docstxt/13908114847223.txt
Jurist - kokkuvõte raamatust ,,Vana-Rooma inimene" (A. Giardiana (koost.). AS BIT, 2004) Õiguse (ius) tundmist peeti Vana-Roomas püsivust ning harjutamist nõudvaks intellektuaalseks valdkonnaks. Tänapäevalgi hinnatakse pea tuhandeaastast tööd, mida roomlased arhailisest Rooma vabariigist kuni 12 tahvli seaduste ning Justinianuse Corpus Iuris Civilis'eni tegid. Rooma juristid ei olnud ainult õpetlased ega targad, vaid sajandite vältel ise ka selle õiguse loojad, kusjuures nad said väga hästi aru, et tegemist on pidevalt muutuvate selgitustega. Õigusteaduse kuldajal (2 saj. lõpp eKr 3. saj esimesed kümnendid pKr) olid nad lausa Rooma loojad, aidates kokku panna Gaiuse ,,Institutsioone". Selle sama pika perioodi vältel saab vaadelda ka juristide sotsiaalse positsiooni ning mõjuvõimu muutumist. Selle järgi saab juristide tüüpe jagada neljaks. Esimene neist jääb 4. sajandisse eKr, ked võib kujutada kui arhailist preestrit. Seda iseloomusta...
Vabakslastu Kokkuvõte raamatust ,,Vana-Rooma inimene" (A. Giardiana (koost.). AS BIT, 2004) Ajaloolane Eduard Meyer on rõhutanud vabakslaskmist ning seega orjade võimalusi sotsiaalse tõusu ja vabaduse saavutamiseks. Mihhail Rostovtsevi sõnul näitab see, et ka antiikaja majandus tegi läbi kapitalistliku arengufaasi. Veyne'i järgi ei olnud enamikel vabakslastutel peremehi, tänu kellele oleksid nad saavutanud täieliku vabaduse. Nad ei olnud siiski tõelised kodanlased ega saa selleks iial. Enim analüüsitakse tuntud vabakslastut nimega Trimalchio, kellest on kujunenud justkui vabakslastute sümbol. Paljud vabakslastutest olid varem töötanud põllumajanduses ning võisid saada maavaldajateks. Samas leidus vabaks- lastuid, kes olid täiesti varatud. Sellisel ühiskondlikul tegelaskujul on vähe kindlaid kontuure, erinevalt aristokraatiast. Ühest küljest oli vabakslastu olnud ori, mida ta ei unustanud iial, ning teisest küljest on tal mitmeti mõiste...
Os Väli Nimetus, materjal Tähis Hulk Märkus a Detailid 1 Kere IG.04.00.01 1 2 Kaas IG.04.00.02 1 3 Klapi varras IG.04.00.03 1 4 Survepuks IG.04.00.04 1 5 Survemutter IG.04.00.05 1 6 Klapp IG.04.00.06 1 7 Käepide IG.04.00.07 1 8 Tihend kumm 1 9 Tihend kumm 1 Standard tooted 10 Mutter M8 x 1,25 1 15526-70 11 Seib Ø 8 113171- 68 ...
Mälestuse jäädvustamine Üks Juhan Liivi tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree. Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. Alatskivi lähedal Riidma külas avati luuletaja 100. sünniaastapäeval 1964. aastal mälestuskivi tema sünnikodu, sealse kandikoha sauna kunagises asupaigas. Looming Ehkki Juhan Liivi kirjatöid avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjanduse kaanonisse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja ja kriitikutöö mõjul. Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Raamatud ü Kümme lugu" (1893) ü "Vari" (1894) ü "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) ü "Kogutud teosed" IVIII (19211935) ü "Valitud luuletused" (1949) ü "Teosed" (1954, 1956) ü "Rukkivihud rehe all" (1964) ü "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) ü "Väike luuleraamat" (1969) ü "Sinuga ja sinuta" (1989) ü "Tuulehoog lõi vetesse"(2007)...
Teatrietenduse analüüs. Mis teeb lavastusest geniaalse komöödiatüki? Arvustuses võetakse etenduse maailm koost lahti, et seda lähemalt uurida, samas analüüsitakse ka kui tervikut. Kirjutatud on nii lavastuse tähendusest, tuues nt paralleele teise näidendiga, kui ka kunstilisest poolest (lavakujundus, värvilahendus, kostüümid, näitlejatöö jne)
1. http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/arhitektuur.htm 2. http://www.meeri.org/Tekstid/ ; ETRUSKID.doc 1. Millised ehitustehnilised uuendused võtsid Hakkati kasutama mörti kivide sidumiseks. Roomlased roomlased kasutusele? õppisid ehitama kivist kaari ning lihtsaid võlve ja kupleid ehitiste katmiseks . 2. Millist rolli mängisid ehitustehnilised oskused Linn, mis ei lagune koost, hoiab rahvast õnnelikuna. riigi valitsemisel ja kooshoidmisel? Sellepärast olid vastupidavad ja ilusad hooned tähtsad. 3. Selgita mõistet Foorum too selle kohta näide Vana-rooma keskväljak, kus asus turg ja tähtsamad templid. ja kirjelda selle juurde kuuluvat! Forum Romanum, kuhu kuulusid suured templid ja sambad, Romuluse hauale püstitatud piilar vanima teadaoleva
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus ja keskkonnainstituut Maastiku loodusteadlikud käsitlused Essee Tartu 2016 Minu arvamus maastikust ühtib Viivi Luigega, kes on öelnud, et maastik on kõik, mis inimesest väljaspool elu- või tööruumi seinu ümbritseb. Maastikusse kuuluvad ka linnud, loomad, taimed ja kivid, nii palju või vähe kui neid on. Samuti pilved, aasta- ja kellaajad, tähed ja planeedid. Arvan seda sellepärast, et ma nii näen (Luik 2001). See on kõige lihtsam ja arusaadavam tõlgendus, mille sellest raamatust leidsin. Nimelt saab kogu maapinda, millel ei asu asulaid ega suuri veekogusid minu meelest nimetada maastikuks. Kui maastikus esinevad järved või tiigid on need osa maastikupildist, kui aga on tegemist mere või ookeaniga pole maastiku näha. Kui maapinnal asuvad üksikud majad ja talukompleksid on need osa maastikupildist, kui on aga tegemist linnaga, on maapinnale rajatud ...
