ÕDEDE ETTEKUULUTUS Michelle Zink Annabel Lillestik 7A 2015 Michelle Zink • Ameerika kirjanik. • Elab New Yorgis. • Auhinnatud autor. • On kirjutanud kuus romaani. • Loominguline kirjanik. • Oli noorena koolikiusamise ohver. • 2009 aastal sai raamat parima kümne hulka. Raamatust • Tegevus toimub aastal 1890. • Kaks õde, Lia ja Alice. • Vanemad surnud. • Nad saavad teada ettekuulutusest. • Ingel ja deemon. • Teispoolsuse hinged ja Samael. • Tatoveeringulaadne märk. • Kaose ingel. • Ohtlikud rituaalid. • Võtmete asukoht. Alice • Salalilk, ülbe ja ebaviisakas. • Deemon. • Ühenduses teispoolsusega. • Tegeleb rituaalidega. • Tappis oma venna. • Sinised silmad. Lia • Heasüdamlik ja viisakas. • Kaose ingel. • Vastupidine Alicile. • Kõige tugevam õde sajandite jooksul. • Rohelised silmad. Veel raamatudid Minu arvamus • See on huvitav ja müstiline raamat. • Tegevus on ajastul, mil on veel tõllad, ballikleidid jne.. • Nõidumine ja loitsud....
EESTI RAHVAMUUSIKA Jaguneb: * vanemaks regilaul ehk runo * uuemaks rahvalauluks * pillilood Vanem rahvalaul: Tekkimise aeg kaugem minevik. Tunnused: vähese tekstiga, kõne lähedane (retsitatiivne), hellitused, loitsud, äiutused, itkud. Regivärsiline laul: Liigid: * töö-ja tavandilaulud * jutustavad ehk lüroeepilised * lüürilised laulud * laste- ja hällilaulud Tekst: jaguneb värssideks, moodustab mõttelise terviku, igale silbile üks noot, algriim, parallelism-mõttekordus, vanema murdekeele kasutamine, pikad tekstid, südmuste aeglane kulg. Viis: toon, hääl, meloodia. Väikeste ulatustega, 3-5 astet, viis lähtub tekstist, enamasti kas ühe-või kaherealised
tavasid ega ka ajalugu. Kust on jaanipäev oma nime saanud? Jaanituli Maagia, ennustamine.. · Sõnajalaõis, · Jaaniussid, · Kaselehed, · Ilm, · Jaanikaste, · Jaanipärjad, · Valduste ülevaatamine, · Haudade külastamine, Tööd ja tegemised. · Kevadtööd lõppenud, · Esikohal elamukoristus, · Saunakütmine, · Toiduvalmistamine. Jaanilaulud · Regilaulud, · Tavandilaulud, · Loitsud, · Kiigelaulud, · Kalendrilaulude rühmaviisid, · Kaasaegsed jaanilaulud. Jaanimängud · Seltskonnamängud, · Võistlused, · tantsud. Mõista, mõista, mis see on....? Ilma tuleta põleb? Uus maja, ise kasvatab katuse? Toidud Jaanipäev teistes riikides · Läti, · Soome, · Rootsi, · Taani. Erinevates Eestimaa paikades tähistatakse jaanipäeva ka tänapäeval erinevalt, iseasi on muidugi see, mida on esivanematelt üle võetud ja mida
teatud arvu loitse ilma puhkamata. See lävi on esindatud sonoristi loitsu punktidena. Igal levelil sonoristid saavad esitlus numbri. Sonoristid saavad punkte ka kõrge karismaga, mis lisatakse tema punktisummasse. Sonoristid on spontaansed osatäitjad, kes suudavad lisada metamaagilisi effekte oma loitsudesse käigu pealt. Sonoristid peavad omama sobivat metamaagilist joont ning olema piisavalt kõrgel tasemel, et kõrgendada osatäitja rolli loitsus. Metamaagiliselt kõrgendatud loitsud on pidevas liikumises. Neil pole kindlat algust ega lõppu. Sonoristid ei saa abi Kiirendatud Loitsust. Tuntumad sonoristid: Grazyna Bacewicz, Tadeusz Baird Henryk Mikolaj Gorecki, Wojciech Kilar Witold Lutoslwski, Krzystof Penderecki Boguslaw Schaeffer, Avet Terterian
Rahvatantsude liigid Eesti rahvatantsud jagatakse liikideks, arvestades liikumise iseloomu, osavõtjate hulka ja paigutust. Voor- ja sõõrtantse esitatakse hulgakesi. Üksiktantsijad või paarid asuvad üksteise taga reas (kolonnis, vooris, rongis) või kinnises ringis (sõõris). Akrobaatilised ja imiteerivad tantsud Paaristantsud Linnade tantsurepertuaari ilmus esimese paaristantsuna 18. sajandi teisel poolel valss, mis oli välja kasvanud austria, tšehhi ja saksa rahvatantsudest. Uus tants sai 19. sajandi jooksul ka Eesti maarahva seas harukordselt populaarseks, kohati isegi ainuvalitsejaks.Võimalik, et Eestis oli juba varem tuntud üks valsi vanematest kujudest – labajalavalss, mis erineb päris valsist viisi, rõhutamiste, liikumiste ja kehahoiaku poolest. Labajalavalsi muusika on suuresti pärit endisest poloneesitaolisest tantsust. Oma lihtsa ehituse ja hoogsa liikumise tõttu sai rahvale eriti meelepäraseks polka. “Kaerajaan” sai 19. ja 20. ...
