Ja siis kui ta need kokku pani õigesse järjekorda siis avastas et nägu on veel puudu .villu arvas et radiaator sõi lapse ära . ning kui järgmisel päeval selle radiaatori asemel uus lapik radiaator pandi. Siis õeldi et ta hakkas vett jooksma ja villu arvas et tal hakkas suu vett tilkuma kuna tal oli isu veel kellegi järele. Lusikas otsustas mereröövliks hakata. Ning läks supi sisse teisi püüdma. Hiljem ei teadnud ta mida peale hakata. Aga siis otsustas ta vaesele koerale kinkida röövitud kartulid, frikadellid ja herned. Madli pinginaaber oli vanaema. Kes julgustas madlit koolis käima. Esimese veerandi lõpul kui tunnistus anti olid vanaemal kõik viied ja ta ütles et ta enam ei tule kooli kuna madli vend vajab lasteaias julgust.
Peeter Pals viii a Johann Voldemar Jannsen Elas aastatel: 1819-1890. Ta oli Eestis nii koolmeister, ning hiljem ka üks rahvusliku liikumise juhte. 1857 aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees(Perno Postimees ehk Näddalileht). Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas "Perno Postimehes" uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka
kallist. Ta ise sooviks endale taas jalgu alla saada kuid ilma teie ja riigi abita on see keeruline. Seetõttu soovime, et te kergendaksite Ivo karistust. Pärast vangistuse lõppuks tahaks ta uut elu alustada seega äkki on tal võimalus siis saada endale mingit toetust ja korter. Ivo ise oleks nõus sellise tingimusega, et tal on nädala ajane katse aeg mille jooksul tal tuleb endale leida pdev sissetulek. Kui te halastaksite vaesele Ivo Kaalikale oleks meie väga tänulikud. Ning kollane ajakirjandus ei saaks teada meie kohtu süsteemi halastamatusest. Tänan väga sõna eest! Elis Käsper Lagedi Põhikool 9.Klass 2008/2009
juurest, hakates kaaslastele järgi lendama. Linna jõudes, otsis Pääsuke varjualust, kus peatuda. Printsi kuju tundus talle sobiv ning seal ta petuski. Varsti sai Pääsukese sulestik märjaks, sest kuskilt langesid alla tilgad. Alguses arvas Pääsuke, et sajab vihma, kuid peagi mõistis ta, et Väike Prints nutab. Õnnelik Prints nuttis, sest nägi inimesi, kes piinlesid vaesuses. Prints palus Pääsukest, et too viiks rubiini haigele poisile, kalliskividest silmad vaesele üliõpilasele ning jaotaks ka kulla vaestele. Pääsuke oli samuti hea südamega nagu Prints ning ohverdas oma Egiptusesse sõidu Printsi ja vaeste abistamise nimel. Samuti oli ära mineku takistuseks Pääsukese armastus Printsi vastu. Pääsuke jäi külma ilma kätte surema, sest ei suutnud kallist Printsist lahkuda. Lõpuks surigi Pääsuke, suudeldes Printsi ning seejärel kukkudes printsi ette maha. Samal hetkel purunes ka Printsi süda kaheks tükiks.
sõites mööda maailma meresid. Aronnax, Conseil ja Land elavad koos allveelaeva meeskonnaga läbi mitmesuguseid seiklusi: nad käivad Atlantisel, lõunapoolusel ja kõige sügavamates süvikutes, jahil nii vee all kui ka troopikasaarel, vaatavad hukkunud laevade aardeid, võitlevad hiidkalmaariga jne. Selgub, et Nemo ei ole ennast inimkonnast täielikult eraldanud ega vihka kõiki inimesi. Nii abistab ta Kreeta ülestõusust osavõtjaid merepõhjast leitud varandusega. Vaesele India pärlipüüdjale annab ta peotäie pärle, mis on rohkem väärt kui tolle mitme aasta teenistus. Lõpuks õnnestub Aronnaxil, Conseil ja Landil Norra rannikul "Nautiluse" päästepaadiga põgeneda ning koju jõuda. Osalt on "20 000 ljöö vee all" järjeks "Saladuslik saar", milles kõrvaltegelasena esineb samuti Nemo, kes on oma meeskonnast ainsana ellu jäänud. Paljastub ka tema päritolu: ta oli brittide vastu võitlev India prints
· Generaator on masin, mis toodab mehhaanilisest energiast elektrienergiat, erinevalt elektrimootorist, mis töötab vastupidi. 4. Olukord Eestis: · Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis, tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula; · Lähemate aastate jooksul võiks nende arv mitmekordistuda, kuid ükski tuulik ei tööta ilma tavajaamade toetuseta ja tuuleenergia on vaesele Eesti riigi kodanikule ülejõukäivalt kallis; · Eesti saartel ja rannikualadel, samuti avatud maastikuga sisemaal on tuuletingimused piisavalt head; · Jääb üle ainult poliitiline tahe, mis paistab tulenevat eeskätt Eesti Energia poolt, kelle arvamus on, et tuuleenergiat edasi arendada pole soovitav. 5. Olukord mujal maailmas: · Kõige rohkem tuulikuid on Saksamaal, kus saadakse kõige suurem osa maailma tuuleenergiast;
7)Arengumaad ekspordivad enamasti ümarpuitu (ka väärispuitu), mis on vähetulus. Kuid arenenud maad ekspordivad rohkem puidutooteid, mis on tulus. Arenenud riikides on arenenud metsatööstus kompleksid, riigil on kontroll tootmise üle. 8)Metsade pindala väheneb: rahva arvu kasvust, kütte puude vajadusest, tormikahjustustest, tulekahjudest, kahjurite rünnakust ja puidu ja puidutoodete järele on suur nõudlus, võetakse kasutusele ka uute maavarade leiukohad, ning metsa eksport on tulus vaesele riigile. Kiire metsamaa vähenemine on eriti hoogne vihmametsades: Amazonase madalikul, Indoneesia saarestikus, Kongo jõgikonnas jne…. Ka okasmetsade raie on suur: Venemaal, Kanadas, USA-s ; kuid seal istutatakse uut metsa juurde, nii et üldpindala ei vähene. 9)Metsade majandamisel tuleks juhinduda säästva arengu põhimõtetest: lõpetada üleraie, tagada metsade elujõulisus, uuenemisvõime ja tootlikkus, tuleb
