RAIMOND VALGRE REFERAAT MUUSIKAST TÖÖ KOOSTAJA: JANE PEDA ÜLENURME 2003 RAIMOND VALGRE ELULUGU Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures
Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Tõenäoliselt veetis ta enamiku ajast siiski klaveril improviseerides, mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme ning muidugi laulis. Talle meeldis joonistada ja maalida, samuti luuletada. Suurema osa lauludest kirjutas omaenese tekstidele. Lõpetas 1931. a. ehituserialal Tallinnas Riigi Ühistehnika gümnaasiumi. Töötas restoranimuusikuna ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Vahepeal oli Raimond Valgre tutvunud viiuldaja Artur Rinnega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauluvihiku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Järgmisel suvel oli Raimond Valgre Rannasalongis mängimas orkestriga "Merry Singers", kuid mängiti vaid kaks nädalat. Vahepeal, talvel, töötas Valgre Tartus, restoranis "Sinimandria" ning 1941.aastal tuli taas Pärnusse, seekord orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui
RAIMOND VALGRE Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas mr. Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus
Raimond Valgre (1913-1949) Elulugu Raimond Valgre sündis 7 oktoobril 1913 aastal Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli veel kaks last Evi ja Enn. Koolis hakkas käima ta juba enne seitsmendat eluaastat. Aasta pärast algkooli astumist jätkas tema haridustee Paides, kus ta alustas klaveriõpinguid. Raimond polnud aga väga usin etüüde harjutama, vaid veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides või tuntuid lugusi mängides. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Pertelilt ning Tallinnas Theodor Lembalt. Just ema oli see, kes otsustas klaverimängu kasuks, kuigi Raimondit ennast paelus viiulimäng. Hiljem mängis Raimond erinevates orkestrites peale klaveri ka akordionit, kitarri ja trumme. 1926
Raimond Valgre Raimond Valgre, kes oli üks Eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913. aastal Riisiperes. Ta ema ning isa olid kingsepad. Peres oli peale Raimondi veel kaks last- Evi ja Enn. Raimond Valgre käis Paide koolis, kuid mitte eriti usina õpilasena, veetis ta suurema osa ajast klaveril improvisserides ning tuttavaid viise mängides. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond jätkas õpinguid Rapla koolis. Lapsena soovis ta viiulit mängida, kuid ema otsustas klaveri kasuks. Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites mängis Raimond Valgre peale klaveri veel akordionit, kitarri ja trumme. Samuti ta ka laulis. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas mr. Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded
Raimond Valgre 1913-1949 Raimond Valgre elulugu ● Juba lapseeas huvitus Raimond Valgre muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. ● Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee. Raimond Valgre esimene looming ● Esimese trükitud laulu avaldas Raimond Valgre 1933 G.Dieseli varjunime all väljaandes ´´Modern Lööklaulud´´ ● Kokku on Raimond Valgre loonud ligi sada laulu ● Valgre loometööd on kasutatud mitmete Eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides Raimond Valgre tuntumad laulud ● ´´Helmi´´ https://www.youtube.com/watch?v=WX6Wc3T3piU ● ´´Muinaslugu muusikas´´ https://www.youtube.com/watch?v=NcQGJtijqqA ● ´´Mul meeles veel´´ https://www.youtube.com/watch
Raimond Valgre Annemai Harak 12. klass Raimond Valgre ● 1937. aastani oli tema nimi Raimond Tiisel ● Sündis 7. oktoober 1913 Riisiperes ● Suri 31. detsember 1949 Tallinnas ● Ta oli eesti helilooja ja muusik. ● Oli üks tuntumaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikeks lauludeks. Elulugu ● Juba lapseeas huvitus muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. ● Lapsena võlus teda viiul, kuid tema ema otsustas klaveri kasuks. ● Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis
KEILA KOOLI ÕHTU- JA KAUGÕPPE OSAKOND KLASS 12C Garmen Grünberg Raimond Valgre Referaat Juhendaja: Tiia Peenmaa Keila 2010 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c
Raimond Kaugver Koostaja: Mina Biograafia Kaugver sündis raamatupidaja perekonnas. Aastatel 19371943 õppis ta progümnaasiumis ja gümnaasiumis. 1943 põgenes ta Soome, kus astus 200. eesti jalaväerügementi. 19451949 oli sunnitöölaagris Vorkuta lähedal. Aastail 19501961 teenis leiba Tallinna Trammitrustis, hiljem töötas ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja teatri kirjandusala juhatajana. Aastast 1964 oli ta kutseline kirjanik. Oli Eesti Kongressi liige. Tema tütar Katrin Kaugver on tuntud tõlkija ja raamatukogutöötaja Looming Kaugver kirjutas Eesti Raadiole üle kahekümne kuuldemängu, millest mõnda mängitud ka välisriikide raadiotes. Tema romaane on tõlgitud vene, soome jt keeltesse. Romaanid Ø "Keskpäevavalgus" (1962) Ø "Igapäevane leib" (1964) Ø "Seitsmendas Läänes" (1965) Ø "Nelikümmend küün...
