Näilised ja tegelikud väärtused On kahte tüüpi väärtusi ühed on näilised ja teised on tegelikud, kuid see on iga inimese enda otsustada mis on tema jaoks oluline. Mõnede jaoks tunduvad ühed väärtused näilised ,kuid teistele on need jällegi tegelikud ,sest inimesed on kõik erinevad. Minu isiklik arvamus on see ,et nooremad inimesed peavad kõige aluseks raha ehk siis väärtustavad raha kõrgelt, kuid vanemad inimesed pige väärtustavad pere. Siit tulenevalt ütleksin et raha on üks põhilisi näilistest väärtustest ,sest sul võib olla palju raha, kuid see ei taga seda ,et inimesed sind austaks ja armastaks. Pere aga on see mis jääb alatiseks inimesele toeks
Elu tegelikest ja näilistest väärtustest Kes meist poleks kordki elus mõtisklenud selle üle,mis on elus tähtis? Nii palju kui on maailmas inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Mõne jaoks on tähtis vabadus, armastus, kodumaa ja usk, teisele aga raha, võim ning edu kõiges.Kõik nad omamoodi ning ainulaadsed, kuid kas alati tegelikud või hoopiski näilised. Selle tõe peab igaüks endale isiklikult lahti mõtestama.Arusaama, millised väärtused on hinnalised talle, millised mitte. Mina leian, et tihtipeale ei väärtusta inimesed seda, mis neil juba on, vaid mõtlevad ning unistavad sellest, mis neil olla võiks. Olen tähele pannud,et ei väärtustata seda, mida vanemad meile räägivad või annavad. Vanemad on need inimesed, kes on meie kõrval, või vähemalt peaksid olema, nii heas kui halvas . Nemad vajavad ka
Elu näilised ja tegelikud väärtused Kõik inimesed on väga erinevad, meil kõigil on oma elu, arvamused ja tõekspidamised. Kuid kas igaühel tuleb elus ka mingi hetk, kus mõeldakse sellele, et mis on elus tõeline ja mis on näiline ning mööduv väärtus? Viimastel sajanditel on kõik arenenud väga kiiresti ja väga suurel määral. Tekkinud on tarbimisühiskond, mis täpsemalt öeldes tähendab seda, et kõigil on vaja palju kaupa ja teenuseid ning seda veel ka kiirelt ja pidevalt. Tahetakse olla niiöelda ''naabrist paremad'', selleks soetatakse siis uusimaid tehnikavidinaid ja kindlasti ka iga paari aasta tagant uuema mudeli auto. Minu arvates on materiaalsed väärtused väga tühised ja pealiskaudsed, tihti üritatakse enda halba iseloomu vaid nendega kompenseerida ja võidakse üritada ka rahaga võimu haarata. Kuid ilmselt need, kes jõukamad on, peavadki end väga mõjuvõimsateks ja nemad ei pruugigi iial mõelda, et kas just sellised väärtused on kokkuvõt...
pt=p+(p0-p)(1-m)t pt-p=(p0-p)(1-m)t (1-m)t= (pt-p)/(p0-p) (1-m)1=(0,71-0,5)/(0,75-0,5) m=1-(0,21/25)=0,16 Kui t=10 pt=0,5+(0,75-0,5)(1-0,16)10 pt=0,5+0,25*0,8410= 0,5437 4) Avena fatua on tuulekaera liik, Jain ja Mashall uurisid metsikute populatsioonide geneetikat Kalifornias. Üks uuritud tunnuseid oli ka lehekesta karvasus, mida kontrollib lookus, kus on kaks alleeli L ja l. Leitud genotüübisagedused on järgmised: LL 57.1% Ll 7.1% ll 35.8%. Leia tegelikud alleelisagedused ja HW tasakaalu järgi. Kas HW oodatud sageduste ja tegelike sagedused üthivad? Millist tüüpi genotüüpide sagedused on oodatust erinevad? Arvuta F-indeks, kas tegu võib olla inbriidinguga? Leitud GT sagedused: P=0,571 Q=0,071 R=0,358 Alleeli sagedused: p(L)=0,571+0,071/2=0,6065 p+q=1 q(l)=0,358+0,071/2=0,3935 Ootatud GT sagedused HW järgi: p2=0,36784225 p2 +2pq+q2=1 2pq=0,4773155
evolutsioonist. Praegune generatsioon on arvutitega tihedamalt seotud, kui ükski teine. See teeb meist virtuaalmaailma esimese testgrupi. Kuid kas interneti olemasolu on meid juba muutnud? Internet annab võimaluse olla minaise – irooniline? Me vaatame arvutist pilte modellidest ja mõtleme, et tahaksime nii head välja näha kui nemad näevad pärast fototöötlust esikaanel. Me teeme pilte ja kirjutame oma elust, kuid pidev negatiivne kommentaaride voog lukustab meie tegelikud mõtted endisse, sest negatiivsus on miski, mida kõik üritavad iga hinna eest vältida. Internet muudab meid just sel ajal kui arvame, et postitame, kirjutame ja pildistame midagi originaalset, kuid tuleb välja, et too sõna on juba samal kujul edastatud ning on juba muutunud igapäevaseks nähtuseks. See on originaalsuse häving ja halli massi õitseng, sest kõik üritavad internetis näida täiesti ainulaadsed, kuid kui vaatleme asja kaugemalt, ei leia
saab potentsiaalse SKP hindamiseks kasutada alltoodud seost. Q* =F (toodang; tunnid; töötajad; elanikkond) SKP leidmiseks on kaks meetodit: A) Saadud tulu (tootmise) meetodil Q = W + rt + r + p, kus Q SKP, W töötasud ja palgad, rt üürid, r intressid, p - kasumid B) Kulutuste meetodil E = C + I + G + (X-Z), kus E - Lõpptoodetele ja -teenustele tegelikult tehtud kulutused, C Tegelikud kulutused tarbimisele, I Tegelikud kulutused investeeringuteks, G Tegelikud riigiostud, (X-Z) tegelik netoeksport Reaalne SKP - arvutatakse nominaalse SKP alusel korrigeerides viimast igaaastase hinnaindeksiga. Q = Y/P Y = PQ, kus Y nominaalne SKP, Q reaalne SKP, P - hinnaindeks. Nominaalne SKP - arvutatakse igal aastal kehtivates hindades. SKP Inflatsioon Tööjõu produktiivsus
