3.Wolandi ja tema kamba tähtsus: Nad kujundavad Moskva elanike saatusi, nendega manipuleerides. Nad karistasid inimesi, kes ei uskunud jumalat. Samuti kritiseerisid ühiskonda ja jagasid kriitikat ka riigikorra suhtes. Nende tegevuse eesmärgid: Saada teada, kuidas on Moskva elanikud muutunud pärast Wolandi viimast külaskäiku sellesse linna. Samuti võib tuleku eesmärgiks olla, et ära viia Meister, Margarita ja romaani käsikiri. Autori suhtumine Wolandisse: Autor varjab algul Wolandi tegelikku olemust, et luua pinget, pärast ütles ta selle välja nii Meistri kui ka Wolandi enda suu läbi. Woland ise on kujutatud kui sümpaatne ja õiglane, kuid samas kes on karistav pattude- näiteks valetamise, varastamise ja ahnuse eest. Samuti ei ole Bulgakov kujutanud teda kui Piiblis tuntud saatanina, vaid hoopis teispoolsuse valitsejana, kes kujundas ka Moskva tegelaste saatust. 4.Mis juhtus Varieteeteatris tegelikult? Varieteeteatris astus lavale Woland oma kaaslastega
Wolandi tegelaskuju sümpaatseks. Esimesel kohttumisel Wolandiga on teda kirjeldatud kui välismaalast: neljakümnendates aastates mees, silmad eri värvi, kulmud paksud ja erineval kõrgusel ning hambad kroonitud. Berlioz ja Bezdomnõi pidasid meest spiooniks ainuüksi sellepärast, et ta tundus välismaalane olevat ja rääkis veidrat juttu. Bulgakovi põhiidee oli kujutada nõukogude maailma satiiriliselt. Selle alusel võib oletada, et Wolandi tegelaskuju loomisel oli Bulgakovi inspiratsiooni allikas tol ajal valitsenud Stalin, kes juhtis Moskva inimesi nagu saatan, pannes inimesi, kes on liiga palju näinud või kuulnud hullumajja või vanglasse. Bulgakovi romaani „Meister ja Margarita“ on võrreldud Goethe „Faustiga“ , sest mõlema teose peategelased on väga sarnased. Meister ja Faust on loojad, kes ei suuda ületada takistusi, mis laseks neil rahule jääda oma looduga. Margarita ja
Nikolajevits räägivad pargipingil. Sinna ilmub salapärane välismaallase käitumisega Woland, kelle ennustuse järgi sureb Berlioz trammi alla jäädes ja pea eraldub kehast. Natukese aja tagant see ka juhtub ning poeet on hullumas. Ta üritab Wolandit jälitada/kinni püüda, aga see ei õnnestu tal. Lõpuks satub peale mitmeid insitente hullumajja. 2. Berliozi korterikaaslane Stjopa Lihhodejev leiab hommikul oma korterist ärgates eest Wolandi, tema tõlgi Korovjevi (Fagott) ja imeliku paksu kassi Peemoti (Hans). Need väidavad, et Stjopa on eelmine õhtu sõlminud lepingu (ise ta seda ei mäleta) Varieteatris numbri läbiviimiseks (nr- must maagia). Mõne hetke pärast leiab Stjopa end imelikul kombel Jaltast. 3. Variteatri finantsdirektor Rimski ega teised töötajad teatris ei tea Wolandi numbri sisust midagi. Maag tuleb Korovjevi ja kassiga (kes räägib) nr esitama.
kaaskonnaga.Ta võtab Wolandilt vastu 400rubla altkäemaks,aga Woland laseb Fagotil temast politseile ette kanda ja Bossoilviiakse vangi. Varenuhha varietee administraator.Kui Stjopa saadab Jaltast teatrissetelegramme,siis Rimski käsib Varenuhhal need politseisse viia,et saaks asjauurida.Varenuhhat aga ähvardatakse seda mitte tegama,kuid mees teeb sedasiiski.Varenuhha on truu alam,kes teeb alati seda mis talt palutakse, on väga lojaalne ja heatahtlik. Rimski teatri finantsdirektor, Wolandi etenduse õhtul külastab teda Varenuhhavaim, kuid rimski saab põgenema ja jookseb rongijaama. Bengalski konferansjee, tüse, rõõmsameelne mees, teatri teadustaja.Ei olerahul,kui Woland oma etendusel rahasaju korraldab. Idee: näidatakse ebaausaid ametnike,altkäemaksuvõtjaid,riigi raha raiskajaid,karjeriste väikseid ja tühiseid inimesi,kes tahavd silma paista,karjääriredelil tõusta ja mugavaltteiste arvel elada. Woland karistab neid liigse ahnuse eest. Igavikulisuse tasand:
Sarnane olukord on ka nt. regilauludega, mis kunagi loodud ja kirja pandud. Mida aeg edasi, seda rohkem lehed räbaldusid ja lõpuks hävisid need täielikult, ent ikkagi võime tänapäeval kuulata neid laule ja koguni ise laulda. ,,Inimene, kel pole sees, oma sisemises sahtlis mingit üllatust, ei ole tegelikult huvitav." ,,Fakt on üks kangekaelsemaid asju maailmas." "Inimene, kel pole sees, oma sisemises sahtlis mingit üllatust, ei ole tegelikult huvitav." 2.Oluline sündmus oli Wolandi saabumine Moskvasse, millest kõik seletamatud lood alguse said. Alates kirjaniku hulluksminemisest ja sellest kui teise kirjaniku pea jäi trammi alla. Musta Maagi etendus Varieteeteatris: toimus suur segadus tänavatel ja teatris ja inimesed läksid salapäraselt kaduma. Margarita nõiaks saamine Azazello tõi Wolandi käsul Margaritale nõidusliku toimega kreemi ja naine määris seda endale peale ja muutus nõiaks, ning lendas Wolandi juurde
Raamatu alguses ei avalda Woland oma tegelikku palet otseselt, kuid ta vihjab sellele tihti. Ta väidab, et viibis Jesua kohtumõistmise juures ja sõi Kantiga õhtust, kuid need oleksid reaalselt täiesti võimatud. Tema saatanlik pale ilmub ka varieteeteatris, kus ta mustkunstietendust annab. Müstilised tegevused toimuvad ka korteris, kus ta elab. Tema tõeline isiksus paljastub aga alles ballil, kus ta peremehena surnud hingi kostitab. Korovjev on Wolandi üks kaaslane, kes nimetas end tema tõlgiks. Teda on kirjeldatud kui kiitsakat meest, kes kannab näpitsprille ja kulunud ülikonda ning käitub veiderdajana. Korovjev liigub tihti ringi koos Peemotiga, ühe Wolandi teise kaaslasega. Peemotit kujutatakse suure musta kassina, kellel on palju inimlikke omadusi. Ta võib ennast ka inimeseks muundada. Romaanis on tema see, kes varieteeteatris inimesel pea otsast tõmbab, politseile vastu hakkab ja neid püstoliga tulistab.