Raimond Valgre! Kristel-Heleri Järvi! Viimsi Keskkool! 7.G! ! Raimond Valgre sündis 7. oktoober aastal 1913 ja suri 31.detsember 1949 Tallinnas . Ta suri vanaaastaõhtul alkoholi tõttu aga paljud räägivad, et ta tõugati trepist alla ja, et tema neerud said väga raskelt kahjustada. ! Muidu oli Valgre üks Eesti tuntumaid heliloojaid ja oli muusik. Tema laulud on muutunud üldrahvuslikeks lauludeks. Raimond oli noorpõlves mitmekülgsete huvidega, ta armastas joonistada ja maalida, õppis keeli ja luuletas
ELULUGU Raimond Valgre sündis Riisiperes 7.oktoober 1913.aastal ja suri Tallinnas 31.detsember 1949.aastal.Ta oli helilooja kui ka muusik. Raimondil oli vend Enn ja õde Evi.Raimondi isa Johannes oli kingsepp ja ema kasvatas kodus lapsi,õpetas Raimondile inglise,saksa,vene keelt ja ka klaverit.Raimond ja ta pere elasid Paides. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid jätkama Rapla algkoolis. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides. Klaverimängu eratunde sai ta Paides Perteli juures ning Tallinnas Prof. Theodor Lemba juures.Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks.
RAIMOND VALGRE Raimond Valgre sündis 7.oktoobril 1913.aastal Riisiperes, kingsepa perekonda. Peres oli peale Raimondi veel kaks last- Evi ja Enn. Kooliteed alustas Valgre enne seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast kooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpinguid. Kahjuks ei olnud ta väga usin ja mängis rohkem improviseerides, kui noodist etüüde harjutades. 1926. aasta sügisel astus Raimond Valgre Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi, kus hakkas ehitustehnikat õppima. Riigi Ühistehnikagümnaasiumi lõpetas Valgre 1931. aasta juunis. Gümnaasiumi lõputunnistusel olid tal ülekaalus rahuldavad hinded. Heaks hinnati tema teadmisi vaid ehitusmaterjalide tundmises ja riigikaitse õpetuses. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Valgre töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna
Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Muusika, hobid · Lapsena võlus teda viiul, kuid ema otsustas klaveri kasuks · Veetis enamiku ajast klaveril improviseerides ja populaarseid viise mängides · Hiljem, erinevates orkestrites ja ansamblites, mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme ning muidugi laulis · Talle meeldis joonistada ja maalida, samuti luuletada Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid jätkama Rapla algkoolis. Koolipoisina meisterdas Raimond endale detektorvastuvõtja, mis tõi koju
RAIMOND(TIISEL) VALGRE eesti helilooja ja muusik (7.10.1913-31.12.1949) ELULUGU Valgre käis Paide Raimond kuulus II algkoolis (1920) ms ajal Eesti Juba väiksena laskurkorpusesse huvitus muusikast Maetud Tallinna Hariduselt oli ta aga Metsakalmistule ehitustehnik Alustas muusiku teed restoraniansamblites LOOMING Tuntuim `'Kevad südames'' `'Mul meeles veel helilooja, kelle meloodia'' laulud on `'Tartu marss'' muutunud Muinaslugu üldrahvalikuks muusikas'' Teemad:loodu jne... s, tunded ja
Kert puusta Raimond Valgre Elulugu Sündis 7.okt 1913 Riisipere alevikus, Harju maakonnas. Suri 31.dets 1949 Tallinnas. Isa oli kingsepp. Huvitus muusikast juba lapseeas. Mängis klaverit, akordionit ja kitarri. Elulugu 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväe teenistust pioneeripataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraani ansamblites. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusesse Looming 1933 andis välja ta esimesed loomingud G.Dieseli all välja. Kirjutanud üle 100 laulu. Pärast surma sai tema looming kuulsaks. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Loometööd on kasutatud teiste eesti heliloojate töös kui ka mitmetes eesti filmides. Faktid "Valgre surm oli kuulsusetu ja masendav. Kui ta suri, siis tema matused olid peaaaegu ilma inimesteta ja tema hauda oli raske leida. Kui ta suri, siis ajalehed ei kirjutanud selle...
Raimond Valgre (1913-1949) Kes oli Raimond Valgre? · Restorani- ja kohvikumuusik Pere · Õde Evi · Vend Enn Elulugu: · Sündis 1913.aasta 7. oktoobril Riisiperes · 1926.aasta sügisel astus Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikat õppima · 1931.aasta juunis sai lõputunnistuse. · Läks kaitseväkke · Viimased sõjaeelsed suved veetis Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis · Kuni 1937.aastani kandis nime Raimond Tiisel · 1939
Raimond Lätte (22. veebruar 1931 Tartu – 6. jaanuar 1997 Tallinn) Õpingud Lõpetas 1952 koorijuhtimise erialal Richard Ritsingu ja Voldemar Kliimandi klassis Tartu Muusikakooli ning 1957 samal erialal Artur Vahteri klassis ja 1961 kompositsioonierialal Anatoli Garšneki klassis Tallinna Riikliku Konservatooriumi. Töökohad Ta oli Eesti Heliloojate Liidu liige alates 1962. aastast. Oli 1957-1986 kirjastuses "Eesti Raamat" muusikatoimetaja, töötas 1961-1965 Tallinna muusikakoolis õpetajana ja 1978- 85 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis kooriharmoonia õppejõuna. 1985-1994 oli Eesti Heliloojate Liidu konsultant. Tähtsamad teosed al on väga palju teoseid, valdavad on siiski erinevad vokaalžanrid, millest suurem õlmab koorimuusika kõikidele kooriliikidele. Eelkõige ongi ta koori- ja lastemuusi ooja. untumad teosed on näiteks „Jorupill Jonn“ ja „Tige tikker“. Kogumikkude...
