Niit on rohumaa, kus kasvavad mitme aastased rohtaimed ja kust enamasti niidetakse korrapäraselt heina . Juba üle 1000 aasta tagasi hakkasid esivanemad meil koduloomi karjatama ja loomadele talveks heina varuma. Puisniit on pooleldi mets ja pooleldi niit.Puude ja põõsaste rühmad vahelduvad seal suurmate ja väiksemate rohualadega. Hooldatud puisniit näeb välja nagu park.Selle eesmärk oli niit aloomadele talveks heina ja saada küttepuid. Sooniit-Alaliselt niisketel aladel, kus turbakiht on paksem kui 30 cm, asuvad sooniidud.Taimeliikide poolest on sooniidud vaesemad kui aruniidud.Sealt saadav hein on vähem väärtuslik. Looduslikud niidud on nt. lamminiit-need asuvad jõgede ja järvede kallastel. Liigniiskus ja iga aastased üleujutused takistavad puude ja põõsaste levikut.
Niit Kristel-Heleri Järvi Niit • Niit on rohumaa.Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidul niidetakse pidevalt heina. Niit on väga liigirikas elukooslus. Elutingimused niidul • Palju valgust • Tuulisem kui metsas • Sademete mõju on karmim kui metsas • Sage niitmine, tallamine • Huumusrikas muld • Tihe rohustu • Inimmõju (väiksem kui aias ja põllul) • Suur temperatuuri kõikumine Niitude jagunemine • Looduslikud niidud ! • aruniidud - liigirikas taimestik • Rannaniidud - mere rannikul • Lamminiidud -jõgede, järvede kallastel
Rukkirääk on rästast veidi suurem pruunides toonides lind. Rukkirääk sünnitab ühes korras keskmiselt 9 poega. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CRECRE2.htm alljärgnevalt lingilt leiad rukkiräägu pildi alt linnu häälitsuse. Niidu tähtsused Niitude tähtsused on olnud läbi aegade kõrged. Juba vanal ajal, tuhandeid aastaid tagasi kasutasid meie esiisad niite kui karjamaadena. Ka tänapäeval on vaja loomasid karjatada, aga peale selle on kindlasti on niit oluline, sest sealt saame me heina ja eks sealt tulebki nimetus heinamaa. Tegelikult ei mõtle me sellele üldse aga, mis juhtuks siis kui kõik meie niidud ära kaoksid. Olen kindel, et siis oleks kõigil elu halvem, sest talupidajad peavad karjatama loomi ja söötma neid ja just niidult leiavadki loomad endale toidu aga probleem oleks ka siis selles, et inimesed ei saaks enam käia vaiksetel lagedatel aladel puhkamas, värsket õhku hingamas. Kasutatud kirjandus Raamatud: 1
Elulugu Luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija. Oli abielus kirjaniku Jaan Krossiga kuni viimase surmani. Sündis vasesepa ja õmbleja tütrena Tallinnas, kus alustas õpinguid, jätkas neid 1938 43 elukoha muutmise tõttu Tapal, 1943 47 õppis Tallinna 4. keskkoolis ja 1947 52 Tartu ülikoolis keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. 1956 61 oli Tallinnas Kirjandus Liidu luulekonsultant, 1961 63 oli ETV mittekoosseisulise toimetaja, alates 1963 on Ellen Niit olnud vabakutseline kirjanik. 1 Looming Ellen Niit kuulub nende poetesside ritta, kes on läbi aegade hoidnud ja edasi kandnud eesti luule lüürilist ja lüroeepilist lõime. Luulesse tuli Ellen Niit üllatavalt küpsete värssidega. Nooruslikult avameelne luuletus on Ellen Niidu usutunnistuseks: õnnetunne ja elumõte on lahutamatud, nagu on lahutamatud
Sünd. Ellen Niit on Eesti kirjanik ja tõlkija, kes on sündinud 13.07.1928. Tallinnas. Õppimine ja töö. Ellen Niit on õppinud Tallinna 4. keskkoolis (1943-1947). Seejärel läks ta õppima Tartu Ülikooli eesti keelt ja kirjandust (1947-1952). Tartu Ülikoolis õppis ta ka Eesti lastekirjandust (1952-1956). Ellen Niit töötas Tallinna Kirjanike Liidu luulekontsultandina (1956-1961) ning seejärel läks ta tööle ETV mittekoosseisulise toimetajana (1961-1963). Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Looming. Ellen Niit on pealmiselt kirjutanud luuletusi lastele. Tema 70.sünnipäevaks tuli välja luulekogu ,,Paekivi laul", aga enne seda tuli välja luulekogu ,,Maailma pidevus", mis sisaldab luuletusi aastast 1946-1976.