11. klass 20. sajandi kirjandus Puhja Gümnaasium Woland · ... ei ole Piibllist tuntud saatan, vaid teispoolsuse valitseja, kes kujundas ka Moskva tegelaste saatust (vihje nõukogude võimule sündis müüt nõukogude tegelikkusest). Nii jõuab lugejani tegelaste kaudu kirjaniku mure kaasaja pärast: mis saab meie kodumaast, kus inimese saatuse üle otsustavad samasugused jõud nagu Jersalaimis Jesua üle. · Wolandi kuju loomisel tugines Bulgakov tohutule kirjanduslikule traditsioonile. · Woland on saatan, Pimedusevürst, kuri vaim ja varjude valitseja. · Võõrapärast nime oli talle vaja sellepärast, et demonoloogiat mittetundev inimene ei taipaks kohe, kellega on tegemist. Autor varjab algul Wolandi tegelikku olemust, et luua pinget, pärast ütles ta selle välja nii Meistri kui ka Wolandi enda suu läbi. · Woland oli küll võimas, kuid ta ei saanud valguse vastu
50 oli juba niigi kummaline kuulsus sealt kippusid inimesed ära kaduma. Nii juhtub ka Stjopaga - Woland saadab ta ühe hetkega Jaltasse. Samal ajal ärkab hullumajas üles Ivan, kelle juurde tuleb haigla peaarst asju selgitama. Kuuldes Ivani soovist lahkuda, annab arst selleks lahkelt loa, kuid soovitab seda mitte teha, kuna hiljemalt poole tunni pärast oleks Ivan raviasutusse tagasi toodud. See paneb luuletajale aru pähe ning ta asub lahkumise asemel miilitsale Wolandi kohta avaldust kirjutama. Kui korteriühistu esimees tuleb korterit nr. 50 üle vaatama, leiab ta eest Korovjevi. Peatselt sõlmivad nad suure summa eest üürilepingu ning esimees, kelle nimi on Nikanor Ivanovits, läheb tagasi oma korterisse, peites saadud raha ventilatsioonisahti. Kuna Wolandile on Ivanovitsist halb mulje jäänud, annab ta esimehe ametivõimudele valuuta omamise eest üles. Ivanovits viiaksegi kõigepealt miilitsasse ning sealt edasi hullumajja.
Tegelased: 1) Mihhail Aleksandervits Berlioz (umbes 40 aastane ajakirja toimetaja) 2) Ivan Nikolajevits- poeet 3) Jesua vang 4) Pilatus prokuraator 5) Levious Matteus 6) Stepan Bogdanovits ehk Stjopa ( Berliozi korterikaaslane ) 7) Salapärane ennast professoriks ja mustaks maagiks nimetav Woland 8) Grigori Danilovits ehk Rimski Varieteeteatri finantsdirektor 9) Nikanor Ivanovits- Berliozi korteriühistu esimees 10) Korovjev- Wolandi sober 11) Varenuhha - Varietee administrator 12) Meister kerjus, hull, kirjutas `'Pontius Pilatuse'' raamatu 13) Margarita Nikolajeva Meistri eluarmastus 14) Azazello Wolandi punapäine sõber. 15) Natasa Margarita teenijanna 16) Kass Peemot Wolandi sõber 17) Hella nõid, kes oli Wolandi sõber 18) Grunja Stjopa toateenijanna Toimumis paik: Moskva Esimene peatükk: Ivan ja Berlioz said Patriarhi tiigi juures kokku. Ivan pidi andma Berilozile usuvastase
traagiline, ülev ja labane, kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus. 2. Venemaa oli sotsialistlik ning seal valitses propaganda, Stalini isikukultus, tsensuur jne. Kogu propaganda mõjus inimestele hävitavalt, inimesed kartsid luurajaid, spioone, välismaalasi ning maad laastas usaldamatus. Ivani traagika seisneb ehk selles, et ennem Wolandiga kohtumist oli tema mõttemaailm tavaline. Wolandi keeras tema elu pea peale ning ta sattus lausa hullumajja. 3. Nad ,,kuulutasid usku". Nad kritiseerisid ühiskonda ja riigikorda. Nad olid sügavalt usklikud. Nende eesmärk oli teada saada, kuidas on Moskva elanikud muutunud pärast Wolandi viimast külaskäiku ning tahtsid ära viia Meistri, Margarita ja romaani käsikirja. Autor kujutab Wolandi üsna õiglasena, kes karistab pattude, ahnuse ja muude 10 käsu rikkumise korral
Idee: näidatakse ebaausaid ametnike,altkäemaksuvõtjaid,riigi raha raiskajaid,karjeriste väikseid ja tühiseid inimesi,kes tahavd silma paista,karjääriredelil tõusta ja mugavalt teiste arvel elada. Woland karistab neid liigse ahnuse eest. Igavikulisuse tasand: Jeasua Jeesus Pontius Pilatus Juudama 5. prokuraator Levius Matteus Jeesuse jünger Juudas äraandja jünger BarRaban vabaks lastud vang Muinasjutuline,tinglik tasand: Woland kõikvõimas Kurat Azarello Wolandi abiline,kaaslane Korovjov Wolandi tõlk,vahel nimega Fogott Kass Peemot kass Hella noor naine Idee: paisatakse segi meile mõistetavad aegruumi suhted. Woland korraldab maailma suhteid oma printsiipide järgi tema võimuses olevate aegruumi dimensioonide alusel. Lühidalt võiks sisu kokku võtta järgmiselt.Ühel päeval saabub Moskvasse mustkunstnik Woland, kes annab kohalikus Varieteeteatris etenduse.Kohe tema saabumise hetkest on kõik pea peale
Lihhojedevi korterisse. Seal ilmus ta juurde näitsik, kes tahtis seda suudelda, kuid edasist Varenuhha ei mäletanud. XI peatükk Tegelased: Nikolajevits Nikolajevits püüab oma palatis politseisse kirja kirjutada. Viimaks ta mõistab ja arutleb, et miks ta üldse Berliozi surma peale nii närvi läks, kui ta viimast pea ülse ei teadnud. Äkitselt ilmus rõdule üks must kogu. XII peatükk Tegelased: Rimski, konferansjee Zorz Bengalski, mustkunstnik Woland, Wolandi abilised näpitsprillidega Fagott ja must kass Peemot, Moskva teatrite Akustikakomisjoni esimees Arkadi Apollonovits Semplejarov Toimub Wolandi etendus. Rimski sellest eriti huvitatud ei ole. Eelnevalt esinevad jalgratturid soojendusesinejatena. Järgnevalt tulevad lavale Woland ja ta 2 abilist, peatselt Woland aga lahkub. Tehakse erinevaid trikke: kaardipakkide ja rahaga, raiutakse Bengalski pea otsast ning pannakse tagasi
sel päeval jalutama minna. Jalutuskäigul ühel pingil puhates kohtub ta ühe kummalise mehega, kellele on antud käsk öelda Margaritale edasi, et teda ootab õhtul üks "välismaalane". Kuuldes veel, et ta võib saada meistrist teateid, on ta rõõmuga valmis minema. Talle antakse purk kreemi ning palutakse telefonikõnet ootama jääda. Õhtul telefoni teel saadud juhiste järgi lendab Margarita kohtumispaika, kust viiakse teda edasi autoga. Naisel palutakse sel ööl olla Wolandi korraldatud peoperenaine, millega Margarita ka nõus on. Tema ülesandeks jääb aga külalisi trepil tervitada. Vastutasuks selle kõige eest, on pimedusevürst nõus täitma Margarita soovi. Woland sisimas teab, mida Margarita kõige enam igatseb, kuid ballilt on külaline Frieda naisele nii sügava mulje jätnud, et Margarita palub Frieda vabastamist. Vaatamata sellele, et Woland lubas täita vaid ühe soovi, toob ta ka Meistri Margarita ellu tagasi.
