• LAHTISTE LUUMURDUDE KORRAL KATA (ÄRA SEO) HAAV PUHTA SIDEME VÕI RIIDEGA • LUUMURRU KORRAL VÕTAB KANNATANU ISE ENDA JAOKS KÕIGE MUGAVAMA ASENDI PINDMISTE HAAVADE ESMAABI • MARRASNAHA VIGASTUS TEKIB NAHA HÕÕRDUMISEL VASTU KAREDAT PINDA • KOHT ON KRIIMUSTATUD, PISUT NARMENDAVA NAHAGA, VERD TULEB HARILIKULT VÄHE. • VÕIB VALUTADA, PARANEB ARMITA • KASUTA KAITSEVAHENDEID • VÄLDI VEREGA KOKKUPUUDET • TUGEVASTI MÄÄRDUNUD MARRASTUS UHUTAKSE PUHTAKS KÜLMA VOOLAVA VEEGA • KUI MARRASTUS EI VERITSE, POLE TEDA VAJA SIDUDA KÄITUMINE VÄIKSE HAAVA KORRAL • 1 – 1,5 CM PINDMINE HAAV EI VAJA ÕMBLEMIST • VÕIB SAADA LOHAKAL TEGUTSEMISEL MISTAHES TERARIISTAGA • KASUTA KAITSEVAHENDEID • LASE HAAVAL PISUT AEGA VERITSEDA, SOODUSTADES SEDA - ASETA VIGASTATUD KOHT JAHEDA VOOLAVA VEE ALLA • PUHASTA HAAV DESIFITSEERIVA VAHENDIGA • VÄIKESEST HAAVAST LÕPEB VEREJOOKS TAVALISELT ISEENESEST
3. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Haavade liigid. Lõikehaav. Raiehaav. Torkehaav. Põrutuslömastushaav. Rebimishaav. Laskehaav. Marrastus Kergemaks ja sageli esinevaks haavaks on marrastus. Pindmine haav, kus naha kõige ülemised kihid on ära kraabitud, jättes järele marraskil, õrna piirkonna. Põhjustajaks libisev kukkumine või hõõrdumine. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Sokk Click to edit Master text styles Second level
TRAUMAD JA NENDE VÄLTIMINE Sofja Semelit Õ15-2 Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 2013 Mis on trauma? - välise või psüühilise teguri tekitatud kahjustus Traumad ja lapsed v Haav (torke, lõike, marrastus) v Luumurd v Pehmete kudede äralöömine v Peatraumad v Õlaliigeste nihestus v Ninaverejookse § hoolikalt vesinikülihapendiga puhastama § ääred joodiga määrima (joodi ei tohi haava peale tilgutada) § lahtise haava peale ei tohi pulbrit raputada ega vatti panna § väikese verejooksu puhul piisab rõhuvast sidemest § Lapsed kukkuvad § Pea on suurem § Vigastusi pole näha § Oksendamine § Arsti kutsuma § Rahu §
sööstab mäslevasse vette talle järgi. Ta leiab venna üles ja hoiab temast tugevasti kinni. Noorem vend ütleb vanemale, et lase minust lahti, pääasta end, kuid vanem ütleb selle peale, ema on väiksest peale meid õpetanud üksteist hoidma ja teineteise eest hoolitsema ning ma ei jäta sind. Nad üritavad vaevuvaevu paadini saada, kus teised vennad nad paati aitavad. Noorim vend on vigastanud oma kätt, aga see ie ole suur vigastus, lihtsalt marrastus. Vennad proovivad nii kiiresti kui saavad kaldale aerutada ja enam nad sellise ilmaga merele ei kipu. Emale nad juhtunust ei räägi, sest ema süda on niigi haige. Vennad said hea õppetunni ning samas ka teavad, et neil on parim ema, kes on kasvatanud väga tublid pojad.
