Sügise J. Liiv Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine; jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. KES MEELDIDA TAHAB -- Juhan Liiv Kes meeldida tahab, peab roomama, "jah" üteldes "ei" peab mõtlema, mis teine tahab, peab tegema, peab ahelaid kandma ja -- tänama! Peab kandma lõpmata palju veel, peab tundma, kuidas tal murdub meel, peab kummardama kulla eel -- peab nuttes naeratama veel. Ja kes ei taha, ei meelita ta, ei taha, ei t...
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Juhan Liivi luuletused Referaat Kohtla-Järve 2014 Sügise Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine, jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. Sügis Kaselehekene, meie väraval. Langeb oksalt alla, langeb värinal. Vaatan metsa poole: pilve vanunud! Minu meel ja mõte nagu leheke! Kurva pilve, närtsinud metsa sarnane. Külm Mets härmatises surnuvaik, koit idas veripunane, õhk kristallisid piserdab, õhk põhjast tuleleil on see! Loom koiduvalgel kisendab, hunt, põder, metskits ägavad. Kord-korralt külm sääl plaksatab, siis jällegi kõik surnuvaik... Koit idas veripunane. Sügis Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Sügisene kodu Mu armas kodu, väikene, sääl eemal mäe pääl! Su üle särab päikene, p...
Teretulemast ruutvõrrandi lahendajasse Väärtus a Ära unusta, et a väärtus ei saa olla 0 ! 0 Determinant: Väärtus b 0 0 X1= 0 Väärtus c X2= -0 0 ax2 + bx + c = 0 Valmistas: Mihkel Pedak [email protected]
= = 0,16 W/(m2 K) ( valem 7) 9. Korrigeerin saadud tulemust õhupiludest tingitud parandusega valemiga: ( Valem 8 ) Arvutan õhupiludest tingitud parandusega U: Õhupiludest tingitud parandusega U väärtus on 0,16 W/m2K 1.2 KATUSE SOOJUSJUHTIVUSE ARVUTAMINE Tabel 2. Katuse spetsifikatsioon Paksus Sise.tem Välis.temp Sise RH Välis RH Ats Pedak (mm) (W/mK) p ºC ºC % % Materjal 20 -8 43 64 Sisepind Betoon 200 2 Tasanduskiht-tsementmört M5 20 1,4 Hüdroisolatsioon 0,1 - Vahtpolüstüreen 150 0,04 Betoon 60 1,8 Kinnitusmört 20 1,1
Eksponentfunktsioon Eksponentfunktsiooniks nimetatakse funktsiooni y=ax a>0 a0 1. Vaatleme juhtu kui a>0 x y=2 x | -3 | -2 | -1 | 0 | 1 | 2| 3 | y |1/8|1/4|1/2| 1 | 2 | 4 | 8 | Funktsiooni uurimine 1. Määramispiirkond X=R 2. Nullkohad X0 3. Positiivsus X+=R Negatiivsus X-=Ø 4. Ekstreemum kohad Xe= Ø 5. Kasvamine ja kahanemine X=R 6. Käänukohad Xk= Ø 7. Kumeruspiirkond X= Ø Nõgussuspiirkond X=R 8. Väärtuste hulk e. muutumis piirkond Y=(0;) 9. Eksponentfunktsiooni graafik läbib alati punkti 0 ja 1 (0;1) ...
Geomeetriline jada Geomeetriliseks jadaks nimetatakse arvujada, milles iga järgnev ja temale eelneva liikme jagatis on jääv, alates 2. liikmest. Jäävat jagatist nimetatakse jadateguriks ja tähistatakse q-ga |q|<1 Hääbuv jada Geomeetrilise jada üldliikme tuletamine a2=a1q a3=a2q a4=a3q a2*a3*a4*...*an=a1q*a2q*a3q*...*an-1q an=a1*qn-1 Geomeetrilise jada n esimese liikme summa valem Sn=a1+a2+a3+...+an q*Sn=a1q+a1q2+a1q3+...+a1qn - Sn=a1+a1q+a1q2+...+a1qn-1 qSn-Sn=a1qn-a1 (q-1)Sn=a1(qn-1) Hääbuva geomeetrilise jada summa valemi tuletamine Pedak
..". Oma iseloomult jagunevad Liivi sügisluuletused kahte rühma. Üks rühm näitab sügismaastikke veel rõõmsailmeliste ning päikesepaistelistena, kus kanarbik, kulu ja hilised sügislilled ehivad väljad ja nõmmed kauni, karge iluga. ... Männi roheline samet, Üksik metsatee: Pedak heleroheline, Kask kuldkollane Pedak heleroheline, Kask kuldkollane! Nõmm on sügisele Langend kaenlasse. Liivi sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved, udu,
EE S T I K TE I S TE E E L KEELTE SE A S H äälikusüsteem Vokaalharmoonia: mänty-mänd Sõnarõhk: soome-ugri keeltes sõna esisilbil indo-euroopa keeltes liikuv Eesti keeles on muutunud fonotaktika ( foneem/f/) Sõnavara Püsivam kui häälikusüsteem Grammatiline sugu: soome-urgi keeletes ei tunta indo-euproopa keeltes iseloomulikumaid tunnuseid Eesti keeles 85% moodustavad laensõnad. Vorm im oodustus … on püsivamaid struktuuritasandeid. Soome-ugri keeltes käänete arv suur Indo-euroopa keeltes flektiivne vormimoodustus Lausem oodustus soome-ugri keeltes - tagasõnad indo-euroopa keeltes – eessõnad Eesti keele sõnajärg on sarnane saksa sõnajärjega. M urded Eestikeeles 8 peam urret: Lõuna-Eesti Võru Tartu Mulgi Põhja-Eesti Saarte Lääne Ranniku ...
