docstxt/14784744589185.txt
docstxt/135551050895.txt
Teadus Eestis 1920-1930 Teadusvaldkondadest edenesid kiiresti rahvusteadused: eesti ja läänemeresoome keelte uurimine, ajalugu, arheoloogia ja etnoloogia. Eesti keelest sai ajakohane ameti- ja teaduskeel. Eesti õigusteadlased olid aktiivsed ka poliitikas, eeskätt õigusajaloolane Jüri Uluots ja rahvusvahelise õiguse spetsialist Ants Piip. Arstiteadlastest olid tuntumad neuroloog Ludvig Puusepp, rahvusvaheliselt tunnustati ka Aleksander Paldrocki uurimistöid leepra alal. Tuntuim eesti (majandus)geograaf oli Edgar Kant, loodusteadlastest olid tuntuimad botaanik Teodor Lippmaa ja taimefüsioloog Hugo Kaho. Silmapaistvad olid Paul Kogermani uurimistööd põlevkivikeemias.
29. Substants Kõikide nähtuste ja asjade jääv alus, olemus 30. Postpositivism tegeles teadusfilosoofia kriitiliste probleemidega 31. Objektiivne Tõeline ja erapooletu. Objektiivne reaalsus on inimteadvusest sõltumatu materiaalne maailm. Objektiivne tõde on inimteadmiste selline sisu, mis ei sõltu subjekti tahtest ega soovidest, peegeldab õigesti tegelikkust. 32. Uuspositivism Kesksel kohal on siin teaduskeele ja verifitseerimise probleemid. Teaduskeel peaks koosnema lause aatomitest (“ See on…” lausetest) , millest moodustatakse siis keerulisemaid lause molekule. 33. Fenomenoloogia Fenomenoloogia all mõistetakse filosoofias fenomenidele suunatud filosoofilist uurimist (sealhulgas filosoofiasuunda, mida nimetatakse ka fenomenoloogiliseks filosoofiaks). See sõna tähistab eri käsitlustes üsna erinevaid filosoofilise uurimise viise või filosoofilisi distsipliine. 34. Falsifikatsioon - VÕLTSIMINE 35
sajandil. Mõistagi oli keelefilosoofia tavaliselt pelga vahendina temast endast sõltumatu moodustatud ideede väljendamiseks. Hermaneutika asus rajama teoreetilist vundamenti humanitaarteadusele. Hermaneutika on mõistmisõpetus. Filosoofilise vormi andis sellele romantismiaegne mõtleja Friedrich Schleiermacher. Loogiline positivism Loogilise positivismi sihiks oli konstrueerida loomuliku keele ähmasust ja vastuolulisest vaba täpne teaduskeel. Rajajaks mingil määral Ludwig Wittgenstein. Selle manifestiks sai varase Wittgensteini geniaalne teos ,,Loogilins-filosoofiline traktaat" Analüütiline filosoofia Analüütiline filosoofia püüdles loodusteadlike väidete täpsuse ja ranguse ideaali poole. Teadusfilosoofia Teadus nimelt püüab formuleerida seadusi, teiste sõnadega, üldisi väiteid, mis peavad piaka kõigil juhtumitel, kus antud seadus rakendab. Karl Popperi peatoes ,, Uurimise loogika". ÜHISKOND Lääne markism
