1760 Riia pastor 1763 kutsuti ta Põltsamaa kui ka Võnnu pastoriks Kirjandusteosed 4- köiteline teos ,,Topograafilisi teateid Eesti- ja Liivimaast " (1772-1785) Jätkväljaanded ,,Põhjamaade mistsellid " ja ,, Uued põjamaade mitsellid" Lühhike öppetus Arsti ramat nende juhhatamisseks kes tahtwad többed ärraarwada ning parrdaanda Surm Suri 82-aastasena Oma pärandi jaotas ta ära Paide kirikule ja tütarlastekoorile Mälestuskivi Reopalu kalmistul Hauakoht on teadmata Mälestuskivi Reopalu kalmistul Kasutatud allikad http://www.jkrk.ee/joomla/images/documents/hupel_275.pdf https://et.wikipedia.org/wiki/August_Wilhelm_Hupel 11. klassi õpik lk 68 Täname kuulamast!
Koorti monograafia autor Heini Paas selgitas välja, et kunstnik: ,,teostas seda nii madal- kui ka kõrgekuumuses erineva värvuse ja pinnamõjuga glasuuridega." Paas loetleb oma monograafias kokku kunstniku poolt valmistatud seitset keraamikas varianti. Antud tööl on all KF etikett, mis lubab oletada, et tegu on hilisema kunstniku vormi järgi valmistatud teosega. J. Koort on loonud mitmeid monumentaalskulptuure, nagu Tallinnas Rahumäe kalmistul asuvad kalmukujundused (sambad) H. Namsingi, perek. uusmanni, Hans Vinnali ja kunstnik Kuno Veeberi kalmul; Jakob Tamme büst Väike-maarjas, August Kitzbergi hauasammas Tartus Raadi kalmistul ja C. R. jakobsoni hauamonument Kurgjal. Metskits on Jaan Koorti 1929. aastal valminud pronksist skulptuur Tallinnas Nunne tänava haljasalal.Aastal 1929 valas skulptor Jaan Koort kolm metskitse skulptuuri. Üks kuju asub
Tulekandja. Albumi "Noor-Eesti" I, kaas. Trükis. 1905 13: Konrad Mägi: Lilleline väli majakesega, 1909. Õli, papp Maastik punase pilvega, 19131914. Õli, lõuend Saaremaa rand, 1913-1914. Õli, papp. Teel Tartust Viljandisse, 1915 1916. Õli, lõuend Merikapsad. 1913-1914. 14: J. Koorti skulptuure: Tallinna Rahumäe kalmistul asuvad H. Namsingi, perekond Uusmanni, Hans Vinnali ja kunstnik Kuno Veeberi hauasambad. Tema valmistatud on Jakob Tamme büst Väike-Maarjas, August Kitzbergi ja Julius Kuperjanovi hauasambad Tartus Raadi kalmistul ja C. R. Jakobsoni hauamonumendi Kurgjal. Tema loodud on Vabadussõja monument Raplas. 15: Kuldse Kolnurga ehk Kuldse Kolmiku moodustasid: Kristjan Raud, Ants Laikmaa ja Nikolai Triik Kristel Hunt
kalmistule. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) 1924. aastal püstitas ,,Teguri" vabriku juhatus ja tööliskond ta hauale ilusa mälestussamba, mille ühel küljel on kadunu bareljeef ja teisel -- ennustuslik luuletus ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa" Järgmisel aastal asetati koolinoorsoo poolt Tartus Hetseli tänaval asetsevale majale, kus Liiv elas a. 1892, marmortahvel sellekohase pealkirjaga. (Juhan Liivi elu, 2013) Pilt 2. J.Liivi mälestussammas Alatskivi kalmistul. (Juhan Liivi elu, 2013) 6 2. Looming Jutustavas proosas oli Liiv realismi ettevalmistaja. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) Juhan Liiv töötas ajakirjanikuna ajalehe Virulane toimetuses Tallinnas, Sakala toimetuses Viljandis ning Oleviku toimetuses Tartus. 1892. aastast (28 aastat) oli ta esimene eesti kutseline kirjanik. (Juhan liivi elu ja looming, 2010) Juhan Liiv oli lüürik
Jätkuvad sõjameeste kokkutulekud; * kirikus toimuvad teenistused Jüripäeval ning Võidupühal. Toimub võidutule viimine Torist Võidupühal toimuvale paraadile, mida kannavad kindral Joh. Laidoneri seltsi ja kaitseliidu malevate liikmed, kust see presidendi tõrvikust süüdatuna jõuab igasse maakonda. Võidupühal peetaval jumalateenistusel antakse Eesti reservohvitseride kogu poolt pidulikult üle teeneteristid ning viiakse pärjad Vabadussõjas langenutele Tori kalmistul. * ohvrite mälestuskirikus meenutatakse küüditatuid, kes 1941. ja 1949. aastal Eestis välja saadeti ning mälestatakse kõiki vangilaagrites hukkunuid. Eesti sõjameeste mälestuskirik on paik, kus endised sõjamehed mälestavad oma langenud võitluskaaslasi ja hukkunute omaksed mälestavad oma teadmata kadunud lähedasi. 5 Tori kiriku taastamine Tori kiriku taastamine sai alguse Eesti rahva omaalgatuse korras, kui 1989
Elu lõpu poole tegi kunstnik ka keraamikat. Kui ta keraamikat tegi, et siis ta kasutas nähtavasti neid oma nooruspõlve visandeid nende keraamiliste tööde tegemiseks. Ja neis on hoopis rohkem sellist nooruslikku sära ja jõudu kui näiteks samal ajal tehtud graniittöödes. Tema stiili võib pidada jõuliseks ja ekspressionistlikuks. A. Starkopf on maetud oma koduaeda õunapuu alla Tartus J. Hurda (end. E. Vilde) tn 2. Starkopfi perekonna matmispaik asub Tartus Peetri kalmistul, kuhu on maetud skulptori abikaasa Alide Starkopf. Hauda tähistab tema enda 1962.a valmistatud graniitskulptuur "Kalevipoeg ja Saarepiiga". Anton STARKOPF 120 (20.04.1889 - 30.12.1966) (järgnev väljavõte biograafiast pärineb teosest Eesti kunsti ja arhitektuuri biograafiline leksikon, lk. 490-491, art. "Starkopf, Anton") Töö valisin sellepärast, et Tartus on Anton Starkopfi 120. sünniaastapäeva näitus. (1936-40 Starkopf-Rea), kujur ja pedagoog
