Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Agne Vasmann 12 k Kirjanik Arvo Valton 14.12.1935- Referaat Tallinn 2008 Sisukord: Sissejuhatus : lk 1 : Elulugu lk 2 : Looming lk 3 : Filmid, näidendid lk 4 : Teised teosed lk 4 : Kasutatud materjal lk 5 1 Elulugu:
Arvo Valton (Vallikivi) · esimene trükiproov ilmus novellett "Lauad" 1960 · esikkogu "Veider soov" 1963 · novellikogu "Rataste vahel" 1966 · kogu "Kaheksa jaapanlannat" 1968 · novellikogu "Sõnumitooja" 1972 · novellikogu "Õukondlik mäng" 1972 · novellikogu "Pööriöö külaskäik" 1974 · "Läbi unemaastike" 1975 · novellivalikkogu "Mustamäe armastus" 1978 · "Võõras linnas" 1981 · esimene romaan "Tee lõpmatuse teise otsa" 1978 · "Arvid Silberi maailmareis" 1984, lühem variant 1981 · ''Üksildased ajas" I - 1983; II - 1985 · aforismikogu "Uksed kriuksuvad öösiti" 1977 · aforismikogu "Märklaud kilbiks" 1980 · aforismikogu "Tagasi tulevikku" 1985 · luulekogu "Kollasteks laikudeks laguneb" 1978 · luulekogu "Seniks" 1992 · "Retk ooboluste riiki" 1978 · "Ajaprintsess" 1981 · "Põhjanaela paine" 1983 · romaan "Rauakolina etüüdid" · lühiproosa "Rännak giidi saatel" 1988 · romaan "M...
jätkuvale võõrandumisele ja heitlusele ümbritseva keskkonnaga: silmuses(vangis) olija hakkab tundma hirmu vabaduse ees (,,Silmus"III,1969). Kogudes ,,Pööriöö külaskäik"(1974) ja ,,Läbi unemaastike"(1975) süveneb Valton inimese alateadvusesse. Teda huvitavad inimese olemis- ja hingeseisundid nähtuna unenägude vahendusel: ,,Häbi", ,,Lend", ,,Elu", ,,Turv", ,,Hetk". Luues müüte, püüab Valton uurida teispoolsust ja selle seoseid ajaliku eluga. Arvo Valtoni viimastes novellikogudes ,,Mustamäe armastus"(1978), ,,Võõras linnas"(1980), ,,Rännak giidi saatel"(1988), ,,Väike valge vangimja"(1996) on järk- järgult süvenenud autori huvi ajakajaliste teemade vastu, olgu neiks siis elukeskkond, looduskaitse, ühiskonna ebakohad, inimeste igapäevasuhted vms. Läinud ühes suunas lõpuni, valib Valton tavaliselt uue aineala ja lähenemisnurga. Ka romaaniloomingus on ta üllatav
4 Arvo Kruusemendi elulugu Arvo Kruusement on sündinud 1928. aastal Lääne-Virumaal Undla vallas. Ta on Eesti stsenarist, lavastaja ja näitleja. Kooliteed alustas ta Kadrinas. Musikaalse poisina soovitas lauluõpetaja tal muusikat õppima minna ning muretses talle ka koha Tartu Ülikoolis trompeti õppimiseks. Sellega ei olnud rahul Arvo isa, kes oli põllumees. Ta tahtis, et poiss õpiks ära mõne ameti. Nii otsustas ta minna Rakvere kommertskooli kaubandust õppima. Huvi filmikunsti vastu tekkis tal okupatsiooniaastatel, mil koolitööst jäi palju vaba aega. Lisaks oli Arvol küljes ka näitlejapisik. Koos teiste näitlejatega käis ta välismaa filmidele eesti keels peale lugemas. Peale kooli lõpetamist soovis Arvo minna filmindust õppima , kuid nendest plaanidest ei tulnud midagi välja. Selle asemel viis tee teda A. V
ARVO KRUUSEMENT 1928 - ... SEITSE FAKTI ELULOOST: · On sündinud 20. aprillil 1928 Lääne-Virumaal Undla vallas talupidajate pojana · 1942 lõpetas ta algkooli, 1947 Rakvere Kaubanduskeskkooli ja 1953 Moskvas A. Lunatsarski nimelise Riikliku Teatrikunstiinstituudi · On lavastanud "Kevade" · 1953-59 töötas V. Kingissepa nimelises TRA Draamateatris näitlejana. · 1962-64 oli L. Koidula nimelises Pärnu Draamateatris algul lavastaja, hiljem pealavastajana. · 1965-91 töötas ta rezissöörina stuudios Tallinnfilm. · Ta on olnud Eesti riikliku Teatriühingu (1953-1970) ja Eesti Kinoliidu (1969) liige. Viis tema filmi · "Don Juan Tallinnas" (mängufilm, 1971) · "Naine kütab sauna" (mängufilm, 1978) · "Bande" (mängufilm, 1985) · "Sügis" (mängufilm, 1990) · ,,Kevade" (mängufilm, 1969) Katkend filmist