väljendamiseks. On olemas teaduse poolt konstrueeritud keel, mis seksuaalset iha pigem hävitab ja argikeeles pruugitav slängiks tituleeritud keel võib tunduda liigselt labane ja kombevaene. Ja vahest tuleneb selline seksuaalsuse kui arutlusteema kõrvaleheitmine pigem soovist mitte totaalsete möödarääkimisteni jõuda, kuna puudub ühine ja üldiselt aktsepteeritud mõistete süsteem, sest teaduskeel pole kunagi ühelgi alal inimeste tavakeelde komplikatsioonideta sobitunud. Inimeste kogemustel põhinev kohmakas teadmiste jagamise püüe on minu arvates seksuaalsuse moondumises süüdi ja tõe varjundite kujunemises samuti. ( Anonüümne autor interneti keskkonnast ) Mis on seksuaalsus? Sugutungi ehk libiidot on vahel määratletud kui inimese genotüübile omast järeleandmatut iha ohjeldamatu seksuaalse naudindu järele
väljendamiseks. On olemas teaduse poolt konstrueeritud keel, mis seksuaalset iha pigem hävitab ja argikeeles pruugitav slängiks tituleeritud keel võib tunduda liigselt labane ja kombevaene. Ja vahest tuleneb selline seksuaalsuse kui arutlusteema kõrvaleheitmine pigem soovist mitte totaalsete möödarääkimisteni jõuda, kuna puudub ühine ja üldiselt aktsepteeritud mõistete süsteem, sest teaduskeel pole kunagi ühelgi alal inimeste tavakeelde komplikatsioonideta sobitunud. Inimeste kogemustel põhinev kohmakas teadmiste jagamise püüe on minu arvates seksuaalsuse moondumises süüdi ja tõe varjundite kujunemises samuti. ( Anonüümne autor interneti keskkonnast ) Mis on seksuaalsus? Sugutungi ehk libiidot on vahel määratletud kui inimese genotüübile omast järeleandmatut iha ohjeldamatu seksuaalse naudindu järele
EESTI KIRJAKEEL 20.sajand - … Kirjakeele ühtlustumine “Keel ja ühiskond” X klassile 11. ptk Mare Hallop 25.10.2013 KiNG 30.10.2012 Üldiseloomustus 20. saj algupoolel eesti kirjakeele kultuurkeeleks kujundamine 1918 – 1939: o arenes teaduskeel, o kujundati teadlikult eri alade terminoloogiat, o mitmefunktsiooniline kirjakeel (ametlik suhtlus, õiguses, majanduses, teadus-, ilukirjandus-, ajakirjandustekstides). Pärast I ms taastati keelekorraldus 1947, kus nõukogude ajal kohustuslikkus keelekorralduses - üks kindel õige variant, tänapäeval – kirjakeelde sobivate variantide paljusus, soovitused üldsusele. Praegu:
5. Loetelu vormistamine Aavik, Johannes 1924. Keeleuuenduse äärmised võimalused. Tartu: kirjastus Istandik. Orav, Heli, Ene Vainik 2005. Keel ja kirjandus nr3. Tee tööd ja näe vaeva... aga ikka oled vihane. Lk 241-256. http://www.vikerkaar.ee/noorte-eestlaste-elu-ja-seiklused-louna-ameerikas/ (Vikerkaar 2014. 4.02.2016) `'Sõnumileht'' 11-2-1997 Cosmopolitan 6. Milline on teaduskeel? Mida tuleks teadustekstis vältida? Teaduskeel on kirjakeele allkeel, mis lõikub kõikide erialade oskuskeelega ja võimaldab väljendada teaduslikku tunnetust selgelt, loogiliselt ja ühemõtteliselt. Teadustekstis tuleks vältida tavainimesele liiga keerukaid sõnakasutusi. 7. Kuidas valida endale sobivat uurimistöö teemat? Mida tuleks silmas pidada? Uurimistööks tuleks valida eelkõige sulle endale sobiv teema, mis sind huvitab.