Näiteks panna aluse eesti teatrile. Sügise Igav liiv ja tühi väli, taevas pilvine; jõuan tulles metsa äärde, tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, üksik metsatee: pedak heleroheline, kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. J.Liiv Juhan Liiv oli luuletaja, kes kirjutas palju Eestist ja ka loodusluules kasutas ta ainult
männiliik ning levinuim puumetsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiumaakonnas, aga kui ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed). Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ja Võrumaal. Männi levinud rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi ja pedak. Harilik mänd levinud Euroopas ja Aasias, Hispaania ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa kaguosani, Ohoota mereni. Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma kui liigniiskust ja karmi külma. Mändi võib leida nii kuivadel liivaluidetel, nõmmedel kui ka niisketes soodes ja rabades. Kasvab nii happelisel mullal, kui ka karbonaadirikkal pinnasel, nii looaladel kui murenenud graniidil. Mägedes kasvab ta enamasti lõunanõlvadel ja leviala ulatub 1000...1200 m kõrguseni
Sel ajal on juba külm ning puudelt langevad lehed. Ka Liiv kujutab sügist kõleda ja kurvana. "Oh kanarbik, oh lilleke, / nii kõle, kõle sügise! / Nii väsinud, nii kurb on meel, / sa pehmelt, õrnalt õitsed veel / oh lilleke!" Kõik hea ja rõõmus, mis saabub kevadega, kaob samamoodi sügisel nagu ka loodusest rohelus. Liiv kirjeldab ühes oma luuletuses detailselt sügisest nõmme. "Männi roheline samet, / üksik metsatee, / pedak heleroheline, / kask kuldkollane. / Pedak heleroheline, / kask kuldkollane! / Nõmm on sügisele / langend kaenlasse," Sügisel muutub looduse välimus täielikult. Puude lehed muudavad värvi ja langevad maha. Roheluse säilitavad vaid okaspuud. Selles luuletuses on autor andnud hästi edasi pildi, mis avaneb sügisesel nõmmel. Liivi sügisluule on sügavamõttelisem, mis ei hõlma ainult looduse välist ilu. Ta laskub ka väikseimasse detaili, luues talle oma mõtte- ja tundemaailma.
Rahvuslik ärkamine Maris Pedak ja Liisa Jõgi 12a Esimene eestikeelne ajaleht oli Tarto maa rahva NäddaliLeht, mille esimene number ilmus 13. märtsil (1. märtsil) 1806. Johann Voldemar Jannsen (1819 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. J. V. Jannsen ,,Eesti Laulik" (125 uut laulo neile, kes hea melega laulwad ehk laulo kuulwad. Essimenne jaggo. Tartu : [H. Laakmann], 1860. 191 lk. 3500 eks) Sajandi keskpaigas hakkas ilmuma ilmalike laulude ja viiside kogusid. Kõige tuntum nendest on J
Jäähoki Silver Pedak Ajalugu · Esimine võistulus peeti Kanadas 1853. aastal. · Esimesed määrused koostati kahe Montreali McGilli üliõpilase poolt 1879. aastal. · 1908. aastal loodi Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon ( IIHF ) · 1917. aastal loodi Põhja-Ameerikas Rahvuslik Jäähoki Liiga ( NHL ) Jäähoki Euroopas · Esimesed Euroopa meistrivõistlused jäähokis toimusid 1910. aastal, mille võitis Inglismaa. Jäähoki Eestis · Eestis hakati jäähokit mängima 1933. aastast. Jäähoki MM · Esimesed võistlused korraldati 1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis. · Jäähoki MM-e korraldab IIHF. · 1989. aastast toimuvad jäähoki MM turniirid igal aastal. · 1976. aastast võivad MM-il osaleda ka elukutselised mängijad Jäähoki olümpiamängudel · Jäähokit on olümpiamängudel mängitud alates 1920. aastast. · Naised osalevad aastast 1998. · Jäähoki on üks vaadatuimatest aladest olümpiamängudel. Hokilitter · Standa...