Tartu ja Vana-Kreeka Eesti Teaduste Akadeemia 1886. aastal valminud maja. 1938-1940 tegutses seal Eesti Teaduste Akadeemia. Aadress : Lai 34 Korintose stiilis sambad Tähendus Tartule : • Tegutses Eesti Teaduste Akadeemia • teadusliku uurimistöö keskasutus Stalinismiohvrite mälestussammas Asub Tartus Pauluse kalmistul Joonia stiilis sambad Tähendus Tartule : • 8. ja 9. juulil 1941. aastal mõrvatute auks püstitatud Tartu Linnavalitsus Hoone ehitatud 1781 – 1786 Aadress : Raekoja plats 1a Dooria stiilis sambad Tähendus Tartule : • Linnavalitsus rakendab seaduseid ja viib ellu poliitikat Agoraa ehk turg Ehitati aastatel 1936 – 1937 Aadress : Vabaduse pst 1 Tähendus Tartule : Varustab kaubaga (toit, riided) Inglisild
Peeter Süda 30.01.1883 Lümanda, Saaremaa – 3.08.1920 Tallinn Anneli Rego 11a Ema Viiu Süda Elulugu • 4-5 aastaselt proovis mängida orelil • Algharidus Kihelkonna köstri juures • 1902-1912 õppis Peterburi konservatooriumis • 1905-1911 rahvaviiside kogumise matkad • 1912 asus elama Tallinna • 1919 kuni surmani Tallinnas Kõrges Muusikakoolis Peeter Süda suri 3.augustil 1920(maetud Tallinnas siselinna kalmistul) Looming • Orelimuusika: • Koorimuusika: • • Segakoorilaul “ Linakatkuja” Fuuga f-moll (rhvl.) • “Ave Maria” • Instrumentaalkammer • Basso ostinato muusika: • Scherzino • Scherzo • Gigue • Fuuga ja prelüüde klaverile • “Pastoraal” ...
1866. aastal Tartus ilmus esimene luulekogu "Vainulilled" ("Wainolilled") esimene katsetus draamaloomingu alal oli ühevaatuseline farss ,,Saaremaa onupoeg''(1870), mis ka lavastati (tegelik Eesti teatri avamine) Abikaasa, lapsed, vähk abikaasa Eduard Michelson (18451907) esimesed lapsed: HansVoldemar (1874 1878), HedwigHedda (18761941), Anna (18781965) ja Max (1884) Koidula suri pärast pikka võitlust vähktõvega 2.juulil 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul Luuleanalüüs Tema luuletused põhinevad peamiselt isamaalistel teemadel. Ta läheneb neile suure austusega ja hästi südamlikult. Samuti kasutab ta erinevaid luulekujundeid, mis teevad luuletuse eriliseks ja seda on väga hea lugeda. Algul võib tunduda, et tal on ainult ühtemasti luulet, kuid tema looming on igatpidi erinev. Kasutatud kirjandus Eesti Kirjanike Leksikon (Eesti Raamat, koostanud Oskar Kruus ja Heino Puhvel)
Uku Masingu luule Koostaja: Peeter Seppel Tallinna Nõmme Gümnaasium XIA klass Juhendaja: Ivi Eiche Elulugu Hugo Albert Masing (11.08.1909-25.04.1985) Sündis Harjumaal, Raikküla vallas, Lipa külas, Einu talus Eesti teoloog, luuletaja, folklorist ja etnoloog õppis Tallinna II reaalkoolis (1921-1926) astus Tartu ülikooli usuteaduskonda (1926) kuulus rühmitusse ,,Arbujad" Uku Masingu looming 41 esseistliku ja teadusliku tööd 2 proosakirjandusliku tööd: ,,Anatoti prohvet" novell (1934) ,,Rapanui vabastamine ehk kajakad Jumalate kalmistul" romaan draama ,,Palimplastid" 5 kirjavahetust Ilmamaa on palju avaldanud Masingu loomingut Uku Masingu luule ,,Notturno" (1923) ,,Neemed vihmade lahte" (1930-34) ,,Dzunglilinnud" (1934-45) ,,Udu Toonela jõelt" (1930-43) ,,Piiridele püüdes" (194...
Hingedepäev Koostaja: TEP11 Ajalugu Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. Ajalugu 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Kombed Hingedepäeva kombekohaselt süütame küünlad ja meenutame sombusel hilissügise õhtul lähedasi, kes sellest ilmast ära astunud. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nim...
Mind selipidi noore rohu külge. Teised liikmed Kersti Merilaas Mart Raud August Sang Paul Viiding Pilte Betti Alveri mälestusmärk Jõgeval Betti Alver ja Heiti Talvik Uku Masingu haud Vana-Jaani kalmistul Betti Alveri haud Vana- Jaani kalmistul Kasutatud kirjandus Annus E., Epner L., Süvalep E. 20. sajandi I poole Eesti kirjandus. Tallinn, Koolibri, 2006. lk 96-99 http://et.wikipedia.org/wiki/Arbujad http://www.epl.ee/?artikkel=266816 http://et.wikipedia.org/wiki/Betti_Alver http://et.wikipedia.org/wiki/Bernard_Kangro http://et.wikipedia.org/wiki/August_Sang http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Viiding http://kultuur.elu.ee/478/478_talvik1.jpg http://www.miksike
· Elvira saabumine rikub Giovanni plaanid, samuti saavad Giovanni kätte anna ning ta kihlatu don Ottovio, kes tahavad komtuuri eest kätte maksta · Giovanni pääseb taaskord põgenema · Giovanni asub võrgutama Elvira teenjatüdrukut · Osavalt meelitavad Laperello ja don Giovanni Elvira majast välja · Giovanni läheneb tüdrukule, kuid jälle saadakse talle jälile ning Leporello ja Giovanni põgenevad kalmistule · Kalmistul kohtuvad nad komtuuri kivikujuga ja Leporello kutsub ta õhtusöögile · Õhtusöögile ilmunud kivikuju viib don Giovanni PÕRGUSSE Lõpplahendus: Don Giovanni saab oma teenitud karistuse, nimelt hukub ta komtuuri käe läbi. Ülejäänud tegelased lähevad oma eluga edasi: Leporello otsib endale uut isandat, don Ottavio ja donna Anna loodavad abielluda, Masetto ja Zerina lähevad lõbutsema ja donna Elvira siirdub kloostrisse elama.