Seletamine eeldab vastamis küsimustle: Miks mingi nähtus on selline? Miks on ta seotud just nende ja mitte teiste nähtustega? Miks tekkis ta just nüüd, mitte varem ega hiljem? Miks nähtus X mõjutab just nähtust Y ja mitte nähtust Z? Seletada saab saab ainult piisavalt kirjeldatud nähtusi, mida küllaldaselt tuntakse ning mille käsitlemiseks on olemas ka vastav teaduskeel. 3) Ennustamine ehk prognoosimine seisneb nähtuse muutmise etteütlemises, selle asjakäigu ennustamises, missugused on tulemused (tendentsid) kui teatavad nähtused mingil viisil kombineeruvad või kui neid teatud viisil kobineeritakse. Ennustada saab arusaadavalt üksnes neid nähtusi, mida osatakse piisavalt seletada. Prognoosimise korral on tegemist tõenäosulike tendentsidega
kirjanduspärandit. Tegeletakse feministide kirjandustraditsiooni juurte otsimisega, teooriatega sugulisusest ja sugulisest erinemisest, naiste esindatusega meeste kirjanduses, sugude rolliga nii kirjandusloomes kui ka kirjanduskriitikas, soo ja erinevate kirjandusvormide seostega (nt lüürikat on mõnikord nähtud naiselikuna, sest väljendatakse emotsioone). Feministidest kriitikud on tundnud muret ka keele pärast. Teaduskeel on peamiselt meeste keel ja see mõjub vägivallana naiste mõtlemisviisile. Keeles domineerivad meeste mõtted ja ideed. Naise oma keel võib meeskolleegide vaatepunktist omakorda paista naiivse ja tundelisena. Muidugi pole asi ainult keeles, vaid mõtlemisprotsessis ja selle eeldustes ülenisti. (M. Ihonen). Naised peavad kasutama ,,patriarhaalset keelt". Arutletakse selle üle, kas peaks loobuma senisest keelest, mille on
● iseseisvalt töötada ja sihipäraselt kasutada õppekava raamides omandatud teadmisi; ● oma tööd korrektselt ja selgelt vormistada ning oma seisukohti esitada ja kaitsta. Uurimistöö temaatika võib käsitleda mis tahes ainevaldkonda. Uurimistöö põhieesmärkideks on: ● erialase teaduskirjanduse läbitöötamise ja andmete kogumise ning nendega töötamise kogemuse omandamine; ● korrektse kirjaliku väljendusoskuse (teaduskeel ja eriala terminoloogia) omandamine; 3 ● töö korrektse vormistamisoskuse omandamine; ● õpilase iseseisva ja kriitilise ning süsteemse ja loogilise mõtlemise arendamine. 1.2 Töö korraldus Juhendaja tuleb leida oma kooli õpetajate seast, tööl võib olla kaasjuhendajaks antud valdkonna tuntud kõrgharidusega spetsialist väljastpoolt kooli, kui valiku kiidab heaks sama aine (valdkonna) õpetaja
Otsustuse analüütilisus ei ole aga psühholoogiline fenomen. Tänapäevast väljendusviisi kasutades võiks lause analüütilisust defineerida järgmiselt: “Lause on analüütiline keeles K, kui tema tõesuse üle on võimalik otsustada üksnes K tähendusreeglite ja loogika seaduste alusel.” See definitsioon arvestab tänapäevast olukorda, kus teaduses on tegemist teadus- keelte paljususega. Kant lähtub tema ajal veel enesestmõistetavast eeldusest, et eksisteerib üks ühtne teaduskeel. Määratlus “üksnes keele tähendusreeglite ja loogika seaduste alusel” ütleb seda, et lause tõesuse selgitamiseks pole analüütilise lause puhul vaja pöörduda kogemuse või ükskõik mille poole väljaspool keelt. Järelikult on kõik analüütilised otsustused aprioorsed, s.t. kogemusest sõltumatud. Sünteetiliste otsustuste tõesuse üle ei ole võimalik otsustada üksnes keele tähendusreeglite ja loogika seaduste alusel