.....................................................................................................................................2 Siduri tööprotsess ....................................................................................................................................................2 Hõõrdsiduri põhiosad ..............................................................................................................................................2 Hõõrdsiduri koost lahtilõigatuna .............................................................................................................................4 Kuidas sidur lahutatakse ? .......................................................................................................................................4 Sidurikorvi ehitus ....................................................................................................................................................4 Mitmekettaline sidur ...
Lasti mthikud Joonmtmed- Euroopa - 1m angolaksi maades 1jalg inglise foot , 12meetrit=12tolli=1.3jardi Massimthikud ton = 1016 kg , short ton 954 kg Stoovimistegur ( stowage factor)-V(ruumala)laeva trmmis 1tonni lasti paigaldamiseks.hik on m3/t vi kuupjalg/tonn Lastiplaan __________ lastiplaan peab tagama: Meeskonna ja lasti ohutuse Lasti vigastuseta sihtsadamasse toimetamise Laeva kandevime ja mahutavuse efektiivseima kasutamine Lhima lastimise ja lossimise aja Lastiplaan koost. lasti andmete phjal arvestades: Pstuvus peab olema positiivne Peab olema tagatud optimaalne trimm Peab olema tagatud pikitugevus Mustand lastiplaan -koost. mitu peva enne laeva judmist laadimissadamasse.See vimaldab lbi mngida erinevaid varjante valides neist parima lastiplaan koost. siis kui : Kogu plaanitud last ei ole saabunud osa lastist vi lastipakendist ei vasta nuetele Lastiplaan jrjekorras: arvutatakse laeva puhas kandevime vttes arvesse reisiks vajalikud tagavarad
Artikli pealkiri. Ajaleht kaldkirjas, kuupäev (V a l l i k , Aidi 2006. Keelamine pole lahendus. Õpetajate Leht, 8.09) · Artikkel Internetis P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. Lehekülje omanik, alalehekülje pealkiri ja allika muud täpsemad andmed (kui on) (S t i p a, Tapani 2002. Süvaveekerke füüsika. - Läänemereportaal: http://www.fimr.fi/et/itamerikanta/bsds/2019.html (20.02.2008)) · Kogumik P e a l k i r i . Aasta. Koost./Toim. Eesnimed Perekonnanimed. Linn: kirjastuse nimi (Vanasõnaraamat. 1984. Koost. A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv. Tallinn: Eesti Raamat) · Artikkel kogumikus P e r e k o n n a n i m i , Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Koost./Toim. Eesnimi Perekonnanimi, Linn: kirjastuse nimi, lk ...-... (V e e r e, Kairi 2001. Eestlaste ja soomlaste stereotüüpide muutused 1990. aastatel. - Eesti ja eestlased võrdlevas perspektiivis. Kultuuridevahelisi uurimusi 20
BRITTA VAHUR näitleja Eesti Draamateatris 2006. aastast Sündinud 14. juulil 1984 Tallinnas Õppinud Lõpetas EMTA lavakunstikooli 2006. aastal (XXII lend) Töötanud Alates 2006. aastast Eesti Draamateatris näitleja Praegu mängukavas Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad Dolores, Juan Preciado ema Juan Rulfo Pedro Páramo külaline Madis Kõiv Lõputu kohvijoomine Helena Ingmar Bergman Sügissonaat Colombina; Lumivalgeke Mihkel Ulman Võluõunad ehk Naeru kätte võib surra Marie JeanClaude Grumberg Õmblejannad Rollid Eesti Draamateatris 2004 "pulloverid" Madis Kõiv Finis nihili 2004 Helena / Haldjas William Shakespeare Suveöö unenägu 2006 Sally Brian Friel Kodukoht
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond TERVISE JA HEAOLU KÄSITLUS JA SELLE EDENDAMISE VÕIMALUSED ALUSHARIDUSES Referaat Tallinn 2016 SISUKORD Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1. Lapse õigus tervisele ja heaolule ........................................................................................ 4 2. Tervise käsitlus ................................................................................................................... 5 3. Heaolu käsitlus .................................................................................................................... 6 4. Tervist edendav lasteaed ...................................................................................
