ODYSSEIA Koostas: Allar Kadai I osa Moodustavad Odysseia poja Telemachose juhtumused.Penelopet ründavad kosilaste hulgad, kes priiskavad ja hävitavad Odysseuse vara. Telemachos sõidab isa kohta teateid hankima. Külastab Nestorit, Menelaost ja Helenat. Odysseus on elus ja peaks koju pöörduma. II osa Külastame koos Hermesega, jumalate käskjalaga, Odysseust Kalypso saarel. Odysseus asub koduteele. Poseidon purustab parve. Odysseus jõuab faiaakide maale. III osa Eksirännakud viivad ta lootosesööjate saarele, kuid sealne toit sunnib unustama kodumaa. Siis satub ta kükloobi Polyphemose küüsi. Satub Posidoni suure viha alla
Athena lendab Ithaka saarele,võtab Menthese kuju ja laseb Odysseuse pojal oma murest rääkida.Ta soovitab,et Telemachos rahvakoosolekul käsiks Odysseuse vara raiskavad Penelopeia kosilased majast lahkuda ja ise sõidaks isast teateid kuulama.Telemachos muutubki nüüd julgemaks ja kutsub kosilased turuväljakule. Itaklaste rahvakoosolek.Telemachose ärasõit. Rahvakoosolek algab,Telemachos kaebab kosilaste peale.Antinoos vastab talle.Kõnelevad veel Telemachos ja Alitherses,Mentor ja teised.Pärast koosoleku laialiajamist kosilaste poolt läheb Telemchos mererannale.Athena Mentori kujul lubab talle hankida laeva.Telemachos hakkab reisi vastu valmistuma ja saab abi Eurykleialt.Mehed kogunevad laevale ja sõit algab. Telemachos Nestori juures Pyloses. Telemachos jõuab Pylosesse ja leiab mererannal Nestori ohvripeol.Itaklased võetakse lahkelt vastu.Nestor jutustab ahhailaste kojusõidust.Ta jutustab ka
välja, aga üks hea asi ka lootus(Elpis), see on jäänud tänapäevanigi inimestele lohutajaks õnnetuses. 10. Oidipuse kompleks Teeba kuningas Oidipus tappis saatuse traagilise iroonia läbi oma isa ja abiellus oma emaga. Oidipuse kompleks on Freudi poolt käsitletud termin, mille kohaselt võib poistel avalduda alateadvuslik soov tappa oma isa ja abielluda oma emaga. 11. Nestor tark vana nõuandja, kes andis Trooja sõjas Agamemnonile nõu. Ody poeg Telemachos läks tema juurde isa kohta küsima, kui Ody kadunud oli peale Trooja sõda, aga kahjuks ei teadnud Nestor sittagi. 12. Nektar jumalate jook. 13. Nartsissism eneseimetlus, tuleneb Narkissose müüdist (mida me kõik teame, seega ma ei hakka seda siia kirja panema). 14. Muusad neid oli 9 ja nad olid Zeusi ja Mälu tütred. 15. Morpheus Ta oli unejumala poeg, kes oli osav moondama end mistahes inimolendiks. Ta oli Keyx'i ja Alkyone müüdis, kes olid armastajad. Keyx
1. laul Kasutades ära olukorda, et Odysseuse vaenlane merejumal Poseidon on ära, räägib Odysseuse kaitsja jumalanna Athena tema saatusest peajumal Zeusiga. Kümme aastat kestnud Trooja sõja lõpust on möödunud veel kümme aastat, kuid Odysseus pole ikka veel koju jõudnud. Jumalad otsustavad, et Odysseus võib koju tagasi tulla. Tema poeg Telemachos on 20-aastane ning elab isa majas Ithakal koos oma ema Penelopega, kes on hädas tema kätt paluvate kosilastega, kuna 20. aastat eemal viibivat Odysseust peetakse hukkunuks. 2. laul Athena võtab Mentese kuju, läheb Telemachose juurde, ning julgustab teda isast teateid otsima. Penelope oli lubanud, et kui surilina valmis saab, võtab ta ühe kosilastest vastu, kuid tegelikult harutas ta öösel üles kõik, mis ta päeval oli kudunud, et lina ei saaks kunagi valmis. Samal ajal
Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia" 1. Kes olid Penelope, Telemachos ja Odüsseus? Kus nad elasid? -Penelope oli Odüsseia abikaasa(Naine), Telemachose ema -Telemachos oli Odüsseia ja Penelope poeg -Odüsseus oli leidlik, kõneosav ja vapper kreeka kangelane Trooja sõjas, Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa, Telemachose isa. 2. Miks läks Odüsseus sõtta ja kelle poolel sõdis? -Odüsseus läks sõtta Et vallutada mida pole keegi suutnud vallutada, nimelt troojat. -Odüsseus sõdis Kreeka poolel. 3
