Johan Laidoner Kristi Ahjupera 11.A klass Tallinn 2013 1. Johan Laidoneri noorus ja haridus Laidoner kuulub vaieldamatult Eesti suurmeeste hulka, et tema tegevust mõista tuleb teada algmõjutusi ja tegureid. Johan Laidoner sündis 12. veebruaril 1884. aastal Viljandimaal, Viiratsi vallas, Raba talus Jaak Laidoneri (1854-1911) ja tema naise, Raba talu peretütre Mari Saartseni (1851-1938) esimese lapsena. Sealsamas Rabal sündisid ka Johan Laidoneri vennad Villem (1886), Peeter (1888) ja Oskar (1890). Laidoneri haridustee algas Asumaa vallakoolis 1892. aastal. Kui
Austatud Leopold Mozart, Pariis, 1. mai, 1778 Viimase Pariisis veedetud kuu jooksul ei ole mind saatnud miski muu kui suur pettumus. Sinu suurimaks sooviks oli, et leiaksin enesele koha siinsete suurmeeste hulgas, kuid pean tõdema, et siin veedetud aja jooksul ei ole ma saanud tunda vähemalgi määral tunnustust ega heakskiitu. Pariis ei ole sama nagu aastaid tagasi. Siinsed inimesed on külmad ja ei oska nad hinnata minu loomingut nii nagu toredad inimesed Mannheimis. Eile käisin Baron Grimmi palvel Hertsoginna Chabot juures klaverit mängimas. Enne Tema Kõrgeaususe tulekut pidin ootama külmast värisedes pool tundi jääkülmas ja haudvaikses ruumis. Tänan armulist Jumalat, et ta mulle
Valgustusajastu Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680. aastatest kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Tekke eeldused on maadeavastus, mis jätkus veelgi enam uusajal. Tehnika areng tõi võimaluse hankida paremini teadusi. Kujunes ka uue mõtteviisi teke mis ei toetunud enam mineviku suurmeeste väidetele. Valgustusidee tekkekoht on Inglismaa.Üle euroopa levisid aga valgustusaja aated Prantsusmaa kaudu. Prantsuse haritlased sõitsid Inglismaale uute ideedega tutvuma. Kiriklikud võimud aga püüdsid valgustusidee levikut Prantsusmaal takistada, kui see ei õnnestunud. Rahvas rääkis uusi ideid kohvikutes ja salongides. Valgusideed levisid ka lugemisringides. Iseloomulikud jooned on usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse, vaimse vabaduse
18.saj lõpp ja 19.saj algus Hinnati lihtsust, selgust Sündis Prantsusmaal Kunstis võeti eeskuju antiikmütoloogiast ja antiikajaloost Kunstnikud pidasid kinni kindlatest ilunormidest Hoone esikülg sarnanes sageli kreeka templile (sambad ja kolmnurkne viil) Hoone põhiplaan lihtne, kuid range ilmega siledad vähe kaunistatud seinad ja sümmeetria Ristiusu kirikuks ehitatud Panthenon Pariisis muudeti suurmeeste autempliks ja matmispaigaks Madeleine`i kirik ja Tähe triumfikaar Pariisis, Ehitised Peterburis Eestis Tartu Ülikooli peahoone ja Riisipere ning Kolga mõisad. Ka sisekujunduses lihtsus ja rangus (reljeefsed lilledest või lehtedest vanikud, relvadest kokkuseotud kimbud) Mööbel punakaspruunist mahagonist ja pronkskaunistustega (lk 126) - ampiirmööbel Boriss Šeremetevile kuulunud Kuskovo mõisa hoonetekompleks (mõisasüda
Sisearhitektuur on ragne ja tagasihoidlik kujundus. Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Ornamentika, muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest, (jammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt.) 5)Loetle esimesi Ameerika Ühendriikide klassitsitslikus stiilis ühiskondlike hooneid. Milline osa on nende püstitamisel JEFFERSONIL? Virgina Ülikool, ja osariigi esinduskogu hooned. Ta kavandas need hooned. 6)Millist hoonet Pariisis kasutakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana? Milline rajatis püstitati napoleon I sõjaliste võitude auks ? Pariisi Pantheon . Tähe võidukaar 7)Peterburile annavad ilme klassit ehitised. Loetle neist kõige silmapaistvamad- kõrgklassits. aegsed. Ehk tead, milline neist paistab kaugele piki kiirtena kavandatud tänavaid ? Börsihoone. Admiralteedihoone ja Kaasani Peakirik. ROMANTISM INGLISMAAL, HISPAANIAS ja SAKSAMAAL 30. 1)Millises kunstiliigis esines kõige enam romantilisi jooni.? Miks? Inglise kujutav kunst.
Aleksei Lotman Loodushoiust liigse halata 1. Kuidas on inimkond suutnud loodusliku keskkonna hävingut pidurdada? Too tekstist selle kohta 3 näidet. Jättes siinkohal käsitlemata Thoreau ja Leopoldi mured Põhja-Ameerika looduse hävingu üle, ning nende suurmeeste osa selle hävingu pidurdamisel, vaatleks Carsonile õigustatud muret teinud pestitsiidide, eriti DDT (DDT on valge kristalne sünteetiline keemiline aine, mis on olnud laialdaselt kasutusel pestitsiidina. Putukatele on see mürgine juba väga väikeses koguses) kasutamise piiramist ning selle tulemust. 1962. Aastal ilmus ,,Hääletu kevad", mis oli tõeline sokk. Midagi, mida ka erialateadlased alles hakkasid tõsisemalt teadvustama, sai korraga üldsusele laialt tuntuks
6) – 7) – 8) Millistel ehitusosadel oli gooti katedraalis konstruktiivses mõttes esmajärguline tähtsus? Kirikute konstruktsioonis olid esmajärgulised roided ja piilarid ehk neljakandilise ristlõikega sambad. Gooti arhitektuur Inglismaal, Itaalias ja mujal 1) Millist gooti stiili kirikut tead Londonis? Millised tähtsad sündmused seal toimuvad? Westminiter Abbey - on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik. 2) Vaata Salisbury katedraali fotot ja põhiplaani. Mitu transepti on sellel kirikul? Leia nelitis ja nelistorn. Kaks transepti. 3) Mis iseloomustab inglise dekodeeritud stiili? Kirikute siseruum muutub avaramaks ja vööndkaared lamedamaks. Koori idaseina tehakse suur aken. Võlvidele lisatakse dekoratiivsed roided, tekivad fantastilised lehvik-, täht- ja võrkvõlvid. 4) Kus võib leida häid näiteid inglise gooti profaanarhitektuurist?
kreeka templi koopiana seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi.
