· Oletus hetke situatsiooni põhjal: Watch out! This cake is going to FALL soon. Look at these clouds. It's going to RAIN tonight. · Ettekavatsetud, planeeritud tegevus: I am going to DO some shopping, would you like something. No, thanks, I'm fine. I'm going to PREPARE some lasagna instead. What job is he going to APPLY for? They are going to BUILD a new school next year. · BE (am/is/are) GOING TO + 1pv Aari Juhanson, MA 2008 Future Simple Oleviku ajad · Kindel planeeritud tegevus (plaan, leping vmt): He's getting a dog for his birthday. (he knows) I'm going to the dentist tomorrow. (appointment) · Kindel, täpne, konkreetne planeeritud tegevus: Our plane leaves 6:25. The party starts at 5 p.m. COMPARE! I'm having a party. I'm going to have a party. She's getting her hair done. She's going to get her hair done. What are you doing tomorrow? What are you going to do tomorrow?
H. IBSEN „ Nora e NUKUMAJA“ (1879) RETROSPEKTIIVNE NÄIDEND: oleviku sündmused toovad tagasiulatuvalt välja minevikus juhtunu. Vaatluse all 19. sajandi viktoriaanliku ühiskonna abielu. Eesriide avanedes tundub Nora ja Torvaldi abielu plekitu, ideaalsena. Pikkamööda selgub Nora alavääristatud olek. 1. Teose pealkiri , teose žanr. „Nukumaja“ on näidend. See on lugu tahtekindlast naisest Norast, kes pärast 8-aastast abielu taipab, et tema perekonnaõnn on vaid illusioon ning tema ise egoistliku mehe mängukann
kauneid meloodiaid. See ühtsuse tunne seal laulukaare all on suurepärane. Seda, mida tunned seal lauldes, on kirjeldamatu. Eestlane olla ei ole enam kohustus, vaid enesest teadlik vabadus. Just valikuvabadus ja võimalusterohkus muudab eestluse ahvatlevaks neile, kes küll sündinud mujal, kuid nüüd endas Eestit avastavad. Eestlus võib ja saab olla kutsuv ka Eesti muulastele. Igal rahvus on omanäoline ning neil kõigil on rääkida oma lugu. Meie minevik on oleviku osa ja tuleviku eeldus. Kõik, mis kunagi olnud, on meid vorminud selliseks, nagu me täna oleme. Tegelikult oleme enamus kõik vaid komad ühel ajaloolehel, mida nimetatakse inimkonnaks. Tehku me, mida tahame, elu muutub siiski iga aastaga üha õõvastavamaks. Kui ka leidub mõnes inimpõlves keegi, kes oskab seda paremaks muuta, siis ärgem muretsegu, järgmises on kindlasti keegi, kel on anne seda kaks korda hullemaks muuta.
AJALOOALLIKAD-JA ARHIIVID Referaat allikaõpetuses SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolev referaat on koostatud Toomas Karjahärmi`i raamatu ,,Oleviku minevikud" põhjal. Autor on raamatu kirjutanud lähtuvalt tegevajaloolase praktilistest vajadustest, kus uurija puutub tihti kokku teoreetiliste ja metodoloogiliste probleemidega. Raamat aitab uurijal mõista ja määrata ajalooallikate hindamiskriteeriume ning otsustada, mille poolest erinevad minevikukirjeldused on tõesemad või adekvaatsemad. Samuti on autoril raamatu kirjutamise eelduseks olnud asjaolu, et viimase viieteistkümne aasta jooksul on Eestis tekkinud
ENGLISH GRAMMAR KAS SA TEADSID? Inglise keele grammatika peegeldab seda keelt kõnelevate rahvaste ajalugu ja olemust! Kuningriigis on olulisel kohal olnud viisakus ja kombed. Ülikud ei saa hakkama teenijateta (abitegusõnad)! Ülikud on kõikjal tuntud oma kitsiduse poolest (mitte midagi ei ole topelt, e.g. ei mingit topelt eitust)! Pikk ajalugu on lihvinud keelt ja tulemuseks on lihtne loogika ja käändelõppude puudumine! Mitmekesine ajalugu on aidanud kaasa eri päritolu sõnavarale ning ka hääldusmuredele. Väidetavalt on üle poole inglise keele sõnavarast mitte anglo- saksi päritolu, ehk siis laenatud – kontrolli hoolega, kas ‘sympathy’ ikka tähendab ‘sümpaatiat! kaastunne Aari Juhanson, MA 2009 Tenses – Tegusõna ajad • Olevik (Present) • Minevik (Past) • Tulevik (Future) • Kaudne tulevik (Future-in-the-Past) ...