BETTI ALVER ELULUGU Sündis 23.novembril 1906 Jõgeval Sündis raudteelaste perekonnas Aastast 1937 on ta Elizabet Talviken Aastast 1956 on ta Elizabet Lepik Betti Alveri sugulased on Eduard Alver ja Siim Kallas Suri 19.juuni 1989 Tartus HARIDUS 1914-1917 õppis ta Tartu Puškini-nimelises Tütarlaste Gümnaasiumis ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis, mille lõpetas 1924 aastal 1924-1927 õppis ta Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust Pärast ülikooliõpingute katkestamist elas ta vabakutselise kirjanikuna ja tõlkijana Tartus TEOSED 1927.aastal debüteeris novelliga “Liivi Deevidiivi” Teosega “Tuulearmuke”(1927) sai ta II auhinna “Looduse” romaanivõistlusel Värsse hakkas Alver avaldama 1931.aastal Poeem “Lugu valgest varesest” kujutab irooniaga tõusikute ebavaimset seltskonda Seda teemat jätkavad ka poeemid “Vahanuk...
Strenbergi mälestuseks. Kirik on väga lihtsa ehitusega paekivist põrand ning mitte ühtegi akna vitraazi. Tänasel päeval on kirik halvas olukorras- katus variseb ja värv koorub. 2. Kassari kabel Kassari kabel asub Kassari saarel Esikülas ning on rajatud 18.saj. Kabel on kivist ja rookatusega. Viimane põhjalikum renoveerimine toimus 1993, mil kabel ka taaspühitseti. Kabeli ümber asub kalmistu, kuhu on maetud Kassari mõisa omanud Stackelbergide suguvõsa. Kalmistul asub ka mõisavalitseja Villem Tamme haud, kes oli Johann Kölerile Tallinna Kaarli kirikus asuva Kristuse fresko modelliks. 3. Käina Martini kirik Kivikirik püstitati 1515. aastal Saare-Lääne piiskopi Johannes III Orgese valitsemisajal Hiiumaale, Käina valda. 1941. aasta 14. oktoobril tabas kirikut saksa süütepomm, mis läbi kooriruumi lae kukkudes põletas hoone varemeiks. 2004 a. sai kooriruum uue katuse. Kirikul on ainulaadne põhja-lõunasuunaline põhiplaan. 4. Hanila kirik
BETTI ALVER ELU JA PÄRITOLU · Sündinud 23.novembril 1906 · Abielus luuletaja Heiti Talvikuga · Algharidus proua Kilgi erakoolis (1914) · Tartu ülikooli filosoofiateaduskond · Rühmitus ,,Arbujad" · Suri 1989.aastal haud Vana-Jaani kalmistul LOOMINGU ERIPÄRA (1) · Loomingu algul kirjutas proosat · ,,Tuulearmuke" (1927), ,,Invaliidid" · Esikkogu ,,Torm ja tuli" (1936) · Poeemid olid romantiliselt tingliku süzeega · Poeem ,,Pähklikoor" LOOMINGU ERIPÄRA (2) · Ballaadid kui Eesti väärtuslikumad leheküljed · 1936 lüürilise loomingu teine periood · Sonett ,,Sügis" · Endised motiivid ja väljendusviisid · Luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne OLULISEMAD LUULEKOGUD
skulptorite- novaatorite loominguga. Et Koort pole saavutanud nendega võrdset tunnustust, sõltub väikerahva võimalustest ja tahtmisest oma kunsti suurkuju laiemalt tutvustada. Koorti tööd äratasid eesti kunsti välisnäitustel XX sajandi 20.-30. Aastatel kohe tähelepanu. "Põlvitava naise" ostis Luxembourgi muuseum Pariisis, "Naise tanuga" Ateneum Helsingis. Koort on loonud hauamonumente. Kuulasim neist Tartus Raadi kalmistul Julius Kuperjanovile loodu. Hauamonumentide arhitektuurse osa on ta loonud ise. Märkimist väärivad C.R. Jakobsoni graniidist hauamonument Kurgjal, A. Kitzbergi ja H. Treffneri pronksbüstid. Laialdase tunnustuse saavutas kunstnik keraamikuna: "Karjapoisi" viis varianti, "Siga", "Hüppav Metskits" jt. Jaan Koorti töid iseloomustab suurejooneline lihtsus ja suursugusus, selles avaldub kunstniku peen maitse ja diskreetsus. Koorti kunst on sügavalt isikupärane
August Weizenberg Sündis võrumaal, Erastvere vallas, kingsepa pojana. Õppis kanepi kihelkonna koolis. Uuemõisas õppis tisleriks. Esines põllu ja käsitööseltsi näitusel tööga ,,Mosaiikne nõelatoos". Erastvere mõisas hakkas tööle tislerina. 1862 sõitis Saksamaale, töötas tislerina Frankfurdis, hiljem Berliinis. Täiendas end Berliini Kunstide Akadeemias pühapäevastes joonistamise ja voolimis tundides. 1863-1865 õppis Berliini Kunstide Akadeemias skulptuuri ja täiendas oma üldharidust käsitööliste õhtukursustel. 1865-1868 jätkab skulptuuri õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias V Bocki ateljees. Õpetati klassitsistliku stiili järgi - ilu edasi andmist staatiliselt. Taotleb skulptori vabatiplomit, mida ta ei saa. 1869 kingib Vanemuise Seltsile surnud troonipärija rindportree, troonitakse seltsi auliikmeks. 1870- 1873 läheb Müncheni Kunstide Akadeemiasse, sellest perioodist on säilinud 3 elusuurust figu...
