laulutüüp Villanella – matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatult algelise kõlaga Balletto – tantsulaul, millele on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid (fa-la-la vms.) Prantsuse šansoon • Valdavalt oli šansoon 4-häälne • komponeeritud üsna sarnaselt motetile • Eristatakse kaht laulutüüpi: a) meloodilised ja sentimentaalsed b) kiiretempolised ja lõbusad Enamasti on need armastuslaulud Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise, tihti ka religioosse alltekstiga Luteri koraaliks kutsutakse Saksa protestantlikku kirikulaulu Renessansi heliloojad Giovanni Pierluigi da Palestrina (1526 - 1594) Orlando di Lasso (1532-1594) Protestantism 1517. a. naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele oma kuulsad 95 teesi Protestantism on reformatsiooni tulemusena katoliku kirikust eraldunud kirikute ja usulahkude ühine nimetus Reekviem ...
Muusika KT ! Mis iseloomustab keskaja inimese ja kultuuri olemust? Keskaeg erines teistest ajastutest selle poolest, et seadis suurimaks väärtuseks maailmas mitte inimese, vaid jumala. Inimene oli jumala ori Jumala teenimine päästis inimese. Arvati, et jumal oli maailma valmis teinud ja inimesel polnudki loominguks enam võimalust. Gooti arhitektuur -vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. Missa-pidulik jumalateenistus Kõik on ladina keeles Mõisted: Gregooriuse koraal. • Gregooriuse koraal – keskaja kultuuri osa • Muusika allub sisule-üks häälne • Kogu viis kõlas algusest lõpuni ühesuguse tugevusega • Sisu: palved, usulised tekstid Mis iseloomustab renessanssi i...
Muusika ajalugu 10. klass Muusikastiilid: Gooti 13-16 saj. Renessanss 14-17 saj. Barrokk 17-18 saj. Klassitsism 18 saj. II pool - 19 saj. Romantism 19 saj. Modernism praegune aeg Vanaaja muusika: Väga kõrge arengutaseme saavutas muusikakultuur juba muistsetes orjanduslikes riikides nagu Egiptus, Babüloonia, Hiina, India, Süüria ja Palestiina. Vanaajal oli muusikal väga suur tähtsus, seda võrreldi jumalate keelega. Ka jumalaid peeti muusikuiks. Antiikaja rahvaste muusika kultur oli erinev. Egiptuses armastati suursugusust ja väärikust, Idamaades aga eelistati eeskätt lärmakat muusikat.Vaatamata kõigele on antiikaja rahvaste muusikal ka palju ühiseid jooni. Muusika kuulus tavaliselt tantsu ja luule juurde. Selline luule ja tantsurütmidega seotud muusika oli tavaliselt ühehäälne. Täiuslikul kujul esines antiikmuusika 5-4 saj. e.Kr Kreekas, kus omistati muusikal...
motett keerulised teosed, haritlaste seltskonna laul, kõrgseltskonna ilmalik polüfooniline laul ars nova ajastu lõpp ars subtilior ajastu, mis ei sünnita uusi muusikavorme ega -zanre, iseloomustab õukondlikult peen ja maneerlik kunst MUUSIKA 14. SAJANDIL ITAALIAS trecento peen, ilmalik madrigal 2-häälne lauluvorm, mille teemaks on karjuseidüllid ja armastus caccia 3-häälne, lauluhäältes üks jahib teist kaanon + pillisaade Jacapo da Bologna tema madrigal on ainus säilinud Petrarca viis Giovanni da Cascia e Johannes de Florentia Fransesco Cadino oli pime muusik pole kirjutanud ühtegi vaimulikku teost, vaatamata sellele, et ta oli kirikutegelane PAROODIA MISSA põhilaulud ühendab tervikuks polüfooniline teos MOTETT võib laenata, mitte ise teha 4-häälsus polnud välja kujunenud: sopran, alt, tenor Oluline: 15. saj motett võetakse kirikusse tagasi motett ilmalik polüfooniline laul ars nova zanr
Motett muutus sai esinduslikumaks zanriks, on ühes keeles ja kõigis häältes lauldi sama teksti. Itaalia kultuuri 14.saj nim Trecentoks. Sellel ajal tõusis esile elegantne ilmalik seltskonnakunst ning tagaplaanile jäi vaimulik muusika. Kõik Trecento heliloojad kujutasid enamasti madrigale. Madrigal on ilmalik laul, mis tekkis 14.saj. Madrigalid olid enamasti 2häälsed ning teemaks oli armastus ja karjaseidüllid. Selle keerukamaks vormiks on cacia, milles 3 häälena kasut instrumenti. Madalmaadefsuhfu sest see ühendas jooni eri maadelt ja saavutas universaalsuse ning üldmõistetavuse. Lasso 5. Põlvkonnast. Elas 16 sajandil. Prantsusmaa, 3korda röövitud. 12 aastasena viidi itaaliasse. 1553 aastal sai temast Rooma Lateraani kapellmeister, mis annab talle
Taanduma hakkas see tava umbes 20.sajandil. Muusika levikule andsid tugeva tõuke nooditrükitehnika leiutamine 15. ja 16.sajandi vahetusel, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Iseloomusta madrigali. 16. sajandi klassikaline itaalia luulevorm. Polüfooniline(mitmest võrdse tähtsusega häälest) Madrigalid on enamasti tõsised armastuslaulud. Iseloomustab vaba värsivorm, puänt(teritatud lõpplahendus) paaris viimases värsireas. Varajane madrigal oli 4-häälne. Hiljem kirjutati juba 5- või 6-häälsele ansamblile. Madrigal sai alguse 2-häälsest karjuselaulust Missugused olid olulised muutused instrumentaalmuusikas? vokaal-ja instrumentaalmuusika hakkasid omavahel eralduma. algul oli improvisatsioon. võeti kasutusele uued pillid näiteks lauto, klavessiin ja klavikord 17.sajand kujunes välja noodikiri tabulatuur, see ei märkinud helikõrgusi vaid mänguvõtteid.
BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL) 1660-1750 Barokk - ebatavaline, kirg, ülepaisutatud, liialdav. Eu riikides valitses monarhia, seega absolutism. Kodusõjad:30 a'ne sõda (1618-1648). Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskus Rooma (paavst oli seal). Tähelepanu oli emotsioonidel ja tunnetel. Barokk oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Polnud ühtlane ja üleeuropaline stiil, omane maadele, milles valitses katolik kirik (Itaalia, Hispaania, MM-de lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika üldiseloomustus ja vokaalmuusika Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, enamik selle ajastu muusikažanre. Barokiajastule iseloomuliku meloodia saadet tähistab mõiste : b asso continuo-katkematu bass, generaalbass e nummerdatud bass (pause pole). Mängitakse pilli:1)bassipill (tšello, viola da g...