paljukasutatavas vanasõnas peituma , muidu poleks ta ju olemaski . Väikesed lapsed jooksevad alalõpmata ringi . karta on , et mõni neist kivi otsa koperdab ja oma põlve marraskile tõmbab . parim rohi sellele on muidugi ema puhumine ja pehme suudlus . Veelgi paremini mõjub aga nali . Näiteks , küll pulmadeks ära paraneb . nagu praktika on näidanud , ongi toona valu teinud marrastus pulmapäevaks ammu kadunud . Kas tegi siin aeg oma töö ? või sai ema hakkama imega ? kõige loogilisem seletus peitub ilmselt looduses . bioloogia õpetaja ütleks selle peale , et erütrotsüüdid meie veres lõid haava peale kaitsva võrgu ning hakkasid tootma uusi naharakke , et armkudet kinni katta . meie , tavainimesed , kutsume seda haava paranemiseks . Pole harvad juhtumid , kus kooliajal
3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haava välimuse järgi, milline on haavas veritsus, kui sügav see on ja potensiaalselt milliseid elundeid ta võib olla vigastanud Pindmiste haavade esmaabi. o Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.), väldi verega kokkupuudet o Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.) o Kui marrastus ei veritse, pole teda vaja siduda. o Marrastuste määrimine joodiga aeglustab paranemist, allergia võimalus. o Ei kasutata pulbrit, kuna paksu kooriku all on hea bakteritel paljuneda. Väike haav
Ootan kiirabi tulekut. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavade tõsidus olene suurusest, sügavusest ja verevoolust. PINDMINE HAAV Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda, tavaliselt narmendab. Võib paraneda ilma armida ● Kasutada kaitsevahendeid: kilekotid, kindad. ● Vältida verega kokkupuudet. ● Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.) ● Kui marrastus ei veritse, pole teda vaja siduda. ● Marrastuste määrimine joodiga aeglustab paranemist, allergia võimalus. ● Ei kasutata pulbrit, kuna paksu kooriku all on hea bakteritel paljuneda. VÄIKE HAAV 1 – 1,5 cm pindmine haav ei vaja õmblemist. Võib saada lohakal tegutsemisel mistahes terariistaga
Avaldati uuesti 1988 ,,Silmade avamise päev" 7 novelli eesti rahva saatusest erinevatel aegadel: EV ajal, Saksa ja nõuk. okupats. ajal. Ühendab surmateema (v.a viimane). Igaühes sureb üks inimene ja keskne tegel. Peeter Mirk tunnetab oma süüd. Novellide pealkirjad :"Rist" (vanaisa kannab oma hauaplatsile risti, kohale jõudnud, sureb); ,,Väike Vipper" gümn. õpil., Peeter Mirgi klassivend, kes poob end üles, sest pr.keele õpetaja ei pannud talle ,,4", hoolimata poisi pingutustest; ,,Marrastus" (sureb P.Mirgi tüdruk Flora), ,,Toru" (sõbra põgenemine vagunitsisternis Soome- lämbub); ,,Stahli grammatika", ,,Vandenõu", ,,Silmade avamise päev". 1990 rom. ,,Väljakaevamised"- tegevus 1954.a. Peeter Mirk tuleb Siberist koju. Arheoloogilistel väljakaevamistel Toompeal leiab 13.saj. pärit käsikirja, Taani kuninga asehalduri Andrease pihtimuse. Küsimus: mis on eesti rahva saatuses teisiti neil aegadel, mil Peeter Mirk seda ürikut loeb.
veritsus. Oluline on kiire tegutsemine! Vajadusel kasutada lahast, ortoosi, elastiksidet. Jäse tõsta kõrgemale. Külmakompressi tuleks teha 1020 minuti kaupa iga 23 tunni järel. Sobivad nii jääkott (asetada kerge surve alla ja mitte otse nahale), külma-aerosool, külm vesi või muud käepärased vahendid. Ka kroonilise vigastuse ägenemise korral sobib KKK reegel. Äge sporditrauma Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (zgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved
püüdke sulgeda see esmalt kas või käega, teise käega sidumismaterjali otsides. Kui taskus marlirulli pole - ja kellel oleks? - siis sobib ka sokk või taskurätik. Seejärel pange kannatanu lamama ning tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale. Tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ). Tehke haavale rõhkside. Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega see ei ohusta kellegi elu. Puhastage ja plaasterdage marrastus. NB! Zgutti kasutage ainult äärmisel juhul kui eelpool antud meetodil ei ole võimalik verejooksu peatada. Aseta zgutt verejooksu kohast kõrgemale! Sokk kannatanu tuleks panna sokiasendisse - pikali lamama ja jalad kõrgemale tõstetud. Pluss soe tekk ja rahustavad sõnad. Jälgi, et kannatanu hingamisteed oleksid avatud ning vajadusel peata verejooksud. Juua ega süüa anda ei tohi, sest kehaprotsessid on peatunud ja vedelik ei jõua nagunii vereringesse
Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haava tõsidust hindan haava suuruse, sügavuse ja verejooksu järgi. Pindmine haav tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda, koht on kriimustatud, pisut narmendav, verd üldiselt ei tule või siis väga vähe. Haav võib valutada, kuid paraneb armita. Kasuta kindaid! Kui ei veritse, pole vaja siduda. Tugevasti määrdunud marrastus uhu puhtaks külma voolava veega ning pärast seda tupsuta õrnalt desinfitseeriva lahusega. Väike haav on 1-1,5 cm . Haav ei vaja õmblemist. Võib tekkida terariistaga lohakalt ümberkäimisel. Kasuta kindlasti kindaid ja väldi verega kokku sattumist! Aseta vigastatud koht jaheda voolava vee alla. Puhasta desinfiseeriva vahendiga. Verejooks lõppeb tavaliselt iseenesest. Pärast verejooksu pane haavale side või plaaster. Suur haav võib olla nii
Rahustan teda. Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Kui kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3. Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Haavatõsidust hindan haava suuruse, sügavuse ja verevoolu järgi. Pindmine haav tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda. Tavaliselt ei veritse, kuid võib valutada. Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.). Ei määrita joodiga ega kasutata pulbrit. Kui ei veritse, pole vaja ka siduda. Väike haav - 1 – 1,5 cm pindmine haav, mis ei vaja õmblemist.Võib veeritseda. Vigastatud koht jahutada voolava veega. Vajab desinfitseerimist (piiritus, briljantroheline jne.), verejooksu lakkamise järgselt asetan haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster. Vaja
Kindlasti ei jäta ma kannatanut üksi. Küsin, milliseid ravimeid ta kasutab. Kui aga kannatanul teadvus või hingamine kaob, elustan kiirabi tulekuni. 3 Mille järgi hindad haavade tõsidust? Too välja võrdlus/erinevused pindmise haava, väikese haava ja suure haava korral esmaabi võtetes! Pindmine haav: Tekib naha hõõrdumisel vastu karedat pinda Tavaliselt ei veritse Võib valutada, paraneb armita Tugevasti määrdunud marrastus uhutakse puhtaks külma voolava veega, siis tupsutatakse vigastatud nahka desinfitseeriva lahusega (piiritus, briljantroheline jne.) Võib kasutada kaitsevahendid Salvid värskele haavale ei sobi Väike haav: 1 – 1,5 cmpindmine haav ei vaja õmblemist Võib veeritseda, aseta vigastatud koht jaheda voolava vee alla Võib valutada Vajab disenfitseerimist (piiritus, briljantroheline jne.), verejooksu lakkamise järgselt
jt); kasutatavate kehaliste harjutuste iseloom: uudsus, keerukus, tehniline struktuur, mõju organismile jm; välistingimused: töö-, õppe-, olme- ja puhkereźiim, kliimatingimused, inventar, hügieenilised tingimused, suhted kollektiiviga, kõrvaliste isikute mõju jm. Kehaliste harjutuste mõju spetsiifilisus tagatakse kindlate treeningmeetoditega. Tüüpilised spordivigastused ja esmaabi Nahavigastus (haav, marrastus) Esmaabi: hinda haava raskusastet (pindmine, sügav). Pindmine haav puhastada, plaasterdada. Suured arteriaalsed ja venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav kinni, pange kannatanu lamama, tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale, tehke haavale rõhkside (žgutt vaid äärmisel vajadusel). Võimalusel külmkompress. Mitte eemaldada võõrkehi ega verest läbiimbunud sidet. Põrutus Kudede ja organite vigastus, kus kattekoed on terved. Põhjuseks otsene löök
· Ära pese haava veega, mille puhtuses sa kindel ei ole. · Ära pööra kannatanule kunagi selga, kui sa tema haava kallal askeldad. Säilita pidevalt kontroll tema üldseisundi üle. 3. Arstiabi vajavad haavad Kõik sügavamad haavad, eeskätt lõike-,torke- ja laskehaavad, mulla või liivaga saastatud haavad ning tugevasti veritsevad haavad. 4. Kodus ravitavad haavad Kergemad pindmised haavad (marrastus- ja põrutushaavad, hõõrdehaavad) 5. Haava sidumise põhimõtted Sideme valikul tuleb arvestada haavaeritise hulka ja valida vastava imamisvõimega side. Sidet pannakse haavale nii palju, et haav oleks kaetud ja side jääks puhtaks. Kui veri immitseb sidemest läbi, tuleb panna peale veel sidet, nii et see jääks puhtaks. Ära eemalda sidet, mille sa juba korra oled haavale pannud, vajadusel lisa sidemekihte peale juurde.
