Gustave Flaubert Referaat Prantsuse kirjanik Gustave Flaubert sündis 12. detsembril 1821 ning suri 8. mail 1880. Ta on laialdaselt tuntud oma esimesena kirjastatud romaani "Madame Bovary" poolest. Flaubert oli täielikult pühendunud oma kunstile ning otsis pidevalt "parimat sõna". Elukäik Flaubert sündis Rouenis, Prantsusmaal ning oli Achille-Cléophas Flaubert'i ning Anne Justine Caroline'i teine poeg. Kirjutama hakkas Gustave juba 8-aastaselt ning omandas hariduse oma kodulinnas. Ta lahkus kodust 1840. aastal, et minna Pariisi juurat õppima. Pariisis oli ta ükskõikne õpilane ning hakkas linna põlgama. Flaubert armastas maaelu ja Pariis oli talle äärmiselt ebameeldiv
Gustave Flaubert. (1821-1880) Üks suuremaid prantsuse romaanikirjanikke on läinud ajalukku suure stiilimeistrina. Tema looming polnud nii mahukas kui Balzacil, kuid töötas väsimatult, lihvis oma stiili peensusteni ha veetis üheainsa lk kallal sageli nädalaid. Idee sai tema arvates eksisteerida vaid tänu vormile. Flaubert oli pärit Roueni arstiperekonnast. Ta õppis Pariisis õigusteadust kuid elas läbi närvivapusutse ja jättis õpingud pooleli.50. eluaastani elas ta koos oma emaga. Ta ei abiellunud kordagi, kuigi tal oli suhe kirjanik Louise Colet'ga. Tagasitõmbunud elu elav Flaubert pidas kirjavahetust mitmete kirjanikega nt Hugo ja Zolaga. Madame Bovary kirjutamiseks kulus Flaubertil viis aastat. Raamatu ebamoraalse sisu pärast kaevati ta ka kohtusse, kuid mõisteti õigeks
(12.detsember 1821 - 8. mai 1880) Gustave Flaubert sündis Rouenis, Prantsusmaal, arstiperekonda, viienda lapsena kuuest. Kirjutama hakkas ta juba kooliaastail Flaubert sai hariduse kodulinnas (Collége Royal de Rouen) ja ei lahkunud sealt 1840. aastani, mil ta läks Pariisi õigusteadust õppima 1944 aastal tabas teda närvihaigus, mille tulemusena põrus õigusteaduse eksamitel-hakkas keskenduma kirjandusele. 1846 hülgas Flaubert Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lädedale Croisset 'sse, kus ta elas koos emaga Napoleon III andis talle aukirja, pärast 1848 aasta Revolutsiooni. Flaubert vananes kiiresti ja ta ta suri 8. mail 1880. Kirjanik maeti pere hauaplatsile Roueni surnuaeda. Kuulub 19.sajandi (prantsuse) realistide hulka, kuid tema loomingus on tunda ka naturalismi elemente. Kirjutamist alustas ta varakult. Juba 14 aastaselt kirjutas ta kohalikule ajalehele lugusid.
õppima. Nooruses oli täis elujõudu,ujedat sarmi,entusiastlik,kuid ilma ambitsioonideta. Armastas maaelu. Pariisis raiskas oma aega unistades,elades aristokraatlikult. 1846.a. Hülgas Pariisi ning õpinguid. Asus Croisset’sse , kus elas koos emaga. 1846-st kuni 1854.aastani oli armlugu luuletaja Louise Colet’ga. 1849.aasta septembris kirjutas “Püha Antoniuse kiusatuse” , mida peab meistriteseks. Aastal 1850 alustas Flaubert "Madame Bovary" kirjutamist, mis kestis viis aastat 1870. aasta sõja ajal okupeerisid Preisi sõdurid kirjaniku maja. Flaubert'i parim sõber suri; 1872 kaotas kirjanik ema ning tema olukord muutus väga raskeks. "Püha Antoniuse kiusamine“ saadeti lõplikult trükki 1874. aastal. "Bouvard ja Pécuchet" (1881) Flaubert vananes kiiresti ja ta suri 8. mail 1880. Kirjanik maeti pere hauaplatsile Roueni surnuaeda. https://www.google.ee/search?
Madam Bovary Flaubert Tegelased: Charles Bovary vanahärra Bovary vanaproua Bovary Emma Bovary Homais Leon Berthe Lhereux Bournisein Rodolphe Sisu ümberjutustus Charles Bovary sündis üsnagi vastuolulisse perre, kus isal ja emal olid väga erinevad ettekujutused lapse kasvatamisest. Isa oli laaberaja ja elu raiskaja, kes elas põhiliselt oma naise kulul. Proua Bovary oli aga armastav abikaasa, kuni ta oma mehes pettus ja endasse sulgus
,,Madame Bovary" G. Flaubert 1. Zanr, toimumiskoht, aeg Romaan, 19. sajandi Prantsusmaa. Tegevus algab väiksest maakohast Tostes'ist, hiljem kolib see üle väiksematesse linnadesse Yonville'i, Rouen'i. 2. Peategelased Emma Bovary õnnetu naine, kes unistab paremast elust, armastusest ja rikkusest, otsib romantilise seiklusi Charles Bovary Emma mees, nigel arst, saamatu, aeglane ja veidi juhm, samas aga väga moraalne ja siiras, oli Emmasse meeletult armunud ning ei märganud oma naise
Gustave Flaubert ,,Tundekasvatus" Tegelased: Frederic Moreau Marie Arnoux Jacques Arnoux Deslauriers Rosanette Louise Hr Dambreuse Pr Dambreuse Pr Moreau Hr Roque Hommikul kella kuue paiku oli aurik valmis otsi lahti päästma. 18-aastane äsja bakalauruseks saanud härra Frederic Moreau heitis viimse pilgu Pariisile. Ta naasis koju Nogent'i, kus tal seisis ees kaks igavat kuud, enne kui ta pidi asuma õigusteaduse õpinguile. Laeval ringi vaadates nägi ta isandat, kes rääkis mingile maanaisele meelitusi. Fredericu juuresolek ei härinud teda, peagi nad hakkasid rääkima. Isand oli Jacques Arnoux, Kunstiesemete Kaupluse omanik. Peagi ta kadus, kuna tütar vajas teda. Äkki nägi Frederic otsekui ilmutist: üks mustade siledate juustega tõmmu daam istus üksi pingil. Frederic polnud kunagi näinud nii veetlevat naist. See oli proua Arnoux, härra Arnouxi naine. Proua sall oli vett...
