Üsna räbaldunud riietes poiss. Ta ei osanud mujale minna, ning kui ta märkas väga rusutud olekus tüdrukut, oli tema kindel eesmärk sinna ööseks jääda. Ta läks vaikselt, hiilis tüdrukule ligi, mille peale see tüdruk ehmatas ning veel tugevamini nutma puhekes. Poiss kohkus ning tal ei tulnud enam sõnad suust välja, kuid siis küsis ta vaikselt, mis tüdrukut vaevab, et ta niiviisi nutab. Tüdruk kõhkles ning siis ütles sosinal, neid ei ole enam. Ta rääkis poisile pikalt ja laialt oma vanematest, ja kuidas ta vanemad olid hukkunud. Selle jutu peale hakkasid poisi silmad läikima, ta oleks nagu pool tüdruku valust endale saanud. Küsimusele, mis poisi sinna toob jäigi tüdruk vastust ootama. Nii nad rääkisid tunde ja tunde. Neil tundus nagu ei tulekski sellel lõppu. Tundide möödudes kadusid ka pisarad tüdruku silmist. Nad ei olnud ise arugi saanud, kuid selle ajaga olid nad üksteisele üha lähemale tulnud ja
Sünopsis: "Sauli poeg" Filmi "Sauli poeg" tegevus toimub II maailmasõja ajal. Saul Ausländer, kes on Auschwitzi koonduslaagris vang, otsustab oma vangistajatega koostööd teha, lootuses, et jääb ellu. Tema ülesandeks on esmalt inimesed gaasikambrisse juhatada ning pärast gaasikambreid puhastada. Ühel päeval leiab ta väikse poisi, kes on veel hädavaevu elus. Üks arst otsustab, et poisikese elu ei ole võimalik päästa. Saul tahab poisile korralikud matused korraldada, ent ta katse ebaõnnestub. Ta kaotab surnukeha järves. Nüüd, kui võiks arvata, et Saul on poisi surnukeha kaotamisest ja tema surmast muserdatud, on esimest korda filmi jooksul Sauli näost näha õnne. Ta naeratab ühele blondile poisile, kuigi ta ise sureb kohe.
Mehe peast käsiid läbi erinevad küsimused- kas tema oligi põhjus, miks tema kaaslased põgenesid? Kuna hiiglane hakkas sammuma saare sissepoole, hakkas ka jutustaja tema järgi astuma. Labi metsa jõudes nägi poiss inimeste asulat. - Ümarat õue piiras aed, selle keskel olid ümarad kojad, tohutult kõrged ja nahaga kaetud. Neid oli kokku 5. Ta astus naise järgi ühte kotta, ja neitsi pani ta patjadele istuma, kuid ise lahkus sealt. Neitsi võttis kaasa vanamehe. Neitsi pakkus poisile süüa. Peale söömist jäi poiss magama. Ärgates tundis ta janu, ning lähenes neitsile. Neitsi mõistis teda ja tõi talle piima. Ta liikus ringi ettevaatlikult. Hämara jõudes toodi koju lambad, poissi toideti taaskord. Öösel läks ta kodast välja, ning märkas: odamees oli kummuli ja kooditähed tagurpidi. - Hakkas tekkima usaldus übritseva suhtes. Ta ristles suure osa saarest läbi. Keset saart oli org, kus oli allikas. Ta nägi erinevaid loomi ja linde ning endale tundmatuid taimi
Mehe peast käsiid läbi erinevad küsimused- kas tema oligi põhjus, miks tema kaaslased põgenesid? Kuna hiiglane hakkas sammuma saare sissepoole, hakkas ka jutustaja tema järgi astuma. Labi metsa jõudes nägi poiss inimeste asulat. - Ümarat õue piiras aed, selle keskel olid ümarad kojad, tohutult kõrged ja nahaga kaetud. Neid oli kokku 5. Ta astus naise järgi ühte kotta, ja neitsi pani ta patjadele istuma, kuid ise lahkus sealt. Neitsi võttis kaasa vanamehe. Neitsi pakkus poisile süüa. Peale söömist jäi poiss magama. Ärgates tundis ta janu, ning lähenes neitsile. Neitsi mõistis teda ja tõi talle piima. Ta liikus ringi ettevaatlikult. Hämara jõudes toodi koju lambad, poissi toideti taaskord. Öösel läks ta kodast välja, ning märkas: odamees oli kummuli ja kooditähed tagurpidi. - Hakkas tekkima usaldus übritseva suhtes. Ta ristles suure osa saarest läbi. Keset saart oli org, kus oli allikas. Ta nägi erinevaid loomi ja linde ning endale tundmatuid taimi
õlitatult,ent elul on meile alati varuks ka üllatusi. Piisab kohatust käepalumisest või titeuudisest ja elu ongi segi pööratud. Kuidas aga neis olukordades käituda? Nendele küsimustele vastavadki saate eksperdid-Maaja kallast, Ülli Kukumägi, Jürgen Rooste ning saate uued eksperdid- Merle Palmiste ning Indrek Stahl. Saates arutame kuidas teatada tähtsaid uudiseid. Esimene lavastatud klipp räägib sellest kuidas noor ülikooli tudeng teatab oma poisile et on rase. Uudis tuleb poisile nagu välk selgest taevast.Tüdruk arvab et poiss ei soovigi seda last ning läheb endast välja. Kuigi tegelikult oli probleem selles, kuidas tüdruk poisile rasedusest rääkis. Hetke pärast ilmnes et kui tüdruk oli tualetis oksendamas, tegi poiss talle abieluettepaneku. Loomulikult ei osanud tüdruk seda ettegi näha. Nende elu muutus ühe päevaga totaalselt. Maire Aunaste küsib saate külalistelt, kuidas nemad said tähtsaid uudiseid teada, ja kuidas nad seda ise teatasid
raamatut, mille oli saanud, äkki ilmus tema kõrvale vanamees, kes Santiagoga juttu püüdis teha ja lonksu veini palus, poiss andis terve pudeli lootuses, et vanamees ta rahule jätab - vanamees hakkas Santiago raamatut uurima ja teatas, et see on igav raamat, Santiago mõistis, et taat on seda lugenud ja päris raamatu sisu kohta, hiljem ka vanamehe elukoha kohta, mees nimetas end Saalemi kuningaks Melkisedekiks, suutis lugeda Santiago mõtteid ja pakkus poisile tehingut, et kui too annab kümnendiku oma lammastest mehele, ütleb ta poisile varanduse asukoha - Melkisedek joonistas liivale Santiago eluloo, poiss oli kohkunud, imestas, miks kuningas temaga üldse räägib, põhjenduseks tõi mees selle, et Santiago elab ,,oma loo" järgi ehk nii, mida inimene on alati igatsenud teha, kuid mida aeg edasi, seda rohkem sekkub mingi salapärane jõud, mis veenab inimesi ,,oma loo" võimatuses ja ka Santiago oli selle küüsi