RENESSANSS Sissejuhatus Renessanss (pr.k. renaissance-taassünd) sai alguse Itaaliast 14. sajandil. 14. sajandil kujunesid eeldused uue poliitilise, vaimse ja kultuurilise olukorra tekkeks Euroopas. Tänu maadeavastustele kui ka loodusteaduste kiirele arengule muutus inimese ettekujutus maailmast. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi keskus. Toimus ilmalikustumine. Ilmaliku ja sakraalse piirid kadusid. Palju esines iroonilist hoikaut kiriku suhtes (nt G.Boccaccio "Dekameron"). Hakati palju looma ilmalikku kunstmuusikat. Esile kerkis humanistlik mõtlemine, st suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Sellel perioodil tehti palju avastusi/teadussaavutusi: 1.) püssirohi 2.) trükikunst - Johannes Gutenberg 3.) "Maa tiirleb ümber päikese." - Mikolaj Kopernik 4.) Teleskoop - Galileo Galilei 5.) Ameerika avastamine 1492 - Christoph Kolumbus 6.) Veepumbad, muusikariistad - Leonardo da Vinci 7.) Nooditrükitehnik...
1 Mis on: Avamäng-Lavateose või vokaalinstrumentaalse suurteose instrumentaalne, tervikliku osaga sissejuhatus. Reekviem-Leinamissa surnute mälestamiseks. Fuuga-Polüfooniline 2-5 häälne teos, millel on kolm osa. Programmiline muusika-Instrumentaalmuusika, millele helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks. Prelüüd-Sissejuhatus muusikalisele teosele. Nokturn-Instrumentaalpala ööst ja armastusest. Aaria-Saatega vokaalmuusika zanr. Libreto-Vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus. Polonees-3/4 taktimõõdus Poola rahvatants. Ooper-Muusikaline lavateos, milles enamasti esitatakse kogu tekst lauldes. Ekspositsioon-Kunstiteoste, näituse-või muuseumieksponaatide väljapanek Oratoorium- Koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline heliteos. Concerto grosso-Esimene orkestrizanr. Kontsert-Muusikateose ettekanne. Zanr-Kunstiloomingu sisu iseloomust tingitud kirjutamisvorm. Vo...
RENESSANSS. renessanss (pr. k. renaissance, it. k. rinascimento=taasünd), varakodanlik mõtteviis urbaniseerumine e. linnastumine pangandus, jõukuse tähtsustamine inimene + loodus, inimlikkus Firenze - renessansi häll, vararenessansi keskus, Toskaana maakonna pealinn, linna asutasid etruskid , oli lühiajaliselt taasloodud Itaalia Kuningriigi pealinn (1865-1871), Protorenessanss eelrenessanss, antiiksete stiilielementide kasutamine enne renessansi aega; vararenessanss u. 1430-1500 a. kõrgrenessanss u. 1500-1527 a. 1527. a. Rooma vallutamine manerism - 1520. aastad I arhitektuur II skulptuur III maalikunst I arhitektuur 1. Firenze toomkirik Santa Maria del Fiore - 13., 14. sajand, lakooniline sisustus, Filippo Brunelleschi (1377-1...
selget mõistetavust. Millised žanrid on esindatud Palestrina loomingus? Iseloomusta mõne märksõnaga tema muusikat! -Motett -Hümn -Missa -Magnificat Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus. Oma ajastu taustal mõjub tema looming võrdlemisi konservatiivsena. Kuidas on Palestrina looming mõjutanud muusikalugu ja muusikaharidust? Sellest sai polüfoonilise muusika komponeerimise eeskuju, tekkis õpetus nimega kontrapunkt. Mis on madrigal ja mille poolest erineb ta teistest ilmalikest lauludest? Madrigal on enamasti tõsine armastuslaul, filosoofilise, erootilise aga tihti ka religioosse alltekstiga. Erineb teistest ilmalikest lauludest oma kunstilise lihvituse ja õpetatud väljenduslaadi poolest. Mille poolest erineb inglise madrigal itaalia omast? Inglise madrigal on rahvalikum kui selle Itaalia eeskuju ja tekstid ei vasta üldiselt nii kõrgetele nõuetele. Nimeta renessansiajastu heliloojaid (min. 3-4)! -Johannes Ockeghem
Muus. *lauto, klavessiin, klavikord, *täiust. keelpille- viiul (tähtsaimaks instrum. spinett, viola da gamba, soolopilliks), vioola, tsello, kontrabass pommer, trompet, tsink, *konstrueeriti põikflööt, fagott krummhorn. *võeti kasut. haamerklaver *Täiuslikuks peeti inimhäält. *Popul. oboe, plokkflööt Zanrid, *Ilmalikus motett, madrigal, *Ooper (opera seria, opera buffa), vormid caccia, sansoon, frottola, oratoorium, kantaat, passioon, villanella, balletto, instrument. kontsert, concerto grosso, instrumentaalne tantsumuus. instrumentaalne tantsusüit, fuuga *Vaimulikus missa (reekviem), madrigal, motett, saksam. luteri koraal. Heliloo- *Guillaume de Machaut *Johann Sebastian Bach
sansoon- prantsuskeelne(ilmalik,polüf) armastuslaul. Frottola-õukondlik laulutüüp. Villanella-laula, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. Balletto-tantsulaul *tsükliline kontsertmissa, selle erivorm on reekviem. VARARENESSANSS 14. saj :PRANTSUSMAA:* keskused Pariis ja Avigon *kujunes välja missatsükkel *esinduslikuim zanr=motett *ilmalik polüf laul *ars nova- uus kunst, Philippe de Vitry, väljapaistvaim helilooja=Guillaume de Machaut. ITAALIA* madrigal, caccia* Francesvo Landino- kirj ballaatasid(ja ainult ilmalikke teoseid) KÕRGRENESSANSS 15.saj *Madalmaade vokaalpolüfoonia *keskus Burgundia* Habsburgide õukond *uus kõlaideaal:terts ja sekst *tekst, rütm, muusika-tähtsaim on meloodia *kirikumuusika-missa tähtsaim, motett lihtsamaks *Ilmalik polüf laul, kaanon *kuulsaim helilooja-Josquin Desprez, Orlando di Lasso. HILISRENESSANSS 16.saj ITAALIA *ilmalikui laulu tüübid tekkisid:frottola, villanella,balletto, madrigal
- 16. sajand. Renessanss jaguneb 3 perioodiks: vara-, kõrg-, hilisrenessanss. Muusikaline renessanss on seotud pigem Madalmaadega. Ilmalikud zanrid ilmusid vaimulike kõrvale. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui rikkamate kodanike kodudes. Kutseliste muusikute koolitamiseks loodi erilised õppeasutused, millest kujunesid välja konservatooriumid. Kirikumuusikat esitasid kirikukapellid. 14. saj. sündis mitmehäälne ilmalik laul madrigal. Sageli põhinesid renessanssi aegsed laulud rahvaviisidel. 16. saj. hakkasid vokaal ja instrumentaal muusika teineteisest eralduma. Uudsetest pillidest võeti kasutusele lauto, klavessiin, klavikord. Vokaalmuusika populaarsusest tulenevalt peeti täiuslikemaks instrumendiks inimhäält. Leiutati nooditrükitehnika ja kooliharidus laienes, mille hulka kuulus korralik muusikaõpetus. Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto.