kuigi tal endal on mingid spirituaalsed probleemid. Hippolyte - närvile kaarikuhoidja, kes Emma, Charles'i ja Hoimais'i mõjul laseb enda peal katsetada uut kirurgilist protsessi, mille tulemusena kapotab jala. Justin - Homais'i abiline; noor, silmapaistmatu ja lihtne. Armud hullupööra Emmasse ära, et arugi saamata laseb Emma kemikaalide juurde, millega Emma enesetapu sooritab. Iseloomustage Flaubert'i stiili. Kuigi Flaubert oli üks esimesi realismi esindajaid võib teoses kohata ka romantismi mõjutusi, nagu pikad looduskirjeldused, inimeste deitailsed kirjeldused. Ka Emma fantaseerimine on pigem romantisimi joon, millele Flaubert lisab reaalsuse juurde, muutes selle teose ja realismi joonte esindajaks. Kogu põhiteos on ehitatud hukule, et kuigi Emma saab vahel ikkagi kogeda teise mehe käte vahel nn õnne, maksab see talle lõpuks kõik kätte, kuni surmani välja, mis tapab hiljem ka ta mehe
1865 Gustave Flaubert Koostanud E.Valdma Gustave Flaubert´i elu · Gustave Flaubert sündis Roueni arstiperekonda. · Noormees alustas kirjutamisega juba kooliajal, inspireerituna suures osas armastusest temast kümme aastat vanema abielunaise Elisa Sclesingeri vastu. · 1843. a. õppis Pariisis juurat. · 1844. a. ilmnes tal närvihaigus, peale mida pühendus kirjanik täielikult raamatute loomisele. · 1857. a. toimus teose üle kohtuprotsess, sest seda süüdistati ebamoraalsuses. · Samal aastal tutvus Falubert oma
Gustave Flaubert ,,Madame Bovary" Tähtsamad tegelased: Emma Bovary peategelane, õnnetu naine, kes unistab paremast elust Charles Bovary Emma arstist abikaasa Härra Homais Apteeker, Charles'i hea sõber ja abiline Leon Emma sõber, kellest hiljem sai tema armuke Rodolphe Boulanger Emma esimene armuke Härra Lheureux rahalaenaja ja kaval kaupmees, kelle pärast tekkis Emmal nö ostusõltuvus Berthe Emma ja Charles'i tütar Justin apteekri abiline, kes armub Emmasse ja kelle abiga Emma ennast mürgitas Tegevuskoht: 19.sajandi Prantsusmaa. Tegevus algab väiksest maakohast Tostes'is, hiljem kolib see üle väiksematesse linnadesse Yonville'i, Rouen'isse. Raamat algab külakoolist, kuhu saabub uus õpilane. Ta nimi on Charles Bovary. Poiss on ääretult häbelik ja pisut uje. Pärast külakooli asub noormees õppima arstiteadust, mille lõpetamisega tekkis algul probleeme. Eksamid õnnestusid alles teisel korral. Charlesi ema korraldab ...
Flaubert ,,Madame Bovary" Lugemiskontroll, kirjutatud 29. September 2008. Probleemistik. Hinnatud hindega 5 PÕHIPROBLEEMID 1. Emma (proua Bovary) õnn ja armastus Põhjus: pärast abiellumist ei meeldinud talle Charles enam nii nagu varem. Järjest tulid armukesed, kuid ka nendega läks ta lahku. Esimene läks tagasi Pariisi, teine tüdines naisest lihtsalt ära. Naine otsis õnne ja armastust, mida raamatutest lugenud oli, mujalt, kui oma mehe juurest. Ta ei rääkinud Charlesile, mida ta tegelikult tunneb. Leidis seda, mida otsis teiste juurest. Lahendus: õnn ja tõeline armastus jäid leidmata. Oma meest ta enam ju ei sallinud. Emma otsustas oma viletsusele ja kannatustele lõpu teha suitsiidi kaudu. See õnnestus kahjuks. Tagajärjed: Kuna lõpuks suri ka Charles, siis oli kõige suurem kannataja proua ja härra Bovary väike tütar Berthe, kes läks elama võõra vaese tädi juurde....
1.Realism(aeg, tunnused) Realism kirjandusvooluna paigutub ajapiiridesse 1830-1870. Realism tähendas tollajal vastuseisu eelkõige romantismile, ent peaaegu kogu sajandi vältel põimusid mõlemad kirjandusnähtused. Kui romantikute töödes leidus rohkesti realismi meenutavaid lehekülgi, siis realistidel, olgu tegu Stendhali, Balzaci või Dickensiga kohtab rohkesti romantiliselt liialdatud tegelasi. Realistide eesmärgiks oli kujutada kaasaegset elu nii, nagu see tegelikult oli, kõigi tema tumedate ja päevavalgust kartvate külgedega, ilma liialduste ja ilustusteta. Tõeotsingutel kohtas realist sageli niisugust, millest romantik oleks tagasi kohkunud näiteks äärmise sotsiaalse ebavõrdsuse moraalilagedaid allikaid, kuritegelikku allmaailma ning raha ja võimuahnitesmist väärastunud inimpsüühikat. Ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine võrdus sotsiaalsete olude kriitikaga, selletõttu on XIX sajandi realistlikku suunda kirjanduses nimetatud ...
Gustave Flaubert “Madame Bovary” 1) Autorist Gustave Flaubert oli Prantsuse proosakirjanik (elas 12. detsember 1821 - 8. mai 1880). Eriti tuntud on Flaubert’ romantislik romaan “Madame Bovary” ja ta piinlikult hoolas pühendumus raamatu stiilile (nt lõputu “parima sõna” ja puhta kunsti otsing). Tema isa oli kirurg ja ema pärines ühest vanast Normandia perekonnast. Ta õppis Pariisis õigusteadust, kuid maalähedase poisina ei istunud talle Pariisi elu. Flaubert oli ambitsioonitu, raiskas oma aega unistades, kuid elas aristokraatlikku elu.