Perekonna kuueelarve Kavandatud Tegelikud kulud kulud kokku kokku Vahe Kavandatud kuusissetulek 6 047 kr 5 653 kr 394 kr Sissetulek 1 Sissetulek 2 Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe Lisasissetulek
PALGAARVESTUSE TABEL 01.09 OÜ Kallis Mahaarvamised Kuu norm. Tegelikud Arvestatud Töötus- Kogumis- Töötus- Nimi Kuupalk Päevad tööpäevad palk Tulumaks kindlustus pension Kokku Väljamaks Sotsiaalmaks kindlustus 0,21 0,006 0,02 0,33 0,003
Muud äritulud - ettevõtmisega mitte seotud; majanduslik kasu välistest teguritest; Ärikasum-ettevõtte tegevusest tulenev kasum Finantstulud- ja kulud- investeeringud, raha paigutus; raha pealt raha teenimine, nt aktsiate ostmine; raha kasutamise eest tehtud maksed, nt intress Dividendid- omakapitali jaotus Tulumaks-dividendidelt ja erisoodustuselt Kuluarvestuse olemus ja põhimõtted Kasutatakse juhtimisarvestuses, et langetada juhtimisotsuseid. Tegelikud kulud on need, mis on tegelikult tekkinud. Standardkulu- see mis läheb ühe toote valmistamiseks, eeldatavasti.. spetsialist määrab need kulud Kuluhälbed- Kulu eelarved- Vara võtame lattu arvele. Läheb tootmisse, tegu kuluga. Kulutus- soetamise hetkel, enne otsustamist, kas tegu varu või kuluga Kulu arvestus- äriidee hakata tootma pehmet mööblit; 1- kulueelarve koostamine, kus kalkuleerib plaanilised kulud;2-kulude tekkimise hetk, reaalsed kulutehingud; 3- toodete
eelarvete ja nende täitmise (arvestuse) ning stressitaluvuse kohta kirjalik ülevaade, milles analüüsida tulemusi. Analüüsil ei tohi kasutada arve, kuid tuleb kasutada protsentuaalseid näitajaid, tegureid jms näitajaid, mida saate arvutada oma andmete alusel. Ülevaate kirjutamisel võivad Teile abiks olla järgmised küsimused: 1. Millised olid suuremad sissetulekute liigid, mida oskasite mõlema kuu eelarveid koostades ette näha ning millised olid tegelikud suurimad sissetulekud? 2. Millised olid suuremad väljaminekute liigid, mida oskasite mõlema kuu eelarvet koostades ette näha ning millised olid tegelikud suurimad väljaminekud? 3. Kas jaanuarikuu eelarve täitmine oli täpsem kui detsembris? 4. Kas koostatud eelarved olid täielikud või tegelikult esines sissetulekuid ja väljaminekuid, mida ei olnud eelarvesse lülitatud? 5. Kas sisetulekute ja väljaminekute liigitamisel esines raskusi? Kas kursusel antud
Valikurohke elutee Kõigil on olemas oma esemed, sündmused, mälestused jm, mida ta väärtustab. Mõnel on esikohal mingisugune ese, teisel lähedase olemasolu, kolmadal aga hoopiski midagi muud. Kõkkuvõttes on meil kõigil olemas miski, mida me väärtustame, kõike seda saab liigitada kahte suurde rühma – näilised ja tegelikud väärtused. Lapsest saati pandakse meid uskuma, et kõige väärtuslikumad osad meie elust on näilised ehk üldiselt materiaalsed. Meid sunnitakse õppima ja pürgima millegi poole, mida me ehk ise isegi ei taha, kuid vanemate inimeste sõnade järgi, peame tegema, et elada head elu. Minnes kooli, oodatakse meilt häid tulemusi, hindeid ja üleüldist linnulennult tarkuse omandamist, paljut pressitakse peale ja ei arvestata meie endi huvide ja ideedega. Suunatakse
Perekonna kuueelarve Kavandatud Tegelikud kulud kulud kokku kokku Vahe Kavandatud kuusissetulek 23 900 kr 20 850 kr 3 050 kr Sissetulek 1 17 000 kr Sissetulek 2 9 500 kr
3.2 Milline tellimuse maksumus rahuldab tellimuse täitjat, kui haldus- ja turustuskulude katmiseks ning kasumi saamise eesmärgil peaks müügituludest nimetatud kulude katmiseks jääma vähemalt 10%. tellimuse täitjat rahuldab 47892 kr (115 412 kr / 1,1 * 0,1) + 27 000 kr + 10 400 kr) 3.3 Tellimus täideti, aga tooraine hangiti tellimuse täitmiseks hinnaga 15,5 kr/kg ja töötajad täitsid tellimuse 76 töötunniga. Arvutada tellimuse tegelikud otsekulud ja hälve/erinevus (kroonides) võrreldes kavandatuga. Otsekulud: 27 900,00 kr (materjal) ((2 700 kWh * 70 000 kg) / 105 000 kWh) * 15,5 kr/kg 9 880 kr (tööjõukulud) (130 kr/t * 76 t) Kokku: 37 780 kr (27 900 kr + 9 880 kr) erinevus: 380 kr (37 780 kr - (27 000 kr + 10 400 kr)) 3.4 Aasta lõpuks kujunes tootmise kaudkulude kogusummaks 2 998 800 kr ja tegelikult kulutati 102 000 kWh
Aktiivtakistuse mõõtmine Ülekandetegurid Voltmeetri ülekandetegur SKEEM 0,05 Ampermeeteri ülekandetegur 0,001 A Mõõteaparaatidelt loetud näidud V U I R 15 35 20,5 30,5 71 20,5 45 105 20,5 61 142 20,5 Tegelikud mõõtmistulemused U I R 0,750 0,035 20,5 1,525 0,071 20,5 2,250 0,105 20,5 3,050 0,142 20,5 Arvutuslikud tulemused Aktiivtakistused Volt-ampermeetriga mõõdetud R, takistuste aritmeetiline keskmine 21,429 21,454 21,479 Te...