Kes peab suure õnne aluseks raha, on eksiteel. Raha on vaja, meie kaasaegses ühiskonnas on ta hädavajalik, kuid ta ei tohi muutuda kinnisideeks. Kui raha annab tunde, et ollakse õnnelik, ainuüksi sellepärast, et on võimalik endale muretseda kõike mida hing ihaldab, asju ja isegi sõpru, siis ollakse väga valel teel. Raha kadudes kaob tavaliselt ka kõik muu. Ostetud sõber ei jää iialgi sõbraks. Rikkad pööravad vaesele alati selja. Sellisel juhul pöördub õnn õnnetuseks. Õnn peitub sageli lihtsalt naeratuses ja positiivses suhtumises meid ümbritsevasse. Maailmas, eriti lääneriikides samastatakse õnne sageli majandusliku olukorraga, pannes võrdusmärgi raha ja õnne vahele. Suurem osa riike seostab õnne subjektiivse heaoluga. Ameerika teadlaste uuringute põhjal on just just maailma vaesemate riikide inimesed kõige
Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. Pärnu Postimees Pärnu Postimees ehk Perno Postimees, just see pani aluse Eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule. Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta ning soovitas talusid hakata päriseks ostma. Üldse üritas Jannsen hea seista selle eest, et rahvas saaks teateid kodu- ja välismaalt, haridust, juhiseid põllumajanduse, majanduse ja tervishoiu kohta. Samas jäi ta tagasihoidlikuks poliitiliste ja ühiskondlike kitsaskohtade käsitlemisel. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "marahva" asemel "Eesti rahva" poole
mass kärbseid ühekoos, mis läheb üle aina harvemaks ja selgemaks seoste kogumiks. 2. Eerik Haamer ,,Pime". Eerik Haamrit huvitas alati sotsiaalne problemaatika, elu ise. Sageli kätkevad figuraalsed tööd mingit argielulist lugu, eluraskustega võitlevat inimest. Esimesi ja kuulsamaid nende teoste seas on Haameri ekspressiivsete vibalike figuuridega ,,Pime" (1938). Haamer on jutustanud: ,,Nägin kord pimedat vanameest kõndimas temale iseloomuliku kehahoiakuga. Eks olnud ju vaesele Saaremaale vägagi iseloomulik, kuidas pime oma varanatukesega uude elukohta kolis koos laste, koeranässi ja kalaga, mis keegi raskel teekonnal temale pihku pistis." Haamerile iseloomulikult muutub kõik, mida ta kujutab, suureks ja väärikaks. 3. Aleksander Vardi maal ,,Suplejad" See looming valmis aastal 1939 ning on tehtud õli lõuendil. Maalil on näha põlvesügavuses vees olevat kolme alasti inimest. Neid ümbritsevad põõsad ja puud.
Kuninga amet oli seotud jumalaga, st kuningas oli ka ülempreester, kuid mitte jumal ise, nagu Egiptuses. Üks kuulsamaid kuningaid oli Hammurapi, kes lasi teha esimesed seadused, mis raiuti üle riigi laiali paigutatavatesse tahvlitesse. Võib pidada seaduste aluseks väga võrdsed seadused, mis kohtlesid kõiki võrdselt, tegemata hinnaalandust. Kogu ühiskond oli väga võrdne, hoolimata kihistumisest (vabad, sõltlased, orjad). Tingimused olid samad nii rikkale kui vaesele. Omaette hierarhia oli perekonnas, kus suurim võim oli isal/mehel. Usk sarnases olemuslikult egiptuse usuga. Olulised olid preestrid, kes usuküsimustega tegelesid, jumalate austamine oli elementaarne ja igapäevane ja usk ja riigivalitsemine käisid koos. Samas ei idealiseeritud elu pärast surma, pigem oli surma ees hirm. Jumalaid oli Mesopotaamia kultuuris samuti palju ja nad olid antropomorfsed. Tähtsaimad
Kitzberg on ka kirjutanud lastejutte, mälestusi ning vesteid mis pole aga nii tuntuks osutunud. Näidend jutustas uhkest Mogri Märdist kellel oli nii poeg(noor Märt), tütar(Miili) kui ka hoolitsev naine(Mari). Mogri Märdile aga kõige tähtsam oli tema raha. Ta andis küll laenu kõigile kes küsisid, kuid hakkas kohe nõudma võlgu. Mogri Märdi jaoks oli raha kui võim, mis teeb temast jumala. Ta uskus seda nii tõsiselt, et ei lubanud isegi oma poega vaesele, kuid töökale naisele minna. Ka oma tütrele Miilile keelas ta auahnele Peetrile naiseks minna, mille peale too keskööl ise plehku pani kodust. Küll hiljem Mogri Märt teda tagasi nõudis kuid isepäine Miili keeldus. Aasta pärast oli ta tütar juba oma mehe Peetri ja väikse pojaga Mäiduga läinud Venemaale õnne otsima. Nende kahjuks kaotas aga pereisa töö ja nad jäid vaesusesse, mis sundis Miili tagasi koju suunduma oma väikse pojaga. Selleks ajaks olid Mogri Märt ning tema naine
PERNO POSTIMEES Jannsen oli Pärnusse kolinud ning hakkas seal välja andma Perno Postimeest. Ta oli selle toimetaja 6 aastat. Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta ning soovitas talusid hakata päriseks ostma. Jannsen üritas seista selle eest, et rahvas saaks teateid kodu- ja välismaalt, haridust, juhiseid põllumajanduse, majanduse ja tervishoiu kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole. Pärnu Postimees muutus ülimalt mõjukaks ja loetavaks ajaleheks, 1862. aastal oli lehel tervelt 2262 tellijat. EESTI POSTIMEES 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte, mis siiski oli samas stiilis eelmisega: "Eesti Postimees". See saavutas veelgi suurema populaarsuse, muutudes Eesti suurimaks päevaleheks, üle 2500 tellijag...