(Männik, Eller, Jalak, Schneider) Sulgpallis esineb seda sellepärast, et enamik lööke vajab küünarvarre pööret. ( Foto 4) Vigastus tekib tavaliselt keskeas inimestel, kui kõõluste-lihaste elastsus on vähenenud ning kõõlus on muutunud kuivemaks. Vigastus võib tekkida valest sporditehnikast, järsust üleminekust kergemalt reketilt raskemale, ebasobivast reketi käepidemest ning ka käelihaste vähesest painduvusest. 1.1.5 Marrastused Marrastus kujutab endast naha pindmise kihi kahjutust, mis tekib hõõrdumise või kriimustuse tagajärjel. (Männik 2008) Autori kogemus mängijana näitas, et sulgpallimängus on marrastusi lihtne saada, eriti siis kui on matiga väljakud, mis on veidi karedad ja võivad sportlasel kukkudes naha maha kraapida. 1.1.6 Villid Ville põhjustab naha hõõrdumine vastu pinda. (Männik 2008) Tavaliselt esinevad villid sulgpallis sellepärast, et võetakse kasutusele uued jalanõud ning
või koljuluu murdu. Laps viia läbivaatuseks haiglasse! 29. Nina verejooks ja lapse abistamine. Põhjuseks tugev nuuskamine, nina urgitsemine, nohu, ninakõrvalkoobaste põletik, kõrgvererõhutõbi, individuaalne kalduvus. Kannatanu panna ettepoole kummargile istumisasendisse, paluda ninasõõrmed verehüübest puhtaks nuusata; suruda 10-20 minutiks kinni verdjooksev ninasõõre, juhul kui verejooks ei lakka, toimetada kannatanu arsti juurde. 30. Haavade iseloomustus. Haava tüübid: marrastus; lõikehaav; torkehaav; rebimishaav Haav on naha või limaskesta kahjustus, millega võivad kaasneda sügavamad kudede või siseelundite vigastused. Vigastatud kohast satuvad kudedesse bakterid, võõrkehad vms., mis põhjustavad põletikke ja aeglustavad paranemist. 31. Elektrilöök ja kannatanu abistamine. Elektrilöök on suhteliselt tugeva elektrivoolu läbiminek inimese kehast. Voolu sisenemis- ja väljumiskohas võivad tekkida põletushaavad, sügavamates kudedes
TÕUGETEGA 80100 KORDA MINUTIS. Elustamist tuleb jätkata hingamise ja pulsi taastumiseni või kiirabi saabumiseni! VEREJOOKSUD Verejooksud jagunevad kolmeks: Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev) Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest) Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega see ei ohusta kellegi elu. Puhastage ja plaasterdage marrastus. Suured arteriaalsed ja ka venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: suruge haav oma sõrmedega kinni pange kannatanu lamama tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ) tehke haavale rõhkside Kui kannatanul on suur verejooks haavadest, tuleb see koheselt peatada kõigi käepäraste vahenditega. PANE KANNATANU LAMAMA SURU HAAV OMA SÕRMEDEGA KINNI
· Kuluta selleks mitte rohkem, kui 10 sekundit 3. VEREJOOKSUD Pildid vaata jooniste lehel Verejooksud jagunevad kolmeks: · Arteriaalne verejooks (haavast tulev veri on hele punane ja pulseeriv) · Venoosne verejooks (haavast tulev veri on tume ja pidev) · Kapillaarne verejooks ( immitsev verejooks marrastustest) · Immitseva e. kapillaarse verejooksu sidumisega on aega see ei ohusta kellegi elu. Puhastage ja plaasterdage marrastus. · Suured arteriaalsed ja ka venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: · suruge haav oma sõrmedega kinni · pange kannatanu lamama · tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale · tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ) · tehke haavale rõhkside NB! Zgutti ei soovitata kasutata, kuna 1. arteriaalset zgutti on raske teha 2. ohustatud on terve jäse, kuna hapniku transpord arteriaalse verevoolu takistusel kudedesse
