine · Omavalitsuste teke · Estofiilide (baltisakslastest eestihuvilised) tegevus · Sobiv poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahva kultuuriline aktiivsus Eesmärgid: · Emakeelse rahvahariduse edendamine · Rahva kultuuriharrastuste toetamine · Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine · Kultuuriühtsuse kujundamine
9. Maapäev rüütelkonnad said kokku 10.Pearahamaks - ehk hingemaks oli 18.19. sajandil Venemaa keisririigile kehtestatud riigimaks, mida pidid maksa maksustatud seisuste meessoost isikud 11.Kodukariõigus - mõisniku õigus mõista oma talupoegade üle kohut ning neid karistada ihunuhtluse või lühiajalise arestiga. 12.Nekrut - äsja väeteenistusse võetud isik / üldine sõjaväekohustus 25 a. 13.Hingeloendused e revisjonid - 14.Hernuutlus - vennastekoguduste liikumine ehk vennastekogudusliikumine on 18. sajandist Kesk- Euroopast pärinev protestantlik äratusliikumine 15.Pietism - saksa protestantismivabadusliikumine 17.19. sajandil 16.Rahvuslik liikumine - eesti rahvuslaste poliitiline liikumine, mis nimetab oma põhiliseks eesmärgiks Eesti Vabariigi kodanike aktiviseerimist ja kaasamist demokraatliku riigivõimu teostamisse, et tagada sellega iseseisva Eesti riigi püsimajäämine ning areng rahvusriigina. 17
Eitati ilmalikke lõbustusi: mängu, vallatust, meelelahutust. Pietistlikke kasvatusideaale pidi ellu viidama kooli ja koduõpetuse kaudu. Nende põhimõte oli, et rahvale tuleb õpetada lugemist ja praktiliseks eluks vajaminevaid teadmisi. Nad lähendasid luteri usku rahvale ning elavnes ka kirjanduse väljaandmine. 2. Vennaste kogudused- 1730-ndate aastate alguses jõudis Eestisse rändkäsitööliste kaudu vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine, mis võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Enamik kirikuõpetajaist suhtus vennastekogudusse pooldavalt, kuna see tõi rahva religioonile lähemale. Uue usuliikumisega ühinesid mitmed pastorid ja mõisnikud. Eriti paistsid silma need pastoritest kirjamehed, kes tegelesid eesti kirjakeele parandamise ja kirikukirjanduse väljaandmisega. Rajati uusi
Maa kasutamiseks tuli talupojal teha mõisakoormisi, mille suurus polnud millegagi piiratud. Kohtuvõim talupoja üle kuulus rüütelkonnale.) 5. Piibli täielik eestikeelne tõlge, autor. 1739.a ilmub Jüri koguduse pastori Anton Thor Helle tõlkes piibel esmakordselt tervikuna eesti keeles. Tõlge valmis tegelikult juba 1736. aastal, kuid esialgu puudus raamatu trükkimiseks raha. Piibel anti välja kolm aastat hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. 6. Millal ja millistel tingimustel kaotati pärisorjus Eestimaal ? Millal ja millistel tingimustel kaotati pärisorjus Liivimaal ? Eesimaal kaotati pärisorjus 1816. a . Talupojad said isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas
Oleviste kiriku uus seisund. Problemaatililine algusdaatum. Raamatukogu staatus. Heinrich Bröcker 1658-67 Jacobus Felssberg (1667-84), 1684 1777 kd. Reinhold Gristi raamatupärand. Oleviste raamatukogu edasine käekäik. käekäik VASTUREFORMATSIOON Jesuiidid Tartus. Kolleegiumi raamatukogu. Antonio Possevino. Esimene tegevuse katkemine. Uuestialustamine. Tegevuse lõppemine 1625. aastal. Säilinud raamatud. Missale Romanum. USULIIKUMISED Vennastekoguduste liikumine. Lubatuse ja keelatuse piir. Käsikirjalised materjalid. Raamatukogude omapära. Eestimaalt pärit misjonärid. Gustav Reinhold Nyländer. Sierra Lione, bulomid 1814 grammatika ja sõnaraamat; õigekirja õpik KOOLIRAAMATUKOGUDE ARENG Tallinna Toomkool. Tallinna gümnaasiumi raamatukogu. Konrad von Akrestierna pärandus. Tallinna kubermangugümnaasium. Johann Willigerode. Ferdinand Johann Wiedemann. Fundamentaal- ja õpilaskogu. Georg Leopold Gahlnbäck.