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva ühiskonnas? Sallivus ehk tolerantsus on inimese või ühiskonna võimelisus taluda, tunnustada või usaldada harjumuspärasest erinevaid arvamusi, uskumusi, hoiakuid, tavasid, kombeid, ideoloogiaid või kultuure üldse. Tänapäeva globaliseerunud maailmas on sallivus aina kasvav probleem. Eriti suureks probleemiks on sallivus heaoluriikidel ning diktatuuri riikides. Sallivuses pole iseenesest midagi halba ja see on isegi hea, näiteks mustanahaliste võrdväärne kohtlemine valgete inimestega. Probleemide koht on aga tingitud globaliseeruvast maailmast tulenevalt. ,,Rikka põhja" kõrge elatustase ja head elutingimused ning koolid on väga ahvatlevaks võimaluseks ,,vaesele lõuna" rahvale. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda ,,rikkasse põhja." Probleemseks kohaks on selle juures aga see, et vaesete hulk kasvab nii suureks, et riik ei tule enam toime ning põgenikud on nõus töötama väga vähes...
Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 1857 1886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas Perno Postimehes uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist. 1863
Jaguneb: 1) Infoühiskond 2) Postindustriaalühiskond 3) Teadmusühiskond 4) Heaoluühiskond 1) Agraalühiskond 2) nööstusühisk. 3) Nüüdisühisk. tööhõive: 1) 50% põllumajandus 2) 50% tööstus 3) 55-66% teenindus Linna/maainimeste suhtarv: 1) 92% maal, 8% linnas 2) tööstustööliste 3) 80% linnas, 20% maal põlluharimine ja arv suurenes karjakasvatus põllupidajate arv vähenes 50%/50% Leibkonna mudel: 1) suurpered, vaja 2) rohkem väike- 3)väikepere läks rohkem peresid, mindi töökäsi linna tööle majandusliku jõukuse jagamine: 1) ebavõrdne: 2) enamus vaesed, 3) enamus kesklass, ...
Johann Voldemar Jannsen ja tema tegemised. Johann Voldemar Jannsen sündis 16. Mail 1819. Vana-vändra mõisa vesiveskis, möldri peres. Pärast isa surma 1826. Aastal saadeti väike Jannsen karjaseks ümbruskonna taludesse. Ta oli noorpõlves erk ja terane poiss, kuid nagu õigele poisikesele kohane tegi ka tema koerustükke. Oma noorpõlve tükke meelde tuletades kirjutab Jannsen pärast: "kellest konks peab kasvama, see peab juba noorelt kõveraks koolduma. Poisist, kel sugugi vigureid ei ole, tubli meest ei saa." Alghariduse omandas ta vändra köstri- ja kihelkonnakoolis, mille lõpetamise järel täiendas end vändra kirikuõpetaja Karl Körberi juures. 1838. Aastast sai Jannsenist vändra kantor, hiljem köster ja koolmeister, saavutades kiirelt austuse ja tuntuse. 1843. Aasta märtsis abiellus tollal veel Vändras elav Jannsen oma õpilase, endise köstri vennatütre Juliana Emilie Kochiga, kes oli haiglane ja närviline. Sama aasta 24. De...
Orje oli palju. Nad töötasid mõisade põldudel, töökodades, rikastes majades teenijatena, kaevandustes, gladiaatoritena jne. Õpetatud orjad töötasid tihti rikaste perede laste õpetajate või hoidjatena. Vahest lasid nende peremehed neil ise raha teenida, et end välja osta või andsid lihtsalt heast südamest nad vabaks Vaesed said anda end rikkamate ja mõjukamate kaitse alla. Riietusena kanti tuunikat ja rikkamad ka selle peal toogat. 7. Mõisted: Patroon rikas, kes pakkus vaesele kaitset Klient vaene, kes palus rikkalt kaitset Patriits täisõiguslik Rooma kodanik, võis valida riigiametitesse Plebei vähemõiguslik Rooma kodanik, tihti vaene, võis sattuda patriitsi orjaks Ladina keel indoeuroopa keelkonda kuuluv keel, mis algselt levis Rooma linnas ja Latiumi maaonnas, hiljem levis Rooma laienemisega roomlased algselt Rooma linna elanikud, hiljem kogu Itaaliat ja Vahemere maid hõlmanud Rooma riigi elanikud foorum turuplats
Lõpuks ütles ta välja, et pole Mõškini jaoks piisavalt hea, näidates just ühiskonna poolt tekitatud survele allajäämist. Mõškin oli oma käitumise poolest lunastaja – teda on võrreldud isegi Jeesusega. Ta ei kartnud alandust ja aitas teisi iga hinna eest. Eriti südantlõhestav oli lugu Mariest, mis illustreeris täpselt ühiskonna karmust ja jäärapäisust. Ühest süütust tütarlapsest tehti märter ja mitte keegi külaelanikest ei leidnud oma südames halastust vaesele ja naiivsele lapsele. Mõškin aga läbis Marie aitamiseks raskusi, mis tavainimesele tunduksid väljakannatamatud. Dostojevski näitas sellega, et väärikust saab saavutada ka alandatuse kaudu. Teos ongi just sellel põhimõttel üles ehitatud. Kati Eliisabet Peterson 11.klass
Johann Voldemar Jannseni tegevus ja ajakirjanduse sünd Johann Voldemar Jannsen sündis 16. mail 1819. Vana- Vändra vallas. Elukutseks oli kantori, hiljem ka köstri ja koolmeistri amet Vändra köstri- ja kihelkonnakoolis (alates aastast 1838). 1850 kolis Pärnusse, kus kuni 1863. aastani oli Pärnu Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Kokku sisaldasid tema 3 avaldatud teost kokku 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik" Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud (kokku üle 220, ilmunud seitse korda pooleperioodilises rahvaraamatus "Sannumetooja" 1848-1860). Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. ...