Kui teed ukse lahti, üle õla vaata, ehk on mõnel mahti viipega sind saata. Pole mõtet kõnel, aega seks ei leita. Ehk on juhust mõnel pilk su poole heita Julgust andev jõud on pilgu tulikiirel, Jaan Kross ja Ellen Niit mis sind teele saadab päeval tulikiirel. /Ellen Niit/ Elulugu Ellen Niit on eesti kirjanik ja tõlkija. Tema kodanikunimeks on Ellen Kross. Ta sündis Tallinnas 13.juulil 1928.aastal vasesepa ja õmbleja tütrena. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal, aastatel 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis aastatel 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust aastatel 19471952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal aastatel 19521956. Ellen Niit on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina aastatel 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana aastatel 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik
Click to edit Master text styles Ø Ta sündis vaeslapsena ja õmbleja tütrena 13. juulil 1928. aastal Tallinnas. Second level Ø Abielus oli Jann Krossiga. Third level Fourth level Ø Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli Fifth level keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 1947 1952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956. Ø Töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 19611963. Aastast 1963 on Ellen Niit kutseline kirjanik. Looming
· Tartu Ülikoolis lastekirjanduse alal. Luuletus Päkapikk Nüüd päkapikk asub teele. Tal seljas on pisike märss... Ja plaanis on jätta tal meelde sinu väikene jõuluvärss. Tal plaanis on õppida ära see laul, mida sina tead, näha korraks su silmade sära, kuulda, kas sa ka viisi pead. Päkapikk ei pea nimekirja neist, kes teinud on mõned vead. Päkapikk paneb nime kirja neile, kes tahaksid olla head Ellen Niit on olnud abielus Heldur Niiduga 1949- 1958 Sündis Toomas Niit 1958-2007 oli abielus Jaan Krossiga. Sündisid lapsed Maarja Uudusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross. Ellen Niit on elanud peamiselt Tallinnas. Ta on Eesti Naisüliõpilaste Seltsi liige Ellen Niit on töödanud luule konsultandina. ETV toimetajana. Alates 1963. aastast on ta vabakutseline kirjanik. Ta on välja andnud: 7 luulekogut. 9 värssraamatut. 2 näidendit. 6 proosaraamatut. Autasud
inimasulate ümber hakati puid raiuma,heina varuma ja karjatama. Heinategu puisniidul nõuab rohkesti käsitööd. Masinaajastul kaotasid puisniidud oma tähtsuseheinamaana ja hakkasid võsastuma.Tänapäeval säilitatakse niitmise teel haruldasemaid puisniite. Puisniidud on niitude seas kõige kaunimad ja on taimehuvilistele tõeline paradiis. Puisniidu taimekooslus on metsa ja rohumaa koosluse vahepealne. Ühest küljest oleks nagu niit, aga sarnaneb metsega, sest seal leidub puid-põõsaid.Teiselt aga nagu mets, kuid sarnaneb niiduga,sest metsa kohta paiknevad puud liiga hõredalt. Puisniitude jaoks iseloomulikku loomastikku välja kujunenud ei ole ja seega sõltub puisniidul kohatavate loomaliikide kulk peamiselt seda ümbritsevate alade loomastikust. Tavalisemad on põder,metskits, halljänes,rebane. Pisiimetajatest on teada kasetriibiku,leethiire ja juttselg-hiire esinemine.
Ellen Niit Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 19471952 ja Tartu Ülikooli aspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956. Ta on töötanud Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina 19561961, ETV mittekoosseisulise toimetajana 19611963. Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Looming Ta on kirjutanud peamiselt luuletusi ja enamasti just lastele. Tema üks täiskasvanutele mõeldud luulekogu, "Paekivi laul", ilmus 1998. aastal kirjaniku 70. sünnipäevaks. Enne seda on täiskasvanutele ilmunud luulekogu "Maailma pidevus". Kogu sisaldab luuletusi aastaist 19461976 Ellen Niit tuli lastekirjandusse värsslooga "Kuidas leiti nääripuu" (1954), millele 1957. aastal järgnes "Rongisõit". "Rongisõit" koos Gustav Ernesaksa viisiga kujunes
Tema luule jaguneb kaheks: täiskasvanute- ja lasteluule. Enamik teab autorit siiski lastekirjanikuna. Ellen Niidu värsid on saatnud lapsi juba mitu põlvkonda. Tema luulet nii lastele kui ka täiskasvanutele on ka palju viisistatud, peamiselt Gustav Ernesaksa ning Arne Oidi poolt. Ellen Niitu on nimetatud lausa lasteluule turvaemaks ning seda vägagi põhjendatult. Ta on tabanud miskit olemuslikku, nii et lapsed saavad noist lugudest aru, need kõnetavad tänaseid pisiinimesi. Niit on tähtis lasteluule edasiarendaja ning kindlasti kuulub tema looming Eesti paremikku. Käesolevast referaadist saab lugeda Ellen Niidu elust ning loomingust. Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt keskendutakse lasteluulele kuna see hõlmab ka tema loomingus suurema osa. Referaat annab ülevaate ka mõningatest Ellen Niidu luulekogudest. Täiskasvanuteluulest ,,Linnuvoolija", ,,Vee peal käija" ning ,,Paekivi laul";
Luulekogu Pailaul E. Niit Õde võtab sülle oma armsa nuku. Ema võtab sülle oma väikse Juku. Oh sa mu kerake, mu silmaterake, pai, pai! 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Kuna minu luulekogul pole kindlat teemat, see luuletus tundus väga armsana ning minu tädi alles sünnitas lapse ja minu vanem nõbu teeb sama moodi. 3) Sõnum: Tüdrukud mõnikord tahavad olla nagu nende emad. 4) Küsimus: "Miks lapsed mõnikord kordavad oma vanamate järgi?" Kalad E. Niit Mull-mull-mull-mull, väiksed kalad, kus on teie väiksed jalad? Mis te nalja heidate ja oma jalgu peidate? Kull-kull-kull-kull, kulla mees, meil pole jalgu tarvis vees. Ujuda meil vabam on, Kui uimed meil ja sabad on. 1) "Laste laulud" Ellen Niit. 2) Ma valisin, selle luuletuse, sest see oli üks nendest luuletustes mida ma lapsepõlves õppisin vabatahtlikult pähe ja see on õpetlik. 3) Sõnum: Lapsed õpivad asju ning saavad koguaeg teada midagi uut.