Menning oli alates 1918aastast kolm aastat Eesti esindaja Skandinaavia riikides, seejärel kaksteist aastat saadik Saksamaal, Sveitsis ja Austrias ning neli aastat Lätis. 1936.aastal valiti Menning Eesti Näitlejate Liidu auliikmeks. 1937. aastast jäi ta Tartusse vanaduspõlve veetma ning suri siin 5. märtsil 1941. Ta on maetud Raadi kalmistule. Mälestuste jäädvustamine - 15. mail 2006.aastal avati mälestusmärk Karl Menningu haual Tartus Raadi kalmistul. 12. augustil 2006 avati Karl Menningu kuju Tartus Vanemuise teatri juures. Tema elupaigas Tartus, majal Laulupeo puiestee 7 on tema auks ka mälestustahvel.
Michelsoniga. Aastal 1874 sündis Lydial esimene laps Hans Voldemar, kaks aastat hiljem sünnitas Lydia Tallinnas tütre, kellele pandi nimeks Hedvig. 1878. aastal Viinis tuli ilmale teine tütar Anna. Koidula suri 1886. Aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 t oodi tema põrm Tallinnase ja sängitati Metsakalmisutle. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul. Pärnus asub Koidula memoriaalmuuseum. Katkendeid Luuletustest . Mo isamaa on minu arm! Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Väga hästi kirjutatud luuletus kodumaast ja inimese mõtetest. Peidupesa põõsastikus kodus kiidab kullakeel laulu sula sõnumikus õhud hõiskavad ülevel. Luuletus on murdes,mis muudab selle huvitavaks ja kaasahaaravaks.
Esmalt oli ta abielus Heiti Talvikuga (1937). 1956. aastal abiellus aga Mart Lepikuga 1934.aastast Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Luuleühingu Arbujad liige. Eesti Naisüliõpilaste Seltsi auvilistlane. 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tähtsaimaks tõlkeks on Aleksander Puskini "Jevgeni Onegin". Lisaks ka K. J. Petersoni saksa keelsed värsid. Betti Alveri hauasammas Raadi Betti alver suri 19 juunil Tartus. kalmistul Tartus. Tema mälestusmärk Jõgeval. Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level Fifth level Fifth level Luulekogud Esikkogu "Tolm ja tuli" (1936) Valikkogu ,,Tähetund" (1966)
lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast Enda kirjutatud kurbades luuletes, peegeldas luuletaja enda traagikat Loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke. Mälestuste jäädvustamine Üks tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree. Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. Tema hauale Alatskivi kalmistul püstitati skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Alatskivi lähedal avati luuletaja 100. sünniaastapäeval mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas. Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. 1992. aastast tegutseb Alatskivil Liivi muuseum Kooli fuajees paikneb alaline näitus Aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja haljasalal graniitbüst 1965. aastal asutatud Juhan Liivi luuleauhinda
Praegu kasvab pargis vanu, ligi 200- aastasi pärna- ja tammehiiglasi. Park rajati segastiilis, kus lossi vahetus läheduses valitses korrapärane ning kaugemal vaba looduspärane stiil. Teiseks näiteks seoses mõisakalmistu ja metsapargiga võib tuua õisu pargi, kus kohalike elanike teatel oli maanteelt kalmistule viiva tee alguses kahel pool teed kaks nn saksamaa kuuske. Kalmistu ja maantee vahele jääval alal on paregu raiesmik, kuna alles hiljuti võeti mets maha. Samuti kasvavad kalmistul 14 tamme ja üksikud kuused ning säilinud on ka hariliku ebajasmiini, hariliku sireli ja harilik kuslapuu taimi. On näha, et kalmistul on kasvanud palsami nulgu ning maas on säilinud mahavõetud puu oksad. Maantee ja kalmistu esisel alal levib laialdaselt väike igihali, kus on näha, kuidas valgusküllane raiesmik on selle liigi levilat oluliselt laiendanud. Kasvama on jäänud ka üksik lehis ning looduslikku järelkasvu on andnud siberi nulg. See kõik näitab, et kalmistu ja
Vanausulised on need õigeusklikud, kes ei tunnista 17.sajandil Nikolai poolt algatatud reforme. Praegu on Eestis 11 vene vanausuliste kogudust u 15 000 liikmega. (3) Kuna vanausulistel on sibula kasvatamine vaga traditsiooniline asi, siis jäävad ka siin silma mitmed sibulapõllud. Edasi sõites võib vasakut kätt näha Pihkva järve. Mödume Laosseina külast ja sealsest tsässonist ning Mikitamäe kahest tsässonist. Jõuame Värskasse. Värska kalmistul on peaaegu igal hauaplatsil pingid, mis enamjaolt ongi omane vaid Lõuna- Eestile. Tanapaeval on nad oma tähtsuse vast juba kaotanud, kuid vanasti, kui kalmistul käimine oli aeganõudev ja pikk protsess, sai vahepeal hauapingi peal jalga puhata ja einestada. Krenessaare ja Podmotsa küla. Oleme jõudnud juba üsna Venemaa lahedale, paremat kätt jääbki Venemaa ning üle lahe paistab Kuulja kirik Venemaal.