2,02 -2,31 2,23 -3,93 2,44 -4,88 2,65 -4,84 2,86 -3,80 3,07 -2,11 3,28 -0,32 3,49 1,01 3,70 1,58 3,91 1,42 4,12 0,88 4,33 0,44 4,54 0,51 25 30 y Eesnimi Perenimi Isikukood Aadress Sünniaeg Madis Paulus 50501037386 Tallinn, Sõpruse pst 67-4 03.01.2005 Hanno Pedak 35008268624 Tartu, Kaare 3 26.08.1950 Maili Kikkas 45001243289 Viljandi, Suur-Kaare 4-12 24.01.1950 Irma Piirsalu 60402026603 Tallinn, Videviku 23-5 02.02.2004 Aadu Pulk 50207011734 Tallinn, Akadeemia 12-42 01.07.2002 Airi Põld 45006282172 Pärnu, Sihi 5 28.06.1950 Evelin Põld 49407042090 Tallinn, Raudtee 22 04.07.1994
Mets laulust kõliseb Ja igalt, ihalt raal Mu noorus heliseb! Siit koduõhk mind tervitab Kui siidikäega, Tuul teele tervist vastu toob, Nii õnnis olen ma! Siin olen nõnda vaene ma Ja nõnda rikas ka: Mu tutvad kõik on minuga Ja mina nendega. * Sügis Igav liiv ja tühi väli Taevas pilvin: Jõuan tulles metsa äärde, Tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, Üksik metsatee: Pedak heleroheline, Kask kuldkollane. Pedak heleroheline, Kask kuldkollane! Nõmm on sügisele Langend kaenlasse. * Tulevik Mis on, mis paistab kaugel merel.... Kas laev sealt tuleb? Mis ta toob? Või udu hall? Või mõttekuju, Mis hing vast ise endal loob? Ei, laev ta on mu kauge lootus; Ta peab, ta peab kord tulema! Ja kuigi varem pettis ootus, Ma usun: nüüd küll tuleb ta! Kuid kas ta see, mis mina ootan?
Karismaatiline mõju, Palunõid-palmima Aabe täht mõjukas Pardel Aapestik tähestik Karismaatiline mõjujõuline habemeajamismasin Adekvaatne samasugune Karts vangla Pedak mänd Adekvaatne sisult kattev Kasin napp Pelgalt ainus Ahas-kitsas Kesv oder Pelk ainuüksi Aime populaarteaduslik Kiikama piiluma Pelutama kartma Aime-aimefilm Kilbar mälumängur Perv kallas Amerikanism Komparatsioon võrdlema Pihkama lekkima
Harilik mänd Harilik mänd on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka. Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks. Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiu maakonnas, aga kui ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed). Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Mõned uurijad on saanud Järvselja rekordmändide kõrguseks isegi 46 m. Sõltuvalt maa viljakusest (boniteedist) on küpsete mändide kõrgus väga erinev. Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused, aga hea drenaaziga parasniisketel saviliivmuldadel ulatub...
Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused, aga hea drenaaziga parasniisketel saviliivmuldadel ulatub küpsete männikute kõrgus 40 meetrini (jänesekapsa- pohla kasvukoht). Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad boniteedilt parimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ja Võrumaal. Eesti jämedaima männi läbimõõt 140 cm Männi levinud rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi ja pedak. Eestis on kõige levinumad mesipuud ehk puud, mille sees elavad metsmesilased, just männid. Umbes 360 aastane Järvselja Kuningamänd, 2003 Paljunemine Harilik mänd tolmleb juuni alguses. Looduses paljuneb vaid seemnetega. Kunstlikult on võimalik paljundada ka pistoksast. Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel.
Aga üle oru, Igav liiv ja tühi väli, sääl kus põllupind, taevas pilvine; sügissuve päiksest jõuan tulles metsa äärde, hiilgab mäerind tuleb nõmmetee. Männi roheline samet, Sööt üksik metsatee: pedak heleroheline, Eemal meie akna kohal kask kuldkollane. valendab üks söödike, Pedak heleroheline, kullalise päikse paistel kask kuldkollane! ise kulla sarnane. Nõmm on sügisele langend kaenlasse. Sügisluuletuste teises rühmas annavad maastikule ilmet selle kohal lasuvad pilved,
Männid Eestis Eesti kõrgeim harilik mänd kasvad Tartu maakonnas Järveselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Sõltuvalt maa viljakusest on küpsete mändide kõrgus väga erinev. Rabamännid võivad paarisaja aastaselt olla vaid mõne meetri kõrgused. Eestis kasvavad männid keskeltläbi umbes 30 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad viljakaimad männimetsad Kagu-Eestis Põlvamaal ning Võrumaal. Männi levinuimad rahvapärased nimetused on: pedajas, pedakas, pettäi ja pedak Mänd on suuteline kasvama väga erinevates tingimustes. Kõige rohkem on meil pohla- (24%), mustika- (19%) ja kanarbikumännikuid (13%). Väga kuivi liivamaid katvad samblikumännikud moodustavad umbes 4% männikute kogupindalast. Ligikaudu sama palju on jänesekapsamännikuid ja pisut vähem (3%) loomännikuid. Soostunud maadel (sinika, karusambla, osja ja tarna kasvukohatüüp) kasvab umbes 15% ning soodes (siirdesoo, raba, kõdusoo) pisut alla 20% männikutest. Paljunemine
Tartu Kutsehariduskeskus Mehhatroonika Herki Pedak Punane raamat Iseseisev töö Juhendaja Helmo Hainsoo Tartu 2009 Sisukord 1 Tiitelleht 2 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Punase Raamatu ajalugu 6 Eesti Punane raamat 7 Graafikud Sissejuhatus Punasesse Raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta. Põhilisteks
Ats Pedak LABORI ARUANNE ARUANNE Õppeaines: MATERJALI ÕP. Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI 12 Tallinn 2011 1 KATSE Korrapärase kujuga materjali tiheduse määramine Ehitusmaterjalide tiheduse yo määratakse keha massi ja mahu suhtena [ kus: G - proovikeha mass õhus [g] V - proovikeha maht [cm3] Korrapärase kujuga keha maht Vo arvutatakse keha geomeetrilistest mõõtmetest lähtudes. Mõõtmistäpsuseks olgu 0,1 mm. Proovikeha mass õhus [G] määratakse kaalumise teel. Tabel nr1 Proovi Proovike Proovik Tihedus P Proovi- Materjali keha ha maht eha 3 keha nr. nimetus a b h [ ] [kg/m ] ...