Keila Kool Raimond Valgre Muusikareferaat Raimond Valgre, kes oli üks eesti populaarsemaid kergemuusika heliloojaid, sündis 7. oktoobril 1913.a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Peres oli peale Raimondi veel kaks last - Evi ja Enn. Sellest, kuidas tärkas Raimondi muusikahuvi, on üsna vähe teada. Kooliteed alustas väike Raimond juba enne oma seitsmendat sünnipäeva. Aasta pärast algkooli astumist jätkus tema koolitee Paides, kus ta alustas ka klaveriõpingutega kellegi Perteli juures. Kuid kahjuks ei olnud õpilane eriti usin, sest ta veetis suurema osa ajast klaveril improviseerides ning tuttavaid viise mängides, kui etüüde harjutades. Hiljem viisid rännuteed pere tagasi Raplasse ja Raimond pidi oma õpinguid jätkama Rapla algkoolis. Algkoolis käis ta Raplas ja Paides
restoraniansamblites. Tema esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna (mängis klaverit, akordioni ja kitarri ja laulis) ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus.Raimond Valgre tutvus vahepeal viiuldaja Artur Rannega, kellega koos algas tema töö elukutselise muusikuna. Koos töötati ka lauliku "Modern Lööklaulud" kallal, kus ilmus ka seitse Valgre laulu. Esimene oli neist tango "Blond Aleksandra". Viimased sõjaeelsed suved veetis Raimond Valgre Pärnus, mängides sealses Rannasalongis. 1939.aasta suvel tutvus ta Alice Feillet'ga, kellega tekkinud suhe oli midagi enamat, kui lihtsalt suveromaani. Teada on, et Alice kirjutas ingliskeelsed sõnad Valgre lauludele "Muinaslugu muusikas" ("I hear a little story in the music") ja "Õige valik" ("Snowflakes").1941. aasta suvel suundus Raimond Valgre jälle Pärnusse, seekord juba orkestrijuhina. Orkester sai aga vaid ühe nädala esineda, kui algasid
VÕRDLUSED JA ARVAMUSED 10 Laulu Saaremaa valss · Georg Ots Meeletult kaunis mänguline ja kerge laul. Pole eestlast, kes pole vähemalt loo viisi kuulnud. Meeldis väga just Otsa esitus, kuna tema laulab naeratus suul, mis annab otsese positiivse emotsiooni edasi igaühele. Naeratus on asi, mis on igas keeles mõistetav sõnum ja just selline on ka selle laulu süzee ja Ots teeb selle kõigile, kasvõi tervele maailmale üheainsa riimiga selgeks. Väga eestlaslik ja kaunis lugu. · Vello Orumets Natukene raske on kuulata Orumetsa esitust pärast Georg Otsa. Orumets justkui astuks oma suure ja tugeva Kalevipojaliku sammuga läbi lendleva Saaremaa heinamaa kuldkiharalise neiu poole. Arvan, et liiga jõuline lähenemine kergele viisile. Muidu aga on suurepärane ja ikkagi ka väga traditsiooniline. Läbi saju · Sulev Luik . Uno Loop- Mõl...
Raimond Valgre Raimond Valgre sündis 7-ndal oktoobril 1913 Riisiperes ja suri 1949 Tallinnas. 1937-nda aastani kandis ta nime Raimond Tiisel. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Elulugu Raimondi isa oli kingsepp. Tal olid ka õde ja vend. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Peale kaitseväeteenistust pioneeripataljonis, algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites.
Raimond Valgre Raimond Valgre oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933. a. G.Dieseli varjunime all väljaandes «Modern Lööklaulud». Lauluks oli "Blond Aleksandra". Kokku on ta loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tema laule: · "Aegviidu valss" · "Eideke hella" · "Ei suutnud oodata sa mind" · "Hall sõdurisinel" · "Helmi" · "Hääd ööd, hääd ööd" · "Joogilaul" · "Kevad südames" · "Kirjake koju" · "Läbi saju" · "Ma loodan, et saan sellest üle" · "Ma olen liig halb" · "Ma olen naine, kes ei armu" · "Muinaslugu muusikas" · "Mul meeles veel meloodia" · "Narva valss" · "Noor neiu raha...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Raimond Valgre Referaat Koostas: Gerttel Laiksoo Õpetaja: Kadri Kelner Haapsalu 2012 Elulugu Raimond Valgre sündis 7.oktoobril 1913a. Riisiperes, kingsepa perekonnas. Kuni 1937.aastani oli ta perekonnanimi Tiisel. Ta oli üks Eesti tuntumaid kergemuusika heliloojaid
Raamat räägib ühest mehest nimega Jürgen. Ta oli 25-aastane ning selles jutus meenutas ta oma lapsepõlve. Lugu algab sellega, kui ta oli umbes 7-aastane ning tema vanemad lahutasid. Ema põhjenduste järgi olevat isa uue naise leidnud. Üsna peagi peale seda kohtus Jürgen oma uue kasuisa Steniga. Nad hakkasid teineteisega üpris hästi läbi saama, mees tahtis isegi poissi adopteerida, aga ema keeldus sellest. Paar aastat hiljem kohtus ta ka juhuslikult oma pärisisaga, kes aitas ta ühest jamast miilitsatega välja. Sellel kohtumisel küsis laps ka teise naise kohta, kuid ei saanud eriliselt mingit vastust. Isa ja poja suhted olid alguses üpris külmad. Mõnda aega hiljem, ühel sügisel, haigestus Jürgeni ema leukeemiasse ning ta oli haiglas ravil. Poiss oli siis juba 15-aastane. Enne surma tuli nende vestlusest välja, et tegelikult ei lahkunud pärisisa teise naise pärast. Poisi ema ei soovinud lihtsalt enam kooselu. Samu...