Kolmnurkade lahendamise ülesandeid riigieksamitelt lahendused (koost 2010) 2003 I 2003 II 2005 lisa 2006 I 2006 II 2008 I 2008 II 2009 I 2009 II vastused on 0,19 km ja 0,91 km
suur tuumakatastroof. Nimelt paiskas tsernobõli tuumajaamast õhku radioaktiivset saastet. Katastroofi tagajärjel oli palju hukkunuid ja kannatanuid. Tsernobõli tuumakatastroof tõi suurt majanduslikku kahju NSV-Liidule. Sellest ajast hakkas NSV-Liit lagunema! Aastal 1985 tuli Nõukogude Liidu kommunistliku partei (NLKP) peasekretäriks ehk riigipeaks Mihhail Gorbatsov. Teda peetakse NSV- Liidu "lagundajaks", sest tema valitsemisajal lagunes Impeerium koost. Kuna juba kaheksakümnendatel oli NSV-Liit lagunevas seisus, proovis Mihhail Gorbatsov erinevaid võtteid, kuidas impeeriumi päästa. Üks neist oli osaline sõnavabadus, mis tähendas, et kodanikud ei saanud enam oluliselt karistada, kui NSV-Liitu, riigipead vms sellist solvasid. Selle abil tekkis Eestlastel hea võimalus liikuda iseseisvumise poole. NSV-Liit üritas jätta muljet, et Eesti on impeeriumi osa, sest Eesti on seda ise tahtnud ja keegi ei tohtinud ka vastupidist väita
Tartu täiskasvanute gümnaasium 10 C KLASS ÕPPEAASTA 2011/2012 REFERAAT Heino eller (1887-1970 ) TARTU 2011 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 Heino Elleri Elust..........................................................................................3 Lapsepõlv, St. Peterburg .............................................................................3 Heino Eller Tartus .....................................................................................4 Heino Eller Tallinnas .................................................................................4 Heino Elleri Loomingust ..................................................................................5 Viiuli- ja klaver...
taimenimetused" (1993), Hella Keema ,,Tartumaa saja-aastaste jutud" (1995) 2 Järgnev ülevaade ESi murdetegevusest põhineb Emakeele Seltsi aastaraamatutes 35 47 ilmunud aastaülevaadetel, mille on kirjutanud ESi teadussekretärid Mart Meri (1992 1996), Tõnu Tender (19972000) ja Asta Õim (2001). 202 ja ,,Võru keel" (1997), Theodor Saare ,,Kihnu raamat" (1998). Praegu on töös väljaanne ,,Kultuuripeegel murdekeeles" (Võru murdetekstid, koost. Mari Must ja Eevi Ross). Seltsi viimaseks suurprojektiks on kõrgkooliõpikukski mõeldud monograafia ,,Eesti murded ja kohanimed" (2002; autorid Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg, toim. Tiit Hennoste). Tallinna Pedagoogikaülikoolis on läinud kümnendil murretega tegeldud tagasihoidlikult. Seal pole praegu tööl oma murdeuurijaid ega -õppejõude, viimastel aastatel on murdeid õpetanud EKI vanemteadur Jüri Viikberg. TPÜ
MAIT MALMSTEN MAIT MALMSTEN sündinud 6.september 1972 Viljandis 1990. aastal Tallinna 13. Keskkooli 1994. aastal Eesti Muusikaakadeemia Kõrgema Lavakunstikooli 1993. aastast Eesti Draamateatri näitleja Rollid Eesti Draamateatris 1992 Eugen Morris Jerome, Sõdur N. Simon Biloxi Blues 2000 Orin H. Ashman Väike õuduste pood 2004 Romeo William Shakespeare´i sõnadele Julia 2009 Luule lugeja koost. Priit Pedajas Arbujad 2012 Leo Katz David Edgar Nelipühad 2012 Alain Reille Yasmina Reza Hävituse ingel 2013 Aleksandr Herzen Tom Stoppard Utoopia rannik. II osa. Laevahukk Rollid mujal 1992 Unimüts Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi Mänginud telelavastustes Mänginud filmides Click to edit Master text styles Second level Mait Malmsten Third level
Eilart. Tallinn, 1974. Eesti taimede määraja. Toimetanud M. Leht. Tartu, 1999. Henno, O. Puude ja põõsaste välimääraja. Tallinn, 1995. Kask, M., Kuusk, V., Talts, S., Viljasoo, L. Metsa- ja niidutaimed. Tallinn, 1978. Kask, R. Eesti mullad. Tallinn, 1996. Kask, R., Tõnisson, H. Mullateadus. Tallinn, 1987. Kõlli, R., Lemetti, I. Eesti muldade lühiiseloomustus. I. Normaalsed mineraalmullad. Tartu, 1999. Laas, E. Dendroloogia. Tallinn, 1987. Metsamajanduse alused. Õpik kõrgkoolidele. Koost E. Laas, V. Uri, M. Valgepea. Tartu, 2011. Lõhmus, E. Eesti metsakasvukohatüübid. Tartu, 2004. Metsabotaanika. Koostanud E. Saarva. Luua, 2000. Käsikiri Luua Metsanduskoolis. Kättesaadav www.luua.edu.ee/pildid/Metsabotaanika.doc http://ebookbrowse.com/metsabotaanika-doc-d20427818 Metsaomaniku käsiraamat. Koostanud V. Aitsam. Erametsakeskus, 2012. Mullateadus. Õpik kõrgkoolidele. Koostanud A. Astover. Tartu, 2012. Muld. Koostanud I. Rooma. Kättesaadav http://www.ut
Kristi Viiding. Loomingu Raamatukogu. Tallinn 2007, lk.23, 57-58. 3 Elise C Otte. Scandinavian History. Macimillan and Co. London 1894, lk.2. http://books.google.ee/books? id=tyjwqDwyVQUC&printsec=frontcover&dq=scandinavian+ +history&source=bl&ots=WhmAiiqSLW&sig=7Oc5wDp8e1663vh3RKHSsoBJtQ0&hl=et&ei=Nt_nTL- dD8aSOsSbudIK&sa=X&oi=book_result&ct=result&resnum=9&ved=0CGUQ6AEwCA#v=onepage&q&f=fals e 4 Samas, lk.3. 5 Lennart Meri. Hõbevalge: reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest. Koost. ja toim. Urmas Sutrop, Mart Meri. Eesti Päevaleht: Akadeemia. Tallinn 2008, passim. 1 Skandinaavia maadeks loetakse tänapäeva Norrat, Rootsit ja Taanit; Skandinaaviaks peetakse maid kus kõneldakse põhjagermaani6 ehk skandinaavia keeli, sellest lähtuvalt tuleks lisada eelnevatele veel Island ning Fääri saared. Etnilisest seisukohast on küsimusele vastamine keerulisem, sest tegu on geneetiliselt kireva
Talveüleelamine Talveüleelamisega probleeme pole, kuid poegi ohustavad pehmed talved. 9. Huvitavat: Teadlased on avastanud, et hülged kasutavad vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Erinevalt delfiinidest ja vaaladest sünnitavad hülged maismaal. Hüljestele liiga lähedale sattudes võivad nad hammustada. Kasutatud kirjandus: • www. bio.edu.ee • www.looduspilt.ee • „Eesti elusloodus“. ( 2005 ). Koost. Kuresoo, R., Relve, H., Rohtmets, I. Kirjastus: Varrak. Tallinn .