Ellen Niit Ellen Niit on sündinud 13 juulil 1928 Tallinnas. Ta on eesti kirjanik ja tõlkija. Ellen Niit on õppinud Tallinnas, Tapal , Tallinna 4. Keskkoolis ja Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. Tartu Ülikooli aspirantuuris ta Eesti lastekirjanduse alal. Esimesed luuletused ilmusid siiis, kui Ellen Niit oli veel kooliõpilane ja kandis nime Ellen Hiob. Ellen Niidu sügavalt läbi tuntud lembe- ja koduluule tõuseb esile värskuse ja jõuga. Isamaaluule on seotud töö ja läbielamistega. Ta on ka tõlkinud peamiselt ungari, soome ja vene keelseid raamatuid. Koos Jaan Krossiga on ta ka avaldanud matkaraamatuid. Need on kirjutatud peamiselt Egiptusest ja Türgist. Lastekirjanikuna on Ellen Niit olnud väga edukas. Tal on eesti lasteluule arendajana väga suur roll kanda.
ELLEN NIIT Eesti kirjanik ja tõlkija Ellen niit sünninimi Ellen Hiob, kodanikunimi Ellen Niit, aastast 1958 Ellen Kross sündis Tallinnas, 13.juulil 1928.aastal; õppis Tallinnas, Tapal 19381943, Tallinna 4. Keskkoolis 19431947, Tartu Ülikooli keeleteaduskonnas eesti keelt ja kirjandust 19471952 ja Tartu Ülikooliaspirantuuris eesti lastekirjanduse alal 19521956; töötas Tallinna Kirjanike Liidu luulekonsultandina ja ETV mittekoosseisulise toimetajana; alates aastast 1963.aastast vabakutseline kirjanik. Looming
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE Toomela Meeleorganite tööd iseloomustab lävi, minimaalne stiimuli kvantiteet, millele organ reageerib, lävesid on erinevat tüüpi. Erinev lävi on minimaalne stiimuli kvantiteet, millele meeleorgan reageerib erinevalt kahe kvantitatiivselt sarnase stiimuli esinemisel võime eristada, kas kaks stiimulit on erinevad Silma reetina amakriinrakkude ülesandeks on fotoretseptoritest saabuva info koondamine ja töötlemine Valguse intensiivsusele on kõige vähem tundlik reetina piirkond: pimetähn Nägemine on seotud ajuga jargmiselt: Parema silma informatsioon edastatakse vordselt nii paremasse kui vasakusse ajupoolkerasse Ajukoorde edastatakse kuulmisinformatsioon, mis ilma ajukoores toimuva lisatöötluseta on piisav järgmist tüüpi info eristamiseks helilaine sagedus heli valjus Somatosensoorne(süvaja puutetundlikkus) süsteem töötleb järgmist informatsiooni: nahaga kon...
PIRET SEEDRE MIS ON NIIT? Niit on rohumaa. Niidul kasvavad mitmeaastased rohttaimed. Niidult niidetakse korrapäraselt heina. LOODUSLIKUD NIIDUD Rannaniidud mere rannikul Lamminiidud jõgede, järvede kallastel Looniidud paepealsetel aladel INIMTEKKELISED NIIDUD Puisniidud pooleldi mets, pooleldi niit Kultuurniidud olemuselt sarnased põllule ELUTINGIMUSED NIIDUL Tihe rohustu Sage niitmine, tallamine Tugev kamar Palju valgust Huumusrikas muld Inimmõju väiksem kui aias ja põllul TAIMED NIIDUL Niidutaimed on: valgusnõudlikud viljakat mulda vajavad mitmeaastased taimed Niidutaimedel on varuained maa aluses osas: risoomis mugulas sammasjuures KÄPALISED Eesti orhideed Hall käpp Kaunis kuldking PUHMIKUD Kerahein Maarjahein
Neiu 2: Kuid ma arvan, et siiski tasub olla, eksida, ihata, 2 teada tahta, kus tera asub, armastada ja vihata, ning näha, et hallist hallim meri vahel on sinine, ja tunda: kallist kallim kullateraga inime. (Ellen Niit ,,Ma arvasin") Noormees: Ei, see miskit muud ei ole, Ise, ise oled see, Oma rõõm ja oma mure, Oma imeline tee; Mis nii elu pajast tuleb? Ikka puhastatud kuld! Oh sa süda, vaene süda, Nii saab ilmas kullaks muld. Nõnda ilmas nii ja teis'ti Kujunev saab inime, Hing igaühe sisse Oma imeline tee.
TÖÖSTUSKAUBAD Pudukaubad Toote funktsionaalsuse järgi jaotatakse tekstiilpudukaubad: · niidid; · õmmeldud pudukaubad; · lõngad; · tüll ja tüllist tooted; · paelad; · pits ja pitsist tooted; · nöörid; · vihmavarjud. Otstarbelt jaotatakse niidid: · õmblus; · tikkimis; · heegel; · nõelumisniitideks. Niitide markeeringus on ära näidatud: · koostis; · niidi jämedust väljendav number; · metraaz; · kaal grammides(tikkimis ja heegelniidi puhul). · tootja logo või nimi; Lõngad võivad olla valmistatud: · täisvillastena; · puuvillastena; · poolvillastena; · sünteetilistena. · segakiu...