Tsitaadid : Palavikuline huvi millegi vastu kasvab alati pöördvõrdeliselt selle asja kättesaadavusega. Me kontrollime küll laste õppimist ja käitumist, aga haruharva õnnestub meil tungida nii sügavale nende tundemaailma, et osata seda õigeti hinnata, et hoiduda seda kas või kogemata traumeerimast. Kui sa kardad, et keegi võiks sulle midagi halba teha, siis paku talle vabatahtlikult ja avalikult selleks võimalus ja ta ei tee nii, odav lahendus ei anna talle rahuldust. Kividega pilduda on kerge, aga vaadake ette, et teil ei tule neid igale poole ja igaühe pihta pillutud kive lõpuks endal hakata kokku korjama... Teie, mehed, olete pehmelt öeldes veidrad. Kui on vaja kuulirahe all kedagi päästma joosta või karuga rinnutsi kokku minna, siis te ei karda, tormate või pea ees hädaohtu. Aga kui te peate midagi sisuliselt hoopis vähem ohtlikku omaks võtma või üles tunnistama, siis vär...
Raamat "Tee isa juurde" jutustab noorteprobleemidest, mis esinevad ka tänapäeval. Raamat sisaldab palju traagilisi ja ka igapäevaseid sündmusi. Raamatu tegevus toimub 70-ndatel Tallinnas. Peategelane on Jürgen Moorast, kes on raamatu algul 9-aastane ja raamatu lõpus 16-aastane. Jürgen käib ka koolis ja õpib peaaegu viitele. Jürgen on poiss, kes ei suuda otsuseid hästi teha - ka üheksandat klassi lõpetades ei tea ta, mida ta tahab teha tulevikus. Tema ema (Külliki Suurhans) ja isa (Eldor Moorast) lähevad lahku, kuna neil on juba tükk aega olnud erimeelsusi ja lahkarvamusi. Isa kolib ema ja Jürgeni juurest ära. Jürgen ja tema klassivend Sten tegelevad peale koolis käimise veel äriga. Nad ostavad soomlastelt kaupa ja müüvad tänaval selle kallimalt maha. Niiviisi teenivad nad endale kopsakat taskuraha. "Ärikate" kõrgeim "töötaja" on Autostop - keskealine raamatupidaja välimusega prillidega mees. Ta võib kasutada alamaid "töötajaid" selle...
Raimond Kaugver „Pariisi lõbusad naised“ Lühikokkuvõte Kohvikus kohtusid juhuslikult kaks sõbrannat, kes polnud teineteist juba tükk aega näinud. Klara kutsus Veronikat Pariisi. Veronika arvas esialgu, et Klara teeb lihtsalt temaga nalja. Hiljem selgus, et Eestis on üks küla, mis kannab Pariisi nime. Klara küsis sõbrannalt, kas ta kedagi endaga kaasa ka võtta tahab. Veronika mõtles kas kutsuda Virgo endaga kaasa või mitte, kuid lõpuks andis eitava vastuse. Klara võttis kaasa ainult oma poja. Kodus läks Veronika Virgoga tülli, sest Virgo tahtis tema juurde ööseks jääda, aga Veronika tahtis sõbrannaga Pariisi minna. Virgo ei saanud aru, miks teda kaasa võtta ei taheta ja nii see tüli alguse saigi. Naised jõudsid Pariisi. Klara oli juba ammusest ajast peale selle kohaga tuttav, talle kuulus seal ka vanavanematelt saadud maatükk. Kuid ka Veronikale hakkas koht mee...