.Rahvahariduse edendamisele aitas palju kaasa kogu maal valmis ehitatud kultuuriasutuste v?rgustik: 1930. aastate l?pul tegutses Eestis 728 avalikku raamatukogu ja ?le 500 rahvamaja. Teadus T?htsad teaduskeskused olid Tartu ?likool, Tallinna Tehnikakool, teaduslikud seltsid (n?iteks Akadeemiline Ajaloo Selts) ja muud asutused (n?iteks Loodusvarade Instituut, Eesti Rahva Muuseum). Iseseisvuse ajal kujunes eesti rahvusest ?ppej?udude-teadlaste kaader ja eesti teaduskeel. T?htsale kohale t?steti rahvusteadused: eesti keel ja kirjandus, soome-ugri keeled, folkloor, etnoloogia, eesti ajalugu ja muinasteadus. 1938. a, kui rajati Eesti Teaduste Akadeemia, tegutses Eestis ligi 40 akadeemilist teadusseltsi. Mitmed Eesti teadlased saavutasid ?lemaailmse tuntuse. Ernst Julius ?pik (22. oktoober 1893 Kunda 10. september 1985 P?hja-Iirimaa, Bangor) oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna ?ks rajajaid. 1944 p?genes Saksamaale. Oli Balti
Seetõttu on tema osaks lisatähenduste (konnotatsioonide) tekitamine. Lisandub subkoodi mõiste. Chandler: Koodid on sotsiaalsed, tekstuaalsed, interpreteerivad. Sotsiaalsed- loomulik keel (fonoloogilised, süntaktilised, leksikaalsed, prosoodilised /rõhud, intonatsioon, pausid/ ja paralingvistilised /hääle valjus, tämber, tõus ja langus, värin jmt/ allkoodid);kehakeel;tarbekaupade (riided, autod jmt);käitumiskoodid (rituaalid, rollimängud jmt). Tekstuaalsed(representeerivad)- teaduskeel, ka matemaatika; esteetilised (poeesia, draama, maalikunst, muusika jne) k.a klassitsim, romantism, realism; zanrilised, retoorilised ja stilistilised: narratiiv etc.; massimeedia (foto-, TV, filmi, raadio, ajalehtede/ajakirjade koodid). Tehnilised ja kokkuleppelised (nt formaat). Tõlgenduslikud- pertseptuaalsed (eriti visuaalne); ideoloogilised: laiemas mõttes teksti "kodeerivad" ja "dekodeerivad", kitsamas igasugused -ismid (individualism, liberalism, feminism, rassism,
Skytte; · 1630. aastal asutati Tartus Eesti alade esimene gümnaasium; · 1632. aastal asutati Tartu Ülikool Skytte poolt (Academia Gustaviana pühendatud Gustav II Adolfile, kes kirjutas alla TÜ asutusürikule, natuke aega enne oma surma); · Seal õppisid valdavalt Rootsi ja Soome päritolu tudengid; · Teaduskonnad: filosoofia (kõigile), teoloogia, juura, meditsiin; · Õppekeel: ladina keel (teaduskeel); · Õppevormid: loengud ja dispuudid (avalikud filosoofilised vaidlused); 6) B.G.Forselius millal, kus ja milleks rajas kooli, tulemused · 1684. aastal asutati Tartu lähedale piiskopi mõisa seminar eesti koolmeistrite ja köstrite ettevalmistamiseks; · Õpetati lugemist, usuõpetust, vaimulikke laule, arvutamist, saksa keelt, raamatute köitmist; · Forselius koostas ise ka lihtsustatud vormis aabitsa;
· kuuldemäng · poeem ( poem) · ballaad etc · ballaad etc etc 3. SLAIDISHOW Kirjandus ja keel (de Saussure, Jakobson, Lotman) Keel kui märgisüsteem, keel ja kõne · loomulikud keeled (nt eesti, inglise) · tehiskeeled (nt esperanto, keemia teaduskeel) · sekundaarsed modelleerivad süsteemid ehk teisesed mudelsüsteemid (nt kunstikeel) Ilukirjandus aktualiseerib keele poeetilise funktsiooni vildakas vabadus Vabaduse väljakul kas sa ütlesid midagi vabaduse kohta? mis tähendusel käibib siin sõna "vabadus"?
