Näidendi algteksti autor on Moliére ja keskseks tegelaseks on inimeste vihkaja Alceste, kes vihkab inimeste pahesid, peenutsemist ja ülimat viisakust seltskonnas viibides. Tema ideaalideks on ausus ja otsekohesus. Ta armub seltskonnadaami Céliméne'i, kes esindab kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda. Lavastus algab Alcaste'i ja tema sõbra Philinte dialoogiga, kus Alcaste kirub inimkonda maa alla nende harjumuste ja käitumise pärast. Céliméne'il on aga austajaid rohkem kui Alcaste, on veel Oronte ja kaks markiid: Acaste ja Clitandre. Céliméne otsustab hoida mitut rauda tules ja avaldab kõikidele meestele armastust. Ta keerutab meestega ringi ja tahab kõigi meele järgi olla. Lõpuks saavad kõik mehed ja Céliméne kokku ja kosilased paluvad kõik Céliméne'i kätt, kuid ta keeldub. Meestele kirjutatud kirjad loetakse ette ning sealt kuulevad kosilased, kuidas Céliméne on neile nende kirjades armastust avaldanud ja teiste kirjades pilanud. S...
Misantroop 1. Tegevus toimub Pariisis ning taas arvatavasti Moliere´i anda ajastut silmas pidades ehk sündmused leiavad aset 17.sajandil. 2. Peategelasteks olid Alceste ja Céliméne. Alceste oli mees, kes ei talunud võltsi austust ja imalat sõbralikkust. Ta ei sallinud neid, kes olid kõigi vastu alatasa head ja lahked. Samas armastas ta Céliméne´i, kes polnud sugugi vastav tema ,,ideaalsele inimesele", vaid oli samasugune nagu teised. Célimene, nagu lõpuks välja tuli, oli üks reetlik ja otsustusvõimetu naine. Céliméne pidas mitut meest korraga ja näitas valelikkust, varjates tõde austajatest . 3. Probleemiks on Alceste isiksus. Tema hallist massist eristumine tema otsekohesuse, aususe ja põhimõttekindluse tõttu. Samas aga valmistas Alceste´ile probleemi kogu inimkond, kes tema arvates oli hukas. Kõik olid üksteise vastu näiliselt head, samas oma olemuselt kahepalgelised ja valmis noa ka oma ...
Teatriretsensioon Moliére Misantroop Käisin 12.Novembril 2010.aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris etendust Misantroop, mille lavastajaks oli Marcus Zohner.Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp
Misantroop Moliere Tegelased: Alceste- Celimene'i austaja Philinte- Alceste'i sõber Oronte- Celimene'i austaja Celimene- Alceste'i armastatu Eliante- Celimene'i nõbu Arsinoe- Celimene'i sõbratar Acaste- markii Clitandre- markii Basque- Celimene'i teener Aukohtu käskjalg Dubois- Alceste'i teener Tegevus toimub Pariisis, Celimene'i majas. Esimene vaatus I stseen: Alceste ja Philinte tülitsevad, sest Alceste vihkab kogu inimsugu selle silmakirjalikkuse tõttu( ta ei salli viisakust, tema arust peaksid inimesed olema otsekohased, mitte võltsid). Philinte vaidleb vastu, tema arvab et inimestel on viisakus tavaks kujunenud ja pole patt seda järgida, ta arvab, et maailma pole mõtet üritada muuta paremaks kohaks, sest inimesed ei alluks eal nendele rangetele reeglitele, see üritus naerdaks välja. Philinte toob välja ka selle, et kuigi Alceste vihkab inimesi ja ne...
Teatriretsensioon Moliére ,,Misantroop'' Käisin 12. november 2010 Kuressaare Linnateatris vaatamas Moliere etendust ,,Misantroop". Tegevus toimus Pariisis, Celimene'i majas. Näidend jutustas keerulisest armastusest, kus kõige keskmes oli ilus naine Céliméne, keda proovisid võrku püüda Alceste ja Oronte.Ta meeldis ka kahele markiile Acastele ja Clitandrele. Naine ise ei suutnud selgusele jõuda, keda ta armastab. Etenduse on lavastanud sveitslane Marcus Zohner. Ta on teinud väga hea töö. Tegelaste näoilmed ja olemus oli suurepäraselt paika pandud. Lavakujunduse lahendus oli samuti väga leidlik.
Teatriretsensioon Moliére ,,Misantroop'' 17. detsembril külastasin Von Grahli teatrit, kus Vat teater esitas Moliére'i traagilist komöödiat ,, Misantroop'', mille lavastajaks oli sveitslane Marcus Zohner. Teos räägib inimsuhetest: armastusest, põlgusest, armukadedusest. Tegevus toimub Pariisis, Celiméne'i majas. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622 aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus
...........................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Reisikirjeldus..............................................................................................................................4 Võru linn 21. sajandi algul..........................................................................................................7 ,,Misantroop"...............................................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................11 Sissejuhatus Tegin referaadi oma lühitöödest, mis ma kümnendas klassis tegin. Siin on minu kodukirjand, teatriarvustus ja reisikirjeldus. Neid töid koostades õppisin ma palju.