Kas selline käitumine on õigustatud? Tekib küsimus, miks professoril oli vaja külvata Moskvas nii palju segadust ja teha halba headele inimestele? Inimeste maailamavaade on erinev ega pruugi kokku sobida teiste omadega. Millegi saavutamiseks tuleks appi võtta kõik jõud. Teatavasti on kõige raskem teha otsus. Kui olete suutnud künnise ületada, ei tohiks olla tee nii konarlik ja raskesti ületatav. Sama lugu kehtib professor Wolandi kohta, kes oli otsustanud keerata mõne inimese elu pea peale. Kord ta sõnas: "Nõidusega on lugu nii, et kui see kord peale hakkab, siis ei pane sellele mitte midagi piiri". Inimesed, kes olid tema jaoks ohtlikud, pidi kõrvaldatama, vahendeid valimata. Woland oli tulnud Moskvasse selleks, et anda üks etendus, kuid nagu ta isegi aimas, ei olnud see nii lihtne nagu võis algul paista. Inimesed olid tema jaoks valedel arusaamadel ja
Ameerika presidendi valimised, kuid nii see just läkski. Probleemne on ka see, kui võim ei lase avaldada kirjanike teoseid. Toimetaja ei avaldanud Meistri raamatut Pontius Pilatusest ja seda hakati nimetama Jeesust kaitsvaks kõneks. Bulgakovi "Meistrit ja Margaritat" ei lubanud Stalin avaldad ja see avaldati alles 1967. aastal, tänu tema naisele. Teoses on kolm tegevusliini, 1930. ndate Moskva, kus on Woland saatanaks. 2000 aasta tagune Jersalaim, mille tegevus tuli välja Wolandi jutust ja Meistri raamatust. Neeed kaks liini seob kolmas liin, Meistri ja Margarita armastus lugu. Woland kasutab ära Margaritat, lubades talle kadunud Meistriga taas kokku saada. Meister kirjutas raamatu Pontius Pilatusest, kes elas 2000 aasta taguses Jersalaimis. Meister on haritud 38 aastane mees, ta räägib 5 keelt, on ajaloolane. On enesekriitiline, tema raamatu ilmumata jätmine viis ta hulumajja ja ta põletas romaani käsikirja. Meistri nimi ei ole teada ja see teeb ta salapäraseks
Võitlus hea ja kurja vahel Woland Woland kui saatusetooja, Woland ei saanud valguse vastu Woland ei saanud valguse vastu, siinkohal on valguseks Meistri ja Margarita armastus ning Meistri looming. Kuigi Woland on kuri ning teda peetakse Pimedusevürstiks tunnustas ta headust. Seda näitab ka Wolandi soov teha küll halba, kuid ta teod olid tegelikult head, seda näitas ka tema Moskvasse tuleku põhjus: viia Meister ja Margarita taas kokku ning anda Meistrile rahu. Woland ning tema kaaslased teadsid kõigi tegelaste minevikku ning Wolandil oli väga kerge otsustada ka nende tulevikku. Kui Woland ei tahtnud otseselt ise head teha, siis sellegipoolest tegi ta head läbi teiste. Näiteks lasi Woland küll Meistril prokuraatori saatuse otsustada ning Margarital päästa
võimalusi), muutusid inimesed lihtsalt hulluks. Nad rabasid loomastunult kõike, mida käsi ulatas ja ei pilgutanud silmagi. Sellisele rahvale lihtsalt pidi õpetust andma ja Woland seda tegigi. Ka teised ahned inimesed said raamatus valusaid õppetunde eriti need, kes jamasid võõraste valuutadega. Natuke hakkas see isegi närvidele käima, kuidas vaesekesed muudkui vaimuhaiglas lõpetasid. Margarita kaunis naine, kes oleks minu meelest ilma Wolandi ilmumiseta elanud elupäevade lõpuni väga õnnetult või veel hullem teinud endale liiga vara otsa peale. Woland aga andis talle tagasi Meistri, lõi nende elu jälle endiseks ja tõi tulest tagasi ,,Pontius Pilatuse" romaani. Margarita elu mõte oli nende detailidega taastatud. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent nt kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta
kritiseeriti ka Bulgakovit. . Bulgakov kujutab meistri saatust, kui looja saatust, kelle elu sõltub oma teose lõpetamisest. Autor kartis, et ka tema looming vajub unustusse ilma trükki laskmata. Nagu Margaritagi, säilitas Bulgakovi abikaasa käsikirjad, kuna lootis, et need kunagi ilmuvad. Romaani aeg saabus 27 aastat pärast kirjanikku surma. Meister ja Margarita said raamatu lõpuks saatana abiga rahu, kuid mitte valgusesse, kuna olid vastu võtnud Wolandi abi. Ka meister sai oma raamatu lõpetatud. Woland oli olulisim tegelane. Ta seob teose tervikuks. Woland nägi ja teadis kõike. Temas oli tõelist salapära. Ta oli küll saatan, kuid minu arvates ei olnud ta halb. Pigem näitas inimestele, millised nad tegelikult on ja see muutis neid mitte just paremaks, kuid pani kindlasti mõtlema. Ta tegutses vaid seal, kus oli kadunud ausus, kultuur ja usk. Woland ei teinud kurja ilma
Nostri surma mõistma.Jeshua tapetakse koos kahe teise süüdimõistetuga. Pilatus tunneb hingepiinu ja süütunnet, mida isegi õigustus, et ta täitis vaid oma ametikohust, ei leevenda. Romaani juhtivaks tegelaseks on saatan Woland. Professor Woland on silmakirjalik ja kaval, kuid samas ka üllas ja suuremeelne. Tema sisemisi vastuolusid ilmsestavad välimised ,,Parem silm must ja vasak millegipärast roheline. Kulmud mustad, aga üks oli teisest kõrgem. Ühesõnaga välismaalane." Wolandi välimus muutub vastavalt vajadusele. Tema Moskvasse tuleku peaeesmärk on viia ära Meister ja Margarita ning romaani käsikiri. Samal ajal provotseerib ta kaaskonnaga ette sattuvaid inimesi. Heaks näiteks on Varietee teatris korraldatud musta maagia etendus, kus daamidele pakutakse uusi riideid ning raha laest alla tiirleb. See kõik oli aga Wolandi trikk - varsti pärast seda jooksevad naised karjudes tänavale aluspesus või paljalt. Ehtsana näiv raha aga muutub tavaliseks paberiks
looming on ideaalne raamat tõmbamaks jooni meie tänapäeva ühiskonnaga. Saatana ball ei olnud esmakordselt toimuv üritus. Ühendades "Fausti" ning "Meister ja Margarita" lugudest pärit Saatana tegelaskuju olemused, näeme, et tema olemise eesmärk ongi liikuda inimeste keskel ja võtta ette nii-öelda inimprojekte, püüdes seeläbi muuta nende ja teiste iskikute arusaamu ning käitumist. Veel toodi välja Wolandi ning võimu seost. Tema, kelle käsutuses olid "küllatki suured võimalused, palju suuremad, kui arvavad mõned mitte eriti terased inimesed..." oli võimeline lihtsalt oma kohalolekuga panema liikuma sündmuste ahelaid. Kui tõmmata selgeid paralleele raamatu ja reaalsuse vahel, siis manipulaatoreid, kes valitud ohvri käitumist ja arusaamu muuta püüavad, on täis kogu maailm. Me istume nendega kõrvuti, kõnnime sama teerada ja käime samades kauplustes. Minu jaoks on Wolandi tegelane