1.3 "Stseenid Pariisielust": "Cesar Birotteau" Nucingeni pangamaja" "Kurtisaanide hiilgus ja viletsus" 1.4 "Stseenid sõjaväe-elust": "Suaanid ehk Bretagne aastal 1799" 1.5 "Stseenid poliitilisest elust": "Tume lugu" 1.6 "Stseenid külaelust": "Külaarst" "Talupojad" 2. "Filosoofilised etüüdid" - eksitav pealkiri,varasemad teosed aga vähem fakte ja rohkem fantaasiat "Sagräännahk" "Tundmatu meistriteos" "Absoluudi otsingud" 3. "Analüütilised etüüdid" "Abielufüsioloogia" GUSTAVE FLAUBERT (1821-1880) Rouen sünnikoht Isa töötas haiglas kirurgina Õppis juurat, ei lõpetanud Pühendus loometööle. "MADAME BOVARY" Charles Bovary, kellele isa andis vaba kasvatuse. Asus õppima Roueni kolledzisse. Ema tahtis et temast saaks arst. Ta avab oma esimese kabineti arstina Roueni lähedases alevikus. Abiellus farmeri tütre Emmaga. Emma aga pole nii õnnelik kui Charles. Charles on matslik. Emma aga tahab teistlaadi eluideaali. Esimese osa lõpus kolivad teise alevikku.
Romaanide süzeeliini vahele on põimitud kangelaste varandusliku seisu ja huvide kirjeldusi, ilmekaid ja täpseid olustikudetail, uuritakse kiriku ja riigi suhteid ning seadusandlust. Teose tegelasteks on Pankurid, provintsitõusikud, ihnurid ja laostunud kaupmehed, rikkad ja vaesed, illusioonides pettunud keskealised ja vanurid ning karjäärihimulised noored. Ajastu suurimaks traagikaks pidas ta raha absoluutset võimu, mis hävitab inimliku armastuse. Flaubert Gustave Flaubert, 1821-1880, Prantsusmaa. Sündis Rouenis kirurgi pojana. Isa saatis ta Pariisi juuat õppima. Gustave pühendus aga hoopis kirjandusele. Harva esines tal langetõvehoogusid. Erakliku eluviisiga. Palju sõpru kirjandusringkondades. Tegi ühe pikema reisi Lähis-Idas. Veendunud poissmees, palju suhteid naistega. 1857 ilmus · Romaan "Madame Bovary", traditsiooniline realism. See tõi talle pahandusi, teda süüdistati kombelõtvuses, religiooni solvamises jms. Flaubert mõisteti kohtus õigeks
Flaubert „Madame Bovary“ analüüs 1. Millist rolli mängib saatus Emma Bovary elus? Kui suur võim on Emmal endal enda elukäigule? Analüüsige Emma Bovary valikuid! Emma elus oli kindlasti oma osa saatusel ja juhustel. Igavasse keskklassi ei sündinud ju ta enda valikul ja tahtel, ka armukese poolt maha jätmine pole naise süü. Samuti ei saa inimene nii lihtsalt muuta oma loomust ja mõtteviisi, nii ei saa minu arvates Bovaryle pahaks panna tema romantilist ja idealistlikku olemust, mis naise tegevusi ja otsuseid ajendasid. Just saatuse tahtel elas Emma 19. sajandil, mil naiste vabadus oli meestega võrreldes pea olematu. Ka kõnealuses teoses on meestel võim Emma elu muuta ilmselt rohkem kui naisel endal. Rääkides kasvõi Charlesi saamatusest ja laiskusest saada heaks ja lugupeetud arstiks, mis aitaks Bovaryd kõrgemasse sotsiaalsesse kihti ning mis omakorda rahuldaks Emma ootuseid ja soove. Rodolphel seevastu on finantsiline vabadus ja...
B saabusid. Pärast matuseid lasi Charles tütre amme juurest koju tuua. Mees igatses väga oma naist, ta leidis üles ka Emma kirjad teistelt meestelt. Ka Lheureux käis oma raha nõudmas. Charles pidi müüma kogu mööbli ja väärtuslikud esemed, mis veel alles olid. Hr. B kohtus Rodolphega ning tunnistas, et ei anna tema peale viha. Varsti suri ka Charles. Preili B toimetati vanaema juurde, kuid ka too suri ning isa Roualtil oli halvatus ja väike Berthe jäi ühe tädi hoole alla. Kuigi Flaubert oli üks esimesi realismi esindajaid võib teoses kohata ka romantismi mõjutusi, nagu pikad looduskirjeldused, inimeste deitailsed kirjeldused. Ka Emma fantaseerimine on pigem romantismi joon, millele Flaubert lisab reaalsuse juurde, muutes selle teose ja realismi joonte esindajaks. Kogu põhiteos on ehitatud hukule, et kuigi Emma saab vahel ikkagi kogeda teise mehe käte vahel nn õnne, maksab see talle lõpuks kõik kätte, kuni surmani välja, mis tapab hiljem ka ta mehe.
Armastus päästja või mitte? ,,Armastada see tähendab leida õnn teise inimese õnnest," on öelnud filosoof Leibnitz. Armastus on tunne, mida pole kunagi osatud lõplikult sõnadesse panna. Armastus võib väljenduda tunnetes, mõtetes ja käitumises ning põhineda vanemlikel instinktidel, harjumustel ja kasvatusel või seksuaalsel külgetõmbel. Millised tagajärjed võivad olla pimesi armastamisel? Kas armastus võib olla päästja? Kuidas armastus muudab meid? Armastus asetab roosad prillid meie ninale ning näitab maailma ja inimesi just sellisena, nagu me seda näha tahame. On inimesi, kes kaotavad armudes pea ning näevad armastatud inimeses ainult head. Armastus muudab mõned inimesed pimedaks. Gustave Flaubert'i romaani ,,Madame Bovary" tegelane Charles on pimesi armunud Emmasse. Naine ihkab rikkust ja kingitusi. Ta tahab käia teatrites ja kontsertidel, kuid Charlesile sellised tegevused ei meeldi. Emma peab om...