Molière'i "Misantroop" ja misantroopia tema kaasajal, täna ja homme Mustpeade maja poole sammudes arvasin, et tean mida Moliere'i näidendist misantroop oodata tänu sellele, et olin varasemalt selle läbi lugenud. Kuid juba saali minnes oli tunne, et peale etenduse vaatamist on mu vaatepunkt hoopis teine. Tegevus toimus 17. sajandil Pariisis, Celimene'i majas. Mis on misantroopia ja kes on misantroop? Sõna misantroop tuleb kreeka keelest, mis tähendab inimeste põlgajat. Misantroopia hood juhtuvad kõikidel inimestel, nii ka moliere'i kirjutatud näidendi peategelasel Alcestel. Alcest on mees, kes eristub õukonnarahvast oma aususega. Ta ei salli inimesi, kes on koguaeg võltsilt sõbralikud ning kahepalgelised. Alceste soov on, et kõik oleks üksteisega ausad, isegi siis kui see võib mainet alla tõmmata. Alceste ise püüab sellist käitumist vältida ning on ootamatult
" Oma mõtete kartmatu väljaütlemine viib kahtlemata teatud õndsuseni, sest ausus nii enese kui teiste ees puhastab hinge kahepalgelisusest. Kuid kas see vastukaja, mis valimatu aususe eest saada tuleb, muudab inimeste arvamust teistesse ligimestesse? Päikese all elab miljardeid surelikke, kuid neist vaid vähesed suudavad öelda seda, mis ka tegelikult mõtteis uitab , ükskõik kui valusalt tõde ka ei haavaks. Prantsuse näitekirjanik, Moliere, lõi oma teoses "Misantroop" tegelaskuju Alceste`i, kes kaasinimeste vastu lõpuni ausaks jääb, ja nõuab seda ka teistelt. "Olla alati aus nagu aumehe mood, ikka rääkida nii nagu tõelöised lood"- nii lausub Alceste täielikus avameelsuses. Meeldimispüüd, ebasiiras sõprus, tagarääkimine, meelitamine- kõik see, säilitamaks ideaalset positsiooni ühiskonnas või sõpraderingis, kuulub paratamatult inimeste igapäevaellu. Alceste, nähes valskust. silmakirjalikkust ja kahemõttelist viisakust, kogub
Teatriretsensioon Moliére Misantroop Käisin 12.Novembril 2010.aastal vaatamas Kuressaare Linnateatris etendust Misantroop, mille lavastajaks oli Marcus Zohner.Etendus rääkis : inimsuhedest,põlgusest ja armukadedusest. Moliére, õige nimega Jean-Baptiste Poquelin sünidis 1622.aastal Pariisis, suri seal samas 51 aastat hiljem. Tema etendusi on mägitud peaaegu kõigis Euroopa teatrites ja tema mõju ulatab kaugele, kuni Aafrika ja Aasiani välja. Lavastaja Markus Zohner on pärit Saksamaalt, viimased 20 aastat aga on ta elanud Sveitsis, kus tegutseb ka tema teatritrupp
,,Misantroop" Sõna misantroop tuleneb kreeka keelest, mis tähendab inimeste vihkajat, inimpõlgurit. Misantroopia hood juhtuvad kõikidel inimestel ning näidendi peategelane pole erand. Alceste suhtub põlglikult silmakirjatsemisse ega suuda taluda kahelpalgelisust ja kahemõttelist viisakust. Tema ainus soov on olla aus ning ta nõuab seda ka teistelt. Vahest Alceste'i agressiivsus on liiga järsk või inimesed lihtsalt ei julge oma tegelikke mõtteid avaldada, kaasmõtlejad ta igatahes ei leia.
Rochefoucauld ,,Moraalsed maksiimid"; La Fontaine - valmid Boileau "Luulekunst": kõrged zanrid -tragöödia, ood; madalad zanrid - novell, romaan. Tragöödia on 5-vaatuseline, kasvatuslik, luulevormis kolm ühtsust (koht, aeg, tegevus) Molière Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik Tema näidendites - meelelahutus seotud õpetlikkusega. Kujutas päevaprobleeme moralistlikust seisukohast. ,,Tartuffe" (kahepalgelise vaimuliku karakter) ,,Misantroop" (elukauge idealistist- pessimisti karakter) ,,Don Juan" (jumalasalgaja ja elunautija karakter) Loomingu üldiseloom * kaasaja Prantsusmaa elu ja kombed * kriitiline, satiiriline * humaanne moraal ja filosoofia * karakterite psühholoogia ,,Taruffe" Klassitsistliku komöödia reeglid : * 5-vaatuseline värssteos * meelelahutus + õpetlikkus * taotleti moraalsust Päikese Kuningas MOLIÈRE (1622-1673) juristidiplom asutas teatritrupi
Me anname pahedele raske löögi, kui esitame nad üldiseks naeruks. Noomitusi talutakse kergesti, kuid pilget mitte." Teosed Tema käsikirju pole leitud, kuid siiski on ta loomingust on säilinud 32 näidendit. Neist tuntumad on: · "Arutu" (1653) · "Naeruväärsed eputised" (1659) · "Meeste kool " · "Naiste kool" · "Don Juan" ( 1665) · "Ihnus" (1668) · "Õpetatud naised " · "Ebahaige" (1673) · "Tartuffe" (1664) · "Misantroop" · "Arst vastu tahtmist" · "Kodanlasest aadlimees" (1670) · "Scapini kelmused" ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pil- kab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid. ,,Tartuffe" (1664)
konkreetne, inimlikud tegelased, vastuoluline ja mõtlemapanev. 8. Moliere väärtustas loomulikkust, inimlikkust ja lihtsust. Häiris silmakirjalikkus ja peenutsemine. 9. Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" esimene tõeline komöödia, intriig tagaplaanil. Pilkab aadlisalongide silmakirjatsemist, peenutsemid ja vaimutsemist."Tartuffe" kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks. Polnud varasemat rõõmsameelsust. ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse ei tunnista silmakirjalikkust vaid hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. 10. Klassitslistliku komöödia kindlad normid: viievaatuseline värssteos, pidi ühendama meelelahutust ja ühiskonna õpetusi, tragöödias inimesed kõrgest soost (või mütoloogiast), komöödias lihtinimesed. Tragöödia: 5-vaatuseline paarisriimis. Antiikne süzee. 11