joovad, tapavad lambaid ja peavad pidu. Kosilased arvavad, et mida jultunumalt nad käituvad, seda kiiremini annab Penelope alla ja valib neist ühe välja. Täiesti talumatuks muutuvad nad pärast seda, kui saavad teada, et Penelope on neid juba kolm aastat alt vedanud. Et kuidagi edasi lükata talle vastumeelset uut abielu, ütles ta kosilastele, et peab enne valmis kuduma surilina Odysseuse isale, vanale Laertesele. Päeval kootu harutas naine öösel üles, kuid teenijanna reetis ta. Telemachos otsustas minna isa otsima. Ta purjetas oma isa võitluskaaslaste juurde, et Odysseusest midagi teada saada. Talle öeldi, et Odysseus on hukkunud ja ta pöördus koju tagasi. Lõpuks koju jõudnud Odysseusel seisis ees uus katsumus: võitlus kosilastega. Odysseus ei anna kohe teada, kes ta on. Võitluseks jultunud kosilaste vastu on tal vaja liitlasi. Neid ei ole palju: poeg Telemachos, seakarjane Eumaios ja ,,lehmade karjus" , st veel üks karjane Philoitios. Ka Athena ei unusta Odysseust
käsutusse oma väed ja turvised, kuid muinasjutu piirimail. hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Sündmused hakkasid arenema Patroklos jälitab lahingust haaratuna kuningas Adysseuse majas Ithakal, mille troojalasi ning hukkub Hektori käe läbi. valitseja oli juba kakskümmend aastat Nüüd nõustub Achilleus võtma tagasi maha jätnud. Kui Odysseus oli Agamemnoni käst vastu Briseisi ja lahkunud, sündis tal poeg Telemachos. hüvituskingid. Tema viha pöördub Noormeheks sirgunud poeg aga ei ole vaenlase vastu. oma isakodus peremees, sest seal ,,Ilias" lõpeb Hektori surmaga Achilleuse valitsevad kosilased, kes juba kolm käe läbi ja Hektori matusetseeniga. aastat tüütavad tema ema Penelopet. Kõik kagelased peale Odysseuse on Troojast ammu tagasi. Arvatakse, et ta
Odysseuse laeva, mille tagajärjel kõik Odysseuse kaaslased hukkuvad. Odysseusel õnnestub pääseda ja lõpuks satub ta nümf Kalypso juurde mitmeks aastaks saarele vangi. *Samal ajal aga on Ithakas, Odysseuse kodusaarel, kasvanud suureks tema poeg Telemachos, kelle olemasolust ta midagi ei tea. Samuti on kodus naine Penelope, kelle juures on kolm kosilast, kuid mitte kellegagi Penelope abielluda ei taha. Et tülikatest kosilastest vabaneda, pöördub Telemachos abipalvega linnaelanike poole. Sealt abi saamata, otsusatb ta minna isa otsima. Lõpuks saab ta teada, kuidas Trooja langes ja jumal Proteuselt saadud viimase teate kohaselt pidavat Odysseus Kalypso juures vangis vaevlema. *Odysseusel on aga kaitsjaid ja üheks neist on Athena, kes palub Zeusil vabastada Odysseus Kalypso käest. *Odysseus ehitab laeva ja seilab 17 päeva merel, kuni Poseidon teda jälitama hakkab. Jumalate abiga pääseb Odysseous ja maabub rannal, kust leiab ta Alkinoosi
vanakreeka mütoloogias jumalate sõnumitoojate inimestele ning paljude teiste asjade jumal, (rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste) nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Faiaagid olid muinasjutuliselt õnnelik rahvas, kes elas Scheria saarel. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab Odysseus oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud
Ody.vabaks laskma · Kalypso ei ole sellest vaimustatud, püüab sellest välja vingerdada, kuid siiski kuuletub Zeusi käsule · Ody. tegi suure parve, et saarelt koju pääseda · Athena mõtles välja kavaluse: ta muutis end meremeheks ja läks Telemachose juurde koju ja rääkis Telem. et ta tundis tema isa Odysseust; Athena kutusus telemachost üles minema reisile, et koguda infot oma isa kohta; soovitas minna Nestori ja Menelaose juurde infot hankima · Telemachos läks kosilaste juurde, et laeva saada(saadeti pikalt, mõistsid tema mõtte hukka) · Athena muretses Telemachosele laeva, muutis end Mentoriks(mingi mees, keda Telemachos usaldab), ja läks temaga reisile kaasa · kõigepealt sõitis ta vana targa mehe Nestori juurde Nestor ei osanud teda aidata, kuid andis Telemachosele oma poja ja kaariku kaasa ning soovitas minna Spartasse Menelaose juurde · Helena tundis kohe Telemachose ära(kui Telemachos oli Menelaose juurde Spartasse
andis talle rohu, mis aitab teda nõid Kirke võlude vastu. ,,Penelopeia ja Telemachose elu Ithaka saarel, Odüsseus surnute riigis" Sel ajal, kui Odüsseus võitles Trooja linna all ja rändas, käis tema naisel Penelopeial palju kosilasi. Peaaegu kõik Ithaka saare elaniku arvasid, et Odüsseus ei pöördu enam iial tagasi. Penelopeia aga uskus, et ühel päeval tuleb Odüsseus tagasi ja lükkas kõik kosilased tagasi. Odüsseuse poeg Telemachos, kes Odüsseuse lahkumisel Ithakast oli alles noor, oli juba kasvanud tugevaks noormeheks. Kurvastuse ja meelepahaga vaatas ta isamajas märatsevate kosilaste pidutsemist. Telemachos ei suutnud üksi kosilaste vastu midagi ette võtta. Odüsseus sõidab nõid Kirke soovitusel surnute riiki, et teada saada ennustaja Teireisiaselt oma saatusest. Teireisias hoitab Odüsseust puutumast Irinakia saarel päikesejumala Heliose
Odüsseia (22.laul) Homeros 22.LAUL Telemachos leidis Odysseuse ELLUSUHTUMINE Kosilaste tapmine Antinoosi süüdistamine Kõik, kes valitsejale ei Teenijate tapmine olid sobinud, tapeti kosilastega maganud Hooliti perekonnast MIDA KASULIKKU ÕPPISIN SELLEST LOOST? v Ära kunagi kaota lootust, kui keegi lähedane inimene on kaugel. v Isekus ja omakasupüüdlikkus ei lõpe üldjuhul hästi.
Ranet Nüüd 10.R Odüssei a Odüsseia » Vanakreeka eepos » Homeros » Odysseus » 650 aastat eKr. » Ilias Odüsseus » Odüsseus – Ithaka saare valitseja, Penelope abikaasa, Telemachose isa Sisu » Koosolek » Sõnumitooja Hermes » Penelope Ithaka saarel » Odysseust peetakse hukkunuks » Telemachos isa otsingutel » Faiaagid » Faiaakide saar » Odysseuse naasemine Ithakale » Pojaga kohtumine » Telemachose habe » Vibulaskmisvõistlus » Kättemaks Tänan kuulamast!
Odüsseia (2.laul) Homeros 2. LAUL Odysseus 20 aastat eemal, arvatakse, et surnud Penelopeia tänu Odysseuse eemalviibimisele palju kosilasi Telemachos rahvakoosolek; sõitis ära isa otsimise eesmärgil KREEKLASTE MAAILMAVAADE, ELLUSUHTUMINE & KOMBESTIK, JUMALAD SAATUSE SÕLTUMINE KREEKLASTE ELU JUMALAST Abiellumine isa ,,õnnistus" Ennete saatmine kotkad Rahvakoosolekud Inimeste aitamine jumalate Teiste kulul elamine poolt Toidumoon (vein) Jumalate ilmutamine inimeste kehades
I Ithaka saarel * Oli Odysseuse abikaasa Penelope ja poeg Telemachos *Paleesse oli tulnud 100 kosilast, ühegagi neist ei tahtnud Penelope abielluda *Et viivitada kosilase valimisega, hakkas Penelope kuduma äiale surirüüd *Töö ei saanud kuidagi valmis, sest Penelope arutas öösel üles selle, mis oli päeval kudunud II Kalypso saarel *Odysseus on 9 aastat eemal olnud juba kodust *Saadetakse käsk Odysseus koju lasta *Odysseus ehitab parve *Parv jääb silma Poseidonile ja ta süütab selle põlema *Odysseus maandub faiaakide saarel III Odysseuse jutustus
Odysseus jõudis jälle koju Ithakale oma armastatud perekonna juure! Tegevustik "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel,