Looniit Karl Eensaar Madis Anton Kaspar Konist sept. 2012 Sissejuhatus Looniit- loopealne, alvar ja aru. Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis. Aluskivimiks on lubjakivi Taimkate Kidur, kuid väga liigirikas Palju käpalisi, haruldasi õistaimi Samblad ja samblikud Kadakas, arukask, mänd jt. Loomastik Spetsiifilist loomastikku pole alvaritel välja kujunenud Kariloomad Haruldased putukad Närilised Vähe varjupaiku suurematele loomadele Linnud( kiivitaja, punajalg-tilder, kanepilind, kivitäks) Tekkimine peamiselt sekundaarse tekkega kujunenud kunagistest põldudest karjatamise tõttu vähesel määral on primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale Mullastik asub paesel aluspinnal õhuke lubjarikas ja kivine muld mullad on väga põuakart...
Puisniit Parandas:Saiaspetspets Originaal:hypermegasupernerdy1 23 Sisukord Teke ja kadumine Taimestik Loomastik Kaitse Eesti puisniidud Teke ja kadumine Puisniidud tekkisid umbes 7000 aastat tagasi kui inimesed hakkasid põldu harima ja karja kasvatama. Taimestik Kaasajal pakuvad puisniidud erilist huvi seoses nende rohustu kõrge liigirikkusega. Loomastik Puisniitudel elutsevad enamuses väiksemad loomad. Kaitse Puisniitude kaitse on tähtis, sest ilma selleta kaob üks Eesti omanäolisemai d loodusmaastikk e. Eesti puisniidud Tänapäeval on alles ligi 500 hektarit liigirikkaid puisniite Lääne-Eestis ning 300 hektarit liigivaeseid ning lammi-puisniite Eesti muudes osades. Tänan kuulamast!
nende kinnikasvamine. Eriti kiiresti tungib rannaniitudele karjatamise lõppemisel peale pilliroog. Rannaniitude kinnikasvamise tulemuseks on nii meie halofiilse floora kui ka rannikukoosluste mitmekesisuse kiire vähenemine. 6.3 Kaitse Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis
Kultuurrohumaa. Ida-kitseherne põld Laiuse voorel Kultuurrohumaa on valdavalt turvasmuldadel paiknev kultuurheina- või karjamaa, mis ei sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on põllumajanduse seisukohalt vähemalt rahuldav. Kultuurrohumaade hulka käivad kultuurniidud ja kultuurkarjamaad. Kuiva kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Kuiva kultuurkarjamaa alltüüp Kuiva kultuurniidu alltüüp Niiske kultuur-rohumaa kasvukohatüüp Niiske kultuurkarjamaa alltüüp Niiske kultuurniidu alltüüp Muru kasvukohatüüp Niite rajatakse eelkõige talvise sööda aga tänapäeval üha enam aastaringse sööda - silo varumiseks. Kahtlemata ei pääse me mööda ka heina tegemisest. Niiteliste rohumaade planeerimisel on vaja arvestada karja (talvise) söödavajadust ja sööda kvaliteeti. väetamisega olla mõõdukas, aeg-ajalt niita, kuid mitte kasutada ni...
Eestit esindas 12 naist ja 14 meest. Eesti võistkond osales kuueteistkümnel erineval kergejõustiku võistlusel. Nendeks olid: 200 m, 400 m, 5000 m, maraton, 400 m tõkkejooks, 4×100 meetri teatejooks, kettaheide, odavise, kümnevõistlus, 800 m, 1500 m, 3000 m takistusjooks, Kõrgushüppe, Kuulitõuge, Vasaraheide, Seitsmevõistlus. 2 Koht Võistleja(d) Tulemus Ala Võistlejate 23 Marek Niit 21,04 sek 200 m nimed, 11 Marek Niit 45,80 sek 400 m saavutatud 10 Tiidrek Nurme 14:13.89 5000 m kohad ja 18 Roman Fosti 2:17.54 Maraton Ilja Nikolajev Katkestas Maraton tulemused 2 Rasmus Mägi 49,06 400 m
liigirikkad. 5) Soo/soostunud mets rohke niiskus ning turbahorisondi olemasolu. 6) Lodumetsad soostuv mets. Mineraalmuld hakkab kattuma turbaga, suur niiskus. Metsatüübid atlases Meil õpitud -- Atlases Nõmmemetsad -- Luitemännikud Laanemetsad -- Laanekuusikud Loometsad -- Lookuusikud Salumetsad -- Salu leht-, okasmetsad Soo/soostunud metsad -- Rabamännikud Lodumetsad -- Lodumetsad II Niit 1) Puisniit Liigirikkaimad niidud(70 liiki 1 ruutmeeter), säilivad tänu inimesele, 2) Looniit õhuke muld (alla 30cm), liigirikas aga kuivab suve lõpus ning läheb pruuniks, säilib tänu karjatamisele, muidu muutuksid kadastikeks/sarapikeks. 3) Pärisaruniit rohumaa, moreen/viirsavi tasandikel, gleistunud muldadel, kõige laialdasema levikuga Eestis, 4) Lamminiit Jõgede üleujutus aladel olevad, üleujutus kannab toiteaineterikkaid setteid.