"Vastutuulelaev": Schmidt, E päritolu Naissaarelt, tehniliste huvidega, jäi aga paremast käest ilma, treenis 2.kätt nii, et sai oma ajastul kuulsax optikux, puudub akadeemiline haridus, haridusaugud täidab intuitsiooniga, suri tundmatuna, hiljem hakkas NASA kasutama tema leiutisi. Jutukogud "Kajalood", "Ülesõidukohad": ühiskonna muutmine ja sellega kaasnevad otsused, K on enamasti minategelasex, mingi osa tõtt, lugu "Marrastus": lugu ühe tüdruku lollist surmast+lahkujatest, kes paremat elu otsisid '39. Tüdruk kukkus põlve purux, arst küll kutsutaxe, aga teetanus ja ei pääse, lõppeb matustega; "Väike Vipper": lugu poistegümn.st, konflikt V ja pr.keele õpetaja vahel, V tahtis cum laudet, aga õps ei soostu panema 5e ja V poos end üles. "Toru": kuidas hiilida kõrvale kohustuslikust väeteenistusest (üx toru sülgas noored vene, teine
takistusi. Köler maalib Tallinnasse Kaarli kirikusse Jeesusega altarimaali, modelliks talupoeeg, kes on sadistlik edasipürgija. Kölerile osutub see probleemiks ja asja leevendamiseks paneb sisse oma armastuse ja usu sellesse, hakkab juhtima rahvaliikumist ja lõpuks rahustab na ine maha, et kunsti seisukohalt pole probleemi. 1978 ,,Keisri hull". Mitu novellikogu jälle, näiteks ,,Kaja lood", ,,Ülesõidukohad". Jutustus ,,Marrastus", kus üks tüdruk suti see tõttu, et kukkus põlve puruks, kutsuti küll arst, aga tal oli teetanud ja suri. Lugu ,,Väike Vipper" poistegümnaasium, kunflikt Vipper ja prantsuse keele õpetaja vahel. Vipper tahtis cum laudet, aga õpetaja ei soostunud panema hindeks viite ja Vipper poos end üles. ,,Toru" lugu sellest, kuidas kõrvale hiilida kohustuslikust väeteenistusest. Üks toru sülgas noored vene, teised saksa sõjaväkke. Viimane oli leebem
6. Tegutsemine arteriaalse verejooksu 10) hüppeliigese eespinnal. korral 144 esmaabi a b c d Joonis 9.7. Zguti panemine verejooksu peatamiseks avaldada Pindmistel torkehaavadel on sage- sidemele lisasurvet. li väga väike haava avaus. Haav võib Pindmiste marrastus- ja põrutushaa- olla seejuures sügav ja infitseerunud vade korral kontrollige, kas haavas ei ehk nakatunud. Esmaabiks tuleb ee- ole mulda, prahti ega muid võõrkehi. maldada haava tekitanud ese, lopu- Eemaldage saast ja võimaluse korral tada haava puhta veega ja katta haav loputage haava puhta veega. Katke sidemega. haav steriilse sidemega. Pindmist lõi-
sümboliseerivad ettetulevaid takistusi. Köler maalib Tallinnasse Kaarli kirikusse Jeesusega altarimaali, modelliks talupoeeg, kes on sadistlik edasipürgija. Kölerile osutub see probleemiks ja asja leevendamiseks paneb sisse oma armastuse ja usu sellesse, hakkab juhtima rahvaliikumist ja lõpuks rahustab na ine maha, et kunsti seisukohalt pole probleemi. 1978 ,,Keisri hull". Mitu novellikogu jälle, näiteks ,,Kaja lood", ,,Ülesõidukohad". Jutustus ,,Marrastus", kus üks tüdruk 32 suri see tõttu, et kukkus põlve puruks, kutsuti küll arst, aga tal oli teetanus ja suri. Lugu ,,Väike Vipper" poistegümnaasium, konflikt Vipper ja prantsuse keele õpetaja vahel. Vipper tahtis cum laudet, aga õpetaja ei soostunud panema hindeks viite ja Vipper poos end üles. ,,Toru" lugu sellest, kuidas kõrvale hiilida kohustuslikust väeteenistusest
(paradoksaalne palpatsioon hingamisliikumine), naha (õhupuudus? emfüseem pneumotooraks? hemotooraks? krepitatsioon?) Latseratsioon – marrastus Krepitatsioon – krudin Emfüseem – õhk kudedes 497 Kaasuvad vigastused rindkeretrauma korral: hüpovoleemia, pinges kõht (äge kõht), pingeline pneumotooraks, pneumotooraks ja/või hemotooraks (emfüseem), hingamispuudulikkus, südame(pauna) tamponaad / perikardi tamponaad, roiete hulgimurrud, mitmel joonel roiete murrud, vahelihase rebend, aordiruptuur, südamepõrutus e südame kontusioon, südamevigastus.
annaabi.ee 