6. klass Elas kord üks poiss, kellel polnud vanemaid. Ta elas koos oma vanaemaga äärelinnas. Poisi suurimaks huviks oli muusika. Iga päev peale kooli istus ta kodus ja kuulas erinevat muusikat ning unistas suurena oma bändi loomisest. Koolis ei läinud tal eriti hästi ja tunnistusel olid tal tavaliselt kolmed. Ühel päeval vanalinnas jalutades kostis poisile kõrvu ebatavalist muusikat, mida ta polnud varem kuulnud. See muusika pakkus talle huvi ning ta asus muusika tekitajat otsima. Järsku nägi ta pisikest kitarri mängivat vanameest. Mehel oli pikk must mantel ja suured saapad. Poiss käis iga päev peale kooli vanameest kuulamas ning talle hakkas meeldima mehe mängitav rokkmuusika. Vanamees märkas poisi huvi rokkmuusika vastu ning kutsus ta endale külla. ,,Kas tahad ka kitarri õppida?'' küsis vanamees poisilt
Vestluse käigus teeb Pille vastupandamatu pakkumise, nimelt kutsub poisi endaga Peterburgi kaasa, sest üks pilet olevat üle jäänud. Nädala pärast lähevadki nad koos reisile, mis kestab terve nädala. Bussiga sõidavadki Peterburi igast ilmakaarest läbi ja kuulavad venekeelset giidi. See polnud selle puhkuse kõige toredam osa. Kuid kui Pille ja poiss jõuavad õhtuti hotelli, siis hakkab alles nende jaoks huvitav osa. Terve nädala jooksul pakub Pille poisile pritsi, ehk siis süstitavat kraami. Poiss arvab muidugi, et ühest korrast ju ometi sõltuvusse ei jää ning kergeusklikult võtab vastu, mida pakutakse. See prits aga tekitab hallutsinatsioone ning poisile vägagi meeldib see, sest see pakub kaifi. Ometigi Pille ei süsti ennast kordagi. Ja nii see nädal möödubki. Tagasi tulles Eestisse muutub aga kõik reaalsemaks ja isegi õudsemaks. Nimelt poiss sooviks veel seda kraami, mis pakkus talle nii palju naudingut, kuid Pille väidab,
Peategelane Tal oli vähe sõpru, sest ta oli kinnine. Ta tujutses alatihti, hiljem jõudis see talle kohale ning ta püüdis seda vältida. Kooli ajal ta ei maganud peaaegu üldse, kuigi enamjaolt suutis ta neljadeviitega lõpetada. Kui talle mainiti, et ta on korralik, otsustas ta hakata elu nautima, nagu kõik ülejäänud noored tegid: peod, narkootikumid, seks, alkohol, needistamine jne. Ta unustas armastuse ning tegi poisile väga haiget, hiljem aga armus temasse ise ära. Sel hetkel muutus ta jälle korralikuks. Ta tahtis olla jälle see sama Kati, kuid nüüd rikuti ta elu igaveseks. Ta oli HIVpsoitiivne. Siiski suutis ta teda nakatanud poisile andestada, nad kohtusid pea iga päev, et üksteisega rääkida keegi teine sellets ju ei teadnud. Kuidas raamat lõppes ? Kati õde Kersti rääkis HIVist Kati poisile Juhanile, Juhan edasi
Poiss kasutas tüdrukut seksuaalselt ära. Hommikuks kui pidu oli läbi, ei mäletanud poiss midagi, aga tüdruk küll. Tüdruk otsustas selle juhtumi unustada. Kuna tal tekkisid aga tugevad kõhuvalud ja iiveldused mõne nädala pärast, otsustas ta teha testi. Tüdruk sai teada et ta on rase. Suurest ahastusest ei suutnud ta sellest kellelegi rääkida peale oma sõbrannade. Ta sõbrannad rääkisid talle augu pähe, et ta sellest tollele poisile räägiks kellega ta magas. Tüdruk helistas poisile, et temaga kokku saada. Ta sai poisiga kokku ja rääkis talle et ta on rase. Poiss ei suutnud seda uskuda ja taluda, et kuidas ta sai nii lolli teo teha. Ta lahku sellest linnast. Tüdruk oli suures ahastuses ja rääkis sellest enda endisele poisile. Kuna eelmine poiss armastas tüdrukut ikka ja sai aru, et oli kõigest ennem valesti aru saanud ja tüdruk armastas teda päriselt ja teeb seda ikka
teab poisi tegutsemisviise, ta ärritub ning alustab Stradlateriga löömingut. Hiljem külastab Holden Ackley´t, veedab tema juures aega ning otsustab Pencey´st lahkuda aega raiskamata. Holden pakib asjad, jätab kooliga hüvasti, endal pisarad silmis. Metroovagunis kohtub ta ühe klassivenna emaga, valetab oma nime ning pajatab lorajuttu ka klassivend Morrow´i kohta, sest see koolikaaslane ei meeldi poisile kohe raasugi, poisi ema vastu tunneb aga Holden sügavat sümpaatiat. Naine kutsub Holdenit suvel külla, Noormees valetab aga, et läheb vanaemaga Lõuna Ameerikasse. 9.-11. Peatükk · New Yorgis laseb Holden end ühte odavasse hotelli sõidutada. Hotell kubiseb totratest tüüpidest ning poisil on kange tahtmine helistada õele Pheobe´le või Jane Gallagherile. Holden valib aga viimaks ühe tundmatu tüdruku telefoninumbri, kes
Es es ihm sein ihr euch euch selber ...... ...... ise Wir uns uns unser sie sich sich es es es see,need Ihr euch euch euer Dises Mädchen gäfellt mir Sie sie ihnen ihr Es ist derselbe man Selelle poisile meeldib- Disem Jungen gefällt Sport Vastastikune as einander Wir Helen einander Umbisikuline as Man liest loetakse (man on er pööre) Sajab vihma Es regnet Siduv as N der das die die kes G dessen dessen deren deren kelle oma D dem dem der denen kellele A den das die die keda Sõber kellega ma samas klassis käin Die freundin mit de rin diselbe Klasse gehen
Koti kaotus Ühel oktoobri sügishommikul ärkas üks 21-aastane noor naine nimega Maarja tavalisest ajast natuke varem üles, kuna talle helistas tema 6-aastane vennapoeg. Ta palus oma tädil tuua talle poest kruvikeeraja, liimi ja käärid. Poiss ütles, et ta tahaks enda puldiautot parandada, kuid liim oli otsas, käärid olid nürid ja kruvikeeraja kadunud. Maarja vastas poisile, et ta sööb enne ja käib poes. Maarja sõi paar võileiba, seejärel pesi ta hambad, pakkis asjad ning asus teele. Maarja sõitis oma punase Seatiga poodi. Kui ta oli ostnud suure liimi, teravad käärid ja väikese kruvikeeraja sammus ta kassa poole. Kui oli tema kord maksta, avastas ta, et on rahakoti koju jätnud. Maarja palus neid asju tema jaoks hoida kuni ta tagasi tuleb. Ta sõitis tagasi koju ja hakkas rahakotti otsima