Arvo Ratassepp Arvo Ratassepp (17. märts 1926 – 22. detsember 1986) oli eesti koorijuht, helilooja, pedagoog ja tihti ka uute traditsioonide algataja. Ta on Tallinna Reaalkooli vilistlane. Ratassepp oli oma ajas visionäär ja uue mõtle,mise tooja, kes hakkas esimesena oma kooridega laulma vanamuusikat ning kaasaegsete heliloojate loomingut. Polnud selles osas tollal eeskujusid ega kogemusi kuskilt võtta, alata tuli tühjalt kohalt. Arvo silmaring, sisemus ja kogemus olid väga avarad. Ta oli mitmekülgselt andekas – joonistas väga hästi, luuletas (ehkki need luuletused jäid lauasahtlisse) ning oli ka hea sulega. Tema publikatsioonid vääriksid mõne tudengi lõputöö teemaks võtmist. Kõik valdkonnad, mida ta puudutas, olid puudutatud põhjalikult. Arvo kandis põhjalikku hoolt ka oma tervise ja välimuse eest. Igal suvel, kui Pärnus toimusid dirigentide kursused, algasid Ratassepal näljakuurid
KOOSTAS: Axel-Mait Roosnurm Kõige tuntuim eesti helilooja (eestlane) maailmas Väga lai kuulajaskond Sündis Paides, lapsepõlv möödus Rakveres Tallinna konservatoorium Heino Elleri kompositsiooniklass, lõpetas 1963. Töötas Eesti Raadios helirezissöörina Alates 1967 vabakutseline helilooja 1980 emigreerus Saksamaale Loomingu võib jagada tinglikult kahte perioodi: Teosed enne aastat 1976 Kasutab kaasaegsele muusikale iseloomulikke tehnikaid: dodekafoonia, collage, sonoristika, neoklassitsistlikud jooned jms. Otsingud. Tsellokontsert Pro et contra (1966) Collage teemal B-A-C-H (1964) 1968 Credo (klaverile, orkestrile ja koorile) Credo in unum Deum. "Oculum pro oculo, dentem pro dente." "Autem ego vobis dico: non esse resistendum injuriae." 1968-1971 vaikus 1971 3. sümfoonia - üleminekuteos Otsingud viisid keskaja muusikani, gregooriuse koraalini Püüdes leida väljendusvahen...
Mehaanika 4. Newtoni seadused I seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes liikuvad kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised kehad või teiste kehade mõjud kompenseeruvad. Järeldused: *Taussüsteem, kus see seadus kehtib, on inertsiaalne (Maa suhtes paigal või liiguvad jääva kiirusega). Ka heliotsentriline tausüst (süst., mille keskpunkt ühtib Päikesega ning mille teljed on suunatud vastavalt valitud tähtedele) on inertsiaalne. Seega, iga süst., mis liigub heliotsentrilise taussüst suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on inertsiaalne. Maa liikumine Päikese ja tähtede suhtes on kiirendusega liikumine (ringliikumine) ei ole inertsiaalne (kuigi vahel võib nii vaadelda, sest kiirendus on väga väike). *On olemas ka teissuguseid taustsüsteeme, kus see seadus ei kehti mitteinertsiaalsed taustsüst-d (keha kiirus muutub ilma, et teda mõjutaks mingi teine keha näit kui buss hakkab järsku liikuma, siis...
Mateeria esineb aine ja välja kujul. 5. Mis on ruum ja aeg? Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond. 6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus? Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom on samaväärne samasorti aatomiga Marsil. Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed. 7. Loetlege vastasmõjud tugevuse kahanemise järjekorras ja nimetage mõju kandja (Ei küsi - Arvo Mere) 10^40 Tugev gluuon (meson?), 10^38 Elektromagnetiline footon, 10^15 Nõrk - uikon, 10^0 Gravitatsiooniline graviton. 8. Mis on vektor ja mis on skalaar? Vektor-füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt (nihe, kiirus, kiirendus, jõud...) Skalaar-füüsikaline suurus, mille määrab arvväärtus (temperatuur, mass, tihedus...) Tehted skalaaridega on nii nagu ikka tehted reaalarvudega. 9. Andke vektorite liitmise kaks moodust graafiliselt.
63. Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku voolamise pidevuse võrrand. 64. Formuleerige Bernoulli seadus ja nimetage võrrandis esinevad liidetavad. Mis on nende põhjuseks? Dünaamiline rõhk tekib vee liikumise ehk kineetilise energia tõttu, hüdrostaatiline voolava aine nurga all olemise ehk selle potentsiaalse energia tõttu ja staatiline on väline rõhk. 65. Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand so. liikumisvõrrand ja perioodi arvutamise valem. k m F a l x 0 x Perioodi arvutamise valem: 2 T = 0 66. Kasutades alljärgnevat j...