muusika valda. See on osa folkloorist. Rahvamuusika hulka kuuluvad laul ja pillimuusika, nendega on tihedalt seotud ka tants. Eesti rahvamuusika all mõeldakse tavaliselt eestlaste vanemat rahvamuusikat, mis toob selgemini esile kultuurilise eripära. Kuna tänapäeval on muutunud inimeste eluviis ja kombed, muutunud on ka muusika kõla, esitamise olukorrad ja muu, siis on seetõttu mingil määral muutunud ka rahvamuusika. Kui vanasti kõlasid pulmades itkud, rituaalsed loitsud või muu selline, siis tänapäeval on sellised asju väga harva kuulda. Suurematele pidudele kasutatatakse nüüd muusikamasinaid või kutsutakse kohale nüüdisaegne muusikabänd. Siinkohal julgen väita, et Eesti rahvamuusika ei ole hääbumas, sest rahvamuusikat luuakse, muudetakse ja kohandatakse olukorra vajaduste kohaselt ning rahvalauludel ega -pillilugudel ei ole harilikult kindlaks määratud kohustuslikku kuju
VANEM RAHVALAUL.Varane vm-sageli kõnelähedane,teksti vähe,2-3 ebamäärase kõrgusega heliastet, lauldi üksi.Huiked,hüüded,loitsud,loodushäälte jäljendused,itkud. Regivärs.laul-tekkis u 2000 aastat tagasi Soome lahe ümbr. Hõimudel.muusikaline välje ndusviis,seotud in. igapäevaelu,mõtteviisi,keelega,esikohal tekst.liigid-töö-ja tavandilaul ud,jutustavad laulud,lüürilised laulud,laste-ja hällilaulud.tekst jaguneb värssideks,igale värsireale vastab 1 viisirida,igale tekstisilbile 1 silpnoot.algriim-sõna algussilbi häälikute kordamine värsireas.parallelism-ühe mõtte kordamine ja täiendamine läbi mitme värsirea .vanema murdekeele kasutamine,pikad tekstid,sündmuste aeglane kulg.viis- lihtne,järgib teksti ülesehitust(3-5 astet),astmeline liikumine.Hilisemad regilaulud 5-8 astmega,helikõ rgused täpsemad.regiviisid kas ühe- või kaherealised. Regilaulud enamasti ühehäälsed,esi neb heterofooniat.Lä-E-s burdoon,setumaal mitmehäälsus.esitus-eeslaulja j...
Mokko Talu, mis asub Jõgevamaal · Mõlemad turismitalud tegelevad mahetootmisega ELAMUSTURISM · Maaturismi alaliik, kus elamuste pakkumine on maaturismitoote põhiosa · Näiteks Metsamoori Perepark, mis asub Võrumaal · Metsamoori Perepargis on : Metsamoori kodu, Mesila, Kaanikoda, Kivi-seenekoda: ravimtaimed looduses ja homöopaatias, rahvalik ravitsemine mesilaste, kaanide, puude, taimede ja kivide abil. Meeleharjutused looduses ja loitsud loitsukeldris. Seente ja kivide imeriik. SEIKLUSTURISM · Maaturismi vorm, mille sisuks on füüsiliselt aktiivsuse, sportliku iseloomuga harrastuse, teatud riski ja looduskeskkonna koosmõjul saavutatavad positiivsed elamused · Näiteks Otepää Seikluspark, mis asub Valgamaal · Otepää Seikluspargis on viis erinevatest mängudest koosnevat rada, kokku 58 mängu. Pimedal ajal on samuti võimalik ronida. TERVISETURISM
runoutta" (Helsingi 2002) Proosaraamat "Pillipuhujanaine ja pommipanijanaine. Uudisjutud ja kirjad" (Tallinn 2006) Tõlked Fredrick Forsyth, "Iirimaal mürgimadusid ei ole" (Rapla 1995, inglise keelest) Penelope Fitzgerald, "Taevasinine lill" (Tallinn 1999, inglise keelest). Robert Bly, "Ürgmees: raamat meestest" (Tallinn 2002, koos Andres Ehini ja Taavi Tatsiga inglise keelest) Veno Taufer, Kalapäise rahva karjed ja loitsud [luuletused]. Looming, 2002, nr 7, 987990. Kirjandus Mati Unt. Neiu Astrahanist. Looming, 2000, nr 9, lk 14061407. Jaak Urmet. Kolm debüüti. Vikerkaar 2001, nr 1, lk 9295. (Retsensioon kogule "Kevad Astrahanis")
lõpetab kadrisula. Tavaks oli kogu öö põletada tuld. Lääne-Euroopas, kuid ka meil on andresepäev oluline kui esimene armsama ennustamise tähtpäev pikas talviste ja kevadiste ennustuspäevade reas. Enamik ennustusviise sarnanevad aastavahetusel ja muudel kriitilistel aegadel rakendatavatega. Andresepäevane tulevase ennustamine pole meil kunagi olnud nii populaarne kui Lääne-Euroopas, kust on Eestisse levinud näiteks mitmed selletarbelised loitsud ja muud tavad. Tulevast püütakse näha unes, paludes enne uinumist: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest." Lausumise juures tuleb külvata sümboolne peotäis viljateri või linaseemneid aseme ette. Lõuna-Eestis on teri puistatud voodisse. Veel süüakse soolast ja asetatakse veenõu voodi alla tulevane toob unes juua, jäetakse pestud nägu kuivatamata kuivataja on armsam, pannakse vastassoo 2
o 80-81% hindud o 12-13 % moslemeid o 2 % kristlasi o 2 % shike o 0,8% budiste · Vägivallatuse printsiip ahimsa · Hinduismi ühisjooned o Dharma seadmus o Veda - pühakiri, loodud 1500-500 ekr , koosneb mitmest kihistusest Veda Brahmaan selgitus preestritelt Upamisad Surra o 4 erinevat Vedat Rg hümnid jumalustele Atharoa loitsud Yajum ohvrirituaalide kirjeldus Suma laulud, hümnid, mida rituaalidel kasutatakse · Olulised on preestrid, sest nad viivad rituaale õigesti läbi jumalused on kohustatud siis nõudmisi täitma · Tekstid säilised suuliselt · Hindu pühakirjad tekstina pole pühad vaid see hakkab eksisteerima siis kui seda verbaalselt ette loetakse · Arya o Dasa/dasy pärismaalased · Kastid o 1. Preestrid, seaduse mõttes puutumatud
· Sõna ürgne ei tähenda mõistuse kontrolli puudumist, see tähendab hoopis loomuliku elu elamist. · Seda võib nimetada ka vaistlikuks loomuseks. · Ta on iseseisev, arvestav, julge, energiline, elujõuline, leidlik, ustav, aga samas ka paigal püsimatu. 1)La loba on vana naine, kelle tegelik töö on kontide kogumine, eriti meeldivad talle hundikondid. Kui ta on ühe olendi jaoks kondid kokku saanud, siis lausub ta loitsud ja muudab ta elavaks Neli rabi- Ingel näitas rabidele taevas olevat pühitsetud Hesekieli ratast. Pärast seda kaotas üks neist mõistuse. Teine oli küüniline ja väitis, et kõik oli olnud vaid unenägu. Kolmas seletas muudkui rahvale ratta ehitust ja selle tähendust. Neljas aga oli luuletaja ja pani kõik kogetu sõnadesse ning elas oma elu õnnelikult. 2)Sinihabe- üks mees tahtis kolme õde võrgutada, kõik olid alguses kahtlevad, kuid pärast lõbusõitu andis noorim õdedest järgi
esimest korda Uue Riigi alguses (ligikaudu 1550 eKr) ning, mis oli ikka veel kasutuses ligi 50a eKr. Teksti originaalne Egiptuse nimi on rw nw prt m hrw, mida on tõlgitud kui ,,Päeval esiletulijate raamat". Tekst koosneb mitmetest maagilistest loitsudest, mis peaksid aitama surnul leida enda tee läbi hauataguse elu. Tavaliselt kirjutati surnuteraamat papüüruserullile ning see asetati kirstu või lahkunu hauakambrisse. Mitmed loitsud, millest raamat koosneb, kirjutati ka hauakambri seintele ning sarkofaagidele. Raamat koos teiste rituaalidega nagu nt mumifitseerimine pidi aitama surnul jõuda Duat'i (Egiptuse allmaailm) või hauatagusesse ellu. Polnud olemas ühte normatiivset Surnuteraamatut. Säilinud papüürused koosnevad mitmekülgsetest religioossetest ja maagilistest tekstist ning varieeruvad illustratsioonitelt.
