Viikingid. Viikingite retked. Kõige ohtlikumateks vastasteks lääneeurooplastele kujunesid 8.-11. sajandil Skandinaaviast (Rootsist, Norrast ja Taanist) pärit sõdalased. Ise nad nimetasid viikingiteks. Sõna vik tähendab muinasskandinaavia keeles merelahte. Lääne-Euroopas tunti neid normannidena, slaavlased nimetasid neid varjaagideks. Enamik skandinaavlasi olid vabad inimesed. Tähtsamaid küsimusi otsustasid vabad taluperemehed ehk bondid ühistel koosolekutel ehk tingidel. Seal mõistel kohut ja sõlmiti kokkuleppeid naaberkogukondadega. Taluperemeeste seast kerkisid esile jõukamad ülikud - sugukonnavanemad ja hõimujuhid.
Samaanitrumm kujutab maailam kõiksuse kolme korrust, taset.Need on maa-alune korrus, maa ja taevas.Samaanitrumm annab tiruaalse maagilise sise ja tekstile rütmi, on tähtis transi loomise vahend. Rituaalid on vajalikud ühenduse saamiseks vaimude ja teiste maailmadega, võimaldavad samaanil vaime endasse kogude, on alati seotud sõnmaagia ja samani varustusega, võivad s lisaks transile viia vahel teadvuse kaotamiseni. Viikingid Mõiste tuleneb muinasskandinaavia sõnast vik(,,laht"), st viiking on laheinimene. Elasid skandinaavia ja Jüüti ps-l; rootsi,norra,taani,islandi(laste)esivanemad. Saarlasi kutsuti ka läänemere viikingiteks. Vk.aeg kestis u. 800-1050. Tegel: loomakasvatus, kalapüük ja merepiraatlusega(rööviti laevu ja rannikualasid). Rajasid Vana-Vene riigi(Rjurik). Elati külades, suviti olid mehed meresõitudel, talvel ehitasid laevu. Viikingilaev oli väike, kerge ja hästi manööverdav, liikus purjede ja aerude abil, polid
Samaanitrumm kujutab maailam kõiksuse kolme korrust, taset.Need on maa-alune korrus, maa ja taevas.Samaanitrumm annab tiruaalse maagilise sise ja tekstile rütmi, on tähtis transi loomise vahend. Rituaalid on vajalikud ühenduse saamiseks vaimude ja teiste maailmadega, võimaldavad samaanil vaime endasse kogude, on alati seotud sõnmaagia ja samani varustusega, võivad s lisaks transile viia vahel teadvuse kaotamiseni. Viikingid Mõiste tuleneb muinasskandinaavia sõnast vik(,,laht"), st viiking on laheinimene. Elasid skandinaavia ja Jüüti ps-l; rootsi,norra,taani,islandi(laste)esivanemad. Saarlasi kutsuti ka läänemere viikingiteks. Vk.aeg kestis u. 800-1050. Tegel: loomakasvatus, kalapüük ja merepiraatlusega(rööviti laevu ja rannikualasid). Rajasid Vana-Vene riigi(Rjurik). Elati külades, suviti olid mehed meresõitudel, talvel ehitasid laevu. Viikingilaev oli väike, kerge ja hästi manööverdav, liikus purjede ja aerude abil, polid
purjede ja aerude abil,tolleaja tehnika ime,maismaal sai neid ka kätel tassida.kultuur: säilinud on ehted,kontakt Vahemeremaadega(ehted), relvad ja kilbid rohkete kaunistustega, ülikutel kullast ja hõbedast olmeesemed. -Birka asula: oluline kauplemiskoht,soodsad veeteed,maksevahendiks hõbemünt. Linnad olid kuninga kaitse all,ehitised puidust. Björkö-keskus. Siia kandusid käsitöölised ja eriti arenas siin metallitöö. Aastal 975 jäeti maha. -Valhalla: tuleneb muinasskandinaavia sõnast valhöll-,,surnute saal'', seda on kutsutud ka Odeni saaliks, siin elasid väärikalt surnud (lahingus) viikingite sõdalased. Valhalla oli tohutu suur ja uhke saal,kuhu viib Valgrind-Püha värav, millel on 540 ust ja igast uksest mahub kõrvuti läbi 800 meest,seined on odadest ja kilpidest ning pinged kaetud kaitserüüdega.Valhallas elavad: lahingus hukunud mehed kes ka siin päevad läbi omavahel võitlevad ja võitlustes surevad kuid õhtul ärkavad nad uuesti
