Otsiti tugevat ja tervet, töökat, hoolast ja usinat naist. Teiseks tuli arvesse mõrsja jõukus, viimases otsas oli alles ilu. Üsna tihti tehti otsus vanemate poolt, ja õnn oli, kui see noorte sooviga kokku läks. Vanematele vasturääkimist ei tulnud tavaliselt mõttessegi. Kosjakombestik kujunes välja 19.sajandi alguseks; varasemast ajast on teateid ka naise tõmbamisest. Naine võeti väevõimuga, rööviti ehk tõmmati. Põhjused olid erinevad: peigmees ei pruukinud tüdruku vanematega kaubale saada, kuid tuli ka lihtsalt tõmbamine odavam. Eelkosjad ehk kuulamine. Kosja tuli minna kindla peale, sest kus selle häbi ots, kui kosjad tagasi lükatakse. Kuulamiseks saadeti tulevase pruudi koju kuulueit, kelleks oli tavaliselt keegi vanem naisterahvas, harva ka peigmehe ema. Kuulueit pidi ümbernurgajutuga teada saama, kas tulevane kosilane ikka oodatud on ja igati tema häid omadusi kiitma. Kindlasti
Juba väikesest peale õpetati tüdrukutele eluks vajaminevaid naistetöid. Aja jooksul valminud näputööd koguti riidekirstu, mis pulmadeks pidi olema kaasavara täis. Pulma kutsuti pruudi ja peigmehe külalised eraldi. Ühest korrast ei aidanud, pulma tuli ikka kolm korda kutsuda. Kindlasti pakkus kutsuja viina ja kuna käidi kutsumas kolm korda on öeldud, et kutsumisele kulus viina hulga rohkem kui pulmas. Hiljem ei olnud kutsujateks enam mitte pruut ja peigmees ise, vaid hoopis nende vanemad. Laulatus oli vanasti pulmadega nõrgalt seotud. Kuigi just kiriklik laulatus kinnitas ametlikult abielu, võeti seda kui paratamatut asjaajamist. Tavaliselt toimus laulatus nädal või paar enne pulmi, vahel ka hiljem. Laulatus ei käinud pulmakommete hulka. Ilmarahva ees sai pruudist noorik alles siis, kui talle pulmas tanu pähe pandi. Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva
Pr uutneitsid · Tüdrukud või noored naised · Kannavad pruudi eest hoolt abielutseremoonia ajal või järel · Traditsiooniliselt vallalised naised Lilleneiud · Kohustus kõndida pruudi ees · Puistada lille kroonlehti · Kanda lillebuketti · Tavaliselt noor laps umbes 48 aastane, sest traditsiooniliselt pidi olema lilleneiu süütu Pr uudikimp · Kimp näitab, kui hästi peigmees pruuti tunneb · Kimbu tellijaks on peigmees · Igat värvi lill kannab endas mingit sümboolset tähendust Pulmatort · Pulmatort on tseremoonia kulminatsioon · Pulmatordi lõikamine on tähtis osa traditsioonist · Pruut ja peigmees lõikavad tordi pulmanoaga Abielusõr mus · Sõrmuste vastastikkune sõrmepanek · Sõrmust kantakse paremas käes, neljandas sõrmes · Sõrmus jääb sõrme kogu eluks
.............................................................................. 7 TRADITSIOONILISED PULMAMÄNGUD............................................................................... 7 MÄNGUD................................................................................................................................ 9 Pulmatraditsioonid vanasti.................................................................................................... 10 Kingitused teineteisele Pruut ja peigmees võivad teineteisele teha veel eraldi kingitusi, kuid neid sisaldab juba ka pulmatraditsioon ise. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab ilmtingimata tellima peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla ka lihtsalt käes hoitavad lilled, sel juhul sobib kasutada mingeid erilisi õisi. Kimbu pruudile üleandmise hetkel peab viimane olema juba mõrsjaehtes. See hetk tuleks teha võimalikult tähenduslikuks
Kirstu kaasa pandi villaseid paelu, mõnikord ka nuga. Toimus kindlasti jutlus. Abiellumiseks sobivaks vanuseks loeti meestel 25-30 aastat ja naistel 20-25 aastat. Vanematelt pidi saama loa. Kosja pruudi majja mindi koos isamehega, kes harilikult oli kosija isa, vader või mõni sugulane. Saades jaatava vastuse kosilased ja mõrsja vahetasid kingitusi: raha, sõrmus ja rätik.Samas mõrsja sugulased vaatasid peigmehe üle. Joodi teed. Laulatuse eelõhtul mõrsja ja peigmees läbisid rituaalse pesu, mis toimus saunas. Laialdaselt oli levinud pulmanutt, mis toimus mõrsja isatalus koos mõrsja sõbrannadega. Peale laulatust mõrsja sõitis oma kodu ja peigmees oma kodu, kus mõlemad pidutsesid oma sugulastega eraldi. Järgmisel päeval peigmees läks mõrsjale järele. Nüüd minnakse peale laulatust kohe peigmehe koju. Peigmehe kodus toimus nüüd vastuvõtu pidu. Suguvõsa vaatas mõrsja üle enne peo algust .