nende kuivamist kristallsoodas. Kuigi puhas puit või kivist purgid pandi ikkagi hauda kaasa et sümboolselt siseorganeid kaitsta. Slaid8 Muumia pakkimine, riidesse mässimine. Esiteks pakitakse pea ja kael riideribadega. Siis pakitakse eraldi sõrmed ja varbad. Slaid9 Käed ja jalad pakitakse ka eraldi. Pakkimiskihtide vahel asetavad palsameerijad amulette, et kaitsta keha tema hauataguse teekonna vältel. Slaid10 Preester loeb kõvasti loitse samal ajal kui muumiat pakitakse. Need loitsud aitavad eemale peletada kurje vaime ja aitavad surnutel läbida teekonda allmaailma. Slaid11 Seejärel seotakse käed ja jalad kokku. Papüürusest rull mis sisaldab loitse Surnute raamatust asetatakse pakitud käte vahele. Slaid12 Seejärel lisatakse veel riideribasid ümber keha. Iga kihi sidemed tehakse kokku vedeldatud vaiguga mis aitab sidemeid kokku kleepida. Slaid13 Riie mässitakse ümber keha ja Jumal Osirise pilt maalitakse selle pinnale.
Muinasaeg 1. Ajajoon- Pulli asula-8700ekr Kunda Lammasmägi- Pronksiaeg (1800-500ekr) Rauaaeg (500ekr-1200pkr) Keskaeg (1200- 1500pkr) Uusaeg(1500-1914/1918) Lähiajalugu (1918 või 1944/1945-1991) 2. Millal vabanes Eesti jääkihi alt? 11 000 ekr 3. Mida nimetatakse Esiaeg ehk muinasaeg- Arheoloogilistel allikatel põhinev info(nt linnused, kalmistud) Ajalooline aeg- Kirjalikel allikatel põhinev info (nt kroonikad, vakuraamatud) 4. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. 5. Mida/ keda uurivad Antropoloogid- Inim säilmed Arheoloogid- Muistised 6. Kirjelda esimeste asukate ellu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, oli küttide ja kalastajate kultuur, eluviis oli rändlev: vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele. Tööriistad valmistati kivist, luus...
Raamatus. Usuti, et elu pärast surma on sama sugune nagu ennem. Kuid ootas vaid neid, kes lasid end mumifitseerida. Matmiskombed- maeti hauakambritesse, mumifitseerti, hauapaigad olid Niiluse läänekaldal, toimetati paadiga üle jõe, ohverdati loomi, asetati sarkofaagi, suleti hauakambrisse, naiste vali nutulaul, lõppes peiedega haua juures.Maalingud hauakambrite seintel kujutasid stseene lahkunu elust, pandi kaasa asju. Sarkofaagi ja hauakambri seintele kirjutatud maagilised loitsud sisaldasid õpetussõnu surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. Templid- Karnaki, Luxori.Nelinurkne, muust maailmast kõrge müüriga eraldatud ehituskompleks, massiivne peavärav-templi otsaküljel.siseõu, mille taga paiknes sammassaal, mille taga väiksemad ruumid, sinna võisid siseneda ainult preestrid.Arstiteadus- egiptlased olid osavad kirurgid, osati teha keerulisi silmaoppe. Usuti, et haiguse korral aitab vaid õige diagnoos ja ravi. Päikesekalender- nad
kihelkondadeks. • Püüdis olla vaba teiste riikide võimust, Jaroslav Targa sõjaretk Tartu alla, Ostromiri ja Izjaslavi sõjaretk Harjumaale, Saarlaste sõjakäik Ölandile, , tähtis roll Läänemere kaubateede arengus 7. Muinasusund • Ristiusk 12 saj lõpp-13 saj • laibamatused • Loodususund – usk looduse jumalaatesse ja nendele ohverdamine • Allikate veel ravimisvägi • Ravitseja võimed – käte pealepanemine, sajatused, loitsud • Maagia ja nõiakunst (targad ja nõiad) • Ennustamine • Surnute ja hingede uskumused • Pühapaigad – hiied, pühapuud – tamm, pärn, kask • Suurim ohverdus – inimohverdamine, veel – nahk,hõbe, kihvad jne.