1930. aastate lõpul oli eestikeelne Tartu Ülikool igati euroopalik teadus- ja hariduskeskus. Kõrgharidust andsid veel Tallinna Tehnikaülikool, Riigi Kõrgem Kunstikool, Tartu kunstikool Pallas, Tallinna Konservatoorium, Tartu Kõrgem Muusikakool, Kõrgem Sõjakool; palju õppis eesti tudengeid ka välismaal. Keskkooliõpilaste ja üliõpilaste suhtelise arvu poolest ületas Eesti enamikku Euroopa riike. Iseseisvuse ajal kujunes eesti rahvusest õppejõudude-teadlaste kaader ja eesti teaduskeel. Tähtsale kohale tõsteti rahvusteadused: eesti keel ja kirjandus, soome-ugri keeled, folkloor, etnoloogia, eesti ajalugu ja muinasteadus. 1938. a, kui rajati Eesti Teaduste Akadeemia, tegutses Eestis ligi 40 akadeemilist teadusseltsi. Eesti kultuurielu iseloomustas 1920. aastatel loometegevuse üldine professionaliseerumine. Selle üheks ilminguks oli Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu
ühtne ning seda saaks lugeda üldkasutatavaks keelekujuks, oli oluline jälgida, et tekstid vastaksid õigekeelsusallikates määratud normidele. Ühtlustatud kirjakeele levik ning Eesti iseseisvumine 1918. aastal võimaldas hakata kasutama keelt haridusasutustes ning esimeseks eestikeelseks ülikooliks sai Tartu Ülikool (1919). (Erelt jt. 2007: 34-36) Viimaste sündmustega hakkas üha enam muutuma tähtsaks asjaajamiskeele roll, sest eesti keelest oli saanud riigikeel ning haridus- ja teaduskeel. Tekkis vajadus luua ja korrastada keele oskussõnavara kõrgharidus- ja teaduskeele tasemel. Eestikeelse teadussõnavara rajamisel ning erialase terminileksika väljaarendamisel on oluline koht Johannes Voldemar Veskil, sest just tema mõjusale tegevusele terminoloogiakomisjonides fikseeriti eestikeelsete oskussõnade süsteem paljudel erialadel. (Kull 2000: 56-67) Jõudsalt areneva eestikeelse terminoloogia arengu katkestas Teine maailmasõda ning
ja ärevust? Kursusetöö on üliõpilase stuudiumi jooksul koostatud iseseisev uurimistöö. Kursusetöö koostamisel tuginetakse teadustöö nõuetele. Kursusetöö põhieesmärgid on: anda üliõpilasele erialase teaduskirjanduse ja empiirilise materjali leidmise ja sellega töötamise kogemus; arendada üliõpilases oskust oma eriala kontekstis näha uurimisprobleeme ja neid formuleerida ning leida lahendusvõimalusi; õpetada üliõpilasele korrektset kirjalikku väljendusoskust (teaduskeel ja erialane terminoloogia); tutvustada ja õpetada üliõpilasele kirjaliku töö vormistamise nõudeid; anda ettevalmistus diplomitöö koostamiseks. Koht õppekavas: Kursusetöö on õppekava osa. Selle maht ja kaitsmise aeg on fikseeritud õppekavas. Kaitsmisele pääsemise eelduseks on õigeaegselt esitatud kursusetöö. Kursusetöö struktuuri ja vormistamise kirjeldus on toodud kolmandas peatükis. Kursusetöö koostisosad, orienteeruv maht ja hindamine on toodud lisas 1.