Isemoodi muinasjutt See lugu rääkis kahest kuningriigist - Vaesest Kuningriigist ja Sõjakast Kuningriigist. Sõjakas Kuningriik tahtis alati halba Vaesele Kuningriigile. See oli juba sõja märk, kui Vaese Kuningriigi poolel olev puu leht kukkus Sõjaka Kuningriigi poolele. Sõjaka Kuningriigi Kuningale öeldi, et tema peab ka hakkama rüütlitega koos sõdima ja ette valmistuma selleks kõigeks, kuid temale ei meeldinud üldsegi sellised asjad. Vaese Kuningriigi unistav printsess ja Sõjaka Kuningriigi noor kuningas armastasid üksteist. Need sündmused arenevad väljamõeldud ajas, kus keskaegsetel rüütlitel on tänapäevased
Musketär olevat ta oma sõnul ainult lühikest aega. Väga usklik. 5. Nimeta kolm seiklust, mida sõbrad teose jooksul läbi elasid. 1.Nad tõid kaelakee Inglismaalt tagasi muidu oleks Prantsusmaa kuningas aru saanud, et kuninganna armastab kedagi teist. 2.Härra de Treville'i musketärid võitsid kardinali Tema Eminentsi kaardi-väelased D'Artagnan, Athos, Porthos jaAramis 3.Musketärid tulid maha kõrtsi ees, mille silt kujutas Püha Martinit, kes loovutab poole oma mantlist vaesele. Teenritel kästi hoida hobuseid saduldatuna ja nad pidid iga hetk edasisõiduks valmis olema. Sõbrad astusid kõrtsi ja istusid lauda. Keegi võõras Port-hosele ettepaneku juua kardinali terviseks. Porthos vastas, et teeb seda, kui võõras omakorda kuninga terviseks joob. Võõras kisendas, et ta ei tunne ühtegi teist kuningat peale Tema Eminentsi. Porthos sõimas teda joodikuks. Võõras tõmbas oma mõõga tupest.
Kokku sisaldasid tema kolm avaldatud teost 1003 laulu koos viisidega, neil oli ja on eesti vaimulikus kirjanduses oluline koht. Jannsen andis 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees , mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannseni lugusid võis lihtrahvas lugeda ka ajalehtedest ja kalendritest, need muutusid eestlaste seas ruttu populaarseteks. Jannsen kasutas Pärnu Postimehes hiljem uut kirjaviisi, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule
peale hariduse ka lohutav pere, kes ei lase muremõtetel üle pea kasvada. Edul ja edukusel on erinevad tõlgendusviisid ning ka selle saavutamisel erinevad võimalused. On inimesi, keda saadab edu sünnist saadik, teised näevad selle nimel aga tohutult vaeva ning ei pruugi kunagi edukaks saada. Kõiges selles mängib ka suurt rolli see, kuhu perekonda laps sünnib. On ju teada, et kui jõukasse perre sünnib maimuke, saab ka temast isa-ema kombel suursugune tegelane. Ning kui vaesele agulilinnakese perele sünnib lapsuke, peavad vanemad ning lapski suurt vaeva nägeme, et temast kasvaks tubli ja edukas inimene. Sellises olukorras on tõenäosus, et agulilapsest saab edukas miljonär imepisike, kuid miski pole võimatu. Mõnele inimesele võib aga õnn ise sülle kukkuda näiteks lotovõidu näol. Selline inimene elab vaid juhuse ja õnne peal ning temast võib siiski saada edukas isik. Mina pean eduks seda, kui mind ümbritsevad armastavad ja hoolivad
Argipäev vajab muinasjutte Tänapäeval on maailm täis kohutavaid katastroofe ja probleeme. Inimeste meeleolud on tumedad ning kõigi päid vaevavad tihti nii materiaalsed kui ka sotsiaalsed probleemid. Inimesed vajavad enesetunde parandamiseks ning oma mõtete mujale viimiseks oma ellu midagi maagilist ja head. Õnneks leidub ka kõige lihtsamates paikades toredaid muinasjutte, mis mõtted halbadest asjadest eemale viivad. Raamatud on inimeste meeli lahutanud juba aegade algusest. Raamatuid on erinevaid, nii muinasjutte, armastusromaane, põnevikke, õudusjutte, kui ka traagilise lõpuga lugusid. Iga loo puhul leiame, et seda lugedes unustame reaalse maailma ning kaome hetkeks tegelaste kehadesse. Tunnetame tegelaste hirme, kurbust, õnne ning armastust samastades neid olukordi ja tundeid enda elus toimuvaga. Enamustes raamatutes täituvad tegelaste unistused vaatamata neid alguses ähvardanud hädadele ning nad siiski elavad õnnelikult elu lõpun...
Grete Vendel 9.a 16.10.2014 J. Smuul „Väike luuleraamat“ Juhan Smuul oli Eesti proosakirjanik ja luuletaja aastatel 1922-1971. Enne kirjanikuks saamist oli tal palju ameteid: kirjanduslik kaastööline Rahva Hääle toimetuses Leningradis. Lühikest aega töötas Sirbi ja Vasara toimetaja asetäitjana ning ajakirja Pioneer toimetajana Tallinnas. Alates 1947. aastast oli Smuul vabakutseline kirjanik. Aastatel 1951–1953 oli kirjanike liidu aseesimees ning esimees 1953–1971. oli NSVL Ülemnõukogu viienda ja kuuenda koosseisu ja ENSV IV Ülemnõukogu koosseisu saadik. Aastail 1956–1958 oli ta EKP Keskkomitee liige. on kaasa teinud ajalehekorrespondendina või kirjanikuna ekspeditsioonid heeringalaevaga Põhja-Atla...