............................................ 3 Kokkuvõte.............................................................................................................. 6 Kasutatud kirjandus................................................................................................6 2 Sissejuhatus Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja. Arvo Pärdi loomingut mängitakse kõikidel kontinentidel, tema teosed kõlavad sageli kaasaja muusika festivalidel. Pärdi muusika on siiras ja vahetu, see puudutab hingekeeli, mis on inimeste poolt tihti unarusse jäetud, mida ei tunta või pole julgetudki uurida. Tema muusika ülim lihtsus, muusikalise mõtte pidev puhastumine kõigest ülearusest, helikeele siirus kuulaja tajub teda lähedasena, omana. See on muusika, mis ei tunne keele- ega
säravaim. Iga tema uut teost oodati suure põnevusega. Nii kestis see 1968. aastani, mil esiettekandele tuli Pärdi "Credo". Pärast menukat esiettekannet see teos keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Tükiks ajaks jäi vaikima ka kriisi jõudnud helilooja. Algas pikk otsinguteperiood, mil Pärt süvenes muuhulgas keskaja muusikasse. Aastal 1976 tuli ta aga välja täiesti uues helikeeles teostega selles oma leiutatud nn tintinnabulistiilis kirjutab Pärt tänini. Heliloojad => Arvo Pärt / Elust Saksamaal 1980. aasta jaanuaris emigreerus Arvo Pärt Nõukogude Liidust, kus tema töötamine oli ideoloogilistel põhjustel muudetud võimatuks. Esmalt läks ta koos perekonnaga Viini, 1982. aastast alates elab ta aga Berliinis. Pärdi muusika ettekanded Nõukogude Liidus keelati, suur osa tema hilisematest teostest kuulus vaimuliku vokaalmuusika valdkonda, mis oli tervikuna põlu all.
Arvo Pärt(1935) Heino Elleri õpilane 1980 emigreerus ning elab Saksamaal. 1.otsingute periood *neoklassitsistlikud teosed *Ädodenafoonilised teosed *Kollaazitehnika 2.tintinnabuli stiil-See nimetus pärineb Üksteisega kooskõlas häälestatud Staatiline habras,otsekui iga heli Kuulav muusika. 1.tintinnabuli stiilis teos klaveripala"Alinale" Inst teosed ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" ,,Tabula casa"(tühi leht) Pärast enigreerumist pühendus peaaegu Täielikultsanrfaal muusikale ,,Te Deum" ,,Magnificat", ,,Berliini missa","Lamentate" Arvukate maailma ülikoolide (Sh.EMTA) Audoktor. Väga palju plaadistusi,paljude Festivalide ja kontserdipalade keskne helilooja. Pärdi muusikale on omane surm,avatus.peab väga oluliseks vaikust.
kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Tintinnabuli-muusika on rütmiliselt lihtne ning selles puuduvad tempomuutused. Varajase muusika mõju on silmnähtav. Hilisloomingu teine iseloomulik joon on see, et nad on sageli kirjutatud vaimulikele tekstidele. Enamasti kasutab ta ladinakeelseid tekste. Pärdi loomingut nimetatakse mõnikord ka postmodernistlikuks. Arvo Pärt on õnnelik helilooja selle poolest, et tema muusikat on hästi mõistetud juba tema eluajal. Pärdi teoseid mängitakse kogu maailmas ja seda on välja antud üle 80 laserplaadil. Pärt on öelnud, et tema muusika on nagu valgus, mis läbib prisma: igale kuulajale võib sellel olla pisut erinev tähendus, nii et tekib vikerkaaretaoline muusikaline elamus. Tunnustused: 2004 ajakirja Musical America aasta helilooja Tartu Ülikooli audoktor Eesti Filharmoonia Kammerkoori 2006
muusikaliste väljendusvahendite vaimsusega muusikaline mõtlemine. Pärdi loomingus on väga oluline osa religioossel maailmavaatel. Pärdi muusika hakkas 1980. aastatel ka rahvusvahelist kuulsust saavutama ning suur osa selle kujundamisel on dirigent Neeme Järvil. Püsiv koostöö on Pärdil maailma ühe tuntuima vokaalgrupiga Hilliard Ensemble, kes on korduvalt ka Eestis laulnud. Võib öelda, et tänaseks on Arvo Pärt kahtlemata kõige enam mängitav eesti helilooja maailmas. Kasutatud kirjandus: Muusikaõpik IX klassile, wikipedia.org
Nii kestis see 1968. aastani, mil esiettekandele tuli Pärdi "Credo". Pärast menukat esiettekannet see teos keelati selle vaimuliku teksti tõttu. Tükiks ajaks jäi vaikima ka kriisi jõudnud helilooja. Algas pikk otsinguteperiood, mil Pärt süvenes muuhulgas keskaja muusikasse. Aastal 1976 tuli ta aga välja täiesti uues helikeeles teostega - selles oma leiutatud nn tintinnabuli-stiilis kirjutab Pärt tänini. Saksamaal 1980. aasta jaanuaris emigreerus Arvo Pärt Nõukogude Liidust, kus tema töötamine oli ideoloogilistel põhjustel muudetud võimatuks. Esmalt läks ta koos perekonnaga Viini, 1982. aastast alates elab ta aga Berliinis. Pärdi muusika ettekanded Nõukogude Liidus keelati, suur osa tema hilisematest teostest kuulus vaimuliku vokaalmuusika valdkonda, mis oli tervikuna põlu all. Pärdi esimesed tintinnabuli-stiilis lood olid maailmas tuntuks saanud tänu mitmele
Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Tuntud on vokaalsümfoonilised teosed ,,Johannese passioon", ,,Stabat Mater", ,,Magnificat", Te Deum", ,,Patukahetsuse kaanon". Samas on ta jätkanud ka instrumentaalmuusika loomist, jõudes näiteks viimati 4.sümfooniani. Arvo Pärdi jaoks on väga oluline, kuidas tema teoseid interpreteeritakse, esitatakse. Ta teeb koostööd maailma parimate muusikute ja orkestritega. Tänaseks on Arvo Pärt saanud arvukalt aunimetusi ja preemiaid. Ta on paljude maailma ülikoolide audoktor, plaadid tema muusikaga on olnud korduvalt Grammy auhinna nominendid ja kahel korral võitnud. Ameerikas on ta peaaegu kultushelilooja ja 2005. aastal valiti Pärt USA-s aastaheliloojaks. Ta on pidevalt rahvusvaheliste festivalide ja kontrestide keskne helilooja. Arvo Pärti on hakatud nimetama 21 .sajandi Mozartiks.