suur tähendus saksa muusika edasisele arengule; muusika on jõuline, värvirohke, julge, impulsiivne; zanrid: ilmalik laul, missa, motett, villanella, sansonett Veneetsia koolkond: Andrea Gabrieli(1520-1586) missa, psalm, motett, oreli- ja ansamblimuusika Giovanni Gabrieli(1555-1612) (A. Gabrieli vennapoeg) tseremoniaalmuusika (mitme koori) Giovanni Pierluigi da Palestrina(1525-1594) looming tasakaalukas ja konservatiivne; zanrid: missa, motett, hümn, magnificat, ilmalik ja vaimulik madrigal. Clement Janequin sansoonizanri kuulsaim esindaja Hans Sachs kuulsaim meistersinger John Taverner(1490-1545) 16. sajandi 1. poole väljapaistvaim inglise helilooja; 8 missat ja 28 motetti John Dowland Inglise ilmaliku laulu üks autoreist, näiteks ,,Flow my tears" ja ,,What if I never speede" Ars nova uus kunst, tähistab muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380, sillutas teed renessansiajastule muusikas, võeti kasutusele eristamaks oma põlvkonna muusikat varem
Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus ja Agnus Dei Esimese muusikaliselt tervikliku heliteosena on säilinud Guillaume de Machaut'i loodud missatsükkel Messe de Notre Dame Reekviem Liturgilise muusika vorm ja zanr, mis põhineb katoliku kiriku leinamissal reekviemil Aluseks on katoliku kiriku reekviemi tekstid Requiem aeternam, Dies irae, Confutatis, Lacrimosa Esimesena reekviemi polüfooniliselt mitmehäälselt komponeeris Johannes Ockeghem (1410-1497) -"Missa pro Defunctis" Madrigal Madrigal on tõsine itaalia polüfooniline lauluzanr, mille sisuks on armastus või loodus Kajastasid nii igapäevaseid elusündmusi kui ka tundeteemasid Kirjutati nii rõõmsaid, nukraid kui ka traagilise sisuga Õitseajaks peetakse 16. sajandit Varase madrigali suurim meister oli Jacob Arcadelt Guillaume Dufay 1397 1474 Vararenessansi flaami helilooja ja muusikateoreetik 15. sajandi keskpaiga kõige kuulsam ja mõjukam euroopa helilooja Tegutses peamiselt Itaalias
*RENESSANSS *14-16 saj *tekkis keskaja lõpusajandil *tähendab tõlkes taassündi *kirikuvõim hakkas kõikuma ning kirik ei olnud enam inimese maailmapildi kesktelg *huvi orbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiik eeskujusi järgiv, vaimsest hindav iseteadlik inimene *humanistlik mõtlemine, iluideaal üldistab inimest ja elu ennast *itaalia on renessansi sünnimaa *perioodid: 1)varasrenessanss 2)kõrgrenessanss 3) hilisrenessanss *arhitektuur: antiigi eeskujul eelistati kiriku arhitektuuris kuppelehitisi *hakati rõhku panema ilmalikele ehitistele( palazzod) *maailikunst: michelangelo, Leonardo da vinci, raffael * VARARENESSANSS 14 saj *prantsusmaa: *suurimad muusika kultuurikeskused olid pariisis Avigon *tekkis uus muusikastiil ARSNOVA *lõplikult kujunes välja ordinaariumi osadest Missa tsükkel *keskaegse kirikliku tarbemissa asendab nüüd konstertmissa *kohe tagsi *kõige esindlikumaks zanriks sai motett- renessansi ajastul ühes keeles ja ...
- peen ja maneerlik õukondlik kunst - rütmisüsteem muutus keerulisemaks - julged kõrvalekalded traditsioonilisest helisüsteemist - muusikaelu keskuseks Avignon (vaimulik) ja Saragossa (ilmalik) - paavsti kapell koondas paljusid andekaid muusikuid üle maailma Muusika 14. sajandi Itaalias trecento Õitsenguaeg: maj. tõus, humanismi sünniaeg. Trecento-muusika on ilmalik seltskonnakunst. Madrigal tähtsaim lauluvorm 14. saj Itaalias. Enamasti kahehäälne, ülemine hääl liikuv ja kaunistusterikas. Sisuks armastus ja karjuseidüllid. Selle keerukam vorm on caccia, kus kolmas hääl on tavaliselt instrument. Varase trecento tähtsaim helilooja oli Jacopo da Bologna, samuti Giovanni da Cascia, kes kirjutasid peamiselt madrigale. Suurkujuks oli pime muusik Francesco Landino, kes ei kirjutanud ainsatki vaimulikku
Vaimuliku muusika kõrval oli väga populaarne ilmalik polüfooniline laul. Madalmaade polüfooniaga tekkis kaanon. Kui 15. sajandi lõpuni oli muusika olnud nähtus iseeneses, siis nüüd taotleti inimlikke tunnete kurbuse, rõõmu, leina väljendust. HILISRENESSANSS (16. saj) Itaalia, Türgi invasiooni kartuses elasid õukonnad metslikult priisates ja pidutsedes. Erakordne žanriterohkus valitses vokaalpolüfoonias. Tekkis palju ilmaliku laulu tüüpe – frottola, villanella, balletto ja madrigal. 7. Nimeta hilisrenessansi heliloojad kirjeldades nende tegevust ja loomingut Orlando di Lasso – Madalmaade koolkonna viimaseks esindajaks. Ühendas loomingus parima oma ajastu Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikast. Suurema osa elust pühendas ta kirikumuusikale umbes 450 ilmalikku laulu on pärit peamiselt noorusajast. Lasso muusika väljenduslaad on ekspressiivne, jõuline, dünaamiline ja värviderohke.