materiaalsed väärtused teenivad vaimseid ja ajalikud igavesi." (VHK haridus- ja kultuurikontseptsiooni alused)!!! Väga palju peegeldusi ka teiste autorite teostest: Faust, Surnud hinged, Jevgeni Onegin, B enda teised teosed jne. TEGELASTEST WOLAND Goethe ,,Faustis" esitletakse Mefistofelest volbriööl junkur Volandina. W et oleks M peegelpilt (aga vene keeles?). Ka mõõk, mis viirastub? Ivanile ja hiljem on Wolandi toas voodi kõrval, on Goethe Mefistolt (aga deemoneid kujutati keskajal sageli ka rüütlitena) Milline on Wolandi osa romaanis? Miks ta Moskvasse tuleb? Võtmeks moto Faustist: ,,ma olen osa jõust, mis kurja kavatseb, kuid korda saadab head". B nägemuses saatan ja Jumal mõlemad igavikulised jõud, kuuluvad kokku nagu vari ja valgus (Woland Leevi Matteusele: ..."mida teeks see sinu hea, kui poleks kurja, ja kuidas näeks välja maa, kui tema pealt kaoksid varjud
tema osalus on aimatav. TEGELASED B. romaani kolme maailma olulisemad tegelased on omavahel seotud kolmikuteks. Neid ühendavad eelkõige sarnased ülesanded ja suhted oma kaaslastega. Tähtsaima kolmiku moodustavad Juudamaa prokuraator Pontius Pilatus, Pimedusevürst Woland ja hullumaja direktor professor Stravinski. Jersalaimis arenesid sündmused Pilatuse juhtimisel, Moskvas toimus kõik Wolandi tahtel. Stravinskile pidid hullumajas tingimusteta alluma kõik Wolandi ja ta saatjaskonna ohvrid Moskvas. Pilatus püüdis päästa Jesuad, kuid see ei õnnestunud, sest ta oli liiga arg, Woland päästis küll Meistri, kuid alles teispoolsuses, Stravinski püüdis säästa Meistrit Moskva tegelikkuses, kuid ei suutnud talle tagasi anda jõudu ja hingerahu. Kolmiku moodustavad ka Afranius (Pilatuse esimene abiline), Korovjev-Fagott (Wolandi abiline) ja Fjodor Vassiljevits (Stravinski abi). Nad karistavad kõiki, kes on nende peremehi solvanud.
raha laest alla sadama. Kass Peemot rebis maagil pea ka otsast. Pärast etendust inimesed mäslesid tänaval. Kümnerublased muutusid paberilipikuteks. Järgmisel päeval oli palju ärevust ja kõmu etendusest oli mööda linna laiali valgunud. Teatri ees oli pikk järjekord, aga teatri juhtkond oli õhku haihtunud ja inimesed ei saanudki teatrie ega etendusele. 5. Millised olid Wolandi pahateod? Ta saatis Lihhojedovi Jaltasse, Bossoil arreteeriti, kuna tema ventilatsiooni torust või seadmest leiti raha, selle sokutas sinna Woland. Samuti ta ka hüpnotiseeris inimesi. 6. Kuidas Margarita kohtus Azarelloga? Miks oli ball tema jaoks raske? Mida Margarita soovis? Nad kohtusid pingil, kui Berliozi matuserong möödus. Azarello ütles, et üks välismaalane tahaks temaga kohtuda ja meelistas teda ning andis talle kuldses karbis oleva kreemi, mille pidi ta omale kell
Millist rolli täidab wolandlikkus kodanike igapäevaelus, et Jumal seda läbi aegade inimkonna argipäevas nõnda oluliseks komponendiks peab? Wolandile võib paralleelina tuua mitmeid võrdkujusi: Stalin, Saatan, kurjus ning kõige selle kehastus mida sildistatakse taktitundetult halvaks. Teoses oli Meister too mees, kes viitas Wolandile kui Kuradile. Ramatu lõpus palus Levius Matteus aga Meistrile ja ta naisele rahu, millest võib lugeda välja ka Wolandi kui Stalini varjunime. Seda kõike arvestades tõsielulist asjaolu, et Bulgakov soovis rahu nii enesele kui ka oma naisele, mille ta oleks saanud tõsiküll vaid tänu loale `'Meister ja Margarita'' ilmutada, esitas ta palvena kirja kõige kõrgemale. Ning kurjust ja halba on kehastanud teoses nii kõik Wolandi käsilased kui ka Stalini valitsenud piiramatu võim. Niisiis väljendub wolandlikkus inimeste igapäevaelus
Bossoil võeti kinni. Kümnes peatükk: Uudiseid Jaltast Varjeteeteatri finantsdirektori Rimski juurde toodi pakk roheliste paberitega, millele oli trükitud Wolandi esinemiskuulutus. Oodati Stjopat, kuid teda ei ilmunudki. Toodi mitmeid telegramme Stjopalt Jaltast. Arvati, et see on mingi nali, sest Stjopa poleks kuidagi nii kiiresti Jaltasse saanud minna. Helistati Stjopa korterisse. Telefonile vastas lõpuks Korovjev, kes esitles end Wolandi tõlgina. Ta väitis, et Stjopa läks linna lõbusõitu tegema. Siis meenus administraator Varenuhhale, et avati uus kõrts ,,Jalta" ning tõenäoliselt on Stjopa seal. Rimski käskis Varenuhhal siiski igaks juhuks telegrammid uurijatele viia. Varenuhha sai telefonikõne, milles teda seda käsku täitmast keelati. Varenuhha soovis siiski oma ülemusele lojaalne olla. Enne lahkumist kontrollis ta veel, kas väljakäigud on korga tehtud. Seal ilmus ta juurde kassi näoga mees ja ühe kihvaga mees
Moskvalased jäävad Moskvasse, neil ei ole arengut. Moskvas oli kirjanikel tihti imelikud hüüdnimed. Nii on ka Bezdomnõi ehk koduta. On kaks kurjuse kantsi: Jersalaim ja Moskva Nõukogude Liidus. Woland ehk saatan ei saa igale poole minna, ta pidi alati olema halvas kohas ehk kohas, kus on ahnus, kurjus, kadedus, rumalus. Restoranis oli Berliozi surma järel 12 literaati, kes olid nagu Piibli Jeesuse jüngid, reetes ta kohe kui surmast kuulsid. Wolandi lahkudes paneb Bulgakov Moskva põlema korter, pood, restoran, nagu puhastustuli. ,,Meister ja Margarita" on: 1) Pila 1920. - 1930. aastate Venemaa üle. 2) Ilus armastuslugu. 3) Lugu Wolandist ehk Saatanast ja tema kaaskonnast. 4) Lugu Mestrist ja tema raamatust, mis rääkis Jesua Ha-Notstrist 5) Filosoofiline tekst kuidas elada oma elu väärtuslikuna. Käsud, mida peaks arvestama, et säilitada eneseväärikus. Ainestik on Piibel, ,,Faust", Iiobi lugu.