· Kõige rikkalikumad näited leiduvad Roueni linnas Normandias · Jätkub linnuste ehitamine. Näiteks Pierrefonds'i linnus ja Carcassonne'i linnamüür, paavstide kindlustatud loss Avignonis, Mont Saint Micheli klooster Normandias. Gooti arhitektuur Inglismaal: · Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. Aastal · 13. Saj. Ehitati Londonis Westminister Abbey see on Inglise kuningate kroonimiskirik ja kuningate ning suurmeeste matmispaik. · 12. Saj. Lõpul ja 13. Saj. Alguses levis omapärane inglise varagootika. Erijooned kirikud pikad ja madalad, idaots(koor) lõppeb sirgelt, kõige kõrgem torn nelitise kohal. Inglise varagootika võimsaimaks näiteks Salisbury katedraal. · Umbes 1250 1350 loodud inglise gootikat nim. Dekoreeritud stiiliks. Kirikute siseruum muutub avaramaks, koori idaseinas suur aken, palju ehisdetaile, võlvidele
kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Suurejoonelisi ehitisi loodi ka Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav
Nendest maariiklikest organisatsioonidest kasvas välja iseseisev Eesti riik. Riik, nagu põld või mets või ülikool ei sünni üleöö ühest suletõmbest. Ta oli. Ta kasvas. Ta küpses. Ja lõpuks sündis riigiks. Kuid täna ja siin tahan ennekõike öelda: Eesti maariiklikud organisatsioonid põhinesid ikkagi sellelsamal kaksikalusel: Eesti kodul ja koolil. Hoidkem oma kodu ja kooli. Hoidkem õpetajat ja koolijuhti. Hoidkem oma suurmehi. Jäägu see sammas teiste suurmeeste omade kõrvale Tartu kesklinna kaunistama. Ma valisin selle presidendi kõne sellepärast, et kõne esitaja oli Lennart Meri. Ja kõne sisu puudutab õpilasi ja õpetajaid. Ma sain sellest kõnest häid õpetussõnu- ,,Eesti riigi tuleviku võtmed on peidus meie kõigi kodudes ja klassitubades." Kõne kuulajaskonnaks võivad kindlasti olla tudengid ja õpetajad. Kõne on hästi koostatud ja selles kõnes on palju õpetussõnus. Keelekasutus ja teema sobis selle kõne puhul hästi
Tema teene pagulas-PEN-klubi asutamine. Suri 1974 Londonis. Lapsepõlvest Lapsena üksiku lapsena tihti omapäi,isa oli vähe kodus , vanemad lahutatud. Gerdi sõbrad putukad ja sitikad, nendest sai inspiratsiooni kuuldemängude kirj ristämblikest. Muusika huvi päris vanaisa mängutoosilt. Uitas Kalamaja kalmistul ja tundis huvi vanade ristide vastu, hakkas mõtlema surmale, mis kajastub ka tema teostes. Looming Sai tuntuks kuuldemängudega(30),ühtegi pole säilinud. Nendes käsitles suurmeeste elu ja armastust(,,Requiem" Moart elustaja ,,Tsaikovski suur armastus"), kirj nukunäidendeid"(Miki-Hiir Eestis") Esimesed raamatud lasteraamatud, peamiselt muinasjutud ja ajaloo jutustused). 1947 novell ja leegndide kogu ,,Vaikija", kus novellis ,,Tõde eluks" käsitleb kirjanik surmateemat. 2 osaline ajalooline romaan ,,Sellest mustast mungast" kujutab tln-a 16.saj elu, peategelane Hinricus saadetaks Saksast Tln-a dominiiklaste kloostrisse Liivimaa paganaid ristiusku pöörama
ilmus 7 annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga "Spinnstube", millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajalehe veergudel ja lisades. Ajaloolised jutud Ajaloolised jutud on Jannsenil peaaegu sõna- sõnaliselt ilma omapoolsete lisandusteta tõlgitud 19. sajandi keskel Saksamaal moes olnud ajaloolise sisuga ajaviitekirjandusest. Selliste rahvapärases ja ladusas keeles jutustatud suurmeeste elulugude ( "Rootsi Raudpea", "Hannibal", "Julius Caesar", Priidik II elust") ja ajaloosündmuste kujutamisega pakkus Jannsen rahvale algelisi teadmisi ajaloost, aga need olid ka kaugeks teerajajaks järelromantikute Bornhöe, Saali, Järve jt ajaloolistele juttudele. Neid lihtsaid tõlkeid loeti heameelega, sest tol ajal puudus meil ajalookirjandus. Külajutud Väärtuselt langeb pearõhk Jannseni jututoodangus külajuttudele, mis väärivad juba rohkem tähelepanu
14. Milliseid muutusi võimaldas roidvõlvi kasutuselevõtt? Võimaldas võlvida laiu lööve, õhemaid seinu, ehitada kirikuid kõrgemaks. 15. Nimeta 4 kuulsamat katedraali Prantsusmaal. Pariisi Jumalaema katedraal(Notre-Dame), Chartres´i katedraal, Reims´i ja Amiens´i katedraalid. 16. Millist gooti stiilis kirikut tead Londonis, millised tähtsad sündmused seal toimuvad? Westminster Abbey inglise kuningate kroonimispaik, kuningate ning suurmeeste matmispaik, kuningliku perekonna pulmad(Prints Williami pulm). 17. Nimeta veel 2 gooti katedraali Inglismaal. Canterbury katedraal ja Salisbury katedraal 18. Kus on ilusaid näiteid Inglise gooti profaanarhitektuurist? Cambride´i ja Oxfordi kolledzite hooned 19. Millised kirikud olid eeskujuks Saksamaal? Prantsuse kirikud. Strasbourgi toomkiriku läänefassaad meenutab Pariisi Notre-Dame´i. Prantsuse gootikat meenutavad Freiburgi ja Regensburgi toomkirikud. 20
Arbujad (Betti Alver, Bernard Kangro, Uku Masing, Kersti Merilaas, Mart Raud, August Sang, Heiti Talvik ja Paul Viiding). Eestlasest keeleteadlasteks on Johannes Aavik, Johannes-Voldemar Veski. Elulaad ja olme Eestlaste lugemishuvi kasvas. Aastail 19181940 anti välja 30 000 erinevat raamatut kogutiraaziga 43 miljonit eksemplari. Ilukirjanduse tutvustamisel oli eriline roll suursarjal ,,Nobeli laureaadid", populaarteaduslikest sarjadest pälvisid suure lugejamenu ,,Elav Teadus" ja ,,Suurmeeste Elulood". 1924. aastal valmis Eesti esimene mängufilm muistsest vabadusvõitlusest pajatav ,,Mineviku varjud". 1930. aastatel on populaarseimateks spordialadeks tõstmine ja maadlemine. 1936. aastal toob Kristjan Palusalu Berliini olümpiamängudelt 2 kuldmedalit. Eesti meeskond on kahekordne maailmameister laskespordis 1937. aastal Helsingis ja 1939. aastal Luzernis. Eestlane Ahto Valter ületab väiksel purjepaadil mitmel korral Atlandi ookeani ning viis
Cloux'i lossi Amboise'i lähedale. Ilmselt just seal lõpetas ta ka oma viimase maali "Ristija Johannes", mis praegu asub Louvre'is ja mis on saanud kriitikat homoseksuaalse ja blasfeemse alatooni tõttu Vaatamata sellele, et Leonardo da Vinci näol oli tegemist renessansiajastu mitmekülgseima geeniusega, oli ta vaene ja arvatavasti ka suri vaesena (2. mail 1519). Õnneks on tema loominguline pärand säilinud tänapäevani ja talle kuulub silmapaistev koht inimkonna suurmeeste hulgas.