Olevik pulbitseb minevikust ja pakatab tulevikust Olevik on väga lühike ajahetk. Me ei saa kuidagi minna tagasi hetke, mis möödus meist sekund tagasi. Minevik on aeg, mis on juba olevik olnud. Tulevik on aeg, mis pole veel olevikuks saanud. Mineviku, oleviku ja tuleviku vahel on õhkõrn piir. Olevik on aeg, mida vahetult läbi elatakse ja milles toimuvat tajutakse vahetult. Minevik on aeg, mis eelneb olevikule või kõik see, mis on ajas möödunud. Sellisena vastandub minevik tulevikule ning erineb olevikust. Olevikus kajastuvad kõik minevikus tehtud teod. Olevik kujuneb minevikust. Ilma minevikuta poleks oleviku ja vastupidi. Olevik pulbitseb minevikust nagu vesi pulbitseb purskkaevust. Iga piisk on üks tegu, mõte, mis panevad vee
Käändeline vorm: tukku/des Da-tegevusnimi Tukku/da Nud-kesksõna: Tukku/nud Käskiva kõneviisi pöörded (ta, me, te, nad) Ta tukku/gu Me tukku/gem Te tukku/ge Nad tukku/gu Oleviku ainsuse 1.pööre tuku/n Oleviku teised pöörded Tuku/d, tuku/b Oleviku ainsuse 1.pööre Tingiv kõneviis Tuku/n Tuku/ks/n Käskiva kõneviisi ainsuse 2.pööre Tuku! Ära tuku! Tudkesksõna tuku/tud Tud- Umbisikulise
Konspekt 1.Kui me teame tulevikust, me tavaliselt kasutame oleviku. Me kasutame lihtoleviku selle jaoks mis on planeeritud või korraldatud. ● I have concert next week. ● The bus arrives at 7.30 in the morning. ● I have test tomorrow. ● We’ll have party next friday. Me saame kasutada kestva oleviku plaanide või korralduste jaoks. ● I’m playing basketball today. ● They are coming to see us tomorrow. ● I’am celebrating my birthday next week. 2.Me kasutame will et rääkida tulevikust. Kui me teeme ennustusi. ● It will be hard day tomorrow. ● I think my brother will buy me a car. ● I’m sure my ex will be jealous about my new girlfriend. Mõeldes want to(olla) või be willing to (olla valmis ehk abivalmis)
ma- tegevusnime tunnus on -ma -da, -ta, -a Saab moodustada 4 Saab moodustada 1 käändevormi käändevormi Seesütlev: laul/mas Seesütlev: (kus) (kus) laul/des Seestütlev: laul/mast kuula/tes (kust) tööta/des Saav: laul/maks (milleks) Ilmaütlev: laul/mata (milleta) Kesksõnad jagunevad oleviku ja mineviku kesksõnadeks Oleviku kesksõna tunnuseks on Oleviku kesksõnadest saab -v ja tav (-dav) moodustada võrdlusastmed. Missugune? Nim rõõmustavam uudis Nim rõõmustav uudis Om rõõmustavama uudise Om rõõmustava uudise Os rõõmustavamat uudist Os rõõmustavat uudist Sisseüt:rõõmustavamass Sisseüt:rõõmustavasse e uudisesse uudisesse ..... ....
sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku eitus (ei taha), ainsuse käskiva oleviku 2. pööre (sina tee) Tüve leiab ma-tegevusnimest, milles –ma jäetakse eraldmata -nud on isikulise tegumoe minevik, -tud on umbisikulise tegumoe minevik Umbisiksus on alati markeeritud (nagu minevik) Tunnused: *Tegevusnimed: da-infinitiiv (-da/ta/a), vat-infinitiiv (-tavat), ma-tegevusnimi (-ma, mas, mast, mata, maks)
vorspielen- ette mängima, buchen- broneerima, besuchen- külastama, reisen- reisima, mieten- üürima, beginnen- algama, bitten- paluma, danken- tänama, bringen- tooma, denken- mõtlema, dürfen- tohtima. wandern- matkama, interessieren- huvituma, spielen- mängima, warten- ootama, öffnen- avama, Oleviku pööramine: Ich-mache, hebe, fahre, nehme. Du- machst, hast, fährst, nimmst. Er/Sie- macht, hat, einkaufen- sisseostma, laufen- jooksma, kochen- keetma, suchen- otsima, fragen- küsima, spazieren- fährt, nimmt. Wir- machen, haben, fahren, nehmen. Ihr- macht, habt, fahrt, nehmt. Sie-machen, haben, jalutama,hören- kuulama, schenken- kinkima, fahren- sõitma, fliegen- lendama, springen- hüppama, fahren, nehmen. Mineviku pööramine: Ich- lernte, habe gelernt
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd
Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre TEGUSÕNAD ( tegumood ) : · isikuline · umbisikuline Umbisikuline » Kõneviisid » olevik- mida tehakse kindel- olen lihtminevik- mida tehti käskiv õpi, õppige täismin. - mida on tehtud kaudne- tegevat, olevat ennemin. - mida oli tehtud tingiv- laulaks VERBI PÕHIVORMID: · oleviku ainsuse esimene pööre, mina vorm. · ma-tegevusnimi · da- tegevusnimi · tud- keksõna isikuline- nud ; v -- kesksõnad umbisikuline- tav; tud-- kesksõnad KINDEL KÕNEVIIS: aeg isikuline umbisikuline olevik keerutame keerutatakse ta, -da, -t, -d. lihtmin. keerutasime keerutati täismin. oleme keerutanud on keerutanud ennemin