NIIDUD Niit Elukooslus, kus kasvavad peamiselt mitmeaastased rohttaimed ja mis enamasti on tekkinud ning säilivad tänu niitmisele või karjatamisele. Avatud maastik, kus ei ole enamasti puid ega põõsaid. Elutingimused niidul: palju valgust, tuulisem kui metsas, sademed mõjuvad karmimalt, loomadel vähem elupaiku, temperatuuri kõikumine, huumusrikas muld, sage niitmine ja tallamine, tugev kamar Tüüpilisi niite võib näha looduskaitsealadel, näiteks Matsalus või Virtsu lähedal Laelatul. Primaarsed ja sekundaarsed niidud PRIMAARSED Rohumaad, mis on kujunenud ilma inimese osaluseta. Rannaniidud, lamminiidud, looniidud. SEKUNDAARSED Niidud, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Puisniidud, kultuurniidud. Rannaniit Lamminiit Looniit Puisniit Kultuurniidud Niidu taimestik > Enamasti valguslembelised taimed. > Peamiselt kõrrelised, lõikhei...
Ellen Niit Keven Kask 8b klass, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasium 10.05.2012 Ellen Niit Sündinud 13.juuli 1928 Ellen alustas lootusrikka imelapsena, kelle anne ei sobinud ajastuga, sest luulelt loodeti ühiskondlikku aktiivsust, mitte isiklikku meelestamist, mis Elleni luules oli. Seetõttu katkes mitmeks aastaks ka tema areng. ,,Muidugi jätsin ma ruttu ja otsekohe luuletamise katki. Õnneks olin selleks ajaks ka juba natuke kirjanduslikku haridust saanud," meenutab ta ise oma aegu nii. Luuletuste nimed "Maa on täis leidmist" (1960)
laguneb üks vana kuur. Kui on kevad, idanevad jälle kartulid ja ojad. SINILILL Kersti Merilaas Kuigi hang veel aia all, lumeriismed tänaval: otse heledasse ilma avas imetleva silma esimene kevadlill, sinilill. Arg ja ettevaatlik pung tihedalt veel end tuppe sulges. Kuigi kõigil tulla tung, ainult sinilill- see julges. Põrmust üles tõstis pea: valgus! Selgus! Ah, kui hea! SUVI Ellen Niit Suvi, sa päikesetuline, suvi, sa plvesuline, õieehtes, üleni lehtes, rohev ja valge! Taevas on piripärni. Kõrge sinise särani kõik loom ja laps tõstab palge. SUVISEL MAAL Jaanus Tamm Paljapäki on parem astuda rohu pääl. Rohi kahiseb tasa. Tal on sõbralik hääl. Rohu sisse võid heita selili mõnusalt. Kaeda pilvede rändu hästi sügavalt alt. Rohi tuttavalt lõhnab. Päkkasid silitab. Mesipuu undab vaikselt.
Vea nimetus Põhjused(P) ja nende kõrvaldamised(K) 1.Niidiaasad niidi pealispinnal P:niitide ebaõige pinge(pealmine niit pingul, alumina lõtv) K:lõdvendada esmalt pealmist niiti, siis pingutada alumist. 2.Niidiaasad riide aluspinnal P:niitide ebaõige pinge(alumine niit pingul, pealmine lõtv) 3.Pingul õmblus(kroogib) P:mõlema niidi ülemäärane pinge K:lõdvendada mõlemat niiti alates alumisest 4.Lõtvõmblus P:mõlema niidi vähene pinge K:pingutada mõlemat niiti alates alumisest 5
Kopli kunsti gümnaasium 7. klass Mari Kisakõri NIIT Referaat Juhendaja E. Raamat Keila 2009 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Niidu üldiseloomustus 4 2. Niidu taimestik 6 3. Looduslikud ja kultuurniidud 7 3.1. Looduslikud niidud 7 3.2. Kultuurniidud 7 4. Niidu loomastik 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud materjalid 10 SISSEJUHATUS
Tavaliselt on pikkus horisontaalsuunaline mõõde. Võrgulina kudumismasinad koovad lina soodisõlmedega. Sõlmed termofikseeritakse parema pidamise tagamiseks. Sõlmede pidavus (libisematus) suureneb ka teatud keemiliste ainetega töötlemisel. Lina võib lõigata otse või kaldu (diagonaalis). Otselõikamisel lõigatakse läbi 2 niiti ja seda tehakse kogu lina ulatuses piki ehk püstises suunas (tähistatakse – m) või põiki ehk rõhtses suunas (n). Kaldlõikes lõigatakse läbi üks niit ehk kand (k). EL-is kasutatakse vastavate tähistustena T,N ja B. Pikisuunalisel otselõikamisel võib niidid lõigata läbi vahetult sõlme lähedalt. Põikisuunalisel otselõikamisel aga tuleb lõigata sõlmest kaugemal, et sõlm ei hakkaks lahti hargnema. Ka kaldlõikel lõigatakse niit läbi sõlmest kaugemal. Otse- ja kaldlõikamise ühekordset valemit nimetatakse lõiketsükliks. Püüniste ehitamisel tuleb eelistada ühekordseid lõiketsükleid, mille puhul sujub töö
TABEL 2 Toote õmbelmiseks kasutatavad materjalid: Jrk. nr. Materjal (piste tüüp) Materjali iseloomustus Näidis 1 Kangas Kiuline koostis: 100% puuvill Sidus: toimne Värv: sinine 10 2 Niit (802) Kiuline koostis: 100% polüester Niidi number:120 Värv: helesinine 3 Niit (301) Kiuline koostis: 100% polüester Niidi number:80 Värv:pruun 4 Niit (404) Kiuline koostis:100% polüester Süstikuniidi number: 100 Nõelaniidi number: 80 Värv: pruun 5 Niit (304) Kiuline koostis: 100%