kasutamine valitsus- ja ühiskondlike hoonete juures aga ka tavalistel elumajadel. Täiesti kreeka templite jäljendamine oli siiski erandlik. Üks selline on Madeleine`i kirik Pariisis. Populaarseks sai ehitiste peasissekäigu ette ehitada sammasportikus. See on peaukse ette ehitatud sammastega ja kolmnurkviiluga eeskoda. Armastati ka kupleid ja ümarkaari. Üheks klassitsismi arhitektuuri suurteoseks on Pariisi Pantheon, mis ehitati algselt kirikuks. Hiljem sai sellest Prantsusmaa suurmeeste matusepaik. Selle arhitektile J.G.Soufflot `le oli eeskujuks Rooma Peetri kirik. Pariisi Pantheon on olnud otseseks eeskujuks mitmetele arhitektidele kogu maailmas. Hulgaliselt hakati rajama võidusambaid, triumfikaari ja auvärvavaid nii Prantsusmaal, Saksamaal kui ka Venemaal. Eestis on väga paljud mõisad ehitatud klassitsistlikus stiilis , mis ei ole küll nii paraadlikud ja suursugused kui nt. Peterburgis aga sellegipoolest võluvad. Skulptuur
pioneeride ja oktoobrilaste organisatsioonid. Punausk oli suures osas loodud õigeusu mudeli järgi, võttis sealt nii mõnedki sümbolid ja terminid üle, kohandades neid vaid veidi. Näiteks pidi igas tehases, kolhoosikontoris, koolis jne nõukogude ajal olema punanurk. See oli mingi suurema toa nurk või lausa eraldi tuba, kuhu pandi üles punasele kangale maalitud loosungid ning Marxi, Engelsi, Lenini ja Stalini portreed; lisaks võis punanurgas lehitseda eelmainitud suurmeeste tähtsamaid teoseid ning ajalehti. Tegelikult oli punanurk (krasnõi ugol; isegi sama 2 nimega) aga talupoja eluaseme pühanurga adapteeritud variant (lihtsalt üks element, mida kummardada, asendati teisega) Punausul oli palju rituaale, milleks olid nõukogude müüdi kohaselt oluliste pühade ja aastapäevade tähistamine. Tähtsaimad neist olid kaks järgnevat päeva: 1. mai ehk tööliste
Akende raamistik kalapõie või tulekeele motiivi meenutav, seetõttu nim. hilisgootika stiili ka leeke stiiliks. Fassaad mõjub raskepäraselt. Pilt 7. Beauveus' katedraal Ilmalikest ehitistest jätkus linnuste ja linnamüüride ehitamine. Pilt 8. Carcassoune'i linnamüür Pilt 9. Mont-Saint Micheli klooster Inglismaa Gooti stiil levis prantsusmaa eeskujul. Pilt 10. Cantenbury katedraal (I gooti stiilis ehitis) Pilt 11. Westminster Abbey katedraal(suurmeeste matmispaik) 12.saj lõpus 13 algus levis Inglismaal nn. Inglise varagootika (early English). Kirikud madalad, pikad, koorilõpmik lõpeb sirgelt, tugiraami ei kasutatud. Puudub roosalus portaali kohal (üldiselt). Endiselt läänefassaad rikkalikult dekoreeritud. Iseloomulik, et tormid kõige kõrgem nelitise kohal. Pilt 12. Salisbury katedraal. 13.-14. saj loodud gootikat nim. dekorenitud stiiliks. u1250-1350
nõrkuseid ning nende rünnakuid- alustati ka võõramaalaste palkamist võimu kindlustamiseks sõdimise teel-ning kaitsepositsioone. Viidatakse sellele, et valitsejal peavad olema kindlad alused oma võimule,muidu satub ta paratamatult hätta. Üks parimaid lõike mida ma lugesin mitmeid kordi üle, et endale see mällu jäädvustada -Valitseja peab- lugema ajalooraamatuid ning pöörama neis tähelepanu suurmeeste ettevõtmistele, uurima nende tegevust sõjas, lahkama nende võitude ja kaotuste põhjusi- et olla suuteline vältima viimaseid ja jäljendama esimesi; eelkõige tuleb tal talitada nii, nagu on teinud seda enne teda mõned väljapaistvad inimesed, kes on hakanud jäljendama mõnd varem elanud ning edukaks ja ülistatuks osutunud inimest ning on hoidnud tema teod ja ettevõtmised silma ees; nii räägitakse, et Aleksander Suur jäljendas Achilleust, Caesar Aleksandrit, Scipio Kyrost
b)kahelööviline kirik-Keila kirik c)kolmelööviline kirik-Türi Püha Martini kodakirik, Tallinna Jaani kirik 9. Märgi Chartres´i katedraali ristläbilõikel kesk ja külglöövid, valgmik, akende kohad, tugipiidad, tugikaared . (joonis etteantud) 10. Londoni tuntuim gooti stiilis kirik on Westminster Abbey Seal toimuvad Inglise kuningate kroonimine ja see on suurmeeste matmispaik. 12. Nimeta Tallinna keskaegseid kloostreid:Tallinna Mihkli klooster, Püha Katariina klooster, Pirita klooster, (3 tk.) 13. Vaata üle Eesti keskaegsed linnused. Näit. Tallinna Toompea, Kuressaare linnus, Narva linnus, Haapsalu linnus, Rakvere linnus. Kuidas nende linnuste hoone tüüpi nimetatakse? kastell-linnuse tüüpi algselt. Paljud linnused olid segatüüpi. 14. Millal ehitati Tallinna alllinnale ümber linnamüür ja kelle käsul?vanim dokument pärineb 1265.