II välde III välde (selle) kannu võrdle kannule (seda) kannu võrdle kannude (selle) lille võrdle lilleks (seda) lille võrdle lilledesse (selle) sauna võrdle saunani (seda) sauna võrdle saunadeks (selle) nelgi võrdle nelgita (seda) nelki võrdle nelkideta (selle) tulbi võrdle tulbile (seda) tulpi võrdle tulpidel Pöördsõna puhul on hea võrrelda oleviku 1. pööret ja da-tegevusnime. II välde III välde kõnnin võrdle kõnnitakse tõlkida võrdle tõlkige laulan võrdle laulaksite kasta võrdle kastnud tõlgin võrdle tõlgiti värvida võrdle värvides 3. Nõrgenev ja tugevnev tüvi vältevahelduses Tugevneva tüvega käändsõnaga on tegemist siis, kui nimetavas käändes olev II-
määrsõnalaadne des-vorm e gerundiiv. 1 da-tegevusnimi da-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata sealjuures mingeid täpsemaid grammatilisi tähendusi. Süntaktilistelt kasutusvõimalustelt on da-tegevusnimi kõige mitmekesisem pöördsõnavorm. vat-tegevusnimi vat-tegevusnimi on kujunenud pöördsõna oleviku kesksõna osastava käände vormist. Temast kui iseseisvast infiniitvormist on alust rääkida seetõttu, et süntaktiliselt käitub ta nimisõna laadselt. ma-tegevusnimi ma-tegevusnimi on pöördsõna infiniitne vorm, mis seondub osa käändekategooria liikmetega. ma-tegevusnimel on viis vormi: ma-, mas-, mast-, maks- ja mata-vorm. Eesti keelde on püütud tuua ka mani- ja maga-vormi, aga need pole kasutust leidnud. ma-tegevusnime
LN – laadivahelduse nõrk vorm LT – laadivahelduse tugev vorm VN – vältevahelduse nõrk vorm VT – vältevahelduse tugev vorm V? – jääb lahtiseks, nt eranditega I välte puhul Testvormid AV leidmiseks: Käändsõnad: ainsuse nimetav – omastav – osastav Erandid : põder (I) - põdra (II, nõrk) - põtra (III, tugev) nali – nalja – nalja Pöördsõnad: ma-tegevusnimi – da-tegevusnimi – oleviku ainsuse esimene pööre Erandid: astmevaheldust ei ole ühesilbiliste tüvedega sõnade puhul. AV esineb vaid pea- või kaasrõhulises silbis, tavaliselt esimese ja teise silbi piiril. Astmevaheldusmall: Käändsõnad: nõrgenev AV, kui ainsuse omastav on nimetava ja osastavaga võrreldes nõrgas astmes tugevnev AV, kui ainsuse omastav on tugevas astmes
Mineviku pööramine(reeglipärane): Ich- lernte, habe gelernt. Du- lerntest, hast gelernt. Er/Sie- gefunden- leidma, fliegen- flog- ist geflogen- lendama, geben- gab- hat gegeben- andma, gehen- ging- ist gegangen- minema, gewinnen- lernte, hat gelernt. Wir- lernten, heben gelernt. Ihr- lerntet, habt gelernt. Sie- lernten, heben gelernt. Oleviku pööramine: Ich-mache, gewann- hat gewonnen- võitma, haben- hatte- hat gehabt- omama, hängen- hing- hat gehangen- rippuma, heien- hie- hat geheien- hebe, fahre, nehme. Du- machst, hast, fährst, nimmst. Er/Sie- macht, hat, fährt, nimmt. Wir- machen, haben, fahren, nehmen. Ihr- macht, kellegi nimi on, helfen- half- hat geholfen- aitama, kennen- kannte- hat gekannt- tundma/teadma, kommen- kam- ist gekommen- tulema, habt, fahrt, nehmt. Sie-machen, haben, fahren, nehmen
Inimene ise on aga bioloogilis-psühho- sotsiaalsete vajadustega olend, kelle kõiki külgi ja vajadusi tuleb arvestada. Ta on enda elu juht ning tunneb ise ennast kõige paremini. Lood ehk narratiivid on osa maailmast, mida luuakse ja räägitakse igapäevaselt. „Inimesed, tõlgendades ja mõtestades neid ümbritsevaid nähtusi ja sündmusi, teevad seda lugude jutustamise kaudu. Sotsiaalne maailm on täis lugusid ja need lood seovad mineviku, oleviku ja tuleviku omavahel. Selgus, et lugude jutustamine on indiviidi mina (self) kujunemise seisukohalt vältimatu sotsiaalne oskus ning identiteedi kujunemise põhiline meede“ (Strömpl, J., Selg, M., Linno, M. 2012: 18). Inimestele on loomupärane sündmuste ja kogemuste mõtestamine ja tõlgendamine, millega luuakse tohutult erinevaid lugusid ehk narratiive, mis võivad olla tõlgendatud erinevatest vaatenurkadest. Inimesed on loomult seltsivad ning neil on vajadus suhelda
1. Kõnemomendil või Tom is drinking tea now. käesoleval ajaperioodil Miis Black is writing a toimuvat tegevust. new novel. 2. Sageli korduvat Mary is always nagging. tegevst (eriti määrsõnadega always, continually), mida kõneleja heaks ei kiida. 3. Lähimas tulevikus I am meeting Jim toimuvat tegevust, mis tonight. He is taking me on ette kavatsetud, to the cinema. kokku lepitud. Jaatav vorm moodustatakse abiverbi be oleviku pööretest (am, is, are) ja põhiverbi ing vormist. Küsiva vormi moodustamiseks asetatakse abiverb aluse ette. Eitava vormi moodustamiseks asetatakse not abiverbi ja ing vormi vahele. Jaatav lause Küsiv lause Eitav lause I am working Am I working? I am not working You He/She It We You They The present continuous tähendusi antakse eesti keeles edasi oleviku abil Present simple Present continuous Tom drinks tea every Tom is drinking tea now. day.