I. Minu ettekanne on Artur Alliksaarest, nimekast Eesti luuletajast. II. Artur Alliksaar (õige nimega Artur Alnek) on sündinud 15. aprillil 1923 ning suri 12. augustil 1966 aastal. Ta õppis Hugo Treffneri Gümnaasiumis ja Tartu Ülikoolis õigusteaduse erialal aastatel 1941-1942. 19431944 teenis ta Relva-SSis. Aastast 19441949 töötas Artur Alliksaar ENSV Raudteevalitsuses. Aastatel 19491957 oli sundasumisel. Oli vangis Narvas ja Mordvas. Pärast vangistust elas aasta aega Vologda oblastis, 1958. Tuli salaja Tartusse, kus töötas õlletehases, ehitustöödel ja raudteel. III. Katkend tema kõigile tuntud luuletusest ,,Aeg" Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju. IV. Tema looming on kõlarikas, sõnaleidlik, sageli metafoorne, kujutlusseoste kaudu hargneva...
pögeneda, kui tal önnestub karilt pääseda. Olid vandid läbi raiutud, mindud laevadele ja visatud laeva meeskond üle parda ja tarvilikud asjad laaditi paatidesse ja viidi maale. Maale peideti varandus esialgu ära, sest kardeti, et valitsus vöiks saata vaatama, kas kusagil leidub röövitud varandust. Kord olnd röövimisel Puksimaga isegi ühes kirikuöpetaja Meeder. Enne surma oli Puksim käskind end teistpidi matta, kui teised on maetud Kihelkonna kalmistul. Teistel on pääd mere poole, kuna ta käskind end nii matta, et jalad oleksid mere poole. Nii matta käskind ta end sellepärast, et siis ta näeks, mis merel sünnib. Ja ta ongi nii maetud, kuidas ta soovis (Aleksander Niitsoo,1939). Parimatel jahimaadel oleva küti pajatus Mul juhtus jahiga seoses selline lugu, et seajahist auto juurde jõudes, panin auto sooja ja läksin tuppa sõbra juurde veidiks, et ise ka üles soojeneda. Väljas
"Issanda koerad", romaan (1938) "Jüriöö", romaan (1939) 6) Fakte Enn Kippeli kohta: Aastal 1940 määrati Kippel uue võimu poolt 1. Diviisi poliitjuhiks (Rakveres). Hiljem oli ta 22. Eesti Territoriaalse Laskurkorpuse ajalehe Nõukogude Kaitsel toimetaja asetäitja. Aastast 1941 oli ta Leningradis ajalehe Rahva Hääl toimetuse liige, kus ta Leningradi blokaadi ajal aastal 1942 nälga suri. Ta on maetud ühishauda Piskarjovi kalmistul. 15. veebruaril 1967 avati Enn Kippeli 25. surma-aastapäeva puhul Jõgeval, toonase V. Kingissepa ja Ristiku tänava nurgal, majal V. Kingissepa 26 kirjaniku mälestustahvel.
,,Koit ja Hämarik" muistend "Emajõe sünd" - muistend Muistenditega üritas ta taastada eestlaste mütoloogiat. Mälestuse jäädvustamine Tartu Eesti Arstide Seltsi ja Eesti Kirjanduse Seltsi algatusel moodustati 1927. aasta lõpus Friedrich Robert Faehlmanni mälestuse jäädvustamise komitee. See toimis kuni 15. veebruarini 1934. Komitee ülesanded oli korrastada Faehlmanni kalm Jaani kiriku kalmistul, püstitada mälestussammas Toomel vana anatoomikumi ette ja anda välja mälestusalbum.
katsikud- Katsikul käimine tähendab, et minnakse külla, kui kellelgi tuttaval laps sünnib kosjad -Pulmadele eelnesid otseselt kosjad. Kui noormees oli jõudnud abiellumisikka, peeti perekonnas nõu, keda ta peaks kosima pulmad-ehk pulmapidu on traditsiooniline abiellumise puhul toimuv pidu, mis võib hõlmata ka eri usulisi või maagilisi kombetalitusi ja rituaale matused-on surnu ärasaatmise tseremoonia, mis toimub enamasti kalmistul puusärgiga mulda sängitamise näol. Matusetalituse kombed on erinevatel religioonidel ja rahvastel erinevad. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik või ilmalik. talgud-on talupojakultuurist pärit ühine ettevõtmine millegi ärategemiseks, mis nõuab rohkem tööjõudu, kui on ühel perel või majapidamisel või talul. Ühise tegevuse edasiarendatud vormiks on ühistegevus. Talgud lõppesid ühise söömaaja ja kiikumisega, mõnikord ka simmaniga. Tähpäeva toidud
ülemast rooduülemaks. Ta hindas kõrgelt oma lahingukaaslasi, kellega jagas kõike: elas nende keskel, sõi koos nendega sõduritoitu, magas kõrvuti kaevikuporis ning viis vajadusel mehed välkkiirelt lahingusse või luureretkele. KUPERJANOVI SURM 31.01.19 sai Kuperjanov haavata ja suri Tartus 02.02.19. Kuperjanov maeti 6. veebruaril Tartusse Raadi kalmistule. Nõukogude okupatsiooni aastail kujunes tema hauamonument, mille autoriks oli Eesti üks parimaid skulptoreid Jaan Koort, Raadi kalmistul Tartu üliõpilaste ja koolinoorte jaoks oma laadi Mekaks - küünalde süütamisega ametlikult unustatud haual demonstreeriti oma vastuseisu okupatsioonile ja iseseisvuspüüete kestvust. HAUAMONUMENT PRAEGU ENNE
1905. a. revolutsioon 10. klass Eesti ajalugu Iseseisvaks läbitöötamiseks, mille põhjal tuleb teha kontrolltöö Tiina Pikamäe 1905. aasta revolutsioon haaras suuri inimhulki ja võttis enneolematult suure ulatuse. Murrang ja politiseerimine puudutas nii maad kui ka linna, haritlaskonda, keskkihte, proletariaati. Esile tõusid poliitilise ja riikluse küsimused. Vastupanu vormid ulatusid passiivsest vastupanust relvastatud võitluseni. 17. oktoobri manifestiga alanud vabaduspäevadel loodi esimesed legaalsed parteid. 1905. aasta sündmused · 9. jaanuar - 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Peterburis · Kevad, suvi 1905 - Suur streigilaine üle tsaari Venemaa · 16. oktoober 1905 - Rahvademonstratsiooni tulistamine Tallinnas Uuel turul · 17. oktoober1905 - Nikolai I annab välja manifesti demokraatlike vabaduste kohta. Revolutsiooni põhjused · Demokraatlike vabaduste puudumine · 1900-19...