Ja niimoodi juhtubki. Lihtne näide, minul nagu igal vabal kodanikul on õigus oma tagahoovis istutada suure kuuse. See ju on minu territoorium, kus mina võin teha kõike, mida soovin. Kuid selle kuuse vari võib häirida minu naabrit omas ajas porgandit kasvatada, milleks on tal õigus ka, see on ju tema eravaldus. Esmapilgul kellegi õigusi pole rikkutud, kõik on seaduse piiris, kuid ikkagi antud juhul minu vaesele naabrile võib see olukord tunduda ebaõiglasena, sest tema saab kannatada. Seega alati loeb inimtegur. Sellest sõltub kuidas me selle olukorra lahendame kas viisaka läbirääkimise teel või läheme tülli ning selgitame kohtus kumb jääb kasvama kas kuusk või porgand. See on aga kaasaegse ühiskonna tõde. Meie arvestame enamuse huvidega see pärast, et meid on liiga palju ega pole võimalik igaühe arvamusega arvestada
tervikuna ja • Mikroökonoomika – uurib üksiktarbijaid ja ettevõtteid Makroökonoomika – töötus, majaduse kasv/langus, inflatsioon/deflatsioon, riigi tulud, maksud Mikroökonoomika – palju maksab auto, kuidas tarbijad reageerivad telereklaamile, palju turvamees saab palka, kas võtta laenu ja osta maja Lugemiseks kristlik demokraatia: Teil on kaks lehma, teie naabril mitte ühtegi. te jätate ühe lehma alles ja kingite teise oma vaesele naabrile. peale seda te kahetsete seda. sotsialism: Teil on kaks lehma, teie naabril mitte ühtegi. valitsus võtab teilt ühe lehma ära ja annab teie naabrile. teid sunnitakse kolhoosi astuma, et teie naabrit loomapidamisel aidata. sotsiaaldemokraatia: Teil on kaks lehma, teie naabril mitte ühtegi. teil on süümepiinad, kuna olete edukas. te valite valitsusse isikud, kes teie lehmad maksustavad. Te olete sunnitud ühe lehma maha müüma, et jõuaksite makse maksta
ausa noormehe armastuse kasuks. Dunjale sümpatiseeris Razumihhini juures arvatavasti just tema hoolivus sõbrast ja teistest inimestest. Noormees aitas ka haigestunud ema ja tal olid elus eesmärgid, mida elus täita. See kõik pani neiut vaest kuid ausat üliõpilast armastama. Huvitav on ka Raskolnikovi ja Sonja suhe. Sonja hakkas Raskolnikovi armastama tema heasüdamilikkuse tõttu, mida ta oli välja näidanud tüdruku joodikust isa eest hoolitsemisel ning siis vaesele lesestunud perele oma viimast raha andes. Saades teada, et just Raskolnikov oli mõrvad sooritanud (kusjuures üks tapetutest oli neiu sõbranna), ei lakanud ta ta üliõpilast armastamast. Uskliku inimesene andestas ta armastatule, kuid soovis, et Raskolnikov oma teo üles tunnistaks. Sonja oli valmis talle kuhu iganes järgnema, ning seda ta ka tegi. F. Dostojevski mahukas teoses kerkib esile palju erinevaid elus esinevaid nähtusi
soovitud kõrgseltskonna elu. Goriot oli raskelt rabanud, et anda kummalegi tütrele hiiglaslik kaasavara. Üks neist otsustas abielluda vana aadlisuguvõsa esindajaga ja teine otsustas uusrikkurist pankuri ja paruni kasuks. Isa Goriot mõtles, et nüüd on ta ülesanne täidetud ja et talle jääb õnnelik kohustus oma tütreid külastada. Pikapeale aga sulguvad tema tütarde abikaasade survel uhkete residentside uksed temale, kui vaesele nuudlikaupmehele, kes praktiliselt kogu oma eluga teenitud varanduse neile elamiseks andis. Kui raha käes on, miks enam oma naise isa taluda? Sel hetkel tajus Goriot alles esimest korda oma helde kasvatusmeetodi tagasilööke. Ta tõmbus rohkem endasse. Miks siis ometigi tütred tema vastu pöördusid? Kuigi isa nende vastu piiritult hea oli ja nende väiklased unistused täitis, ei suutnud nad seda hinnata, sest nad olidki nii harjunud. Alatine nõusolek kõigega ja
" Tema auks ei ole veel monumenti püstitatud, kuid plaanid selle suunas on alanud. Teine, kes ausammast väärib on Johann Voldemar Jannsen, kes eestlastele tuntud kui Eesti hümni sõnade autor, Pärnu Postimehe ja hiljem ka Eesti Postimehe väljaandja ja I Üldlaulupeo juht. Jannsen on ajalukku läinud kõige eelnimetatuga. Tänu talle kasvas eestlase ühtekuuluvustunne, sest Pärnu Postimees väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Jannsen asutas 1865. aastal Tartusse laulu- ja mänguseltsi Vanemuine, mis tegutseb siiani teater Vanemuine nime all. Tänase päevani jätkub ka laulupidude traditsioon ning ei ole kadunud ka tema loodud ajalehed. Kõige tähelepanuväärsem Jannseni tegevustes on tema ärgitamine eestlasi oma rahvust väärtustama. Oma kõnedes rõhutas ta rahvuse ja ühtekuuluvustunde tähtsust. Ta on öelnud: ,,Häbenegem, et me rumalad oleme, aga mitte et eestlased oleme
· 1888 üleskutse rahvaluule kogumisele · "Vana kannel" Johann Voldemar Jannsen 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Perno Postimees ehk Näddalileht, mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. 1880. aastal haigestus Jannsen afaasiasse, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu
Mari Prillup Mari on 21-aastane noor naine, kes on pärit laanerikkast suurvallast Särgvere lähedalt. Ta õde, Leenu, oli läinud mehele vaesele Tõnu Prillupile. Peale Leenu surma jäid Tõnule kasvatada kaks last Juku ja Anni. Neid tuligi appi kasvatama Mari, kes juba peale 4 nädalat oma õe surmast abiellus Tõnuga ja temast sai Mari Prillup. Kuna Mari pakkus huvi kohalikule mõisnikule Kremerile, kes oli nõus ta eest Prillupile Mäeküla piimamehe koha andma, oli Mari teoses konflikti tekitaja. Teoses kirjeldab Vilde Marit kui iseseisvat ja julget naist. Ei olnud tavaline, et üks naine
Rahvuslik liikumine Rahvuslik liikumine leidis aset 19. sajandil. Hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest ning nõuti võrdseid õigusi baltisakslastega. Liikumise juhtideks olid Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler ja Koidula, ning ma kavatsen rääkida lähemalt esimese kolme mehe tegemistest, ettevõtmistest. Esimesena räägin ma rahvusliku liikumise juhist Jakob Hurdast. Hurt oli eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane. Ta sündis 22. juulil 1839 Põlva lähedal vaese koolmeistri peres, kuid vaatamata raskele majanduslikule olukorrale sai ta hea hariduse. Jakob jõudis isegi doktori kraadini, selle ta omandas 1886. aastal Helsingis. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i e...