maagiline tähendus: pillidega imiteeritakse linnulaulu, uinutatakse lapsi, erinevate muusikaliste rütmide saatel kulgeb nende töö kergemini. • Seejuures on oluline ka muusika maagiline toime, mis oli eriti tähtis talupidajatele ja karjastele. Näiteks on olemas kindlad vilemeloodiad saagi viljakuse mõjutamiseks, õnneussi välja kutsumiseks või tuule ja tormi esile kutsumiseks. • Vanima Soome rahvalaulu kihistu moodustavad huiked, loitsud, karjaselaulud, itkud ja runod. Sageli on need lihtsad kõnelähedased leelotused. • Enamasti on Soome rahvalaulud nukra meloodiaga, rahuliku rütmiga ja ühehäälsed. Iseloomulik on silbiline laulmine. Esituslikult on omane eeslaulja ja koori vaheldumine. Soome rahvamuusika • Vanemates pärimuslikes maagilistes loitsudes räägitakse Soome usundi tegelastest. • Soome uuemad rahvalaulud jagunevad töölauludeks, lastelauludeks, pulmalauludeks, tantsulauludeks,
Horos); tõlkes `troon'; peas on lehmasarved, kuuketas & troon; Horos - päikesejumal Neftis - viljakusejumalanna; kodu kaitsja; Osiris - Jumalate kuningas; hauataguse elu jumal; viljakusejumal; jaanalinnusuled ümber krooni: Osirise väljad (paradiis); tal on 1 jalg; ta on roheline; kevadel elustub koos taimedega; Osirise kohtu (hingede kaalumine; potsikus on hing; tõeprintsiibi Maadiga kaalutakse; esitati küsimusi; Surnute raamat (laip keerati papüürusesse, kus õiged vastused kirjas ja loitsud deemonite vastu); abilisteks 40 (42)(koerahv)-paavianit; tädi Maat hoiab eluhieroglüüfi-anhi); Maat - tõeluseprintsiip; maailma korrastatuse jumalanna naine jaanalinnusulgedega; Anubis - saakali- või koerapäine Toth - tarkusejumal; iibisepäine (elab Niiluse deltas) või paavian; kirjutab Osirise kohtus kõik üles; Parasküüt - balsameerija Amon - Uue riigi peajumal; loomvorm - jäär; valitses Teebas; hanesuled peas; (kõik Egiptuse vaaraod olid tema pojad);
Kuid väga vähestele see õnnestub. Valdav enamus ei suuda ennast vabastada karma ja sansaara kütkeist ja on määratud lõpututele taassündidele. On huvitav ka see, et hindude kõige vanemates pühatekstides, veedades ei ole ühtegi vihjet transmigratsioonile ega karmale. Veedades leidub palju viiteid hoopis ainukordsele maisele elule, millele järgneb inimese hinge igavikuline eksistents mittemateriaalsel tasandil. Rig-Veda (Vedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud, palved ja loitsud ja neid on neli) Rig-Veda sisaldab otseseid vihjeid taevariigile. Sealt võib lugeda, et taevatee on kardetav ning usklikel tuleb enne sinna saamist seista silmitsi paljude ohtudega nagu näiteks deemonitega, kes on valims neid kõrvaldama, kui nad peaksid õigelt teelt kõtvale kalduma. Rig-Veda järgi on taevas tasu niisuguste vooruste eest nagu range lihtsus, ohvrimeelsus ja andide andmine preestrile. Taevas veedetakse aega laulu ning flöödimängu saatel. Taevas on
- talivili, suvivili, komas oli kesa. hakati tegelema metsamesindusega vahenduskaubandus 11.millised muutused toimusid ühiskonnas muinasaja lõpus? suurenes varanduslik ebavõrdsus rahvaarv suurenes algas kihelkondade liitumine luksuskaubad jõudsid Eestisse 12. muinasusund Üheks muinasusu põhimõisteteks ja elemendiks oli vägi. Arvati, et inimesed ja kõik elusolendid omavad peale füüsilise keha veel erilist väge ja jõudu. Väge võis olla ka sõnades- loitsud, nõidumised, haiguste ravimine. Inimesed, kes seda oskasid, pidid omama erilist väge. Neid nimetati tarkadeks või nõidadeks. Väge polnud kõikjal ühisel määral. Hing oli inimese isikupära kandja ja väga oluline keha elus hoidmiseks. Magamise ajal võis hing kehast ajutiselt lahkuda. Surma puhul lahkus hing jäädavalt. Arvati, et hing võis siirduda mõnda putukasse, seepärast oli keelatud tappa ,,hingeloomi": mardikaid, ämblikke, sipelgaid
Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Erinevalt paljudest teistest usunditest ei ole raamat/tekst iseenesest püha, püha on see siis kui keegi seda ette kannab. · Neli vedat : 1) Rg veda - hümnid erinevatele jumalatele. Värsitarkus. 2) Atharva veda osa proosas, osa värsivormis. 20 raamatut, 371 teksti, enamasti loitsud. See on nö. mitteametlik religioon. Kasutati inimeste endi poolt mitteametlikus kultuses. Sisaldab loitse, mis on inimestele endile vajalikud, nt. rikkus, jõud, tugevus. Sisaldas omaaegset slängi, maalähedane. 3)Sama veda lauluraamatu moodi. Tekstid Rg ja Atharva vedadest. Originaalkontekstist välja kistud värsid, et saaks kasutada rituaalides. Laulutarkus. 4) Yajur veda kirjeldab ohvrirituaale. Kuidas valida ohverdamiseks kohta, kuidas ette valmistada jne
Muinasaeg e. esiaeg-arheoloogilistel väljakaevamistel põhinev info(sarnaste iseloomulike tunnusjoonte kogum mis iseloomustab teatud piirkonna teatud ajalooperioodi arheoloogilisi väljakaevamisi). Ajalooline aeg- kirjalikel allikatel põhinev info. Meseoliitikum(keskmine kiviaeg)- 11 000 a. vanune. !957 a. avastati Pulli asula.- vanim teadaolev asulakoht Eestis. Hiljem on leitud veel Kunda Lammasmägi. Kunda kultuur levis Läänemere iadaranniku maadest Leedu lõunaosani. Asulad- küttide ja kalastajate kultuur. Eestis elas 1500 inimest, asulad veekogude ääres(kala püüdmine, loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võr...
alkoholi juua ja sealiha süüa, üks kord elus tuleb Mekas palverännakul käia, paastumine, olulisel kohal perekond. Budism- tekkis 5-6 sajand eKr; Buddha õpetus- kannatused elus on tingitud ihadest. Sai alguse Kesk-Aasias, Kagu-Aasias, Tiibetis. Pühad tekstid- kaanonid- Buddha tegevusajalugu, ravivõtted, kombed, praktilised harjutused. Salliv teiste usundite suhtes. Hinduism- tekkis 1750. aastal eKr Indias. Pühad tekstid- veedad- loitsud, palved, laulud. Kastisüsteem. Hingede rändamine. Judaism- tekkis 2000 aastat eKr Iisraelis. Juudiusk. Püha raamat- Vana Testament.