hoolimata rumalamaks ja väiklasemaks kui Woland, kes esindab kuratlikke jõude. Kas võib oletada, et esineb vaid üks kõikehaarav jõuline kogum, mis pole kaugeltki ideaalne? Vaid kõike lihtsustada püüdva inimkonna eksitus jagab terviku negatiivseks ja positiivseks. Tegelikult koosneb kõiksus nii heast kui halvast, mis omavahel kombineerudes moodustavad ühtse kogumi. Nimetagem seda Bulgakovist ja Goethest lähtudes kuradiks. Wolandi (Bulgakovi "Meister ja Margarita") arvukas kaaskond tõestab, et kuradil on mitu nägu. Saatanat saatvasse seltskonda kuulub näiteks Peemot, kes kujutab põrgudeemoni laiska, kuid kavalat külge. Elu ja surma üle otsustab sünge ja endassesüvenenud Abodonna. Wolandile endale jääb keskne osa, mille tähtsust võiks võrrelda mõistuse olulisusega inimesele. Põrgugvürst on sama mitmekülgne kui iga üksikisik. Kumbki kirjanik ei pea kuraditki kõikvõimsaks - suutes valitseda
hädas akna kaudu põgeneda, kuid lõpetab hoopiski rahustava süstiga oma uues palatis. Masendunud Rjuhhin sõidab autokastis mõtteid mõlgutades Gribojedovi poole. Korteris nr 50 ärkab Stepan Bogdanovits Lihhodojev (Varieteeteatri direktor) kohutava pohmelliga sketsist Hustovi suvilas toimus eelmisel õhtul pidu. Korter on üleüldiselt veider: sealt on teadmatus suunas kadunud näiteks Stjopa ja Berliozi abikaasad. Stjopa leiab oma korterikaaslase Berliozi asemel eest hoopis professor Wolandi, kellega ta olevat sõlminud lepingu viimase esinemiseks Varieteeteatris. Kaetud laual on nii viin kui maitsvad söögid, olgugi et koduabiline Gruna on kadunud (nagu hiljem selgub, siis Voronezi). Stjopa helistab Varietee finantsdirektorile ning veendub lepingu ehtsuses. Avastab ka kinnipitseeritud Berliozi toaukse. Stjopa tuppa on lisaks professorile ilmunud veel kass ja regent, mõne aja pärast astub kapist välja ka Azazello. Kõik neli
oleks inimväärne elu. Kui Jesua soovis rääkida ainult tõtt ja ainult tõtt, kuid selle eest tuli tal maksta eluga, siis Meister sooritas loomingulise kangelasteo: kirjutas romaani Pontius Pilatusest. Ent tema jõud ning sisemine kindlus murti ja ta ei suutnud seista kunstitõe eest. Ta murdus, kui tema romaani maha tehti, ning sattus hullumajja. Sisemise kindluse saab ta tagasi, ning suudab oma raamatu lõpetada alles Wolandi pakutud viimses rahupaigas. Tsitaat: "Kuula hääletust," ütles Margarita meistrile ja liivsahises tema paljaste jalgade all, "Kuula ja naudi seda, mida sulle elus ei antud - vaikust. Vaata, seal ees on su igavene kodu, mis anti sulle tasuks. Ma näen juba veneetsia akent ja viinamarjavääte, mis ulatuvad katuseni. See on su kodu, su igavene kodu. Ma tean, et õhtul tulevad sinu juurde need, keda sa armastad, kelle vastu sa huvi tunned ja kes sind ei ärrita
Mihhail Bulgakovi "Meistri ja Margarita" põhjal. Aegade jooksul on kirjanikele ikka meeldinud kujutada maailmu, kus tavapärased reeglid ja seadused ei kehti. Vene kirjanduses pole seda nii palju esinenud täies ulatuses, kui näiteks Ameerika kirjanduses, kuid ulmelisi romaane on kirjutatud sealgi. Kuigi "Meister ja Margarita" on vaevalt liigitatav ulmekirjanduse alla, keeratakse seal nii mõnigi normaalne ja harjunud arusaam pea peale.Võib öelda, et härra Wolandi ja tema kaaskondlaste jaoks oli kõik võimalik. Seega oli kõik ka linnakodanike jaoks võimalik ja see oli ilmselt nende jaoks kõige suurem probleem. Tuleb meeles pidada, et õigupoolest ei tehtud kirjeldatud ajaperioodil kellelegi püsivat kahju. Berlioz, tema küll suri, kuid sellega ei olnud Saatanal midagi pistmist. Teised istusid veidi aega hullumajas või tegid end linnatänavail narriks, kuid seda võib nende endi süüks pidada. Inimene, kes tunnistab endale, et asjad ei
See teos kannab endas keskaegset suhtumist, mille kohaselt ei suuda tavainimene ilma Isanda abita Kuradi ahvatlustele lõpuni vastu seista ega ennast kaitsta. Ka 20. sajandi esimesel poolel polnud Saatan kui iseseisev olend inimeste maailmapildist ja kirjandusloomingust kuhugi kadunud. Siiski vabanes ta mõningal määral klassikalistest stereotüüpidest ja muutus anonüümsest kurjuse isandast silmapaistvaks isiksuseks. Erinevalt Mefistofelesest on Wolandi ebamaine päritolu vähem äratuntav ja tema iseloomugi on värvikamalt kujutatud. Ta ei ole pelgalt ahvatleja ja hukutaja, kelle ainus eesmärk on lihtsurelikke Jumalast kaugemale viia. Bulgakovi Kurat on teravmeelne ja samas äkiline, nõudlik ja kaval, peaaegu inimlikki: tegutseb tihti emotsioonide ajel, varjab oma tõelist palet ja naudib teiste hirmutamist. Näiteks ennustab ta romaani "Meister ja Margarita" alguses
Meister ja Margarita Mihhail Bulgakov Kas Bulgakovi teoses on Saatan olemas või mitte? Inimesed kes seda raamatut lugenud on võrdlevad seda raamatut Goethe Faustig, kuna selle raamatu kohta on võimalik esitada sama küsimus. Bulgakovi raamatust võib välja lugeda, et jumalat ei ole olemas, vaid selleks on Saatan, aga Goethe teoses on just vastupidi. Meistri ja Margarita üks põhitegelasi on Woland. Ta esindab kohe kindlasti kuratlikke jõude. Temaga ühte seltskonda kuuluv Peemot- kujutab laiska, kuid kavalat külge. Wolandi põhjustatud tegusi ei saa nimetada kurjadeks või halbadeks- tegelikult oleks neist inimestele isegi kasu võinud tuua. Tark isik oleks mõistnud, mida talle näidati ja oleks sellest õppust võtnud. Teos on ülimalt selgelt ja irooniliselt esitatud. See pidi otsustama kõige üle ja jätma kõrvale kõik, mis ei ole mõistuspärane ja loogiliselt se...