Kanoniseerima-ainuõigeks v väljaspool arvustust seisvaks tunnistama; relig pühaks v pühakuks kuulutama. Konsensus-üksmeel, ühismeel Kompetentne-asjatundlik, pädev; võimkondlik. Kompileerima-kompilatsiooni tegema Kommerss-üliõpilaskorporatsiooni pidu Kommünikee-ühisavaldus, ametlik teadaanne Kompetentsus-asjatundlikkus, pädevus Konjutuurtus- Korruptsioon-altkäemaksu võtmine Koteerima-maj noteerima; ülek hindama Kumulatsioon-kuhjumine; kuhjamine Misantroop-inimesepõlgur Memorandum-(diplomaatiline) märgukiri; kirjalik meeldetuletus äriasjas Metseenlus-metseenina tegutsemine modernne-moodne, ajakohane. Ortograafia- õigekiri Ortodoksne-õigeusklik; ametlikult õigeks peetav. Postulaat-põhilause, tõestuseta aktsepteeritav alusväide Paradoks-näilikult mõistusvastane väide v nähtus Pretensioonikas-paljunõudlik Prognoos-(kindlail andmeil rajanev) ennustus. Promotsioon-promoveerimine, doktorikraadi andmine
USA valitsus otsustab probleemi lahendamiseks välja saata sõjalaeva "Abraham Lincoln", mille meeskond koletise tuvastaks ja vajadusel hävitaks. Koletis ründab ka "Abraham Lincolni" ning kolm selle meeskonnaliiget kukuvad üle parda: professor Pierre Aronnax, tema teener Conseil ja harpuunijate ülem Ned Land. Nad avastavad, et laevu on rünnanud allveelaev. Sama allveelaev ei lase neil uppuda ja korjab nad peale. Laeva kapten Nemo on misantroop, kes on inimkonna eest põgenemiseks lasknud ehitada allveelaeva "Nautilus" ja elab selles koos meeskonnaga, sõites mööda maailma meresid. Aronnax, Conseil ja Land elavad koos allveelaeva meeskonnaga läbi mitmesuguseid seiklusi: nad käivad Atlantisel, lõunapoolusel ja kõige sügavamates süvikutes, jahil nii vee all kui ka troopikasaarel, vaatavad hukkunud laevade aardeid, võitlevad hiidkalmaariga jne. Selgub, et Nemo ei ole ennast inimkonnast täielikult eraldanud ega vihka
03.11) 9 LISAD Lavastused EESTI NSV RIIKLIKUS NOORSOOTEATRIS 1976 Samuel Beckett, Godot'd oodates 1977 Fernand Crommelynck, "Suurepärane sarvekandja" 1978 Vladimir Tendrjakov, ,,Koolilõpuöö" 1978 Tammsaare- Rummo "Ramilda Rimalda" Eesti Riiklikus Noorsooteatris 1980 Arnold Wesker, ,,Neli aastaaega" 1986 Molière, "Misantroop" 1987 Thomas Bernhard, ,,Päral" VILJANDI UGALAS 1979 Büchner, "Woyzeck" 1980 Molière, "Don Juan", Lavakunstikateedri diplomietendusena 1982 Anouilh, ,,Antigone", Lavakunstikateedri diplomilavastus 1982 Albee, "Kõik aias" EESTI DRAAMATEATRIS 1981 Paul-Eerik Rummo, ,,Kass!Kass!Kass!" 1988 Bernard Kangro, ,,Merre vajunud saar" 1990 Molière, "Kodanlasest aadlimees" TALLINNA LINNATEATRIS
Jimena on siiralt armastanud ja armastab Rodrigot, kuid aukohus nõuab, ta
oma isa tapmise eest kätte maksaks Rodrigole.
Heitlusi armastuse (kui kire) ja kohuse (kui tahte) vahel Jimena hinges
kujutab Corneille suure meisterlikkusega.
Tahe ja mõistus piiravad ning pidurdavad Corneille teoses tegelaste kirgi,
puhastavad neid
Molière´i teosed kui 17. sajandi ühiskonna peegel
Don Juan. Ihnus. Misantroop. Ta rtuff. Ebahaige. Naiste kool
Molieri komöödia peegeldas kaasaegsed igapäevaolu, päevaprobleemi
kujutamine
Peegeldas kaasaja Pr elu ja kombeid kriitiliselt, satiiri kasutas
Tema satiiri märklauaks on nii salongide peenutseb aristokraatlik seltskond
(Misantroop)
Tegelased on kodanikust keskklassist või alamast rahvakihist
Tegelaste tüpiseerimine: kindel karakter, ideed, iseloomujooned (Tartuffe –
*Teda kritiseeriti palju. Loomingu kõrgperioodil(1660-keskel) algas M kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielu hädad. M suri näidendi ,,Ebahaige" 4.etenduse järel, millles ta ise näitlejana kaasa mängis. *M'ist on kirjutanud Mihhail Bulgakov biograafilise romaani ,,Härra de Moliere'i elu" (1978). *Tema tähtsaimad komöödiad: ,,Meeste kool" (1661), ,,Naiste kool" (1662 e.k 1961, 1974), ,,Tartuffe" , ,,Don Juan" , ,,Misantroop" , ,,Ihnus" , ,,Õpetatud naised" ,,Ebahaige" *M'i teatri paeluvuse üks allikaid on kindlasti see, et ta peegeldas oma kaasaja Prantsm elu ja kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine tollane näitekirjanik.*Ta ei piirnunud ka lihtsalt eluolu peegeldamisega, vaid tegi seda kriitiliselt, vaheda satiiri vahendusel. *M pani kõik oma komöödiad kandma humaanset moraali ja filosoofiat : ta on kõikjal loomulikkuse ja ühtlasi inmliku lihtsuse pooldaja. *teda
Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. 1660. aastate keskel, loomingu kõrgperioodil, algas Moliere´il kopsuhaigus. Ta suri näidendi ,,Ebahaige" neljanda etenduse järel, milles ta ise näitlejana kaasa mängis. LOOMING Kümmekonna aastaga kirjutas Moliere hulga suurepäraseid komöödiaid, mida mängitakse teatrites edukalt tänapäevani. 1661-1673 ,,meeste kool", ,,naiste kool", ,,tartuffe", ,,don juan", ,,misantroop", ,,ihnus", ,,ebahaige" Moliere peegeldas oma näidendites omaaegse Prantsusmaa elu ja kombeid, ta tegi seda kriitiliselt, kasutades satiiri. Ta pilkab peenutsevat aristokraatlikku seltskond, oma teadmistega eputamist, kui selle taga ei ole tõelist tarkust, silmakirjalikku vagatsemist. Moliere´i näidentitest ei leia intriigi- ega tegevuskoomikat. Tema näidendite lõpud on sageli kuntslikud, süzee arendus ei onud tema tugevaim külg. Moliere kasutas