(generaator, kompressor) – milledes mehhaaniline töö muundatakse meile vajalikuks energia liigiks. 3) töömasinad - millede abil toimub töödeldava materjali või eseme omaduste oleku, kuju või asukoha muutmine (masinautomaadid – operatsioonid sooritatakse vastavate mehhanismide poolt ilma inimese kaasabita ja kus inimese ülesanne piirdub ainult tehtava töö kontrollimisega) 3. Masina struktuurskeem. Koost – koostamisühik, mis koosneb vähemalt kahest omavahel liikuvalt või liikumatult ühendatud detailist. Detail – elementaarne masina osa, mis on valmistatud ühes tükis ilma koosteoperatsioone kasutamata. Masin mehhanism koost detail, detail mehhanism koost detail, detail 4. Ehitusmasinate ajaloolised arengu etapid. I etapp –algdaatum määratlemata, ilmuvad raskemaid
Vali üks või enam vastust. a. Rz b. Rt c. Rw d. Ra Milleks kasutatakse plasmatöötlust? Vali üks või enam vastust. a. Lehtmaterjali lõikamiseks b. Detailid lihvimiseks c. Detailide painutamiseks d. Soonte töötlemiseks Lõikamine jaguneb... Vali üks või enam vastust. a. Keemiline b. Elektrooniline c. Termiline d. Mehaaniline Mis valmib lõikamise tulemusena? Vali üks või enam vastust. a. Valmisdetail b. Koost c. Toorik see ka õige Millisele operatsioonile järgneb avardamine? Vali üks vastus. a. Hõõritsemisele b. Puurimisele c. Kammlõikamisele Lasertöötluse eelisteks on... Vali üks või enam vastust. a. Mehaaniliste omaduste paranemine b. Kõrge töötlemistäpsus c. Kiire töötlemiskiirus d. Töödeldavate materjalide hulk
ksitlevat ppetd arsti- ja igusteaduskonna lipilastele. Tartu likoolis ttas ta viis aastat. Pidi lahkuma sealt seoses venestamise algusega. Emil Kraepelin avaldas Tartu perioodil pshhiaatria pperaamatu (1887) kahes vljaandes, hiljem ksiraamatu, mis ilmus paljudes vljaannetes ja tlgiti mitmesse keelde. Ta ttas maailma esimeses eksperimentaalpshholoogia laboratooriumis W. Wundti juures. Kraepelini hilisemast telust on silmapaistev 1902. a alanud koost A. Alzheimeriga, kellega koos identifitseeriti Alzheimeri tbi.
arvestatakse: 1) töötaja ülesandeid; 2) süü astet (hooletus, raske hooletus); 3) töötajale antud juhiseid; 4) töötingimusi; 5) töö iseloomust tulenevat riski; 6) tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist; 7) töötaja töötasu; 8) tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks; VIIDATUD ALLIKAD Õiguse alused. (2009)./ Koost. A.Kiris, P. Nuuma, A. Kukrus, E. Oidermaa Tööõigus. Elektrooniline riigi teataja
Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärk on kasutada praktikas erialatundides omandatud teadmisi. Nendeks erialatundideks on metsatüpoloogia, mullateadus, alustaimestik ja metsapuuliigid. Töö seisneb kahe erineva puistu kirjeldamises ja kasvukohatüübi määramises. Üks kirjeldus koostati arumetsa ja teine soometsa kohta. Arumetsa proovitükk asub Harjumaal, Vasalemma vallas, x kinnistul. Katastritunnus 86801:001:xxxx ja kaeve koordinaadid N: x E: x on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub peaaegu tasasel alal. Maaüksus, millel proovitükk asub, jääb Tallinn- Riisipere raudtee ja Vasalemma paekivimaardla vahele. Soometsa proovitükk asub Harjumaal, Keila vallas, riigimetsas. Katastritunnus 29501:001:0261, kvartali nr CE260, eraldis 16 ja kaeve koordinaadid N: 6567441 E: 519372 on võetud Maaameti geoportaalist. Kättesaadav http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis. Proovitükk asub tasasel madalal a...