See dateering sobib paremini kajastustega naaberrahvaste kultuuris, religioonis ja muistendites, asetades sündmuse ajalooliselt arenenud perioodi. Kaali kraater on teadaolevatest Euroopa noorim suur meteoriidikraater, kui jätta kõrvale pisimeteoriitide tekitatud jäljed maapinnal. Lennart Meri ja mitmed teised uurijad on otsinud Kaali plahvatuse seoseid rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala Heliose poja Phaetoni hukkumise, muinasskandinaavia jumala Thori saabumisega idast või maailmarändur Pythease reisikirjadega. Meteoriidi langemine Kraatrite ehitus ja pihustunud meteoriidiaine levik viitab hiidmeteoriidi langemisele idakirde suunast 45° nurga all. Meteoriidikeha algmass atmosfääri sisenemisel võis olla 400...10 000 tonni, mass põrkumisel maapinnaga 20...80 tonni, algkiirus atmosfääri sisenemisel 15...45 km/s, kiirus põrkumise hetkel maapinnaga 10...20 km/s. Atmosfääri läbimisel meteoriit kuumenes ja
Kristuse ristilöömist ja surma Kolgata mäel ❖ see kuulub kokku rea teiste pühadega, mis seostuvad Jeesuse eluga ❖ suurele reedele järgneb vaikne laupäev Suur reede kui halb enne ❖ suur reede kui Kristuse surmapäev on aasta õnnetu päev, nagu reede on tervikuna nädala õnnetuim päev ❖ üldse peeti mitmete ebasoodsate tingimuste kokkulangemist eriti halvaendeliseks ja oma omadustelt oli selline kahtlemata suur reede Reedest üldiselt ❖ nimetus reede tuleneb muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freya nimest ❖ halb päev juba selle pärast, et oli tegu paaritu päevaga ja oli halvendeline mitmete ususündmuste tõttu ❖ sobis hästi näiteks putukate ja teiste kahjurite hävitamiseks Suurest reedest lähemalt ❖ rahvakalendris rõhutati päeva pühadust ka keeldu töötada ❖ hommikul tõusti vara ( mitmel pool Lääne-Eestis ja saartel käidi nn hane tegemas ja kasevitsaga magajaid peksmas) ❖ majapidamisest ei tohtinud midagi välja laenutada
oli kala, naereid, marju ja õunu. KIRIKLIK TÄHNDUS Kristuse kannatusnädal. Suur reede tähistab Kristuse ristilöömist ja surma. Suurele reedele järgneb vaikne laupäev. MIDA TEISED TEAVAD Inglased istutavad aedvilju, panevad maha kartuleid ja ube, sest kurat ei saa kahjustada pühal päeval külvatut ja istutatut. Hoiduti pesu pesemisest, mis toovat kaasa õnnetusi või rikkuvat pesu vereplekkidega. Küll aga küpsetati kooki ja leiba. REEDE Nimetus reede tuleneb muinasskandinaavia viljakusjumalanna Freyja nimest. Reedet peeti kõige halvemaks nädalapäevaks juba keskajal kogu Euroopas. Esiteks oli tegemist paaritu päevaga, teiseks oli see mitmete ususündmuste tõttu neetud ja halb päev: suur reede ehk Kristuse surma, kuradi taevast allaviskamise päev jm. Reede ei sobinud tööde alustamiseks ja suuremate muudatuste ettevõtmiseks, kolimiseks, reisideks, pulmadeks, kosjadeks, ristseteks ega isegi matusteks. Keelatud
jõulutraditsioonidest välja kõik kristlusemõjulised elemendid. Alljärgnev kirjeldus on küllalt üldistav, jättes kõrvale geograafilised eripärad ja erinevad ajaloolised kihistused. Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõna jõul on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. "Talistepüha" oli levinum nimetus Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta 25. detsember (esimene päev, mis on pikem kui eelmine) ja ametlik uusaasta on nihkunud 1. jaanuarile ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Nende sõnul tõestab seisukohta, et jõulud olid maarahva jaoks aastavahetuspühad, asjaolu, et kui 17