küpsetuspulber kakao muna ane sektordiagramm, kus andmed on gend jääb vasakule. Kogus NB! Leia kavandatava kulu ja tegeliku kulu vahe ning koosta diagramm kasutades kõiki eelnevaid käsklu diagramm eraldi lehele ehk "Move Chart" kavandatud tegelikud MAJAPIDAMINE kulud vahe kulud 2 500,00 kr pangalaen või üür 1 000,00 kr 1 100,00 kr 100,00 kr telefon 200,00 kr 250,00 kr 50,00 kr 2 000,00 kr elekter 200,00 kr 200,00 kr 0,00 kr 1 500,00 kr
Maa kujunemise ajalugu. Maa kujunes nii nagu kogu Päikesesüsteem, pöörlevast gaasi- ja tolmupilvest umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Algselt moodustasid väikesed osakesed põrkumisel ja üksteise külge takerdumisel Päikese ümber õhukese plaadi. Kokkupõrgete jätkumisel tekkisid üha suuremad tükid ja nendest omavahelise raskusjõu mõjul kilomeetrite suurused algplaneedid. Osa neist purunesid kokkupõrgetel, kuid algplaneetide ühinedes moodustusid ka tegelikud planeedid. Selleks kulus ligikaudu 100 miljonit aastat. Algselt oli Maa suhteliselt jahe ühtlaseainelise koostisega planeet. Siis algas maakera soojenemine, mis oli põhjustatud massi tihenemisest ja meteoriitide pommitamisest. Kõige enam eraldus soojust radioaktiivsete ainete lagunemisel püsivateks elementideks- sama protsess jätkub tänapäevani. Kuumenemise tõttu algne maakera sulas . Raskemad ained, sularaua ja niklipisarad vajusid Maa tuuma
Elu tegelikest ja näilistest väärtustest Väärtused on meie sisemised tõekspidamised, mida me hindame ja tähtsaks peame. Meil kõigil on elus eesmärk leida need tõelised, tegelikud väätused, eristada need näilistest ning jõuda seeläbi õnne ja rahuloluni. Väidetavalt on ühiskonna üheks levinumaks näiliseks väärtuseks raha, varandus. Arvatakse, et mida kallimad ja uhkemad asjad, seda paremad nad on. Nähes naabrimehe uut audit tekib paljudes tihtipeale kadedus, justkui võistleks me omavahel. Salaja soovime, et ka meil oles samasugune või isegi parem sõidumasin, uskudes, et see teeb meid õnnelikuks. Unistame
salapärase Tyler Durdeniga, anarhistliku antimaterialistiga, võtab peategelase elu sootuks uue suuna: üha enam hakkab mees sarnanema selle veidra ja vastandliku isiksusega ning ütleb lahti kõikidest oma põhimõtetest ja senisest maailmavaatest. Hoopis teise nurga alt käsitlevad inimloomust eksistentsialistid, kes paigutavad oma tegelased piirsituatsiooni - äärmuslikku ja absurdsesse olukorda, mille abil selguvad ümbritsevatele inimestele ning ka lugejale inimese tegelikud iseloomuomadused. Väga osavalt on seda motiivi ära kasutanud prantsuse kirjanik ja filosoof Albert Camus oma romaanis ,,Katk". Autor kirjeldab ühte pealtnäha tavalist kaubalinna Vahemere rannikul, mis laastava haiguse sunnil muutub üpris sarnaseks ligipääsmatu kindlusega. See annab kirjanikule võimaluse näidata inimeste varjatud külgi, mis tulevad ilmsiks ainult siis, kui surm on kiiresti lähenev ja vältimatu. Mõnedes linlastes tärkavad just sellises situatsioonis tunded,
Ajahorisondid makroökonoomikas Pikk periood- Hinnad on paindlikud ja reageerivad nõudluse ja pakkumise muutustele, tasakaalustamaks turgu Lühiperiood- paljud hinnad (eriti tööjõu hind ehk reaalpalk) on jäigad, takistades turu kohandumist Jäikade hinande korral on majanduse kohandumismehhanism erinev! III loeng Kogunõudlus I: IS-LM tuletamine IS kõver ja selle seosed: Keynesi ristiga-mudel, kus majanduse tasakaalu leidmiseks võrdsustati tegelikud ja planeeritud kulutused. Suletud majanduse mudel, kus tulutase on määratud kulutustega. Tähistused: I=planeeritud investeeringud PE=C+I+G= planeeritud kulutused Y=reaalne SKP=tegelikud kulutused (eeldusel, et kõik mis on SKP all toodetake, ostetakse ära selle riigi majanduskettide poolt samal perioodil) Tasakaal tekib, kui planeeritud planeeritud ja tegelikud kulutused on vordsed. Mudel voimaldab naidata, et juhul kui tegelikud ja planeeritud kulutused erinevad, kuidas
Mida mõistad põhjuslikkuse all? 12.Too näiteid erinevatest põhjuslikest seostest. 13.Too näide füüsikas pakutavate ennustuslike võimaluste kohta. 14.Mis on füüsika printsiibid üldiselt.Sõnasta atomistlik, energia miinmumi, tõrjutus-, superpositsiooni- ja absoluutkiiruse printsiip (pead oskama ka oma sõnadega lahti seletada.) 15. Relatevistliku füüsika peamine eripära. 16.Mis juhtub ajaga ja pikkustega erinevates taustsüsteemides? Kas need muutused on tegelikud või näilised? 17.Kuidas on seotud mass ja energia ja mida see meile kogu looduse kohta ütleb?