Teda tuntakse ka Adolf Hitleri lemmikheliloojana. Tänapäev Tänapäevalgi toimuvad Bayreuthis Wagneri muusikafestivalid (Bayreuthi festivalid). Alguses jätkas traditsiooni Wagneri lesk, Liszti tütar Cosima. Praegune kunstiline juht on Richard Wagneri kaheksakümnendates aastates lapselaps Wolfgang Wagner. Laialdase vastuseisu tõttu ei ole Iisraelis Wagneri oopereid etendatud. Kasutatud kirjandus: Karl Leichter. Suurmeeste elulood: Richard Wagner uute kunstiideaalide taotleja. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartu 1934. Muusikaajalugu keskkoolile, 8. trükk Kirjastus Valgus, Tallinn 1988. http://et.wikipedia.org/wiki/
eendusid või taandusid õige vähe. Siledad, väheste kaunistustega seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range, mõnikord kõledagi ilme. Klassitsistliku ehituskunsti näiteks on Pariisis asuv Pantheon. See oli ehitatud ristiusu kirikuks, kuid Suure Prantsuse revolutsiooni käigus muudeti suurmeeste autempliks ja matusepaigaks. Antiikseid eeskujusid jäljendavad otseselt Madeleine`i kirik ja Tähe triumfikaar sealsamas. Suurejoonelisi klassitsistlikke ehitisi võib näha Peterburis. Eesti parimad näited on Tartu ülikooli peahoone. Samal ajajärgul on Eestis ehitatud ka ilusaid mõisahooneid, Madeleine`i kirik näiteks Riisiperes ka Kolgas. Ka sisekujunduses hakkas klassitsismile omane sirgjoon välja tõrjuma rokokoo keerukaid vorme
Preisimaa sõjaväe kohustus; piinamise keelamine kohtus; usuvabadus; Austria kehtestati kooli kohustus;kaotati pärisorjus;viidi läbi reforme Venemaa tahtis ühtlustada Venemaa seadusi ja vähendada Balti aadlike mõju(Katariina II) Eesti taastati talurahva koolid; Eesti keelne piibel; rajati Eesti keelne ajakirjandus Mis pöhjustas inimeste maailmapildi avardumise? tehti palju maadeavastusi, tehnika arenes Iseloomusta uut mötteviisi ei toetunud enam mineviku suurmeeste vastakatele väidetele, üha enam hinnati inimmöistust, juurdlemisvöimet Kuidas jöudsid valgustusideed rahvahulkadeni?-valgustajad ehk kirjamehed püüdsid oma teostega laiemat rahvahulka harida Kuidas möjutas valgustus ühiskonna arengut?-Usuti pigem teaduslikke asju Miks nim. 18. Saj valgustsusajandiks?-Siis oli tähtsaim vaimne liikumine valgustus, mida iseloomustas usk möistuse vöimalustesse Euroopa kolonistid-17. Saj algul oli Pöhja-Ameerikas kolooniad plajudel riikidel, kolonistid
alal, kusjuures teos jäi kauaks ületamatuks. Juba järgmisel kümnendil läks moodi seiklusromaan, mille ajaloolisus piirdus vaid minevikudaatumitega. Hugo pöördub aga uuesti ajaloolise temaatika juurde alles kümnendite pärast. Hilisematel aastatel kirjanik ei jätnud kirjutamist, vaid tegeles sellega edasi ja lõi mitmeid hitiks saanud raamatuid. Victor Hugo suri 22. mail 1885. aastal. Ta surmapäev kuulutati rahvuslikuks leina- pühaks. Ta põrm asetati Panteoni, Prantsusmaa suurmeeste mausoleumi. Ta matused kujunesid prantslaste sügava armastuse demonstratsiooniks oma suure rahvuspoeedi vastu. ,,Jumalaema kirik Pariisis" Romaan on 15. sajandi Pariisist. Selle keskseteks tegelasteks on rahva alamkihid, nagu üksiktegelastest tänavalauljast mustlastüdruk ja kõigi poolt halvaks peetud küürakas kellalööja. Oskuslikult on vahele põimitud peatükid, mis käsitlevad Prantuse arhitektuuri nagu Pariisi Jumalaema kirik, mis põimub saatuslikuna kesksete tegelaste elukäiku
saj algul Referaat Koostas: H . P. Sissejuhatus Ajalugu tunneb paljusid roogi, mille nimetustes on jäädvustanud end gurmaanidest vürstid, kuningad ja nende armukesed, kirjanikud ja heliloojad. Mitmed ajaloo suurkujud meenuvad tänapäeva inimestele kõigepealt mitte kui riigivalitsejad, vaid kui delikatessroogadele nimetuse andjad. Tänapäeva parimad klassikalised menüüd koosnevad endiste kuningate ja teiste suurmeeste jaoks loodud delikatessidest. 19. sajandi keskpaiku hakati kroonitud peade hõrgutisi pakkuma ka vähem kuninglikes seltskondades. Häid toite said nautida eelkõige Euroopa kultuuriringkonnad ning sööke ja jooke hakati nimetama ka kirjanike, heliloojate ja lauljate järgi. Prantsuse revolutsiooni ajal põgenes krahvist kirjanik Francois Rene de Chateaubriand Ameerikasse ning õppis seal indiaanlastelt lõkketulel pühvliliha küpsetamist.