Koostaja: Raivo Kaer, TLÜ RTI 2009 Indias kujunesid: Hinduism, budsim, dzainism ja Sikhism. Induismi nimetus pärineb algselt Induse jõe orust. Juured ulatuvad umbes 2500 eKr õitsele puhkenud Induse kultuuri. Kultuuri rajajateks olid u 3000 eKr Indiasse tulnud draviidid. Vanim ja oluliseim karamus on veedad, mis tähendab usulist ja püha teadmist. Veedade rühmitus: 1. Veeda hümnid - sanskritikeelsed ohvri-, palve- ja ülistuslaulud ning loitsud. Vanim Rig-Veda u 1200-1000 eKr; 2. Brahma raamatud - seletavad veedasid, olid preestrite rituaalsed käsiraamatud. 3. Upanisadid - tekkisid u 800-600 eKr Brahma jätkuna. Esiplaanil õpetus ja meelelaad. Kasutatakse ka nimetust veedanta ehk veedade lõpp. Peetakse veedade täienduseks, kuna neis on religioonifilosoofia arenenum kui veedades. Pühade meets kirjapenkud: Ramajana, India rahvuseepos Mahabharata (u 400 eKr), mille iseseisev osa on Bhagavadgita - Jumala laul.
Antiiktsivilisatsioonide saavutused ja tähtsus maailma ajaloos Silver Allemann Antiikaeg Antiikajaks loetakse Kreeka ja Rooma vanaaega, I aasta tuhat eKr - 5saj. pKr. Vana-Kreeka Arhailine Kirjanduseelne periood hõlmab kreeka folkloori müüdid, muinasjutud, loitsud, laulud, vanasõnad, mõistatused Kõige laialdasemalt levis mütoloogilise sisuga eepiline laul, milles jutustatakse jumalatest ja kangelastest. Eepiline laul oli kirjanduseelsel perioodil kõige enam arenenud liik ja selle areng rajas teed suurte poeemide (ka Homerose eeposte) ilmumisele. Kirjanduslikeks mälestusmärkideks on Homerose eeposed "Ilias" ja "Odüsseia". Hoseidose õpetlikud eeposed "Tööd ja päevad" ja "Theogonia" Atika ajajärk
Jumalal on niisiis erinevaid kujusid, lausa miljoneid, kuid kolm tähtsamat on: Brahma, Visnu ja Siva. Brahma on looja jumal;Visnu ülesandeks on maailma säilitamine ja kaitsmine, selleks kehastub avataarana aegajalt maapeal; Sivat seostatakse destruktiivsusega ehk hävitava jõuga. Pühad tekstid: Veedad (teadmine), hinduismi kõige varasemad pühakirjad, millele omistatakse jumalik autoriteet. Veedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud, palved ja loitsud. Mõisted hinduismi teoloogiast: dharma (õpetus, isiklik ja/või üldine eetika, kombed ja kohustused). Sansaara (ümbersündimine). Karma (inimese teod olevikus mõjutavad järgmist elu). Moksa (vabanemine ümbersündide ahelast). Arusaamine meenutab ringjoont (ehk tsükliline maailma pilt), kus kõik hakkab lõputult otsast peale. Universum on jumalik looming (loomad, taimed) ning kõigel on hing ehk Atman.
seotud võisid olla, kuigi tundub, et rituaalses sisus pole mõtet sügavalt kahelda. On ka leitud, et need võisid olla valitud suuremast loitsude kollektsioonist väga spetsiifilistel põhjustel. Püramiiditekstid kergitavad hulka küsimusi nende päritoluga seoses, kuna nad ilmuvad täies ulatuses väga järsku, ilma igasuguse eelneva vihjeta, mis oleks arheoloogidele teada. Fakt, et nad ei ole omavahel seotud ja puudub jutustav osa, mis erinevad loitsud ühte liidaks, on pannud osa õpetlasi uskuma, et suurem osa neist ei olnud koostatud spetsiaalselt püramiididesse raiumise jaoks, vaid võisid olla kasutatud kusagil mujal, varasematel aegadel. Õigupoolest, loitsud nagu ütlustest 273-4 koosnev Kannibali Hümn, mis esineb ainult Unase ja Teti püramiidides, viitab arhailisele matusekultusele, mis tundub nende püramiidide ehitamise ajal juba ammu praktikast kadunud olevat. Analüüsijad on alati
pöördutakse mure korral just tema poole. Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast. Teoses elatakse tavalist taluelu mida on kirjumaks teinud krattid, puugid, nõiad, tondid, kodukäijad, loitsud ja mõned teised detailid ning loomulikult Vanapagan ise. Krattide ja puukide ülesandeks oli toidu sissevehkimine ja muude käskude täitmine mida jagasid nende peremehed. Selleks et endale kratti saada tuli algul valmis ehitada tema keha ning siis minna ristteele, kolm korda vilistada, oodata Vanapagana ilmumist ning temaga tehing sooritada andes kratti hinge eest kolm tilka verd määrates end sellega põrgusse peale surma. Aga rahvas oli kavalam kui Vanapagan
(linnulaul, loomahääled, linnahääled, autosignaalid jne.) Õppimine käib läbi mängu, mis on lapsele omasem õppimise vorm kui lauataga toolil istuda ja loengut kuulata ning. Õppemängude abil saab lapses mõjutada emotsionaalset väljenduslikust,kaasaelamisrõõmu, aktiivset tähelepanu, mõtlemist, mälu, kujutlusvõimet ja loomingulist initsiatiivi. Rütmitunnet aitavad arendada lühiriimid, liisusalmid, mõistatused, vanasõnad, loitsud ning helletused, mis on asendamatud lapse arengus. Lastel tuleb tähelepanu pöörata uue laulu õpetamisel hääle võimekusele. Enne laulu õpetamist tuleks tekitada lapses soov, et ta soovib seda. Selleks tuleks luua mõistatuse, lühiriimi või näitevahendi abil meeleolu, et tekiks motivatsioon. Koos lastega tuleks arutada, millest lugu räägib ja lihtsate sõnadega analüüsida. Küsida lastelt lihtlausetega küsimusi.