Ta ei tahtnud hakata preestriks. Kord teekonnal, kui ta lambavillaga raha tegi, kohtas ta tüdrukut, kellesse ta armus. Kui ta oli ühte unenägu, milles ta leiab varanduse, juba mitu korda näinud. Läks ta mustlase juurde ja Lasi ta endale selle lahti seletada ja selgus, et teda ootabki varandus Egiptuse püramiidide juures. Tänaval istus tema kõrvale vanamees, ta oli Saalemi kuningas. Kuningas kirjutas liiva peale terve poisi eluloo ja ütles poisile, et peab elama Oma Loo järgi. Vanamees andis poisile kaks kivi (Uurim ja Tummim), mis aitasid teda (Küsimus pidi olema erapooletu ning siis andsid kivid vastuse ei või ja ). Raha saamiseks müüs ta kogu oma lambakarja. Ja sõitis üle väina Aafrikasse. Kuid sellel maal räägiti ainult araabia keelt, mida ta ei osanud. Siiski hakkas temaga üks noormees rääkima ja lubas Santiago püramiidide juurde viia. Kuid see mees oli petis ja röövis kogu tema vara
Ta oli aasta tagasi seal külas käinud. Ta suundus nüüd tüdruku isa juurde kangapoodi, kus mees töötas, lambaid pügama ja villa müüma. Kuna pood oli täis, palus mees tal õhtuni oodata. Poiss siis ootas ja luges raamatut, kuni tüdruk temaga juttu ajama tuli. Poiss oleks olnud valmis ootama kasvõi kolm päeva, peaasi, et saaks selle tüdrukuga igavesti ühes ja samas kohas aega veeta. Aga siis tuli kaupmees ja käskis tal pügada 4 lammast, maksis siis poisile villa eest ja palus aasta pärast tagasi tulla. Nüüd lahutas teda sellest külast vaid 4 päeva. Poiss kartis, et see tüdruk on ta unustanud. Väljas hakkas valgenema, karjus seadis sammud koos lammastega päikesetõusu poole. Arutles oma lammastest, kuni lõpuks oma mõtete üle häbi tundis. Arvas, et ehk on see koht nõiutud ja et sellepärast ta nägigi und teist korda uuesti, ja seetõttu tundis ta ka oma kaaslaste vastu järsku viha. Aga sammus
Sündis vesiveskis , kaheksaaastaselt kaotas isa, ema jäi üksi ja kolis linna elama. Sealt leidis uue mehe , poiss sai endale võõrasisa nüüd. Mingi aeg hiljem võõrasisa jäi valitsejalt varastamisega vahele , mõlemad said karistada ema ja isa. Ema läks kõrtsi tööle ja üks pave kohtus poiss ühe pimeda mehega , kes kutsus teda kaasa endaga , sealt edasi algaski poisi suur seiklus. Pime oli tark ja andis poisile erinevaid elutarkusi , kuid AHNE .. poisile ei meeldinud üldse see ja ta hakkas pimedat erinevaid moodi tüssama. Lõpuks pettis ta pimeda ära , et hüppaks üle kraavi , kuid tegelikult hüppas pime peaga vastu post hoopis. Kukkusin sinna maha ja jäi rahvahulga hoolde , ise poiss aga lahkus linnast ja öö jõudes oli ta juba Torrijoses, Seal linnas ei tundnud ta ennast hästi ja rändas edasi paika , mille nimi oli Maqueda , seal kohtus ta ühe preestriga ja jäi tema teenistusse
Tekib siis kui laste juurde ilmub haldjas Bérlyne ja palub neilt, et nad leiaksid sinilinnu. · Kavapunktid On jõululaupäeva õhtu. Lapsed vaatavad rõõmuga kuidas nende vastas asuvas lossis nendevanused lapsed mängivad ja söövad. Laste juurde ilmub haldjas Berlyne, kelle tütar on haige. Ta palub, et lapsed otsiksid sinilindu, mis toob õnne. Tütar saab terveks ainult siis kui tal on õnnelikuks tegev sinilind. Haldjas annab poisile Tõe mütsi ning ta muudab inimese sarnaseks Aja, Koera, Kassi, Suhkru, Vee, Tule, Leiva, Piima, Suhkru ja Tule. Nad lähevad kogu kambaga Haldja lossi. Nad valivad endale riided. Kass räägib teistele, et kuna Haldjas ütles neile, et nad hukkuvad, siis peavad nad laste jõudmist eesmärgini aeglustama ja segama. Lapsed jõuavad Mälestustemaale, kus nad veedavad aega oma vanavanematega ja vendade õdedega. Seal öeldakse, et surma pole olemas
Eritasandiliste osalausete vahel on alati koma. Nägin, et metsast tõusis suitsu, ja helistasin päästeametisse. Samatasandiliste kõrvallausete vahel koma ei ole, kui neid seovad sidesõnad ja, ning, või jts. Nägin, et metsast tõusis suitsu ja (et) võsast väljus salk poisse. 13. Lauselühendis on kõrvallause öeldis asendunud verbi käändelise või puudub hoopis. Komaga eraldatakse a)verbita lauselühend Isa seisis, rihm käes, ja vaatas poisile kurjalt otsa. b) määruslikud nud- ja tud-lühendid (küsimus millal?) Võtnud rihma kätte (millal?), vaatas isa poisile kurjalt otsa. c) des- ja mata-lühend aluse ja öeldise vahel või kui des- või mata-vorm on lühendi algul Isa, kasvatades lapsi, läheb vahel liiale. Meie kasvasime, tundmata vitsahirmu. Tundes vitsahirmu, olime ise ees kuulekad. 14. Otsekõne eraldatakse saatelausest jutumärkidega. Otsekõnaga lausete
taha ,kuid Piia käskis ta minema minna. Poiss jättis kampsunikoti tema ukse taha ning tegi kaabet. Ta jõi ennast täis ja ilmus mingisse baari ning ta oligi juba teel põrgusse ,kuid siis ta seda veel ei teadnud . Ta kohtus seal Pillega ,kes kutsus teda endaga Venemaale. Jaan oli silmapilkselt nõus ja nädala pärast sõitsidki nad juba Peterburgi poole. Pille ja Jaan said omavahel ülimalt hästi läbi, vähemalt poisile tundus see nii. Peale voodis müramist ütles Pille ,et peale sellist asja peaks ühe pritsi tegema. Jaan oli nõus ja see oli ta elu kõige halvim valik siiamaani. See kraam viis ta täiega pilve ning ta nägi vägevaid asju selles olles. Kuid Pille ei süstinud toda ainet enda veeni. Kõik Venemaal oldud päevad kulgesid ühtemoodi , päeval kolasid nad mööda vaatamisväärsusi ning õhtul istutas Jaan end jällegi süstlaotsa. Venemaalt naastes küsis Jaan Pillelt ,et kas
,,Sööbik ja pisik ,, Thorbjorn Egner Küsimused ja vastused Mis oli poisi nimi? Poisi nimi oli Juss. Mida ei meeldinud poisile teha? Poisil ei meeldinud hambaid pesta Kes elasid poisi suus ja mis oli nende nimed? Jussi hammaste sees elasid kaks mehikest. Ühe nimi oli Sööbik ja teise nimi oli Pisik. Mida kartsid Sööbik ja Pisik? Sööbik ja pisik kartsid hambaarsti ja hambaharja. Mida need olevused tegid poisi suus? Mehikesed ehitasid Jussi hammastesse endale maja. Mis juhtus poisi hammastega? Poisil hakkasid hambad valutama Mida hambaarst tegi.