kreeka ja rooma eeskujudest (hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt), rippuva rätiku, riide motiiv, trofeekimbud, levis 2 stiili direktooriumi ja ampiirstiil 5. Loetle esimesi USA klassitsistlikus stiilis ühiskondlikke hooneid. Milline osa oli nende püstitamisel Jeffersonil? Virginia Ülikool, osariigi esinduskogu hooned, Valge Maja, Kapitoolium. Jefferson oli ise arhitekt, soosis seda stiili 6. Millist hoonet Pariisis kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana? Milline rajatis püstitati Napoleon I sõjaliste võitude auks? Pariisi Pantheon, Tähe võidukaar 7. Peterburile annavad ilme klassitsistlikud ehitised. Loetle neist kõige silmapaistvamad kõrgklassitsismiaegsed. Ehk tead, milline neist paistab kaugele piki kiirtena kavandatuid tänavaid? Börsihoone, Admiraliteedihoone, Kaasani peakirik Klassitsistlik kujutav kunst 1
Madeleine'i kirik kavandati päris kreeka templi koopiana - seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Madeleine kirik Pariisis Eestist tuleb mainida eelkõige Tartu Ülikooli kuuesambalise fassaadiga peahoonet. Tartu oli üldse rikas klassitsistlike ehitiste poolest, kuigi neid püstitati ka teistes linnades, samuti maal, näiteks esinduslikud mõisahooned Riisiperes, Sakus, Kolgas ja mujal. Riisipere mõisahooone Saksamaa kuulsaim arhitekt oli Karl Fr. Schinkel. Teda peetakse klassitsismi
Tänapäeval kasutatavad sõrmejälgede analüüsi süsteemid põhinevad Galtoni väljatöötatud papillaarjoonte analüüsi skeemil. Meteoroloogias seletas ta antistsüklonite olemust. Tegeles ka matemaatilise statistika ja vaimsete võimete testimisega. Psühholoogia huvi tekkis tal Darwini (kes muide oli ta sugulane) raamatut ,,liikide tekkimine" lugedes. Sellest innustununa avaldas ta 1865.a artikli ,,Iseloomu päritavus", kus uurimise aluseks oli entsüklopeedias avaldatud suurmeeste elulood. Lahtine oli küsimus, kui suures osas on andekus ja iseloom päritavad. Puudus ka meetod, kuidas väljendada päritava omaduse seose tugevust. Galton lahendas probleemi nii: 1885.a mõõtis ta ligikaudu tuhande täiskasvanud mehe ja naise pikkuse ning tuletas andmetest nende vanemate keskmise pikkuse. Vanemate ja laste pikkuste vahel puudub väga jäik ja kindel seos. Pikkused on jaotunud normaalselt (Gaussi kõver, normaaljaotus; keskmisele taandumise reegel- regression to the mean)
Mont Saint-Micheli klooster- Normandia rannikul väikesel kaljusaarel paavstide loss Avignonis Carcassonne’i linnamüür- säilinud, Hispaanias katedraal 2 torniga Burgose katedraal- Cidi sarkofaag seal Albi katedraal- katarite pelgupaik, tornhärjasarve taoline motiiv—ülevalt hargneb kaheks osaks, alguses üheosaline Inglismaal gootika alguseks loetakse seal Canterbury katedraali ümberehitust 1175 Londonis 13. saj. Westminister Abbey- Inglise kuningate kroonimiskirik, suurmeeste matmispaik. varagootika: kirikud pikad ja madala, tugikaari polnud vaja, koor lõpeb sirgelt, rikkalikult kaunistatud läänefassaad nt. Salisbury katedraal, nelitistorn suurim 124 m. 13. saj. alguses Dekoreeritud stiili näiteks Yorki katedraal-ehisdetailide rohkus, massiivne ehitistorn, kuid väike, tornid madalad, Canterbury katedraal Saksamaa pseudogootika-hiljem ümberehitatud 1) Kölni toomkirik-20 000 inimest mahutab, lõpetatud 19. saj. , lf 2 torniv164 m
Kupli all asuvas krüptis on Napoléon Bonaparte`i haud. Napoléon suri 5.mail 1821.a. St.Helena saarel, kuid alles 7 aastat hiljem saadi luba tema säilmete toomiseks Pariisi. 1840.a. 15.septembril toimus pidulik Napoléoni matus. Ta on maetud sarnaselt Egiptuse vaaraodele - säilmed on 6 kirstu sees(1. tinast, 2. mahagonist, 3. ja 4. seatinast, 5. eebenipuust, 6. tammest), mis on asetatud punasest porfüürist sarkofaagi. Krüpti arhitekt on Visconti ja see valmis 1861.a. Panthéon Prantsuse suurmeeste matmispaik. Algselt Püha Genevieve`i kirik, mille Louis XV lubas tõsise haiguse ajal asendada uhkemaga. Kiriku arhitektiks sai Jacques Germain Soufflot (1713-1780) ja seda ehitati 1758-59 (Rondelet lõpetas). Kirik on 110m pikk, 84m lai, 83m kõrge. Panthéoni on maetud Voltaire, Rousseau, Victor Hugo, Émile Zola, Louis Braille, Marie Curie. *rippuv vanik George E. Haussmann Napoleon III energiline prefekt, viis lõpule Pariisi ümberkujundamise.