Komöödiasse võeti see põhimõte üle ilmselt commedia dell'arte mõjul, kuna rändtrupid olid sunnitud lavakujundust lihtsustama. Molière aga kasutas oma lavastustes juba ka maalitud dekoratsioone ja keerukaid mehhanisme. Molière loomingust on säilinud 32 näidendit. Moliére näidendeid: "Naeruväärsed eputised", "Meeste kool", "Naiste kool", "Don Juan", "Ihnus", "Õpetatud naised", "Ebahaige", "Tartuffe", "Misantroop", "Arst vastu tahtmist", "Kodanlasest aadlimees", "Arutu", "Scapini kelmused"
Eri rahvaste kultuur (USA, Metsik-Lääs). Ajastu Baltasar Gracian, Pedro Voltaire ,,Zadig ehk Saatus", G. C. Byron ,,Don Juan", john kirjanduse Calderon, Moliere, Charles de Montesquieu Keats, Hans Christian olulised ,,Misantroop", ,,Tartuffe". ,,Pärsia kirjad", Rousseau Andersen ,,Lastele vestetud autorid nende ,,Pihtimused", Denis Diderot muinasjutud", F. R. (tipp)teosed. ,,Vallaspoeg", de Chateaubriand ,,Ristiusu Beaumarchais ,,Sevilla vaim", Victor Hugo
Moliere töötab autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Moes olid jandid / farss. Kogu koomika seisnes intriigis ja situatsioonikoomikas. ,,Naeruväärsed eputised" esimene edukam komöödia, intriig tagaplaanil ja karakter esiplaanil. Peale seda teost hakati rohkem analüüsima kombeid. 1164 lavastas komöödia ,,Tratuffe" 3 esimest vaatust. Teos räägib rikastumisest petmise teel. 1669 sai loa kõigi 5 vaatuse etendamiseks. Veel olulisi näidendeid: ,,Misantroop" armukadedusest. ,,Arst vastu tahtmist", ,,Ebahaige", ,,Kodanlasest aadlimees" menukamaid teoseid, koomika väärib tähelepanu, palju erinevat sõnavara. 1673 suri ootamatult laval, etenduses ,,Ebahaige". Kirik ei lubanud pühasse mulda (surnuaia müüridesse) teatriga seonduvaid inimesi matta, aga Moliere siiski sai kuningas Louis XIV käsul. 1886. A. Wiera ,,Ihnus" etendusega jõudis Moliere Eestisse Aforism ehk mõttetera, prantuse kirjanduses moes 17-18.saj
suurimad autoriteedid on antiikautorid, tõelises draamažanris ei tohtinud vahetult näidata vahetult kaasaegsete maailma eitas tragöödia deus ex machina lahendust kolme ühtsuse reeglid Molière (1622-1673) Jean Babtiste Poquelin – teatridirektor, lavastaja, dekoraator, dramaturg, näitleja, näitekirjanik. Kirjutas komöödiaid: “Naeruväärsed eputised”(1659), “Naiste kool”(1662), “Tartuffe”(1669), “Don Juan”(1665), “Misantroop”(1666), “Ihnus”(1668), “Kodanlasest aadlimees”(1670), “Ebahaige”(1673) jt Enamik tema näidenditest meenutavad mingit olulist pöördepunkti kirjaniku elus (“Meeste kool”, “Naiste kool”, “Misantroop”, “Tartuffe”). M on nimetatud orjastatud geeniuseks, sest enamik tema teoseid arvestab ilmselt oma aja publiku ja eriti kuninga maitset;
Molière (1622–1673) on klassitsistliku draama suurim esindaja. Esialgu töötas ta ümber itaalia farsse, kohandas neid ja lisas originaalseid elemente, seejärel asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi „Arutu“ („L'Étourdi ou les Contretemps“) lavastas ta 1653. aastal. Elu viimasel poolteisel aastakümnel, viibides taas Pariisis, lõi Molière 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. „Misantroop” arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Selles kõiki klassitsistlikke norme järgivas värssnäidendis toob Molière lavale don Juanile risti vastandliku peategelase – õlisa aadliku Alcetste’i. Kui don Juan kohanes pahega, tehes nii „nagu teised“, siis Alceste, vastupidi, ei tee nimme seda, mida teevad teised, isegi kui ta seeläbi täiesti ükski jääb ja endale lõpuks inimesevihkaja kuuluse saab.
Kusnt on oluline, sest see ühendab inimesi erinevatest sajanditest. Kunst peab tulema südamest ja kunstist, peab leiduma iga-ühele midagi. Proloog taevas(eelmäng): Jumal ja mefistofeles ehk mefisto arvavad inimesest erinevalt. Jumal arvab, et inimene on oma põhiolemuselt hea, ei soovi kellelegi halba ja kui eksibki siis püüab selle heastada ( või heale teele tagasi saada). Jumal on filantropp (inimese armastaja) Mefisto on misantroop (inimesevihkaja) Mefisto ja Jumala leping: Jumal lubab üht inimest (fausti) teelt eksitada, kui see eksitamine õnnestub ja Faust on tänu üle õnnelik, siis saab saatan Fausti hinge ja teiste eksinute hinged. Juhul, kui eksitamine ei õnnestu siis ei saagi saatan enam hingesid, sest maapeal läbinisti ausalt elada ei saa. Esimene osa: · Öö ( Fausti iseloomustus) Faust tark mees, doktor, jõudis otsusele, et elul pole mõtet ja tahab tappa ennast. Seetõttu, et
vanaisaga tänavateatris; kohtus perekonnaga, kes armastas teatrit ning lõi nendega teatri, mis läks pankrotti; sattus võlgade pärast vangi; Madeleine Bejart- Moliere'i sõber; läksid rändteatriga rändama; suri peaaegu etendusel (hakkas verd köhima, mängis edasi) Looming- ,,Naeruväärsed eputised", ,,Scapini kelmused", ,,Õpetatud naised", ,,Naiste kool", ,,Ebahaige", ,,Ihnus", ,,Tartuffe", ,,Don Juan", ,,Misantroop", ,,Arst vastu tahtmist" 10. Valgustusaja(1688-1789) iseloomulikud jooned- teaduslik-tehniline progress; inimmõistuse ülistamine; teadmiste, hariduse väärtustamine; inglise parlamentaarne monarhia-poliitilised debatid-laiem ühiskondlik arutelu; ajakirjanduse ajastu algus; filosofeerimine läks moodi; traditsiooniliste autoriteetide eitamine; materialistliku maailmavaate levimine; inimene võtab Jumala koha; alguse rajamine ilmalikule