Ainuke, kes midagi ei küsi, on tema ema. Paul tunneb kodus olle ängistust ning ta ei saa kusagil rahu. Ta ei oska isegi omaenda toas enam kuidagi olla. Kõik on talle niivõrd võõras ja ta mõtleb pidevalt oma kaaslastele, kes jäid rindele. Olles puhkusel, peab Paul külastama ka Kemmerichi ema, et teatada tema hukkumisest. Ta pidi seda juba ammugi tegema, kohe pärast seda, kui Kemmerich suri, kuid ta ei suutnud sellele vaesele naisele midagi kirjutada ning seetõttu tuleb tal see lihtsalt ära rääkida. Kuid ta ei rääkinud Kemmerichi emale tõtt, kuidas tema poeg tegelikult suri, vaid mõtles välja loo, mida ta ka ise peaaegu et uskuma jääb. Kui Pauli aeg hakkab Heidelageris õppekursustel ümber saama, tulevad teda külastama õde ja isa. Nad teatavad, et ema on haiglas, kuna tal diagnoositi vähktõbi, ning ootab operatsiooni. Paul saadetakse tagasi laagrisse teiste juurde ning peagi on nad taas ka rindel
Küsides inimestelt, mida tähendab nende jaoks õnn, siis enamike inimeste arvamused lähevad lahku ning on erinevad. Inimesed, kes on vaesemad ja vähem haritud usuvad, et leiavad õnne labastes naudingutes, kuulsuses, rikkuses. Haritud ja varakamad inimesed seevastu tunnistavad, et nende õnn peitub kõrgemates väärtustes. Kuigi ka osa neist leiavad õnne naudingus, rikkuses, kuulsuses. Küsides inimeselt, kes on haige, mis on tema õnn, saame vastuseks tervis. Esitades vaesele sama küsimuse, saame vastuseks rikkus. Siit selgub veel see, et sageli on õnn erinev ka ühe inimese puhul. Kuid kas ikka tõesti suudavad asjad ja rikkus inimese õnnelikuks teha? Kindlasti mitte. Usun, et nii võib see olla, kui raha targalt investeerida või kasutada asju, lugupidamist, mis meil on targalt ja arukalt. Inimesel peab olema lisaks asjadele veel piisavalt haridust ja teadmisi, mille abil need asjad enda kasuks pöörata. Kui kahel inimesel on võrdselt raha
mai 1819 13. juuli 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas Perno Postimehes uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Kolinud 1864.aastal Pärnust Tartusse, saavutas Jannsen ka seal kiiresti rahvamehe tunnustuse
Karin Kilumets 11b ELULOOD Jakob Hurt Jakob Hurt sündis 22. Juulil 1839. aastal Põlva kihelkonnas Vana-Koiola vallas Himmaste külas Lepa talus. Tema isa Jaan oli kooliõpetaja. Kodust sai ta valju usulise kasvatuse ning omandas harjumuse ja tahte kõvasti tööd teha. Haridusteed alustas ta Põlva kihelkonnakoolis 1849. aastal. 1853-1854 õppis Hurt Tartu kreiskoolis ja järgnevad kolm aastat Tartu gümnaasiumis. 1859-1864 õppis ta Tartu ülikooli teoloogiateaduskonnas. 1865-66 töötas Hurt koduõpetajana Hellenurmes, 1868-72 Kuressaares ja Tartus gümnaasiumiõpetajana. 1872-80 oli ta Otepää koguduse õpetaja ja 1880-1902 Peterburi eesti Jaani koguduse õpetaja, on töötanud ka Peterburis gümnaasiumiõpetajana. Andekale ja töökale noormehele pakkus ainelist abi kooliinspektor C.Oetell, kelle tütr...