miniuurimistööd, praktika aruanded jms. Lisaks nimetatule võib õppejõud ka teisi kirjalike tööde võimalusi kasutada, mille kohta annab õppejõud üliõpilastele eraldi vastavad kirjalikud juhised. Kuid vormistamisel tuleb lähtuda antud juhisest. Seminaritööde põhieesmärgid on: õpetada üliõpilast otsima, lugema ja analüüsima erialast kirjandust; õpetada korrektset kirjalikku väljendusoskust (teaduskeel ja erialane terminoloogia); õpetada kirjalike tööde korrektse (juhendi nõudeid rangelt järgiv) vormistamise oskust; anda ettevalmistus kursusetöö ja diplomitöö koostamiseks. Seminaritööde koht õppekavas: Seminaritööd kirjutatakse õppeaine aineprogrammis ettenähtud iseseisva töö raames. Seminaritöö mahu ja esitamise korra määrab õppejõud. Tavaliselt on seminaritöö eksamile/arvestusele pääsemise eelduseks või osa eksami/arvestuse hindest. 2.1.1. Essee
4) Erilised sidussõnad väljendavad eriti osalausete, aga ka lausete- ja lõikudevahelisi loogilisi suhteid. 5) Ajavormide ühtsus viib teksti sujuvalt edasi, kuna põhjendamatud hüpped ühest ajavormist teise rikuvad terviklikkuse. 6) Aja- ja kohaviited annavad lugejale tausta nähtuse süsteemi paigutamiseks ja nõnda ka selle paremaks mõistmiseks. (2004: 260) Hea teadustekst on nii lauseehituselt kui ka sõnavalikult lihtne ning väljendus värske ja kulumatu. Teaduskeel peab olema täpne: eesmärgipärase ja läbimõeldud liigendusega, ühemõttelise lauseehitusega, asjakohase sõnavaliku ja täpse mõistestikuga. Hea tarbestiili lause on selge ja hõlpsasti arusaadav: struktuurilt nõtke, sõna- ja fraasijärjestuselt kaalutletud ja ühetähenduslik ning sõnavalikult huvitav ja loomulik. Loetavusuurimuste põhjal on tekst mõistetavam siis, kui laused on struktuurilt lihtsad ja sõnavara tuttav
Muusikakoolist (1923. aastast Konservatoorium). Eestis võis omandada ka kõrgemat sõjalist haridust. Keskkooli- ja gümnaasiumiõpetajate ettevalmistus toimus Tartu Ülikooli juures, algkoolide õpetajaid valmistati ette õpetajate seminarides ja pedagoogiumides Tartus, Rakveres, Tallinnas, Läänemaal ning Võrus, vähem Saaremaa Gümnaasiumi pedagoogikaklassis. ·Teadusseltsid- Iseseisvuse ajal kujunes eesti rahvusest õppejõudude-teadlaste kaader ja eesti teaduskeel. Tähtsale kohale tõsteti rahvusteadused: eesti keel ja kirjandus, soome-ugri keeled, folkloor, etnoloogia, eesti ajalugu ja muinasteadus. 1938. a, kui rajati Eesti Teaduste Akadeemia, tegutses Eestis ligi 40 akadeemilist teadusseltsi. ·Eesti Teaduste Akadeemia- oli 19381940 tegutsenud teadusliku uurimistöö keskasutus Eestis. Akadeemia oli oma tegevuse korraldamises autonoomne, seda juhtis Vabariigi Presidendi poolt viieks aastaks akadeemikute seast nimetatav akadeemia president
· Strukturalistlik traditsioon lähtus ennekõike lingvistikast, mis vaatas keelt kui erinevat süsteemi (ühelgi sõnal pole positiivset tähendus keeles pole positiivseid tähendus). Sõna tähendus sõltub sellest, mis kontekstis sõna on. Epostemoloogia ja ontoloogia vahekord Keele roll tunnetuses · Traditsiooniline vaade oli, et tõesele teadmisele tegelikkuse kohta on võimalik jõuda, kui arvestame kahte aspekti: o tuleb luua ühine teaduskeel o ning selles formuleeritud väited ja nende süteemid (teaduslikud teooriad) tuleb allutada rangele verifitseerimisele kogemusliku sisuga. · Uus lähenemine pole teooriast sõltumatut vaatluskeelt ja järelikult ka kontseptuaalselt värvumata fakte. · Sõnadel on tähendus vaid lauseted, lausetel vaid keeles terviku. Mõistmata mingit semantilist sisu, tuleb seda vaadata vaid keele seisukohalt. Teadusliku tõe ajaloolisus