Vanarenessanss (14. saj) Kõrgrenessanss (15. saj) Hilisrenessanss (16. saj) 6.Kirjelda iga perioodi VARARENESSANSS (14. saj) sel ajajärgul olid tooniandvaks Itaalia ja Prantsuse muusika. Prantsusmaal kujunes lõplikult välja ordinaariumiosadest koosnev missatsükkel. Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Itaalias domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika , tähtsaim lauluvorm oli madrigal, teine lauluvorm oli caccia. KÕRGRENESSANSS 15. sajand oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgundia hertsogiriik. Pärast sõda sai uuteks keskusteks Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond. Kujunes välja uus kõlaideaal - tertsidel ja sekstidel põhinevad kooskõlad. Muusika oli rohkem seotud tekstidega, rütm hakkas lähtuma sõna rütmist ja muusika andis edasi tekstis toimuvat. Tähtsaimaks sai lihtne, tundeline, laulev meloodia . Vaimuliku muusika kõrval oli
neuma – keskaegse noodikirja märk ricercar(ritšerkaar) – polüfooniline heliteos soolopillile või pilliansamblile, jäljendas motetti. villanella – talupojalaul A.Williart pani aluse iseseisvale instrumentaalmuusikale lõi 1. žanri ricercari, veel Canzon ja Sonata(improvisatsiooniline) ans. pillideks olid puhkpillid, tehti tantsumuusika saateks. Paaristantsud – aeglane eeltants Pavaana ja kiire järeltants Galiard ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliigid: motett(vaimulik lad.k) ja madrigal caccia- madrigali keeruline vorm, kolmehäälne, kaks häält kaanonis ja alumine saade. reekviem ehk leinamissa – 1. Requiem aeterma – igavene rahu; 2. Dies irae – viimne kohtupäev; 3. Lux aeterna – igavene valgus; 4. sanctus – Püha; 5. Benedictus – kiidetud olgu; 6. Agnus Dei - Jumala Tall. Vararenessanss 14. saj (ars nova) esinuslikum žanr motett, heliloomingus mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Pr tekib uus muusikastiil Ars nova.
trecento it 14. saj eelrenessanss Itaalia kultuuriloos Trecento tähistab 14. Saj kultuuri Itaalias. Muusikaajaloos tähistab trecento omapärast mitmehäälset muus.kultuuri alates 1330ndatest kuni 15 saj I veerandini. Trecento-muusika on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muus. oli tagaplaanil. Varase trecento tähtsamad heliloojad olid Jacopo da Bologna ja Giovanni da Cascia, mõlemad kirjutasid peamiselt madrigale. · Ilmalikud laulud ballata, madrigal, caccia Ballata it muusika ballaad, itaalia 13.-14. saj tantsulaul mitmehäälne refrääniga lauluvorm, sarnaneb prantsuse virelai'ga. Madrigal kirj väike idülliline v naljatlev luuletus; muus mitmehäälne armastuslaul tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistusterikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus. NB! Mitte segi ajada 16 saj madrigaliga!
– kirikumuusikale 7. Üks ilmaliku laulu tüüp. – balletto 8. Milline renessansi periood valitses 14. sajandil? – vararenessanss 9. Millise tervikteose autor oli ars nova väljapaistvaim helilooja Guillaume de Machaut? – missa 10. Mis tähendus on kontsertmissa erivormil reekviemil? – leinamissa 11. Ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliik, mis matkib talupoeglikult lihtsat rahvamuusikastiili. – villanella 12. Kaks lauluvormi Itaalias vararenessansi ajastul. – madrigal ja caccia 13. Mis tekkis Madalmaade polüfoonia arendatuima võttena? – kaanon 14. Ilmaliku vokaalpolüfoonia alaliik, mis oli prantsuskeelne ilmalik polüfooniline laul. – šansoon 15. Mis sai vararenessansi ajal Prantsusmaal kõige esinduslikumaks žanriks? – motett 16. Kuidas kõlab mõiste seletusele ’’väärtushinnangute lähtumine inimesest’’? – humanism 17. Üks pill, mis võeti 16. sajandil uudsete pillidena kasutusele. – viola da gamba 18
Keskaeg 5-13saj. Kirikukeskus,vaimulik muusika oli seotud jumalateenistusega sel puudus iseseisev roll.Muusikahariduse keskusteks kloostrid,noodikirja sünd. Tuntumad heliloojad olid Leoninus-"Viderunt omeres"kahehäälne Perotinus-"Viderunt omeres"neljahäälne Uued zanrid:Vaimulikus muusikad gregooriuse koraal,organum,liturgiline draama,motett,liturgiline missa. Ilmalikus muusilkas:rüütlilaul,instrumentaalne tantsuvorm estampli. Renesanss 14-16saj. Kultuuri ilmalikustamine.Muusikas tooniandvaks Madalmaad,Prantsusmaal ars nova,Kirkumuusika kõrvale tekkis mitmehäälne laul,noodtrükitehnika leiutamine.Muusikat tellisid ja rahastasid rikka linnakodanikud.kodune musitseerimine Tuntumad heliloojad olid Josquin Desprez-"Ave Maria..virgo serena" Giovanni Palestrin-"Kyrie" Uued zanrid: Ilmalikus muusikas motett,madrigal,villanella,balletto,instrumentaalne tantsumuusika Vaimulikus muusikas tsüklili...
Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis Euroopasse laiemalt 15. - 16. sajandil. Renessanssi ajastul armastati väga mitmesuguseid ilmalike laule, millede loomisel kasutati sagedasti rahvaviise. Eelistatumaks lauludeks olid lembelaulud ( armastuslauulud), najalaulud, jahikäigulaulud ja karjaselaulud. Uudseks jooneks kujunes looduse jäljendamine muusikas. (lindude vidin, oja vulin) Populaarseks lauluks sai madrigal, mis tekkis Itaalias. Madrigal- vabas vormis laul, mis kajastab igapäeva elusündmusi ja õrnu tundeid. Muutusid ka vaimulike laulude liigid. Mottetis kasvas lauluhäälte arv (vahel isegi 50-ni). Hümnid muutusid lihtsateks vaimulikeks lauludeks, mida esitasid oma koosviibimistel erinevate usulahkude liikmed. Protestantlik koraal, mida esitasid usulahkud liikmed, loodi 16. sajandil, uus laululiik, kus ülemist viisi laulis kogudus ja alumist häält saatis akordides orel.