esimesena kosmosest hüppe Maa suunas. Taaskord on tegu hulljulge mehega, kes riskis lausa oma eluga. Seega, kõik riskid ei saa alati õnnestuda ning halvimal juhul võivad lõppeda õnnetult, kuid seda ei saa keegi ette ennustada. Lähtudes Bulgakovi teosest ,,Meister ja Margarita" oli naispeategelane samuti julge iseloomuga. Kui ta ei oleks seda olnud, ei oleks ta Meistriga koos olla saanud. Margarital oli võimalus keelduda salakavala saatana Wolandi palvest tulla ballile tema kaaslaseks, kuid ta võttis pakkumise vastu. Ta riskis oma õnne ja armastuse nimel, saada Meistriga taas kokku. Oleks ta arg olnud, oleks ta saanud keelduda ja elu edasi elada, kuid arvatavasti oleks see teda elulõpuni piinama jäänud. Teose teine näide on see, et Pontius uskus Pilatusesse, kuid ta ei julgenud teda süüdimõistmise ajal kaitsta. Tagajärjeks löödi Pilatus risti. Pontius jäi seda aga kahetsema, et temas niipalju julgust polnud ning
Meister ja Margarita Meister ja Margarita on olnud üks raskemini loetavamaid raamatuid, mida üldse lugenud olen. Tihti juhtus nii, et olin lehekülje raamatust ära lugenud, kui taipasin, et mul pole õrna aimugi mida ma just lugesin. Selliseid olukordi juhtus päris tihti. Et sellest raamatust kunagi korralikult aru saada tuleks seda ilmselt lugeda üle mitmeid ja mitmeid kordi. Raamat ise oli väga huvitav ja täis põnevaid tegelasi ja sündmusi, kuid natuke ära tüütasid pikad dialoogid erinevate inimeste vahel. Mina isiklikult eelistaksin raamatut, kus on rohkem erinevaid tegevusi ehk tegevus pidevalt toimub ja ei jää vahepeal seisma. Raamatut lugedes tundus mulle tiht, et tegevus ei toimu mitte 30-ndate Moskvas vaid hoopis kuskil keskajas. Seda just selle pärast, et palju tegevust toimus selliste süngete asjade juures nagu näiteks nõiad, saatan jne. Selliseid asju võis keskajal tihti koh...
Tulevikku kujutan mina alati ette tumedana, sest kunagi ei tea, mis edasi saab. Kuigi on mul kindel plaan, mis minust edasi saab, ei saa ma täiesti veendunud olla, et seda rada pidi lähen. Koole, kuhu minna, on palju ja võimalusi samuti. Kas minus on piisavalt tahtejõudu ja suutlikkust, et oma plaanid ellu viia? Kahtlused piiravad mind. Ideaalis oleks, kui teaksin täpselt, kuhu edasi õppima minna ja kelleks saada. Oleks ka minu elus Wolandi sarnane isik, kes annaks väikseid viheid, et elu liikuma saada, nagu ta seda Margaritale tegi. Otsuse pean langetama siiksi ise ja eks edasises elus näeb, kas käin valguse või varju poolel. Armudes analüüsime iga omna pisematki liigutust, soovime jätta endast parima mulje. Arvame esklikult, et kui vastaspool midagi ebameeldivat märkab, siis ei tundu me enam nii head. Tegelikult teame kõik, kui mängus on tunded, mis on vastastikused, ei muuda seda valesti öeldud lause või
koledad ning kõhetud, siis tegelikult oli tal kindel eesmärk ta soovis ahnetele inimestele anda õppetunni. Parimaks näiteks oli Varieteeteatri juhtum, kus Woland oma võimetega muutis inimesed täiesti hulluks, kui võlus rahatähti, kingi ning riideid. Nad rabasid kõike, mida käsi ulatas ja ei pilgutanud silmagi. Sellisele rahvale lihtsalt pidi õpetust andma ja Woland seda tegigi. Seega ei saa teda üdinisti halvaks tembeldada. Kass Peemot, Azazello ja teised Wolandi abid tundusid samuti raamatus väga kurjade ning salakavalatena, ent kass Peemoti kiusasid teised käsilased ja ta polnud üldse halb, lihtsalt meeldis mõnikord vempe visata. Ka Margarita teemal võiks arutleda kas too muutus kuradiga sõbraks saades pahatahtlikuks? Ei, lihtsalt Margarital poleks selles ,,õiglases" maailmas enam midagi teha olnud ja ta otsustas ,,hinge" anda Wolandile. Ka armastus on üks valdkond, kus me üritame oma kehvemad omadused jätta tagaplaanile,
Masendunud Rjuhhin sõidab autokastis mõtteid mõlgutades Gribojedovi poole. Korteris nr 50 ärkab Stepan Bogdanovits Lihhodojev (Varieteeteatri direktor) kohutava pohmelliga sketsist Hustovi suvilas toimus eelmisel õhtul pidu. Korter on üleüldiselt veider: sealt on teadmatus suunas kadunud näiteks Stjopa ja Berliozi abikaasad. Stjopa leiab oma korterikaaslase Berliozi asemel eest hoopis professor Wolandi, kellega ta olevat sõlminud lepingu viimase esinemiseks Varieteeteatris. Kaetud laual on nii viin kui maitsvad söögid, olgugi et koduabiline Gruna on kadunud (nagu hiljem selgub, siis Voronezi). Stjopa helistab Varietee finantsdirektorile ning veendub lepingu ehtsuses. Avastab ka kinnipitseeritud Berliozi toaukse. Stjopa tuppa on lisaks professorile ilmunud veel kass ja regent, mõne aja pärast astub kapist välja ka Azazello
üks positsioonilistel kaalutlustel, teise motiivid jäävad segaseks. Siiski, järgides Hegeli ajaloofilosoofia teooriat, ajalugu kordub, kuid seekord meister, Jesua tänapäevane kehastus, saab päästetud. Hegel käsitles ajalugu spiraalina, mis suundub üha kõrgemale, kordudes keerukamal, täiuslikumal moel. Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning paneb punkti Pilatusele andestatakse ning ta vabastatakse piinadest, Kristus saab päästetud ning armastajad jäävad kokku. Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatel-kolmekümnendatel läbi viidi, ta teadis, mis toimus tegelikult, ta nägi selle allakäiku
Kohtumine saatanaga ,,Meister ja Margarita" on teos, mis käsitleb inimeste ignorantsust. Teoses esineb see irooniana, mis väljendub näiteks sellest, et inimesed, kes on kaotanud oma usu jumalasse, hakkavad järsku jumalat uskuma ja temalt abi paluma. Selleks on neil ka asjalik põhjus. Nimelt elavad need inimesed üle väga müstilisi juhtumeid, mis oleksid justkui saatana enda kätetöö. Nad kõik kohtuvad saatanaga professor Wolandiga ning tema abilistega, kelleks on Fagott, must kass Peemot ja Azazello. Woland oleks justkui tulnud inimestelt karma võlga nõudma. Professor Woland külastab koos oma abilistega Moskvat. Esimesteks ohvriteks langevad talle ateistid kirjandusliku ajakirja toimetaja Berlioz ja poeet Bezdomnõi, kes arutavad omavahel kas Jeesus Kristus oli olemas või ei olnud ning jõuavad otsuseni, et kindlasti mitte. Professor kuuleb pealt nende vestlust ning seejärel avaldab neile soovi ühineda arut...