Vaevarikka ja täpse eraldumise tulemusena jaotas Cleve erbiumoksiidi kolmeks oksiidiks, mis erinesid aluselisuse astme poolest. Ühest neist asus erbium, ülejäänud sisaldasid tundmatuid elemente. Üks nimetati holmiumiks ja teine tuuliumiks. Uraan(U) avastati 1789. aastal. Nimi Uraanium on saadud plaaneedi Uraani järgi. Uraan on praeguseni ajaloo kõige uuem metall. Vanaadiumi(V) avastas 1801. a Mehhiko keemik ja mineroloog A.M del Rio. Element sai nime muinasskandinaavia armastuse jumalanna Vanadise järgi. Elavhõbe(Hg) sai oma nime Rooma jumala Merkuuri järgi. Elavhõbedat tunti Hiinas ja Indias. Seda on leitud Egiptuse hauakambritest aastast 1500 eKr. Hiinas, Indias ja Tiibetis arvati, et elavhõbe pikendab eluiga, parandab luumurde ja säilitab üldiselt head tervist. Vanad-kreeklased tegid sellest määret ja vanad-roomlased kasutasid seda kosmeetikas. 500 a. eKr tehti teiste metallide ja elavhõbedaga sulameid. 18. sajandi keskpaigast kuni 19
Rahvaluuleteadlased ja ka maausulised on püüdnud seda rekonstrueerida, jättes uuematest ja kristlike tavade poolt mõjutatud jõulutraditsioonidest välja kõik kristlusemõjulised elemendid. Eesti rahvakalendris olid jõulud tähtsaimateks pühadeks. Maarahvas nimetas talvist pööripüha mitmeti: jõulud, joulud, talsipühiq, talvistepühiq, talvistepühä, (tal(l)iste-, talsi-, tals(s)e-, talliss(e)-, talsspühi) ja vorstipühad. Sõnal jõul, on eesti keelde arvatavasti laenatud muinasskandinaavia keelest tuhatkond aastat tagasi. ,,Talistepüha" on levinum Lõuna-Eestis. Jõulud algasid maarahval pööripäevaga ning lõppesid mõni päev peale uusaastat. Maausuliste väitel on muistne uusaasta 25. detsember (esimene päev, mis on pikem kui eelmine) ja ametlik uusaasta on nihkunud 1. jaanuarile ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Nende sõnul tõestab seisukohta, et jõulud olid maarahva jaoks aastavahetuspühad, asjaolu, et kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1
Olid pühad allikad, järved, jõed ja puud. Allikatesse ohverdati mitmeid sajandeid. Austati esivanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale. Hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti relvi ja tööriistu. Pandi kaasa ka orje, kui nad olid andnud lubaduse järgneda peremehele surnute riiki. Sõjaretkedel langenuid ka põletati, et hinged jõuaksid langenud võitlejate riiki Valhallasse. Oluline oli ka päikesekultus. Päikesekultusega seonduvad tähtsamad muinasskandinaavia jumalad. Kõige laiemalt oli austatud taevajumal Thor. Teda kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku. Käes hoidis ta viskevasarat. Äike tähendas ta vankri mürinat. Thori päev oli neljapäev. Ei tohtinud teha kärarikkaid töid. Sõjameeste ja pealikkude seas oli eriti austatud Oden päikese- ning sõjajumal, aga ka luule ja tarkuse kaitsja. Kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena, kelle relvaks oli oda. Kolmapäev
omadustega.Geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja ja edendaja samas hävitas rahvaid ja jäi elu lõpuni kirjaoskamatuks. Ludwig I Vaga oli Karl Suure poeg ja Frangi keiser 814-840. Ta oli sügavusklik ega hoolinud suuremat ilmalikust elust, ka riigivalitsemisest. Jaotas 817. aastal impeeriumi oma poegade vahel. Erik Punane rajas 10.saj Islandalaste koloonia Gröönimaale. Tema poeg Lev Eriksoon, Jõudis aastal 1000 P-Ameerikasse, paika, mis sai nimeks Vinland. Thor(Tor) muinasskandinaavia taevajumal. Oden(Odin) päikese ja sõjajumal Frej(Freyr,Frö)- päikesekultusest pärinev jumal. Naispoolus Freja. Viljakusejumal. Loke(Loki) Jumalate vaenlane, saatana osa etendav hiiglane William I Vallutaja Inglise kuningas ( 1066-1087).oli Normandia hertsog alates 1035, kes vôitis Hastingsi lahingus anglosakse ja tõusis troonil (William I nime all). Constantinus Suur Rooma keiser, tunnistas ristiusu riigis lubatuks oma Milano ediktiga aastal 313