Kirjanikuks sai ta eeskätt seepärast, et teatril oli vaja uut repertuaari. Moliere loomingust on säilinud 32 näidendit. Neid näidendeid mängitakse tänapäevani. Näidendid · ,,Arutu" (1653) · ,,Tuulepea" (1655) · ,,Armutusk" (1656) · ,,Naeruväärsed eputised" (1659) · ,,Meeste kool" (1661) · ,,Naiste kool" (1662) · ,,Versailles' improvisatsioon" (1663) · ,,Tartuffe" (1664) · ,,Don Juan" ( 1665) · ,,Misantroop" (1666) · ,,Arst vastu tahtmist" (1666) · ,,Ihnus" (1668) · ,,Georg Dandin" (1668) · ,,Amphitryon" (1668) · ,,Kodanlasest aadlimees" (1670) · ,,Scapini kelmused" (1671) · ,,Õpetatud naised" (1672) · ,,Ebahaige" (1673) Kasutatud kirjandus · Eesti Entsüklopeedia 6. köide · http://et.wikipedia.org · 10. klassi kirjanduse õpik · Pildid võetud www.google.com -st
Samuti erineb "Tartuffe" selle poolest, et koomikas ei ole enam rõõmsameelsust. Kiriku- kogukondade vastuseisu tõttu aga keelas kuningas näidendi mängimise ära. Alles aastal 1669, pärast pikka võitlust, sai Moliére lõpuks loa kogu teose (viie vaatuse) ettekandeks. Omapärase teose "Don Juan" (1665) peategelaseks on vabamõtlejast naiste- võrgutaja, kes võib võita iga naise südame, kellega tahes ta kokku puutub. "Misantroop" on teos, mis arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda nende pahede pärast. Ta ei tunnista silmakirjalikkust, hindab otsekohesust ja lihtsust. 6 Moliére kirjutas ka komöödiaid, kus ta viskab nalja arstide ja nende ravimeetodite üle. "Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, kus kirjanik kasutab kõiki
ilukirjandusliik, mis on mõeldud laval esitamiseks tunnused: dialoogivorm olevikus esitatav tegevus dramaatika žanrid komöödia tragöödia draama Komöödia dramaatika žanr – lõbus näidend kuulsaid komöödiakirjanikke W. Shakespeare („Tõrksa taltsutus“, „Suveöö unenägu“) Moliere („Kodanlasest aadlimees“, „Misantroop“) Eduard Vilde („Pisuhänd“) Andrus Kivirähk („Vassiljev ja Bubõr ta tegid siia“, „Vombat“, „Eesti matus“) Tragöödia dramaatika žanr – kurva ehk traagilise sisuga (traagilise konflikti, traagilise lõpplahendusega) näidend tragöödiakirjanikke W. Shakespeare („Hamlet“, „Romeo ja Julia“) August Kitzberg („Libahunt“) Draama
Moliere kritiseeris silmakirjalikkust, peenutsemist, teadmistega eputamist, võltsi vagadust, mille rüpes peitub saamahimu. Ta pilkas naiivsust ja kergeusklikkust. Moliere on öelnud: ,, Parim, mida võin mina teha, on minu sajandi pahede paljastamine naeurväärsetes kujudes. Teosed: ,,Meeste kool" (1661), ,,Naiste kool"(1662), ,,Tartuffe" (1664), ,,Don Juan" (1665), ,,Mosantroop" (1666), ,,Ihnus" (1668), ,,Õpetatud naised" (1672), ,,Ebahaige" (1673). Misantroop- kreeka keeles misanthropos- inimeste vihkaja, inimesepõlgur (vastand filantroop). Moliere elu kohta M.Bulgakov ,,Härra de Moliere elu". Valgustus · Kodanluse kujunemise aeg, absolutismi kriis. Kirikuõpetus hakkab mõju kaotama, aadlikuid sunnitakse loobuma mitmetest privileegidest. Tähtsaks muutus õiglus ja mõistus, teadus, haridus ja kultuuri arendamine. Ideaaliks oli loomulik inimene. · Valgustajad nõudsid mõttevabadust, kodanikutunnet, vastutustunnet. Teadmiste
etendus Pariisis kukkus läbi. Järgnevalt mingi Lõuna-Prantsusmaale esinema, kus Moliere avastas enda jaoks komöödia. Tema menutükk oli ,,Naeruväärsed eputised Pariisis", mille kuningas heaks kiitis. Kuigi tal oli palju austajaid oli ka neid kes teda laimasid. Teda laimati vaimuliku ringkonna ning vanameelsete poolt. Tähtsamad teosed ,,Don Juan", ,,Tartuffe", ,,"Meeste kool", ,,naiste kool", ,,Misantroop", ,,ihnus", Õpetatud naised", ,,ebahaige" Tema loomingu väärtus seisneb selles, et ta on kirjeldanud tolleaegse Pariisi elu ja kombeid ning toonud välja inimloomuse voorused(loomulikkus, inimlik lihtsus) ja pahed (võlts, peenutsemine, silmakirjalikkus) Argetüüpsed tegelased Don Juan südametevallutaja, pärist rikkast perekonnast ja harjunud saama seda mida ta tahab. Tema eluhoiakuks oli anda järele kõikidele oma ihadele. Teised olid talle kui
eputised" (1659) jääb intriig aga tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist, mis mattis enda alla siira inimliku suhtluse, moonutas arusaamu ja tundeid.Aastal 1664 lavastas Molière komöödia ,,Tartuffe" kolm esimest vaatust. See teos kujutab valeusklikku, kes kasutab jumalakartlike inimeste hirmu hauataguse elu ees nende kulul rikastumiseks.,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse.,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. Siin kasutab Molière kõiki koomika võimalusi lopsakast rahvahuumorist kuni pateetilise paroodiani. ,,Ebahaige" kujutab meest, kes peab liialdatud surmahirmus end haigeks ja satub niiviisi arstide ohvriks