• Muudab mängu jooksul selle kulgu . sensomotoorne ja kõne areng • Muretseb nutva sõbra pärast. • Minu , tema oma tähendust . • Emotsionaalsete väljendusvormide Kirsti Pedak spektri laienemine. • Lahkub kergemini emast ja isast . • Võib ärrituda , kui rutiini tulevad suured muutused . • Riietub iseseisvalt.
02.1968 46 Transport JKaas Jaan Kaasik mees 21.06.1949 64 Transport BKüün Boris Küünemäe mees 12.09.1975 38 Transport AMalv Aadu Malva mees 5.09.1958 55 Transport AMeri Arnold Merilaid mees 24.08.1954 59 Transport PNaab Paul Naaber mees 21.12.1965 48 Transport ANõmm Ando Nõmmik mees 22.08.1977 36 Transport AOks Aarne Oks mees 13.01.1950 64 Transport HPeda Hanno Pedak mees 26.07.1969 44 Transport MRoos Margus Roosimägi mees 20.11.1971 42 Transport kasvamise, ding (kasvav) või erida e ja ametite järjekord Amet Palk referent 1077 raamatupidaja 1415 raamatupidaja 1188 raamatupidaja 1288 raamatupidaja 1411 raamatupidaja 1411 jurist 2611
Astrid Lindgren Heli Lind Saue 42 Jaan Artur Alliksaar Erki Lepiksoo Tapa 42 Jaan Andrus KivirähkErki Lepiksoo Tapa 42 Ando Astrid Lindgren Kristjan Jürimäe Valga 42 Ando Astrid Lindgren Kristjan Jürimäe Valga 42 Ando Artur Alliksaar Malle Kivioja Tallinn 43 Ando Astrid Lindgren Malle Kivioja Tallinn 43 Eevald Hando Runnel Hanno Pedak Tõrva 43 Eevald Astrid Lindgren Hanno Pedak Tõrva 43 Hilja Astrid Lindgren Hanno Pedak Tõrva 43 Hilja Hando Runnel Ahto Danilov Paide 44 Irma Astrid Lindgren Aigi Härm Saku 44 Irma Astrid Lindgren Aigi Härm Saku 44 Irma Astrid Lindgren Aigi Härm Saku 44 Irma Astrid Lindgren Aigi Härm Saku 44 Irma
Aarne Norak mees 12/7/1975 Tootmine Ando Nõmmik mees 2/20/1989 Transport Kristiina Oks naine 3/15/1970 Transport Aarne Oks mees 7/14/1961 Transport Reijo Okspuu mees 4/15/1992 Müük Annika Paju naine 3/18/1991 Majandus Hanno Pajusaar mees 3/27/1990 Tootmine Selma Parre naine 3/20/1979 Ladu Eevald Parts mees 6/17/1988 Tootmine Madis Paulus mees 2/21/1985 Tootmine Hanno Pedak mees 1/24/1981 Transport Meelis Petrov mees 9/21/1992 Tootmine Irma Piirsalu naine 2/13/1987 Tootmine Aadu Pulk mees 10/16/1953 Transport Evelin Põld naine 8/21/1970 Majandus Airi Põld naine 4/10/1969 Ladu Malle Põldmaa naine 1/6/1975 Tootmine Hilja Raid naine 11/3/1987 Müük Tiina Rajamäe naine 5/16/1983 Transport Aasa Randla naine 6/15/1952 Majandus
Töö nr: Nimi: 3 Mihkel Pedak Seadusandluse uurimine Kuupäev: Kursus: 16.04
09.1958 55 Transport 38206070961 Reijo Okspuu mees 07.06.1982 31 Müük 48105090295 Annika Paju naine 09.05.1981 32 Majandus 38005180669 Hanno Pajusaar mees 18.05.1980 33 Tootmine 46709190988 Selma Parre naine 19.09.1967 46 Ladu 37612170754 Eevald Parts mees 17.12.1976 37 Tootmine 37308230939 Madis Paulus mees 23.08.1973 40 Tootmine 36907260696 Hanno Pedak mees 26.07.1969 44 Transport 38211130833 Meelis Petrov mees 13.11.1982 31 Tootmine 47508150058 Irma Piirsalu naine 15.08.1975 38 Tootmine 34204170615 Aadu Pulk mees 17.04.1942 71 Transport 45710100356 Airi Põld naine 10.10.1957 56 Ladu 45902200391 Evelin Põld naine 20.02.1959 55 Majandus 46307080393 Malle Põldmaa naine 08.07.1963 50 Tootmine