Arvo Pärt Pärdi loomingus on väga olulisel kohal religioosne maailmavaade. Peale Eestist lahkumist on Pärt loonud valdavalt vaimuliku sisuga muusikat. Kuna selles on olulisel kohal tekst, sõnad, siis on helilooja rohkem pöördunud vokaal- ja vokaalsümfooniliste zanrite poole. (Varasem looming on rohkem instrumentaalne.) Pärt kasutab traditsioonilisi kirikumuusika zanreid (passioon, missa, psalm jt) ja liturgilisi (jumalateenistuse) tekste. Kuigi valdav osa teostest on loodud ladinakeelsele tekstile, kasutab helilooja sageli ka teisi keeli. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise,aleatoorika, kollaazitehnika vallas ("Nekroloog", 1960, "Perpetuum mobile", 1963, 2. sümfoonia,...
Arvo Pärt Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli- tehnika poolest. Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote. 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti H...
Arvo Pärt sündinud 11. septemberil 1935 Paides Argo Pihtjõe Vle-2 Elulugu Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt suutis ta komponeerida. Õppis Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis. 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba elukutseliseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast. 1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini, kus elab tänini. Arvo Pärt on 1991. aasta prantsuse filmi "Point-Neufi silla armukesed" helilooja. Arvo Pärdi sünnikohta tähistav paekiviskulptuur Paides. Skulptuuri valmistas 1999. aastal Riho Looming Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks...
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja.Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Ellerikompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salvestusi ja noote.19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963võis teda pidada juba kogenud ja küpseks heliloojaks. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 1959 1979 ja taas 2005. aastast.1980 emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast aastast peatumist Viinis elama Lääne-Berliin...
Arvo Pärt Arvo Pärt on kuulsaim eesti helilooja maailmas. Tema teoseid esitatakse pidevalt ja võib väita, et ta on üks suurima kuulajaskonnaga nüüdishelilooja kogu maailmas. Arvo Pärt on sündinud 11.09.1935 Paides, kuid peagi siirdus perekond elama Rakverre. Juba kooliaastatel tegeles Pärt loominguga. Edasi asuski ta õppima Tallinna konserva-tooriumi, kus õppis helilooja Heino Elleri juures kompositsiooni. On öeldud, et kompositsiooniklassis paistas nagu raputaks ta noote varrukast. Ta alustas töötamist Eesti Raadios helirezissöörina, kuid jätkas alates 1967. aastast vabakutselise heliloojana. 1980 emigreerus Pärt Eestist Lääne-Berliini, kust ta aga 2005
Arvo Valton Elulugu Sündinud 14.detsembril 1935 Märjamaal 1943-1949 õppis Märjamaa algkoolis 1949-1951 õppis edasi Novosibirski oblasti Tsanovski 7-klassilises koolis 1951-1953 Tsanõ Keskkoolis 1954 lõpetas Magadani keskkooli, peale mida ta naases Eestisse. Kirjanikutee algus 1965. aastal sai ta Kirjaniku Liidu liikmeks Aastatel 19681975 oli Arvo Valton kutseline kirjanik. Eesti Kinoliidu liige 1979. aastal Tegutsenud Tallinna kirjandusklubi Pegasus esimehena. Valtoni tegevus riigi jaoks 1980. aastal osales 40 kirja aktsioonis Valton oli üks mõttevahetuse algatajaid fosforiidimaardlate üle 1987. aastal 19921995 oli Valton VII Riigikogu koosseisu liige Kuulub 1994. aastast Isamaaliitu (praegu Isamaa ja Res Publica Liit) Looming Iseloomulik on inimese soovide kokkupõrge nende
Arvo Pärt 1. Iseloomusta Arvo Pärdi loomingulisi otsinguid ja nendega kaasnevaid muutusi. Nimeta erinevate loomeperioodide tuntumaid teoseid. Arvo Pärdi loomingutee algus oli sarnane kogu tolleaegse eesti noore heliloojate põlvkonna omaga, kuid tema looming jaotatakse kaheks perioodiks, millest on tuntumad teise perioodi tööd .Esmalt sündisid mõned neoklassitsistlikud teosed stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist (kaks sonatiini ja "Partiita" klaverile, 1958-1959). Edasi ilmnes aga, et Pärt oli kõige julgem 20. sajandi väljendusvahendeid kasutusele võtma(tol ajal keelatud)
Elust ja tegevusest Eestis Arvo Pärt sündis 11.09.1935 Paides. Ta alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusika- koolis ning juba 14-15-aastaselt oli võimeline kom-poneerima. Aastail 1954-1957 õppis Pärt Tallinna Muusikakoolis muusi- kateooriat ning ta õpetajaks oli temast kõigest 5 aastat vanem Veljo Tormis. 1955. aastal pidi Pärt aga Riigiteenistujana oma kohust täitma ning oli aasta aega oboemängija ning trummar sõjaväebändis.1956
ARVO PÄRT Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. Arvo Pärt õppis aastail 19541957 Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat ja 19571963 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri juures kompositsiooni. Aastail 19581967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios, seejärel sai temast vabakutseline helilooja. 1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Eestist Viini ja aasta hiljem reisis
Sissejuhatus Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat. 3 Elulugu Arvo Pärt (11.09.1935 Paide) Rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde. Eestis Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis
Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote. Aastatel 1958-1967 töötas ta helirezissöörina Eesti Raadios. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963 võis teda pidada juba elukutseliseks heliloojaks. Arvo Pärt on 1991. aasta prantsuse filmi "Point-Neufi silla armukesed" helilooja. Pärt oli Eesti Heliloojate Liidu liige 19591979 ja taas 2005. aastast. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks, nii näiteks võttis konservatooriumi professor, pianist Bruno Lukk II kursuse tudengi klaverile kirjutatud kaks sonatiini ja "Partiita" (1958-1959) kohe oma repertuaari. Tavapärased õpilastööd Pärdil tegelikult puuduvadki - kõik kirjutatu jõudis kiiresti kontserdilavale.
Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja. Pärt alustas oma muusikalist haridusteed 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt oli ta võimeline komponeerima. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast". Kaasaegse muusikaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski ebaseaduslikult välismaise muusika salvestusi ja noote. Aastatel 19581967 töötas Pärt Eesti Raadios helirezissöörina. Ta kirjutas ka muusikat teatri ja filmi jaoks ning konservatooriumi lõpetamise ajal 1963. aastal võis teda pidada juba professionaalseks heliloojaks. 1980. aastal emigreerus Pärt koos perekonnaga Nõukogude Liidust ning asus pärast peatumist Viinis elama Lääne-Berliini, kus ta elab tänini. Pärdi looming jaotatakse kaheks perio...
Arvo Pärt Toila Gümnaasium 12.Klass Helen Marie Niine 2016 Haridus ja elukäik Sündis 11. september 1935 Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja Pärit Paidest, kasvas üles Rakveres Alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis 1954-57 õppis Tallinna Muusikakoolis muusikateooriat, õppejõud Veljo Tormis 1963 lõpetas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassi 1958-67 töötas Eesti Raadios helirežissöörina 2 poega (Michael Pärt, Immanuel Pärt) Looming Loomingus võib eristada mitut perioodi Nõukogude avangardi üks radikaalsemaid esindajaid Neoklassitsistlikud teosed (kaks sonatiini ja partiita klaverile 1958) Katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas (“Nekroloog” 1960) 1968 jõudis loomingulisse ummikseisu Hakkas süüvima varajas...
kõlada mitme eri ajastu muusikastiile, seda kas ostseste tstaatidena või siis helilooja enda loodud stiliseeringuna. 1968.aastaks tundis Pärt, et seni kasutatud muusikalised vahendid on end tema jaoks ammendanud. Järgneva kaheksa aasta jooksul (1968–1976), mil valmis vaid stilistilisi muutusi kajastav 3. sümfoonia (1971), otsis Pärt "oma häält". Need otsingud viisid ta loomingulisse kriisi, millel oli nii muusikaline kui vaimne iseloom. Edasiste otsingute tulemustena jõudis Arvo Pärt uue originaalse loomestiilini. Tintinnabuli stiil (ld.k. kellukesed) nagu Pärt seda ise nimetab on täiesti erinev helilooja varasemast helikeelest. See on nn heakõlaline muusika, mis lähtub kolmkõladest, eeskujuks häälestatud kokkukõlavad kellukesed. Kõlaliselt on tintinnabuli staatiline, habras, iga heli kuulatav. Seal on palju pianissimot ja pause. Helilooja peab väga oluliseks just vaikuse kuulamist, sest vaikusest sünnib heli.
Arvo Pärt Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja. Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika, nn tintinnabuli-tehnika poolest. Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliaja tegeles ta heliloominguga. Aastatel 1954-1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Sel ajal oli tema kompositsiooniõppejõuks temast kõigest viis aastat vanem Veljo Tormis. 1963. aastal lõpetas Pärt Tallinna
Arvo Pärt (1935-...) · Sündis Paides, üles kasvas Rakveres · 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse. · 1957-1963 õppis Tallinna konservatooriumis, Heino Elleri kompositsiooniklassis. · Õpingute kõrvalt töötas helirezissöörina Eesti Raadios. · 1967 sai temast vabakutseline helilooja · 1980 emigreerus Looming · ,,Nekroloog" (1960)- esimene orkestriteos. Esimene dodekafooniline helitöö eesti muusikas · 1962 sai esikoha üleliidulisel noorte heliloojate konkursil lastekoori kantaadiga ,,Meie aed" /K:/ ,,Perpetuum mobile" (1963) · Kollaaztehnika teoses kõlab mitme eri ajastu muusikastiile. Tuntuim ,,Collage teemale B-A-C-H". Siin on J.S.Bachi muusikat vastandatud modernsete klastritega. · ,,Pro et kontra" vastandas barokkmuusikat ja modernset helikeelt. /K:/ ,,Collage teemale B-A-C-H" · ,,Credo" (1968) klaverile, segakoori...