HINNANGULISED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Garantiikohustus tekib, kui firma annab müüdavatele kaupadele hooldusgarantii. Garantiikohustus tekib perioodil, mil toimub kaupade müük. NÄIDE. Möödunud aasta garantiiremondi kulud moodustavad 1% samade kaupade müügitulust. Teades seda, moodustatakse sama % alusel jooksva aasta müügitulust garantiikohustus ja kajastatakse see lausendiga: D Garantiiremondi kulu K Garantiikohustus Kui järgmisel arvestusperioodil tekivad tegelikud väljaminekud garantiiremondi tõttu, siis koostatakse lausend: D Garantiikohustus K Kaup/materjal/kassa/pangakonto Garantiikohustuse moodustamine: D …garantiiremondikulud K garantiieraldis Kasutamine: D garantiieraldis K materjal/pangakonto jne POTENTSIAALSED LÜHIAJALISED KOHUSTUSED Potentsiaalne kohustus on selline kohustus, mis võib muutuda reaalseks kohustuseks sõltuvalt sellest, kas teatud sündmus toimub või mitte.
OMADUSED Mehaanilise tugevuse näitajad EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Tugevusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Tõmbetugevus Rm maksimaaljõule vastav pinge · Voolavuspiir ReH ReL · Tinglik voolavuspiir RP EVS-EN 10002-1 Metallmaterjalid.Tõmbeteim · Plastsusnäitajatest määratakse katsetamisel tõmbele · -Katkevenivus A% (suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) · Katkeahenemine Z% ( ) Tegelikud pinged · Kõik tugevusnäitajad kujutavad endast pinget-jõudu pinnaühiku kohta · Tugevusnäitajaid kasutatakse konstruktsioonielementide arvutamisel · Tugevuse hindamine lubatavate pingete meetodil. Konstruktsiooni töötamine elastsete deformatsioonide piirkonnas. Tegelikud pinged · Plastsetel materjalidel on lubatav pinge tugevusvaru võrra väiksem kui selle materjali voolavuspiir v · Vastavalt detaili vastutusrikkuse astmele võib selle tugevusvaru olla 2-10
5 5030 33,6 37,2 3,6 0,07 6 37,2 40,6 3,4 Temperatuur oli 25,7°C ehk 298,7°K. Arvutused Leian heli kiiruse valemiga ; v (m/s). v=0,07*5030=352 m/s Leian helikiirus temperatuuril 25,7°C valemiga ==335 m/s Leian heli kiiruse 0°C juures valemiga (); . =352m/s Leian õhu moolsoojuse suhte () valemiga =1,45 Järeldus Katse käigus saime, et =1,45 ja =335m/s. Tegelikud väärtused käsiraamatus olid, aga =1,4 ja =330m/s Kuna arvutatud ja väärtused on suuremad kui käsiraamatus olevate suurustega, siis v=352m/s temperatuuril 24,7°C on natuke suurem helikiirus.
rahvuslik vabadusvõitlus. Minu arvates oli Jüriöö ülestõus pigem talupoegade mäss. Jüriöö ülestõus on üks olulisemaid sündmusi Eesti ajaloos. Ülestõusu on nimetatud ka "Harju mässuks", ehkki see haaras ka teisi Eesti piirkondi, eriti Lääne- ja Saaremaad. Talupoegade olukord võõraste ülemvõimu all halvenes pidevalt. See tekitas eestlastes järjest suuremat pahameelt. Mõisnikud, kes olid maa tegelikud valitsejad, tõstsid omavoliliselt makse, suurendasid mõisale tehtavate tööpäevade arvu ja karistasid talupoegi ilma kohtuotsuseta. Sellist olukorda ei suutnud eestlased taluda. Neil oli plaan kunagi kaotatud vabadus jälle kätte võita ja asuda ise oma maad valitsema. Harjulased valisid neli talupoega oma juhtideks - kuningateks - ning nende malev umbes 10000 mehega liikus üheskoos Tallinna poole. Eestlased mõistsid, et võidu saavutamiseks ei piisa nende halvasti relvastatud
ja eesmärke. Enesemotivatsioon · Võta õppust ebaõnnestumistest ja pettumustest. · Tee ära kõige tähtsam asi, mitte kõige kiirem · Ära looda, et oled täiuslik, kuid tee oma tööd nii hästi kui suudad · Hoolitse oma tervise ja välimuse eest Isiksus ja Enesehinnang ISIKSUSE TASAKAAL Enesehinnang Enesehinnang kujuneb kolme komponendi alusel: Ma võiksin mida ma endalt ootan Ma peaksin mida ma tõesti peaksin saavutama Ma olen tegelikud tulemused Emotsioonide juhtimine Emotsioonid väljendavad inimese rahulolu või rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja toimuvate sündmuste suhtes Emotsioonid tekivad inimese vajaduste Rahuldamise või rahuldamatuse korral, samuti inimese reageeringuna ümbritsevas keskkonnas toimuvale Aitäh!!!!!!!!!!!!!!!