Prantsuse näitekirjanik, kes oma perekonna häbist päästmiseks, võttis endale kirjaniku nime Moliere. Ladina keele oskus, õigusteaduse alased teadmised, hispaania kirjandus, teater ja tants, ajalugu ja filosoofia. Ise on ta ütelnud, et kõige rohkem on teatri kohta õppinud tänavatelt. (veiderdajad, mustkunstnikud) Tegutses 13 aastat Prantsusmaal provintsides ja kui repertuaar otsa lõppes hakkas kirjutama näidendeid millega saavutas kuulsuse. Tortueffe, Misantroop, Don Juan. Eesmärgid: Kasvatada lugejat ja muuta lugejat paremaks läbi meelelahutuse. Kritiseerida oma ajastu pahesid. Silmakirjalikkus ja kahepalgelisus on 17. saj kõige suuremad pahed Moliere arvates. OLLA VÕI NÄIDA? Inglise teater Inglise publik oli nõudlik, tema tahtis laval näha keeruka sisu ja huvitavaid etendusi. Olid tekkinud teatrimajad ja hooned, mis võimaldasid etendusi mängida ka halva ilmaga ja talvel. Etenduses oli õpetlik ühendatud mängulisusega
kõrgseltskonna eputust ja peenutsust. Kodub vaenlasi ,,Meeste kool ja naiste kool" armastsprobleemid, õeldes sellega, et naistel on õigus armastusvabadusele. ,,Tartuffe" on sisukamaid. Lugu petisest kirkiku mehest, kes vagaduse maski all püüab ära petta. Kiriku all. Laste ahistamis probleemid. ,,Don Juan" pettus armastuse tasemel. Liiderlik noormees armastab ja lõpuks maksab elu talle kätte. Keeruliseim ,,Misantroop" inimese põlgner, tihkaja vaidlesid inimeste probleemide üle. ,,teretamiseks ta kätt ei anna vaid laenab seda" Läheb vastuolla oma perega. Viimased näidendid pilavad keskklassi ,,Kodanlasest naabrimees" laseb atslasel ennast alandada. Segadus küsimusse, kes on kes. ,,Arst vastu tahtmist" kedagi peetakse kelleksi teiseks. 1)karakteri koomika 2)situatsiooni koomika, 3)kõnekoomika. Säilinud on 32 näidendit. Molière lähenes oma
Olles saavutanud võimu Orgoni perekonna üle, püüab suli Tartuffe isegi võrgutada Orgoni naist Elmire'i. Kuid see saab talle saatuslikuks. Naine korraldab, nii et ta mees kuuleb pealt Tartuffe'i armutunnistusi ning Orgoni lihtsameelsus ja ususõgeduse aadessil lendulastud pilkeid. Nii avanevad viimaks Oregoni silmad. Riigivõimu abil saab ta tagasi ka Tartuffe'ile kingitud varanduse. · ,,Misantroop" Arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. Peategelane Alceste pole inimesepõlgur sõna otseses mõttes, vaid vihkab seltskonda pahede pärast, mida seal kultiveeritakse. Üksinduses ja vabaduses kasvanud Alceste ei tunnista silmakirjalikkust, ta hindab loomupärast lihtsust ja otsekohesust. Õnnetuseks armub ta seltskonnadaami Celimene'i, kes esindab just kõike seda, mida Alceste ei suuda taluda.
1658. aastal mängisid nad juba kuninga juures. Sellest sai alguse Moliér'i karjäär eduka teatridirektori ja näitekirjanikuna. Kuna usuti, et kõik komöödiatega seotud lähevad põrgusse, keeldus kirik Moliere pärast tema surma (mis leidis aset peale ,,Ebahaige" neljandat etendust) matmast ning ta maeti St. Josephi kalmistule, kuhu enamasti maeti enesetapjaid. Tema tuntumad teosed on "Naeruväärsed eputised" (1658), "Naiste kool" (1662), "Tartuffe" (1664), "Don Juan" (1665), "Misantroop" (1666), "Ihnus" (1668), "Kodanlasest aadlimees" (1670), "Scapini kelmused" (1671), "Õpetatud naised" (1672), "Ebahaige" (1673). Valgustusaeg Charles Louis de Montisqueu (1698-1755) sündis põlises gaskooni aadliperekonnas, pühendades end ennekõike õigusteadusele. Lõi mahuka entsüklopeedilise teose "Seaduste vaim" (1748), mis pandi paavsti "Keelatud kirjanduse" nimekirja. Ilmus ka "Pärsia kirjad" (1721), mis näitab teda nii küpse satiirikuna kui ka ühiskonnavaatlejana
Teos on tulvil lopsakat nalja kuid farsist pärit naeruvõtetele lisandub tugev karakterikujutus. Õukonnaetendused kindlustasid Moliére´ile kuningas Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks ta saanud lavale tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Aastal 1664 lavastas ta ,,Tartuffe" kolm esimest vaatust. See teos kujutab valeusklikku. Tartuffe paistab silma omapärase ülesehitusega: nimitegelane ilmub lavale alles 3 vaatuse alguses. ,,Misantroop" arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. ,,Arst vastu tahtmist" on lõbus jant, mis teeb nalja tohtrite arvel. ,,Ebahaige" ´s ei pilgata ainult arste endid, vaid ka kogu nende ravimiskunsti. ,,Kodanlasest aadlimees" kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. See komöödia oli Moliére menukamaid teoseid. Moliére´i komöödiad moodustavad tänini koomilise teatri klassika raudvara. Tema näidendid kujutasid kaasaegseid prantslasi
Kirjandusteose analüüs 13.01.2008 Don Juan Moliere 1. Teose sisu lühikokkuvõte Kergete eluviisidega aadlik don Juan lahkus oma naise donja Elvira juurest, sest ta kohtas järjekordselt naist, kes talle huvi pakkus. Don Juanil oli kaasas arg teener Sganarelle. Kui don Juani hüljatud naine donja Elvira leiab mehe, on ta maruvihane. Kuna uus armastatu ei pööra don Juanile tähelepanu, otsustab mees ta röövida. Röövimiskatse lõpeb paadi ümberminekuga ning külapoiss Pierrot päästab don Juani ja Sganarelle'i elu. Kaldal asub don Juan võrgutama kaunist Charlotte'i, kes juhtub olema ka Pierrot kallim. Kui Mathurine, don Juani varasem vallutus välja ilmub, tekib tüli kahe nais...