muusika esitamise koosseisud 1.kõik hääli võidi laulda 2.kõik hääli võidi mägida 3.hääled jagati mängijate ja lauljate vahel 4.lauldi kõiki hääli ja dubleeriti neid pillidel. Pr.ilmalik laul 16saj *enamus neljahäälsed, *komponeeritud,sarnaselt motetile *meloodilised sentimentaalsed *kiiretempolised ja lõbusad Sansoonizanri kuulus esitaja/teosed Clement Janequin,"La chant des oiseaux","La Guerre" It ilmalikud lauluvormisd 16 saj *Frotolla - õukondlik laulutüüp,lihtsas vormis stroofiline tekst. (meloodia ülemises hääles,teosed saatehääled.tihti tantsulaul) Villanella-3-häälne,algelise kõlaga Balletto-tantsulaul,rütmikas. MADRIGAL.(zanr-vokaalmuusika) isel tunn - ilma saateta,sisu on vaimulik või ilmalik, polüfooniline. Nt.Jacob Arcadelti-"Valge õrn luik" Madriigal on 4-6 häälne,polüfooniline lauluvorm,sarnaneb maketiga. millised zanrid kasvasid välja madrigalist? -barokkaaria -kammerkantaat -madrigal komöödia Meistersingrite tegevus on mõ...
Erinevalt teistest kunstiliikidest sai renessanss muusikas alguse 14. sajandil Madalmaades, kust levis mujale Euroopas 15.16. sajandil. Religioosse muusika kõrval muutus üldiseks ka ilmaliku muusika harrastus. Suurenes nõudlus ilmalike muusikute järele, kes said tööd nii õukondades kui ka rikkamate kodanike kodudes. Tekkis mitmeid uusi ilmaliku muusika zanre. Populaarseimaks laululiigiks oli Itaalias 13. sajandil tekkinud madrigal. Sageli põhinesid renessansiaegsed laulud rahvaviisidel. Tekkis ka uusi vaimuliku laulu liike. Keeruka moteti kõrvale tekkisid lihtsad vaimulikud hümnid, mida laulsid oma koosviibimistel ketserlike usulahkude liikmed. 16. sajandil loodi Saksamaal protestantlik koraal, mis oli täiesti uut liiki laul. Aastatel 13201380 viljeleti Prantsusmaal Ars novat, mis väärtustas kõike uut ja vastandas uut loomingut varasemale
kompositsioonivõte. GUILLAUME de MACHAUT ajastu väljapaistvaim helilooja. Lõi ise tekstid pani laulu tundelise meloodia kuulsaim teos ,,La messe de Nostre Dame" Ars subtilior e. Ajastu lõpp. Sõja aeg . Silmapaistvaid teoseid ei olnud. Ei anna võrrelda ars nova suurte isikutega TRECENTO - õukonna elegantne ilmalik seltskonnakunst vaimulik muusika oli tagaplaanil! Madrigal tähtsaim itaalia lauluvorm 14. Saj. Enamasti 2 häälne. Caccia peenem ja keerukam kui madrigal caccia tähendab jahti esimene ja teine hääl jahivad ennast ja üksteis alumine rahulik! Francesco Landino Oli oma aja hinnatui helilooja säilinud 154 enamik mitmehäälsed pole kirjutanud ühtegi vaimuliku teost! MADALMAADEMUUSIKA Burgundia kogus rikka riigina endasse kunstnikud üle euroopa ja purunedes paiskas jälle laiali ja lõi kõik erinevad kultuurid segi! Euroopa sai universaalse stiili !
1. Missa- katoliku kiriku jumalateenistuse põhivorm ja sellele vastav mitmeosaline muusikateos 2. Liturgia- jumalateenistuse läbiviimise kord 3. Ordinaarium-liturgia muutumatud tekstid ja laulud 4. Propoorium- liturgia muutuvad osad 5. psalm-gregooriuse laulu tüüp: retsiteerimisele lähedane psalmitekstide laulmine 6. müsteerium- piibliaineline etendus keskajast, kus kõnelised osad vahelduvad muusikalistega 7. gregooriuse laul-roomakatoliku kiriku ühehäälne liturgiline laul 8. motett-prantsusmaal 13. saj tekkinud polüfooniline mitmetekstiline ilmalik laul 9. renessanss-taassünniajastu: ühiskondlik-poliitiline ja kultuuriline liikumine Euroopas14.-16.saj. 10. polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on melloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad 11. homofoonia- mitmehäälsus, kus üks häältest on domineeriv, teised hääled moodustavad selle saate 12. akapella- mitmehäälse vokaalmuusika esitamine koor...
RENESSANSS (14.-16. saj.) · Tekivad esimesed lauluvormid · kirikumuusika kõrvale tekkis ilmalik mitmehäälne laul. · Kodune musitseerimine · Kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, mida eritasid kirikukapellid. · Polüfoonia ajastu · Täiuslikemaks instrumendiks peeti inimhäält. · Ilmaliku muusika zanrid: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. · Muusikute liikumine riigist riiki · Reekviemi osad: Igavest rahu, Viha päev, püha, Kiidetud olgu, Jumala Tall. · Ooperi osad- avamäng, aaria, retsitatiiv. · Stiili tähtsad jooned- uus kõlaideaal, muusika seotud rohkem tekstiga, lihtne, tundeline, laulev meloodia · Protestantlik kirikumuusika: Kiriku laul on koraal Luteri koraali allikad: a) tekstid enne reformatsiooni ladinakeelsest laulust.
ilu(keskajal ainult õige, st kooskõlas jumalikuga). Mis tähendas väärtushinnangute lähtumist inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ilus. 2. Kosmopoliitiliselt vaba . Tihe side õukondade vahel soosis kaunite kunstide kiiret levikut ning muusikute liikumist riigist riiki. 3. lauto( keelpill) klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad) viola da gamba (tšello eelkäija) pommer, grummhorn ja tsink (puhkpillid) 4. Madrigal - 14.sajandil 2- või 3-häälne laulkarjuseidüllist või armastusest; 16. sajandil eriti peen kõrgharitlaste koosmusitseerimise vorm, sajandi lõpul hakati ette kandma kapellide ja kutseliste lauljatega ka õukonnakontsertidel, polüfooniliselt keerukas, tõsiste filosoofilis-poeetiliste teemadega (armastus, surm, erootika). Caccia - 3-häälne polüfooniline laul, alumiste rahulikult sammuva hääle kohal peavad 2 häält kaanonis teineteisele jahti.