Eesti Aleksandrikool Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumine juhid, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Eesti Aleksandrikooli asutamise mõte tekkis omaaegsel Viljandimaal, (eelkõige Tarvastu ja Paistu kihelkonnas). Kooli asutamise mõtte tegelikud algatajad olid Holstre-Pulleritsu külakoolmeister Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakoolmeister Hans Wühner. Kool kavatseti asutada n.ö elavaks mälestusmärgiks eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks. Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee. Raha saamiseks korraldati näitusi, kontserte, näitem...
[S] on nõutav varutegur. Varda tugevuse tingimusest, et üheski varda punktis ei tohi pinge tegelik väärtus ületada pinge luvatavat väärtust, saan kirjutada : 6. Varuteguri tegelik väärtus ja kontroll. Kontrollin, kas varras peab vastu kõige nõrgemas kohas leitud koormusega. Tegelik pinge on lubatavast väiksem, seega varda tugevus on tagatud. Arvutan ohtliku ristlõike C tegeliku varuteguri. Tegelik varutegur ei ole nõutavast väiksem, seega varda tugevus on tagatud. Pinge tegelikud väärtused vardas: Üheski punktis ei ületa pinged lubatud pingest. 7. Vastus Lubatav koormusparameeter on F = 77 kN ja varuteguri väärtus ohtlikus ristlõikes A G SAG = 2,0 => [S] = 2.
Loodusvarade liigne tarbimine Praegusel ajal on inimese ja looduse vaheliseks vastuoluks eeskätt rahvastiku kasvust tingitud muutused loodusvarade kasutamises ja sellest tulenevad keskkonnaprobleemid. Loodusvarade kasutamises peegelduvad iga maa ajaloolised ja geograafilised harjumused ning sageli mõjutab maa kultuuriline ja majanduslik olukord loodusvarade kasutamist ja ammendumist rohkem kui tegelikud vajadused. Näiteks elab Ameerikas vähem kui 5% maailma rahvastikust, kuid seal tarbitakse üle 30% maailma ressurssidest. Kui varasemal ajal olid probleemid enamasti kohaliku iseloomuga või kõige enam piirkondlikud, siis praegu lähevad maakera piiratud loodusvarad jagamisele kõigi tema asukate vahel. Kogu inimese tootmistegevus rajaneb loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade all mõeldakse üldiselt nii otse loodusest võetavat (vesi, õhk, taimsed ja loomsed saadused
Kas Oidipus oleks võinud vältida traagilist lõpplahendust? ,,Kuningas Oidipus" on tragöödia, mille idee on see, et tehku inimene mis tahes, oma saatusest ta ikkagi ei pääse. Raamat lõpeb traagiliselt. Oidipus saab teada, et tema on süüdi kõiges halvas, mis on toimunud. Oidipus oleks saanud vältida traagilist lõpplahendust. Kui Oidipus poleks nii meeleheitlikult otsinud taga Laiose mõrtsukat, ei oleks ilmselgelt tõsi välja tulnud. Oidipus oleks võinud elada rahulikult oma elu edasi, teadmata kust ta pärit on ning kes on tema tegelikud vanemad. Kui fakt, et Oidipus on tapnud oma isa ja abiellunud oma emaga, poleks välja tulnud, oleks Oidipus saanud vältida oma naise/ema surma ja muid sellega kaasnenud traagilisi sündmusi. Vaatamata kõigele, oli Oidipuse saatus jumalate poolt määratud ning ta ei saanud seda muuta. Tema kohustus oli välja uurida, kes on Laiose tapja, kes on tema linnas katku levitanud. Oidipus oli ...
Eesti Aleksandrikool Rahvusliku liikumise juhtmõtteks sai hariduse väärtustamine. Kuna hariduse väärtust mõistsid ja hindasid kõik rahvusliku liikumine juhid, koondus Eesti Aleksandrikooli mõtte teokstegemiseks, kogu liikumise ladvik. Eesti Aleksandrikooli asutamise mõte tekkis omaaegsel Viljandimaal, (eelkõige Tarvastu ja Paistu kihelkonnas). Kooli asutamise mõtte tegelikud algatajad olid Holstre-Pulleritsu külakoolmeister Jaan Adamson ja Tarvastu kihelkonnakoolmeister Hans Wühner. Kool kavatseti asutada n.ö elavaks mälestusmärgiks eesti talurahva pärisorjusest vabastamise puhul ja keiser Aleksander I mälestuseks. Kool tuli rajada ja ülal pidada rahva enese rahaga. Valitsuse poolt ei olnud toetust oodata. Kuna vajalikud summad tuli koguda annetuste teel, loodi peaaegu igasse kihelkonda komitee. 1871. aastal loodi Aleksandrikooli peakomitee
TEHNIK- Tööriista Tööriista Tööriista Tööriista Tööriista Tööriista PROGRAMMEE objektmu protsessimu asukohamu rollimudel sündmused, eesmärk- RIJA del del del stsenaarium mudel id ÜLALHOIDJA- Toimiv Toimiv Toimiv Toimiv Tegelikud Operatsioonili ADMINISTRAA objektmu protsessimu asukohamu rollimudel sündmused, sed TOR del del del stsenaarium eesmärgid id b) Objektide, klasside, objekti- ja klassidiagrammide põhimõistestik 2. Ülesanded a) Lausete tõlkimine klassidiagrammiks b) Mitu-mitmele võimsustikuga seose normaliseerimine
................3 1.1 Kohustuse põhitunnused.........................................................................................3 1.1.1 Kohustuste hindamine ja kajastamine bilansis....................................................3 1.2 Kohustuste liigitamine.............................................................................................4 1.2.1 Lühi- ja pikaajalised kohustused......................................................................... 4 1.2.2 Eraldised, tegelikud ja tingumuslikud kohustused..............................................6 1.2.3 Eraldiste moodustamine...................................................................................... 7 1.2.4 Eraldiste hindamine.............................................................................................8 1.2.5 Eraldiste ja tingimuslike kohustuste kajastamine bilansis.................................. 8 2. ÜLESANDED....................................................................