Trooja hobune Odysseuse kavalus, mis toob võidu Achilleuse kand Peategelane Ithaka kuningas Odysseus Odüsseia pikk seiklusterohke eksirännak Odysseuse eksirännakud pärast Trooja sõda Odysseus oli 10 aastat olnud Kalypso saarel, jumalad lubavad ta koju (jumalad sekkuvad kangelaste ellu) 10 aastat kestev rännak koju Muinasjutuline, igapäevaeluline Retrospektiivne (tegevus katkestatakse, lugeja viiakse minevikku tagasivaade) Penelope Odysseuse naine Telemachos Odysseuse poeg Kangelane määrab ise oma saatuse, eirates keelde, eksides ühiskonnanormide vastu Ei tunne kodu ära ja teda ei tunta unistused ei kattu reaalsusega Amm tunneb O-se ära ta jalgu pestes arm Mees oma naise pulmas veresaun Muinasjutuline lõpp: kuri saab karistada, hea pääseb võidule Lootosesööjate maa (lootose sööja kaotab mälu) Tuultejumal Aiolose saar (paun teekonda takistavate tuultega) Laistrügoonide saar (sarnased kükloopidele)
takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. Odüsseia Kokkuvõte Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke
sõda · sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel Ülevaade Odüsseia sisust · Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel · Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus · Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes · 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks · Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse · Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele · Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjetanud sireenide saarest · Järgmisel päeval toimetavad faiaagid Odysseuse Ithakale · Jumalanna Athena moondab Odysseuse
raevust, Patroklose ja Hektori surmast. Odüsseia vanakreeka Homeros Odysseus, Hermes, Kalypso, Odysseuse eksirännakud pärast u. 650 a. eKr. Penelope, Telemachos, Menelaos, Trooja sõda. Alkinoos, Athena Gilgames akkadi Sin-leke-Unninni Arurule, Enkindu, Shamati, Gilgamesi kangelasteod. Arvatavasti 27. saj. eKr. Humbamba, Istar,Anu,Ellil,Samas, Utnapistim
Peategelaseks on Ithaka kuningas Odysseus. Teema - Odysseuse rännak Troojast sõjast koju. Odysseus hakkab koju minema ja pahandab merejumal Poseidonit. Kõik teised kangelased on jõudnud koju, aga Odysseus mitte. Odysseus on Ogygia saarel nümf Kalypso vangis. Ployphemos (ühe silmaga). Tarkusejumal Athena suhtub Odysseusse hästi. Athena läheb Zeusi juurde. Hermes (käskjalg) saadetakse käsuga, et Kalypso peab Odysseuse lahti laskma. Suureks oli kasvanu Odysseuse poeg Telemachos. Penelope (Odysseuse naine) ei saanud nii kaua üksi valitseda. Tal on palju kosilasi, kes olid teda ära tüütanud. Kosilased nõudsid Penelopet kedagi meheks võtma. Penelope on kaval. Telemachos saadetakse teiste Trooja sõja kangelaste juurde küsima, miks Odysseus koju ei ole jõudnud. Poeg saab teada isa seisust. Telemachos läks isa otsima. II osa Nümf peab Odysseuse vabastama. Odysseus valmistab parve. Poseidon on ikka vihane - saadab merele torme jne. Odysseus satub faiaakide saarele
Midas- Kuningas himustas rikkust, soovis, et kõik mida ta puutub muutub kullaks Minotaurus- Minose naise Pasiphae ja härja värdjalik poeg Daidalos- ehitas laburündi, kuhu Minotaurus suleti Theseus pääses Ariadne abiga laburünti ja tappis Minotauruse Ariadne lõng- juhtnöör Orpheus ja Eurydike- Orpheus armastab Eurydiket kui ta naine sureb varsti pärast abiellumist. Tänu erilisele andele lüürat mängida pääseb Orpheus põrgusse. Tagasi tulle ei tohi Orpheus tagasi vaadata, kuid ta vaatab ikks, kaotab Eurydike.(armastus võidab surma) Paan- karjuste metsalaulik, mängib flööti, teda kuuldse paaniline hirm Daidalose poja Ikaros- hukkus sest polnud mõistlik, lendas päikesele liiga lähedale Prometheus- võitlus türannide vastu, inimestele tuletooja, Herakles vabastas ta Pandora- päästis hädad ja pahed inimeste hulka Tantalose piinad- Hadese tiigis põlvili, söömata joomata, on ilma sellest, mis on näiliselt võimalik Sisyphos- peab ränkrasket kivi m...
"Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetadaPylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas,
Archilleusega. Hadese ennustaja Tereisias ütleb, et nad lõpuks jõuavad koju. Nad ei lange sireenide ohvriks. Sai hakkama kahe merekoletisega, jõutakse päikesejumal Heliose saarele, kus mehed keelust hoolimata surmavad pühasid lehmi päikesejumala karjast. Helious palub Zeusilt abi, saab loa laevamehi karistada. Lõpuks jõuab Odysseus koju. Tema naine Penelope on meest truult oodanud, tõrjunud tagasi kosilasi. Mehe eemaloldud aastaid on 20. Selle ajaga on suureks kasvanud ka poeg Telemachos, kellega isa kohtub rannal. Ta on tundmatuseni muutunud. Tema tunneb ära kunagine vana amm armi järgi. Odysseus otsustab minna koju kerjusena, et koos pojaga kosilastest vabaneda. Odysseus võitleb kosilastega, abiks Athena ning mees võidab. Luule 1. Eleegia- kurvatooniline luuletus, mis oli kirjutatud kaksikvärssides 2. Jamb- vanakreeka pilkeluuletus 3. Meelika- jagunes monoodiliseks ja koorimeelikaks 4
Sõjas osalevad ka jumalad, kes toetavad nii ühte kui teist poolt, ässitavad võitlejaid ning takistavad konflikti rahumeelset lahendamist. ,,Odüsseia" Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke
Antiikkirjandus- Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus(loodud 8.saj eKr-5.saj pKr), need 2 olid lähedaselt nii ajaliselt kui ka tüübilt ning ka neid sünnitanud ühiskond oli sarnane. antiikkirjanduse aluseks on olnud rahva suulise loomingu liigid (müüdid,loitsud, laulud, vanasõnad jne) Rapsoodid- rändlaulikud, kes ei laulnud, vaid deklameerisid värsse. Aoidid-kutselised laulikud, nad olid laulude loojad, kes esitasid oma laule lüüra saatel. Homeros-pime laulik, kes lõi ,,Iliase" ja ,,Odüsseia". Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera, Athena,Poseidon(mere), Hermes(jumalate käskjalg),Hepaistos(sepp) Roomlaste(troojalaste) tähtsamad sangarid: kuningas Priamos, vägesid juhatas ta poeg Hektor, tuntuim v...
3. Menelaose ja Parise kahevõitlus 4. Pandarose vibulask rikub vaherahu 5. Hektori jumalaga jätt Andromachega (Hektori naine) 6. Patroklos läheb võitlusse Achilleuse rüüs ja relvadega. Hektor tapab Patroklose ja võtab tema sõjarüü ja relvad 7. Achilleus leinab sõpra 8. Achilleuse ja Hektori kahevõitlus. ,,Odüsseia" Odysseus oli sõjas 10 aastat ja seikles veel 10 aastat enne kui jõudis Ithakale. 1. Telemachos isa otsinguil. Penelope kosilastega hädas. 2. Hermes, jumalate käskjalg, toob saarel Ogygial 7 aastat viibinud Odysseusele Zeusi otsuse alustagu koduteed. 3. Poseidon, merejumal, purustab parve. Odysseus satub faiaakide maale. Alkinose tütar Nausikaa avastab ta. Odysseus jutustab oma loo: lotofaagide saarel (toit paneb unuastama kodumaa) kükloop Poluphemose küüsis.
Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskijalanna nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures, allmaailmas,
Tegevustik "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümpusel. Saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele jaSpartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut Faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloopPolyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke , allmaailmas, pääsenud koletiste Skylla ja Charybise käest, mööda purjet...
See eepos on järg “Iliase” eeposele. “Odüsseia” sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide ehk lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures,
"Odüsseia" Selles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid Kirke juures,
Sinu kool Referaat Homeros Koostas: Sinu nimi Klass: Sinu klass Juhendaja: Sinu juhendaja Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Elulugu...............................................................................................................................4 ...
*"Odüsseia" Selles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lootosesööjate saarel, kükloop Polyphemose juures, tuultejumal Aiolose saarel, nõid
Agamemnon – Atreuse poeg, Menelaose vend, Mükeene kuningas, kreeklaste vägede juht Aias Telamoni poeg, Ahhaia vägilane Hektor – Trooja prints ja troonipärija Menelaos – Atreuse poeg, Agamemnoni vend Nestor – vana ning elutark ahhailaste juht Pylosest Odysseus – Laertese poeg, hakkaja ahhailane, suur strateeg. Patroklos – Menoitiose poeg, Achilleuse parim sõber, võibolla ka armastatu Odüsseuse tegelased: Odysseus, Telemachos, Penelope, Menelaos, Alkinoos, Lüürika mõiste, kujunemine, liigid, teemad, autorid. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne, vahetu kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. 7. sajandil eKr hakkas Lesbose saarel arenema kreeka lüürika. Mitmed lüürikažanrid pärinevad antiikkirjandusest eleegia jamb ja meelika. Lüürika teemad on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted.