Üks aasta varem, enne esimese maailmasõja algust. Pereisa Johannes oli kingseppmeister ja pidas Paides saapakauplust. Peres kasvas peale Raimondi veel noorem õde ja vend. Raimondi kaunis välimus ja populaarsus naiste seas on päritud ema ilust. Ema ja poja välimus oli päris suur. Raimondi romantiline hingelaad oli arvatavasti samuti emalt saadud. Haridus Huvitaval kombel on vähe teada, kuidas tärkas Raimondis muusikahuvi. Lapsena võlus teda viiul kuid ema otsustas klaveri kasuks. Raimond võttis klaveri eratunde Paides ja Tallinnas kuid klaveri taga ta pigem improviseeris, seega ei saanud temast hiilgavat pianisti. Raimondil oli aga varakult huvi luule- ja proosakirjanduse vastu. Ta oli omavanuste seas tugevaima luulevaistuga. 1926. aastal läks Raimond Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikat õppima. Kooli ajal oli tal kombeks tantsides laulda uusi lööklaule ja mängida neid kaasõpilastele klaveril ette
TEE ISA JUURDE Raimond Kaugver Tegelased: Jürgen Moorast Külliki Moorast/Suurhans (Jürgeni ema) Sten Suurhans (Jürgeni kasuisa) Eldor Moorast (Jürgeni pärisisa) väike Sten (Jürgeni kaasärikas) Reeni (Jürgeni kaasärikas, narkomaan, tüdruk) Raamat algab 25aastase Jürgeni jutustusega oma lapsepõlvest, meenutades aega, kui ta vanemad lahku läksid. Ta oli siis 7aastane. Ema rääkis Jürgenile, et isa lahkus teise naise pärast ja ei taha enam nendega koos elada. Üsna pea tutvustas ema Jürgenile Steni, kellest sai peagi nende pere liige. Sten vilunud poolehoiuvõitja ja isiksusehindajana kinkis Jürgenile ühe väikese laevukese oma kogust, mis Jürgenile väga meeldis. Jürgeni ema võttis Steni perekonnanime (Suurhans), kuid nagu hiljem välja tuleb oli ema vastu Steni tahtmisele Jürgen adopteerida, seega jäi Jürgenile oma isa perekonnanimi (Moorast). 9aastasena kohtub Jürgen juh...
Raimond Valgre Merilin Lutsar 9b Elulugu Sündis 7. oktoober 1913 Riisiperes Suri 31. detsember 1939 Oli helilooja ja muusik Ta oli üks tuntumaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikeks lauludeks Veel eluloost Mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri lõpetas Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad armastuskirjad", Looming Esimese trükitud laulu avaldas Valgre 1933 G. Dieseli varjunime all Kokku on ta loonud ligi sada laulu. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes Tuntuimad laulud Saaremaa valss Sinilind Suudle mind Viimne valss Muinaslugu muusikas Muusikanäited
Raimond Kaugver "Kas ema südant tunned sa?" Tegelased : 1. Tehvan Kruuda Peategelane. Eesti keele, kirjanduse õpetaja ja ka klassijuhataja. Hea südamega, hooliv, kes käitus nii taktitundeliselt kui ka ennastohverdavalt. 2. Birgit Rahi Üks peategelasi. Tehvani ja Marianne tütar. Ta juhtus olema juhuslikult oma pärisisa klassis. Alguses varjati tema eest, kes on tema isa. Tal oli pidevalt kooliga/koolis probleeme. Teda taheti saata Kaagvere eriinternaatkooli. 3. Eneli Tehvani naine, tema teine armastus. Kes varises kaupluses kokku ja kes hiljem haiglas suri. Ja kellest Tehvan väga hoolis, Tehvan külastas Eneli hauda üsna tihti. 4. Marianne Rahi Tehvani vana armastus.. enne Enelit. Birgiti ema. Hoidis oma tütart. Üritas teda erikoolist päästa. Käskis Tehvanil Birgitit koolis jälgida ja teda pahandustest eemale hoida. 5. Harri Tehvani esimene tu...
Pagulaskirjandus 1944.a Pagulus 1950.a kirjanike liidus puhastus, sotsialistlik realism 1956 sulaaeg 1962 kasseti põlvkond närbujad Proosas - Lähiminevik analüüs Dramaatikas realistlik elupilt Luules undergraund kirjandus. Kirjandus - metafoor ülekaalus, ridade vahele kirjutamine Sisepaguluses J. Semper, K.Merilass, B.Alver, M.Raud Siberisse H.Talvik, H.Raudsepp Undergraund kirjandus P.E.Rummo, J.Kross, J.Kaplinsk, H.Rummel Hävitati rahvuskultuuri, 1950.a saadeti irjanike liidust välja 48 isikut Eesti kultuuri nõukogustamine, kirjanduselu kiratses Ühisjooned: 1) sündunud Eestis, kuid looming välismaal 2) ühised teemad pagulase saatus, kodumaa austus Tähtsus: kirjandust ilmus rohkem kui Eestis, tervelt 780 teost. 1940-1950 säilitasid ja kandsid edasi pagulased. Suuremad kogukonnad USA, Rootsi, Kanada, jätkati kirjanduse väljaandmist, Hoida ja arendada traditsio...