Arvo Pärt Keit Arula & Kadri Talvik Elu 11. september 1935 Paide Tuntud isikupärase kompositsioonitehnika ja nn tintinnabuli- tehnika poolest Rakvere Muusikakool Ille Martini klaveriklass 1963 Tallinna Riiklik Konsevratoorium(Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri õpilasena 1958- 1967 töötas Eesti Raadios helirezissöörina, hiljem jäi vabakutseliseks Eesti Heliloojate Liidu liige 1959-1979 ja 2005-... 1980 emigreerus NKL'ist Elas aasta Viinis, hiljem Lääne- Berliinis Alates 2005. aastast tagasi Eestis Looming Saab jagada kahte eriilmelisse perioodi Ere omanäoline heliloojaisiksus Alguses neoklassitsistlik Kaks sonatiini ja "Patiita" Esimene orkestriteos "Nekroloog" (1960) Sellest perioodist tuntuim orkestriteos "Perpetum Mobile" (1963) Looming 1960. a keskel hakkas kasutama nn kollaazitehnikat "Collage teemal B-A-C-H" (1964) Murranguks võib lugeda III sümfooniat (1971) 1976. a tintinnabul (lad k kellukesed) Staat...
Arvo Pärt Sheryl Tammoja Haridus ja elukäik sündinud 11.septembril 1935 Paides muusikaõpingud - Rakvere Muusikakool Ille Martini klaveriklassis 19581967 töötas Eesti Raadios helirezissöörina 1963 võis pidada teda kogenud ja küpseks heliloojaks 1959-1979 ja taas 2005.a Eesti Heliloojate Liidu liige 1980 asus elama Lääne-Berliini koos perega 2005 naasis kodumaale, Eestisse Arvo Pärdile pühendatud skulptuur Rakveres; noorusaegadel käis helilooja Turu platsil telefoniposti otsas asuvast valjuhääldist raadiosaateid ja muusikat kuulamas. Arvo Pärdi sünnikohta tähistav paeskulptuur Paides. Looming Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja Partiita klaverile, 1958) järgnesid
Arvo Pärt 1935 Arvopart.ee Helilooja, keda mängiti 2012 tema loomingut kõige enam. Sündis Paides, üles kasvas Rakveres. 1954 astub Tallinna Muusikakooli, kust aasta pärast võeti sõjaväeteenistusse. 1957 63 õppis konservatooriumis, Heino Elleri kompositsiooniklass. Kantaat ,,Meie aed" 1967 sai temast vabakutseline helilooja 1980 emigeerus Looming: ,,Nekroloog" (1960) esimene orkestriteos 1963 ,,Perpetuum mobile" Kollaztehnika ,,Collage teemale B-A-C-H" ,,Credo" 1968 klaverile, segakoorile ja orkestrile. Teos sai esinemiskeelu, kuna sellel on religioosne tekst. Pöördumine vanamuusika poole Tegeles gregooriuse koraali uurimisega. Tintinnabuli Töötas välja uue stiili. Kõlaliselt on see staatiline. Klaveripala ,,Aliinale" Samas stiilis on kirjutatud veel lood ,,Tabula rasa", ,,Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" Pärast emigreerumist pühendus vaimulikule e. sakraalmuusi...
Referaat Arvo Pärt Kuressaare 2010 Lühitutvustus Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloomustab tugev konstruktsiooniloogika ja sakraalne atmosfäär. 1960. aastate julgeima uuendajana tõi ta oma varasema loominguga eesti muusikasse kõik tähtsamad modernistlikud kompositsioonitehnikad. 1980. aastatel sai Pärt kogu maailmas tuntuks meditatiivse tintinnabuli-stiiliga. Arvo Pärdi looming on oluliselt mõjutanud eesti nüüdismuusikat (Emic, 2010). Õpingud Arvo Pärt on eesti helilooja, kes sündis 11.septembril Paides. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis, õppides seal klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga. Aastatel 1954- 1957 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat
ARVO PÄRT 1.Missugused suundumused iseloomustavad Pärdi varast loomeperioodi. Iseloomusta neid lühidalt ja nimeta tähtsamad teosed. 2.Kuula mõnda Pärdi uustonaalse perioodi teost. Millist nime kannab Pärdile iseloomulik muusikastiil, millega võitis ülemaailmse tuntuse. Kuula mõningaid teoseid ja iseloomusta neid. 3. Mis on sinu arvates Pärdi maailmakuulsuse põhjused? 1. Pärdi loomingut iseloomustab klassikaline ja vaimulik muusika. Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi. Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana. Neoklassitsistlikele teostele (kaks sonatiini ja partiita klaverile 1958) järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaažitehnika vallas ("Nekroloog" 1960, "Perpetuum mobile" 1963, 2. sümfoonia 1966). Pärast kollaažiteost "Credo" (1968) jõudis Pärt loomingulisse ummi...