Madame Bovary Gustave Flaubert Madame Bovary algab sellega kui Charles Bovary on noor poiss, kes ei sulandu kuidagi oma uues koolis ja keda tema klassikaaslased mõnitavad. Lapsena ja hiljem, kui ta sirgub nooreks meheks, on Charles keskpärane ja üksluine inimene. Ta kukub läbi oma esimesest arstieksamist ja napilt saab temast teisejärguline maa-arst (vms). Tema ema sokutab talle naiseks ühe lese, kes aga peatselt sureb ja jätab Charlesile palju vähem raha, kui ta oli lootnud. Charles varsti aga armub Emmasse, kes on ühe tema patsiendi tütar, ja nad otsustavad abielluda. Peale rikkalikku pulma nad lähevad elama ühte majja Tostes'is, kus Charles'il on oma praktika(praksis vms.) Kuid abielu ei rahulda Emma romantilisi ootusi. Alates sellest ajast kui ta elas väikese tüdrukuna nunnakloostris, on ta unistanud, et armastus ja abielu oleksid lahenduseks kõigile tema probleemidele. Peale seda kui ta osaleb ühel suursugusel ballil ühe rikka ...
silmakirjatsejad vaimulikud, auahned. 6. Kust said realistid ainest oma loomingu jaoks? Realistid said ainest olevikust, argipäevast eluvaatlustest, tehti märkmeid, uuriti protokolle, arhiive, ürikuid. 7. Nimeta silmapaistvaid prantsuse realiste. Guy de Maupassant, Alphonse Daudet, väikevormide viljelejad. Jules Verne, ajaviitekirjanik, uueaegse teaduslikfantastilise kirjanduse rajajaid. Gustave Flaubert. Stendhal. 8. Kes kirjanikest põdes stiilipiinu, milles see väljendus? G. Flaubert põdes stiilipiinu. Teda kiusasid kõik tema kangelased, tal oli raskusi oma teoste valmissaamisega, ta ei jäänud nendega kunagi rahule. Ta väitis, et tuleb ,,puhastada oma laused valkjast rasvakihist ja säilitada üksnes tegelaste muljed või sõnad." Tuli vältida kahekõnet, autorimina pidi
· Objektiivsus kolmandas isikus · Kangelasteks harilikud inimesed talupojad, töölised. Rõhutatakse ümbritseva mõju · Tavaline keelekasutus lihtne lugeda · Individuaalne ja tüüpiline · Aines arhiivist, kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest · Omane on kord ja argipäevasus · 1820-1870 paralleelselt romantismiga · 1871-1917 uued mõjud · Varasemad realistid uue inimese kujunemine o Stendhal, Balzac, Flaubert, Dickens, Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov · Zanrid: romaan, novell, jutustus · Mitu suunda o Naturalism elu pahupool, pahelisus o Filosoofiline draama Naturalistlik romaan · Realismi kõrvalharu · Kindlad eeldused o Usk o Käitumise aluseks on pärilikkus ja sotsiaalne keskkond o Inimene on tungide küüsis nälg, hirm, seksuaaltung o Kirjeldab eemaletõukavalt o Emile Zola, eesti kirjanduses A. Jakobson ,,Vaeste patuste alev"
Arenguromaan- romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Vabavärss- värsisüsteem, milles üks ja määrav rütmisus põhimõte. Luuletus liigendub erineva pikkusega värssideks ja vabastroofideks, riim enamasti puudub. Satiir- teater, mis suunab terava pilge isiku või ühiskonna pahedele, nõrkuste ja puuduste aadressil, satiir võib olla solvav. Tolstoilus- Lev Tolstoi usulis-eetiline õpetus. Kristlik ligimesearmastus, talupoeglik eluviis, isiklik enesetäiustamine, kurjale vägivallaga mitte vastupanemine. REALISM Tekkis 1830. Areng sai alguse Euroopast tänu Napoleoni sõdadele. Elu hakati kujutama ilma liialdusteta ja ilustusteta, võimalikult tõepäraselt, usutavalt. Põhizanriks olid romaan (novell ja jutustus). Prantsusmaal- Stendhal, Honore de Balzac ja G.Flaubert. Inglismaal- C.Dickens, Thackeray, ja õed Bronted. Venemaal- Lev Tolstoi, Fjodor Dostojevski, A.Tsehhov. SÜMBOLISM - Sai alguse 19. saj. lõpul Prantsusmaal. Pidas eesmärgiks kõrgema, ...
„Madame Bovary“ G.Flaubert 1.Iseloomusta Emmat: kirjelda tekstinäiteid kasutades keskkonda, milles ta elab; tema unistusi teistsugusest elust; tema suhtumist oma abikaasasse ja armukestesse. -Emma on raamatu peategelane, õnnetu naine, kes unistab paremast elust. On romantiliselt meelestatud ja üsna salakaval. -„Emma läks ülemise korruse ruume vaatama. Esimene oli möbleerimata ja teises, mis oli määratud abielupaari magamistoaks, seisis punaste eesriietega alkoovis mahagonipuust voodi.“ -„Tema meelest vajas armastus erilist temperatuuri. Õhkamised kuupaistel, kuumad sülelused, pisaranired kalli kätel, kellest tuleb lahkuda, kõik ihu erutused ja hella rauguse tunnid polnud seepärast üldse lahutatavad uhkete lossipalkonite jõudeelust, siidkardinatega ja paksu vaibaga buduaarist, keset vohavat lilleküllust poodiumil seisvast voodist, kalliskivide sädelusest ...