viidavate muundumistele teadvuses eneses.11 Budistid on algusest peale pidanud oma elukeskkonnast lähtuvalt võimalikuks maagiat. Maagia abil saab saavutada oodatud tulemusi ja juhatada varjatud vägesid. Selleks kasutavad nad erinevaid rituaale, pühasid esemeid, mandalaid, mantraid ning kujustamist. Christopher Partridge on väitnud, et budistid peavad lisaks oma igapäevasele vaimulikule tegevusele 9 Morrison, Dorothy. Igapäevane maagia: tänapäevased loitsud ja rituaalid. Tallinn: Ersen, 2010. Lk 14. 10 Luhaäär, Ingvar. Praktiline maagia: Armumaagia. Tallinn: Intuitiivteaduste Kool, 2006. Lk 6. 11 Kenyon, Tom; Sion, Judi. Magdaleena käsikiri: Horose alkeemia ja Isise seksuaalmaagia. Tallinn: Valgusesaar, 2009. Lk 284. 6 rakendama maagilisi rituaale kogukonna heaks. Selleks kasutavaid abivahendeid nimetatakse tantrateks
Antiikkirjandus- Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus(loodud 8.saj eKr-5.saj pKr), need 2 olid lähedaselt nii ajaliselt kui ka tüübilt ning ka neid sünnitanud ühiskond oli sarnane. antiikkirjanduse aluseks on olnud rahva suulise loomingu liigid (müüdid,loitsud, laulud, vanasõnad jne) Rapsoodid- rändlaulikud, kes ei laulnud, vaid deklameerisid värsse. Aoidid-kutselised laulikud, nad olid laulude loojad, kes esitasid oma laule lüüra saatel. Homeros-pime laulik, kes lõi ,,Iliase" ja ,,Odüsseia". Eeposte aluseks on muistendid kreeka hõimude sõjakäigust VäikeAasia rannikul asunud Trooja e. Ilioni linna vastu u. aastal 1000eKr. Sõja põhjustas jumalate tüli. Kreeklaste(ahhailaste) tähtsamad sangarid: achilleus, diomedes, aias, odysseus Jumalad: Hera, Athena,Poseidon(mere), Hermes(jumalate käskjalg),Hepaistos(sepp) Roomlaste(troojalaste) tähtsamad sangarid: kuningas Priamos, vägesid juhatas ta poeg Hektor, tuntuim v...
kodus ja jätkati koolides. Koolidesse said enamasti tulevased vaaraod ja ülikute pojad, lihtrahvale see nii kerge ei olnud. 2. Iseloomustage Egiptuse teadust. Millistes valdkondades saavutasid egiptlased silmapaistvaid tulemusi? MIks just neis valdkondades? Egiptlased panid põhirõhku praktikale, teoreetilised üldistused neid ei huvitanud. Arstiteadus - sest nad mõistsid, et haiguste tõrjel on esmatähtsad õige diagnoos ja kohene ravi, mitte maagia ja loitsud. Päiksesekalender - Nad arvestasid aega Niiluse jõe üleujutustest ja Siriuse tähest ja panid tänu sellele kokku kalendri, mis koosnes 365st päevast, jagunedes omakorda 12ks 30päevaseks kuuks ja viieks lisapäevaks, arvestamata liigaastaid. Geomeetria - Kuna egiptlased ehitasid palju templeid ja püramiide, oli neil vaja kolmnurga, ringi ja silindri ning püramiidi ruumala. 3. Kuidas on omavahel seotud vaarao ja jumalad Ra, Horos, Osiris ja Seth?
Eesti rahvamuusika all mõeldakse tavaliselt eestlaste vanemat rahvamuusikat, mis toob selgemini esile kultuurilise eripära. Tänapäeval on eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus. Eesti vanem rahvamuusika oli tänapäeva muusikaga võrreldes erinev süsteem. Muutunud on inimeste eluviis kombed, muutunud on ka muusika kõla, vorm, esitamise olukorrad jm.Nõnda kõlasid pulmades omal ajal itkud, rituaalsed pulmalaulud ja loitsud, mille saatel pruut viidi isakodust peiukoju ja tanutati. Tantsuks mängis valjuhäälne torupill. Tänapäeval registreeritakse abielu Mendelssohni pulmamarsi saatel, pulmapeol mängib mõni nüüdisaegne tantsubänd või parema puudusel muusikamasin. Muistseid pulmaitke ja -laule võib aga minna kuulama folkloorirühma kontserdile.Viimasel ajal on käibele tulnud väljend pärimusmuusika, mille all mõeldakse Eestis tavaliselt vanemat rahvamuusikat ja selle professionaalseid uusesitusi
smrti(mäletatu)- madalam kirjandus,pole religioosne, kaudne info mida kuskilt kuuldud. Enamus kirjandusest säilis suuliselt. Vedade kirjandus jagatakse kolme gruppi: 1. veda Rg, Atharva, Yajur-, Sama- 2.brahmana 3.aranyaka 4.upanisad 2.3.4 kommentaartekstid 1.Rg-Hümnid jumalale ajast kui polnud veel Indiasse tunginud, lihtsad soovid.Ettekandimiseks rituaalil, jumalale ohvreid tuues. Yajur kirjaldab ohvri tüüpe. Sama lõhub tekstid ümber. Atharva-sisald rahvalikku maagiat. Loitsud, paluvad head õnne riigile ja jumalale. kaupmehed paluvad et kaubanduses hästi läheks,teelised teeõnne, palutakse et konkreetsed haigused ei tuleks ligi, et oleks pikka iga, naised paluvad igast asju. Tee nii et mu mehe teise naise tupp kasvaks kinni. 2.Brahmana-Tekstid mis teavad infot brahmanist(salateadmine, ka kõrgeim absoluut). Brahmana isiksustatakse alles hiljem. Info jagamisega Indias tegeles preesterkond. Brahmanaga seletavad vedasid. tähtsaim