Raamat Algus Lopp Autor Pealkiri Aasta E/All02 21.09.10 30.09.10 Artur Alliksaar Päikesepillaja 1999 E/Kiv03 31.07.10 26.08.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Kiv03 07.07.10 22.07.10 Andrus Kivirähk Leiutajateküla Lotte 2007 E/Run01 04.05.10 25.05.10 Hando Runnel Mõtelda on mõnus 1. Filtreerida 1982 aren E/Vil04 04.11.10 19.11.10 Eduard Vilde Mahtra sõda vanuses200930 kuni Ingl/Pra02 04.11.10 19.11.10 Terry Pratchett Nõiad võõrsil linn ja2003 vanus (kin Ingl/Pra03 02.02.10 19.02.10 Terry Pratchett Fantastiline valgus 2005 Swe/Lin01 ...
06.1949 64 Transport BKüün Boris Küünemäe mees 12.09.1975 38 Transport AMalv Aadu Malva mees 5.09.1958 55 Transport AMeri Arnold Merilaid mees 24.08.1954 59 Transport PNaab Paul Naaber mees 21.12.1965 48 Transport ANõmm Ando Nõmmik mees 22.08.1977 36 Transport AOks Aarne Oks mees 13.01.1950 64 Transport HPeda Hanno Pedak mees 26.07.1969 44 Transport MRoos Margus Roosimägi mees 20.11.1971 42 Transport EBerk Elvi Berk naine 6.10.1971 42 Transport KOks Kristiina Oks naine 14.09.1958 55 Transport TRaja Tiina Rajamäe naine 15.11.1971 42 Transport APulk Aadu Pulk mees 17.04.1942 71 Transport MEesm Mare Eesmaa naine 15.02.1973 41 Majandus
36705150941 Boris Küünemäe Saue Kopli 65/2-5 34808140585 Aadu Malva Paldiski Läänemere 62-68 35811080030 Arnold Merilaid Keila Pae 60-13 37210070151 Paul Naaber Tamsalu Mustamäe tee 195-48 35504050446 Ando Nõmmik Kunda Mahtra 25-105 34303130136 Aarne Oks Paldiski Liiva 7a-3 37210060467 Hanno Pedak Tõrva Läänemere tee 17-216 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste Õismäe tee 96-35 34004050217 Kristjan Mägi Saue Tartu mnt 24-1 38402070214 Jaan Noormets Tallinn Kivila 18-69 37202200902 Reijo Okspuu Kadrina Pakase 47 36902240722 Aare Raudsepp Tallinn Kärberi 13-8 48405030944 Elvi Berk Rakvere Sõpruse 3 - 125
37002030149 Kristjan Jürimäe mees 42 Valga 46908050804 Malle Kivioja naine 43 Tallinn Luuletused 46908050804 Malle Kivioja naine 43 Tallinn 46908050804 Malle Kivioja naine 43 Tallinn 46908050804 Malle Kivioja naine 43 Tallinn Lastekirjandus 46908050804 Malle Kivioja naine 43 Tallinn 36907260696 Hanno Pedak mees 43 Tõrva 36907260696 Hanno Pedak mees 43 Tõrva 36907260696 Hanno Pedak mees 43 Tõrva Luuletused 36907260696 Hanno Pedak mees 43 Tõrva 36907260696 Hanno Pedak mees 43 Tõrva 36907260696 Hanno Pedak mees 43 Tõrva Lastekirjandus 36907260696 Hanno Pedak mees 43 Tõrva
KOks Kristiina Oks naine 9/14/1958 9 sügis ROksp Reijo Okspuu mees 6/7/1982 6 suvi APaju Annika Paju naine 5/9/1981 5 kevad HPaju Hanno Pajusaar mees 5/18/1980 5 kevad SParr Selma Parre naine 9/19/1967 9 sügis EPart Eevald Parts mees 12/17/1976 12 talv MPaul Madis Paulus mees 8/23/1973 8 suvi HPeda Hanno Pedak mees 7/26/1969 7 suvi MPetr Meelis Petrov mees 11/13/1982 11 sügis IPiir Irma Piirsalu naine 8/15/1975 8 suvi APulk Aadu Pulk mees 4/17/1942 4 kevad EPõld Evelin Põld naine 2/20/1959 2 talv APõld Airi Põld naine 10/10/1957 10 sügis MPõld Malle Põldmaa naine 7/8/1963 7 suvi HRaid Hilja Raid naine 5/4/1976 5 kevad
48105090295 Annika Paju Tallinn Ehitajate tee 74-32 lahutatud 38005180669 Hanno Pajusaar Kunda Linnamäe 25-204 vabaabielus 46709190988 Selma Parre Vändra Kalevipoja 11-110 abielus 37612170754 Eevald Parts Tamsalu Sõle 61-19 abielus 37308230939 Madis Paulus Viljandi Sõle 5-10 vabaabielus 36907260696 Hanno Pedak Tõrva Läänemere tee 17-216 lesk 38211130833 Meelis Petrov Sindi Raadiku 1 - 23 vabaabielus 47508150058 Irma Piirsalu Keila Raadiku 1 - 23 vabaabielus 45710100356 Airi Põld Paldiski Nisu 5-7 lahutatud 45902200391 Evelin Põld Haapsalu Võidu 80 abielus 46307080393 Malle Põldmaa Kallaste Paekaare 62-53 lahutatud