allikatest, et ei tekiks kallutatuse ohtu. Süsteemne analüüs selleks on välja töötatud kindlad meetodid Teadus versus ajakirjandus Mõlemad: Koguvad fakte, tõendeid ja andmeid Üritavad näidata, et nende andmed on adekvaatsed ja tõesed Ometi on väga olulisi erinevusi: Erinev auditoorium Erinev keel Teooria ja meetodi tähtsustamine Andmete esinduslikkus Teaduskeel OUT IN Kirjeldan Analüüsin, uurin Nagu me kõik teame Analüüs tõestas, et Ma loodan, et Ma väidan, et Usutavasti Hüpoteesi kohaselt "mulle õudsalt meeldis" Nõustun lähenemisega
8) Tingiv kõneviis 9) Modaalverbid jm modaalsõnad 10) Omadussõnad ja nende võrdlusastmed 11) Põhjuslikud side- ja määrsõnad (seetõttu, sellepärast, järelikult, niisiis, seega) Tekstiliigid ehk –žanrid ja nende tekstitunnused, tekstide rühmitamine eri liigituste alusel Keelekasutusvaldkonnad: - Argikeel - Ilukirjanduse keel. Ilukirjanduse žanrid on romaan, novell, luuletus. - Tarbekeel: ajakirjandus-, ameti- ja teaduskeel. Tarbeproosa žanrid on referaadid, protokollid, ametikirjad, reklaamid, teaduslikud artiklid. Ajakirjanduse žanrid on uudised, reportaažid, intervjuud, juhtkirjad, arvamused, retsensioonid, artiklid. Keelekasutajad tajuvad kohta, kus suhelda ametlikult ja mitteametlikult. Teadmised mõjutava tekstide tõlgendamist ja loomist. Tekstide loomise seisukohalt on oluline, millisele žanrivormile peab tekst vastama, missugust teksti me teeme.
• Teaduslik keel – professionaalsete terminite valdamine, teatud tüüpi väljendite kasutamine, korrektne ja selge – Teooria ja meetodi tähtsustamine • Ajakirjandus – ei pane rõhku teooriatele ja meetoditele, kuidas andmeid koguti ja analüüsiti. Süsteemne analüüs pole eriti oluline • Teadus – seos varasemate teooriatega ja täpne andmete kogumise metoodika üliolulised. Andmete analüüs peab olema süsteemne – Andmete esinduslikku: ajakirjanduses üsna ebaoluline. Teaduskeel OUT • kirjeldan • Nagu me kõik teame • Ma loodan, et • Usutavasti • “mulle õudsalt meeldis” • Mulle ei meeldi tema seisukoht IN • Analüüsin, uurin • Analüüs tõestas, et • Ma väidan, et • Hüpoteesi kohaselt • Nõustun lähenemisega • Raske on nõustuda seisukohaga Veel teaduslikust uurimisest… • Teaduslikus uurimistöös pole palju teha: müütide, uskumuste, autoriteetide põhjapanevate ütluste, intuitsiooniga • Selge ja täpne
Siis hakkab saksa keele ja kultuuri tõus, kirjanduse ja filosoofia tõusuaeg. Inspiratsiooniks oli Saksa oma minevik ja Vana- Kreeka eeskujud (uushumanism). Vana-Kreeka kultuse leviku üheks põhjuseks on mitmed kaevamised. Teine inspiratsiooni allikas oli rahvusromantika Saksa keskaeg. Saksa ülikoolidesse hakkavad tekkima rahvusteadused (esimene riik selles vallas). 19.saj on Saksamaa juhtivaks Euroopa teaduspiirkonnaks ja saksa keelest saab peamine teaduskeel. On juhtiv riik nii rakendusteaduste kui ka humanitaaria alal (kuni 1933). Saksamaal olid kõrgetasemelised teadusülikoolid. Prantsusmaal olid nt eraldi uurimus ja teadusasutused ning õpetamine toimus eraldi, Saksamaal just teadustöö ja õppetöö ühendati. Saksamaal oli rahva haridustase kõrge (vana traditsioon). Saksamaa majandus (tööstus) arenes kiirelt tõusvas joones. 20saj alguses oli Saksamaa möödunud Inglismaast. 19saj oli Saksamaa igas mõttes tõusuteel.