Toomapäeval on liikvel surnute hinged, Toomast on peetud paganluseajast säilinud surma(haldja)ks. Vähemalt 17. sajandist alates on kirjalikke andmeid sellest, et Toomas on katku ja igasuguste raskete haiguste patroon. Toomapäeval tapeti pühadeks loomi ja soolati liha. Paadid keerati kummuli ja valati neile anniks õlut. Kraasna asunduse eestlastel olid 19. sajandi lõpul säilinud ohvrikombed, uskumused ja loitsud, millega pöörduti maajumal Tooma, karjakaitsja, piksekahju ja põua eest hoidja poole. Toomapäeva on seostatud hingede liikumisega, kuigi hingedeaeg on ju üldiselt pigem oktoobris-novembris. Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Toomapäeval liikusid õlut nurudes ringi toomad. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg. Töökeelud
4. Leian, et novellis on põimitud ekspressionistlik ja maagilis-müstiline olustiku kujutamine. Ekspressionistlikuks teeb novelli tumedate värvide, meeleheite ja viletsuse rõhutatus, näiteks Enriku kirjeldus Urgvee eluolust on ülimalt lootusetu: ,,Häda ja hukatus, kui urgveelane su kotta või õue astub, siis sureb tall, kärvab hobune või jääd ise haigeks." Maagilis-müstilise joone lisab novellile üleloomulikud motiivid. Näiteks libahundid, nõid, loitsud ja Endriku kahtlemine reaalsuse ja unes nähtu vahel. 5. Novell on vastuoluline nii eetilisel kui ka moraalsel tasandil. Konflikt moraalsel tasandil tekkis Hundva ja Enriku vahel, näiteks uskus Endrik kaugete metsade taga olevatesse maadesse, kus päike särab ning kirikus õnnistatakse inimesi, kuid Hundva tegi maha ideid Jumala eksistensist. Enrikule paistis moraalivastane ka Hundva libahundiks olemine, tal oli
abil. Jumalate roll oli väike. Kolmas faas: hinduism Hinduism tekkis 1. aastatuhande keskel eKr brahmanismi reformimise tulemusena. Pühad tekstid Vanimat ja usuliselt kõige väärtuslikumat kirjandust nimetatakse veedadeks. Veedasid jaotatakse kolme rühma: 1) Veeda hümnid Hinduismi pühad raamatud on veedad. Preestrid (brahmaanid) säilitasid neid algperioodil suulise pärimusena. Veeda hümnid - ohvri-, palve- ja ülistuslaulud, loitsud. Veedad tekkisid vahemikul 1200-800 eKr. 2) Brahma raamatud Brahma raamatud - veedade seletused, preestrite rituaalsed käsiraamatud. Tekkisid umb. 1000-800 eKr. 3) Upanisaadid Brahma raamatute kommentaarid - usundifilosoofilised teosed. Tekkisid 800-600 eKr. (Upanisaad - istudes kuulamine, retsiteerimine) Hilisemad pärimused: eeposed Ramâjana ja Mahâbhârata. Tekkisid umb. 400 eKr - 400 pKr. Õpetuse alused Õpetus on üheaegselt
pöördutakse mure korral just tema poole. Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast. Teoses elatakse tavalist taluelu mida on kirjumaks teinud krattid, puugid, nõiad, tondid, kodukäijad, loitsud ja mõned teised detailid ning loomulikult Vanapagan ise. Krattide ja puukide ülesandeks oli toidu sissevehkimine ja muude käskude täitmine mida jagasid nende peremehed. Selleks et endale kratti saada tuli algul valmis ehitada tema keha ning siis minna ristteele, kolm korda vilistada, oodata Vanapagana ilmumist ning temaga tehing sooritada andes kratti hinge eest kolm tilka verd määrates end sellega põrgusse peale surma. Aga rahvas oli kavalam kui Vanapagan
*Skylla ja Charybdis- merekoletised *Greif-kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom , tarkuse sümbol *Argonaudid- meresõitjad Argo-nimelise laevaga * 2. Antiikkirjandus Antiikkirjanduseks nim Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandust, mis on loodud 8 saj eKr kuni 5 saj pKr. Antiik tuleb ladina keelest ja tähendab vanat ja muistset. 3.Kirjanduseelne periood Kirjanduseelne periood hõlmab suulist loomingut, kreeka folkloori-müüdid, muinasjutud, loitsud, vanasõnad, mõistatused. Lauludega pöörduti jumalate poole. Laule esitati enamasti kooris. 4.Jumalad *Zeus-peajumal, kelle sümboliks olid välgunooled *Hera-kõige vägevam jumalanna, Zeusi õde ja abikaasa.Sümbol oli biodeem. *Apollon- kaunite kunstide jumal *Pallas Athena-tark jumalanna, sümbol oli öökull õlal *Aphrodite-armastuse jumalanna ja Erose ema. Sümboliseeris ilu *Hestia-kodukolde jumalanna *Ares
) 1) Vana-Kreeka kirjanduse arengujärgud Euroopa vanim kirjandus. Täiesti iseseisev ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vana-Kreeka kirjandusloo võib jagada 4 põhiliseks ajajärguks: Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Temaatika Trooja sõjast. Luuletaja Hesiodose looming; õpetlik eepos didaktiline.