veetma Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 5 TEATRI KARJÄÄRIST • Esikohal koostöö • EI "staaritsemisele • Näitlejate eraelu • Sihiks vaatajate eelistuste suunamine • Tundis hästi majandust • Kompromissitus rahvusliku kunstiteatri tõest • Järeleandmatus kommertsiaalsele väikekodanlikule maitsele Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 6 MÄLESTUSED • 2006 mälestusmärk Karl Menningu haual Tartus Raadi kalmistul • 2006 Karl Menningu kuju Tartus Vanemuise teatri juures • Tema elupaigas Tartus majal Laulupeo puiestee 7 on mälestustahvel Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 7 • Teosed • "Kunstiviha on niisama püha kui vaimustuski: valimik K. Menningu publitsistikast„ • "Teatritegu" • Ilmar Külveti näidend „Menning” (1977) – Vanemuise väikse maja avamine
a. "Vanemuine" 1869.a. Üldlaulupidu Tartu Eesti Põllumeeste selt http://www.histrodamus.ee/index.php?event=Show_event&event_id=2025&layer=115&lang=est#2025 Haigestus 1880.a. 1889.a. tagasi Tartus 13. juuli 1890 Tartus Maarja kalmistul Monument Pärnus Rüütli tänaval http://entsyklopeedia.ee/meedia/p%C3%A4rnu3/parnumaa_parnu_johann_voldemar_jannsen_skulptuur http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/jannsen_liisisokman.htm Perno postimees Pero Postimees ehk Näddalileht Esimene eesti keelne ajaleht Alustas ilmumist 17.06.1857 Pärnus. Friedrich Wilhelm Borm Rahva harimine, uhkuse kasvatamine Omanimi "eestlane" Häälduspärane kirjakeel
nende eelkäija, on hiljem püstitatud. Et pikihoone ja torni põhjakülg algkujus tõepoolest igasuguste juurdeehitusteta kavandati ja välja ehitati, seda näitab juba pikihoone loodenurga allosas säilinud puhastest kantkividest ladu.13 Oletades, et juurdeehitiste päevakorda tõustes anti eelis peaportaaliga põhjaküljele, võis vastu torni põhjaseina rajatud Püha Barbara kabel olla mitte kui vanim, siis ikkagi üks esimesi juurdeehitisi. Võimalik, et 1343. aastal oli see kalmistul eraldi seisev väike kabelike, nagu varasematest tekstidest esimesel pilgu järeldub, kuid see võis ka juba siis torni põhjaküljele toetuda, sest tookordse märkuse kirjutajat ei huvitanud põrmugi kabeli asendi selgesõnaline määrang, mistõttu kalmistule pööratud fassaadi ja sissepääsuga ning igaühele niigi tuntud kabelit sai samahästi kalmistul olevaga võrdsustada.14 Praeguse ilme sai kiri 1405-1420 toimunud ehitustööde käigus, mil kesklööv ehitati
looma ja samal ajal kõike salajas hoidma. Kui ta ka lõpuks suutis asja nii kaugele ette planeerida ning ära organiseerida, otsustas ta siiski ümber ning jäi Rieux`le ja oma sõpradele toeks ning abiks haigete ravimisel. ,,Kõik halb, mis on maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta. Kirstudest tuli nappus kätte, ei jätkunud riiet surilinadeks ja hauaplatse kalmistul. Tuli kombineerida. Kui kirstud täis said, laoti nad autole. Kalmistul tehti sargad tühjaks, tinakarva laibad asetati kanderaamile ja jäädi ootama selleks otstarbeks kohandatud kuuri. Kirstud piserdati anti septilise lausega üle, toodi haiglasse tagasi ja korrati kogu operatsiooni nii palju kordi kui vaja. [--] Veidi hiljem oldi siiski sunnitud uut ja avaramat kohta otsima. Prefektuuri korraldusega võõrandati
värskelt paranev operatsioonihaav lahti rebenes.1885. aastal viibis Koidula ravil Saaremaal, Ravil olles hakkas Koidula end paremini tundma ning suundus tagasi Kroonlinna heade lootustega, kuid rinnavähi sündroomid esinesid jälle. Siis otsustas Koidula leida oma lastele kasvataja, kes nende eest peale Koidula surma hoolt kannab. Koidula surigi 11.augustil 1886 ning matused toimusid Kroonlinna saksa kalmistul. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule.