Tegelased suhtlesid omavahel pealiskaudselt ja valede alusel. Kõik käis läbi altkäemaksu või muude valede läbi. 3.Woland oli saatan, kes oli tulnud Moskva, nii-öelda läbikäigule. Kõik, kes temaga kokku puutusid läksid hulluks ning enamus sattusid ka hullumajja. Nad karistasid inimesi, kes ei uskunud jumalasse. Woland oma kaaskonnaga hakkas kujundama Moskvas valitsenud elu.Nende eesmärk oli näha, kuidas nad muudavad Moskvas valitsenud elu. Võibolla tahtis autor läbi Wolandi näidata, kui lihtne on tolleaegses Venemaal sattuda kohta, kus sa olema ei peaks. Teisitimõtlejad olid riigile suureks probleemiks ning neid üritati igal viisil vaikima panna. 4.Varieteeteatris astus lavale Woland koos oma kambaga. Esialgu tehti lihtsaid trikke, seejärel pandi saali laest kümnerublalisi sadama ning lavaletekitati riidepood, et publik saaks seal võtta rõivaid.Kui etendus läbi ja inimesed teatrist välja läksid, muutusid kümnerublalised
Stepan Bogdanovits(Stjopa Lihhodejevile)- Varieteeteatri direktor, kes saadeti sekundi jooksul Jaltasse. Nikanor Ivanovits Bossoil- korteriühistu esimees, kes pidi välja üürima kadunud Berliozi korteri. Ta peetakse kinni valuutaga spekuleerimises. Afranius Fjodor Vassiljevits Azazello- Kõrbedeemon taevast minema kihutatud ingel, kes õpetas inimesi relvi ja ehteid tegema ja naisi nägu värvima. Peemot- kass, kes käitus nagu inimene, isegi rääkis. Wolandi narr Hella- Neiu Lesbose saarelt, kes varakult hukkub ja muutub vampiiriks. Bossoil korteriühistu esimees Varenuhha varietee administraator Rimski teatri finantsdirektor Bengalski konferansjee Jeasua Jeesus Pontius Pilatus Juudama 5. prokuraator Levius Matteus Jeesuse jünger Juudas äraandja jünger Bar-Raban vabaks lastud vang · Teos kajastab sellist probleemi, et inimesed on mass, kes lähevad kõiksugu lollustega kaasa
Jeesuse sünnist arvetatakse meie aega ning kirikud on olnud kõige suurejoonelisemad ja laiemalt levinud äriettevõtted kunagi. Hea ei saa aga ilma kurjata ning nõnda ilmutab end saatan Woland ühiskonnale, lahendades tõele jälile saanud inimeste probleeme ning tekitades neid paganatele ja uskumatutele. Tehtud tegeude eest kannab igaüks ise vastutust. Omaette küsimus on selles, kas see ka südametunnistust piinama jääb. Vastasel juhul ootab ees igavene piin põrgus. Wolandi allmaailmas mäletatakse kõikide ajaloos tuntud suurkujude tegusid, kes kunagi on elanud. Ballile kutsutakse nad end alandama ja oma tegelikku võimetust taluma. See näitab indiviidide võrdust ja suutmatust tegutseda looduslikul tasandil ilma kõrvalise abita. Meistri poolt jutustatud Pontius Pilatuse lugu oli tegelikult killuke ajaloost, mis oli ette määratud tal lihtsalt paberile kirja panna. Pime mustermaailm seda ei aksepteeri ning autor hävitab oma teose
polegi see kirjandusvool enam nii populaarne. Eksistensialismis rõhutati ka seda, et mõtlemine peab olema seoses tegelikkusega, maailmaga ja ühiskonnaga. Nii oli ka eksistensialistlikus kirjanduses, kus teostes on põimitud tegelikkus ja positiivsus, igapäevased juhtumid. Raskolnikovi juhtumit tuleb maailmas ette igapäevaselt, kui alternatiivid tapmiseks võivad olla teised. Meister ja Margarita lugu, kui selline pole tegelikkuses midagi määrav ega ütlev ja on Wolandi ja tema kaaskonna jaoks pigem igapäevane seiklus. Saatana ballgi ei toimunud ju esimest korda. Nii Hamletis kui ka Faustis toimus samalaadne üritus. Pealkirjas olevale küsimusele saame vastata alles siin ,kui eksistensialismi mõiste põhjalikult läbivõetud. Kui teadlikud oleme me siis maailma eksistensiaalsetes küsimustes ja loomingu hindamisel? Üldiselt eksistensialismi on hakanud vähenema ning populaarsus kaob üha enam
Fagott helistab miilitsasse, süüdistades Nikanorit valuuta omamises. Nikanor arreteeritakse. 8. Varieteeteatris ootavad Stopjat Rimski ja Varenuhha. Stjopa saadab Jaltast 2 telegrammi. Rimski laseb Stjopa Varenuhhal telegramme uurida. Varenuhha saab ähvardava kõne, kuid sellest hoolimata viib telegrammid uurimisse. Kass ja Azazello noomivad teda ja viivad ta oma korterisse, kus Varenuhha kohtub Hellaga, misjärel kaotab teadvuse 9. Bezdomnõil ei õnnestu Wolandi kohta avaldust kirjutada, sest temas on 2 poolt: üks tahab kiirelt Wolandit kinni püüda, teine tahab rahulikult kulgeda, mis ajab mehe endast välja. 10. Etendus. Kaarditrikis osaleb publik. Rahasadu, mille vastu on üks töötaja, kellel kass pea otsast rebib. Publik saab moodsaid Pariisi riideid. Etendus lõpeb äkitselt. Miilits otsib esinejaid. 11. Bezdomnõi kohtub Meistriga. Meister räägib, kuidas ta Margaritaga kohtus, kuidas tema romaani kritiseeriti