Mitu koodi koos sünkretism. Vrd Fawcett SOTSIAALSED KOODID laiemas mõttes on kõik semiootilised koodid "sotsiaalsed" loomulik keel (fonoloogilised, süntaktilised, leksikaalsed, prosoodilised /rõhud, intonatsioon, pausid/ ja paralingvistilised /hääle valjus, tämber, tõus ja langus, värin jmt/ allkoodid); kehakeel; tarbekaupade (riided, autod jmt); käitumiskoodid (rituaalid, rollimängud jmt). TEKSTUAALSED (representeerivad) koodid teaduskeel, ka matemaatika; esteetilised (poeesia, draama, maalikunst, muusika jne) k.a klassitsim, romantism, realism; zanrilised, retoorilised ja stilistilised: narratiiv etc.; massimeedia (foto-, TV, filmi, raadio, ajalehtede/ajakirjade koodid). Tehnilised ja kokkuleppelised (nt formaat). TÕLGENDUSLIKUD [nende osas ei ole üldist kokkulepet, et on semiootilised] pertseptuaalsed (eriti visuaalne);
ülekaaluka mõju ja surve all. 19. sajandil domineeris saksa-, 20. sajandi alguses venekeelne haridus. 1906. aastal saadi tsaarivõimult kauaoodatud luba eesti, läti ja saksa õppekeelega erakoolide asutamiseks. Uuest võimalusest veelgi hoogu saanud akadeemilise haritlaskonna juurdekasvult jõudsid eestlased esimeste hulka maailmas. Peamised õppimiskohad olid Tartu, Peterburi, Riia, Moskva, Helsingi. Eesti kultuur professionaliseerus, arenes eesti teaduskeel, mitmed eesti päritolu teadlased jõudsid Vene teaduse institutsionaalsetes raamides ülemaailmse tuntuseni. Eesti kõrgkultuur kujunes Peterburi akadeemilise ja modernistliku kultuurielu vahetu mõju all. Noorte haritlaste moodustatud rühmitus Noor-Eesti (Gustav Suits, Friedebert Tuglas) kutsus eestlasi üles looma euroopalikku kultuuri ilma saksa ja vene vahenduseta, siirduma kultuuriloomingus rahvuslikult universaalsele. Nooreestlased otsisid vahetuid kontakte Lääne-
matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vastu tunnevad huvi eelkõige kriminaalteadused, teisalt pakub see ja muu sotsiaalne patoloogia ka sotsiaalteadustele. Kriminaalteaduste seos kriminoloogiaga: tegemist on teatavas mõttes üksiku ja üldise vahekorraga. Iga üksik kriminaalteadus jõuab oma tunnetustegevuses ja arengus varem või
Käib läbi ka surmateema. Beatrice isa surm viis mõtted sellele, et ükskord sureb ka Beatrice. Näeb ka unes nägemust ja peagi saab sõnumi et Beatrice on surnud. Annab analüüsiva pildi armastaja hingelistest elamustest. Pärast Beatrice surma pöördub Dante filosoofia poole, et mõtted mujale saada ja kirjutabki siis teatud teksti. 1) ,,Pidusöök" kirjutas itaalia keeles. Põhimõte selles, et tuleks teha päris itaalia keel, nagu ladina oli seal ajal (teaduskeel), et keelt tuleb ühtlustada. Ainult usu abiga on võimalik elu põhiprintsiipe tunnetada. 2) Teine traktaat : ,,Rahvakeeles" kirjutatud aga hoopis ladina keeles. Poeem müstilise unenäo vormis ,,Jumalik komöödia". 3 poeemi osa : Põrgu, Puhastustuli ja Paradiis. Tertsiin : aba bcb cdc... 2.1. Ülevaade ,,Jumalikust komöödiast" "Jumalik komöödia" (kirjutatud pagenduses 13071321) on suur allegooriline poeem nägemuslikust teekonnast hauatagusesse maailma
annaabi.ee 