d) epigramm (lühike pilkava sisuga luuletus). Irdriim sarnaste kõrval on ka erinevaid häälikuid (laulda - hauda). Keskaeg tõi luulesse: Liht- (üks sõna) ja liitriim mitmest sõnast koosnev kokkukõla (vaja me a) vaimulikud hümnid; ajame). b) rüütlilaulu: serenaad, madrigal jne; 3. Värss on üks luulerida. Värss koosneb värsijalgadest. Värsijalg on c) soneti. korrapäraselt vahelduv silpide hulk. (- - rõhuline, - rõhuta silp) Uuemal ajal on L põhizanriks lüüriline luuletus, mida jaotatakse teemade järgi trohheus: /-/
Capellid- olid väiksed ansamblid , kus mängijatesks on puhkpillid Toccata- näpitavale instrumendile või klahvpillile mõeldud kiirestiliikuv pala. Itaalia keelest tõlgituna ka klahvpillifantaasia Sonata- 16. Sajandi lõpus kasutusele võetud instrumnetaalpala nimetus. Algselt ei kujutanud kindlat vormi, ega erinenud oluliselt canzonist. Motett- 3-häälne mitmehäälsuse vorm, mis oli kahes keeles(pr. Ning ladina). Aluseks oli laenatud põhimeloodiad. Madrigal- 14. Sajandil tekkinud madrigal. Olulisim itaalia lauluvorm. Enamasti olid 2- häälsed. Alumine hääl oli lihtsam, ülemine kaunistusterikas ning liikuv. Caccia- Oli teine tähtis põhivorm. Oli 3-häälne, rahulik instrumentaalne hääl toetab kahte ülemist liikuvat (hääled liiguvad sarnaselt kaanonile üks hääl jahib teist) Prantsusen Sanson- harmooniline ilmalik polüfooniline armastuslaul. Aluse panid Guillame Dufay, Gulles Binchois'. Frottala- korduva refrääniga õukondlik laulutüüp
Tekkis uus muusikastiil ars nova alusepanijaks Philippe de Vitry. Selle stiili väljapaistvam helilooja Guillaume de Machaut oli esimene tervikteosena loodud missa autor. Ta kirjutas palju motette, teda on nimetatud ka viimaseks truvääriks. Ta oli esimene helilooja, kelle loomingus sai ilmalik muusika vaimulikust tähtsamaks. · http://www.youtube.com/watch?v=8Z8rt3hHUEY · http://www.youtube.com/watch?feature=player_embedded&v=MYXjuqzuiSU# Itaalia. Trecento Tähtsaim lauluvorm oli madrigal ning teine populaarne lauluvorm oli caccia. Väljapaistvaim helilooja oli Francesco Landino.Ta improviseeris paljudel pillidel, kirjutas mitmehäälseid ballata`sid. · http://www.youtube.com/watch?v=G5y-T5K0pMA · http://www.youtube.com/watch?v=UuAdiHUD1gw KÕRGRENESSANSS (15.SAJ) Zizzle 15.saj oli Madalmaade vokaalpolüfoonia kõrgaeg. Keskuses sai Burgundia hertsogriik,kus õitses rikas linnakultuur, mis tõmbas ligi flaami, Prantsuse, Inglise ja Itaalia muusikuid
rütmikombinatsioone. Lubati helide kõrgendamisi ja madaldamisi, mis tegi muusika kohati lausa atonaalseks (helistikutus ehk tonaalsusetus). Seetõttu ei jätnud ajajärk maha suuri loojaid ega tuntud teoseid. Kuid paavsti õukonnast Avignonis kujunes prantsuse ja itaalia kultuuride kokkupuutepunkt 10. Itaalia 14.saj. kultuur Trecento lühiiseloomustus, ajastu suurkuju pime muusik Francesco Landino, lauluvormid madrigal ja caccia Nii nimetatakse 14.sajandi kultuuri Itaalias (sõna tähendabki "kolmsada", vt ka kunstiajaloost quattrocento, cinquecento jne). See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. Sel ajal kirjutavad oma kuulsaimad kirjandusteosed Petrarca ja Boccaccio. Muusikas domineerib õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika on kaugel tagaplaanil. Tähtsaimad lauluvormid madrigal ja caccia. Madrigal oli kahe-, hiljem kolmehäälne laul lihtsa
rüütlikultuurist õukonnas Renessanss ( 14.- Huvi kirikukammitsaist Kirikumuusika oli Polüfoonia ajastu. Lauto, klavessiin, klavikord, Ilmalikus muusikas Guillaume de Machaut 16. saj.) vaba iseteadva inimese jumalateenistuse spinett, viola da gamba, motett, madrigal, Philippe de Vitry vastu- kultuuri funktsionaalne osa, pommer, trompet, tsink, caccia, sansoon, Francesco Landino ilmalikustamine. esitasid kirikukapellid. krummhorn. fottola, villanella, Josquin Desprez
teaduse avastused uus ühiskonnakiht kodanlus eeskujuks antiikkunst jõudsalt kasvavad ja arenevad linnad Uued laulud renessanssi ajastul Renessanssi ajastul armastatu väga mitmesuguseid ilmalike laule, millede loomisel kasutati sagedasti rahvaviise. Eelistatumaks lauludeks olid lembelaulud ( armastuslauulud), najalaulud, jahikäigulaulud ja karjaselaulud. Uudseks jooneks kujunes looduse jäljendamine muusikas. (lindude vidin, oja vulin) Populaarseks lauluks sai madrigal, mis tekkis Itaalias. Madrigal- vabas vormis laul, mis kajastab igapäeva elusündmusi ja õrnu tundeid. Muutusid ka vaimulike laulude liigid. Mottetis kasvas lauluhäälte arv (vahel isegi 50ni). Hümnid muutusid lihtsateks vaimulikeks lauludeks, mida esitasid oma koosviibimistel erinevate usulahkude liikmed. Protestantlik koraal, mida esitasid usulahkud liikmed, loodi 16. sajandil, uus laululiik , kus ülemist viisi laulis kogudus ja alumist häält saatis akordides orel.
Aina julgemalt kasutati lühikesi noodivältusi ja komplitseeritud rütmikombinatsioone. Lubati helide kõrgendamisi ja madaldamisi, mis tegi muusika kohati lausa atonaalseks (helistikutus ehk tonaalsusetus). Seetõttu ei jätnud ajajärk maha suuri loojaid ega tuntud teoseid. Kuid paavsti õukonnast Avignonis kujunes prantsuse ja itaalia kultuuride kokkupuutepunkt 10. Itaalia 14.saj. kultuur Trecento lühiiseloomustus, ajastu suurkuju pime muusik Francesco Landino, lauluvormid madrigal ja caccia Nii nimetatakse 14.sajandi kultuuri Itaalias (sõna tähendabki "kolmsada", vt ka kunstiajaloost quattrocento, cinquecento jne). See on tugevate linnriikide ja majandusliku tõusu sajand. Sel ajal kirjutavad oma kuulsaimad kirjandusteosed Petrarca ja Boccaccio. Muusikas domineerib õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, vaimulik muusika on kaugel tagaplaanil. Tähtsaimad lauluvormid madrigal ja caccia.