1)Millised balti erikorra meetmed mõjusid Eesti arengule positiivselt, millised negatiivselt? Põhjenda! 1)Iseloomusta Eesti põllumajandust ja talurahva olukorda 18.saj. I poolel! too välja peamised probleemid! 3)Millised muudatused kehtestati asehalduskorra ajal? Nende mõju Eesti arengule? 4)Suhtumine pärisorjusesse 18.saj. keskel ja Positiivsed määrused 5)Pietismi levik. iseloom ja mõju Eestis 6)Too välja vennastekoguduste liikumise + ja - jooned! 7)Ratsionalismi olemus ja seos rahvahariduse ning eesti keelse kirjasõnaga 8)Iseloomusta 19. saj. alguse (1802-1819) talurahvaseadusi ja anna seadustele hinnang! 9)Iseloomusta muutusi Eesti külaühiskonnas pärast pärisorjuse kaotamist (1819-1850) 10)Talurahva koosseis ja koormised 19.saj. keskel 11)1849-1868 talurahvaseaduste iseloomustus ja talude päriseksostmine 12)Laevaehitus ja meresõit, väljarändamine, tööstuse ja kaubanduse areng 19.saj. II poolel
27. Eesti pärast Põhjasõda Sõjast laastatud maa laastas rohkem kui mistahes teine sõda Eestis alla 150 000 rahvas aga kosus, 18. saj lõpuks 500 000 in Balti erikord venelastele tähtis aadlike toetus → anti riigistatud mõisad tagasi aadlikel ja linnadel jäid kehtima senised seadused ja maksukorraldus Eestit eraldas Vm-st luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir keskvõimu esindajad kindralkubernerid Tln-s ja Riias, abilised kohalike aadlike hulgast valitsusnõunikud, aadlit toetasid rüütelkonnad maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid aadlimatriklid – vanad suguvõsad, pidi kaitsma uustulnukate eest omavalitsus ka linnadel Balti erikord säilitas Eesti eripärad, võimaldas suhteid Lääne-Eur-ga, kiirem areng Põllumaj välja veeti: vilja, viina, härgi Talurahva olukord tahtsid õigust Peterburist 1739 – Roseni dek...
hääletas (Smith, 2017). Samuti olid just eestlased need, kes lõid maailmakuulsa Skype’i. Lisaks on eestlased peale selle veel loonud mitmeid veebisüsteeme: Teleport, tarkvara, mis arvutab välja, mis on sinu jaoks parim paik elamiseks ja töötamiseks; Transferwise – raha ülekandmise süsteem; GrabCAD – 3D printimise keskkond. Eesti on oma startupide arvult Euroopas esikohal. (Reisijuht, 2016) Juba 18. sajandil oli vennastekoguduste liikumisel olulisel kohal laulmine, kus lauldi peamiselt vaimulikke laule. (Kuutma, s.a.). Sellest ajast peale on laulmine olnud eestlaste südames. Esimene laulupidu toimus küll 1989, kui eestlased vabanesid pärisorjusest. Eks see olegi põhjus, miks laulupeod on meie jaoks nii tähtsad. Tänaseks on toimunud juba 24 laulupidu, mis vahepeal toimusid nii Tsaari-Venemaa koosseisus kui ka Nõukogude okupatsiooni tingimustes (Wikipedia)
1870. aastal asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts ja 1872. Aastal rajati Eesti Kirjameeste Selts. Luteri usk oli endiselt vaimuelu kujundajaks, kuid tema seisund lõi kõikuma pärast 1832.aastal vastuvõetud seadust, mil luteri usk polnud enam valitsev usk Baltimail, vaid ainult üks lubatud usulahkudest. Ametlikuks usuks jäi vaid vene õigeusk. 1840. aastatel algas Lõuna-Eestis usuvahetusliikumine - talurahvas hakkas astuma vene õigeusku. Samal ajal elas tõusu üle vennastekoguduste liikumine. Järva- ja Harjumaal hakkas levima Maltsveti liikumine, mis peagi sulandus ühte väljarändamisliikumisega. Suure muutuse usuelus tõid kaasa venestusreformid, millega kaasnes õigeusu aktiivne levitamine. Baltisaksa kultuurielu keskus oli Tartu. Ülikooli kõrval kujunes kunstielu keskseks Raadi mõis, kus käis koos tollane Tartu vaimueliit. Tallinnas edendasid baltisakslaste kunstielu Tallinna Muinsuskaitseühing ja Provintsiaalmuuseum.