Kool Arvo Pärt referaat Autor 8.Klass Käina 2018 Arvo Pärt on Eesti helilooja. Ta on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides, August Pärdi ja Linda-Annette Pärdi (Mälli) ainsa lapsena. Peale vanemate lahutust kolis poiss koos emaga Rakveresse, kus möödus Arvo lapsepõlv. Seitsmeaastaselt hakkas tulevane helilooja kodusel tiibklaveril klaverimängimist harjutama. Hiljem läks ta Rakvere lastemuusikakooli Ille Martini klaveriklassi. Veel õppis Arvo muusikakoolis ka oboed, flööti ja löökpille ning mängis neid kooli orkestris. 1954. aastal kolis ta Tallinnasse, et jätkata muusikaõpinguid Tallinna Muusikakoolis Veljo Tormise juhendamisel. 1957 astus Pärt Tallinna Riiklikusse Konservatooriumisse, kus õppis Heino Elleri kompositsiooni klassis.
Arvo Pärt 1935, Paide Eesti helilooja Muusik, kes loob klassikalist ja vaimulikku muusikat Kes? Tuntud minimalistliku Maailma kõige enam kompositsioonitehnika poolt mängitud elav helilooja Ütlus: "Kõige tundlikum muusikainstrument on inimese hing, sellest järgmine, inimese hääl. On vaja puhastada oma hinge, kuni ta helisema hakkab." Veel ütlus: "Maailma muutmine on agressioon. Mina tahan ainult ennast muuta. Kui kellelegi meeldib, mis ma teinud olen, siis on sellest juba küll." Arvo Pärdi Keskuse uus hoone Sündis Paides Kolis Rakverre Rakvere muusikakool Tallinna Muusikakool - kompositsioon Ajateenistus Nõukogude armees Tallinna Riiklik Konservatoorium Elulood Helirezissöör Eesti Raadios Emigreerus Viini ...
Arvo Pärt Lugesin läbi Arvo Pärdi kolm kõne ning kuulasin läbi mitu tema muusikateost. Kõige rohkem meeldis mulle tema kõnedest Tänukõne Eesti Muusikanõukogu heliloomingupreemia üleandmise puhul. Arvo Pärt tsiteerib seal Juhan Liiva: ,,hing helise - hing on sõnad''. Teda hämmastub sõnade võimust, et mis võimsad sõnad peavad olema, et need paneks hinge helisema. Iga muusikaline heli on ka sõna. Nii on ka muusikaga, need on sõnad, kuid tõsisemad ja teises võtmes aga muusikud unustavad selle tihti ja viskavad need ära, kuigi sellest oleks võinud tulla midagi suuremat. See oleks võinud olla justkui nurgakivi. Ta mainib
Helilooja Arvo Pärt Jaanika Vichterpal 12.b Elulugu Arvo Pärt sündis 11.september 1935 Paides Ta on rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja Ta on tuntud eelkõige isikupärase kompositsioonitehnika poolest (nn tintinnabuli- tehnika) Haridus ja elukäik Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) Heino Elleri
Rakvere Gümnaasium RAGNAR VIIKOJA 11A ARVO PÄRT JA RAKVERE GÜMNAASIUM Kooliajalooalane uurimistöö Juhendaja: õp. K. Tormilind Rakvere 2010 SISUKORD LISA 2 Rakvere Arvo Pärdi festival 2005. a LISA 3 Artikkel: Arvo Pärdi kuu Klassikaraadios LISA 4 7. klassi lõpupilt LISA 5 Elukoht Laada 17 I LISA 6 Elukoht Laada 17 II LISA 7 Puhkpilliorkester LISA 8 Arvo kooliajal LISA 9 Arvo akordioniga LISA 10 Arvo Pärdi teosed LISA 11 Näide küsitlusest LISA 12 Pisike poiss jalgrattal LISA 13 Arvo Pärt lapsepõlves LISA 14 Arvo klaveri taga LISA15 Diagramm sellest kuidas inimesed vastasid Arvo Pärdi õpingute kohta 1950-1954. Aastal SISSEJUHATUS Arvo Pärt on maailmakuulus eesti soost helilooja, kes on üles kasvanud ja õpinud Rakveres. Minu uurimistöö räägib Arvo Pärdi elust, loomingust ning tema õppimisaastatest Rakvere Gümnaasiumis
1.Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb? Mis on täiendusprintsiip? Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest. Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel. Klassikaline füüsika koosneb staatikast, kinemaatikast ja dünaamikast. Niels Henrik David Bohr (1885 -1962, Taani, Nobeli preemia 1922): Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad. Puudub kindel piir valdkondade vahel. Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilis...
YFR0012, I. Kontrolltöö, variant 5. 1. Leida väljatugevus kahte punktlaengut 14,0 nC ja --20,0 nC ühendava sirglõigu keskpunktis. Kaugus laengute vahel on 40 cm. 2. Laeng 1000 nC paikneb juhtivast materjalist sfääri tsentris. Sfääri raadius on 15 cm. Tsentrist 25 cm kaugusel on elektrivälja tugevus 2,0 kV/m ja suunatud radiaalselt tsentrisse. Leida sfääri laeng. 3. Punktides A ja B on punktlaengu 70 nC elektrivälja tugevus vastavalt 40 kV/m ja 2,0 kV/m. Leida elektrivälja jõudude töö laengu 20 pC ümberpaigutamiseks punktist A punkti B. YFR0012, II. Kontrolltöö, variant 6. 1. Joonisel 26 kujutatud vooluahela osal on R1 = 2,3 , R2 = 6,1 ja tühise sisetakistusega vooluallikas elektromotoorjõuga 5,0 V. Määrata potentsiaalide vahe ja pinge punktide A ja B ning B ja C vahel. I = 1,0 A. 2. Magnetvälja sattunud kaks iooni liikusid mööda ringjooni, ...