kirikunupidamised, koosolekud ja referendumid. Fakte: Asutamise 1891 aasta: Kloostri Vasknarva prohvet Eeliase kirik (1873.a.) erakla: Pühakojad: Jumalaema Uinumise peakirik (1910), iglase Siimeoni ja naisprohvet Anna kirik (1895), Radonezi vaga Sergi kirik (1895), Püha piiskop Nikolause ja vaga Arseniuse Suure kirik kalmistul (1885), Ristija Johannese ja Tartu preestermärter Issidori kirik (1990), Moskva metropoliit Aleksiuse ja märter Varvara kirik (1986). Austatud Jumalaema Uinumise ikoon, Pühtitsa Jumalaema ikoon, püha ülempiiskop ikoonid: Nikolause ikoon, suurmärter Varvara ikoon säilmetükikesega, keiser Peeter I-le kuulunud kaasaskantav pühakuju Päästja ikoon, Vladimiri ja
Väge võis olla ka sõnades. Nende abil sai loitsuda, nõiduda ja haigusi ravida Inimene, kes omab mingit väge nimetatakse targakse või nõiaks. Väge polnud kõikjal ühe palju. 2. Eestlaste 4 uskumust seoses hingedega Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks Magamise ajal sai hing ajutiselt kehast lahkuda, aga surma korral lahkus jäädavalt Peale surma jätkab hing oma elu hiies või kalmistul Arvati ka, et surnud inimese hing siirdub putukatesse 3. Suhtumine loodusobjektidesse Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Oli seisukoht nagu mina talle, nii tema mulle. Neisse suhtuti sõbralikult ja heatahtlikult. Inimesed ei pidanud ennast looduse valitsejaiks. 4. Eestlaste muinasjumalad Muinas jumalad olid Uku ja Taara, kuid neil ei olnud suurt tähtsust. 5. Kuhu ja milleks ohverdati? Ohvripaigad olid hiied, üksikud puud, allikad, kivid, mäed, järved, jõed
Toomas Uba (1943-2000) Toomas Uba oli sündinud 2. novembril 1943 aastal, Talinnas. Toomas Uba isa Reginald Uba (aastani 1936 Suban) osales 22aastaselt Berliini olümpiamängudel (1936) 1500 meetri jooksus, hiljem oli kergejõustikukohtunik. Süstis pojale spordivaimustust, üheskoos pandi juba 1952, aastast alates pidevalt kokku spordikaustikuid. Legendi järgi tegi Toomas Uba esimese spordireportaazi kaheksa- aastasena, valgustades köögiaknalt emale-isale Helsingi olümpiamänge. Toomas Uba abikaasa nimi oli Mall, pojad Tarmo ja Margus. Margus on rahvusvahelise kategooria tennisekohtunik, osalenud olümpial Euroopa Ringhäälingute Liidu EBU televisioonirühmas. Harrastas paljusid spordialasid (näiteks suusatamine, jooks, ujumine, tennis ning paljuid spordimänge), Eesti noorteparemikku pääses võrkpallis. Lõpetas 1962 Tallinna 21. Keskkooli ja 1968 kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna eesti fil...
19. veebruaril 1873 nad abiellusid ning asusid elama Kroonlinna. Koidula oli oma aja luule suurkuju, romantiline isamaalaulik, tema loomingu seast leiab ka lastelaule. Samuti on ta meie rahvusliku teatri asutaja ja eesti algupärase näitekirjanduse rajajaid. Koidula suri 1886. aastal rinnavähki ning maeti Kroonlinna. Aastal 1946 toodi tema põrm Tallinnasse ja sängitati Metsakalmistule. Luuletaja mehe ja tema noorelt surnud lapse kirstud jäid aga perekonna hauaplatsile Kroonlinna kalmistul. August Kitzberg (kuni 1863 August Kits, vestekirjanikuna kasutas varjunime Tiibuse Jaak; 29. detsember 1855 Laatre vald, Halliste kihelkond 10. oktoober 1927 Tartu) oli eesti kirjanik. Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Kitzberg on kirjutanud ka lastejutte ja -näidendeid, mälestusi ning vesteid
Maurice Maeterlinck Sinilind · Millal ja kus tegevus toimub? Tegevus toimus ,,muinasjutumaal" erinevates kohtades: metsas, kalmistul, valguse templis, tuleviku kuningriigis, öö palees, mälestustemaal, haldja lossis ja puuraiuja majakeses. Aega pole võimalik kindlaks teha. · Tegelaste lühikirjeldus Tyltyl kümneaastane poisike, väga uudishimulik, julge, rõõmus, kangekaelne ja jonnakas veidi. Mytyl Tyltyli õde, kaheksa-aastane tütarlaps, õrnatundeline, arglik, armastav, ustav oma vennale. Koer - elutark ,,nähvits", ülimalt ustav lastele, nagu teener.
1947 kui elu lõpuni elas Helbemäe Inglismaal Londonis, töötas BBC raadio muusikatoimetajana. Asutas 1947 ajalehe Eesti Hääl. Tema teene pagulas-PEN-klubi asutamine. Suri 1974 Londonis. Lapsepõlvest Lapsena üksiku lapsena tihti omapäi,isa oli vähe kodus , vanemad lahutatud. Gerdi sõbrad putukad ja sitikad, nendest sai inspiratsiooni kuuldemängude kirj ristämblikest. Muusika huvi päris vanaisa mängutoosilt. Uitas Kalamaja kalmistul ja tundis huvi vanade ristide vastu, hakkas mõtlema surmale, mis kajastub ka tema teostes. Looming Sai tuntuks kuuldemängudega(30),ühtegi pole säilinud. Nendes käsitles suurmeeste elu ja armastust(,,Requiem" Moart elustaja ,,Tsaikovski suur armastus"), kirj nukunäidendeid"(Miki-Hiir Eestis") Esimesed raamatud lasteraamatud, peamiselt muinasjutud ja ajaloo jutustused). 1947 novell ja leegndide kogu ,,Vaikija", kus novellis ,,Tõde eluks" käsitleb kirjanik surmateemat.
SERGEI JESSENIN 1895-1925 S.Jessenin on jäänud Venemaa üheks hinnatavamaks ja loetavamaks poeediks tänaseni. Samas pole tema looming lokaalne vene nähtus Jessenini luulet on tõlgitud rohkem kui sajasse keelde. S.Jessenini loomingu populaarsust toetab ere isikumüüt, mida viimastel aastatel on uute materjalidega täiendatud. 1989-90 alanud poleemika Jessenini surma asjaolude ümber pole senini leidnud veenvat lahendust. Eluloost S.Jessenini vanemad, isa Aleksandr ja ema Tatjana abiellusid väga noorelt ( isa 18, ema 16), ebakõlad mõlema suguseltsi vahel ajasid noorpaari peagi lahku, kuid aastaid hiljem asusid nad taas kokku elama. S.Jessenin sündis Konstatinovo külas Okaa jõe kaldal Rjazanimaal (luuletajana nimetas ta seda ,,kasepitsi maaks") Sergei oli lapsepõlves vanavanemate hoole all. Oma lühikeses autobiograafias (kirjutati oktoobris 1924, kaks kuud ...