Tuuba, kui üks meestekeskne instrument Kõikidest instrumentidest orkestris, on tuuba ilmselt kõige laialdasemalt tuntud just oma suure kere ja madala tämbri poolest. Tuubal on väga eriline osa orkestris (eriti puhkpilliorkestris), ta ei saa mängida küll kõige põnevamaid osi, kuid kui ei oleks bassiliini, laguneks kogu teos koost. Oma suuruse ja jõulise tämbri poolest on tuuba väga stereotüüpne instrument. Tavaliselt, kui inimesed mõtlevad tuuba peale, siis nad manavad oma silme ette pildi, kus mängija on pahatihti ülekaalus ja kindlasti meessoost. Selles mõttes võib see ettekujutus õigustatudki olla, sest tuuba on tõesti suur ning kohmakas pill ja vajab inimest, kes seda ka mängida ning kanda suudaks. Naissoost tuubamängijaid ei ole ma Eestis veel kohanud, kuid arvan, et mõnigi
Selgsõudur Notonecta glauca Britta Sims KELA II Taksonoomia Klass: putukad Selts: nokalised Alamselts: lutikalised Sugukond: selgsõudurlased kehaehitus Iminokk uhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Punased silmad e mas tase Tagajalad aerutaolised Neljas tase Viies tase Esijalad lühikesed ja tugevad Tiivad Õhumull iseärasused ~1,6 cm pikkune Pruunikas keha, punased silmad Iminokk Õhumull vee all ujumiseks Ujub selili ("paadimees") Sülg mürgine elupaik Levinud Euroopas, PõhjaAmeerikas, PõhjaAafrikas, Siberis, Indias Tiigid, järved, kraavid, kanalid Valmikud lendavad tiikide vahel Ujuvad veepinnal Kõnnivad maapinnal Tegutseb aastaringselt Millest toitub Kõik, mis on lähedal ja piisavalt väike Vastsed Teised ...
My dream destination : Italy Kerli Koost MJK14 Facts about Italy ● Italy is apart of Europe ● The capital city is Rome ● The population is 60.92 million (2012) ● Official language is Italian What is Italy Known For? ● Many monuments ● Great tourist attractions ● Culture and Art ● Fine Food ( largest producer of wine) ● Fashion (Armani, Gucci, Versace) Famous Landmarks ● Leaning Tower of Pisa ● Canals of Venice ● Roman Colosseum ● Santa Maria del Fiore ● Duomo Church Leaning Tower of Pisa ● In Italian the Leaning Tower of Pisa is Torre Pendente Di Pisa. ● Located in the Piazza Dei Miracoli ● Freestanding bell tower ● Took 344 years to build, beginning in August 1173. ● Started to lean during construction because the foun...
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
Folkloristika alused. Kordamisküsimused 2014/2015. 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. Vanavara, ka vana vara- termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a., propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku) Rahvamälestused- käibesse tõi termini 1870.aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor- termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a., Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna Rahvaluule- eelmise tõlge, termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis ,,Sõnakene luuldest" Folkloor=rahvaluule, omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel Pärimus- kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt ...
Kuressaare Gümnaasium KATASTROOF Luulekava Kuressaare 2009 On sügisõhtu. Nagu noad torgivad õhku (2:169). Rahutus (2:37). Varjuliste puie all, suurte, pakse puie all (3:60) maja väike nigu pott, seepoolt pimme, väläst ahk (1:86). Sammelkatus, keskelt lomm, vaotab varsti hoone koost (3:61). Siis haaras teda öö (2:195), mustad pilvedehärjad (2:174), (oh kuramus!) (3:60) ja sünnib katastroof (2:44), jättes maha vaid rusud (2:182). Lännu kõik, mis hoiet seni hoole nink auga (1:44). Armu ei heida ta (2:46). Et maa päält kaop lust ja naar (1:49) jääb siiski eluraas (2:44). Ei ole emä süamele rõõmu saamist ei tule poig, ei temä tule (1:43). Rahutus. Ra-hu-tus (2:37). Rõõmus paar kaep mütsu veere alt nigu pääsukese kaarte alt (1:26).
Kirjanduse Viktoriin koost. Kristiina Rattasepp Kirjanduse viktoriin (uue kirjandusõpiku kohta 8 kl. lk. 53-57) Tekst: " Näha nähtamatut" 1.Mis ajast kuulutati peategelane nähtamatuks? 2.Kas mees oli päriselt nähtamatu? 3.MIs oli mehe kuritegu? 4.Mis kinnitas mehe nähtamatust? 5.Mis oli karistus nähtamatuga rääkimise eest? 6.Kuidas pääses mees kaktuseaeda? 7.Kuhu läks mees oma nähtamatuks olemise esimesel õhtul? 8.Miks ta sealt lahkus? 9.Mis ohud varitsesid nähtamatut sõiduteel? 10.Kirjelda mehe haigust! 11.Miks ei tulnud arst meest ravima? 12.Mida mees varastas? 13.Mida tegi mees hullumeelsetel hetkedel? +nimeta teadussaavutusi, mida jutus kirjeldatakse! +kirjelda ja joonista aastal 2104. välja mõeldud ja kasutusele võetud saavutusi (6 erinevat) 1.Alates 11.maist 2104 2.Tegelikult ta ei olnud nähtamatu, talle pandi otsaette kurja...
halogeeni aatomid ( fluoro, kloro, bromo,jodo)Näit. CH3-CHCl2- 1,1-dikloroetaan, CH2Cl-CHC2Br-1-bromo-2-kloroetaan.Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähtis.kohanumbriga. Asendusnomenklatuur- org.ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati.Lihtsamate halogeeniühendite puhul võib kasutada ka funktsionaalnomenklatuuri- org.ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koost. Tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest.Selle järgi moodust.halogeeniühendi nimi süsivesinikrühma nimetusest, millele lisat. fluoriid, -bromiid, -kloriid,-jodiid Näit. CH3CH2Br-bromoetaan e. Etüülbromiid, CH3CHClCH3-2-kloropropaan e-isopropüülkloriid.Ahelaisomeeria- tuleneb süsiniku aatomite vaheliste sidemete erisugusest järjestusest süsinikahelas.Asendiisomeeria-
- suurus sõltub võimsusest, ei pruugi mahtuda valgusti sisse! - saadaval piiratud võimsustega (kuni 25W) - ei ole niiskuskindel - ei ole reguleeritava valgusega Kus TASUB kasutada säästulampi Säästulamp annab suurt kokkuhoidu kohtades, kus ta peab põlema palju tunde järjest, näiteks trepikojas või õuevalgustites. Ta on väga praktiline kohtades, kus lambivahetus on mingil põhjusel raskendatud (valgusti asub kõrgel või käib raskesti koost lahti). Näiteks on olemas veekindlaid valgusteid, mida avatakse vaid erilise võtmega. Kus EI tasu kasutada säästulampi Säästulampi ei tasu kasutada ruumides või valgustites, kus on oht tema purunemiseks, näiteks madalal asetsevates lahtistes valgustites vms. Samuti ei ole praktiline kasutada säästulampi näiteks WC-s, kus arvukad lülitused võivad tema eluiga vähendada. (ei kehti kallimate lampide kohta!)