rajama Peterhofi lossi August Hermann Francke · Halle ülikooli professor 1663-1723 · Vastutav pietismi jõudmise eest Baltimaadesse · Rõhus Martin Lutheri õpetustele ka · Õpetas Halles eestlastele pietismist jne Nikolaus Ludwig von Zinzendorf · Saksi krahv 1700-1760 · Propageeris hernhuutlaste liikumist · 36 külastas Riiga ja Tallinnat ning elavdas kohaliku vennastekoguduste liikumist · Propageeris ka valitsuse silmis hernuutlust Tallima Paap · Rõuge talupoeg 1707-1768 · Äärmuslik hernhuutlane · Nõudis seksuaalse läbikäimise lõpetamist ka abielurahva hulgas · Mõisnikule antud võim on kuradist, kõik peavad elama ühtselt · Ise ilma varanduseta ja soovitas ka teistel harrastada üksteise kulul elamist
Katariina II Reformid - * Kubermangu reform - Balti erikorra kaotamine * kaotati Balti kubemangude tollipiir Venemaaga. * asehaldukord * rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. * otsustavalt reformiti ka kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sise ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. 17. Nimeta usulisi liikumisi, mis levisid 18. saj Eestis? * Vennastekoguduste liikumine 18. Iseloomusta vennastekogudusi? ( Mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid ?) Pietismida seotud hernhuutlaste liikumine. Tõi endaga kaasa: Talupojad rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Selle liikumise käigus läks kaduma suur osa rahvakultuurist, teisalt andis liikumine Eestlastele virgutava tõuke, raputas nad üles tardumusest ja tekitas elavat mõttevahetust. 19. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam?
·Kreutzwaldi hakati kutsuma Lauluisaks. ·Estofiilid- eesti keelt emakeelena ei rääkinud, kuid huvitusid kultuurist. · Tartu Ülikooli teadlased Georg Friedrich Parrot (lähedane sugulane keiser Aleksandriga), Wilhelm Struve (astronoom), Karl Ernst von Baer (füüsik, M.H.J embrüoloogia rajaja), Nikolai Pirogov (anatoom, kirurg) Professorite Instituut- oli kuulus paljude teadlaste pärast, kes seal õppisid ning asus Tartus. Rahvaste liikumine ·Elavnes vennastekoguduste liikumine. Inimesed hakkasid otsima tõdesid ja uut maailmavaadet. Vennastekogudused tõid kaasa uut lauluvara ning hiljem tekkisid esimesed laulu- ja pillikoorid. Rahvusliku vaimustuse aastad ·1860. aastail otsustasid Viljandi ärksamad talunikud tähistada priiksaamise 50. aastapäeva ning otsustasid asutada Aleksandrikooli. Loa saamine ehituseks venis aastani 1869, sest Peterburi baltisakslased olid selle suhtes tõrksad. ·1864
Kordamisküsimused: Vene aeg 1.Võrrelge talurahvast haaranud usuvahetusliikumisi 19. saj. I ja II poolel. Usk keisrisse vallandas 1845 a. suvel Lõuna Eestis massilise astumise Vene õigeusku. Talupojad olid veendunud, et sellega kaasneb tasuta maa, teoorjuse kaotamine ja muud hüved. Kolme aasta jooksul astus Vene õigeusku 60000 inimest. Uue tõusu elas üle ka Vennastekoguduste liikumine, mis küll sajandi teiseks pooleks rauges. Usuvahetuses aga pettuti ja 1850. ja 1860. aastatel toimus rekonversiooni liikumine, mille käigus 35000 eestlast soovis tagasi Luteri kiriku rüppe. 1850. ndatel algas ka nn. Maltsveti-liikumine, mille rajajaks sai Juhan Leinberg. 2.Talurahva rahutused 19 saj. I poolel. Talumajanduse arengule mõjusid 1816. ja 1819. aasta seadused pärssivalt. 1840. tabas maad aga ka viljaikaldus ja terav näljahäda, mis soodustas käärimist