Trecento tähistab 14. Saj kultuuri Itaalias. Muus.ajaloos tähistab trecento omapärast mitmehäälset muus.kultuuri alates 1330ndatest kuni 15 saj I veerandini. Trecento-muus. on õukondade ja patriitsikodade elegantne ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muus. oli tagaplaanil. Varase trecento tähtsamad heliloojad olid Jacopo da Bologna ja Giovanni da Cascia, mõlemad kirjutasid peamiselt madrigale. 2.2.1. ilmalikud laulud ballata, madrigal, caccia ballata it muus ballaad, itaalia 13.-14. saj tantsulaul mitmehäälne refrääniga lauluvorm, sarnaneb prantsuse virelai'ga. madrigal madrigal kirj väike idülliline v naljatlev luuletus; muus mitmehäälne armastuslaul tähtsaim lauluvorm 14 sajandil, enamasti kahehäälne, kus alumine hääl on lihtsam liikuvast ja kaunistusterikkast ülahäälest, lihtsa vormiga tekstide sisuks peamiselt karjuseidüllid ja armastus.
(seda ütlesid Montaigne ja Erasmus) Millise uued värgid tekivad? Uus mahe stiil(dolce stil nuovo) rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust,tekib platoonilise armastuse ideaal.traktaat tertsiin uus stroofivorm,Dante leiutas,skeem: aba bcb cdc ded efe jne.grotesk üleloomulikkuseni küündiv,madaldav liialdus. sonett luulevorm,koosneb 2 nelikvärsist(katräänist) koos 2 värsikolmikuga(tertsetiga), Petrarca tüüpi sonett: abba abba cdc dcd.Shakespeare'i sonett. madrigal lembeteemaline naljatlev lühiluulevorm, tekkis Petrarca-aegses Itaalias. petrarkism Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgimine, platoonilise armastuse idee+melanhoolia,igatsus ja tundelisus. ekloog karjaselaul, mis kirjutatud kahe karjase dialoogina. novell itaalia keeles uudisjutt, päeva uudis. Suletud e. kinnised novellid: lühikese sündmustikuga,vähe tegelasi,pingeline,ootamatu lõpp. Avatud novellid: lahtise lõpuga. raamjutustus ühendab
Ühes teoses rakendati sageli nii polüfooniat kui ka homofooniat Juhtivaks muutub helilooja mõte. 14.saj-st teame paljusid autoreid nimepidi , 13.saj-ni oli looming valdavalt anonüümne. Renessanss on a capella ansamblilaulu kuldajastu Kohtame mitmesuguseid laulunimetusi : chanson, frotolla, canzonetta, virelai, villanella jne. Orlandus Lassus (1532 1594) Madalmaade koolkonna helilooja. K: laul - Matona mia cara (Mu armas preili) Lihvituim ja õpetatuim laululiik on Itaalias tekkinud madrigal enamasti 4-6-häälne polüfooniline laul, emakeeles, tekstiks kaasaegsete poeetide väärtluule. Tavaliselt tõsised armastuslaulud. Jacob Arcadelt (~1500 1568) Itaalia helilooja. K: madrigal Il bianco e dolce cigno (valge õrn luik) Kuni 16.saj lauldi ja mängiti ühtesid ning samu teoseid ning heliloojad ei kirjutanud spetsiifilist instrumentaalmuusikat. Renessanss-ajastu pille: Vioolad klassikaliste viiulpillide eelkäijad, erineva suurusega 16
chansoni kogumiku pluss teised teosed. Populaarseim autor Clement Janequin, ta on eriti hinnatud oma kirjeldavate chansonite poolest. Itaalia ilmalik laul 16 sajand. Itaalias kujunesid omapärased zandrid. Rahvalikud laulutüübid : Frottola- paljudel erinevatel lauluvormidel, puhtalt õukondlik laulutüüp. Villanella- matkis rahvamuusikat, tihti rõhutatud algelise kõlaga. Balletto- tantsulaul millel on iseloomulikud rütmikad tekstita refräänid. Madrigal ilmalik laul, alltekstiga tõsine armastuslaul, vaba värsivormiga, 5-6 häälne. Varase madrigali suuremaid meistreid Jacob Arcadelt. 1570nendatel aastatel moodustati ansamblid proffesonaalsetest lauljatest, see võimaldas heliloojatel kirjutada nõudlikumat muusikat, seda peetakse ooperi algeks. Ilmalik laul inglismaal. Eeskujuks Itaalia lauluvormid. Elizabeth I kõrgaeg. Inglise madrigal on rahvuslikum. Tuntuim Autor Thomas Morley
Keerukad motetid, kunstiliselt lihvitud tuvääriromaanid. Kuulsaim teos esimene ühe autori loodud terviklik missatsükkel ,,La messe de Nostre Dame". Ars nova stiil hääbus paarikümne aastaga. 4. MUUSIKA 14. SAJANDI ITAALIAS. TRECENTO. Trecento Itaalia omapärane mitmehäälne muusikakultuur 1330-1435. Trecento-muusika on õukondade ilmalik seltskonnakunst, vaimulik muusika on tagaplaanil. Tähtsaim lauluvorm madrigal 14. sajandil tekkinud enamasti 2-häälne ilmaliku laulu vorm, alumine hääl lihtsam ülahäälest. Sisuks karjuseidüllid ja armastus. Caccia teine põhivorm. 3-häälne, rahulik instrumentaalne alumine hääl toetab kaanonina teineteist imiteerivat ülahäält. Tähtsamad heliloojad: Francesco Landino pime muusik, helilooja, luuletaja, muusikateoreetik. Säilinud üle 150 teose, enamik mitmehäälsed
Renessanss 14-16. sajand. Seda perioodi peetakse taassünniajastuks Euroopas- Uues aja tekkimise algus. Euroopa majanduselus hakkasid toimuma muudatused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Aasias võimutsesid moslemid, Idas valitses islami kultuur, Ameerikas Inkad ja Euroopas hakkas sündima uus maailm. Senised uskumused seati kahtluse alla. Kirik inimese silmil taandus. Vaimulik muusika jääb tahaplaanile ja tekib ilmalik muusika. Renessanss tekkis, sest suurenes inimeste teadlikkus ja tekkisid vabad linnad ning arenes kaubandus. Muusika Sõna renessanss tuleb itaalia keelest ja tähendab taassündi või tagasipöördumist- tagasi vanakreeka kultuuri juurde. Sellel perioodil tekib uus muusikaliik. Homofooniline muusika- mitmehäälne muusika, kus esimene hääl on juhtiv ja teised hääled on saatehääled. Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrük...