kombel ühiskonna pahesid naeruvääristasid. Tema on teinud tiptühhone- kolmeosaline pilt, peapilt ja kõrvalpildid. Tema kunsti suur austaja oli Philippe II. Heinakoorma triptühhon, Risti kandmine, Narrilaev · Pieter Brueghel vanem(u1525-1569)- Teda tuntakse kui talupoegade Brueghelit, armastas kujutada talupoegade elu, veidi iroonilisel/satiirilisel kujul. Talupoja pulm, Heinategu, Pimedad, Jaanuar, Jahimehed lumes, Misantroop. On teinud ka talvemaastike. · Tuntuimad Madalmaade kunstnikud olid veel van der Leyden, Ouwater, Massys, Christus jt 05.11.2012 · Saksa maalikunst: Erand on renessanss ja 20. saj algus, muidu väha kunstnikke. Kuskil 15. saj teisel poolel toimub pööre saksa maalikunstis. Sakslased võtsid eeskuju eriti Madalmaadest, aga ka prantslastelt. Uue suuna teerajajaks oli · Konrad Witz(1400-1446)- eelkõige oli tegemist maastikumaalijaga, Peetruse imetabane kalapüük.
sõimati pidevalt. Juba loomingu kõrgperioodil, 1660-ndate keskel, algas Moliere'il kopsuhaigus, millele lisandusid ebaõnnestunud abielu hädad. Moliere suri näidendi ,,Ebahaige" 4. etenduse järel, milles ta ise näitlejana kaasa mängis. Vaevalt kümmekonna aastaga suutis Moliere luua suure hulga oivalisi komöödiaid, mis on kindlasti jäänud koomilise teatri klassikalisse varamusse: ,,Meeste kool"(1661), ,,Naiste kool" (1662), ,,Tartuffe" (1664) ,,Don Juan" (1665), ,,Misantroop"(1666), ,,Ihnus"(1668), ,,Õpetatud naised" (1672), ,,Ebahaige" (1673). Tema teatri paeluvuse üks allikaid on kindalsti see, et ta peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid laiemalt ja värvikamalt kui ükski teine tollane näitekirjanik. Ja ta lisas sinna veel oma poolset kriitikat ja pinget. Kasutatud kirjandus 1) X klassi kirjanduse õpik
72) ,,Katkuhaiged loomad"; Väga palju oleneb seisusest 73) Don Juan; Ta usub teadusesse ning sellesse, mida näeb. 74) Tirts; hüpetest; ,,Faust"; käis inimese kohta. 75) ,,... järelikult olen." 76) ,,Dekameron" 77) Martin Luther 78) Hamlet; ,,Hamlet"; Shakespeare 79) Faust; ,,Faust"; Goethe 80) Hedonism 81) Novella 82) pretsioosne 83) VVV Vabadus, võrdus, vendlus 84) Lootusetu ja lõpmatu võitlus 85) Kõrgeim vaimulike õppeasutus 86) Jumalikustamine; ületähtsustamine 87) Misantroop 88) Lühike lause, mis sisaldab elutarkust või käitumiskogemust 89) Vastandite ja kontrastide kunst, mitmemõtteline ja mänguline. Alged pärinevad XVI sajandi II poolest 90) Euroopa kultuuriperiood, mille tunnusteks oli vastuhakk autoriteetidele, ratsionalism, kultuurioptimism, tagasipöördumine looduse juurde. Põhineb ratsionalismil st et kõiges tuleb kahelda. 91) Riiki tuleb teenida hoolimata oma arvamusest; paljude heaolu nimel võib väheste oma
- Racine suurim tragöödiakirjanik, süzeed antiigist Moliere: - see ta varjunimi, pärisinimi Poquelin - keskklassist, isa oli käsitööline - läks ülikooli sai juristiks, kuid meeldis teater - asutas sõpradega teatri tabas pankrot - elas veidi aega Lõuna-Prantsusmaal - tuli tagasi Pariisi kuninga õukonda. Lavastas ,,Naeruväärsed eputised" Commedia del arte mängimine sai kuulsaks - ,,Don Juan" 1665. aastal - ,,Misantroop" - ,,Tartuffe" - naerda inimpahede üle, peategelane lipitsev ja salakaval
suhtumine ühiskonda; moralist; Lõbude aed väikesed alasti inimesed; Heinakoorma triptühhon naeruvääristas inimeste võitlust kuulsuse ja maise heaolu pärast; Püha Antoniuse kiusatusest; Kadunud poja tagasitulek; Felippe Brugel vanem talupoegade Brugel, põhitemaatika maa- ja talupojaaineline; sarkastiline; Talupoja pulm karnevali ja paastu võitlus; talvisest loodusest: Jahimehed lumel, Sombus pärnad, Misantroop inimpõlgur; veel kunstnikke: Peetrus Cristus, Van der Leyden, Gossaet. Saksamaa: vahepeal Euroopa maalikunsti paremike hulgas; eeskujuks Madalmaad ja Pr.maa; tähelepanu köidavad erinevad karakterid; renessanssi teerajaja; Konrad Witz Sveitsis, tuntav gooti jäikus; peen maastikumaalija; Peetruse kalapüük; Schongauer eeskujuks Van den Weyden; lühendas väikesemõõdulisi
9. mängis louvre'i lossi ,,Eputist", palais- Royali teatrisaalis, kui ka oli ta rännus. 1) Õige nimi Jean-Baptiste Poqueliss 2) Oli käsitöö meistri poeg 3) Esimese näidendi lavastas ta 1653 aastal ,,arutu" 4) Pariisis tegi 30 lavastust 5) Komöödiad olid 5 vaatlusega 6) 1643 aastal asutas ta oma näitetrupi 7) Liitus hiljem rändtrupiga, mis kestis üle 13 aasta 8) ,,misantroop" oli komöödia asemel hoopis tragöödia Kirjandite analüüs I) Sisu tuleb valida teema valdkonnad mis teile huvi pakuvad soovitavalt 2 3, ning lugeda koguda materjali, antud teemade kohta. II) Peaidee peab välja tulema. III) Lõigud, lõik ei tohi olla v2ga pikk , 7- 9 lauset, kui lõik venib liiga pikaks 1. on see et kirjutaja j22b ühe asja ümber liiga palju keerutama 2. kaldutakse teemast kõrvale.