Infotehnoloogia kodutöö 1. Milline on Sinu senine kogemus infotehnoloogia kasutamisel õppetöös? Arvan, et minu senine kogemus infotehnoloogia kasutamisel õppetöös on olnud üpris hea. Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks. Oma lasteaiaõpetajast ema kõrvalt olen näinud, kuidas tema teeb tööarvutis nädalakavasid, laste iseloomustusi, laste isiklikke arendukavasid ja ka koolivalmiduse kaarte ning palju muud. Veel suhtlevad õpetajad lastevanematega meilitsi või facebooki suletud grupis, kus saavad ka pilte jagada nädala tegemistest. 2. Millised võimalused on infotehnoloogia kasutamiseks õppetöös? Millisel eesmärgil neid võimalusi võiks kasutada. Igal lasteaial on erinevad infotehnoloogia kasutamise võimalused õppetöös kuid usun, et enamustes lasteae...
Elu on lühike. Üks vale samm ja olemus muutub kaduvuseks. Keegi ei tea ette, millal elutee lõpeb ja kõik kaob. Ei ole mõtet raisata aega kellegi vihkamisele. Inimesel on olemas pere, kodu, auto, raha, sõbrad. Kui inimene sureb, on ta pere ja sõprade mälestustes. Aga teda ennast pole, ta on olevikust minevikus. Inimesel pole surnuna midagi auto ja rahaga peale hakata. Unenägu on näiliselt nii tugev ja tõeline, kuid siiski kaduv, et võib igal hetkel koost laguneda. Kuid isegi unenäos peab leiduma mingi olemus, mis on tõeline. Kõige väärtuslikum on meie endi olemus. Kui riigis on rahu, siis on inimesed õnnelikud. On olnud palju jõhkraid sõdu, aga me oleme selle üle elanud. Kui peaks toimuma uus sõda, siis pole inimestes miski endine, millega oleme harjunud. Peaksime elama enda südame järgi, mitte teiste soovide järgi. Peaksime julgema enda tundeid väljendada. Tihti on nii, et
Emil Kraepelin (15. veb.1856 � 7. okt.1926) oli saksa ps�hhiaater. (v�iksid palun pildi ise lisada, ei saanud miskip�rast copyda) 2.slaid Emil Kraepelini peetakse kaasaegse ps�hhiaatria ja ps�hholoogia rajajaks. T�nap�evane ps��hikah�irete klassifikatsioon p�hineb Kraepelini kirjeldatud s�steemil. Ta oli esimene, kes oli avalikult vastu barbaarsele patsientide kohtlemisele. Kraepelin t�i esmakordselt ps�hhiaatriasse s�mptomite, s�ndroomide ja haiguste diferentseerimise haigusn�htude avaldumise erinevate tasanditena. 3.slaid Pealkiri: suurimad teened ps�hhiaatrias Selle demonstreerimine, et vaimuhaigustel, sarnaselt somaatiliste haigustega, on oma kindel kulg. Sarnaselt muude haigustega p�hjustavad vaimuhaigusi p�rilikkus, organi puudulikkus, metaboolsed muutused v�i endokriinsed protsessid. Vaimuhaiguste klassifikatsiooni loomine, mille kohaselt jagunevad k�ik vaimuhaigused kolme suurde r�hma: maniakaaldepressioon, paranoia ja dement...
Bakterite t�htsus htsus Kodut�htsus �htsus 19.5: Vasta �htsus lk 110-117 1. kes on ts�htsus anobakterid? ehk ts�htsus anoprokar�htsus oodid ehk sinivetikad ehk sinikud on peamiselt vees elavate bakterite h�htsus imkond. Ts�htsus anobakterid on autotroofid, energiat saavad nad valdavalt fotos�htsus nteesi teel. 2. Milline on bakterite roll looduses? Bakterite roll looduses on v�htsus ga t�htsus htis.Bakterite k�htsus ige t�htsus htsam roll looduses on srunud organismide lagundamine 3. Too n�htsus iteid bakterite s�htsus mbioosist teiste organismidega. Mullas elavad bakterid on olulised l�htsus mmastiku aineringes.L�htsus mmastiku siduvad bakterid liidavad l�htsus mmastikule vesiniku,muutes selle ammoniaagiks. Liblik�htsus ieliste hulka kuuluvad taimed teevad l�htsus mmastiku paremaks omastamiseks bakteritega koost�htsus �htsus d,moodustades juurem�htsus garaid. 4.Millist kasu toovad bakterid inimesele? Inimese maos elab umbes...