kui mõni nende meele järgi pole. Kõik ümberringi näivad imehästi teadvat, kuidas me oma elu elama peame. Aga kuidas enda elu elada, seda nad ei tea. Maailma suurim vale on: oma elu teatud hetkel kaotame me kontrolli selle üle, mis meiega toimub, ja saatust hakkab juhtima hoopis meie elu. Poisiga seda ei juhtunud, sest taheti, et temast saaks preester, aga poiss hakkas hoopis karjuseks. Poisi kõrvale istus vanamees, kes ütles, et on Saalemi kuningas. Vanamees pakkus poisile varandust kui too annab talle kümnendiku oma lammastest. Poiss mõtles, miks kuningas karjusega räägib. Põhjusi oli palju, aga olulisem oli see, et poiss elas Oma Loo järgi. ,,Oma lugu on see, mida sa alati oled igatsenud teha. Nooruses teavad kõik, milline on nende Oma Lugu. Siis on kõik selge ja võimalik, inimesed julgevad unistada ja igatseda kõike seda, mida nad tahaksid elus teha. Kuid mida aeg edasi, seda enam hakkab sekkuma mingi salapärane
oma nurgas, oodates kannatlikult lavale astumise korda. Kui Ekkel paluti end tutvustada, peeti tema nime väga lavaliseks. Kõik arvasid, et Ekke ongi näitleja, kuna tema nägu oli ilmekas ning käitumine nii sundimatu ja lihtne. Nad kõik rippusid poisi kaelas ja küsisid temalt, et kas ta ei suvatseks siirduda elukutselisena lavale, Riigiteatrisse. Põhimõtteliselt oli see kui kutse Ekkele. Teatriinimesed rääkisid poisile, et neil on palju tutvusi ja piisaks paarist sõnast kui talle oleks tee Riigiteatrisse sile kui poleeritud. Ekkele tehti ka kiire pakkumine osaleda ühes näidendis. Kuid kohe samal õhtul kui pakkumise sai. Otsustamisvõimalust talle ei antudki, anti vaid leht tema osaga kätte ja et ta selle õhtuks selgeks õpiks. Ja nii Ekke ka tegi. Kui etenduse aeg oli käes, said kõik suure üllatuse osaliseks, nimelt oli poisil kogu tema osa selge, ühe päevase õppimisega.
“Vanamees ja meri” Ernest Hemingway Mees (Santiago) oli juba 84 päeva merel sõudnud, kuid kala ei näkanud. Esimesel 40 päeval oli ka poiss temaga kaasas olnud, kuid siis viimase vanemad keelasid selle ära. Vanamees oli kõhn ja kuivetu, sügavate kortsudega kuklal, kätel sügavad armid. Silmad olid merekarva, lõbusad ja võitmatud. Vanamees oli poisile kalapüüdmist õpetanud ning poiss armastas seda. Vanamees oli varem 87 päeva merel olnud ilma ühtegi kala püüdmata ja seejärel olid nad poisiga kolm nädalat järjest poisiga iga päev suuri kalu püüdnud. Poiss ostis mehele õlut ja söötasid järgmiseks päevaks. Nad meenutasid, et poiss oli esimest korda vanamehe paati saanud viieaastaselt. Vanamehel oli plaanis järgmisel päeval kaugele minna ja kuigi poiss tahtis kaasa minna, siis pidi ta oma paati jääma
Ta on ka veidi uhke ning enesekindel, ta suudab enda ja oma arusaamade eest seista. Hazel hoolib oma vanematest väga, seepärast üritab ta kogu seda olukorda oma vanematele teha nii lihtsaks kui võimalik, ta püüab võimalikult vähe tekitada oma lähedastele valu ning probleeme, ta on väga ennastsalgav. Hazel üritab isegi varjata oma tundeid armastatu eest, lihtsalt seepärast, et kui ta peaks surema, oleks emotsionaalne kahju poisile võimalikult väike. Samas on ta ka väga romantiline, tormakas ja kirglik. Augustus Waters on 17-aastane poiss, kes põeb osteosarkoomi, mis on võtnud temalt jala. Ta on äärmiselt sarmikas, võluv, enesekindel, stiilne ja kena noormees. Augustus on samuti väga tark, intelligentne, hea huumorimeelega, ta on oma veendumustes kindel ning ta teab, mida ta väärt on. Augustus on väga ettevaatlik ning just nagu Hazel ei taha ta näidata oma tundeid, sest kardab haiget teha oma lähedastele
Andrese sisemonoloog lasta või mitte lasta - see on küsimus Indrek, teine nii väeti ja nõrk, töödki ta väga ei armasta. Seevastu mõistust, tahtmist ja tarkust kingiks kaasa sai, ellu sündides. Lugeda ja lugeda see poisile meeldib. Samas rammu on ka vaja ja ega Vargamäel kätest kunagi puudu tule. Mari aina takka surub lase poisil minna, las proovib. Ristiisa Tiitki vähem peale suru. Isegi aru saan et head see talle teeb, aga mis saab Vargamäest selles on küsimus. Mina üksi ei jõua, Mari ka mitte, võõraid ei taha, Andresegi aeg varsti kroonu minna, ei tea kas teine tagasi ikka tuleb Kõik lahkuvad vargamäelt, aga mille jaoks siis rügada Et võõrastel siin hea oleks ?