Oli pärit kehvast , lasterohkest ja usklikust perekonnast, kust on võrsunud veel teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Õppis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis , vaheaegadega 1884. aastani. 1885 aastal ilmus " Virulases " Liivi luuletus " Maikuu öö" samal aastal sai ta selle lehe tiometuses oma esimese töökoha.Järgmisel aastal püüdis ta oma haridust täiendada Tartus H.Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda.1890 leidis koha " Oleviku " juures (töötas selle toimetuses). Sügisel 1892 otsustas Liiv täielikult loomingule pühenduda ja vabakirjanikuna õnne proovida. Lahkus " Oleviku" toimetusest.Ülepingutuse ja füüsilise kurnatuse seisundis murdus ennegi ülitundliku ning psüühiliselt tasakaalutu noormehe vaimne tervis. Hakkasid ilmnema kuulmishallutsinatsioonid ja jälitusluulud. Kevadtalvel 1893 jätkas Liiv kodus Alatskivil veel intensiivselt kirjanduslikku tööd, aga tema vaimsed haired võtsid aina
At this time, I shared a flat with a friend. As the film ended, the light in the cinema came on. ..kui räägime seonduvatest asjadest, mis juhtusid erinevatel aegadel I've lived in this down since I was a child. By the time she was nineteen, she was playing the violin professionally. My new house will be ready next month. In the meantime, I'm staying with relatives. 5.2 Ability peale can'i ja could'i kasutame oleviku vormi (ilma to'ta) He can type very fast. I could see him. can'i ja could'i puhul on küsimused ja eitavad laused tehtud ilma do/does'ita Can you speak French? I couldn't drive until I was 25. me kasutame be able to minevikus, olevikus ja tulevikus, muutes sõna be Past: He was able to get another job. Present: My brother is able to speak three languages. Future: I'll be able to stay in bed. Kasutame:
Käändelised vormid e infiniitvormid Tegevusnimed e infinitiivid 1. da-tegevusnimi, tunnused -da (ela/da, veen/da); -ta (tõmma/ta, haka/ta); -a (tull/a, pann/a, käia/a. tund/a, need/a, kest/a). 2. vat-tegevusnimi, tunnus -vat (nägin teda tule/vat, kuulsin sellest räägi/ta/vat). 3. ma-tegevusnimi e supiin, tunnused -ma, -mas, -mast, -maks, -mata (kuul/ma, kuul/mas, kuul/mast, kuul/maks, kuul/mata). Kesksõnad e partitsiibid 1. Oleviku kesksõnad, -v (luge/v, tööta/v), -tav (loe/tav, laevata/tav), -dav (möön/dav, käi/dav). 2. Mineviku kesksõnad: -nud (tul/nud), -tud (loe/tud), -dud (käi/dud, laul/dud). 3. des-vorm e gerundiiv, tunnused -des (möön/des), -tes (hüpa/tes), -es (käi/es, tull/es). Pöördelised vormid e finiitsed vormid 1. Pöördekategooria 1) ainsuse 1. pööre, lõpp -n (tee/n, hakka/n); 2) ainsuse 2. pööre, lõpp -d (loe/d, seleta/d); 0 (käi, too); 3) ainsuse 3
Tunnuseks on vat. · Möönev KV /Möönma- nõustuma, järele andes tunnistama/ - arenenud käskiva KV 3.pöörde vormist, mis laienenud kõikidele pöördevormidele; Olgu ta pealegi varem rumalusi teinud, nüüd on kõik korras. Ajad: · Olevik öeldu kehtib kõnehetkel. ( Me õpime ajavorme) · Lihtminevik välj. midagi, mis toimunud enne kõnehetke ja pole olevikuga seotud. ( Nad matkasid sel suvel Lõuna-Eestis.) · Täisminevik välj. seost oleviku ja mineviku vahel, näitab, et mineviku tegevus võib olevikus jätkuda. (Ma olen selles koolis töötanud üle 25 aasta.) · Enneminevik väljendab a) tegevuse eelnemist mingile teisele tegevusele (Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud) b) olekut minevikus (ta oli varem oma naisesse väga armunud) c) enne kõne- või kirjutamishetke lõppenud tegevuse tulemust (ta oli märgatavalt kõhnunud). Kõne liik: · Jaatav tunnus puudub
Infiniitvormidel puuduvad mitmed verbile kui sõnaliigile omased tunnused: neid iseloomustavad mõningad substantiivi, adjektiivi või adverbi tunnused; ka puuduvad neil pööre ja kõneviis. Infiniitvormid ei esine lauses iseseisvalt öeldisena, nad kuuluvad tavaliselt sekundaartarindite koosseisu. 1) tegevusnimed: da-infinitiiv, vat-infinitiiv, ma-tegevusnimi e supiin (need on funktsioonilt lähedased substantiividele, nt Elada on ilus); 2) kesksõnad e partitsiibid – oleviku ja mineviku partitsiip – nud- ja tud, v- ja tav-kesksõna (need on sarnased adjektiividega, nt töötav laps); 3) gerundiiv e des-vorm, mis sarnaneb funktsioonilt adverbiga, nt tehes tööd, saame tublimaks. da-infinitiiv on pöördsõna infiniitne vorm, mis väljendab tegevust kui niisugust, edastamata seejuures spetsiifilisi grammatilisi tähendusi. Tunnus liitub tüvele, kusjuures tunnusel on 3 allomorfi:
toimetuses Tallinnas esimese töökoha. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) 1.3 Järgnev elu 1886. aastal püüdis Liiv oma haridust täiendada Tartus Hugo Treffneri eragümnaasiumis, kuid ei suutnud seal kohaneda. Elas seejärel omaste juures ja tegi kaastööd ajakirjandusele, pani kokku luulekogu, mida ei õnnestunud avaldada. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) Hiljem töötas paar aastat Viljandis ajalehe Sakala juures ja 1890 leidis koha Tartus ajalehe Olevik juures. Oleviku toimetaja oli A. Grenzstein ja toimetusse kuulus rida kirjanduslikult võimekaid noori mehi. Ajalehetöö kõrval tegi Liiv edusamme kirjanduslikus loomingus, avaldas jutte ja luuletusi. (Juhan Liiv (elulugu ja looming), 2008) See kõik nõudis talt suurt vaimset pingutust. Juba ,,Oleviku" ajastul ilmnes ta vaimuelus korratusi. Nüüd ülepingutava töötamise tagajärjel murdus lõplikult tema hingeline tasakaal.