Arvo Pärt 1935-... Sünd Paides, muusikaine algharidus Rakvere Lastemuusikakoolis. Õpingud jätkuvad G. Otsa nim muusikakoolis, H.Otsa ja V.Tormise kompos klassis. 1957-63 Tallinna konserv.s. Looming jaguneb 3 perioodi. 1per: neoklassikaline, õpingute aeg- 1963. "Solfedzo", kantaat "Meie aed", kaks sonatiini. 2 per:neoklassitsistlik ja dodekafooniline 1963-68. tuntuimad teosed: tsellokonts "Pro et contra", kollaaz teemale BACH, sümf nr1 "Polüfooniline", "Perpetum mobile", "Pari intervallo", "Credo". Sellel perioodil kasutas võtteid, mis omased barokk ajale. 3per: ülemineku periood 68-76. uurib põhjalikumalt varasemat muusikat, uurib Gruusia rahvamuusikat. Nüüd hakkab uurima orientaalmuusikat. Otsingute ja avastuste ajajärk, küpsuse saabumise aeg. 4per:Tintinnabuli ja modernism. Per algas hortus musicuse kontserdiga, mil kanti ette "Tintinnabuli".sõna tähendab üksteisega ühendatud hääles kellukesi, millega kutsutakse munki palvusle.P.-le t...
Berliini 2005. aastal naasis helilooja kodumaale, Eestisse Looming Arvo Pärdi loomingus saab eristada mitut perioodi Loometeed alustas Pärt nõukogude avangardi ühe radikaalseima esindajana Järgnesid katsetused dodekafoonia, helimassiivide komponeerimise, aleatoorika, kollaazitehnika vallas Lõpuks oli Pärt leidnud oma helikeele ning jõudnud isikupärase kompositsioonitehnikani, mille ta nimetas tintinnabuliks Arvo Pärdi muusika kasutamine Pärdi teosed ei kõla mitte ainult kontserdisaalis, vaid neid on viimase 20 aasta jooksul kasutatud ka rohkem kui sajas eri zanris linateoses, arvukates tantsu- ja teatrietendustes ning teistes multimeediatekstides Tunnustused 2007. aasta veebruaris võitis Eesti Filharmoonia Kammerkoor eesotsas peadirigendi Paul Hillieriga Grammy auhinna parima koorisalvestuse kategoorias Pärdi plaadiga ,,Da Pacem" 2007
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Timo Pällo 11M klass Arvo Pärt Referaat Juhendaja: Kadri Kelner HWG 2012 SISUKORD ARVO PÄRT JA ELUKÄIK Arvo Pärt on sündinud 1935. Aastal Paides. Ta on rahvusvaheliselt kõige tuntuim eesti helilooja kogu maailmas. Alustanud 1960. aastatel väga edukalt avangardistlikus helikeeles, jõudis ta 1970. aastatel talle ainuomaste väljendusvahendite juurde.
ARVO PÄRT Elulugu Arvo Pärt on sündinud 1935. aastal Paides, üles kasvanud aga Rakveres, kus õppis muusikakoolis klaverit. Juba kooliajal tegeles ta ka heliloominguga Aastatel 195457 õppis Pärt Tallinna muusikakoolis muusikateooriat. Eestis sai Pärdi muusika kiiresti tuntuks. Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana tuntud. Pärt kujunes seega kiiresti heliloojate noorepõlvkonna liidriks. Haridus ja elukäik Pärt alustas muusikaõpinguid Rakvere Muusikakoolis Ille Martini klaveriklassis, peaaegu kohe sündisid ka esimesed katsetused heliloomingu vallas. On öeldud, et õpingute ajal Tallinna Riiklikus Konsevatooriumis (praegu Eesti Muusika ja Teatriakadeemia) Heino Elleri kompositsiooniklassis paistis, et "ta raputab noote varrukast Kaasaegses muusikas toimuvaga väljaspool Nõukogude Liitu oli sel ajal väga raske kursis püsida, kuid mingil määral hangiti siiski välismaise muusika salv...
Arvo Pärt Arvo Pärt (sündinud 11. septembril 1935 Paides) on eesti helilooja kes on kirjutanud väga palju ülemaailma tuntuid heliteoseid. Pärt alustas oma muusikaõpet 7-aastaselt Rakvere Muusikakoolis. Juba 1415-aastaselt suutis ta komponeerida.Ta teostas oma õppinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Pärdi looming jaotatakse kaheks perioodiks. Teise perioodi tööd on tuntumad. Varajased tööd valmisid ranges neoklassikalises stiilis või mõjutatuna Dmitri Sostakovitsist, Sergei Prokofjevist või Béla Bartókist. Seejärel hakkas Pärt komponeerima Arnold Schönbergi dodekafooniat kasutades ja kirjutas seeriamuusikat. 1976. aastast peale hakkas ta kirjutama hoopis teistsugust, "tintinnabuli"-stiilis muusikat, mis sarnaneb kellahelinale. Seda iseloomustavad lihtsad harmooniad, sagedased kaunistamata noodid ja lääne harmoonia aluseks olevad kolmkõlad, mis kõlavadki nagu kellahelin. Tintinnabuli-muu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