troonile tõusnud. Katariina II Reformid - * Kubermangu reform - Balti erikorra kaotamine * kaotati Balti kubemangude tollipiir Venemaaga. * asehaldukord * rüütelkonnad ja aadlimatriklid kaotasid tähtsuse, kõik aadlikud võrdsustati, kroonuametnike arv mitmekordistus. * otsustavalt reformiti ka kohtusüsteemi, muudeti maakondade piire ja seati sise ühtne pearahamaks kõigilt meeshingedelt. 17. Nimeta usulisi liikumisi, mis levisid 18. saj Eestis? * Vennastekoguduste liikumine 18. Iseloomusta vennastekogudusi? ( Mis nad olid ja mida endaga kaasa tõid ?) Pietismida seotud hernhuutlaste liikumine. Tõi endaga kaasa: Talupojad rajasid ise kogudusi ja hakkasid peagi oma jõududega palvemaju ehitama. Selle liikumise käigus läks kaduma suur osa rahvakultuurist, teisalt andis liikumine Eestlastele virgutava tõuke, raputas nad üles tardumusest ja tekitas elavat mõttevahetust. 19. Mida ja miks trükiti 18. saj. Eestis kõige enam?
Muutused linnades: Algul sakslasi rohkem, lõpuks eestlasi. Linnades jäid raskemad ja vähem sisse toovad ametid eestlastele. 1877.a Vene linnaseadusega muudeti senist linnakorda. Linna juhtimine vahikogu kätte ja selle valitud linnavalitsuse kätte. Linnavalitsuse etteotsa sai linnapea. 10. Rahvuslik liikumine Eestis Eeldused: 1) Talurahva vabastamine pärisorjusest 2) Omavalitsuste teke 3) Esimesed haritlased Eestis 4) Estofiilide tegevus 5) Vennastekoguduste tegevus 6) Tihenes koolivõrk Rahvuslik liikumine - Periood, kus on iseloomulik rahvusliku eneseteadvuse kasv. Olulised sündmused: 1) 1857.a hakkas ilmuma rahvuseepos "Kalevipoeg" F.R.Kreutzwaldi koostatuna. 2) 1857.a hakkas ilmuma nädalaleht "Perno Postimees" J.V.Jannsen väljaandjaks. 3) Aleksandrikooli loomise algatus - J.Adamson, J.Hurt. 4) 1864.a Jannsen hakkas välja andma "Postimeest" 5) 1865.a Jannseni algatusel Tartus "Vanemuise" selts 6) 1868.a C.R
5.3 Haridus ja vaimuelu 18. sajandil Haridusolud pärast põhjasõda Valitses terav puudus õppinud meestest. Vene riik ei hoolinud rahvahariduse edendamisest. 1765 kohustati aadlit Liivimaal koole rajama. Tööd jätkasid saksakeelsed linnakoolid. Kirikud olid rüütelkondade kontrolli all. Saksamaalt tuli uus usuvool pietism, mis kutsus üles meeleparandusele, jumalakartlikumale ja kõlbelisemale elule. Vennastekogudused Lihtrahva hulka jõudsid pietismi ideed vennastekoguduste kaudu. Kutsuti rahvast üles jumalakartlikule elule, võrdsusele, vendlusele ja koostööle inimeste vahel. Pandi rõhku lugemis- ja kirjutamisoskude levitamisele. Tõlgiti usulist kirjandust. Võideldi vanade kommete, uskumuste ja tavade vastu. Põllu alla pandi ehted, rahvarõivad, rahvalaulud ja muusika. Eestikeelne kirjasõna Anti välja usulist ja moraliseerivat kirjandust. 18. sajandil hakkas ilmuma maarahva kalender.