Ø Risoomiga( maa alune võsu, mis täidab kolme ülesannet: 1)varuainete säilitamise 2)taime uuendamise 3)vegetatiivse paljunemise ülesandeid) Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level iskusega paikades, kus põõsad ja suured rohttaimed liialt ei varjuta. Nagu liigne vari, ei sobi talle ka päris lage niit. Traditsiooniline mõõdukas inimmõ Leviala Kuldking on Eestis põhiliselt puisniitude ja metsade (loo-, laane- ja salumetsade) asukas, kasvades poolvarjulistes paraja niiskusega paikades, kus põõsad ja suured rohttaimed liialt ei varjuta. Nagu liigne vari, ei sobi talle ka päris lage niit. Traditsiooniline mõõdukas inimmõju, nagu see on omane meie
7. Mis on lõimis? (lk 80) Lõimis näitab, kui suur on erisuuruste osakeste protsentuaalne hulk mullas ja lähtekivimis. 8. Mis on mets? Mets on ökoloogiline elukooslus, mida iseloomustab tihe ja kõrge puittaimestik. 9. Nimeta erinevaid metsatüüpe. Palumets ; Soomets ; Salumets ; Loomets ; Nõmmemets ; Lodumets ; Lammimets. 10. Kuidas jagatakse niiskuse alusel Eesti metsad? (lk 85) Kuivadeks arumetsadeks ja märgadeks soostunud ning soometsadeks. 11. Mis on niit, ja kuidas jagatakse kasutuse järgi? (lk 88) Niidud on mitmeaastaste rohttaimede rohumaad, mis jagunevad kasutusviisi järgi heina- ja karjamaadeks. 12. Mis on primaarne ja sekundaarne niit? (lk 88) * Primaarne niit on rohumaa, mis on kujunenud ilma inimese olulise osaluseta. * Sekundaarne niit on looduslik või kultuurniit, mida niidetakse ja hooldatakse regulaarselt. 13. Kuidas jagatakse niite niiskus tingimuste alustel? (õp lk 88) ©2012 | Mr
põhjusi.Dünaamika käsitleb kolme liikumis seadust , mida avastas Njuuton.Liikumise muutumise põhjuseks on kehade vastastikmõju.Vastastikmõju mõõduks on jõud, mis iseloomustab jõu tugevust ja jõud on vektoriaalne suurus (jõu mõju suund ja arvuline suurus) I seadus määrab kindlaks tingimused, mille juures,-korral keha kas liigub või on paigal.N:niidi otsas rippuv kuul on paigal, sest teda mõjutavad võrdsete jõududega 2 keha, milleks on niit ja maa. Njuutoni I seadus! Keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni talle ei mõju teised kehad.Njuutoni I seadust saab käsitleda ka kui inertsiseadust.Inerts on nähtus, kus kehad püüavad säilitada oma liikumiskiiruse. Inertsus on keha omadus, mis tuleneb inertsist ja mis kuulub keha kiiruse muutumiseks vastastikmõju tagajärjel mingi aja jooksul Joonis: -alumisest niidist järsult tõmbamisel , katkes alumine niit, sest kuulike oma suure inertsuse
vaid inimese ja looduse koostööna. Suur tähtsus paljude linnuliikide pesitsus- ja puhkealadena. Taimestik ainulaadne, sest seda ujutatakse suurveega pidevalt üle. Taimed Taimkatet iseloomustab soolalembeste liikide rohkus. Rannaniidu võib jagada kolmeks tasemeks sõltuvalt veeseisust. 1. Kõige madalam osa, mis on kõige sagedamini vee all. 2. Ülalpool keskmist veepiiri, siiski vee all kõrgvee ajal. 3. Rannalähedane niit, mis on ülalpool kõrgvee piiri. Esimene tase Ala, mis on kõige sagedamini vee all. Nõelalss Kare kaisel Meri-mugulkõrkjas Teine tase Ala, mis jääb kõrgvee ajal vee alla. Valge kastehein Punane aruhein Tuderluga Randteeleht Kolmas tase Merevesi ei ulatu, kuid tuule ja soolapritsmete kaudu on taimestik siiski mõjutatud mere lähedusest. Liigiline koosseis eelmise tasemega sarnane, lisanduvad veel soolsuse suhtes õrnemad liigid.
Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum. Puisniit - puude ja põõsastega heinamaa ehk regulaarselt niidetava rohustuga hõre puistu.
põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand *kombain- viljalõikuseks mõeldud masin *kombainer- kombaini juhtija/hooldaja *Koresööt- on kuiv taimne loomasööt, mis sisaldab palju toorkiudu *Kuivendus (ka kuivendamine)- on melioratsioonivõte, millega mingilt alalt eemaldatakse liigne pinna- või pinnasevesi (näiteks drenaaziga *Kultuurkarjamaa- on karjamaa, millel on külvatud rohustu *Kultuurniit- on külviga rajatud niit *Kultuurrohumaa- on külviga rajatud rohumaa *Kultuurtaim- on kultiveerimise tarbeks aretatud või introdutseeritud taimeliik või -sort. Puittaimede puhul nimetatakse neid tihti kultivarideks *külv- seemne mulda panek saagi eesmärgil *künd- põlluharimisviis *Küün ehk heinaküün- on heina hoidmiseks ettenähtud hoone või hoone osa L: *Laut- on koduloomade ja kodulindude pidamiseks mõeldud hoone (või hoone osa).