Penelope truudus Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Odysseuse kodusaarel Ithakal olid kõik peale Penelope ja Telemachose veendunud, et Odysseus on surnud. Rahvas aga pidas Penelopet leseks ning leidis, et tal oleks tulnud uuesti abielluda. Ümbruskonna saartelt käis Penelopel palju tooreid, jultunud, liiderlikke kosilasi, kes raiskasid Odysseuse toiduvarusid, jõid tema veini ja käsutasid teenijaid. Penelope ega Telemachos ei saanud suure meesteväe talumatuse vastu midagi teha. Penelope lootis, et kosilased tüdinevad ootamisest, sest naine rääkis, et ei või enne mehele minna, kui pole valmis kudunud surilina oma mehe isale. Töö aga ei saanud ega saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus. Kosilased said selle teada ning hakkasid ikkagi tema juures käima. Lõpuks leidis Penelope varakambrist
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2012.a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Iseloomustage antiikkultuuri kajastamise viise ja võimalikke funktsioone filmis. Tooge näiteid. Film võib olla 1) müüdil põhinev Heraklese filmid, sari Hercules: the legendary journeys (Kevin Sorbo) 2) ajaloosündmusel põhinev ,,300" ,,The 300 Spartans" 3) müüte ja ajalugu põimiv ,,Trooja" 4) fiktsioon Fiktsiooni puhul on filmi süzee väljamõeldis, ent selles on antiigielemente, kas olustiku näol (Game of Thrones),...
Sel saarel elas muinasjutuline faiaakide rahvas, kes olid osavad meresõitjad. Selle rahva kuningas Alkinoos võttis Odysseuse lahkesti vastu, jagas talle ohtrasti kinke ja varustas tema jaoks laeva kojusõiduks. Sel ajal, kui Odysseus võitles Trooja linna all ja rändas, käis ta naisel Penelopel palju kosilasi. Nad arvasid, et Odysseus ei pöördu enam iial tagasi, Penelope aga uskus oma mehe tagasipöördumist ja lükkas kõik kosilased tagasi. Odysseuse poeg Telemachos, kes Odysseuse lahkumisel Itakast oli alles nooruke, oli kasvanud tugevaks, õitsvaks noormeheks. Kurvastuse ja meelepahaga vaatas ta isamajas pidutsevate kosilaste märatsemist. Kuid ta ei suutnud üksinda midagi ette võtta paljude vastu. Kord oli ta asunud isa otsinguilegi, kuid mitte midagi teada saamata pöördus ta tagasi. Odysseus teadis, mis tema kodus toimus. Seepärast otsustas ta koju ilmuda mitte oma harilikul kujul, vaid rändkerjuse näol. Tema majas pidutsesid parajasti kosilased
1.12.saj renessansi lähenemine antiikkirjandusele Taasavastati käsikirju, elustati antiikaaj kirjanduszanre.Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.saj ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vana-Kreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2.Modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja –kunstile. Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajalooline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastišši (teos,mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust); kirjanikud tajuvad, et „kõik on juba varem olnud“, ei püütagi olla originaalsed, fragmentaalsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu, ideede lõtv seotus, paranoilisus, kindla teemaderingi eristamatus. Postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule, kunstiteostesse tuu...
juures Odysseus 7 aastat vangis on olnud, ja käsivad tal kangelase vabastada. Odysseus ehitab kojuminekuks parve ja on peaaegu kodus, kui Poseidon teda märkab ja talle tormi kaela saadab, mis viib Odysseuse kaugele faiaakide saarele. Seal vajub ta kokku ning kohalikud leiavad ta ja võtavad sõbralikult vastu. Kohalik laulik hakkab Trooja sõjast laulma, mille peale Odysseus oma isiku paljastab ja räägib oma seiklustest. Samal ajal läheb Ithaka saarel Telemachos oma isa kohta uurima. I Lotofaagide ehk lootosesööjate maa. Kõik elanikud on lootose tõttu unustusse vajunud. Nutikal kangelasel õnnestub sealt pääseda. II Kükloopide, Poseidoni laste, maa. Nad satuvad ühe lambaid pidava kükloobi Polyphemose koopasse, kes hakkab järjepidevalt mehi sööma. Odysseus tutvustab ennast kui „Mina Ise“ ja pakub koletisele veini ja pärast selle tarvitamist jääb too magama, tänu millele õnnestub Odysseusel oma meeskonnaga ta silma pimedaks torgata
Antiigipärand Euroopas Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Vastus: Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja -kunstile? Vastus: Antiikaja teemade ja tegelaste sidumine kaasaja valupunktidega, progress vs võõrandumine, uue (ja alternatiivse) otsingud, pidev enda ületamise püüe, kunstivoolude teke (st uue otsimine!!), indiviidi tähtsustamine! Modernismi hoiakut iseloomustavad eelkõige uue otsingud nii väljendusvahendites (kunst, kirjandus) kui ka ühiskonnas (elu- ja riigikorraldus), mis on märk modernismi...