valitseja veel enam tegelema sõjandusega ja sõjaväega rahuajal. Rahuaega peab valitseja kasutama iseenda treenimiseks ja paikkonna tundmaõppimiseks. Eriti kiidab Machiavelli ahhaialaste valitsejat Philopoimenit, kes igal võimalikul hetkel mõtles vaid sõjapidamise reeglitele ning tänu sellele ei leidnud sõjakäikudel üllatavaid ja lahendamatuid olukordi. Praktiliste harjutuste kõrvalt peab tugev valitseja pöörama tähelepanu ajalooliste suurmeeste tegevusele ja õppima nende võitude ja kaotuste kogemustest. Tark valitseja ei tohi Machiavelli arvates mingil juhul rahuajal käed rüpes istuda, vaid peab harjutama, et olla valmis erinevateks olukorra muutusteks ja võimu säilitada tahtval valitsejal on tarvis omandada võime mitte olla hea ning kasutada seda vastavalt vajadusele. Pädev valitseja teeb kõik, et võimul püsida; isegi siis kui ta peab selleks astuma aususe, halastuse, inimlikkuse ja religiooni vastu
lapsi vanuses 6/7 kuni 11/12 ehk n-ö eelpuberteediealisi. Kuna ma õpin algklasside õpetajaks, siis meeldib mulle see teema ja on minu edasises elus väga tähtis, sest pean teadma, mis sünnib lapsega sellel ajal. Käesolevas referaadis püüan anda ülevaate nii lapse füüsilisest arengust kui ka vaimsest arengust, sealhulgas kognitiivsusest, intelligentsusest, kõlblusest ja sotsiaalsest arengust. Suurem osa keskendubki just vaimsele arengule. Selleks kasutan erinevate suurmeeste teooriaid. XX sajandit on nimetatud lapse sajandiks. Erinevate teadusalade uurijad süvenesid tol ajal lapse arengu salapärasesse maailma. Saadud teave lapseea tähtsusest inimeseks kujunemisel üllatas ja muutis väljakujunenud suhtumist. Jäi mulje nagu inimkond oleks õppinud last väärtustama, lapse vajadusi mõistma ja leidma teid ning vahendeid nende vajaduste rahuldamiseks. Käesoleval ajal tehtud uurimused näitavad siiski, et “kuldne
mõju kujunevale isiksusele, õppimine on suunatud õpisisude reprodutseerimisele, valitseb paindumatus, ebaisikulisus. Inimest käsitletakse koolis kui toorainet haridusmasinavärgi tarvis, keda tuleb programmeerida, selekteerida, kontrollida, mõõta. Koole võib nimetada ka haridustööstuse kogemusvaesteks jaamadeks (Ziehe 1996, Sahlberg 1998, Rinne & Salmi 1998, Groddeck&Garlichs 1978). Kooliõppimist võib võrrelda pika viibimisega kalmistul, kus loetakse nekrolooge suurmeeste saavutustest. Õpilase osaks on olla nende dialoogi vaikne ärakuulaja (Ruus 2000). Empiiriline uurimus eesti koolinoorte koolikogemusest lubab väita, et praegu keskendub õpilaste hool oma olemise eest koolis kooli raamtingimustega toimetulemisele sooritada ettenähtud ülesanded, ületada oma igavus ja väsimus, tulla toime ajaprobleemidega, meeldida õpetajale jne (Kuurme 2004). Õpilased peaksid võimalikult
Kui sajandi esimesed tosin aastat olid andnud kaheksa sümfooniat, siis 1812 1824 kirjutas Beethoven vaid oma Üheksanda. Vananevat geeniust peeti viini seltskonnas hulluks või vähemalt veidrikuks. Ta tervis halvenes iga aastaga ning pikka aega põetud maksahaigused olid kahtlemata seotud isalt päritud nõrkusega Beethoven jõi üsna ohtralt. "Hiline stiil", milleni Beethoven oli läbi kriisiaja jõudnud, on fenomeen, mis esineb ilmekalt paljude suurmeeste loomingus. See on kokkuvõte, milleni jõutakse läbi erilise süvenemise, tihti alles siis, kui ollakse eemaldunud aktiivsest muusikaelust. Beethoveni hilises loomingus nähakse tihti klassitsistliku ja romantilise stiili üleminekufaasi, tegelikult on Beethoveni hilistel teostel väga vähe pistmist vararomantilise väljenduslaadiga. Romantilistena võiks käsitleda küll hilise ajajärgu esimesi tähelepanuväärseid töid kuuest laulust koosnevat tsüklit "Kaugele armastatule"
oli soovinud ja nagu kohane tema usulahu liikmetele, lihtsalt ja vaikselt Highgate'i kalmistule. Tagasihoidlik ja ilma igasuguse toreduseta hauakivi ilustab Michael Faraday puhkepaika. Ta oli saanud töötada oma soovide järgi ja nüüd ta võis ka igavest und puhata kujunenud elulihtsuse vaimus. See, mis temast pidi rääkima tulevastele põlvedele ja sajanditele, oli töö. 8 Kokkuvõte Suurmeeste hulgas, kellest kõnelevad meile möödunud ajad, on Faraday ainulaadsemaid teadusemehi. Eelpool nägime, milliseid alasid ja milliseid küsimusi ta käsitles oma uurimustes. Kuid ta uurimused ei piirdu ainult kirjeldatud töödega, need olid ainult ta tähtsamad saavutused. Kõik selle hiilgetöö viis ta läbi peamiselt omal jõul, sest abilisi polnud Faraday'l kuigivõrd kasutada. Samuti puudus tal teadusemehele vastav eelharidus ja kool.
päris kreeka templi koopiana - seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse, maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone, mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi.