aastal toimunud frankide kuninga Karl Suure tagasipöördumine Hispaania sõjaretkelt ja Roncevaux' lahing. Vanem Edda islandi vanade eepiliste laulude kuulsaim kogumik. Ei ole kindla süzeega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab laule, mis pärinevad eri aegadest. Arvatakse , et on kirja pandud 11-12 saj, kogumik koostati 13 saj. Mütoloogilised laulud pajatavad maailma tekkest, tegelasteks on vanimad jumalad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. Teos ei peegelda ainult muinasskandinaavia, vaid kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende , mis ilmselt ulatuvad õige kaugele Kristluse eelsesse aega. Beowulf Nibelungide laul Usukirjandus Piibel on ristiusu kanoniseeritud pühakiri. Piibel koosneb 66 iseseisvast osast, mis on koostatud erinevate autorite poolt läbi aegade. Piibel jaotatakse Vanaks Testamendiks(israeli tekke lugu) ja Uueks Testamendiks(Jeesuse lugu). Tänapäevaks on piibel tõlgitud tervikuna
Odysseia loetakse välja, et tegevustik ei sobi vahemerega vaid pigem just Läänemerega (külmus, jää meri, valgustatud ööd). Kui uskuda ajaloolaste kalkulatsioone, siis Pytheas nägi kaali kraatrit vaid mõnekümned aastad peale meteoriidi kukkumist. Lennart Meri ja mitmed teised uurijad on otsinud Kaali plahvatuse seoseid rahvaluule, Vana-Kreeka päikesejumala 25 Heliose poja Phaetoni hukkumise või muinasskandinaavia jumala Thori saabumisega idast. Igaljuhul uskuda võib, et tolleaegne päikese maale kukkumine andis eestlastele nõialaadse kultuse. Vanad eestlased arvasid, et tükike päikest kukkus maale. Ja tõid kaali järvele ohvreid ja tegid rikkalikke annetusi, et kindlustada päikese rahulikku suhtumist. See oleks olnud ju katastroof kui päike oleks uuesti vihastanud ja veel mõne killu endast inimestele peale saatnud. 26 KASUTATUD MATERJAL
- Teiseks austati esivanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale ning hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik. Kanti ka hoolt, et lahkunu pärale jõuaks. Selleks tehti laevmatuseid. Sõdalastel aidati jõuda Valhallase põletamise teel. Hingede rändamist kujutati ette kehalise edasiliikumisena, seetõttu ehitati teede äärde hingede maju. - Oluline oli ka päikesekultus. Päikest sümboliseeris ratas. Päikesekultusega seostuvad ka muinasskandinaavia jumalad. Kõige laiemalt oli austatud taevajumal Thor. Teda kujutati punase habemega vanamehena, kelle vankrit vedasid kaks sikku, käes hoidis ta viskevasarat. Ta oli ka piksejumal. Thori päev oli neljapäev. - Kuningate, pealikute ja sõjameeste seas oli eriti austatud Oden. Ta oli päikese-ning sõjajumal. Selle kõrval aga ka tarkuse ja luule kaitsja. Teda kujutati ühesilmalise valges kuues vanamehena, kelle relvaks oli oda.
kümmekonna aasta vältel. Inglise folkloristid Jacqueline Simpson ja Steve Roud on jõulude kohta kirjutanud read, mis peavad paika ka meil: jõule tähistatakse väga erinevalt ja kõik pühitsemise viisid mahuvad mõiste 'tavalised jõulud' alla. Kuid kõige enam määrab selle, missuguseid jõulud on, ikkagi see, kas peres on lapsi või ei ole. Nii oli see varem ja on ka täna muudegi pühade puhul. Lastega peredes on kombeid rohkem ja pühad mitmekülgsemad. Eesti nimetus jõulud tuleneb muinasskandinaavia sõnast jul (vanainglise nimetus yule). Väga mitmel pool Lõuna- Eestis (Võru-, Setu- ja Mulgimaal) kutsuti jõulusid varem ka teise, vanema nimetusega talvistepühad, talvsi-, taliste-, talsipühad, mis sarnaneb balti ja slaavi nimetustega. Jõuluaja kestust on arvutatud erinevalt: tavaliselt toomapäevast ehk 21. detsembrist kolmekuningapäevani ehk 6. (või 7.) jaanuarini. Kiriklikult on Kristuse sündimist tähistatud 6. jaanuaril ja alates 354. aastast 25. detsembril.