16 aastasena kolis ta Pariisi õppima, hiljem elas Itaalias. TEOS: ,,Punane ja must". Sthendali kirjanduslik looming algab pärast lahkumist Napoleoni sõjaväest. Tõeline kuulsus saabus talle alles palju aastaid pärast autori surma. Charles Dickens oli Inglismaa suurimaid romaanikirjanikke, sotsiaalse romaani rajaja. Oli abielus Catherine Thompsoniga, kellega tal oli 10 last. Ta kirjutas 33 aastaga 13 romaani.Tuntumaid teoseid on"Oliver Twisti seiklused". Ta suri rongiõnnetusel. Flaubert oli Prantsuse proosakirjanik.Ta käis Pariisis õigusteadust õppimas. Armastas maaelu. Maeti Roueni surnuaeda. Anton Tsehhov oli Vene kirjanik. Õppis Moskva Ülikoolis arstiteaduskonnas, elukutselt oli ta arst. Põdes tuberkuloosi.Ta suri Saksamaal sanatooriumis. Näidendid:"Kolm õde", ,,Onu Vanja", ,,Ivanov". Lev Tolstoi oli Vene kirjanik. Sündis Tula lähedal aadlisuguvõsast pärit mõisniku pojana. Kasvas sugulaste juures. Võttis osa Krimmi sõjast. Õppis juurat
Antsla Gümnaasium GUSTAVE FLAUBERT ,,Madame Bovary" Merili Miliste 12.a Uurimus Juhendaja: Õpetaja Iri Reile Antsla 2008 Sisukord 2. AUTORIST..........................................................................................................................................................3 GUSTAVE FLAUBERT...................................................
hing", ,,Legend Püha Julianus Võõrustajast" ja ,,Herodias". "Üks lihtne hing", algselt nimega "Papagoi" on lugu teenijatüdrukust Felicite'st. Felicite vanemad surid ning ta kaotas kogu oma pere kui oli alles noor tüdruk. Tüdruku võttis enda juurde elama talunik, kes teda halvasti kohtles ning pidevalt peksis. Kogu ülejäänud elu töötas ta Aubainide pere jaoks. Felicite oli väga lojaalne, töökas, heasüdamlik, kuid harimatu naine. Arvatakse, et Flaubert sai inspiratsiooni naisest, kes oli tema perekonna teenija kirjaniku lapsepõlves. Felicitel tekkisid kergesti tunded ja hoolivus inimeste (nt tema õepoja ja papagoi) vastu. Ta armastas kõike ja kõiki oma viimase hingetõmbeni. Felicite elas täielikult teistele inimestele, kellest paljud teda vaid ärakasutasid ja kes ei taibanud kui väga Felicite neid armastas. Felicite on omakasupüüdmatuse kehastus. Flaubert näitab selle omaduse tõelist õudust olla
võimalusi, et saavutada rikkust ja kuulsust, ta rügas selle nimel väga palju tööd. Balzac tõi romaani sisse raha kui teguri see on kaotanud eesõigused ja tasandanud seisusevahed. Kirjeldab, kuidas raha tungib kõige peenemaisse ja ebamateriaalseimaisse tundeisse. (Kõik tema tegelased rehkendavad, nagu meiegi seda teeme.) Balzac ei uurinud ega eksperimenteerinud loomingus eriti, tema stiil ei muutunud ajas. Balzac kriitiline realism ühiskonda arvustav realism. Flaubert Gustave Flaubert, 1821-1880, Prantsusmaa. Sündis Rouenis kirurgi pojana. Isa saatis ta Pariisi juuat õppima. Gustave pühendus aga hoopis kirjandusele. Harva esines tal langetõvehoogusid. Erakliku eluviisiga. Palju sõpru kirjandusringkondades. Tegi ühe pikema reisi Lähis-Idas. Veendunud poissmees, palju suhteid naistega. 1857 ilmus · Romaan "Madame Bovary", traditsiooniline realism. See tõi talle pahandusi, teda süüdistati kombelõtvuses, religiooni solvamises jms. Flaubert mõisteti kohtus õigeks.
Satiir tähendab kellegi ülenaermine (inim pahesi väljatoomine) Olulisim teos: ,,Edevuse Laat" (,,Vanity Fair") Romaan ilma kangelaseta, tegelasteks vastandliku taustaga Amelia ja Rebecca. Põhiprobleemiks on teoses elus läbilöömine ja ,,haljale oksale" jõudmine hoolimata sellest, et ümbritseval ,,edevus laadal" soovivad seda kõik teisedki. Peategelastest premini õnnestub see eluraskustes karastanud Becky, kuna turvalises kodus üleskasvanud Amelia jääb abituks ja nõrgaks. Gustave Flaubert [güst'aav flob'eer] (12. detsember 1821 8. mai 1880) oli prantsuse proosakirjanik. Eriti on tuntud tema realistlik romaan "Madame Bovary" ja ta piinlikult hoolikas pühendumus raamatu stiilile, mille parimaks näiteks tema lõputu "parima sõna" ja puhta kunsti otsing. Flauberti iseloomu on kirjeldatud mitmeti. Ta oli uje, kuid samas äärmiselt tundlik ja samas ülbe. Sama vastuolulisus märgib ka tema isiksust; ta oli lapsepõlvest saati ebakindla tervisega ja äärmiselt neurootiline
"Kommete etüüdid" jagunevad kuuest osast ehk stseenist: "Stseenid provintsielust, eraelust, Pariisi elust, sõjaväeelust, poliitilisest elust, külaelust". "Filosoofilised etüüdid" on eksitava üldpelkirjaga, kuna need pole filosoofilised uurimused, vaid lihtsalt autori varasemad teosed, milles oli vähem fakte ja rohkem fantaasiat. "Analüütilised etüüdid" jäid kavandatavas suurteoses pelgalt nimetuseks, kuigi autor pidas sellesse ossa kuuluvaks "Abielufüsioloogiat". Gustave Flaubert 1821-1880. Ühelt poolt länenes Flaubert nn teaduslikule meetodile, mis toetas naturalismi, teiselt poolt nähtusid tema teostes filosoofilised ja psühholoogilised otsingud, mis ei mahtunud täielikult ei senise realismi ega ka kujuneva naturalismi raamidesse. Ta oli väga tähelepanelik oma sõnastuse suhtes. Tihtipele silus päevi mõnda lauset ja ikka polnud sellega rahul. Ise ta ütles, et laused tuleb puhastada valkjast rasvakihist ja säilitada ainult lihased. Tema teostes olid