Raimond Kaugver Meie pole süüdi Autor käsitleb romaanis mõningaid noorte seadusrikkumistega seotud probleeme. Peategelane, ühe 18-aastase kurjategija isa, püüab selgitada põhjusi, mis viivad seadustest ja moraalinormidest üleastumisele nn. Heast perekonnast pärit noori. Raamatu jutustaja on isa, kelle poeg on ootamatult koos oma kolme sõbraga andnud peksa kahele vanainimesele, mille järel üks neist sai surma. Raamatu jooksul meenutab isa lugusid varasemast elust, et leida väike põhjenduski oma poja teole. Kuigi ta leiab minevikust palju tegusid, mis viitavad poja agressiivsusele, kuid samas õigustab igat tegu ja aina korrutab, et meie pole süüdi, meie pole kasvatamises midagi valesti teinud jne... Samuti teevad seda kõik teised, ka koolis öeldakse, et nemad pole süüdi, pole midagi valesti teinud... Teiste poiste vanemad, kes samuti osalesid jõhkras töös, ütlevad samuti, et nemad pole midagi valesti teinud, nemad pole süüdi ... Kõik ...
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriu...
Raimond Valgre, sündinud 7. oktoobril 1913. aastal, kirjutas Eesti Vabariigi ajal üle 100 laulu, mille populaarsus tõusis teise maailmasõja ajal ning tema laulud on eriti kuulsaks saanud peale tema surma, teiste artistide esituses nt. Georg Ots. Aastal 1997 andis ansambel Karavan välja plaadi ,,Raimond Valgre laule", kus on peal tema kuulsaimad palad ,,Muinaslugu muusikas", ,,Helmi", ,,On kevad tulnud taas" jpt. Ta on aidanud kaasa ka lauliku ,,Modern lööklaulud" valmimisel. Raimond Valgre õppis väiksest peale klaverit, ta oskas mängida ka akordioni, kitarri ja trumme. 1931. aastal lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehituseriala, kuid 1933. aastal hakkas ta restoranides mängima ning ka ise laule kirjutama. 30.ndate lõpus mängis ta parimates lokaalides Astoria, Maxim, Draamakelder, Ammende villa. Pärnus kohtus Raimond Valgre Alice Feilletiga, kellega nad koos laule lõid nt. ,,Muinaslugu muusikas"
Uue kiriku ehituse algatajaks oli õpetaja Carl Eduard Malm. Moodustati ehituskomitee, kuhu kuulusid kiriku eestseisjad, kohalike valdade esindajad, arhitekt Friedrich Axel von Howen ja ehitusmeister Karl-Rudolf Valdes. Kirikule pandi nurgakivi 1899. aastal. Projekti autor oli Rudolf von Engelhardt, arhitekt Howen muutis aga projekti ja nii erineb tegelikult valminud kirik esialgsest kavandist. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus Raimond muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväeteenistust Pioneerpataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraniansamblites. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Valgre on maetud Tallinna Metsakalmistule. Raimond Valgrest on tehtud eluloofilm "Need vanad
Ammende Villa Villa Ammende is one of the best examples of early art nouveau style in Estonia. The grand villa with a large garden was built in 1905 and belonged to the Ammende merchant family. Ammende Villa The house has been also used as a summer casino and a club. The villa has now been restored and turned into a luxurious hotel and restaurant. Monument to Raimond Valgre The musician Raimond Valgre who played in Pärnu in 1930s and brought the town a lot of fame, can today be found sitting in the park near Kuursaal, as a bronze statue. Monument to Raimond Valgre You can sit down next to the beloved Estonian composer and enjoy his beautiful compositions. Also be sure to go to the traditional Homage to Valgre musical night that takes place every summer, when Estonian star singers perform Valgre's immortal songs at the outdoor stage.
20. saj muusika elu esimesel poolel · Uue põlvkonna muusikud nägid muusikas kunsti, mitte meelelahutust · 1906 . aastal Vanemuise teatri hoone- sinna juurde loodi palgaline näitlejate grupp- Karl, Juhan Aavik. · Tln Estonia seltsi juurde moodust. kindel näitlejate koosseis. Hakatakse mängima operette( Raimond Kull) · Raimond Kull korraldab regulaarseid sümf.kontserte · Lavastatakse oopereid · 1913. aastal Estonia teatrihoone koos kontserdisaaliga · 1910. Esimene laulupidu Tallinnas. Eesti heliloojate laulud. · 1919. kõrgeim muusikakool · 1900. eestlaste sümf. Orkester