Järgmised heksameetris eeposed on ,,Hanna" (1836) => R. helgeim luuletus, noore armastuse ülistus. Annab pildi tolleaegse Soome kirikumõisa elust. Kolmas heksameetris eepos on ,,Jõuluõhtu", mis annab pildi mõisarahvast. 1837 akadeemiline ebaõnnestumine ja intriigid, suundub Porvoosse gümnaasiumiõpetajaks. Porvoo perioodi teosed on kirjanduslikumad kui enne. Runebergi keskseimaks eeposeks peetakse ,,Kuningas Fjalar", mis kasutab muinasskandinaavia legendistikku. Kaasaja ja järelmaailma mälus on Runeberg ,,Lipnik Stali lugude" vestja ja isamaaline luuletaja. ,,Lipnik Stali lood" => äratasid rahvustunnet ja ühendasid rahvast. Tõstsid Runebergi rahvusluuletaja asendisse. Runebergi rahvuslikku tähtsust rõhutas see, et tema teosed ilmusid samal ajal kui Lönnroti ,,Kalevala" Rahvusfilosoof Snellmann Snellmann rõhutas, et rahvusele oma kujutise näitamine ongi kirjanduse ülesanne. Suurem osa
vastu. Ühiskonnakorraldus. Rootsi taani norra. Välismõjud puudusid neile. Antiik tsivilisatsiooniga kokku nad ei puutunud. Säilitasid kaua sugukondliku korra feodalismi ei tekinud neil seal. Elati suur peredena, mitu põlvkonda koos orjade ja teenijatega ühes majas. Pikk majad umbes 30m pikk. Iga maja juures asus perekonna kalme.kõik skandinaavlased kuulusid etniliselt põhja germaanlaste hulka ja rääkisid muinasskandinaavia keelt. Ühine oli ka neil kultuur usund mütoloogia matmis kombed õiguslik korraldus jne. Oli neil olemas kolm ühiskonna kihti ülikud vabad talupojad ja orjad. Riikluse alghet tekkisid 9saj alg taanlastel ja saj lõpul norras ja 11saj rootsis. (seoses ristiusu levikuga). Konung- pealik bond-taluperemees ting- rahvakoosolek. Kiri ja kirjandus. Ainsaks kirjaks kuni 11saj oli maagiliste tähendustega muinasgermaani märgid ehk ruunid.
,,Vanem Edda" on proosa vormis luuleõpetus. Arvatavasti kirja pandud 11.12.saj, käsikiri aga 13.saj. Kogumiku mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkest. Tegelased: jumalad hiiud ja nendega sõdivad jumalad aasid. Tegevuse keskmes on aaside ning vaanide (ka jumalad) tülid ning leppimised. ,,Vanemas Eddas" on palju müütilisi tegelasi. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kus langenud sangareid kostitatakse õlle ning mõduga. Teos peegeldab nii muinasskandinaavia kui ka teiste muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmas, uskumusi ja legende. Halastamatu surmavaen ja kättemaks on muinasgermaani jumalate vahekordades tavaline. Toores sisu (surmavaen, kättemaks) tõestab, et ristiusus rõhutatud kõlbluseideedel pole muinasgermaani müütides erilist kohta. Kogumikus pole läbinisti halbu või häid tegelasi, nt tähtsaim jumal Odin on küll muljetavaldav võlumees, aga sageli
Arvatavasti kirja pandud 11-12 saj, kuid kogumiku käsikiri pärineb ilmselt 13. sajandist. Kogumiku mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkest. Tegelasteks on jumalad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. Tegevuse keskmes on aaside ning vaanide (samuti jumalasugu) tülid ning leppimised. ,,Eddas" on väga palju müütilisi tegelasi. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kus langenud sangareid kostitatakse õlle ning mõduga. Teos peegeldab nii muinasskandinaavia aga ka teiste muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmas, uskumusi ja legende. Halastamatu surmavaen ja kättemaks on muinasgermaani jumalate vahekordades tavaline. Iseäralik on asjaolu, et kogumikus pole läbinisti halbu või häid tegelasi. Näiteks tähtsaim jumal Odin on küll muljetavaldav võlumees, kuid sageli oma tegudes ebaõiglane. Seevastu arvatav kurjuse kehastus Loki, ilmutab kohati vaimukat abivalmidust. Siiski tuleb