meistritelt ja seda levitasid ka mungaordud, eriti tsistertlased. Siiski kujunes gootika Euroopa eri osades omapäraseks ja selle stiili mälestusmärgid on tänapäeval kõikjal hinnatud kui oma kultuuri monumendid. Inglise gootika alguseks loetakse Canterbury katedraali ümberehitust 1175. aastal ühe prantsuse meistri osavõtul. 13. sajandil ehitati Londonis üsna prantsusepärases stiilis Westminster Abbey. See on Inglise kuningate kroonimiskirik ning samuti kuningate ja suurmeeste matmispaik. 12. sajandi lõpul ja 13. sajandi algupoolel levis aga ka omapärane inglise varagootika. Sellel on rida erijooni kirikud on suhteliselt pikad ja madalad, mistõttu tugikaari polnud üldse vaja või lisati need hiljem. Kirikute idaots (koor) lõpeb sirgelt. Rikkalikult dekoreeritud läänefassaad varjab kiriku struktuuri. Kõige kõrgem torn on tavaliselt nelitise kohal. Inglise varagootika
kaunistusi. Siseruumides olid valged krohvitud seinad ning üksikud kaunistused. Ehitiste siseseintel ja monumentide jalamitel kasutati kaunistuselemendina trofeekimpe, mis olid püsside/odade vms kimbud. Prantsuse kunstis toetuti matemaatikale ja ülistati geomeetriat, vahel loobuti igasugustest kaunistustest. C. N. LEDOUX Chaux linnaprojekt (teostamata) J. F. CHALGRIN Tähe triumfikaar Pariisis (pildil) J. G. SOUFFLOT Pariisi Panthéon(kuppelkirik), mis on suurmeeste mausoleumiks ümber tehtud, ta lähtus selle ehitamisel Rooma Panthéonist ning lisas eenduvad küljeosad. Kupli eeskujuks võtis Tempietto, mis on muidu eraldiseisev ehitis. (pildil) J. A. GABRIEL väike Trianon Versailles' pargis (pildil) ja Madeleine'i kirik Pariisis, mis on kristlik akendeta kirik. Saksamaa oli poliitiliselt killustunud. Jõukeskusteks olid Põhja-Saksamaal Pr eisimaa ning Lõuna-Saksamaal Baierimaa. K. F. SCHINKEL tuntuim ehitis on Peavahi hoone
Samas peab valitseja veel enam tegelema sõjandusega ja sõjaväega rahuajal. Rahuaega peab valitseja kasutama iseenda treenimiseks ja paikkonna tundmaõppimiseks. Eriti kiidab Machiavelli ahhaialaste valitsejat Philopoimenit, kes igal võimalikul hetkel mõtles vaid sõjapidamise reeglitele ning tänu sellele ei leidnud sõjakäikudel üllatavaid ja lahendamatuid olukordi. Samas praktiliste harjutuste kõrvalt peab tugev valitseja pöörama tähelepanu ajalooliste suurmeeste tegevusele ja õppima nende võitude ja kaotuste kogemustest. Näidetena toob Machiavelli suurmehi, kes on omakorda võtnud eeskuju varasematest suurmeestest: Aleksander Suur Achilleusest, Caesar omakorda Aleksandrist. Tark valitseja ei tohi tema arvates mingil juhul rahuajal käed rüpes istuda, vaid peab harjutama, et olla valmis erinevateks olukorra muutusteks ja võimu säilitada tahtval valitsejal on tarvis omandada võime mitte olla hea ning kasutada seda vastavalt vajadusele.
kavandati päris kreeka templi koopiana seejuures ka ilma akendeta. Palju loodi tol ajal täiesti praktilise otstarbeta ehitisi, igasuguseid auväravaid, võidukaari jms., näiteks Tähe võidukaar Pariisis. Võimsana kõrgub see keset avarat ümmargust väljakut, kust hargnevad kaksteist laia avenüüd. Kolmas klassitsistliku ehituskunsti suurteos Pariisis on Pantheon. Seda kõrge kupli ja saledate korintose sammastega hoonet kasutatakse Prantsusmaa suurmeeste matusepaigana. Klassitsistlik stiil jõudis ka vastiseseisvunud Ameerika Ühendriikidesse , maailma tuntuim klassitsistlik hoone on ilmselt presidendi residents Valge Maja, samuti Kongressi hoone Kapitoolium Washingtonis. Suurejoonelisi ehitisi loodi Venemaal. Veel praegugi annavad Peterburi keskosale ilme klassitsistlikud hooned: Admiraliteedihoone , mille terav kullatud tornitipp paistab kaugele piki kiirtevihuna torni juurest algavaid tänavaid, ning palju teisi.
Selle tööga oli rahavahetuspunktides ametis umbes 15 000 inimest, lisaks vajalik turvateenistus. Reformi eduka läbiviimise eeltingimuseks oli vajalikke paber- ja metallraha varude olemasolu. Kohustuslikeks elementideks olid: väljaandja nimetus ,,Eesti Pank", kaks rahatähe numbrit, tekst ,,Eesti panga rahatähtede järele tegemine on seadusega karistatav", aastaarv 1990 ja panga presidendi ning direktori allkirjad. Kujunduse põhimotiivideks soovitati esiküljel Eesti suurmeeste portreesid, mis oleksid käsitsi joonistatud. Tagakülje motiivistik, nagu ka värvitoonid ja muud sümbolid, jäeti täielikult kunstnike eneste otsustada. Paberrahade nominaalideks olid 1-,2-, 5-, 10-, 25-, 50-, 100- ja 500- kroonised. 1-kroonine on väikseima nimiväärtusega pangatäht, mis 1992. aasta rahareformiga kasutusele võeti. Peale 1992. aastat pole 1-krooniseid paberrahasid juurde trükitud
Usulise kirjanduse kõrval hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid, mis sisaldasid erinevaid näpunäiteid (nt. põllupidamise ja arstimise valdkonnas.. 5. VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. saj. lõpust 18. saj lõpuni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning seniste traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Uus maailmapilt tekkis tänu tehnika arengule, mis tekitas teistsuguse mõtteviisi, mis ei toetunud enam vanade suurmeeste väideteke, Üha enam usuti inimmõistust, tänu millele avastati loodusest rohkelt uusi seaduspärasusi. Saadi teada, et kõiki sündmusi juhivad loodusseadused ning Jumalalt imet pole mõtet loota (deism). Prantsusmaal levitasid valgustusideid Montesqieu, Voltaire ja Rousseau. Valgustatud absolutism oli monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. See esines 18. saj II poolel mitmes