Fagott helistab miilitsasse, süüdistades Nikanorit valuuta omamises. Nikanor arreteeritakse. 8. Varieteeteatris ootavad Stopjat Rimski ja Varenuhha. Stjopa saadab Jaltast 2 telegrammi. Rimski laseb Stjopa Varenuhhal telegramme uurida. Varenuhha saab ähvardava kõne, kuid sellest hoolimata viib telegrammid uurimisse. Kass ja Azazello noomivad teda ja viivad ta oma korterisse, kus Varenuhha kohtub Hellaga, misjärel kaotab teadvuse 9. Bezdomnõil ei õnnestu Wolandi kohta avaldust kirjutada, sest temas on 2 poolt: üks tahab kiirelt Wolandit kinni püüda, teine tahab rahulikult kulgeda, mis ajab mehe endast välja. 10. Etendus. Kaarditrikis osaleb publik. Rahasadu, mille vastu on üks töötaja, kellel kass pea otsast rebib. Publik saab moodsaid Pariisi riideid. Etendus lõpeb äkitselt. Miilits otsib esinejaid. 11. Bezdomnõi kohtub Meistriga. Meister räägib, kuidas ta Margaritaga kohtus, kuidas tema romaani kritiseeriti
ohverdama-sõlmima lepingu Saatanaga. Oma armastatu pärast nõustus naisisik Saatana väljakutsega minna ballile ja külalistega suhelda, kuigi see oli üsna kurnav ja ebameeldiv. Samuti võitleb mingil määral Meister oma teose lõpule viimisega. Ta alustas seda, kuid mingil hetkel soovis seda põletada, kuna ta ei suutnud seda romaani lõpetada. Mees vandus alla, kuid kõrvalise abiga sai tema teos siiski lõpetatud. Bulgakovi teoses kujutatud tegelase Wolandi sõnad: ,,See, kes armastab, peab jagama selle saatust, keda armastab", on minu arvates väga õigesti öeldud. Kui inimesed kolivad kokku, siis nende elud ühinevad, olgu see kooselu siis vaevanõudev või kergesti kulgev, kuid nad elavad koos ja toetavad teineteist. Elus võideldakse armastuse, raha, töökoha kui ka väärtuste eest. Ääretult raske on leida kedagi, kes on sada protsenti aus ning siiras. Võib öelda, et see on isegi võimatu
Neile on õigus vabadusele, seda nii mõtetes kui füüsiliselt. Tõe otsimiseks ei ole vaja laskuda äärmustesse. Siirus on saanud riikidevahelises suhtlemises peamiseks aluseks. Tänapäevased juhid on õppinud ajaloost, et aja möödudes tulevad välja valed ja lahvatavad skandaalid. Seega oleks tark koheselt rääkida tõtt, selle asemel, et hiljem konfliktide leevendamiseks kasutada sõjalist jõudu. Maailmas on olnud olukordi, kus tõe rääkimine on toonud halba. Wolandi ausus raamatus ,,Meister ja Margarita" keeras pea peale moskvalaste maailmavaate. Ta muutis ettekuulustega inimeste elu pöördumatult. Juhul, kui mefistolik peategelane poleks peale sattunud Berilozi ja Ivani jutuajamisele oleks kirjanik jäänud ellu. Siirus tappis selle mehe. Tõe rääkimine sai Wolanile vajaduseks, millele keegi ei suutnud vastu seista ega ümber lükata. Tänapäevane Põhja-Korea on ideaalne näide, kus inimsesi mõjutatakse jõudu kasutades.
üks positsioonilistel kaalutlustel, teise motiivid jäävad segaseks. Siiski, järgides Hegeli ajaloofilosoofia teooriat, ajalugu kordub, kuid seekord meister, Jesua tänapäevane kehastus, saab päästetud. Hegel käsitles ajalugu spiraalina, mis suundub üha kõrgemale, kordudes keerukamal, täiuslikumal moel. Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning paneb punkti Pilatusele andestatakse ning ta vabastatakse piinadest, Kristus saab päästetud ning armastajad jäävad kokku. Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatel
üks positsioonilistel kaalutlustel, teise motiivid jäävad segaseks. Siiski, järgides Hegeli ajaloofilosoofia teooriat, ajalugu kordub, kuid seekord meister, Jesua tänapäevane kehastus, saab päästetud. Hegel käsitles ajalugu spiraalina, mis suundub üha kõrgemale, kordudes keerukamal, täiuslikumal moel. Vead saavad parandatud. Ajaloo teisel ringil sekkub Afranius/Woland isiklikult ning võtab meistri ja Margarita kaasa. Wolandi sekkumine lõpetab selle liini spiraalse liikumise ning paneb punkti Pilatusele andestatakse ning ta vabastatakse piinadest, Kristus saab päästetud ning armastajad jäävad kokku. Romaan, mis on täis sümboleid, mitmetimõistetavusi, päästab meistri ja Margarita uppuvalt Venemaalt nagu Noa sai päästetud. Bulgakov ei nõustunud muudatustega, mis Venemaal kahekümnendatel
Ainus, mis talle veel midagi pakub on tema tegemiste lähedus ja sealt ka põnevus. Sarnaselt Pontus Pilatusele, kes oli samuti väsinud. Pilatus kohtas aga Jesuat, kes tekitas temas huvi ja uut elutahet. Tema õnnetuseks aga mitte piisavalt. Tulles tagasi romaanis täide saadetud "imetegude" juurde, võime öelda, et tegu oli siiski äärmiselt süütute lugudega, sest nagu selgub lõpulehekülgedel suur osa, sellest, mis Wolandi ja teistega seotud on vaid illusioonid inimeste peas. Meister ja Margarita hõljuvad nõiduslikult linna kohal ringi ning külastavad hullumaja nad kõnelevad luuletaja Ivaniga, olles oma kehas hoopis mujal. Meistri ja Bulgakovi omavaheliselt paralleelist pole mõtet justkui kõnelda, mitte ainult, et iga kirjaniku biograafia (kasvõi vähemalgi määral) ilmneb tema teostes. Meister oligi Bulgakov. Kuni viimase juuksekarvani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