mõisamajandust. Vanade majandus meetoditega ei olnud enam võimalik võlgu katta. 5. Baltisakslased- nende seas oli valgustajaid, kes pooldasid reforme nii majanduses kui ka talurahva olukorra parandamiseks, kuid valdav enamus oli ikkagi selle vastu. 6. Anton Thor Helle Tõlkis 1739. aastal piibli eesti keelde. Hupel- tõlkis ajakirja Põltsamaa pastor eesti keelde. 7. Vennastekoguduste liikumine- uus usuvool, levis talurahva hulgas, propageeris usuvagadust, alandlikkust, sotsiaalset võrdsust, kõlblust, vendlust, moodustas omaette kogudusi valides ise juhataja, koguneti lageda taeva all või palvemajades, astuti välja, vanade kommete vastu, kuritegevus kadus, talupoegade eneseteostus tõusis, esitati sotsiaalseid nõudmisi 1743. keelati liikumine. 8. Talurahva kaitseseadused - koolide rajamist, õigust omada vallasvara,
aastal. Pietistid taotlesid usus sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist. 1720 30-ndatel omandas pietism siinse pastorkonna hulgas valitseva seisundi. Pietistid aitasid kiirendada Põhjasõda-järgsest madalseisust väljumist, lähendasid luteri usku rahvale. Nende üheks püüdeks oli asendada senine usudogmade pähetagumine arusaadavaks muutmise ja lahtiseletamisega. Elavnes ka usulise kirjanduse väljaandmine (Piibel). Vennastekogudused: Vennastekoguduste liikumine ehk hernhuutlus tõi pietistlikud ideed rahva sekka. Liikumise vaimseks juhiks sai saksi krahv Nikolaus Ludwig von Zinzendorf. Liikumine jõudis Eestisse 1730-ndate algul. Hernhuutlased propageerisid usuvagadust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Nad ei löönud ametlikult luterlusest lahku, kuid moodustasid omaette kogudusi. Esmalt asuti võitlusesse sellega, mis vanade kommete juurde tagasi kiskus
VENE AEG - XVIII SAJAND 1710 faktiliselt 1721 juriidiliselt Uusikaupunkki rahu Balti erikord Eestimaa ja Liivimaa eriseisund Vene riigi koosseisus. Vajalik selleks, et võita kohalike aadlike toetus. Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse. Rüütelkonnad Aadli omavalitsus Liivimaal taastati, Saaremaal ja Eestimaal kinnitati. Koostati aadlimatriklid rüütelkonna liikmete nimekirjad, eesmärk kaitsta siinsete aadlisuguvõsade privileege Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. Säilis tollipiir. Saksa keel asjaajamiskeelena Luteri usk Hoidis ära venestamise eest, vältis vene kolonisatsiooni, aitas säilitada siinse maa ja kultuuri omapära. Tagas tihedamad sidemed Lääne-Euroopaga. Kiirem areng võrreldes Venemaa sisekubermangudega. Rahvastik Pärast Põhjasõda rahvaarv madalseisus (sõda, katk), rahvaarv langes ~120 000 - 170 000 inimeseni. Rahvaarv kasvas peamiselt loomuliku iibe arvelt (sisseränne oli tunduvalt väike...