pöördutakse mure korral just tema poole. Tegevus algabki 1. novembril kui Koera Kaarli tares väänleb noor mees põrandal ja oigab hirmsates valudes. Nimelt käis Jaan mõisa sahvrist sakste sööke söömas, kus käivad ka teised küla elanikud. Aga loll sulane sõi seepi (mis lõhnas nagu roos ja maitses nagu pekk) ja nüüd kannatas selle pärast. Teoses elatakse tavalist taluelu mida on kirjumaks teinud krattid, puugid, nõiad, tondid, kodukäijad, loitsud ja mõned teised detailid ning loomulikult Vanapagan ise. Krattide ja puukide ülesandeks oli toidu sissevehkimine ja muude käskude täitmine mida jagasid nende peremehed. Selleks et endale kratti saada tuli algul valmis ehitada tema keha ning siis minna ristteele, kolm korda vilistada, oodata Vanapagana ilmumist ning temaga tehing sooritada andes kratti hinge eest kolm tilka verd määrates end sellega põrgusse peale surma. Aga rahvas oli kavalam kui Vanapagan
- Teksti väliste tunnuste ehk vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) - Teksti sisemiste tunnuste ehk sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud) NB! Tekstide liigitus on vajalik, et kogutud tekstides orienteeruda. Eesti rahvalaulude liigitus Vanem rahvalaul - Regilaulu eelsed vormid (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel) Hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud jne - Regilaul (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel + kindel värsimõõt) Uuem rahvalaul - Siirdevormilised laulud - Lõppriimilised laulud Olustikulised laulud Sõjateemalised laulud Sentimentaalsed armastuslaulud Mängu- ja tantsulaulud Vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid) Vanem rahvalaul: regilaulu eelsed vormid Loitsud (lausumised, nõisasõnad)
o Teksti välste tunnuste e vormi aluse (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) o Teksti sisemiste tuunust e sisu ja teemade alusel (nt lüürilised laulud ja lüroeepilised laulud) NB! Tekside liigitamine on vajalik et kogutud tekstides orienteeruda. Eesti rahvalaulude liigitus Vanem rahvalaul o Regialulu eelsed vormid (algriim, parallelism, vormelikeel): hüüded, loodushäälendid, loitsud, itkud, lastelaulud jne o Regilaul (algriim, parallelism, vormelikeel + kindel värsimõõt) Lüroeepilised laulud Lüürilised laulud Uuem rahvalaul o Siirdevormilsed laulud o Lõppriimilised laulud Olustikulised laulud; Sõjateemalised laulud; Sentimentaalsed armastuslaulud; Mängu- ja tantsulaulud;
rahvausundis võib olla asju/isikuid/ olendeid, mida/keda uskuda väga palju ning iga inimene võib leida oma. Kõrgreligiooni puhul on ka tavaliselt olemas õpetajad (või need samad vahendajad), kes võivad rahvausundis puududa. Rahvausund on isiklikum kui kõrgreligioon. Rahvausundit vahendavad nt usundilegendid [NB! ebatäpne mõiste, õige on “usundiline muistend”], kuid samas võivad seda teha ka memoraadid ning miks mitte ka loitsud. 40. Mis ons memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. • Termini tõi kasutusele Carl Wilhelm von Sydow 1934.a. • Memoraat kui minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise • Memoraadil võivad puuduvad poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Oskar Loorist „Eesti rahvausundi maailmavaade“
Eesti ajaloo KT – muinas- ja keskaeg 1. Miks ei ole Eestis jälgi vanemast ajast kui 11 000 aastat? Esimesed asukad saabusid Eestisse alles 11 000 aastat tagasi. Varasemast asustusest jälgi pole, sest Euroopa põhja osa katsid mitmel korral paksud jää kihid. 2. Kiviaegsed kultuurid – Kunda, kammkeraamika, nöörkeraamika. Oskad iseloomustada aeglast arengut ning nimetada iga kultuuri kohta midagi iseloomulikku. Kunda- sai nime kunda lähedalt Lammasmäelt saadud leidude järgi. Oletatavasti elas sel ajal u. 1500 inimest. Küttijate ja kalastajate kultuur. Leitud on luust ja arvest valmistatud tööriistu Kammkeraamika – vahetas kunda kultuuri välja – 6000 a tagasi. Sai nime mustriliste savinõude järgi, mida tollel kasutama hakati. Elati majades, kuid mööblit ei tuntud. Tehti algust põlluharimisega. Nöörkeraamika – (venekirved) – 5000a tagasi. Elasid kõrvuti kammkeraamik...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Taury Peterson ARVUTIMÄNGUD Referaat Juhendaja: Mario Metshein Haapsalu 2010 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1.Peamised mängukategooriad........................................................................................................ 4 1.1.Action ehk märulimängud .................................................................................................... 4 1.2.FPS; first-person shooter ehk 3D tulistamismäng................................................................. 4 1.3.RPG; role-playing game ehk rollimäng............................................
Tohutut hulka lausumisi, loitse, pühasid sõnu ei tohtinud alati tarvitada, sest nende kohta kehtisid mitmesugused tabud, mida kardeti ja mille võimule loodeti. Sõnaväge mäletati ja sõnadega ümberkäimist õpetati maast madalast lastelegi. Me ei tea täpselt, kui kaugele ulatub nõue kontrollida oma sõnakasutust. Millal juba kehtis karistus sõnutsi kurja jõu juurdekutsumise eest, valetamise või sõnamurdmise eest? Muinasrahvastel oli tuntud väga tugeva väega sõna loits. Loitsud toimisid ja distsiplineerisid. Loitsud olid enamasti salastatud, nad kuulusid tarkade valdusse ja olid nende "sõjariistad". Sõna sakraalsus väljendus nii palvetes kui ka tänuhümnides, mida tunnevad kõik rahvad ja mis hämmastavad meid oma emotsionaalsuse, täpsuse ja jõulisusega. Nendes loitsudes-palvetes oli tegemist eriti kontsentreeritud 6
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Talvised rahvakalendritähtpäevad Referaat Nimi Pärnu 2011 SISSEJUHATUS Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutnud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud. Tavaliselt peetakse eesti rahvakalendrist rääkides silmas rahvakalendrit sellisena, nagu ta oli välja kujunenud ligikaudu 19. sajandi keskpaigaks. Tänapäeva rahvakalendrisse kuuluvaks võidakse lugeda ka selliseid hiljuti levinud tähtpäevi nagu näiteks sõbrapäev, volbripäev ja halloween. Referaadi tegin talviste kuude kohta ja sealt valisin 3 tähtpäeva ja üritasin võimalikult põhjalikult kirjutada nendest. 2 JAANUAR NÄÄRIKUU Tähtpäev: Kolmekuningapäev 6. jaanuaril Algselt tähista...
Euroopa kuulsaimad koopamaalid leiduvad Edela-Prantsusmaal Lascaux'is. · Kunsti maalid kanti koopaseinale värviga. Värve saadi süsist, verest, värvimullad. Kololriidist domineerib kollane, punane, must, valge · Koopamaalida loomise põhjuseks võib pidada: inimesed uskusid maagiat ja seda, et piltide ja kujunditega saab mõjutada tegelikkust Animism · Loodusrahvaste mõtteviisile omane looduse hingestamine · Usuti et loodust saab mõjutada maagalisliste toimingutega, loitsud, laulud, tantsud, kehamaalingud · Rituaalide läbi püüti kindlustada saagiõnne ja lisada loomade arvukust. · Taotlem - loom, taim, ese, loodusnähtus usulise austuse objektina, sugukondlikus ühiskonnas · Taotlemsammas - esivanemate koondkuju · Amulett e talisman - õnnetoov ese mis kaitseb kurjaeest · Ornament - kaunistus mis kordub reeglipäraselt · Megaliitilised ehitised - usulised monumendid Nt: Menhir - üksik, suur, Pikk kivi Dolmen - kivilaud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