sunnitööline, prostituut). Hukkamõistu osaliseks said rikkad ja võimuvaldajad, tõusikud, ahned, hingetud, liigkasuvõtjad, silmakirjatsejad jne. 7. Realistid otsisid ainest olevikust, argipäevast eluvaatlustest, tehti märkmeid, uuriti protokolle, arhiive, ürikuid. 8. Lemmikvorm on proosa, lemmikzanrid on realistlik romaan ja novell, sajandi lõpu poole ka draama. 9. Silmapaistvad Prantsuse realistid on nt R. Stendhal, H. de Balzac, G. Flaubert, D. de Maupassant, A. Daudet ja J. Verne. 10. Stiilipiinu põdes G. Flaubert, sest ta oli äärmiselt range oma kirjutiste suhtes: ei tohtinud esineda kahekõnet, autorimina pidi kirjutades kaduma, lauseehitust ei saanud korrata, üks ja sama sõna ei tohtinud kahel korral sama lehekülje ulatuses esineda. Pealegi kiusasid teda kõik tema kangelased, tal oli raskusi oma teoste valmis saamisega ja ei jäänud nendega kunagi rahule. 11. G. Flaubert oli G
· Eesmärk: kujutada kaasaegset elu nii nagu tegelikult oli · Algus Prantsusmaa · Sotsiaalne olustik · Kujutatakse elanikest vaeseid ja nende probleeme · Vastasseis romantikale · Kriitiline · Nn"haljale oksale jõudmiseks" ollakse valmis kõigeks 2. Tähtsaimad autorid · Stendhal (prantsuse) · Balzac (prantsuse) · Dickens (inglise) · Thackeray (inglise) · Flaubert (prantsuse) · Tolstoi (vene) · Dostojevski (vene) · Tsehhov (vene) · Zola (prantsuse) 3. Põhizanrid: · Roman · Novell 4. Peateosed: · Stendhal "Punane ja must" (1831) esimene realistlik teos · Balzac "Isa Goriot", kuid peateoseks jõgiromaan "Inimlik komöödia" · Dickens "Pickwik klubi järelejäänud kirjad", "Oliver Twisti seiklused" · Flaubert "Madame Bovary"
teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõjul. Zanrid: olulisemateks zanriteks kujunesid romaan, novell ja jutustus. Realistlik luule ja draama tõusid esile 19. sajandi lõpu poole. Juba sajandivahetuseks arenes realism mitmes suunas: uurimuslik süvenemine tegelikkusse viis naturalismini, mis kirjeldab elu pahupoolt ja pahelisi instinkte, taastus realistlik filosoofiline romaan. esindajad: kõige viljakam oli realismi areng Prantsusmaal ( Stendhal, Balzac, Flaubert ) Inglismaal (Dickens, õed Bronted) ja Venemaal ( Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov ) Realism- kirjanduse ja kunstisuund, mis püüdleb reaalsuse võimalikult tõepärase kujutamise poole ning käistleb tegelikkust nii, nagu see näib tavalisele inimesele, väldib idealiseerimist, romantilisust, erakordsete inimeste ebatavaliste kirgede kujutamist 2.Stendhal Prantsuse realismi varasemaid esindajaid. Esimesel loomeperioodil olid tema põhizanriteks
“Rooma, Napol ja Firenze 1817. aastal” 1820. aastatel omandas ta endale reputatsiooni kui vaimuka arutlejan 1830. aastatel laseb välja raamatu „Punane ja must“ – seostunud õnnetusega, millest ta luges ajalehe kriminaalkroonikas 1835-1836. aastatel oli huvitatud „Henry Beyle elulugu“ kirjutamisega 1838. aastal lasi välja oma viimase romaani „Parma klooster“ GUSTAVE FLAUBERT Flaubert sündis Ülem-Normandias Rouenis 1840. aastal läks õppima õigusteadust Ta tutvus Victor Hugoga ja 1840. aastal reisis ta Püreneedesse ja Korsikale 1846. aastal hülgas Flaubert Pariisi ning õpingud ja asus Roueni lähedale Croisset'sse, kus ta elas koos emaga Tema tähtsaim sõber oli Maxime du Camp Aastal 1850 alustas Flaubert "Madame Bovary" kirjutamist, mis kestis viis aastat Romaan trükiti seeriatena 1856
realist. Ta ei tunnistanud teatrit, mis irdub kaasajast, kritiseeris lavakujude skemaatilisust ja kunstlikult väljamõeldud stseene. Tema püüe lavalise tõe poole oli ilmne, ehkki ta klassitsistlikud tegelased jäid paratamatult samuti üsna ühekülgseks ja staatiliseks. Molière tegi oma teostes nalja tõsiste ja oluliste asjade üle, sest hindas kõrgelt komöödia ühiskondlikku rolli. Kirjandus barokist romantismini (2006: lk nr 21) Gustave Flaubert (1821-1880) kuulub 19. sajandi prantsuse realismi klassikute hulka, kuid teisalt võib tema teostes juba täheldada realismi muutumist: lisandunud on naturalismi elemente, filosoofilist- psühholoogilisi otsinguid. Nagu impressionistid, läks ta sageli välja loodusesse, kuid kasutas looming allikana isiklikke elamusi ja muljeid. Flaubert oli tundeerak, kes leidis, et “kunstniku mission on sõnnikuhunnikul roose kasvatada”.
Kirjandus- Realism Realismi tunnused * kujutada elu nii nagu * raha inimeste vahelistes * kirjeldused see on suhetes * kirjanik on kasvataja * domineerib romaan * moraal, kõlblus * tegelasi tüpiseeritakse * ühiskonna kriitika Realismi autorid ja nende seisukohad Stendhal- Tegelased punased (head, patrioodid) ja mustad (halvad, rojalistid). Alamast üh. kihist inimene püüdleb kõrgseltskonda. Tegelased juhinduvad kirest- armastusest. Flaubert- romantilised illusioonid on naeruväärsed, tühised. Rõhuasetus provintsi elu peal, kõrgklassi ei jõua. Balzac- Raha inimeste vahelistes suhetes. Tegelasi motiverib kasuahnus. Ühest küljest üh., teisest aeg ja koht- valikud. Dostojevski- tegelased virelevad vaesuses. Vaesus sunnib in. tegevustele, mis on valed (ebamoraalsed). Inimpsüühika süva analüüs. Headus ja armastus annavad lunastuse. Tolstoi- elumõte on arma...