"Napoleon Bonaparte tähtsus ajaloos" Arutlus Korsika saarel sündinud Napoleon Bonaparte saadeti 9-aastaselt Prantsusmaale sõjakooli, kus ta juba nõnda noorelt oma vapruse ja sihikindla tahtejõuga silma paistis. Revoutsioon avas poisile kiire tõusutee 24- aastasena ülendati ta kindraliks. Parima vabariikliku kuulsusega kindral haaras sõjaväe abil 1799. aastal 9. novembril riigipöördega Prantsusmaal võimu ning kehtestas uue riigikorralduse Konsulaadi, saades ise Prantsusmaa esimeseks konsulaadiks. Usun, et see jättis Prantsusmaa ajalukku sügava jälje Bonapartest. Napoleon Bonaparte üks tähtsamaid saavutusi on minu arvates see, et ta korraldas riigi siseolusid kodanluse huvides
merel käia, ilma, et ta saaks kala. Kiidaksin teda ka selle eest, et ta tappis nii palju haisid. 8.Kas ja kuidas selles teoses muutus Vanamehe elu? V:See, et Santiago ja poiss tuttavaks said, muutis Vanamehe elu paremaks. Santiago sai endale sõbra, kes teda toetas ja ta eest hoolitses. Poiss valmistas ja ostis talle süüa. Vanamehel ei olnud kedagi teist peale poisi. Isegi teised kalurid norisid teda. 9.Kes oli Vanamees poisile? V:Vanamees ja poiss olid omavahel sõbrad. Nad said väga hästi läbi. Vanamehel ei olnud kedagi, peale poisi. Nad aitasid teineteist.
Unustamatu seiklus kruiisilaeval Kenora-Airos (6a poiss) läheb koos oma vanematega lasteaialõppu tähistama kruiisilaevale Baltic Sea. Nad võtavad poisi tungival soovil kaasa ka viimase lemmiklooma- koera nimega Penelope. Nende 3-päevane reis Stockholmist Tallinnasse ja tagasi saab alguse juuni keskpaigas. Õhtul, mil kogu pere end kajutis sisse on seadnud ja koeralegi on ase tehtud, minnakse viimaks õhtusööki nautima. Koer aga jäetakse kajutisse, et too plehku ei paneks. Pere tassib endale ette nii suuri portsjoneid soolastoitu kui ka mitu kausitäit magustoitu. Kenora aga eelistab piirduda ainult jäätisega, et ruttu väikse Penelope juurde tagasi lipata. Kes teab mis pisike koer üksi võõras kohas teha või tunda võib. Nii tormabki poiss kohe pärast väikest kausitäit jäätist oma kajutisse, et õhtul koerale laeva tutvustada. Kajuti juurde jõudes hakkab Kenoral veidi kõhe, sest ta märkab, et kajuti uks on veidi paokil. Uksest sisse astu...
,,Oscar ja Roosamamma" · Ilmus aastal 2002 · ,,Oscar ja Roosamamma" on ühe jutsustuse osa ning käsitleb kristlust · Tõlkija: Indrek Kof · Kujundus: Ülo Pikkov Oscar on kümneaastane poiss, kes põeb ravile allumatut leukeemiat. Teda ümbritsevad täiskasvanud püüavad halva mängu juures head nägu teha. Ainus, kes julgeb öelda välja tõde, mida Oscar niigi aimab, on haiglas vabatahtlikuna töötav vanem proua, keda kutsutakse Roosamammaks. Ta pakub poisile välja omamoodi mängu, milles nad lepivad kokku, et iga Oscari päev läheb arvesse kümne aastana. Nii kujutab väike poiss endale ette elu, mis ei saa küll kunagi tegelikkuseks, pole aga seepärast vähem tõeline. Roosamamma õhutusel hakkab ta saatma iga päev kirju Jumalale, milles ta jutustab vägagi vaimukalt ja elavalt oma kujuteldavat teismelisepõlvest, abiellumisest, lastest, oma muredest ja rõõmudest. Tänu sellele sõprsele ja kirjutamisele leiab Oscar taas elurõõmu, tahtmise
Toome helbed Lühikokkuvõte. On hiliskevad, toomingaõied pudenevad, Leeni mängib nukkudega ja unistab. Ta näeb vanas õunaaias suudlevat paari ja temas tärkab arusaamine täiskasvanute maailma suurest saladusest armastusest. Oja kaldal kohtab Leeni karjapoiss Vidrikut, kes püüab kala. Temas tärkab naiselik õrnus, ta tahab poisile kuidagi hea olla, toob talle kodust võileivagi, tahaks pea tema õlale toetada ja armunud olla aga Vidrik on tähelepanematu ja jäme, teda huvitab ainult kala kinni püüdmine. Leeni tunneb valu ja pettumust, toomingatest pudenevad viimased õied, maa on muutunud valgeks nagu vaiksel talveõhtul. Peategelaste iseloomustus. Leeni lapsemeelne, unistav, õrnuke. Vidrik jäme, tähelepanematu, ükskõikne, rahulik, kohmakas, tal oli iga asja kohta oma arvamus. Puänt.