mitmete teenimatult unustatud levimuusikute (V. Compe, K. Strobeli, J. Pori, P. Tammeveski, A. Siiraku ja P. Veebeli) elu ja tegevust. Ajajärgu lõppu kuulub R. Valgre ja B. Kõrveri loometee algus.Teos on kavandatud kaheosalisena. II osa käsitleb Eesti levimuusikat alates aastast 1940. Et see ajajärk langeb kokku autori aktiivse teenistuskäiguga, on teises köites rohkem isiklikke tähelepanekuid muusikast, elust ja inimestest. 4. Jaaks Ojakäär `` Raimond Valgre legend.`` (2010) - ,,Tuntud ja tundmatu" on uus ja ainulaadne raamatusari, mis käsitleb Eesti kultuuriloo legendaarseid inimesi, kelle elu ja looming on kujundanud meie tunde- ja mõttemaailma. Selle sarja raamatutes avastame suurkujude elu ja loomingu seni tundmatuid, sageli üllatamapanevaid tahke veel avaldamata värsiridu, esitamata helindeid, vähe tuntud või lausa tundmatuid taieseid ja põnevaid kavandeid ning loometee kummalisi keerdkäike. ,,Raimond
monument läänepoolkeral, Mississippi jõe kaldal Asukoht St. Louis, Missouri, United States Gateway Arch Skulptuur Mati Karmin Suudlevad tudengid Rajati üleöö, igal aastal 30. aprillil, poole kuue ajal õhtul, saab Raekoja platsi purskkaevus suudlev tudengineiu volbriööks pähe valgepunarohelise pärja. Asub Tartus, Raekoja platsis Suudlevad tudengid Skulptuur Rait Pärg Raimond Valgre skulptuur Võimalus istuda helilooja skulptuuri kõrvale Asub Pärnus, Mere pst 22 Raimond Valgre skulptuur Maalikunst Edward Hopper "Tüdruk õmblusmasina taga" (1921) Tehtud ainult pruunikates toonides Asub Museo Thyssen-Bornemisza, Madrid Girl at Sewing Machine Maalikunst Camille Corot Püha Markuse väljak Veneetsias (1864) Töös on näha pehmust ja hajusust, õhuke värvikiht ja napid toonid
Jazzmuusika Eestis Reet Jürima 2012 Jazzmuusika Eestis Jõudis Eestisse 1920.a-l Esimeseks jazzgrupiks Kurt Strobeli tantsuorkester The Murphy Band Esimene avalik jazzikontsert toimus Priit Veebeli juhendamisel 1936.a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Jazzmuusika Eestis Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre YouTube - Helmi - Raimond Valgre (esitab Modern Fox ) 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Jazzmuusika Eestis 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu
Kontsert toimus 13. oktoobril 2019 Tallinna Tehnikaülikooli aulas. Kontserdi eesmärgiks oli teha nauditav sügisõhtune tasuta kontsert. Kontsert koosnes kahest osast, esimest osa esitasid Taltechi Bigbänd ja teist osa Kaitseliidu Tallinna maleva orkestri Bigbänd. Esimeses osas esitati Mike Carubia, Eero Koivistoineni, Siim Aimla, Bob Mintzeri, Walter Donaldsoni ja George A. Whitingi, Harold Arleni, Yip Harburgi ja Billy Rosei, Morgan Lewsi Nancy Hamiltoni, Raimond Valgre ja Helin-Mari Arderi teoseid. Instrumentideks olid saksafonid, tromboonid, trompetid, klaver, elekti kitarr ja trummikomplekt. Dirikentideks olid Teet Raik ja Kristina Bianca Rantala. Mõnel laul laulis ka solist Helin Mari Arder. Teises osas Anderw Lloyd Webberi, Tõnis Kõrvitsa, James Van Heuseni, Cole Porteri, Johnny Richardsi, Freddie Mercury ja Neal Hefti teoseid. Instrumentideks olid samuti saksofonid, tromboonid, trompetid, klaver, elektrikitarr ja trummikomplekt. Dirigendiks oli
LAPS ON KODU PEEGEL LAPS – KODU PEEGEL? Raimond Kaugveri 1980-ndate menuromaani „Meie pole süüdi“ filmivariant kannab pealkirja „Õnnelind flamingo“. Ehkki peategelase Vahur Puustaki isa Justus uskus tõsimeeli, et inimest saab kasvatada ainult rubla ja rusikaga, sirgus perepojast õigust täis nooruk, kes ei löönud vägivallatsedes risti ette. Paraku pidas selleski loos paika teada-tuntud tõde, et laps on kodu peegel. Viha ja raev ei teki tühjalt kohalt, enne neid käib kurbus ja frustratsioon, aga kuidas
Mikronid, G. Graps, Kristallid(püüdsid muuta arusaama , et biitiansambli kosseisus on vaid 3kitarri ja trummid), M. Kuut, Lüürikud(Mait Maltis), Viking(Andres Valkonen ,Peeter Väljak) Estraadimuusika oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. Juba 1950. aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgast silmapaistvaim oli kahtlemata Georg Ots (1920-1975)(bariton), kes tänu loomupärasele andele võis laulda ühtviisi hästi nii ooperiaariaid kui estraadimuusikat. Raimond Valgre "Saaremaa valss" Georg Otsa esituses jääb kindlasti popmuusika ajalukku, olles esimene estraadilaul, mis sai tuntuks väljaspool Eestit Soomes. 1960. a. jätkasid edukalt oma lauljateed: Artur Rinne, Uno Loop, Kalmer Tennosaar, Heli Lääts, Voldemar Kuslap, Helgi Sallo, Vello Orumets, Els Himma, Heidy Tamme, Marju Kuut . Omaette nähtus 1960. a. algul oli ER meeskvartett (Uno Loop, Kalju Terasmaa, Arved Haug, Eri Klas), kes pani aluse meie vokaalansamblite traditsioonile. 1960
aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel). Peamiselt levis pop-ja jazzmuusika tollal noorema linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana). 1936. a toimus Estonia Kontserdisaalis eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat. Noore laulja Artur Rinne kohta öeldi, et ta kõlbavatki ainult jazzlauljaks (hiljem oli ta meie kõigi aegade populaarseim rahvalike laulude esitaja). Üks Eesti popmuusika legende on kindlasti Raimond Valgre (1913-1949), kes jõudis kirjutada palju omanäolist muusikat. On arvatud, et kui ta oleks sündinud teisel ajal teises kohas, oleks temast saanud tuntud lööklaulude autor. Valgre kirjutas oma laule aga Eestis ning esines 1930. aastatel põhiliselt lõbustuspaikades. Järgnenud sõja-aastad mõjutasid aga pöördeliselt Valgre elukäiku. Peale sõja lõppu süvenes muserdus veelgi ja helilooja ei leidnud kohta ei endale ega oma muusikale
identiteeditunde väljendamine Ilona Laaman (1934) Urve Karuks (1936) Pagulasproosa Eestist lahkunud juba küpsed kirjanikud: August Gailit, August Mälk, Karl Ristikivi Eestis juba avaldanud, kuid veel laiemalt tundmata kirjanikud: Bernhard Kangro, Valev Uibopuu, Ain Kalmus, Pedro Krusten, Gert Helbemäe 1940ndatel debüteerijad: Arvo Mägi, Arved Viirlaid, Salme Ekbaum 1950ndatel debüteerijad: Ilmar Talve, Ilmar Jaks, Herbert Salu, Raimond Kolk, Harri Asi, Asta Willmann 1940.-50. aastad: sõja- ja põgenemisromaanide laine Arved Viirlaid "Ristideta hauad" (1952) Ilmar Talve "Juhansoni reisid" (1959), "Maja lumes" (1952) nostalgiaromaanid Karl Ristikivi: "Kõik, mis kunagi oli" (1946), "Ei juhtunud midagi" (1947) August Mälk "Tee kaevule" I-II (1952-1953) Valev Uibopuu modernistlik romaan Karl Ristikivi "Hingede öö" (1953) ajalooline romaan
Need vanad armastuskirjad Film, mis pole filmimaastikul kuigi tuntud, tehtud aastal 1992, mängivad väga head näitlejad, ülesehitus on Eesti kohta üllatavalt suurepärane ning mis kõige tähtsam lugu armastatud heliloojast Raimond Valgrest, kelle elutee oli keerukas ja jäi kahjuks liiga lühikeseks. Nagu juba mainisin, on filmil sisu ja kokku on kontsentreeritud huvitav ülesehitus. Veniva mõttelisuse ja kandvate pauside asemel on palju laulu, tantsu ja seltskonnamelu. Nagu elust ikka ei puudu nali, pidu, armastus ega raskus ja ebaõnn. Algab sellega, kui noor Raimond ennast avastab ning saab aru et on muusikuks loodud. Noor kena poiss, ei joo, ei suitseta. Ta kirjutas väga paljuid laule koheselt
JAMES PRESCOTT JOULE Ranet Nüüd Raimond Himma 9.B klass James Prescott Joule (24.dets 1818 – 11.okt 1889) oli Inglise füüsik ning Londoni Kuningliku Seltsi liige. Ta tegeles peamiselt elektromagnetismiga ja soojuse ning gaaside omaduste uurimisega, ja pärast uuringuid avastas elektrivoolu soojusliku toime seaduse. Joule järgi on nimetatud energiaühik džaul. Džaul Džaul (J) on töö, energia ja soojushulga mõõtühik. Sl põhiühikute kaudu avaldub džaul kujul: Üks džaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks ühe meetri võrra. James Prescott Joule töötas ka mitmete teiste füüsikutega, näiteks Lord Kelviniga. Ta arendas Kelviniga välja temperatuuri skaala kelvini. Tänan kuulamast!
kahanes märgatavalt uute eestike näitekirjandus, romaanid ja novellid Marie Under, Hendrik Visnapuu Karl Ristikivi ,,Võõras majas". August Gailit ,,Ekke kirjandusteoste hulk. Tekkis kaks põgenemisteekonnast, Ilmar Laaban, Kalju Lepik Moor". Friedebert Tuglas ,,Unelmate maa". August paralleelset kirjandustraditsiooni Raimond Kolk Mälk ,,Hea sadam". Marie Under ,,Mureliku suuga". väliseesti pagulaskirjandusja kod Hendrik Visnapuu ,,Tuule-ema". Ilmar Laaban kirjandus. ,,Ankruketi lõpp on laulu algus", Kalju Lepik ,,Nägu
Kõige märkimisväärseim saavutus oli siiski olümpiakuld 1980. aastal. Moskva mängudel kulges Liidu koondise tee finaalini libedalt. Enamik mänge võideti ühe tunni jooksul tulemusega 3:0. vaid Tsehhoslovakkiale loovutati üks geim. Ka poolfinaalis saadi kindel 3:0 võit Rumeenia üle. Sportimist alustas 1963. Treenerid Ülo Palgi, Raimond Pundi, Ivan Dratsov ja Vjatseslav Platonov. Eesti kõigi aegade edukaim võrkpallur Viljar Loor (54) ei ole viimase kaheksa aasta jooksul enam palli mänginud. Eesti Olümpiakomitee esitles täna spordiajakirjanik Tiit Lääne koostatud raamatut võrkpallur Viljar Loorist, mis ilmub sarjas "Olümpiavõitjad". "Võin julgelt öelda, et saavutasin tippspordis olles kõik, mis võimalik. Mul oli hea meeskond,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