Realism autori ja teksti vaheline piir lähevad nt tegelase mõtetesse vm. Tähtis joon on see oma aja poliitiliste ja sotsiaalsete asjade tähtsustamine ja kujutamine. Balsak väga madalale ei lange. Lõpuks jõuab sekkuva õi tendents(jutustav) kirjandudde ,,onu tommi onnike" prantslaste taotlsed on objektivistlikus Flaubertil on jälestus tunda. Flauberti madame bovary kirjeldas kõike väga ebaromantiliselt väga õel raamat läbipõimunud empaatia või kaastundega. Flaubert vihkas demokraatlikku kodanlikkust. Flaubert läks kõlbmatuse pärast kohtualla. Tolstoi anna karenina realismi kõige kõrgemad saavutused tulevad venekirjandusest. Ülestõusmine on raha eest kirjutatud. Inglise realismis thomas Hardy 19.saj lõpus suur skandaal , loobus mõneks ajaks kirjutamisest TH. Fontane saksa kirjutaja ka abielu pettus. Tõe sarnasus, tõe lähedus, mitte tõde ise. Realistlik romaan reeglina on püüdnud sellised
2. Muinasjutud: Grimmid "Punamütsike"; Perralt "Saabastega kass" ; Andersen "Väike merineitsi" 1 muinasjutt("Inetu Pardipoeg"), Kreutzwald "Eesti rahva ennemuistsed jutud", mõni muinasjutt. 3. Poe "Usheri maja hukk", "Mõrv rue Morguel" 1 novell vabal valikul 4. Pukin "Jevkeni Onegin" 5. Kreutzwald "Kalevipoeg" (1, viimane ja keskelt mõni lugu) 6. Koidula isemaaluule, Tuglase novella, 1.Liivi luuletusi Realism II p.a 1. Balzac "Isa Goriot" 2. Flaubert "Madame Bobary" 3. Zola "Theresa Raquin" 4. Dostojevsti "Kuritöö ja karistus" 5. Tehhov , 6novelli + "kajakas" => "Palat nr6" "Jonõts" "Inimene Vutlaris" "Kameekon" "Daani koerakesega" "Maja arklitooga" 6. Vilde "Möeküla Piimamees" 7. "Põrgupõhja uus vanapagan" 8. Salinger "Kuristik rukkis"
Realism-(1830-70), Pr. (kindlapiiriline kirjandusvool)/V.Hugo "Jumalaema..."; Stendhal "Punane ja must"; Dickens, Balzac, Flaubert;/ kriitiline realism- kristieerib ühiskonda ja kihte, enda kogemused C.Dickens- Ing realismi esindaja, tõi realismi emotsionaalsust, puudus haridus, elus õpetusi saanud Cervanteselt ja Londoni aguliseltskonnast // "Oliver Twisti seiklused", "David Copperfiled", 13 romaani Gustave Flaubert- Pr., teostes teaduslikud meetodid, filosoofilised ja psühholoogilised otsingud; range stiili ja keele suhtes; "Madame Bovary"(romantismivastane, lugu Prantsuse provintsielust); "Salambo", "Tundekasvatus"- peategelase luhtunud eneseotsingud ja -teostus E.A.Poe- (1809-1849)- Ameerika poeet, novellist, kirjanduskriitik, toimetaja; sünd Bostonis, 2-a-lt orb, rikas kaupmees lapsendas, tark, probleemid distsipliiniga, loomingu mõjutus- alkohol +naised, kirjastus Broadway Journal pankrotti; looming: 2 teemat- hirm ja surm, ka ar...
1)Realismi zanri eelistuslevik, viljelejad: Realismi põhizanr on romaan. 19.saj. realistid töötasid välja romaanizanri klassikalise kompositsiooni. Prantsusmaa realistid: Stendhal, Balzac, Flaubert. Inglismaal: Dickens, Thackeray, õed Bronted ja Venemaal: Tolstoi, Dostojevski. 2)Jõgiromaan ja selle viljelejad: Jõgiromaaniks nim. Ulatuslikku, paljudest osadest ehk ka iseseisvatest romaanidest koosnevat romaanitsüklit, mida seovad ühised tegelased. Viljelejad: Balzac, Zola, Galdosi, Proust, Rolland, Galsworthy, Baroja. 3) Realismi mõiste, aeg, tunnused: Realism oli kunstimeetodina tuntud juba antiikkirjanduses. Realism tähendab tõelist, esemelist või midagi materiaalset
18.saj algus 18.saj keskpaik 18.saj lõpp 1830ndad - 1860ndad - 19.saj I pool 1850ndad 1870ndad Voltaire S.Richardson Hoffmann Balzac Zola Diderot L.Sterne Heine Stendhal Maupassant De Sade H.Fielding Byron Flaubert Montesquieu Shelly Dostojevski Swift Goethe L. Tolstoi Defoe Hugo Tsehhov Rousseau Puskin Lermontov Prantsusmaa Taani Saksamaa Saksamaa Saksamaa
harilikud inimesed jne. · Eristatakse kahte põhiperioodi: I. Realism areneb paralleelselt romantismiga, realistlikes teostes leidub palju romantismi sugemeid. II. Realism levib paljude maade kirjandusse ning hakkab samaaegu muutuma ja teisenema üha uute tekkivate kirjandusvoolude mõjul. Kõige edukamalt viljeleti realismi Prantsusmaal, Venemaal ja Inglismaal. Olulisemateks zanriteks on novell, romaan ja jutustus. Prantsusmaa : Balzac, Flaubert, Voltaire Inglismaa: Dickens, Thakeray, Shaw, Galsworthy Venemaa : Tsehhov, Tolstoi NATURALISM · Naturalism taotles elukujutuse täpsust ja erapooletust. · Naturalistid vahendasid elu kiretu fotograafilise täpsusega, valimata üksikasju. Seejuures kaldusid nad kujutama elu mustemat poolt: alatust, kuritegusid, julmust ja vägivalda. · Naturalistid olid seisukohal, et kirjandus peab teenima tõde, mitte ilu. Seejuures ei
*ratsionalism Lope de Vega Nicolas Boileau Nikolai Karamzin Walter Scott Stendhal „Kadekops” „Luulekunst” „Vaene Liisa” „Ivanhoe” „Punane ja must” „Lesknaine Valenciast” Moliere Johann Goethe Victor Hugo Gustave Flaubert TÄHTSAMAD Baltasar Gracian „Don Juan” „Faust” „Hüljatud” „Madame Bovary” AUTORID JA „Vaimuteravus ja Pierre Corneille Voltaire „Jumalaema kirik Charles Dickens TEOSED loovuse kunst” „Horatius” „Candide ehk Pariisis” „Oliver Twist”