Väga oluline on selle filmi puhul muusika. Iga hetk filmist on imeliselt kooskõlas filmis toimuvaga. Näiteks stseenis kui skaudirühm leiab poisi ja tüdruku mängib trummipõrinat meenutav muusika, mis tekitav vaatajas kerge vaimse pinge. Nii kui võetaks filmist mõni jupp ära ei oleks muusika enam loogilises kohas. Pildi liikuvus mulle meeldis ka. Näiteks stseenis, kui Sam jookseb Redfordi juurest ära on kaamera tegevus rappuv, just nagu jookseksin ma ise poisile järgi. Anderson ammutas inspiratsiooni filmi tegemiseks enda huvist filmi ja kirjanduse ajaloo vastu. See mille ta lõpuks lõi jääb siiski ainult tema enda fantaasiamaailmaks. Monika Soodla 11C
Suur Gatsby Minule kui poisile jättis see rohkem sellise tüdrukute südameid võitva raamatu mulje. Raamat oli kurva lõpuga armastuslugu, kus siis kaks inimest (Gatsby ja Daisy) leidsid teineteist, aga Gatsby pidi minema sõtta. Hiljem aga nad jällegi taasleidsid üksteist kuid kahjuks saatus ei soosinud nende koosolemise õnne. Pikast ootamisest oli Daisy meeleheitel vaesusest ja üksinda olemisest, otsustas, et ta siiski abiellub ühe uusrikka, endise polomängija, Tom Buchananiga.Gatsby aga jäi raha koguma
too piimapudelisse ulpima ja tahtis hoida teda nii kaua kuni too ära sureb aga paari nädala pärast ei olnud ikka mingit tulemust näha, sellepärast viskas poiss pudeli puruks ja tappis ussi ise ära. Ema oli mures et nii palju pudeleid katki läheb, poisid mõlemad aga ütlesid et kogemata on läinud. Aga kui ema ütles et enam neil ei ole kuskilt uusi võtta rääkis Indrek terve loo ära ja Andres sai karistada, mille peale too pisikesele poisile ka kätte maksis. Ükskord olid nad kartulit võtmas koos emaga. Indrek jäi jälle ühe kohapeale seisma ning vajus mõttesse, vanemale poisile oli see aga vastumeelt(tahtsin temaga mängida) ning võttis tolle mütsi, pani mulda täis ning viskas kartulite vahele. Indrek sai seekord väga vihaseks ning võttis suure kivi ning viskas Andrest sellega, too aga hüppas enne pikali ja ema sai kiviga pihta ning kukkus istuli. Poisikesel oli väga paha sellepärast ja palus mitu korda vabandus
mind talvel õhtul kelgul ja ma hakkasin laulda uks laulu "AAAAaa, Aafrikas mäed on nii kõrged !" Mulle mingil põhjusel on see ikka veel laste õnne isikustamine. Ma ise ei armasta kui mulle valetavad ja ma ise püüan rääkida ainult tõde. Aga mull oli kõige häbiväärsem vale,see oli koolis,ma olin ühe tüdrukuga sõbrad, me olime kuusteist aastat vana. Temale kui ka mulle meeldis üks pois, nüüd ma tullen sellele poisile ja ütlesin,et ta on mitte õnnelikust perekonnast,aga teme pere oli rikkas.Ning kui tema sai teada,et mina seda ütlesin sellele poisile, ja pärast seda lõpetas ta minuga suhtlemise ja me ei suhelnud temaga enam, ta ütles oma isale kõik ja nad kolisid teise riiki. Ma olen uhke ühe sündmuse üle, mis juhtus, kui olin 10-aastane. Laulisin kooris ja meid kutsuti osalema Viinis (Austrias) laulukonkursil. See oli minu esimene
Poiss ei sallinud karvavõrdki oma klassikaaslasi. Ta võis leida mõne õpilase kohta positiivseid külgi, kuid negatiivsed olid ikkagi ülekaalus. Holden ei pea end teistest tähtsamateks, kuigi see tundub alguses nii. Ta arvab, et ühiskond, mida ta oma silmade näeb vajaks muudatusi. Ta kohtus erinevate inimestega, kuid ta ei üritanud ühiskonda sobituda, kuna tei ei leidnud selles lihtsalt mõtet. Raamatus olid ka mõningad need inimesed, kes peaaegu et meeldisid poisile, nagu näiteks tema väikeõde Phoebe, tema vanem vend, keda ta nimetas ,,prostituudiks" ning vahepeal isegi tema vanemad. Holden ei pea lugu teatrist ega ka filmikunstist. Tema jaoks on see maailm liiga võlts ning teeseldud. Sellepärast ta ei salli ka täiskasvanuid. Caulfield'i jaoks on kogu täiskasvanute maailm teeseldud, selle tõttu ei soovi ta ka ise suureks kasvada, kartes, et ka tema muutub selliseks. Tema arust olidki täiskasvanud võltsi põhjustajad. Holden
Tüdruk leiti üles kolm tundi pärast kadumist ühest lukustatud suvilast - lapse käed ja jalad olid kinni seotud. Või siis 2007 mais toime pantud lapserööv Portugali kuurordis, kus kaduma läks Madeleine Mc Cann. Lühifilmis on kujutatud koolipoissi, kes näeb väga viks ja viisakas välja. Ei saaks öelda, et ta tegeleb oma igapäeva elus vanameeste röövimisega. Poiss teab, kuidas võita vanameeste tähelepanu, nii et vanamees temaga kaasa tuleks. Kuid koht, kuhu vanamees poisile järgnedes soovib jõuda, ei vasta sellele, kuhu ta viiakse. Film räägib vana ja noore vastandumisest. Poisi ja vanamehe omavahelisest suhtest. Kas vanamees mäletab, milline ta ise oli noorena. Kas poiss ise teab, et temast endast saab ka kunagi vana ja morn mees?
tärkamisest ja vastamata tunnete valust läbi meeleolukate looduspiltide. On hiliskevad, toomingaõied pudenevad, Leeni mängib nukkudega ja unistab. Ta näeb vanas õunaaias oma õde Kustaga suudlemas ja temas tärkab arusaamine täiskasvanute maailma suurest saladusest. Sellega seguneb kurbus käest kaduva süütu lapsepõlve pärast. Oja kaldal kohtab Leeni karjapoiss Vidrikut, kes püüab kala. Ta armub, tahab poisile kuidagi hea olla, toob talle kodust võileivagi, aga Vidrik on tähelepanematu ja jäme, teda huvitab ainult kalapüük. Leeni tunneb valu ja pettumust, toomingatest pudenevad viimased õied, maa on muutunud valgeks nagu vaiksel talveõhtul. Ta nutab ja talle tundub, nagu oleks ta äkki vanaks saanud ja elurõõm oleks ta südamest igaveseks kadunud. Iga lugu on millegi poolest õpetlik. Siinkohal astub Leeni rutaka sammu täiskasvanuks saamise poole edasi
Kui oled kord juba armunud, siis sa ei saa nii lihtsalt peast neid mõtteid ära, mis sind on haaranud enda valdusesse. Sa võid hakata käituma täiesti teistmoodi. Sa ei suuda keskenduda ja õppeedukus võib sellevõrra kannatada. Kindlasti on üks armunud noore tunnus magamatus ja sellega kaasnev pidev väsimus ja koolist puudumine. Üks levinud tunnus just eriti noorte armunute seas on anoreksia näljutamine. Miks Noored tüdrukud näljutavad ennast? Just nimelt sellepärast, et poisile meeldida. Kes see siis tahab olla paks ja inetu. Arvatakse ju, et paks laps ei ole ilus laps. Kuigi tegelikult on oluline sisemine ilu. Armastus võib tekitada konflikte sõprade vahel. On inimesi, kes arvavad, et kui tema sõber on armunud siis ei ole tal enam tema jaoks aega. Siis võivadki tekkida sõprade vahelistes suhetes probleeme.