Neile on olemas lihtne lahend. Tuleb küsida kahtlase sõna kohta küsimus. Küsimuse kes korral tuleb kirjutada j ning ilma siis, kui küsimuseks mida teha. Teadma peaks ka seda, et eesti keelsetel sõnadel puudub tähejärjend üi. Kasutatakse hoopis hüüa, püüa, lüüa, süüa, tüüakas. 8 Kirjandus Erelt, Tiiu 2004. Need rasked võõrsõnad.- Keelenõuanne soovitab 3. Koost. Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 123-132; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/voorsonad.html Mund, Argo 2004. Kimpus omasõnade õigekirjaga. - Keelenõuanne soovitab 3. Koost. Maire Raadik. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, lk 137-145; http://www.eki.ee/keeleabi/artiklid3/omasonad.html 9
ANDEKA LAPSE TUNNUSED Andekust on keeruline defineerida. Lindgren ja Suter (1994) käsitlevad andekatena lapsi, kes oma väljapaistvate võimete poolest suudavad saavutada silmapaistvaid tulemusi. Andekad lapsed kuuluvad erivajadustega laste hulka, sest nad vajavad oma arengupotensiaalide realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist (Häidkind, Kuusik 2009). Viimastel aastakümnetel ei peeta andekuse põhinäitajaks enam intelligentsuskvooti (IQ), vaid rohkem tähtsustatakse loovust: mõtete voolavust, originaalsust, probleemi nägemise võimet (Sikka 2002). Kui lapse intelligentsuskvoot (IQ) on 120 – 130, siis hinnatakse ta andekaks (Sepp 2010). Selleks, et saada mitmekülgsemat hinnangut, on peale intelligentsustestide ka spetsiaalsed skaalad, mille abil andekuse omadusi välja selgitada arvestades lapse psühholoogilisi omadusi ning edukust ja võimeid eri valdkondades. Süsteemseks mudeliks andekate õpilaste identifits...
ÜHISKONNA ARENG Ühiskonna arengut iseloomustatakse järgmiste tunnuste alusel: 1. valitsemise järgi diktatuur ja demokraatia 2. majanduse ja tehnoloogia arengu järgi industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond 3. sotsiaalse võrdsuse ja õigluse põhjal heaoluühiskond 4. sotsiaalfilosoofid jaotavad ühiskonna modernseks ja postmodernseks Tööstusühiskond algas Inglismaalt tööstusrevolutsiooniga, Postindustriaalne ühiskond 19. sajandi lõpust, infoühiskond 20. sajandi keskpaigast, teadmusühiskond 1970.aastatest (muidugi arenenud riikides). Modernne ühiskond 20.sajandi algusest, postmodernne 1970.aastatel Tööstusühiskonna põhijooned: · esikohal tööstuslik tootmine · konveiersüsteem - fordism · aja otstarbekas kasutamine (aeg on raha) · ratsionaalsus vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas bürokraatia ja kirjalike normide tähtsus ...
Viitamisjuhend Raamat/monograafia (ühe ja mitme autoriga) Tervikteoste (raamatute) puhul esitatakse järgmised andmed: Autor(id) (ilmumisaasta). Pealkiri. Trükikordusandmed. Ilmumiskoht: Kirjastus. Kui raamat on korraga mitmes kohas välja antud, siis märgitakse esimesena nimetatu. Kirjastus eraldatakse ilmumiskohast kooloniga. Kirjastuse nimes ei kasutata lühendeid ega jutumärke. Lehekülgede arvu märkimine raamatute puhul ei ole vajalik. Nt: Kera, S. (1989). Õpilaste tegevus isiksuse kujundajana. Tallinn: Valgus. Artikkel trükitud väljaandes Artikli kirje koosneb kahest põhiosast: andmetest artikli ja andmetest väljaande kohta, milles artikkel on avaldatud. Artiklid kogumikus. Artikli autor. Ilmumisaasta sulgudes. Artikli pealkiri. Nt: Paats, M. & Tiko, A. (1999). Lääne-Virumaa koolinoored ja huvitegevus. Artikkel elektroonilises väljaandes Artikkel, mis on ainult Internetis ilmuvas ajakirjas: Sillick, T. J., & Schutte,...
veoloomana, karjakasvatuse arenedes karjahoidjana. Koera kui liigi bioloogiline plastilisus on vimaldanud aegade jooksul aretada le 500 kehaehituselt ja vrvuselt erineva tu. Otstarbe jrgi liigitatakse koeratuge jahi-, t- ja seltsikoerteks. Koera rakendamist nii paljudel elualadel vimaldavad tema kiindumus inimesse, hea haistmine, kuulmine, ngemine, vastupidavus, kaitse- ja jahiinstinkt ning hlbus dresseeritavus Koera koost inimese majapidamises on kestnud vga ammu. Nagu ka teised koduloomad plvneb ka koer metsikutest eellastest. Alles viimase paarisaja aasta kestel on paljud loodusteadlased (G. Buffond, P. S. Pallas, K. Linn jpt) uurinud koera plvnemist. Tugevaks tukeks koera eelajalooliste vormide uurimisel koera jnuste leidmine 1861 aastal veitsis ja Trioolis avastatud kiviaegsete inimasulate vljakaevamisel. Leitud koer nimetati soo - ehk turbakoeraks (Canis familiaris palustris).
Arvestuse liigid. Finants- arvestus. Juhtimisarvestus. Kuluarvestus. (1, lk. 9-13) Majandusarvestus on maj.info identifitseerimise, hindamise, töötlemise ja edastamise protsess eesmärgiga võimald. info kasutajatel langet. juhtimisotsuseid. Maj.arvestus kui infoprotsess hõlmab: · kogumist, identifitseerimist, mõõtmist ja hindamist, · vastava info registreerimist, töötlemist ja kokkuvõtmist, · maj.tegevuse kohta aruandluse koost. (rp. ja e/v sisesed aruanded), · aruannete interpreteerimist anal. käigus e/v siseste ja väljaspool tehtavate otsustuste tarvis. Maj.arvestus on infoprotsess, millel on oma infotarbijad, kes jaotuvad e/v välisteks ja sisesteks in- fotarbijateks. Sõltuvalt infotarbijate huvist on nende suhe e/v maj.tulemustesse erinev. Väliseid infotarbijaid (aktsionärid, võlausaldajad, riigiametid jne.) huvitab e/v kui terviku kohta käiv info, mida võimaldab finantsarvestus.