Kokkuvõte ajastutest Anu-Mai Lillo [email protected] Ajastu Iseloomustus Zanrid Heliloojad Kirikumuusika kõrvale Missa, Renessanss tuleb ilmalik muusika reekviem, Palestrina 14. saj.- 16. saj. O. di Lasso (rüütlite muusika) madrigal Süit, ooper, J. S. Bach Iseloomulik on Barokk emotsioonide vallandumine oratoorium, G. F. Händel 17. saj.- 18. saj. passioon, C. Monteverdi (lopsakus, kaunistused) concerto grosso J. B. Lully
RENESSANSS 14.-16.sajandil. Tasakaalu ja m6istuse valitsemise ajastu. Keskaegse professionaalse kirikumuusika k6rvale asub pro- fessionaalne ilmalik muusika. Nagu uhiskonnas tervikuna, hakkab ka muusikas ja kunstis kiriku m6ju nrgenema. Peale kiriku saab kunsti tellijaks rikas kaupmeeskond ja rikkad linnakodanikud. Renessanss on mitmeh22lse koorilaulu ajastu! Uued muusikavormid: MOTETT-mitmeh22lne vaimulik ladinakeelne koorilaul. MISSA-mitmeosaline kirikumuusika vorm. Osadel vga kin- del j2rjekord ja iseloom.Iga osa missas on ulesehituselt sarnane motetiga. REEKVIEM-surnute m2lestamiseks kirjutatud missa. MADRIGAL- mitmehlne ilmalik koorilaul (sageli armas- tusteemaline), tavaliselt itaalia keeles. Kuulsaimad heliloojad: Josquin des Prez Seet6ttu leidsid BALLITANTSUD (menuett, gavott, saraband, allemande jt.) tee heliloojate loomingusse. Barokkmuusikale on iseloomulik hoogsus, emotsionaalsus, liikuvus, suurs...
Renessanssi muusika Keskaja ja renessansi muusika võrdlus KESKAEG RENESSANSS ·muusika seletamine matemaatika abil, ·arutlused selle üle, mis on ilus kunstis ja sest see, mis on õige, on ka ilus. muusikas lähtuvad meeleliselt tajust ·anonüümne looming ·teost saab seostada kindla autoriga ·kirikumuusika ·ilmalikud zanrid määravad kunstmuusika stiili ·kooskõladeks on kvindid, kvardid, ·kooskõladeks tertsid ja sekstid (al. XV oktavid saj.) ·partiid komponeeritakse ükshaaval ·partiid komponeeritakse korraga ·partiid on iseseisvad ·hääled jäljendavad teineteist, sellest sünnib imitatsiooniline polüfoonia ·hääled ristuvad, meloodiat ei kuule ·ideaaliks saab lihtne ja laulev meloodia, ...
Renessanss-tuleneb humanismist, võeti kasutusele 15-16 saj., tähistamaks tagasipöördumist antiik-kreeka kultuuri. Renessansiajastu hõlmab 14-16 saj., sai Itaaliast alguse, maailmavaate keskmeks oli humanism. Muusikaajaloos räägitakse renessansi asemel Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastust. R: maalikunst-kajastati reaalset maailma, teovõimelist inimest, inimese keha oli proportsioonis, inimene oli endast lugupidav. R:arhitektuur-hakatakse ehitama sammaste ja õudega paleesid, ilmalikud ehitised, kirikud olid kuplitega, kasutatakse ornamentikat. R:skulptuur-tehakse alasti inimkehast(täiuslikus proportsioonis), kandilisi ja kondilisi figuure ei tehtud(paksemad, ümarad) R:kirjandus-Shakespeare, G.Boccaccio, F.Petrarca itaaliast R:teadus-15.saj keskel leiutati trükikunst, nooditrükikunst. Humanistlik iluideaal-toob välja vaba, haritud inimese. Kõik mida nähakse/kuuldakse peaks olema harmooniline, ilus, kooskõlas. Vokaalpolüfooniline-mitmehääln...
RENESSANSS 1. iseloomusta renessanssi ajastut. · Martin Luther · liivi sõda · I trükitud rmt · Itaalia ·leonardo davinci · michaelangelo · raffael · kuppelehitised ·peetri kirik · kompass ·püssirohi ·surnute lahkamine · trükikunst 2. Madalmaade muusika Mineta olulisemad muusikazanrid, mida viljendati madalmaade koolkonnas 15-16 saj a) missa b) kaanon c) motett Cantus firmus- keskaegset polüfoonilist helitööd läbiv peameloodia Polüfoonia-mitmehäälne muusikastiil, kus kõik hääled on meloodiliselt ja rütmiliselt iseseisvad nt kaanon 3. Hilisrenessanssi kirkumuusika *Tekkis 1517 saksamaal * martin lutheri 95 teesi Milline oli martin lutheri osa protestantismi ja protestantliku kirikumuusika tekkimises. *lad k liturgiline muusika * kogudus laulud * koraalide mitmehäälne kooriseade * kirj üle 20 teksti ja üle 30 lauluviisi Lutheri koraal: zanri üldnim: protestantlik kirikulaul isel tun: lihtsustatud meloodia, mitmehäälne kooriseade, ig...
vastuoluline mood; linnade ehitamisel peetakse silmas ka kaitsesüsteeme; maadeavastused, astronoomilised avastused; oluline on inimese päritolu + isiklikud omadused; eesmärkide saavutamine vahendeid valimata; harmoonia otsingud; mehed kannavad korsetti ja lõhnastavad; trükikunsti kasutuselevõtt MUUSIKA ISELOOMUSTUS: uus kõlaideaal, muusika seotus tekstiga ja lihtne, laulev, tundeliselt väljenduslik meloodia ZANRID: Ilmalikus: motett, madrigal, caccia, sansoon, frottola, villanella, balletto Vaimulikus reekviem, madrigal, motett. HELILOOJAD: Giovanni Pierluigi da Palestrina(Itaalia), Orlando di Lasso(sündinud Belgias) BAROKK 17 saj 18 saj I p AJASTU ÜLD- ISELOOMUSTUS: Kujundipeenus, ornamentaalsus, sümbolistlik väljendusviis; vastandite ühtsus; kirjanduses skeptilisus, pessimism; Väikestest detailidest moodustatakse suurejooneline tervik. On kontsertstiili ja generaalbassi ajastu;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