Teos algab noore õe Hanaga. Aasta on 1945 ning sakslased on jätnud oma miine ja pomme kõikjale, seega on tegemist vägagi ohtliku piirkonnaga. Miskipärast on Hana siiski otsustanud jääda oma patsiendi juurde villasse, teadamata oma patsiendist suurt midagi. Vaid teatud viisakusreeglite ning kõne abil saab ta aru, et tegemist on inglasega. Vaikselt hakkab patsient rääkima oma minevikust ning tuleb välja, et tema nimi on Almasy. Lugu hüplebki mineviku ja oleviku vahel, milles Almasy räägib oma minevikus juhtunud imelisest, kuid traagilisest armastusloost naisega Katharine. Nimelt ei olnud nende elu niisama lihtne – Katharine, olles abielus Geoffrey Cliftoniga, pidi afääri Almasyga hoolikalt varjama. Läbi pika varjamise sai Geoffrey siiski teada ning nagu arvata võib, ei olnud mees teada saadu üle õnnelik. Lõpuks siirdub loo fookus Hanale ja demineeriale Kipile, kelle armastuslugu kahjuks ei lõppe samuti väga hästi
Ajalooallikad ja eesmärgid - Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu - Saab teada mis on juhtunud enne meid. - -oleviku nähtused on kujunenud minevikus - - praegused sündmused tulenevad eelnevatest - -ajalugu aitab kujundada tulevikuvisoone - -ajalugu uuritakse ja tõlgendatakse olevikust lähtuvalt Harud Arheoloogia=muinasteadus=muistised Etnoloogia=rahvateadus Ajalooallikad -mineviku jäljed -Ajalooallikates tulevnevad kõik meie teadmised Kirjalikud allikad pärinevad 5 viimasest at Vanaja ajaloolaste tööd Keskaja kroonikute tööd
################################################################################ ## # Futur proche # (lhitulevik) - koosneb mitmest osast. nt. aller(minema) (oleviku prdes) + VERBE (infinintif aka TEGUSNA ALGVORMIS) Prded: Je vais Tu vas Il/Elle va Nous allons Vous allez Ils/Elles vont Nt: Je vais aller/faire/dire/manger jne!!!!!! ################################################################################ ### # Futur simple # (lihttulevik) Tuleviku lpud: Je ...-ai Yu ...-as Il/Elle ...-a Nous ...-ons Vous ...-ez Ils/Elles ...-ont 1) -er & -ir lpuliste verbide(tegusnade) puhul (V.A. ALLER) algvorm + tuleviku lpp nt: * mangerai * finira
1. Nimeta 3 tähtsamat eesti keele tüvevahelduse liiki. Eesti keele kolm tähtsamat tüvevahelduse liiki on astmevaheldus, vokaalivaheldus ja kujuvaheldus. 2. Nimeta eesti keele astmevahelduse alaliigid. Astmevahelduse alaliigid on laadivaheldus ja vältevaheldus. 3. Mis on A-tüvi ja B-tüvi? A-tüvi on käändsõnal ainsuse omastav (kelle?, mille?) ja pöördsõnal oleviku ainsuse 1 pööre (mida teen?). B-tüvi on käändsõnal ainsuse osastav (keda?, mida?) ja pöördsõnal da-tegevusnimi (mida teha?). 4. Mis on astmevaheldusmall? Tugeva ja nõrga astme vaheldumise seaduspärasusi nimetatakse astmevaheldusmalliks. 5. Kuidas nimetatakse välte ebareeglipärast vaheldust? 6. Mis on vältevaheldus? Vältevaheldus on astmevahelduse liik, mille puhul sõnade tugev aste on 3 vältes ja nõrk aste 2 vältes.
Tüvevaheldused eesti keeles I Sõna tüvevariandid Atüvi Btüvi sõnastikuvorm 1 A-tüvi Käändsõnal ainsuse omastav Pöördsõnal kindla kõneviisi oleviku ainsuse I pööre 2 B-tüvi Käändsõnal ainsuse omastav Pöördsõnal dategevusnimi 3 Sõnastikuvorm Käändsõnal ainsuse nimetav Pöördsõnal mategevusnimi 4 Tüvevaheldused eesti keeles II Astmevaheldus Vokaalivaheldus Kujuvaheldus 5 Astmevaheldus Laadivaheldus Vältevaheldus 6 Laadivaheldus Käändsõnad
Pea meeles, et lihtminevikus on sõne tüve ja sõnalõpu vahel alati kas -i või -si! Vt ka õppevideosid Youtube`is Imperfekti I osa ja Imperfekti II osa uu -> u a -> o ei muutu ii -> kaob NB! 2-silbilises sõnas, kus mõlemas silbis on a, muutub oleviku tüves a ->minevikus ->oi-ks: Laulaa Ajaa Minä laulan minä lauloin minä ajan minä ajoin Hän laulaa hän lauloi hän ajaa hän ajoi He laulavat he lauloivat he ajavat he ajoivat Tüves: ä -> kaob ä -> kaob ä -> kaob ää -> kaob ää -> kaob ää -> kaob