Mänd katab 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige rohkem on kaetud Hiiumaa. Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle männi kõrgus on 43 meetrit, aga mõned uurijad on selle kõrguseks saanud 46 meetrit. Eesti männid kasvavad umbes 30 50 meetri kõrguseks. Eestis kasvavad viljakuselt parimad männimetsad Põlva- ja Võrumaal. Männi rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi, pedak ja hong. Neid nimetusi on veel, aga need mida ma eelnevalt nimetasin on kõige levinumad. Harilik mänd on levinud Aasias ja Euroopas, Hispaaniast ja Sotimaa rannikust kuni Venemaa kaguosani (vt. Lisa1) Mänd talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi, nii kuivust ja kuuma kui liigniiskust ja karmi külma. Mändi võib leida niisketes soodes ja rabades, kuivadel liivaluidetel ja nõmmedel. Kasvab nii looaladel kui murenenud graniidil, nii happelisel mullal kui ka karbonaadirikkal pinnasel.
46705150941 Boris Küünemäe Saue Kopli 65/2-5 34808140585 Aadu Malva Paldiski Läänemere 62-68 45811080030 Arnold Merilaid Keila Pae 60-13 47210070151 Paul Naaber Tamsalu Mustamäe tee 195-48 35504050446 Ando Nõmmik Kunda Mahtra 25-105 44303130136 Aarne Oks Paldiski Liiva 7a-3 47210060467 Hanno Pedak Tõrva Läänemere tee 17-216 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste Õismäe tee 96-35 34004050217 Kristjan Mägi Saue Tartu mnt 24-1 38402070214 Jaan Noormets Tallinn Kivila 18-69 47202200902 Reijo Okspuu Kadrina Pakase 47 36902240722 Aare Raudsepp Tallinn Kärberi 13-8 48405030944 Elvi Berk Rakvere Sõpruse 3 - 125
05.1965 47 46705150941 Boris Küünemäe N 15.05.1967 45 34808140585 Aadu Malva M 14.08.1948 64 45811080030 Arnold Merilaid N 08.11.1958 54 47210070151 Paul Naaber N 07.10.1972 40 35504050446 Ando Nõmmik M 05.04.1955 57 44303130136 Aarne Oks N 13.03.1943 69 47210060467 Hanno Pedak N 06.10.1972 40 34504190222 Margus Roosimägi M 19.04.1945 67 34004050217 Kristjan Mägi M 05.04.1940 72 38402070214 Jaan Noormets M 07.02.1984 29 47202200902 Reijo Okspuu N 20.02.1972 41 36902240722 Aare Raudsepp M 24.02.1969 44 48405030944 Elvi Berk N 03.05.1984 28
tingimusega, summaarne hind antud tingimusega ja keskmine hind antud tingimusega Isikukood Eesnimi Perenimi Linn 36505130719 Jaan Kaasik Rakvere 34808140585 Aadu Malva Paldiski 37210070151 Paul Naaber Tamsalu 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste 38602110722 Priit Burmeister Jõgeva 35811080030 Arnold Merilaid Keila 37210060467 Hanno Pedak Tõrva 36705150941 Boris Küünemäe Saue 35504050446 Ando Nõmmik Kunda 38804250911 Ahto Danilov Paide 34303130136 Aarne Oks Paldiski 34004050217 Kristjan Mägi Saue 38402070214 Jaan Noormets Tallinn 37202200902 Reijo Okspuu Kadrina 36902240722 Aare Raudsepp Tallinn 47402150417 Tiina Rajamäe Viljandi
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Kadri Pedak, Kristiina Marten KARL MARXI ELULUGU Referaat Juhendaja: lektor M.Kaseorg Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. ELULUGU..........................................................................................................