Neid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Väge polnud kõikjal ühisel määral. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda. Surma puhul lahkus hing jäädavalt. Arvati, et hing võis siirduda mõnda putukasse, seepärast oli keelatud tappa ,,hingeloomi": mardikaid, ämblikke, sipelgaid. Üldiselt aga arvati, et hing jätkab elu lihtsalt oma uues ,,kodus" - hiies või kalmistul. Tähtsal kohal oli usk hauatagusesse elusse, millega seoses tekkis matmiskombestik. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Hilissügisel oli hingede aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, kuna see võis hingi pahandada. Muinaseestlastel oli väga tihe suhe loodusega. Arvati, et loomadel ja kõigel enda ümber on samuti oma hing. Sellist kogu elusa ja eluta looduse hingestamist nimetatakse animismiks. Lähtuti seisukohast- nagu mina talle, nii tema mulle
Ta suri tiisikusse 1. detsembril 1913. 2 Mälestuste jäädvustamine Üks Juhan Liivi tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree.Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad: Juhan Liivi tänav (ja mõningatel andmetel ka Juhan Liivi põik) Tartus, Juhan Liivi tänav Viljandis ja Juhan Liivi tänav Elvas.Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi.Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Bareljeefi obeliski ühel küljel tegi Mellik Nikolai Triigi portree järgi.Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas.Alatskivi Keskkool kannab 1964. aastast Juhan Liivi nime. Kooli fuajees paikneb alaline näitus, aulas seisab Juhan Liivi tammepuust büst ja haljasalal graniitbüst (autor O
Väidetavalt oli 14 Punaarmee Võru garnisonis kõrgendatud lahinguvalmidus. Kalmistule oli kamandatud ka kooliõpetajaid, kelle eesmärgiks oli ilmselt õpilasi koju tagasi hirmutada15. Hoolimata igasugustest hoiatustest, murdis rahvas kalmistut piiravast ahelikust läbi. Selle vallandas Mia-Ly Saar, kes õhutas rahvast mitte ''võmme'' pelgama. Ta arreteeriti ja pandi arestiautosse. Kalmistul pidas kokkuleppeliselt Ain Saare asemel kõne Epp Sõna. Peeti ka ühe- minutiline leinaseisak, millele vahele segas rajoonikomitee esimene sekretär Aare Männiste. Rahva seast tuli talle vastuseks: ''Mis sa mögised, minut pole veel läbi''16 Seepeale vallandus torm. Toodi esile sotsiaalsest ja majanduslikust allakäigust tingitud probleeme (põhiliselt olmeprobleeme), nõuti tooteid, mida polnud kaubandusest eriti saada, ent mille hankimine
tutvust looma ja samal ajal kõike salajas hoidma. Kui ta ka lõpuks suutis asja nii kaugele ette planeerida ning ära organiseerida, otsustas ta siiski ümber ning jäi Rieux`le ja oma sõpradele toeks ning abiks haigete ravimisel. ,,Kõik halb, mis on maailmas, sünnib peaaegu alati rumalusest ja hea tahe võib niisama palju kahju teha nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta. Kirstudest tuli nappus kätte, ei jätkunud riiet surilinadeks ja hauaplatse kalmistul. Tuli kombineerida. Kui kirstud täis said, laoti nad autole. Kalmistul tehti sargad tühjaks, tinakarva laibad asetati kanderaamile ja jäädi ootama selleks otstarbeks kohandatud kuuri. Kirstud piserdati anti septilise lausega üle, toodi haiglasse tagasi ja korrati kogu operatsiooni nii palju kordi kui vaja. [--] Veidi hiljem oldi siiski sunnitud uut ja avaramat kohta otsima. Prefektuuri korraldusega võõrandati
HINGEDEPÄEV - 2. NOVEMBER Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati 1006. aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. HINGEDEAEG Sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev. Hingedeaja...
maeta. Kõik muudatused kaitsealustel hauaplatsidel peavad olema kooskõlastatud vastavalt kehtivale korrale. Kalmistu sisekord Kalmistute külastajad peavad pidama korda, puhtust ja vaikust. Keelatud on: hoonete, väravate, piirete, veevõtukohtade, kalmude, hauatähiste- ja rajatiste kahjustamine, samuti lillede, puude ning nende okste murdmine, kalmistule olmeprügi toomine, prahi panemine selleks mitteettenähtud kohta või kalmistu territooriumi risustamine mõnel muul viisil. Kalmistul sõitmine keelatud (v.a ratastooliga) kalmistu haldaja loata. Kalmistu territooriumil loomadega viibimine haldaja loata keelatud. Matmisplats on kalmistu osa ja platsi kujundamisel tuleb jälgida antud kalmistu kujunduspõhimõtteid. Matmisplatsi kujundab platsi valdaja, arvestades käesolevas eeskirjas toodud piiranguid. Kalmistu kujundusnõuete mittetäitmisel matmisplatsi valdajat hoiatatakse. Kalmistu haldajal on õigus
Kuigi kurb, et ta tuleb tagasi lükata kaks neist kosilased, Lucy võtab Holmwood ettepanekut. Mina külastab Lucy mere ääres linna Whitby. Vene laev on avariiline kaldal linna lähedal koos kõigi oma meeskonna kadunud ja selle kapten surnud. Ainult elutunnustest pardal on suur koer, kes piire kaldale ja kaob maal; ainult last on kogum viiskümmend kasti maa lähetati Castle Dracula. Mitte kaua pärast seda, Lucy hakkab äkitselt unesränne. Ühel ööl Mina leiab Lucy linna kalmistul ning usub ta näeb pimedas vormi hõõguv punased silmad painutamine üle Lucy. Lucy kahvatub ja haige, ja ta kannab kaks väikest punast kaubamärkide tal kõri, mille-ei Dr Seward ega Mina saab konto. Ei saa leida rahuldavat diagnoosi, Dr Seward saadab oma vana mentori, professor Van Helsing. Kannatavad aju palavik, Harker, ilmub linna Buda-Pest. Mina läheb temaga kaasa tulla. Van Helsing saabub Whitby, ja pärast tema esialgset läbivaatust Lucy,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