Laulmine Surnuga hüvastijätmine Surnu viimine matuseautosse Sõit surnuaeda Surnu viimine hauaplatsile Viimased hüvastijätusõnad Surnu sängitamine mulda Visatakse kolm peotäit liiva Haua kinni ajamine Haua katmine pärgade ja küünaldega Sõit söömiskohta Peielaud (enamasti kaks tundi ) Kojuminek Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe kokku kokku 19 290 19 095 195 Kavandatud kulud Tegelikud kulud Vahe Hauakivi 1500 1350 150 Lilleseadmed 1000 800 200 Kirst 2100 2100 0 Peielaud 10000 9870 130
Kuid, kas teateril on võime muuta inimeste käitumisviisi ja paranda pahesid? Kuresaare linnateatril on etendus nimega ¸¸Tapatöö jumal``, mille on lavastanud Jaak Allik. Etendus on väga tõsieluline ja realistlik, selles võivad paljud inimesed ära tunda mingi osa ka oma elust. Kohtuvad kaks keskklassi abielupaari, kes üritavad lahendada nende poegade vahel aset leidnud vahejuhtumit. Õhtu jooksul tuleb kõigi tegelik pale esile, tulevad ilmsiks tegelikud väärtushinnangud ja saadakse aru, et kellegi elu pole ideaalne ja ka omavahelised suhted on küllaltki pingelised. Etendusest tulevad välja ka inimeste peamised pahed, nagu eputamine, peenutsemine ja silmakirjalikkus. Näidatakse, et inimesed on enamasti üsna enesekesksed ja omavahelised suhted on samuti küllaltki keerulised. Tahetakse edasi anda, et inimestel on palju vigu küljes ja enamasti kannatavad nende vigade pärast meie kõige lähedasemad.
Kuu ja kuuepenniline W. S. Maugham Teos põhineb kunstniku Paul Gauguini elulool ning räägib keskeas oleva börsimaakleri Charles Sticklandi enese uuesti leidmisest. Äkitselt otsustab ta maha jätta oma naise, 2 last ja majanduslikult hästikindlustatud elu ning kolida Pariisi, et alluda oma tegelikule sisetungile- kunstile. Sealt edasi läheb ta elu täiesti pöörast radapidi Stickland vaarub elu ja surma vahel, sõidab Tahitile, kust leiab endale ka uue naise, polüneeslase Ata. Nad asuvad elama väljaspool täielikku tsivilisatsiooni keset paradiisilikku saart. Seal leiab Stickland lõpuks täieliku hingerahu ning kus ta ka hiljem sureb leeprahaigusesse, kuid jõuab enne veel valmis teha oma elutöö. See on raamat inimhinge keerukatest ja pealnäha irratsionaalsetest valikutest, mis juhatavad ta lõpuks täielikku rahuollu. Kui palju on inimesi, kes on piisavalt tugev...
Aga sellest ei piisa. Valitsus peab organiseerima erinevaid seminaare, spordipäevi, noorte organisatsioone ja pöörama rohkem tähelepanu noorte elule. Politsei peab jälgima, et alaealistele ei müüda alkoholi ja jälgida olukorda tänavatel, klubides ja diskodel. Loomulikult need ei ole kõik noorte probleemid, kuid need on ühed tähtsamad ja tõsisemad. Kõike seda peaks kontrolli all hoidma. Riik peab lahendama noorte probleeme ja välja selgitama missugused on nende tegelikud vajadused. Kui me tahame, et riigis noorte elaks rahulikult ja vaikselt, selleks on vaja vaid kannatus ja otstarbekas abi.
Miks puhkes külm sõda? Külm sõda kujutas endast mitmekümne aasta pikkust vastasseisu Lääne deomokraatlike riikide ning kommunistlikku totalitarismi vahel. Külmas sõjas otsene sõjategevus puudus, see oli kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus kahe vastandlike maailmavaadetega ühiskondade vahel. 1940. aastate rahvusvahelised suhted jahenesid kiirelt, kuna välja hakkasid kujunema riikide tegelikud maailmavaated ning eesmärgid. Kogu maailma saatus oli kahe suurriigi õlul, kes mõlemad pidid käituma nii, et vastastest üle olla ning oma tahtmist peale suruda. Tulised olid läbisaamised juba Teise maailmasõja lõpus, kui lagunenud oli juba ka maailmasõja võitjate leer. NSV Liit tahtis kommunismiga maailmat vallutada ning põhimõtteliselt ainuke nendega võrdne riik USA pidi seda maailmarevolutsiooni ideed takistama ning demokraatiat laiendama hakkama.