Ühel päeval külastas Florence üht Londoni varjupaika haigetele ja vaestele inimestele. Niinimetatud „Tööliste maja“ olukord üllatas teda. Seal oli palju haisvaid inimesi mustade õlgedest aluskottide peal ning nakkushaiged ja mitte nakkushaiged inimesed kõik olid koos. Joobnud olekus põetajad istusid kasutult haigete kõrval, keegi ei hoolitsenud haigete eest. Arstid kasutasid pantsiente kui katsealuseid loomi. Ei olnud midagi hullemat haigele vaesele inimesele, kui sattuda sellisesse haiglasse, kust haige saadetakse ainult ühte kohta – surnuaiale. Florence jäi endale kindlaks, et tahab õena olla ja läks tööle haiglasse, kus ta töötas neli nädalat. Aristokraatiline ringkond ei tahtnud temaga rohkem suhelda, teda ei kutsunud enam külla ja keegi ei tahtnud temaga abielluda. Aga teda kõik see enam ei morjendanud, sest ta leidis juba oma elutee ja miski ei saanud talle enam takistuseks. Krimmi sõda
Võtma süütult inimeselt elu, et tagada endale muretu vanaduspõlv ja anda lastele kõik, mis nad soovivad? Võõras otsis vastust sellele, kas ilmas on ka Hea olemas, või on ainult Kurjus. Ta pakkus Chantal Prym'ile võimalust, et too saaks varastada ühe kullakangi ning sellega jalga lasta ning teiseks veel ka variandi tevest hunnikust kullakangidest, mis kuuluks linnarahvale, kui nood tapavad ühe endi seast. See kuld oleks päästunud väikese Viscost'i linnakese väljasuremisest ja vaesele linnarahvale taganud hea elu. Alguses olid küll kõik vastu sellisele mõttele, kuid pärast väikest arutelu leiti, et raha oleks vaja. Isegi preester oli nõus. ,,Ainus, mida ma hästi tunnen, on minu usk, kus ühe inimese ohverdus päästis terve inimkonna." Nii otsustatigi, et vana Berta on see niiöelda ohverdatav. Viimasel hetkel, siis kui juba kõigi püssitorud olid suunatud naise poole, pani Chantal neile aru pähe. Nagu näha
KLASSIKALINE PERIOOD 1. Üldiseloomustus: Pärast Pärsia impeeriumi rünnakuid, mille vastu kreeklased kaitsesid ennast edukalt , järgnes klassikaline periood, 5-4 sajand tähistab kreeka tsivilisatsiooni hiigelaega. Kujunes välja orjanduslik ühiskond ja Ateenas võttis ilmet demokraatlik riik. Kuigi linnriikide omavahelistes suhetes saavutati rahu ja tasakaal vaid lühikeseks ajaks, ei pärssinud pidevad konfliktid kultuuri arengut. Orjanduse osatähtsus: Pärsia sõjad suurendasid orjade hulka ja Kreekas kujunes välja suuresti orjandusel põhinev majandus. Orjade ligikaudne arv ei ole teada, kuid neid kasutati palju, orje oli ka keskmise jõukusega ja vaesematel vabadel inimestel. Enamus orjad olid barbarid, kuid aja jooksul kasvas ka kreeklaste omavahelistes konfliktides orjastatute hulk. 2. Demokraatlik Ateena: U 462/461 viis demokraatlik riigimees Ephialtes läbi reformi...
Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese korrapäraselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (algupäraselt Perno Postimees ehk Näddalileht), mis ilmus Pärnus aastatel 18571886. Lisaks Postipapale aitas lehe ilmumisele ka kaasa Friedrich Wilhelm Borm. Jannsen toimetas Pärnu Postimeest aastatel 1857 1863. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Pärnu Postimehe esimese numbri avaluuletuses pöördus Johann Voldemar Jannsen esmakordselt senise "maarahva" asemel "Eesti rahva" poole, olles üks esimesi haritud eestlasi, kes julges oma rahvaga ühtekuuluvust niivõrd julgelt tunnistada. Jannsen kasutas Perno Postimehes uut kirjastiili, aidates kaasa selle ülemaalisele levikule. Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist. 1863
1 2 Sisukord 1.0 Ärkamisaeg Eestis (1860 – 1885) 1.1 Ärkamisaja mõju ja rahvustunde õhutamine 1.2 Ajakirjandus Eestis 1.3 Kultuuriüritused Eestis 1.4 Teised suunad 2.0 Juhan Liiv 2.1 Juhan Liivi elulugu 2.2 Juhan liivi tegemised 3 Sissejuhatus Referaat on koostatud sündmustest ärkamisajal Eestis ning Juhan Liivi eluloo ja tegevuste järel. Esimene pool räägib ärkamisajast Eestis , mis annab ülevaate kogu nendest sündmustest. Teine pool aga sellest , mis tähtsus oli Juhan Liivil ühiskonnas. Juhan Liiv sündis 30. Aprillil 1864 aastal Tartumaal Alatskivi kandimehe pojana, sealt läks edasi tema elutee Naelavere külakooli ja sealt veel edasi Kodavere kihelkonna kooli. 1893 aastal J.Liiv haigestus katatooniasse ja elas siitpeale peamiselt maal sugulaste ja tuttavate juures , J.Liiv suri 1.detsember 1913. 4 ärkamisaeg Eestis (1860–1885) ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja algus...