koolinoorte elust .probleemsest kodust ja halvast koolist pärit johannesest, kel õnnestus end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida hea jutuga. kuid peagi avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusesse taandanud. kui johannese elupüramiidi kolm peamist tahku - kool, sõbrad ja kodu kokku varisevad, mõistab et on taas jõudnud nullpunkti. nii töötab ta välja plaani, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept , ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. raamatu tegelased: Johannes- mina tegelane Riina - johannese tüdruk Kairi - Johannese väga hea sõbranna Zaiid – maffiosniku poeg Olav,Ege,Paul,Kreete- johannese õed-vennad Sasa- johannese parim sõber kellega tutvus kairi kaudu. Raimo,Bianka,Paula,Stinwald,Karmo,Mihkel,Peep,Liisa,Reelika,Ee va - johannese klassikaaslased uues koolis NB! kui teil on raamatu vastamine koolis nullpunkti peale siis
"Popi ja Huhuu", sümbolite analüüs. See novell räägib koerast ja ahvist, kes on jäetud omapead.. Popi oli alandlik, leppiv, heasüdamlik ning truu koer. Lõpuks oli ta vana, haige ja ogar. Ta mälu jäi väga nõrgaks ta ei suutnud enam vahet teha mineviku ja oleviku, tõe ja viirastuse vahel. Popi, olles ise küll targem ja tugevam, alistub ahvi tujudele sümboliseerides seega kuulekust ja allaheitlikust. Teda oli eluaeg keegi kamandanud ja nii võttis ta omaks ka ahv Huhuu käskudele allumise Minu meelest sümboliseeris Popi kergesti alluvat inimest, kes ei suuda enda sõna maksma panna ning selle asemel, et kord majja lüüa, talub ta pigem alandusi. Huhuu on jälle sümboliks liiderlikusele ning rumalusele
kasutuspiirangud: põhjustaja ei pea olema elus ega aktiivne, tagajärg ei pea olema positiivseks hinnatav. Kujunenud grammatikaüksused võivad edasi grammatikaliseeruda ehk regrammatikaliseeruda: nende ümbermõtestumine toob kaasa nihkeid grammatika süsteemis. Nii on eesti imperatiivi 3. pöördest kujunenud uus kõneviis jussiiv: mina tehku, sina tehku jne. Ka eesti kaudne kõneviis (tegevat) on oleviku kesksõna partitiivivormi regrammatikalisatsiooni tulemus. Kuna kirjakeel on loomult konservatiivne ja grammatikalisatsioon kujuneb ennekõike kõnekeeles, siis tekitab grammatika evolutsiooniline uuenemine enamasti vorme, mis korrektsesse kirjakeelde ei sobi (vä-küsimus, tänu ja läbi tähendusnihked jne). 3 4. Kuidas on tekkinud vokaal õ eesti keelde? Enne 1000 AD
... /RändajaIsamaale (1906)/ Juhan Liiv (Johannes Liiv) sündis 30. aprill 1864. a. Alatskivil ( 1. detsember 1913 KavastuKoosa). Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses, kus klaarusid Liivi kirjanduslikud arusaamad. J. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Liiv muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", mida tänapäeva noorus tunneb enamalt jaolt küll U
Romantilises luules on tähtsal kohal individualism. Individualismis väärtustatakse isiksust, tundeid, elamusi ja igatsusi. (lk 11) Byron ihkab ahnest hiilgusehullustusest eemale , hoopis rahustava looduse rüppe. Siit tulenebki romantismi järgmine tunnus looduse ja loomulikkuseihaldus. (lk 5 1.salm) Loodust ülistatakse väga ja seda kasutati teoses tegelaste tunnete ja omaduste rõhutamiseks. (lk 12, lk 14, lk 24) Mineviku idealiseerimise põhjuseks oli oleviku põlgus. Igatseti tagasi kaugematesse aegadesse, võõrdudes tegelikkusest ja otsiti vabadust. (lk 78 ) Põnevatest seiklustest ja ajaloost said värsid. (lk 65, lk 76) Byron nimelt leidis aga oma eksootilisuse näiteks Kreekast. (lk 127) Byroni loomingut lugedes ei saa märkamata jätta poeedi looduseihalust, mis esineb väga tihti. Hoogne värss, priiusejanu, põlgus aristokraatia ja võimuiha vastu, looduse ülistamine ja
Infinitiivi lõpp näitab, millisesse pöördkonda tegusõna kuulub. 1. pöördkonna lõpud: ja + ühesilbilised sõnad (, , ) 2. pöördkonna lõpud: ja 1. pöördkond 2. pöördkond mõtlema õppima lugema armastama kirjutama vaatama aru saama rääkima töötama nägema Olevik Tegusõna oleviku vormid moodustatakse infinitiivi tüvest pöördelõppude abil. Olevikus sõltub tegusõna pöördelõpu valik infinitiivi lõpust. 1. pöördkond lugema teadma, oskama nt. keeli, matemaatikat laulma mina loen tean sina loed tead / tema loeb teab meie loeme teame teie loete teate