Sisukord Maatriks 2 Komposiitmaterjali maatriks 2 Plastmaatriks 2 Termoreaktiivsete maatriksvaikude üldiseloomustus 3 Epoksüvaigud 3 Epoksüplastid 6 Multifünktsionaalsed epoksüüdid 7 Epoksüvaigu kõvendid 8 Reagendid 8 Katalüsaatorid 8 Modifikaator 9 Kasutatud allikmaterjalid 10 Maatriks Maatriks annab materjalile vormi, monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise armatuuri elementide (kiudude) vahel. Maatriksi koostise järgi eristatakse komposiitmaterjale järgmiselt: metallmaatriksiga (MMKM), sh ka dispersioontugevdatud ja pseudosulamid, plastmaatriksiga (PMKM...
sotsiaalkindlustuse ssteem. 1951. aastal slmiti USA ja jaapani vahel julgeolekupakt, mille alusel on jaapani territooriumil usa sjavebaasid. 1960. aastal muutusid jaapani ja korea vahel suhted normaalseks. 1950. aastail slmis jaapan vastavad lepped mitme kagu- ja luna- aasia maaga. 1950-1960- terav vastasseis USA ja hiina vahel. 1970 aastal suhted usa ja hiina vahel mnevrra soojenesid. prast seda hakati arendama hiina-jaapani koostd. tnapeval on hiina-jaapani koost tihe ja thus. 1956-lpetati jaapani ja nsvl'i vahel sjaseisukord, slmiti diplomaatilised suhted, aga rahuleping ji allakirjutamata. jaapani muutumine majanduslikuks suurriigiks sai vimalikuks tnu uuele maailmavaatele, mis tekkis prast II MS. jaapan loobus samuraide e kutseliste sjameeste phimtteist, aga silitasid traditsioonid(krge tkultuur, distsipliin, vanemate ja lhedaste ausatmine jms). ida ja lne sntees-ppimine USA'lt ja Lne-Euroopalt edukat majandamist.
*1917 moodustati ka rahvusveosad. Enamlaste(bolsevike)riigipre '1917 24.okt toimus oktoobrirevolutsiooon *vim lks Eestis J.Poskalt eestimaa nukogude titevkomiteele(jaan anvelt; V.Kingsepp) *asutava kogu valimistel said enamlased 40% hltest , tnissoni ja ptsi liit kokku 29% ' OPOSITATSIOON LALALI EI SAADETUD Rahvusveosad jid alles maapev jtkas ebaseaduslikult tegevust. kpmmunismi mratlus tunnuste ja vrtuste kogumina *hiskonna ssteem mille aluseks oli harmoonia , vrdlus ja koost *pe hiskonna poole , mis letab individualismi , konkurentsi ja isekuse. kommunism vastandas ennast olemasolevatelle hiskonnakordadele * courtois "kapitalismi must raamat" , "kommunismi must raamat" Iseseisev vljakuulutamine ja saksa okupatsioon *1917 sept. hivasid sakslased saaremaa ja hiiumaa *28 nov tegi maap2eva istungi kuulutades end krgeima vimu kandjaks *maapev aeti toompeal tliste poolt laiali 1918 jaanuari asustava kogu vahevalimistel vitsid enamlased 37% enamlaste reformid
tootmisprotsessidest (naftatstus, klaasitstus jne) kuni vike- ja individuaaltootmiseni. Reeglina tulevad konkreetsed logistikaalased probleemid lahendada lhtudes juba konkreetsest tootmistegevusest. Esile vib tuua neli vimalikku lhenemisviisi logistikale: Logistika kui rakenduslik tegevus - transport, laomajandus, varustus, klienditeenindus, turundus, arvestus ja infovahetus. Logistika kui ettevtte juhtimistegevus tagab kikide juhtimisfunktsioonide eduka koost ja vimaldab paindlikku tegevust konkurentsitingimustes. Logistika kui mtteviis vimaldab mitmesuguseid logistilisi protsesse vaadelda komplekselt, omavahelistes phjus-tagajrg seostes. Logistika kui teadusharu uurib erinevaid meetodeid, kasutades logistiliste protsesside toimimist ja sellega seonduvaid nhtusi. Logistika on eelkige strateegiline juhtimine, mille abil saab parandada ettevtte strateegilist asendit ja tsta konkurentsivimet. Logistika on ettevtte kiki
õpid ise inimestelt enda ümber. Mõista neid. Mõistmine on see, mis rajaneb oskusel asetada iseennast teise inimese kohale ja võimes vaadata asju tema silmade läbi. Lihtsalt pea meeles, et ei ole ainult sina ja maailm. Kõik kukuvad, saavad haiget, nutavad, üritavad püsti tõusta ja jätkata. Aga kõigil on vaja kedagi, kes aitaks ja pakuks tuge, võib-olla oled see keegi kellegi jaoks just sina. Mitte midagi pole kerge hoida, kõik puruneb ja laguneb koost, nii ka suhted sinu ja sõprade vahel. Tihti on nii, et enne tuleb ära käia põhjas ja alles siis sa tunned, mida tegelikult hing ihkab ja mis väärts tegelikult on suhetel ja inimestel sinu kõrval. Midagi jääb ikka alles, mälestuste varju, asjad, millest on sul võimalus kasvatada midagi uut ja üles soojendada vana. Peamine on julgus jätkata. Mõtle, mille nimel sa pingutad, mõtle, palju sina oled endast valmis andma, sest oluliselt suure osa teeb iga inimene ise.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