Enamik ta vanadest aadlisoost toetajaist olid surnudvõi Viinist lahkunudningkunaBeethovenoli palju muretomavennapojaga,tõmbusta ikka enamendasse.Kahekümneaastajooksul oli ta kuulmine pidevalt närgenenudja alates 1818. aastastei aidanudenamka ta sõbraMälzeli konstrueeritudkuuldetorud.Beethovenoli kurt ja suhtlessiitpealepeamiseltkirjalikult. ,,Hiline stiil", milleni Beethoven oli läbi kriisiaja jõudnud, on fenomen, mis esineb ilmekalt paljude suurmeeste loomingus. See on kokkuvõte, milleni jõutakse läbi erilise süvenemise,tihti allessiis, kui ollakseeemaldunudaktiivsestmuusikaelust. Aastatel 1817-1818 kirjutas Beethoven oma viimase viie aasta suurima tööna klaverisonaadinr 29. Just sellesthiigelmõõtudesteosestsai alguseBeethovenihiline stiil ning ärkas ta elu lõpuaastate loominguline aktiivsus. Samal ajal töötas Beethoven ka oma elu tähtsaimate suurteostega. Missa solemnis oli algselt planeeritud suurejoonelise
,,Postimees``. Päts (reaalpoliitik) panustab majanduse edendamisele, Tallinnas ,,Teataja``. Kuni 1905 Vene impeeriumis poliitilised erakonnad keelatud (olid põrandaalused). 1898 Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Töölispartei (VSDTP). Minskis selle partei esimene kongress (9 in.) imiteeriti sünnipäeva. 1903 lõhenemine enamikud e. polsevistid (revolutsioonilisem)(lõi Kalinin) / vähemlikud e. mensevistid (mõõdukama suuna esindajad). Stalini ajastu paradoks- suurmeeste naised vangilaagris (Kalinin ja Molotov). 1902 teine põrandaalune erakond- Sotsialistide-Revolutsionääride e. esseenide partei (SR). Nende vahe: VSDTP- tööliste partei / SR- talupoegade partei. SR-is omakorda lõhenemine: parempoolsed (mõõdukad ja reformidele häälestatud) / pahempoolsed (revol. põrandaalused). Neid ühendas tenor. 1917- 1918 polsevike ja vasakpoolsete esseenide kaolitsioon. Läksid tülli ja lagunes. 1905 Venemaal tõsine kriis (esimene Vene revolutsioon)
voorusi ja võidelda pahedega. Klassitsistlikus kunstis oli tähtis sümmetria. Arhitektuur - Eeskujuks võeti Vana – Kreeka templid oma sammaste ja viiludega ning Vana - Rooma uhked triumfikaared, kuplid. Ehitis pidi olema sümmeetriline, suured siledad seinapinnad, maja esiosa meenutas kreeka templit – sammastik, mille ülal kolmnurkne viil. Arhitektuurinäited - Madeleine kirik Pariisis – täielik kreeka templi koopia. Panteon Pariisis – suurmeeste matmispaik. Triumfikaar Pariisis. Klassitsistlik arhitektuur Eestis - Riispere mõisa peahoone. Tartu Ülikooli peahoone Skulptuur- Ka siin võeti täielikult eeskuju antiigist. Sile marmorpind, selge siluett. Tagasihoidlilikud liigutused. Rõivastatud antiigipäraselt või olid alasti. Idealiseeritud näojooned ja sirge”kreeka nina”. Ka oma kaasaegseid kujutati antiigikangelastena. näide: Thorvaldsen”Ganymedes jootmas kotkaks moondunud Zeusi”
Usulise kirjanduse kõrval hakati välja andma ka ilmaliku sisuga raamatuid, mis sisaldasid erinevaid näpunäiteid (nt. põllupidamise ja arstimise valdkonnas.. 5. VALGUSTUS JA VALGUSTATUD ABSOLUTISM Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 17. saj. lõpust 18. saj lõpuni, mida iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning seniste traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Uus maailmapilt tekkis tänu tehnika arengule, mis tekitas teistsuguse mõtteviisi, mis ei toetunud enam vanade suurmeeste väideteke, Üha enam usuti inimmõistust, tänu millele avastati loodusest rohkelt uusi seaduspärasusi. Saadi teada, et kõiki sündmusi juhivad loodusseadused ning Jumalalt imet pole mõtet loota (deism). Prantsusmaal levitasid valgustusideid Montesqieu, Voltaire ja Rousseau. Valgustatud absolutism oli monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide läbiviimise üldise hüveolu saavutamiseks ühiskonnas. See esines 18. saj II poolel mitmes
annet, väljaandmise mõttele tuli ta tutvudes Horn`i perioodilise rahvaraamatuga "Spinnstube", millest ta võttis enamiku jutte. Lisaks sellele on ta avaldanud palju jutte ajlehe veergudel ja lisades. Ajaloolised jutud Ajaloolised jutud on Jannsenil peaaegu sõna- sõnaliselt ilma omapoolsete lisandusteta tõlgitud 19. sajandi keskel Saksamaal moes olnud ajaloolise sisuga ajaviitekirjandusest. Selliste rahvapärases ja ladusas keeles jutustatud suurmeeste elulugude ( "Rootsi Raudpea", "Hannibal", "Julius Cäsar", Priidik II elust") ja ajaloosündmuste kujutamisega pakkus Jannsen rahvale algelisi teadmisi ajaloost, aga need olid ka kaugeks teerajajaks järelromantikute Bornhöe, Saali, Järve jt. Ajaloolistele juttudele. Neid lihtsaid tõlkeid loeti heameelega, sest tol ajal puudus meil täiesti ajalookirjandus. Külajutud Väärtuselt langeb pearõhk Jannseni jututoodangus külajuttudele, mis väärivad juba rohkem tähelepanu
.." Maarja külaskäik Eliisabeti ja Sakariase poole on kunstnikke paelunud juba gootika ajastul (Giotto, Jean Fouquet). Renessansiajast on ehk tuntuim teos Louvre'is paiknev Ghirlandaio (14491494) maal, mis seal kannab pealkirja "Visitation". Kõigist ilmekam on ehk Madalmaade kunstniku Rogier van den Weydeni (u. 14001464) maal "Maarja külaskäik", mille originaal asub Leipzigis. Kaks naist, üks väga noor, teine väga vana, puudutavad käega teineteise kõhtu, rõõmustades tulevaste suurmeeste peatse ilmaletuleku üle. Ühe- või kaheaastast Ristija Johannest ennast kohtame sageli renessansiajastu madonnapiltidel. Nii näeme Raffaeli (14831520) imekaunil õlimaalil "Madonna roheluses" (originaal asub Viinis), kuid ka paljudel teistel madonnapiltidel kahte ühevanust poisslast sõbralikult omavahel lalisemas. Tihti on sellistel piltidel väikese Johannese käes risti meenutav värten. Ristija Johannese noorusest on teada väga vähe
prantsuse impressionistide saal) madame vigee-lebrun Tizian marieantoinette roosiga(petit trianon, versailles) 1480-1576 urbino venus(uffizi, firenzzze) suurim veneetsia kõrgrenessanssi esindav kuntstnik, paljude selle aja suurmeeste välimust teame tänu temale, vananedes lõi palju akte, see teos inspireeris mate'i looma kuulsa aktimaali olympia. pisarro 1830-1903 montmartre'i bulvar(ermitaaz) vincent van gough on monet kõrval üks paimaid impressioniste, teda 1853-1890 peetakse eelkõiga impressionsitlike linnavaadete keskpäevauinak(orsay)
annaabi.ee 