Antiigipärand Euroopas . Küsimused ja teemad kordamiseks 2013. a. sügis. 1. Iseloomustage 12. saj. renessansi lähenemist antiikkirjandusele. Taasavastati käsikirju, elustati antiikaja kirjanduszanre. Võeti kasutusele müüdimotiiv, antiigi temaatika. Tekstide tõlkimine teistest kultuuridest, 12.sajandi Ladina keele õpetlased keskendusid peaaegu täielikult Vanakreeka ja Araabia tekstidele, mis rääkisid loodusteadustest, filosoofiast ja matemaatikast. 2. Millised on modernismi ja postmodernismi lähenemisviisid antiikkirjandusele ja kunstile? Postmodernismi ühtsete joontena on tuvastatud: ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) kasutatakse pastissi (teos, mis teadlikult jäljendab ühe või mitme kirjaniku, koolkonna, ajastu stiili, sõnavara ja lausestust) ; kirjanikud tajuvad, et ,,kõik on juba varem olnud", ei püütagi olla originaalsed fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu ideede...
võtta, ngu soovivad 22. laul Achilleus ja Hektori kahevõitlus, Hektori surnukeha rüvetamine 23. laul võitlusmängud Patroklose auks 24. laul Priamos lunastab välja Hektori surnukeha, Hektori matused ,,Odüsseia" ,,Odüsseia" ( Ithaka saare valitseja Odysseuse seiklused ) 1. laul Odysseus viibib Ogygia saarel nümf Kalypso juures. Jumalad otsustavad ta koju lubada. Jumalanna Athena soovitab Odysseuse pojal Telemachosel sõita isa kohta teateid nõutama. 2. 2. laul Telemachos külastab Pylost ja Spartat 5. laul Kalypso lubab Odysseusel minna, Odysseus satub merehätta 6. laul Odysseus kohtub Scheria saarel faiaakide kuninga tütre Nausikaaga 7.-8. laul Odysseus faiaakide juures Alkinoose lossis. Demodokos laulab Trooja vallutamisest. 9. laul Odysseus teeb faiaakidele teatavaks oma isiku ja jutustab seiklustest Lootosesööjad, kükloopidesaar. Seiklused kükloop Polyphemose koopas ning sealt põgenemine. Kükloobi needus. 10
iseloomustus; II Juhan Liivi luuletuse peastesitus: meeleolu ja sõnumi sõnastamine; kõnekujundid luuletuses EEPOS- "Odüsseia" Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse nainePenelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20. aastat eemalviibivat Odysseust peetakse hukkunuks. Odysseuse poeg Telemachos otsustab isa otsinguil purjetada Pylosele jaSpartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas võtAlkinoosab Odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul jutustab viimane oma seiklustest pärast Trooja vallutamist. Ta on viibinud kikonite maal, lotofaagide(vanakreeka mütoloogias rahvas, kes elas ühel saarel Põhja-Aafrika lähedal ning
Poseidon, kes on merde jumal kisuab teda samuti, sest O torkas ta poja kükloobi silma peast. Jumalate koosolekul otsustatakse Odysseusele appi minna. Athena võtab O sõbra kuju ka rändab ta koju, poja Telemachosega rääkima, keda ta õhutab minema reisile, et otsida teateid isa kohta. Majas on palju Penelope kosilasi, kes on pillavad ja raiskavad Odysseuse varandust ning Athena õhutab Telemachost neid ära ajama. Selles laulus soovitabki A poisil Nestori ja Menelaose juurde rännata. Telemachos saab sellest jutuajamisest innustust, õhutab isegi ema olema kannatlik. Lõpuks kutsub ta järgmiseks päevaks kokku koosoleku. Lugesin veel ka 23. laulu. Selleks ajaks oli Odysseus tapnud kõik kosilased ja tahtis nüüd ennast Penelopele paljastada. Vana kunagine O hoidja Eurykleia kutsuski Penelopeiat alla. Naine tuli, kuid oli algul väga umbusklik, alles pärast seda, kui Odysseus oli väga täpselt kirjeldanud nende abieluvoodit, et kuidas ja millest ta selle