Zeusi naine oli tema õde Hera. Zeusi rooma vaste on Jupiter. Z zanr ajalooliselt välja kujunenud traditsiooniline kirjandusvorm. Näiteks on eepika zanrid romaan, jutustus, novell; lüürika zanrid lüüriline luuletus, sonett, haiku; dramaatika zanrid tragöödia, komöödia, draama. zargoon vt släng. zurnalistika ajakirjandusteadus. Zurnalistika uurib ajakirjanduse ajalugu, sisu, vorme ja eesmärke. T Taara ka Tooru; muistse eesti rahvausundi jumal. Taara seostub muinasskandinaavia jumala Thoriga. tabu uskumuslik sõnakeeld; sõnad, mida mingil põhjusel ei tohi kasutada. Näiteks arvasid kütid vanasti, et jahile minnes ei tohi sellest otse rääkida, sest muidu jaht ebaõnnestub. Seepärast nimetasid näiteks Sõrve hülgekütid püssi liiperiks, kuuli tinaks, hüljest kalaks. tanka jaapani klassikaline luulevorm, mis koosneb viiest värsist silpide arvuga 5, 7, 5, 7, 7, kusjuures kolmandale värsile järgneb paus ehk tsesuur.
aasid (nende hulka kuulub enamik tähtsamaid jumalaid). Pajatatakse aaside ja veel ühe jumalasoo vaanide tülist ja leppimisest, osavate seppadena kuulsatest maa-alustest kääbikutest alfidest, saatuse valdjataridest nornidest ja rohketest muudest müütilistest olenditest. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõnudega kostitavad. - Teos ei peegelda mitte ainult muinasskandinaavia, vaid kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende, mis ilmselt ulatuvad Kristuse-eelsesse aega. - Kenning nimisõna asendamine vähemalt kahesõnalise ümberütleva ühendiga. - "Vanem Eddas" on hulgaliselt ka kangelaslaule, kus kesksel kohal ei ole jumalad, vaid inimestest kangelased. - "Edda"-lauludes puudub riim nagu kogu muistse germaani rahvaste luules. Luule tuli hiljem romaani rahvaste mõjutustel
Sürjakomisid hakati nimetama komideks ning permikomisid permikomideks (komi- permjaki, see on saanud ka enesenimetuseks). Rahvusvahelises teaduskirjanduses esinevad vanad nimetused paiguti tänini. Komi tähendas algselt ilmselt "inimene". Venekeelne etnonüüm zõrjan lähtub tõenäoliselt mansikeelsest komide nimetusest saran. Venekeelne rahvanimetus permjak on ilmselt tuletatud komikeelsest sõnast parma 'kuusemetsaga kaetud kõrgendik'. Samast sõnast lähtub ka toponüüm Perm (muinasskandinaavia Beormas, Biarma). Sõna Perm on 14 aga taandatud ka läänemeresoome toponüümile Pera-maa 'kauge maa', 'tagumine maa', millega arvatavasti tähistati Põhja-Dvinaast itta jäävaid alasid (vn Zavolotsje). Asuala Komid asustavad hõredalt üsna suurt maa-ala Euroopa kirdenurgas. Nad elavad peamiselt Võtsegda (komi k Ezva) ja
olevad jumalad aasid (nende hulka kuulub enamik tähtsamaid jumalaid). Pajatatakse aaside ja veel ühe jumalasoo vaanide tülist ja leppimisest, osavate seppadena kuulsatest maa-alustest kääbikutest alfidest, saatuse valdjataridest nornidest ja rohketest muudest müütilistest olenditest. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõnudega kostitavad. Teos ei peegelda mitte ainult muinasskandinaavia, vaid kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende, mis ilmselt ulatuvad Kristuse-eelsesse aega. Kenning nimisõna asendamine vähemalt kahesõnalise ümberütleva ühendiga. "Vanem Eddas" on hulgaliselt ka kangelaslaule, kus kesksel kohal ei ole jumalad, vaid inimestest kangelased. "Edda"-lauludes puudub riim nagu kogu muistse germaani rahvaste luules. Luule tuli hiljem romaani rahvaste mõjutustel
annaabi.ee 