Triinu Kaldoja - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli juhataja-lektor; Andres Põdra - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli lektor; Silvia Luige - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli õpetaja; Piret Liba - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži vangistuskorralduse õppetooli lektor; Geneli Tõruke - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži õpperühma KS110 üliõpilane; Matis Pedak - Sisekaitseakadeemia justiitskolledži õpperühma VS131 õpilane; (SKA kodulehelt 04.05 2014) 3.3.3 Politsei- ja Piirivalvekolledž: Politsei- ja piirivalvekolledž on Sisekaitseakadeemia politseiametniku erialadel, täiendusõpet, rakendusuuringuid ning teadus- ja arendustegevust korraldav akadeemia eelarves iseseisva alaeelarvega akadeemia struktuuriüksus. Õppurite arv 2012/2013 aastal politsei- ja piirivalvekolledžis on 327, sellest päevaõppes 173, kaugõppes 154,
36406070555 Aarne Norak Tallinn 37708220891 Ando Nõmmik Kunda 35001130124 Aarne Oks Paldiski 45809140289 Kristiina Oks Kohtla-Järve 38206070961 Reijo Okspuu Kadrina 48105090295 Annika Paju Tallinn 38005180669 Hanno Pajusaar Kunda 46709190988 Selma Parre Vändra 37612170754 Eevald Parts Tamsalu 37308230939 Madis Paulus Viljandi 36907260696 Hanno Pedak Tõrva 38211130833 Meelis Petrov Sindi 47508150058 Irma Piirsalu Keila 34204170615 Aadu Pulk Kohtla-Järve 45710100356 Airi Põld Paldiski 45902200391 Evelin Põld Haapsalu 46307080393 Malle Põldmaa Kallaste 47605040659 Hilja Raid Tartu 47111150090 Tiina Rajamäe Viljandi 44012150956 Aasa Randla Kunda 38104220473 Aare Raudsepp Tallinn
Vorobjov, S. Saar, U. 2012. Uimastite tarvitamine koolinoorte seas: 15-16-aastaste õpilaste legaalsere ja illegaalsete narkootikumide kasutamine Eestis. Tallinn: AS Atlex. · Mis on pohmell ehk pohmelus? s.a. Alkoinfo. URL: http://alkoinfo.ee/et/ohutus/mis-on-pohmell (viimati vaadatud 21. mail 2013) · Noored alkoholi küüsis. s.a. URL: http://alkoinfo.ee/et/faktid/noorte-statistika (viimati vaadatud 9. jaanuaril 2012) · Oolo,T., Pedak, H., Tammpere, P., Raid, U. 2010. Koolitervishoiuteenuse tegevusjuhend. URL: http://www.haigekassa.ee/uploads/userfiles/Koolitervishoiuteenuse_tegevusjuhend _25022011.pdf (viimati vaadatud 3. detsembril 2011) · Orro, E. 2012. Illegaalse alkoholi tarbimine ja kaubandus Eestis 2011. Tallinn: Eesti Konjuktuuriinstituut. · Orro, E. 2013. Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis Aastaraamat 2012. Tallinn: Atlex AS · Streimann, K. 2009. Noored ja alkohol
38804250911 Ahto Danilov Paide 36505130719 Jaan Kaasik Rakvere 36705150941 Boris Küünemäe Saue 34808140585 Aadu Malva Paldiski 35811080030 Arnold Merilaid Keila 37210070151 Paul Naaber Tamsalu 35504050446 Ando Nõmmik Kunda 34303130136 Aarne Oks Paldiski 37210060467 Hanno Pedak Tõrva 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste 34004050217 Kristjan Mägi Saue 38402070214 Jaan Noormets Tallinn 37202200902 Reijo Okspuu Kadrina 36902240722 Aare Raudsepp Tallinn 48405030944 Elvi Berk Rakvere 48107150516 Kristiina Oks Kohtla-Järve 47402150417 Tiina Rajamäe Viljandi
(Käsu Hans) 1.parallelism 2. perifraas ehk ümberütlus 3.tsitaat 4.allusioon 5.sentents 6.allegooria 7. iroonia 8.kalambuur ehk sõnamäng 9.paradoks Postmodernses ühiskonnas valitseb kollektiivne üksindus 10.ellips ehk väljajätt pedak heleroheline, kask kuldkollane (Juhan Liiv) 11. inversioon helk hõbedane sillutisel 12. kiasm Malehobused valetavad ja valehobused maletavad
'Mänd' on ilmselt laensõna ja laenatud lätlaste, leedulaste esivanematelt. Algselt tähendas sõna 'mänd' noore okaspuu, harilikult männi ladvast valmistatud köögiriista, mida kasutati toidu segamisel. Põhja-Eestis on levinud ka nimetused 'männi', 'männa', 'männ'. Põlismändide puhul kasutatakse ka nimetusi 'ong' või 'hong'. 2.15.1 Eesti pärisnimed Eestis on hariliku männi nimetustest moodustatud perekonna- ja kohanimesid. Mänd, Pedak ja Pedajas on üsna levinud perekonnanimed. Tuntud on näiteks Heljo Mänd. Douglas Wells kirjutas oma raamatus "Jänki seiklused Hiiumaal", et enamiku hiidlaste perenimi tuleb männipuust, alates maavanemast, kelleks tollal oli Tarmo Mänd, ja lõpetades tema enese naisega (Männiste). 2.16Sümboolika Vanade kreeklaste jaoks olid männikäbid meheliku viljakuse sümboliks. Männioks oli ka Eesti NSV vapil. Mändi on kujutatud ka Elva linna vapil ja Nõmme linnaosa sümboolikas.