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvaarv Valla elanike arv seisuga 01.01.2013 on 1679 inimest. See on 19 inimest vähem, kui eelmine aasta samal ajal. Vaatamisväärsused Mälestuskivi Kivi on mälestuseks Christian Kelch'ist, tegu oli pastoriga, kes alustas 1685. a sügisel 20le poisile lugemise õpetamist. Nii sai hariduselu JärvaJaanis alguse. Mälestuskivi JärvaJaani koolimaja ees avati 1995.a. tarkuspäeva aktusel. Samal päeval õnnistas kivi kirikuõpetaja Peeter Parts. Mälestuskivi (kivil on kujutatud kukke, sest kukke on alati peetud äratajaks, usinuse ja virkuse sümboliks) Click to edit Master text styles Second level Third level
Elas kord poiss.Tema nimi on Emil.Ta elas koos oma emaga.Ema töötas juuksurina.Ta pesi kodus oma klentide peasid ja lõikas juukseid.Tavaliselt Emil aitas.Emil oli viisakas poiss.Tema isa oli aga surnud.Ühel päeval pidi ta minema Berliini.Seal elasid ta sugulased ja vanaema.Sellel korral pidi ta minema üks.Ema jäi koju.Ema andis talle kaasa kohvri riietega ja 40 marka.40 marka oli kallis raha.Emil pidi andma raha vanaemale.Rongijaamas ema ostis poisile pileti ja ütles rongi numbri millega ta lähed.Ning ta hoiatas oma poega , et :,,Ära mine vales peatuses maha".Tuli rong.Emil läks rongi peale.Ema lehvitas taskurätiga.Ta natuke nuttis ka.Rongis läks emil ühte vagunisse.Seal oli 4 inimest.Seal oli suurekübaraga mees,Priske naine kellel olid kingad jalast,salli kuduv naine ja nohisev mees.Emil ütles ilusti ,,Tere" ja läks istuma.Priske naine ütles :,,Selliseid viisakaid poisse annab leida".Rong hakkas sõitma
Siis otsustatigi, et poiss tuleb lastekodusse saata. Juhani elu küll paranes lastekodus märgatavalt aga poiss oli ikkagi kurb. Tema suurimaks sooviks oli saada endale perekond, kus oleks ema ja isa ning tore kui ka mõni õde või vend. Raido oli pere ainuke laps ja niikaua kui mäletas, oli ta endale alati venda tahtnud. Vennaga saaks koos mängida. Auto avarii tagajärjel polnud Raido isa enam võimeline rohkem lapsi saama ning pere otsustas, et võtavad lastekodust poisile uue mängukaaslase lastekodust. Kui Raido ja ta pere lastekodusse jõudsid, jäi neile kõigile silma üks trullakas aga väga tore ning sõbralik poiss. Koos otsustasid nad, et nad et just sellest poisist saab nende pereliige. Raido rõõmustas uue mängukaaslase üle ning Juhan oli õnnelik, sest ta sai endale perekonna.Uues peres sai Juhan endale korraliku välimuse ning parimad vanemad, keda võiks tahta lastekodust tulnud laps. Juhan oli õnnelik, sest ta ei
Niisiis lahkus Pääsuke Pilliroo juurest, hakates kaaslastele järgi lendama. Linna jõudes, otsis Pääsuke varjualust, kus peatuda. Printsi kuju tundus talle sobiv ning seal ta petuski. Varsti sai Pääsukese sulestik märjaks, sest kuskilt langesid alla tilgad. Alguses arvas Pääsuke, et sajab vihma, kuid peagi mõistis ta, et Väike Prints nutab. Õnnelik Prints nuttis, sest nägi inimesi, kes piinlesid vaesuses. Prints palus Pääsukest, et too viiks rubiini haigele poisile, kalliskividest silmad vaesele üliõpilasele ning jaotaks ka kulla vaestele. Pääsuke oli samuti hea südamega nagu Prints ning ohverdas oma Egiptusesse sõidu Printsi ja vaeste abistamise nimel. Samuti oli ära mineku takistuseks Pääsukese armastus Printsi vastu. Pääsuke jäi külma ilma kätte surema, sest ei suutnud kallist Printsist lahkuda. Lõpuks surigi Pääsuke, suudeldes Printsi ning seejärel kukkudes printsi ette maha. Samal hetkel purunes ka Printsi süda kaheks tükiks.
on loomulikult Joosep Toots. Pärit vaesest perest, Ülesoo talust. Pikkade sassis valkjaskollaste juuste, nina pahemale poole viltu, nägu täis rõugearme ning tugev keha, täpselt seesugune poiss on meile tuttav Oskar Lutsu ,,Kevadest", kes pea kogu raamatu vältel nühkis Paunvere külakoolis klassipinki. Tsaariaegne kool, kus esikohal seisis katekismuse ja kirikulaulude tuupimine, pidi ärksa vaimuga poisile paratamatult vastikuks muutuma. Seda enam, kui oma vaevase vene keele oskusega, õpetaja Lauri tundides, peaaegu millestki aru ei saanud. Pole siis ime, et Toots huvi õppetöö vastu kaotas ning see talle koormavaks sundkohustuseks sai. Kuid olenemata mõningatest õpiraskustest, eelkõige üks suur häda ja vaev rehkendustundides ning vene keele pruugis, kasvas temast aastakümnete jooksul välja siiski korralik ning haritud härrasmees. Koolieas oli Toots parajalt krutskeid täis
Vanamehega käis kalal üks noor poiss. Poisil meeldis vanamehega kalal käia ning ta tahtis väga temaga kalale minna, kuid poisi vanemad vaatasid, et vanamees pole pikka aega saaki saanud ning keelasid poisil vanamega kalal käimise ära, sest pidasid seda mõttetuks tegevuseks. Poiss, aga tahtis ikka vanamehega kalale minna, kuid vanamees ei lubanud poisil temaga kalale minna, sest poisi vanemad olid seda keelanud. Poiss aga aitas vanameest ikka ning aitas tal asju vedada. Vanamees ütles poisile, et ta õnnenumber on 85 ning ta arvab, et 85 päeval saab ta kindlasti hea saagi. 85 päeva varahommikul läkski vanamees kalale ning kuigi algul kala ei võtnud, siis lõpuks tuli üks väga suur kala konksu otsa, kes tiris paati väga kaugele kaldast eemale. Kala tiris paati mitu päeva kuni lõpuks suutis vanamees ta pinnale tõmmata ning kala tappa. Vanamees sidus kala paadi külge ning hakkas kodusadamesse sõudma, kuid veri