„Ulysses“. Ulysses on iiri kirjanik James Joyce´i romaan ning on modernse kirjanduse üks tähtsamaid teoseid. Esimest korda ilmus raamatuna 1922. Aastal, enne seda ilmus järjejutuna ajalehes. Raamat kirjeldab peategelase Leopold Bloomi rännakut läbi Dublini ühel tavalisel päeval, tema naine on Molly Bloom ( tõmmatakse paralleele tema ja Penelope vahel) ning kolmas peaosaline on Stephen Dedalus (tõmmatakse paralleele tema ja Telemachuse vahel). Poeg otsib isa- Telemachos otsib Odysseust, Stephen otsib isa, Bloomi poeg on surnud Veel paralleele: 1.) Esimesed peatükid on pühendatud Telemachosele/ Stephen Dedalusele, Odysseust/Leopold Bloomi tutvustatakse alles hiljem; 2.) Nii L. Bloom kui ka Odysseus on rändajad, esimene on rändlev juut, teine meremees, kes otsib koduteed; 3.) Joyce´i Kalypso ja Penelope on samas isikus- Molly Bloom, kuigi abikaasade suhe
eest nende laev tormi ajal purustati. Odysseus vaevu pääses Skylla ja Charybdise koletistest. Peale 9 päeva meres, sattus Odysseus lõpuks Kalypso juurde. Kui ta oli ma loo ära jutustanud, lahkus Odysseus faiaakide juurest ning naases koju. Samal ajal aga, kui Odysseus meres eksles, kogunesid tema naise Penelope juurde kosilased, kes tahtsid kogu Ithaka kuninga varanduse endale saada ning mitmeid aastaid elasid nad seal saarel. Telemachos, Odysseuse poeg, käis vahepeal isa sõprade juures, et uurida mis on tema isast saanud. Teos lõpeb sellega, et koju tagasijõudnud Odysseus tapab kõik ülbed kosilased ning taas ühineb oma perega. ,,Kuningas Oidipus" Kuningas Oidipus räägib mehest, kellele oli saatus juba ette määratud. Kuna tema isa Laios oli pattu teinud, määrati tema lapse saatuseks tappa enda isa ja abielluda enda emaga. Laios proovis sellest pääseda nii, et ta laskis tappa enda
Agamemnon sunnitud tagasi andma Kreeka preestri tütre, võttis selle asemel Ach lemmikümmardaja. Patroklos palub sõjas Ach turviseid ja too annabki, Hektor tapab Patroklose, Ach tapab Hektori (Trooja kuninga poeg) ning teotab laipa. Priamos tuleb kreeklaste juurde surnukeha küsima, eepos lõpeb matustega. ,,Odüsseia" Ithaka kunn Odysseusest, tegevus kestab 40 päeva, kümme aastat pärast Trooja sõda, 24 laulust koosneb. Penelope ootab kodus kosilasi, kuna O arvatakse surnud olevat, Telemachos otsib oma isa, O'd. O satub meresõitjate saarele, hakkab oma lugu jutustama: lootosesööjate maa, kükloopide saar, fajaakide laul O'st, hiiglase silma välja torkamine. Tuulejumal Aiolus annab tuulekoti, Ithaka juba paistab, kui O kaaslased avavad koti à torm, satuvad inimsööjate saarele, laevad hävitatakse, vaid üks jääb alles. Seal elab O nõid Kirke juures ühe aasta, käib allilmas, näeb Kreeka kangelasi. Möödub sireenide saarest, Heliose veiste
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
eia. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso Odysse juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. use Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel eksirän Ithakal kosilaste käes, kuna Odysseust peetakse hukkunuks. nakud“ Tema poeg Telemachos purjetab isa otsingutele pylosele ja Spartasse. Sparta kuningalt Menelaoselt saab ta andmeid oma isa kohta. Kalypso juurest lahkunud Odysseus satub pärast merehädas olekut faiaakide saarele. Saare kuningas Alkinoos võtab odysseuse lahkelt vastu, pidusöömingul
O suurim soosija oli, aitas O'd tema rännakutel enim. Ta otsustas lõpuks, märgates, et Poseidonit, kes oli etiooplastele külla läinud, Olümposel pole, teistelt jumalatelt abi paluda. Sedamaid tõi Athena O teema jumalatele meelde. O oli nümf Kalypso käes vangis. Nümf armastas Kalypsot väga, kuid O igatses Penelope ja kodu järele. Zeus saatis Hermese Kalypso juurde teatega, et ta peab O vabaks laskma. Athenale meeldis Telemachos, kes oli arukas, tasakaalukas ja usaldatav mees. Athena läks T juurde meremehe kujul ning T võttis ta hästi vastu. Athena päris, mis pummeldamine (kosilased) majas toimub. Selle peale rääkis T juhtunust ning oma kartusest, et isa on surnud. Athena arvas selle loo häbiväärse olevat. Ta teatas T'le, et O'st võivad teada enim Nestor ja Menelaos. Siis Athena lahkus ja T taipas, et meremees oli jumal olnud. T teatas majalistele,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