Materiaalne ehk sisuline õiguspärasus: õiguslik alus; kooskõla kehtiva õigusega; proportsionaalsus; kaalutlusvigade puudumine; õiguse üldpõhimõtete järgmine; Õiguslik alus: milline on haldusakti resolutsiooni sisu ehk reguleerimisese (mida haldusaktiga otsustatakse, milleks kohustatakse); kas üldse on olemas norm, mis näeb põhimõtteliselt ette taoliste haldusaktide andmise; kas juhtumi asjaolud vastavad normis sisalduvatele õiguslikele eeldustele (subsumeerimine). Õiguslikud eeldused võivad jällegi nõuda tõlgendamist (ptk 9.4.1) ning asjaolud põhjalikku uurimist ja hindamist (ptk 7.2);309 õiguslikuks aluseks olev volitusnorm peab haldusakti andmise ajal kehtima ja olema põhiseadusega kooskõlas,310 määruses sisalduv alusnorm ka seadusega kooskõlas. Proportsionaalsus: meetme kohasus haldusotsus peab olema oluline mingi eesmärgi saavutamiseks. Seega tuleb esmalt kontrollida, kas üleüldse eksisteerib mingi eesmär...
· Kasum (kahjum) sidusettevõtjatelt · Kasum (kahjum) finantsinvesteeringutelt · Intressitulud · Intressikulud · Muud finantstulud ja -kulud · Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist · Tulumaks · Aruandeaasta kasum (kahjum) 9 Kuluarvestuse olemus ja põhimõtted · Kuluarvestus on juhtimisarvestuse osa, mille käigus määratakse kindlaks toodete valmistamise ja müügi plaanilised (eelarvelised) kulud, standardkulud ja tegelikud kulud, analüüsitakse kulusid ja kuluhälbeid ning äritegevuse kasumlikkust · Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku informatsiooni. Juhtimise kui protsessi osategevuseks on kavandamine, organiseerimine, kontroll ja otsustamine. · Maksuarvestus · Finantsarvestus · Audiitorkontroll · Finantsaruannete analüüs · Eelarvestamine 10 · Kuluarvestus on äritegevuse kõigi kulude ja üksikute
Lisamaterjalid(muutuvkulu ) 48000 0,28 b Palgad(püsivkulu) 21000 0,12 a Hoolduskulu(segakulu) 105000 0,60 c y=0,12a + 0,28b + Kokku 174000 1 y x(hoolduskulu) 4. Milline on tootmise üldkulude summa tegevusmahus 75 000 masinatunni korral? 30 000 + 2,4 * 75 000 = 210 000 9. Ettevõtte tegelikud ja normatiivsed kulud ja kogused on alljärgnevad: Kulud Kogused Tegelikud tööjõukulud 13 eur/t Tegeliku tööjõukulu 4250 tundi Tegelik materjal 128 eur/tonn Tegelik materjal 1250 tonni Normatiivne tööjõud 12 eur/tund Normatiivne tööjõud 4300 tundi Normatiivne materjal 130 eur/tonn Normatiivne materjal 1200 tonni 1. Arvutada tööjõu ja materjali koguhälve, hinnahälve, kogusehälve.
Franz Schubert 1797-1828 Schubert sündis Viini lähedal ja oli kogu elu Viiniga seotud. Mõnda aega töötas ta seal isa koolis abiõpetajana, kuid seetöö ei huvitanud teda. Schubert kirjutas lapsest saati salaja laule ja klaveriuusikat ning soovis muusikale pühenduda. Järgnes tüli isaga ja lahkumine kodust. Sellest alates sai Schubertist vabakutseline helilooka, kes elas peamiselt oa sõprade juures. Mitmed neist olid muusikud kunstnikud, poeedid ja kirjanikud ning selle sõpruskonna korraldatud salongiõhtutel kõlas esiettekandes Schuberti laulu- ja kammermuusika. Neid õhtuid, kus esitati Schuberti muusikat nimetati subertiaadideks. Schubert esines väga harva suurtes kontserdisaalides ja oma eluajal oli ta laiemale publikule tundmatu. Suurem osa tunnustusest saabus alles surma-aastal 1828 ku sõbrad korraldasid Schuberti esimese autoriõhtu mis oli tohutult edukas. Schubert suri haigusesse 31-aastaselt ning tema hauakivil on kiri ,, Muusika on...
*Relatiivsusprintsiip mehaanikas: Füüsikaseadused on kõigi jõuvabalt liikuvate vaatlejate jaoks ühesugused ja keegi neist ei saa oma erilisust teiste ees tõestada. *Erinevad tegelikud või kujuteldavad vaatlejad moodustavad erineivaid taustsüsteeme kehade liikumise kirjeldamiseks. *Intertsiaalsüsteem: selline taustsüsteem ,mis on seotud kiirenduseta, s.o välise jõuta ehk teiste suhtes ühtlaselt sirgjooneliselt liikuvate vaatlejatega. Intertsiaalsüsteemi paigalseisvale kehale mõjuvate jõudude summa on null ning selliste kehadega fikseeritud koordinaatteljed ei muuda suunda. N: Maa ja temal seisvad
Tööandja võib päevaraha arvel ise toitlustamise kulud kinni maksta. Kui need mahuvad päevaraha piirmäära sisse, ei ole tegemist erisoodustusega. Toitlustamine hotellis, laeval, lennukis jne on majutuskulu või sõidukulu osa, kui ilma toitlustuseta vastavat teenust ei müüda. Kui töötaja läheb tööandjaga kokkuleppel lähetusse isikliku autoga, võib: Maksta isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist 4 kr/km vastavalt piirmääradele Hüvitada tegelikud dokumentaalsed kulud: Otsesed ja täiendavad kulud (reaalselt kulutatud kütus, parkimiskulud, sillamaksud, praamipiletid jmt) Hüvitada ei saa remondi. ega hoolduskulusid Kumba varianti tööandja lähetuskulude hüvitamisel kasutada otsustab, tuleb ära märkida lähetuse otsuses. Tänan tähelepanu eest!
MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad ümber päikese marsi ja jupiteri orbiidi vahel moodustades seal nn väikeplaneetide vöö. 6) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine? Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, siis võib arvata et need liikumised on näivad. Nad oleksid tegelikud kui maa oleks nende liikumiste liikumatu keskpunkt 7) Miks eristatakse maal aastaaegasid? Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi maa orbiidi tasandi suhtes. 8) Mis on sodiaagivöö? Tähtkujud mida Päike aasta jooksul läbib. 9) Mis on kuu faasid, kui pika ajavahemiku tagant kordub sama faas? Kuu erinevad ilmingud. Sama faas kordub umbes 29,5 ööpäeva tagant.
2) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad ümber päikese marsi ja jupiteri orbiidi vahel moodustades seal nn väikeplaneetide vöö. 3) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine? Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, siis võib arvata et need liikumised on näivad. Nad oleksid tegelikud kui maa oleks nende liikumiste liikumatu keskpunkt 3) Miks eristatakse maal aastaaegasid? Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi maa orbiidi tasandi suhtes. 4) Mis on sodiaagivöö? Tähtkujud mida Päike aasta jooksul läbib. 5) Mis on kuu faasid, kui pika ajavahemiku tagant kordub sama faas? Kuu erinevad ilmingud. Sama faas kordub umbes 29,5 ööpäeva tagant.
2) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad ümber päikese marsi ja jupiteri orbiidi vahel moodustades seal nn väikeplaneetide vöö. 3) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine? Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, siis võib arvata et need liikumised on näivad. Nad oleksid tegelikud kui maa oleks nende liikumiste liikumatu keskpunkt 3) Miks eristatakse maal aastaaegasid? Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi maa orbiidi tasandi suhtes. 4) Mis on sodiaagivöö? Tähtkujud mida Päike aasta jooksul läbib. 5) Mis on kuu faasid, kui pika ajavahemiku tagant kordub sama faas? Kuu erinevad ilmingud. Sama faas kordub umbes 29,5 ööpäeva tagant.
MERKUUR-VEENUS-MAA-MARSS-JUPITER-SATURN-URAAN-NEPTUUN 5) Mis on asteroidid, kus nad päikesesüsteemis asuvad? Väikeplaneedid, suhteliselt väikesed päikesesüsteemi kehad mis tiirlevad ümber päikese marsi ja jupiteri orbiidi vahel moodustades seal nn väikeplaneetide vöö. 6) Mille poolest erinevad taevakehade näiv ja tegelik liikumine? Kuna me jälgime taevakehade liikumist enam-vähem ühest kohast, siis võib arvata et need liikumised on näivad. Nad oleksid tegelikud kui maa oleks nende liikumiste liikumatu keskpunkt 7) Miks eristatakse maal aastaaegasid? Maa tiirlemisel ümber päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi maa orbiidi tasandi suhtes. 8) Mis on sodiaagivöö? Tähtkujud mida Päike aasta jooksul läbib. 9) Mis on kuu faasid, kui pika ajavahemiku tagant kordub sama faas? Kuu erinevad ilmingud. Sama faas kordub umbes 29,5 ööpäeva tagant.
- Kui ringi D<12 mm, siis tsentrijooned katkestuseta 1.4 Mõõtkava Eseme (objekti) ja temast tehtud kujutise suuruse vahekorda joonisel selgitab mõõtkava ehk mastaap. Standard ISO 5455 määrab kindlaks järgmised mõõtsuhted: - suurendamise korral 2:1; 5:1; 10:1; 20:1 ja 50:1 - loomuliku suuruse puhul 1:1 - vähenduse korral 1:2; 1:5; 1:10; 1:20; 1:50; 1:100; 1:200; 1:500; 1:1000; 1:2000; 1:5000 ja 1:10000 Joonisele kirjutatakse tingimata eseme (objekti) tegelikud mõõtmed, olenemata mõõtsuhtest, mida eseme kujutamisel kasutati. 1.4.1 Mõõtmete kandmine joonistele 2. Jooniste voltimine Allikas: J.Riives, A. Teaste, R.Mägi ´Tehniline joonis` Allikas: J.Riives, A. Teaste, R.Mägi ´Tehniline joonis`
Armastus on sügav kiindumine, erkordne tunne või midagi müstilist. See võib esinevad kahe inimese, ema ning lapse või hoopis inimese ja kodulooma vahel. armastus kahe inimese vahel saab alguse armumisest. Mõlemad pooled proovivad näidata enda paremaid külgi, halvemad tahaplaanile jättes. Seega, et armumine saaks toimuda, peavad nii naine, kui mees, olema osavad oma suurepäraste iseloomujoonte ja parimate külgede väljendamisel. Kui mõne aja möödudes, mil kerkivad esile partnerite tegelikud iseloomujooned ning mis polegi nii ideaalsed, kui algselt tundusid, võib üks armastatutest pettuda. Iseloomujooned, mida armumise ajal inimesed välja ei lase paista, on tavaliselt viha, kergesti ärritumine, kadedus, tujukus jne. Sageli ei jõuta oma tunnetes selgusele ning ollakse abielus kas kohustusest või harjumusest. Selline koosele tundub mulle talumatu ja mõttetu. P Shelly on väitnud: "armastus ei sobi kokku alistumise, kiivuse, kire ega hirmuga
(t t i ) meetodil (tootmise) t dil Sisemajanduslik koguprodukt (SKP) Üürid Intressid Kasumid Q = W + rt + r + p Töötasud ja palgad, 10 Lembit Viilup PhD IT Kolledz SKP arvutamine kulutuste meetodil Lõpptoodetele ja teenustele tegelikult Tegelikud kulutused Tegelik tehtud kulutused investeeringuteks netoeksport E = C + I + G + ((X Z)) Tegelikud kulutused Tegelikud tarbimisele riigiostud 11 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Sisemajandusliku kogutoodangu komponendid · Sisemajandusliku
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