Esimene eesti üldlaulupidu toimus 18.20. juunil 1869. aastal Tartus, ametliku nimetusega "Liivimaa Talurahva Pärisorjusest Vabastamise 50. aasta Juubeli- ja Tänulaulupidu" Kirjaoskuse areng 3 Arenes lugemis- ja kirjutamisoskus, sest ideid pidi saama ette lugeda ning vajadusel ka kirja panna. Eredamaks sündmuseks Põhjasõja järel oli eestikeelse piibli ilmumine vennastekoguduste abiga.Selle toimetas trükki Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle. Piibel ilmus 1739. aastal põhjaeesti murdes. Hiljem sai põhjaeesti murre eesti kirjakeele aluseks. Maal ja linnades asutati kirikukoole, et rahvas saaks lugema õppida. Kirikukirjandusel, eriti piiblil, oli suur tähtsus kirjaoskuse rahva hulka levimisel, sest pärisorjuse ajal kasutati lugema õppimiseks just kirikuraamatuid. Paljud eestlaste suurkujud on pärit hernhuutlust austanud perekondadest
Vene aeg Balti erikord- Eesti ja Liivimaa kubermangu erilised õigused Vene riigi koosseisus pärast Põhjasõda.- 1918.aastani/Balti-Saksa aadli omavalitsussüsteem Eesti alal. | Iseloomustus: *aadlimatrikklid *linnad ja omavalitus *rüütelkonnad(3 tk) *luterlus *maapäev *tollipiir jäi kehtima *igapäevast elu juhtisid maanõunikud *Saksa keel säilis *Seadused & maksukorraldus jäid samaks | Head küljed: Eesti jäi Lääne-Euroopa kultuuriruumi | Halvad küljed eestlastele: Balti aadli ülemvõim säilis & kadus lootus pärisorjusest vabaneda Roseni deklaratsioon(1739-kinnitus pärisorjusele) Liivimaa maanõuniku Roseni vastus Vene tsaarivalitsusele talupoegade olukorrast 18.saj alguse Eesti-ja Liivimaal. Katariina II asehalduskord *pearahamaks meeshingedele(70 kopikat)->hingeloendused *nekrutikohustus *luuakse Võru-ja Viljandi maakonnad, ajutiselt Paldiski mk; linnad: Kuressaare, Võru, Paldiski. *reformiti kohtusüsteem Eesti linnad *Saksa keel, Saksa m...
- Vaimuelu luteri kiriku kanda. Paljud kogudused olid jäänud õpetajateta; kiriku hooned rüüstatud või hävinenud. Kiriku mõju kahanenud, polnud piiskoppe. Kirikuelule segas pidevalt aadel vahele, kelle tahe jäi ka otsustavaks. - Pietism- usu sügavam sisemine tunnetamine ja elu kõlbelisemaks muutmine. Pietsitid aitasid kirikuõpetajaid. Luteri usu lähendamine! 1739. esimene eesti keelne piibli tõlge A.T.Helle - Vennastekoguduste liikumine-propageerisid usuvagadust, alandlikkust ja kõlbust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hävitasid vanu ohvrikohti,ehteid,uhkusasju,torupille,viiuleid. Võõrduti kõrtsidest;kuritegude arv vähenes. Koguduse sisekord lubas kõigil kaasa rääkida. Vennastekogudus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt, keelustati 1743.aastal. 9) Kes ja millal tõlkis piibli eesti keelde? - 1739. aastal Jüri kiriku tegelane Anthon Thor Helle
vaid mõistetakse sügavamalt. Nende jutlused olid sageli tundeküllased ja kutsusid talupoegi väsimatult vagadusele ning meele parandusele. Ratsionalistid astetasid põhirõhu talurahva valgustamisele. Nad ei arvanud, et kõigis hädades on süüdi talupoegade kombelõtvus ja jumalakartmatus, vaid panid osa süüd ka valitseva pärisorjusliku korra arvele. Talurahvast kõige otsesenakt puudutanud või isegi raputanud nähtuseks oli siiski pietismiga seotud vennastekoguduste ehk hernhuutlaste liikumine. Kui Rootsi ajal oli Eestis valitsenud mõõdukas, nn. Põhjamaade barokk, siis koos Vene võimu kehtestamisega hakkas siia ulatuma toretsevam ja lopsakam barokk. Eesti kauneim barokkiehitise, Kadrioru lossi, mille juurde kuulus barokkpalee puhul vältimatu uhkeaed. 18. Sajandil muutusid oluliselt uhkemaks mõisahooned ehk häärberid koos kõrvalhoonetega. 18. Sajandi viimasel veerandil jõudis Eestisse järgmine suur ja kõikehõlmav kunstivool klassitsism. 1775
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