''Kaklusklubi'' on 1999. aasta USA film, mis põhineb Chuck Palahniuk'i samanimelisel raamatul. Film on vürtsitatud ebaloogilisuse ning totaalse ajuvabadusega, mis tundub alguses keeruline mõista. Film algab püssitoruga peategelase hammaste vahel, mis tundub väga ebaloogiline ning peagi keritakse aega tükk maad tagasi. Terve film on ajalises mõttes üks suur sasipundar. Nii vaatajal kui ka peategelasel on väga raske aru saada, millal antud tegevus aset leiab. Film pendeldab pidevalt oleviku ja mineviku vahel ning mõne koha peal on üpriski keeruline mõista, kas film näitab olevikku või minevikku. Filmi tugevalt psühholoogiline sisu võib jääda alguses arusaamatuks, film tundub täiesti ajuvaba, kuid tasapisi hakkab vaataja filmi sisust aru saama. Film on üles ehitatud peategelase mõtetele ning kujutelmadele. Peategelane elab päevast päeva oma haledas elus, midagi saavutamata. Kuni ühel päeval kujutab ta endale vägagi
See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Minule meeldis see film väga, kuna see põhines päris elul ja andis edasi noorte probleemid. Ma olen seda mitu kordagi näinud ja see võib muutuda igavaks aga üle pika on jälle seda tore näha. Eriliselt mulle meeldisid need näitlejad, kes olid professionaalsed ja sobisid hästi nendesse osadesse. Põhiline tegevus toimus Johannese kodus, koolis ning tänaval. Johannesel olid probleemid
Olevik ehk preesens on pöördsõna finiitne ajavorm, mis väljendab seda, et tegevus toimub kõnehetke suhtes mitteminevikulisel ajahetkel. Eesti keele olevikuvormi kasutatakse: - kui sündmushetk on kõnehetkega samaaegne, näiteks Jüri loeb raamatut, - kui sündmushetk järgneb kõnehetkele, tulevikus toimuva sündmuse väljendamiseks, näiteks Jaan ehitab endale suvila. Olevikul puudub tänapäeva eesti keeles tunnus. Keeles on säilinud siiski morfeemid, mida võib pidada ajalooliseks oleviku tunnuseks: oleviku kesksõna tunnus v, ainsuse 3. pöörde tunnus b, mitmuse 3. pöörde tunnuses vad sisalduv va ning umbisikulise tegumoe tunnustes takse, dakse ja akse sisalduv kse. 40. Lihtminevik e imperfekt, iseloomustus ja näited. Lihtminevik ehk imperfekt on kindla kõneviisi minevikuaeg, mis väljendab tavaliselt seda, et tegevus eelneb kõnehetkele ja vaatlushetk langeb kokku sündmushetkega. Lihtminevik on kõige tavalisem jutustamise ajavorm, näiteks:
Laps hakkab muutma sõnade järjekorda lauses vastavalt vajadusele (Smith 2008:346) Logopeed Margit Aid ütleb, et laste kõne on seotud tegevusega ja sellega, mis haarab hetkel lapse tähelepanu. Lapsed viitavad oma ütlustes üldisele tegevuskavale, samuti tulemustele. Lapsed viitavad ka tulevikusündmuste, mis toimuvad varsti. Seega laste kõne on seotud kontekstiga siin ja praegu. Lapsed hakkavad väljendama oma lausungites siin ja praegu toimuvat sündmust, st hakkavad kasutama oleviku vormi nt kutsa sööb Esemed on ikka veel lapse huviorbiidis. Laps hakkab arvestama eseme omadusi, nt värvus, suurus, kuid laps ei suuda veel kahte omadust korraga arvestada. Nüüd veedab laps palju aega esemeid kõrvutades ja sorteerides tajumusliku sarnasuse alusel. Ilmuvad uued sõnad, nt suur Samuti ilmuvad värvust ja vormi märkivad sõnad. Selles eas õpib laps kirjeldama sündmusi, tegevuspaiku, edastama oma kavatsusi ja mõtteid (Smith 2008:346).
tegelased, tunduvad Jaan ja Margit tavapärasemad, vanatädi aga mõtteliselt kättesaamatu, lausa põhjatu ja kaasajale arusaamatu tegelane. Jaani ja Margitit valdab tädi juures põhjatu, mõttetult hirmutav informatsiooni ning sündmuste tulv, millega nad ei oska suurt midagi peale hakata. Õigemini üteldes on nad jõuetud, olenemata sellest kui palju nad keeristormi ohjata püüavad. Ometi ei ole ka vanatädil endal lahendusi ja vastuseid, on vaid hirmutavad mälestused mis muudavad ka oleviku kurjakuulutavaks hädaohuks. Eks siis tuleb uks oleviku ja mineviku vahel lukku keerata ja võti enda tasku panna? Margiti ja Jaani tavapärane ning rutiinne elu on ühtäkki seosetuteks tükkideks rebitud. Vanatädi aga jätkab elamist oma tavapärases maailmas, neelates alla isegi võtme mis aitaks kogu elukeskkonda mõista. Kas me anname edasi kogetut ja ajalugu ainult mustvalge jadana, uppudes informatsiooni ja teadmiste massi? Kuidas meie
Teos ilma mõtteta on kui inimene ilma hingeta tühi ja igav. Nii nagu suhtleb kirjanik raamatute näol lugejatega, suhtleb ka kunstnik oma maalide, skulptuuride, ehitiste ja nikerdistega vaatajatega. Mõte ja idee moodustavad kunstiteose, elava hinge, tema tõelise sisu. Kunst on üks kahest inimkonna progressi teguritesit, mille abil inimene suhtleb. Sõnad, mille kaudu inimene suhtleb mõttega ja kunst, kus inimene suhtleb nii mineviku, oleviku kui ka tuleviku moodustavad terviku. Kunsti abil me suhtleme. Mikk Tehvan 11B.