Pärnus ka Ülejõe vallakooli õpetaja. Tema kirjanduslik tegevus algas vaimulike laulude tõlkimisega. Et hõlbustada laulukooride tööd, andis Jannsen 1860. aastal välja ka ilmalike laulude kogu "Eesti Laulik". Tema loomingus on siiski peamised küla- ja ajalooainelised jutud. 1857. aastal asutas Jannsen esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees, toimetaja. Ajaleht väärtustas tugevalt eestlaste rahvustunnet ja väärikust, samas pakkus vaesele talupojale teavet maailma kohta. Koos "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtuga õhutas Jannsen ühtlasi ka vanade rahvalaulude ja -kommete põlistamist. 1863. aastal asus Jannsen elama Tartusse, kus hakkas välja andma uut ajalehte "Eesti Postimees". Mõni kuu enne esimest laulupidu (1869) ilmus Jannsenilt "Eestirahwa 50-aastase Jubelipiddo-Laulud". Tuntud on ka isamaalaulud: "Eesti vennad laulgem rõõmsast", "Minu kallis isamaja" ning "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"
Tänapäeva globaliseerunud maailmas on sallivus aina kasvav probleem. Eriti suureks probleemiks on sallivus heaoluriikidel ning diktatuuri riikides. Sallivuses pole iseenesest midagi halba ja see on isegi hea, näiteks mustanahaliste võrdväärne kohtlemine valgete inimestega. Probleemide koht on aga tingitud globaliseeruvast maailmast tulenevalt. Rikka põhja kõrge elatustase ja head elutingimused ning koolid on väga ahvatlevaks võimaluseks vaesele lõuna rahvale. Inimesed põgenevad oma eluga riskides, et pääseda rikkasse põhja. Probleemseks kohaks on selle juures aga see, et vaesete hulk kasvab nii suureks, et riik ei tule enam toime ning põgenikud on nõus töötama väga vähese raha eest. See omakorda viib aga lihttööliste palgataseme nii madalale, et rikaste riikide kodanikud ei suuda enam makse maksta ja ära elada. Selline olukord tekitab sallimatust vaeste põgenike vastu
mail sai ta vangist välja ja saadeti sõprade poolt Bernevali linna Prantsusmaal, kus ta hakkas varsti jälle pillavalt elama. Seal valmis tal juba vangis alatud näidend ,,De Profundi", mille osad võisid hakata ilmuama alles 1960.aastal testamendi kohaselt. Ka kirjutas ta luigelaulu ,,The Ballad of Reading Gaol" · Kahes viimases teoses on ta rääkinud kõige ilusamalt, südamlikumalt ja läbitungivamat inimeste kannatusest, murest ja kurbusest ning tundund kaasa viletsale ja vaesele. · Oma naisega ta kokku ei saanudki, sest ta suri aasta pärast vangist vabamemist ning Wilde ei suutunud sõbarst Douglasest eemale hoida, kes endiselt rõhus temale oma tujukusega. Markii katkestas nende suhted, sulgedes lordi pangaarve. · Pariisi naastes murrab ta oma sõna tulla tagasi vaid koos näidendiga. Selle asemel kõnnib ta tumedaimates kihtides ja tema nägu pondub taas. · 1898. Aastal üritab Wilde mülkast päästa sõber Frank Harris, viies ta endaga
Majanduskasvu tasakaalu all mõeldakse tavaliselt hinnastabiilsust. Majanduskasvu ja elatustaseme tõusuga kaasneb kas hindade järk-järguline tõus või vahetuskursi tõus või mõlemad. Madalamad maksud aitavad luua täiendavaid majanduslikke stiimuleid ja selle läbi elavdada majanduskasvu. Madalamad maksud ei tähenda väiksemat maksutulu. Makse tuleks tõlgendada majanduse stimuleerimise ja proportsioone loova tööriistana. Sotsiaalsest aspektist on oluline anda vaesele võimalus vaesusest välja tulla – kas ta seda ära kasutab, on iseasi. Levinud müüdi kohaselt tähendab madalam maksumäär, et rikas läheb rikkamaks ja vaene vaesemaks. Rikkad saavad rikkamaks minna justkui vaid vaeste arvelt. Et kui rikastel läheb hästi, siis läheb vaestel halvasti ja vastupidi – vaeste olukorra parandamine saab toimuda vaid rikaste heaolu kärpides. Tegelikult võidavad majanduskasvust kõik. Sisemajanduse koguprodukt
juute Saksamaale kahjutoonud Esimeses maailmasõjas. Teda olevat nähtud haiglas nutmas, kui Saksamaa alistus vastase vägedele. Hitleri arvates oli sõja lõpp alles uue sõja algus ning 1920. aastal ta liituski natsionaalsotsialistliku tööparteiga (mida tuntakse nime all "natsid") ja hakkas seal levitama kinnisideed ühest rahvusest niiöelda puhtast rassist. Ta hakkas rõhutama valitsust ja soovis Versailles` rahulepingu katkestamist, mis mõjus vaesele ja sõjast rüüstatud rahvale. Pöörates tähelepanu Saksa tolleaegsele majanduslikule seisule, ei olnud Hitleril raske võita rahvast enda poole, lubades revansi Priisis tehtud "häbirahu" tagajärgedele. Hitler saavutas peagi "Saksa päästja maine" ja märkas, et aeg on koitnud. 9. XI 1923 Münchenis üritas ta võimu enda kätte saada, kuid see ebaõnnestus tal, ning ta saadeti viieks aastaks vangi. Vangis olles Hitleri viha
TÕSTAMAA KESKKOOL 11 klass Merlin Miido MAURICE MAETERLINCK Referaat Referaat Maurice Maeterlinck 2005 Tõstamaa 2005 SISUKORD Belgia kirjandus.............................................................................lk 3 Maurice Maeterlincki elulugu........................................................lk 4 Maurice Maeterlincki loomingu iseloomustus...............................lk5-6 "Pimedad".......................................................................................lk7 "Sinilind"........................................................................................lk8 Kasutatud kirjandus........................................................................lk9 Tõstamaa Keskkool ...
Selgus, et tema istandus on selle ajaga päris suureks kasvanud ning et ta kompnjon on elus ja terve. Ta sai oma varahooldajatelt hulganisti dokumente, mis olid seotud istandusega. Robinsonile saadeti viis kasti maiustusi, kaheksa rulli tubakat, tuhat kakssada kasti suhkrut ja palju kulda kõik selle võla katteks, mis tal oli istandusest saada. Nii et lõppkokkuvõttes sai Robinson Grusoest väga rikas mees. Saanud oma varanduse kätte, tasus Robinson vääriliselt vanale kaptenile ja vaesele lesele, kelle kaasa oli tema esimene heategija olnud. Lõpuks sõitis Robinson Grusoe kogu oma suure varaga Inglismaale, et sõlmida seal mõned tutvused või leida usaldusväärsed sugulased, kelle peale võis lootma jääda. 5 Lõppsõna Seda raamatut lugedes ja referaati koostades olin ma sunnitud tõsiselt järele mõtlema elu kui sellise üle. Mulle sai selgeks, et ka kõige hullemast olukorrast on väljapääs. Ei tohi vaid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
