1895 - 1914 toodi Eestisse pidevalt uusi norfolki tõugu sugutäkke, keda kasutati tori tõu aretuses. Kuid aretustöös puudus sihikindlus ning süsteemitud eri tõugude ristamised viisid selleni, et tori hobusest sai veo- ja ratsahobuse segu - kord raskeveo-tüüpi väheliikuv, kord väga kerge traavli-tüüpi. Mõnede juures olid ülekaalus kohaliku eesti tõu omadused, samuti palju tuli ette kehaehituselt mitteharmoonilisi hobuseid.
Seekord vastust ei leitud, kui sa uuesti ei proovi, ei saa sa kunagi teada.