*ratsionalism Lope de Vega Nicolas Boileau Nikolai Karamzin Walter Scott Stendhal ,,Kadekops" ,,Luulekunst" ,,Vaene Liisa" ,,Ivanhoe" ,,Punane ja must" ,,Lesknaine Valenciast" Moliere Johann Goethe Victor Hugo Gustave Flaubert TÄHTSAMAD Baltasar Gracian ,,Don Juan" ,,Faust" ,,Hüljatud" ,,Madame Bovary" AUTORID JA ,,Vaimuteravus ja Pierre Corneille Voltaire ,,Jumalaema kirik Charles Dickens TEOSED loovuse kunst" ,,Horatius" ,,Candide ehk Pariisis" ,,Oliver Twist"
Kontrolltöö vastused 1.Kirjuta mõiste järgi õige seletus! Sürrealism(3), postmodernism(2), sümbolism(1), realism(4), modernism(5) 1) kunstivool, mis üritab leida tõelisuse tagant ideaalmaailma 2) kõiki kunstialasid hõlmav suund 20. sajandi teisel poolel, toob esile erinevuste ja arvamuste paljususe, väärtuse 3) modernistlik kunsti- ja kirjandusvool, mis kutsub vabanema mõistuspärasusest 4) vool, mis käsitleb tegelikkust nii, nagu see näib tavainimesele 5) suund, mis taotleb uuenduslikku loomepõhimõtet 2. Leia õige raamatu nimi ja ühenda autori nimega! Jorge Luis Borges- ,,Fiktsioonid" ,,Olemise fiktsioonid" Knut Hamsun- ,,Müsteeriumid" ,,Baudolino aastat " August Strindenberg- ,,Punane tuba" ,,Leiutajad" Umberto Eco- ,,Baudolino" ...
stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. KIRJANIKUD : * Prantsusmaal Stendhal, Honore de Balzac. Gustave Flaubert. * Inglismaal Charles Dickens, William M. Thackeray, õed Bronted. * Venemaal Lev Tolstoi, Fljudor Dostojevski, Anton Tsehhov. EESTI KIRJANIKUD : Juhan Liiv, Eduard Vilde ja Kitzberg. ÜLESANDED : 1
Prantsusmaa Balzac ,,Isa Goriot" Delphine, Beuseant, isaarmastus, Pariisi Rastignac, Goriot, seltskond Vauguer ,,Sagräännahk" Raphael filosoofiline romaan, ginge müümine, läbikukkumine Flaubert ,,Madame Bovary" Emma mõtteviisi labasus, illusioonide viljatus, kriitiline, väikekodanl. Stendthal ,,Punane ja must" Julien Sorel ,,Tõtt, karmi tõtt!" Zola ,,Therese Raquin" Therese natuiralism
1818 laulud(luule) (klassistismik) Realism 19 saj Tõe pärasus, Romaan, jutustus, Stendhal ,,Punane ja must" opjettiivsus, elulis, draama Flaubert "Madame Bovary" ühiskonna kriitika Balzac "Isa Goriat" Zola "Söe kaevurid" Tammsaare "Tõde ja õigus" eestis: 1857
Bovarism minus ja minu ümber Gustave Flaubert´i raamatus "Madame Bovary" kirjeldatakse bovarismi kui seisundit, kus inimene püüab end näha teistsugusena, kui ta on. Igas inimesed on natuke bovarismi. Arvan, et see on osa meie kõigi elust ning et seda ei saa muuta mitte keegi. Elus on palju muutmatuid asju- arvan, et bovarism on üks nendest. Paljud tänapäeva inimesed leiavad, et oleks hiiglama tore omada suurt maja, uhket autot, tipptasemel mobiiltelefoni jne. Nad elavad oma suures roosas mullis ning tegelikust elust nad ei hooli. Nad tahaksid elada igavest ülekülluslikku elu. Paljud inimesed tahavad olla maailmakuulsad ja üle mõistuse rikkad. Keegi neist ei mõtle selle peale, kui palju ohverdusi see kõik võib nõuda või kui "võimalik" see üldse on. Selliste lootuste ja mõtetega tekib paratamatult ülbus. Nad tunnevad, et on paremad kui teised inimesed. Minu meelest on see kõik vaid üks suur unistus. ...
Realismi tekkimine langeb 1820. aastate lõppu, tema õitseng 1830.-1860. aastatesse. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert, Rolland), Inglismaal (Dickens, Thackeray, Brontëd, Glasworthy, Shaw), Venemaal (Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov), Norras (Ibsen). Täiuslikema väljenduse leidis realism romaanis, milles kasutati kindlaid võtteid. 19. sajandi realismile on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak, seda nimetatakse kriitiliseks realismiks. 19. sajandi II poolel eraldus realismist üksikseiku vääramatus põhjuslikus seoses rõhutav naturalism. 19
eitamine (ajastu ja elu mõistmine) Zanr luule proosazanrid (romaan, jutustus) Realismi esindajaid maailmakirjanduses Prantsusmaa Honoré de Balzac (17991850) umbes 100 teosest koosnev "Inimlik komöödia" Frédéric Stendhal (kodanikunimega Marie-Henri Beyle, 17831842) "Punane ja must", "Parma klooster" Gustav Flaubert (18211880) "Madame Bovary", "Tundekasvatus" Anatole France (18441924) "Nüüdisaegne lugu", "Pingviinide saar", "Jumalad janunevad" Romain Rolland (18661944) "Jean-Christophe", "Colas Breugnon" Inglismaa Charles Dickens (18121870) "Oliver Twist", "David Copperfield", "Rasked ajad" William Thackeray (18111863) "Edevuse laat" Thomas Hardy (18401928) "D'Urbeville'ide Tess", Tähelapandamatu Jude" John Galsworthy (18671933) "Forsyte'ide saaga" (trioloogia)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