alla, sellega kohakuti, vabastada pidur 8, reguleerida kruvist 7 nõjase kõrgus selliseks, et keerme profiil oleks selgelt nähtav. seejärel nõjas fikseerida. Mikroskoobi teravustamine Nõjase fikseerimine Mikmmmm töölauda koos sellele kinnitatud detailiga saab nihuta- Mikroskoobi a b da rist- ja pikikruvikuga. cNihutuse suuruse määramiseks tuleb seada niitristi üks niit ühtivaks detaili ühe servaga ja võtta kruvikult lugem, siis nihutada detaili niitristi all kuni seesama niit ühtib kontuuri vastasservaga ja võtta jälle lugem. Lugemite vahe ongi nende kahe serva vaheline kaugus. Töölaua nihutamine ristisihis Töölaua nihutamine pikisihis Enne keerme mõõtmist tuleb selle telg seada ühtivaks niitristiga. Selleks tuleb niitristi üks niit (punktiirjoonega) viia ühtivusse keerme välisläbi- mõõduga kogu keerme pikkusel
00 0.00 Contin $C$10 Muutujad x2 0.00 58.75 Contin $D$10 Muutujad x3 0.00 0.00 Contin $E$10 Muutujad x4 0.00 0.00 Contin Constraints Cell Name Cell Value Formula Status Slack $K$10 Vatt 117.5 $K$10<=$B$3 Not Binding 202.5 $K$11 Riie 176.25 $K$11<=$B$4 Not Binding 273.75 $K$12 Niit 235 $K$12<=$B$5 Binding 0 $K$13 Tööjõud 58.75 $K$13<=$B$6 Not Binding 91.25 $B$10 Muutujad x1 0.00 $B$10>=0 Binding 0.00 $C$10 Muutujad x2 58.75 $C$10>=0 Not Binding 58.75 $D$10 Muutujad x3 0.00 $D$10>=0 Binding 0.00 $E$10 Muutujad x4 0.00 $E$10>=0 Binding 0.00 tions are satisfied
" Puhkus paljastab pale Psühholoog Helle Niidu meelest tuleb ühine puhkuseveetmine paarisuhtele enamasti kasuks. "Puhkus on muutus ning toob välja inimese teised küljed. Ega ilmaasjata öelda, et enne kooselu alustamist käi ära puhkusereisil. Seal võib selguda, et unelmate prints kaob esimese hämaruse saabudes või osutub nii kitsiks, et veeretab iga senti peos." Puhkus on hädavajalik ka lastega paarile. "Oleme harjunud rõhutama, et lapsed toovad suhtesse rõõmu," märgib Helle Niit. "Ent paradoksaalsel kombel on aeg, kui lapsed on väikesed, paarile üks raskemaid. Sel ajal ollakse oma suhtega sageli kõige vähem rahul. Puhkus annab võimaluse leida aega teineteise jaoks ja vabaneda rutiinist." Samas on oluline veeta puhkusi ka lastega koos. Nemadki õpivad sel ajal vanemaid teisest küljest tundma nägema nende mängulisemat ja lõbusamat poolt. Helle Niidu tähelepanekul peaks puhkus vastama siiski teatud tingimustele, et ta suhtele hästi mõjuks
Mets Juhan Liivi luules Külm. Mets härmatises surnuvaik, koit idas veripunane, lehk põhjast- tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab, hunt, põder, metskits ägavad. Puu väriseb... siis naksatab- külm plaksatab, siis jällegi kõik surnuvaik... kõik metsapaik... koit idas veripunane... Hommik. Ju karjane lääb karjaga: till tall! must kirjak kõige ees, till tall! ka kostab metsa sees ja vastab niit ja karjamaa. Ju kõlab läbi hommiku üks pasun eemal: tu, tu, tu! Jõe ääres aurab lokkav hein, siit tagapool mets, mäesein, kust läheb linnatee ja kaob puude vahele- just nagu tänav silmale. Sääl tuleb naaber koormaga ja süütab piibu põlema. Käis veskil. Valgel kübaral käib mölder veskitiiva all. Kuid väljal kõnnib põllumees, muld muhe, must tal jalge ees- ja ennäe! seeme kukub ka. Üks märtsihommik udune. Üks märtsihommik udune, soos puude all hämarus.
plastümbris, sest plastik ei juhi elektrit ja muudab elektrijuhtmed ohutumaks. Osad metallid on plastilised, seega kergesti töödeldavad ja võimaldavad sepistada väga erineva kujuga esemeid. Selle omaduse tõttu hakati metallidest tegema tööriistu, ehteid jne. Metallide kasutusel on oluline ka metallide sulamistemperatuur. Näiteks hõõglampide niitides kasutatakse volframi, sest see on kõige rasksulavam metall. Kui niit oleks mingist muust metallist ei oleks lambi põlemine võimalik, sest niit sulaks lihtsalt ära. Värvuse järgi jaotatakse metalle mustadeks ja värvilisteks. Enamik metalle on hõbevalged, raud on mustjashall, kuld on kollane, vask on roosakaspunane ja mõned metallid on hõbevalged, ainult helgivad kas sinakalt (nt. plii ja kroom) või kollakalt (nt. nikkel). Metallide kasutamine sõltub ka kõvadusest. Kõige kõvem metall on kroom, kuid
Niidud Referaat Sisukord: · Sisukord · Mis on niit? · Mis on looduslikud niidud? · Minevikust olevikku, olevikust tulevikku · Ajas tagasi rännates · Luha- ehk lamminiidud · Loopealsed ehk alvarid · Pärandkooslus · Aruniidud · Lamminiidud · Rannaniidud · Soostunud niidud · Niidud tänapäeval · Kasutatud kirjandus Mis on niit? Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Nimetus "niit" tuleneb sõnast "niitjas", mis tähistab seal kasvavaid niitjate lehtedega taimi. Tihti kasutatakse niidu asemel mõistet rohumaa, kuid päris täpne see ei ole.