tundeline Romantilise mõtte tekkepõhjuseks oli pettumine Prantsuse revolutsioonis Kunst sai väljapääsuks argielust ning huvi kultuuri vastu oli väga suur Ühiskond rõhutas üksikisikut nagu ei iial varem Sümpaatia rõhutute vastu, huvi lihtrahva ja laste vastu Usk inimesse ja tema saatusesse on seotud just selle ajastuga TUNNUSED Tunded olid mõistusest tähtsamad Põgeneti oleviku eest Tunti huvi mineviku vastu Loodustemaatika Läbivaks teemaks oli üksindus Claude Monet "Jalutuskäik" VÄLJENDUSVAHENDID Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalsus Meloodia muutus väga laulvaks Harmoonia muutus keerukamaks Hakati kasutama rahvamuusikat Edouard Monet "Pillimängija" 1866 UUED MUUSIKAZANRID
"Käbi ei kuku kännust kaugele" jms. 2) Sotsiogeeniline teooria - miljöö ja kasvatus määravad kõik isiksuse kujunemisel 3) Fenomenistlikud käsitlused - isiksus on omaette fenomen ja ei sõltu ühiskonnast ega teistest inimestest Tänapäeval: Bioloogiline faktor on eeldus, mis arendatakse elu käigus välja sotsiaalselt soodsates tingimustes (50/50) Inimene on bio-sotsiaalne olend !!! Isiksuse struktuur: Isiksus on loomult dünaamiline struktuur, mis läheb minevikust oleviku kaudu tulevikku. Enamasti esitatakse isiksuse struktuur 3 - 4 komponendina: 1) Temperament 2) Iseloom 3) Võimed 4) Orientatsioon, suundus (VAJADUSED,HUVID,VEENDUMUSED,VÄÄRTUSED,MAAILMAVAADE,SUHTUMISED ) Bioloogiline allstruktuur: 1) Temperament 2) Iseloom 3) Psüühiliste protsesside individuaalsed iseärasused 4) Sooliste ja ealised iseärasused Sotsiaalne allstruktuur: 1) Isiksuse sotsiaalne struktuur - teadmised,oskused,harjumused,vilumused
Tekib tekstide teadlikkus. Ajalooline antropoloogia Euroopa etnoloogias: Frykman ja Löfgren ,,Culture builders:...." Kultuurikriitiline uurimus näitab, et paljud heaoluühiskonna harjumused on kultuuri produktid. Meetod, mida kasut on kontrastide meetod vaadatakse kodanlike asju vastanduse kaudu ehk tööliste. Ajalooline antropoloogia on võte, et minna rohkem detailidesse, kuidas on kujunenud struktuur ja sotsiaalsed protsessid, hoiakud jne. OLEVIKU JA MINEVIKU SUHE. Oleviku ja mineviku dialektika. Kuidas minevik aktualiseerub, kuidas ta muutub tegelikuks? Tegelikuks muutumine on internaliseeritud ajalugu. Mikrovaade väikese kogukonna põhjal suuremate järelduste tegemine. Giordano ei fänna seda perspektiivi, talle meeldib suuremõõtmelisus. Kultuuripärand 7.04 Kultuurivara, mis siirdub eelnevatelt põlvkondadelt järgnevatele
e – a, ä: silmitsämä ‘silmitsema’, valitsama ‘(välja valima); nõrk aste lihtminevikus: tõmmassin ‘tõmbasin’; tud-kesksõnas -et: ehitet ‘ehitatud’; Tingivas kõneviisis -si: õlesin ‘oleksin’; Idamurde ja kirderanniku ühisjooned Mitm 3. p -vad, -väd: õleksivad ‘(nad) oleksid’, nähnuvad ‘(nad olevat) näinud’; Käskiva kv mitm 2. p -ga, -gä: õlga ‘olge’, ärgä ‘ärge’; Oleviku ja lihtmineviku 1. p lõpp -ma, -mä (õlema ‘oleme’), 2. p lõpp -ta, -tä (õlita ‘olite’); 8 ä-harmoonia: viädä ‘viia’; Saarte murre Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Manija jne; Kihnu murrak kolmel saarel: Kihnus, Ruhnus ja Manijal; Nn. rootsipärane intonatsioon ja ö-häälik õ asemel; Häälduslikud erijooned
Fifth level vastandada, vaid proovis neid just visuaalselt siduda Aldo Rossi,, Perugia'' Postmodernism väljundid kujutavas kunstis Ainestik võetakse antiikmütoloogiast - minevikku vaatamine Vanu kunstistiile kasutades maalitakse kaasaaegseid inimtüüpe, päevakajalisi sündmusi või probleeme - mineviku ja oleviku sidumine Tsiteerimine: huvitavate pingete loomine uue ja vana vahel Postmodernism kujutavas kunstis Eriti Itaalias on kunstnikud alates 1970. aastatest hakanud maalima klassitsistlikke või klassitsismi lähedasi Click to edit Master text styles pilte Nt: Carlo Maria Mariani (Itaalia) David Second level Ligare (USA)
Ma-infinitiiv Da-infinitiiv Oleviku 1. pööre Tud-vormid 1.Lihtmineviku jaatavad vormid. 1.Lihtmineviku eitav vorm. 1.Kõik olevikud vormid (jaatavad 1.Umbisikuline tegumood; Suunama --konkreetne aeg. ja eitavad). oleviku vorm (jaatavad ja Ma - suunasin Me - suunasime Kurvastama Usaldama eitavad). Sa - suunasid Te - suunasite Näitlaused: Jaatav:Ma - usaldan Vaidlema vaielda vaidleb Ta - suunas Nad - suunasid Lapse käitumine ei Ta - usaldab Vaieldud vaieldakse Näitlaused: kurvastanud vanemaid
Peterburi ja keiser Aleksander III-le eestlaste soove sisaldava märgukirja üleandmine 19. VI 1881. 1881/2: Asutas ajalehe Olevik. Populaarne. 1881-1905, 1910-1915. 1888: Sattus vastuollu eesti rahvusliku kui ka baltisaksa poliitilise liiniga. Püüdes venestusreformide tagajärgi lugejatele selgitada esines ta nende pooldajana. Hakkas kritiseerima eestlaste rahvuslikke püüdeid ja üritusi ning oli üldlaulupidude vastu. Leht kaotas populaarsust. 1901: Loobus Oleviku toimetamisest ja astus avalikust elus tagasi lahkudes Eestist. Elas Dresdenis, hiljem Pariisis. Antisemiitlus? Vaen Tõnissoniga - "esijuut". 1916: Suri 20. aprill 1916 Menton, Lõuna-Prantsusmaa 1877: "Esimesed luuletused" (luulekogu) 18771880: "Saksa keele õpetaja" IIII (õpik) 1878: "Kooli Laulmise raamat" 1879: "Koolmeistri käsiraamat" 1883: Esimene eestikeelne maleõpik. Mõtles välja ja võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia ("male", "lipp", "kuningas" jne).
annaabi.ee 