Näpust jookseb verd. 13. Õpetaja üleval õpetajate toas vaatab aknast kuidas õpilased tööd teevad. Ta toetub natukene liiga tugevasti klaasi vastu ja klaas läheb katki. Õpetaja sai vigastada ja tuleb kiirabi kutsuda. 14. Kahes poisil hakkab töökojas igav ja nad hakkavad klotsidega palli mängima. Viskavad seal klotse ja löövad neid jalaga. Üks poiss kogemata oli unustanud sae tööle ja nüüd see klots lendas sae peale ja sealt edasi poisile vastu pead. Poisi peas oli suur auk suurest lennust tingitud ja kutsuti kiirabi. Poiss sai õpetuse koguks eluks. 15. Poiss vaatab, et elektriprobleem on ja tahab seda ise ära parandada. Ronib mööda redelit üles ja avastab, et kaabel on kergelt vigane. Hakkab seda parandama unustades, et elekter on ikka veel sees. Puututab kaablit ja saab vägeva elektrilöögi. Kahjuks oli põrandal maas veel lohakile jäetud kraami ja poiss lendas teravate puupakkude ja muu koli otsa
Ta on jõudnud tüdrukusse kiinduda, kuid teab, et temasuguse tulevikuta mehe jaoks on Kleer liiga hea. Poiss on otsustanud end muutma hakata ning läheb isegi korvpallimängule, kuhu kunagine treener teda kutsunud on. Ta ei tunne seal end kõige mugavamalt, kuid on siiski mängu lõpuni. Ta läheb koju Dimaga, kelle venda ta kunagi peksnud on ning palub temalt andeks. Kui nad lahku lähevad, võõtab kamp skinheade Dimka kinni ning Rene tõttab poisile appi. Ta läheb teiste skinheadidega tülli ning paar päeva hiljem paluvadki kamba liikmed Renel nendega kaasa tulla. Ta peab võitlema surmani kamba tugevaima mehe Pikaga ning saab temast jagugi, aga tappa teda ei suuda. Ta kõnnib võitlusplatsilt minema ja arvab, et sellega on asjad korras, kuid ta eksib rängalt. Rene vend Raigo teatab talle peagi, et Pikk on tapetud ning mõrvarelval on tema sõrmejäljed. Ta soovitab vennal end nii kaua varjata, kui ta asju korda ajab. Rene viskab
Üheksanda lapse vaderiks ei tahtnud keegi olla. Ühel päeval viis mees poisi kirikusse ristimisele ja tee peal oli üks sant nõus poisi vaderiks olema ning ka kiriku ukse ees oli üks noor naisterahva-saks nõus olema poisu vaderiks. Lapsele ristiti nimeks Pärtel. Vaderiandideks sai poiss rikkalt kolm rublatükki ja vaeselt linnumunakese, mis pidi õnne tooma. Pärtel kasvas ning kümneaastaselt pandi ta karjapoisiks. Poisile sai sel ajal südamelähedaseks pärnapuu ja selle all olev suur kivi. Pärtel sai viisteist ja hakkas sulaseks, kuid käis ikka pärnapuu juures. Ühel pühapäeva õhtul oli ta jälle kivi otsas ja puhus suupilli, kui äkki roomas piimvalge madu kivi alt välja. Nii juhtus tihti ja Pärtel harjus maoga. Pärtel oli juba noormehe-eas, aga elas ikka üksinda. Käis tihti kivi peal suupilli mängimas, et piimvalget madu näha.
,,Hulkur Rasmus" Autor: Astrid Lindgren Illustraator: Reet Rea Tegelased: Rasmus, Oskar,Martina,preili Hök, politseinikud, pätid. Rasmus oli 9-aastane poiss, kes elas Västerhaga lastekodus. Seal oli kuri kasvataja preili Hök ja poisile ei meeldinud seal. Ühel öösel otsustas ta põgeneda. Rasmus sattus öösel heinaküüni, kus ta magas ja hommikul ärgates avastas, et ta pole üksi seal. Küünis oli üks hulkuri välimusega mees nimega Oskasr. Nad said sõpradeks ja hakkasid koos ringi rändama. Nad teenisid söögiraha pilli mängides ja lauldes.Ükskord kui Sandös olid vargad käinud, võttis politsei Oskari kinni. Kuid kuna tõendeid ei olnud, siis lasti ta vabaks.Ühel
ei pruugi positiivne olla. Kes aga soovib, et tema mees oleks tundelisem kui ülejäänud eesti jõhkardid, siis lihtsaim viis on kutilt teada saada, kas ja mida ta tunneb läbi sokiteraapia. Tuleb küsida näost näkku, otse ja keerutamata, mida mees tunneb. Samal ajal omalt poolt öeldes, millised tunded on naisel mehe vastu. See viis võib nii mõnegi mehe ära ehmatada, teistele võib aga selline küsimus olla just märgiks, et naine tõesti tahab teada, mida teine tunneb. Poisile või mehele, kes sellisele küsimusele otse ja adekvaatselt vastab, võib edaspidi oodata ausust ja otsekohesust. Olgu siis vastu ükskõik missugune vähemalt on selgus majas ning on teada kuidas ja kas üldse edasi minna ja käituda. Üks võimalus on kindlasti ka lasta ajal paranda oma haavad. Ehk siis lasta ajal lihtsalt oma töö ära teha, lootes et ehk mees ajapikku ühel hetkel lihtsalt murdub ja räägib oma tunnetest
inimesi ja elu. Teda masendavad variserlikkus, ebasiirus ja egoism, mida ta kõikjal näeb. Ta jätab õpingud, sõbrad ja osa näidendis ning sõidab koju. Jutustuse teises osas püüavad Franny ema Bess ja vend Zooey teda aidata ning lõpuks see neil õnnetubki. Kõik algab sellest, kui Franny poissõber Lane teda jalgpallimatsile kutsub. Eelnevalt oli Franny Lane'ile kirja saatnud, kus ta väidab suurt armastust poisi vastu ning mulle tundus, et ta tahtsis poisile meeldida ennast alandades. Neiu oli juba lapsepõlvest saati käinud raadiosalvestustel "Tark laps", kus astusid üles ka nende perekonna teised lapsed, näidates oma tarkust vastates küsimustele. Kuid miskipärast oli Lane neiule ette heitnud valet keelekasutust, kusjuures neiu õppis ülikoolis kirjandust. Kui Franny Laneiga kohtus läksid nad kohvikusse ning veetsid seal tunde Martinit juues ja sigarette suitsetades. Franny pidas Laine 'i saamatuks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