ühisprojekti ,,Eesti murdeainese süvendav kogumine" (19921995; ESi poolne projekti juht oli teadussekretär Mart Meri), mida järgnevatel aastatel juhtisid Hennoste ja Pajusalu, kes juhendasid ka mitmeid üliõpilaste murdetöid. Hennoste ja Pajusalu teaduslike huvide tõttu tõusis siis TÜs esiplaanile keele dünaamikat ja sotsiolingvistilisi mõjureid jälgiv murdeuurimine. Samuti EKIst tuli 1993. a TÜsse eesti murrete dotsendiks Ellen Niit, kes õpetas murdeaineid ja oli üliõpilaste murdetööde põhiliseks juhendajaks TÜ eesti keele õppetoolis aastatel 19931997. Järgnevatel aastatel on TÜs eesti murrete õpetamist ja uurimist juhtinud Karl Pajusalu. Niit töötas 19972002 Turu ülikoolis, aastast 2002 on jällegi TÜ eesti murrete dotsent. Oluliseks sündmuseks TÜ dialektoloogias on olnud eesti keele ajaloo ja murrete õppetooli asutamine 1999. a. Aastal 2000 valiti õppetooli professoriks K. Pajusalu.
Kuressaare 2008 2 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 4 1. KOOLISPORT JA SELLE TÄHTSUS...........................................................................6 2. SPORDI TEGEMISE VÕIMALUSED KURESSAARE GÜMNAASIUMIS...............7 3. KUULSUST KOGUNUD KG VILISTLASED..............................................................8 3.1. Marek Niit.................................................................................................................8 3.2. Madis Kallas............................................................................................................. 8 3.3. Tiidrek Nurme...........................................................................................................9 3.4. Raigo Saar..........................................................................................................
Niidud Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Inimmõju alusel võib niidud jaotada pool-looduslikeks ja kultuurniitudeks. Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: aru-, lammi,- ranniku,- ja soostunud niidud. Igal nimetatakse niite isemoodi. Näiteks Aasias laiuvad stepid, Aafrikas savannid ja Ameerikas preeriad. Niitudel leidub nii tüüpilisi metsataimi kui ka umbrohtusi, samuti on enamik taimi niitudel valguslembelised. Kasvad põhiliselt
(vokaalide kordus sõna algul) ja riim . Kordused on ka refrään ja parallelism. Stiilivõttena esineb kordust rohkesti luules ja folklooris. Luules kasutatakse sageli tunderõhulisi sõna- või värsikordusi mis loovad rütmi ja süvendavad meeleolu (Teele, teele kurekesed...-F.Kuhlbars).Muinasjuttudele on iseloomulikud eepilised kordused (kolm venda, kolm takistust vms) Lasteluule traditsioonilised teemad ja kunstilised võimalused Ernst Enno, Elle Niit ja Wimbergi näitel: Lasteluule traditsioonilised teemad on uneluuletused, luuletused aastaaegadest, igapäeva toimingute kajastamine ( nt. Wimbergi "Poeskäik"). Ernst Enno- luuletuse kunstilised võimalused on lõppriim, kordus, rütm, tegelane (Tipa, " Tipa-tapa hällilaul"). Ellen Niit luuletuse kunstilised võimalused on lõppriim, rütm, tegelane on kärbes ("Kärbes kiigub kõrre peal, Ellen Niit). Kõigis luuletusest ei ole tegelasi.
KAVAND Seelik Nimi Klass Kuupäev 1) Töövahendid: käärid, õmbluskriit, riie, lukk, nööp, niit, nõel, riidelõige, nööpnõelad, mõõdulint, õmblusmasin, joonlaud 2)Riie: puuvillane Riide värvus: ruuduline 3)Seeliku mõõdud: vööümbermõõt: 67cm puusaümbermõõt: 88cm seeliku üldpikkus: 43cm 4) Joonis Lõige
Kasutusala: Tootele kleidi allääre õmblemine. Vaata õmbluse Näidis 3. Piste on elastne ja veniv, hargneb kergesti õmblemisele vastassuunas. [1, p. 57] Näidis 3. Kleidi alläärel kolmeniidiline äärestusühenduspiste ja peitpiste. 5. TOOTE ÕMBLEMISEKS KASUTATUD MATERJALIDE NÄIDISED Tabel 2. Toote õmblemiseks kasutatud materjalide näidised Kangas - 100% lina niit 120 - 100% polüester niit 180 - 100% polüester, Serafil Nööp 100% plastik KOKKUVÕTE Antud lõppu töö raames, on õppitud õigete õmblusseadmete, õmblusniitide ja nõelate valimine lähtuvalt toote lõikelisest lahendusest ja valitud kangast. Sai teostatud praktilised tööd erinevatel õmblusseadmetel. VIIDATUD ALLIKAD [1] K. K. I. T. Ilme Alandi, Õmblusseadmed, Tallinn: SA Innove, 2014.
Kristall. Vahendid: kuum vesi, sool/sooda, värv, lusikas, anum, kaas ja niit. Kirjeldus: Kõik vahendid panin valmis ning esimesene ma keetsin 200ml vett. Järgmisena panin vette ainet ja tegin küllastunud lahuse. Kui see kõik valmis sai, kinnitasin niidi kaane külge. Ja edasi, panin ma selle purgi külma kohta näiteks külmkappi. Kadri Lepiku 7k 29.11.11 Pildistasin ka mõned fotod kristalli kohta ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