45909050610 Helen Aigro naine 1959 9/5/1959 48308230166 Laine Eek naine 1983 8/23/1983 48508020335 Aigi Härm naine 1985 8/2/1985 60106190557 Sirje Härm naine 2001 6/19/2001 36505130719 Jaan Kaasik mees 1965 5/13/1965 36705150941 Boris Küünemäe mees 1967 5/15/1967 34303130136 Aarne Oks mees 1943 3/13/1943 37210060467 Hanno Pedak mees 1972 10/6/1972 47214180084 Jana Kaal naine 1972 2/18/1973 45508240148 Erika Kasemets naine 1955 8/24/1955 46303030988 Faina Kukk naine 1963 3/3/1963 47403030624 Valve Mäesalu naine 1974 3/3/1974 47103260243 Evelin Põld naine 1971 3/26/1971 46003030319 Hilja Raid naine 1960 3/3/1960 48006080465 Juulia Tubin naine 1980 6/8/1980 36809340675 Maarja Ambros mees 1968 10/4/1968
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all
38804250911 Ahto Danilov Paide 36505130719 Jaan Kaasik Rakvere 36705150941 Boris Küünemäe Saue 34808140585 Aadu Malva Paldiski 35811080030 Arnold Merilaid Keila 37210070151 Paul Naaber Tamsalu 35504050446 Ando Nõmmik Kunda 34303130136 Aarne Oks Paldiski 37210060467 Hanno Pedak Tõrva 34504190222 Margus Roosimägi Kallaste 34004050217 Kristjan Mägi Saue 38402070214 Jaan Noormets Tallinn 37202200902 Reijo Okspuu Kadrina 36902240722 Aare Raudsepp Tallinn 48405030944 Elvi Berk Rakvere 48107150516 Kristiina Oks Kohtla-Järve 47402150417 Tiina Rajamäe Viljandi
(F. R. Kreutzwald) ! ! Oo, et sädemeid kiljuks mu hing ! ! kui käial lihvitav väärisvaas! (P.-E. Rummo) Ilukõnelausid saavutatakse lauseliikmete ÜMBERTÕSTE e INVERSIOONIGA. !! ! ! Mis säält paistab päälta ladva? (rahvalaul) ! ! Ju lapsena igatsesin merd ääretult mina (F. Tuglas) Sagedased võtted on ka lauseliikmete VÄLJAJÄTT ehk ELLIPS, ning LAUSEKATKESTUS ehk HÄLVE. !! ! ! Saksad sandid, majad madalad (rl) ! ! Männi roheline samet, ! ! üksik metsatee, ! ! pedak heleroheline, ! ! kask kuldkollane. (J. Liiv) ! ! Olen... olen Merineid. (M. Under) Kohata võib SIDESÕNATUST või selle vastandit SIDESÕNAKUST. !! ! ! Tulin linnast, lumesadu. ! ! Tööd ei leidnud kusagilt. ! ! Lumesadu- Jalad väsind. ! ! Läbi, läbi näljane. ! ! ja liigub ja loob ja lehvitab ! ! ja kauneid radasid rajab. KUHJAMINE ! ! Kodu poole, kulla poole ! ! elu poole, hella poole ! ! maja poole, marja poole. (rl) !! ! ! Elu tuli helgib ja sähvab ja lööb (G. Suits)
Aarne Norak mees 12/7/1975 Tootmine Ando Nõmmik mees 2/20/1989 Transport Kristiina Oks naine 3/15/1970 Transport Aarne Oks mees 7/14/1961 Transport Reijo Okspuu mees 4/15/1992 Müük Annika Paju naine 3/18/1991 Majandus Hanno Pajusaar mees 3/27/1990 Tootmine Selma Parre naine 3/20/1979 Ladu Eevald Parts mees 6/17/1988 Tootmine Madis Paulus mees 2/21/1985 Tootmine Hanno Pedak mees 1/24/1981 Transport Meelis Petrov mees 9/21/1992 Tootmine Irma Piirsalu naine 2/13/1987 Tootmine Aadu Pulk mees 10/16/1953 Transport Evelin Põld naine 8/21/1970 Majandus Airi Põld naine 4/10/1969 Ladu Malle Põldmaa naine 1/6/1975 Tootmine Hilja Raid naine 11/3/1987 Müük Tiina Rajamäe naine 5/16/1983 Transport Aasa Randla naine 6/15/1952 Majandus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