näitlejana. 1659. lavastas trupp lühinäidendi ,,Naeruväärsed eputised". Oma järgmiste komöödiate julge satiiriga vihastas ta vanameelsed ja vaimulikud põhjalikult välja. Kulus ligi 5a enne, kui ta sai loa lavastada oma kuulsaim näidend ,,Tartuffe". Teda kritiseeriti, rünnati ja laimati pidevalt. Kümnekonna aastaga suutis ta luua suure hulga oivalisi komöödiaid, mis on jäänud koomilise teatri klassikalisse varamusse. ,,Meeste kool", Naiste kool, Tartuffe, Don Juan, Misantroop, Ihnus, Õpetatud naised, Ebahaige. Ta peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid elavamalt ja värvikamalt, kui ükski tollane näitekirjanik. Boileau, luulekunst- (1636-1711),,Luulekunst". kehtestas 17 saj Prantsusmaal poeetika seadused. Normatiivne poeetika. üldised reeglid: peab hoiduma kõigest, mis ei ole tõepärane, tegevuse, aja ja koha ühtsuse reegel(1 lugu,1 ööpäeva pikkune,koht sama). Tõepärasuse nõu karakterite valikul, igal zanril on oma kangelane
Pieter BRUEG(H)EL vanem (1535-1569) oli tuntud kui talupoegade Brueghel. Kuulub suurimate realistide hulka Madalmaade kunstis. Kujutab erinevaid stseene äärmiselt üksikasjaliselt, detailide rohkelt. Satiiriline ja moraliseeriv. Tagaplaanil on kujutatud loodust, sageli talvist ,,Jahimehed lumes", ,,Laste tapmine Petlemmas". Kujutas palju talupoegade elu ,,Karja kojutulek", ,,Viljalõikus", ,,Karnevali ja paavsti võitlus", ,,Talupoja pulm". Omalaadne ja haarav pilt on ,,Misantroop". Tuntumas Madalmaade kunstnikud: Gossaert, van Scorel, van der Leydel. · Saksamaa renessanss skulptuuris ja arhitektuuris olid tagasihoidlikud, kuid maalikunstis tõeline õitsenguperiood. Tunti huvi rohkem karakterite, isiksuste vastu. Iseloomustas jutustamisoskus. Teerajajaks Konrad WITZ (1400-1444). Oli peenmaalija, armastas kujutada maastikku. Tuntumad ,,Peetruse kalapüük", ,,Püha Magdaleena ja Katariina", ,,Ester Ahasveeruse ees".
aastast 13 aastat oma lavatrupi riismetega provintsi ringreisil (1645-1658) * Mängisid/lavastasid improvisatsiooniteatrit * Pariisi naasdes ,,pööras" näidendid õukonna poole * ,,Naeruväärsed eputised" 1659 * Loomingu kõrgperiood oli 1660 keskel * Oli vastuolus õukonna ja vaimulikega * Suri kopsuhaigusesse ,,Ebahaige" neljanda etenduse järel, milles ta ise näitlejana kaasa oli mängunud * ,,Meeste kool"; ,,Naiste kool"; ,,Tartuffe"; ,,Don Juan"; ,,Misantroop"; ,,Ihnus"; ,,Õpetatud naised"; ,,Ebahaige"; ,,Naeruväärsed eputised" (17.sajand) ,,Don Juan" Don Juan uskus sellesse, et 2+2=4 (=ratsionalism) Oli jumalasalgaja. Ta uskus ka sellesse, et kõik naised on õnnelikud, kui nad saavad temaga suhelda ...et ta on väärtuslik armastaja ...et tunded on tähtsad, spontaansed Ta ei hoolinud kiriku dogmadest Suhtumine aadlikesse: * Uhked (mõnikord põhjendamatu) * Ausad/autunne komtuuriga söömine; 3.vaatuses don Carlose päästmine
iseendaga. Tegelaste hingeelu kujutamine muutub peenemaks. Klassitsistlik komöödia – suurem vabadus, kergem žanr. Peegeldas kaasaegset igapäevaelu. Kaasaegse Prantsusmaa päevaprobleemide kujutamine avaram, otsesem. Tunnuseks siiski moraalsete üldistuste taotlus, tegelaste tüpiseerimine. Kalduvus karakterikomöödia poole. Moliere: kirjanikunimi. Klassitsistliku Prantsusmaa suurim komöödiakirjanik. Julge satiir, „Tartuffe“ pärast kritiseeriti, rünnati, laimati. „Misantroop“. Peegeldas oma kaasaja Prantsusmaa elu ja kombeid värvikamalt ja laiemalt kui ükski teine tollane näitekirjanik. Vahe satiir. Lahkas inimloomust koos selle vooruste ja nõrkustega. Komöödiad kannavad humaanset moraali ja filosoofiat: ta on inimlikkuse, inimliku lihtsuse pooldaja. Satiiri märklauaks on peenutsejad, teadmistega eputajad, silmakirjalik vabadus. Enamik tegelasi on mitmekülgsed. Näidendite lõpud on tihti kunstlikud, süžee arendus polnud tema tugevaim külg
maksiim Môistusepärasuse, loogilisuse ja ratsionaalsuse nôue sünnitasid aforismi . Aforismide autoreid oli sadu. Aforismi peamine tunnus on loogiline ootamatu seos, lakoonilisus ja môttesügavus.Viljeldi ka miniatuuri. Vaatleme MKL lk. 284 maksiime Kirjuta välja viis môtet ja kommenteeri / vali nii, et tekiks tervik Proovime kirjutada aforisme eestlusest Need aforismid on misantroopilised inimest hukka môistvad miseo on vihkan, filantoopia on inimese armastus, Moliere teos "Misantroop" arutleb nende probleemide üle KIRJUTA VAHELE SISU Tunnikontroll 1. Baroki tunnusjooned ja esindaja 2. Klassitsismi tunnusjooned ja esindajad maade järgi Lektüürikontroll Vali üks teema kummastki teosest 1. Swift, Liliputtide maal Gulliveri aheldamine ja toitmine, Gulliveri läbiotsimine ja ülekuulamine, riigialamate köiel tantsimine, üle kepi hüppamine, roomamine ja lindid, 9
annaabi.ee 