Kui meid on paari pandud läheksime edasi tähistama mõnda ilusasse mõisa. Pulmapidu toimuks ikka nii nagu eestlastele kombeks. Peigmehel tuleb puid lõhkuda, pruudil(minul) last(nukku) mähkida, minu perekonnanimi õhupallidega ära saata, kurepesa alla valge lint siduda jnejne. Pidu oleks koos tantsu, tralli, naljakate mängude jms. Minu unelmatepulma päevaplaan: · Äratus kell 9.00 millele järgnevad viimased tunnid vallalisena. Sellest ajast ei näe peigmees mind enne, kui juba kirikus. 9.00 10.00 teen viimaseid ettevalmistusi pulmadeks ja kontrollin, et kõik ikka tehtud oleks. · Soeng 11.00 - soeng võiks olla umbes selline, lihtne ja ilus. · Meik 12.00 mis peaks olema heledates toonides, selline mahe, peaks sobima kleidiga. · Maniküür 12.30 · Kodus oleksin uuesti 13.30 kus panen selga pulmakleidi. · 14.30 algab laulatus, kirikus kuhu on kogunenud külalised, umbes kuuekümne ringis. · 16
Meelepärane tütarlaps osteti või tõmmati (rööviti) naiseks. (http://pulmakorraldaja.ee/pulmadest/kosjad/ ; 31.12.2012) Hilisemal ajal, 19.sajandil oli kosjas käimine teistsugune. Noormees pidi leidma endale sobivaima mõrsja. Kui mõrsja oli valitud, siis mindi kosjaviinadega tütarlapse juurde ning kui viin oli vastu võetud ja äragi proovitud, siis kutsuti kosilased neiu perekonna juurde õhtust sööma ja juttu rääkima. Kosjad vastu võetud, sai koduteele asuv peigmees tagasi tühja vöötatud pudeli. Mõne päeva pärast tulid pruudi poole kokku mõlema perekonna liikmed, tähistasid kihlust ja leppisid kokku abiellumises ning selle tingimustes. Tavaliselt järgnesid pulmad paari nädala pärast. Kosjade ja pulmade vahel pidi aga tütarlaps mõned päevad oma tulevases kodus töötama, et peigmees ja tema perekond ikka veenduks tema virkuses, töökuses ja osavuses. Samuti enne pulmi käidi kirikus ,,lugemas", mille käigus pastor
pulm". See on teos, mis kirjeldab Eesti pulmatraditsioone ennemuistsetest aegadest tänapäevani välja. Vaid ENSV aegseid traditsioone autor oma raamatus ei kirjelda. Suur abi oli ka Tiia Heinsaar'e ja Ene Vool'u "Hõissa pulmad" teosest. Lisaks kasutas autor erinevaid internetiallikaid. 2. Pulmasümboolika Pulma sümbolid on kindlasti ühed tähtsamad elemendid, milleta pulmade korraldamine võib ebaõnnestuda. Kõigile on ju teada, et peigmees kingib pruudile 3 kihlasõrmuse ja pärast paneb ka pruudile sõrme abielusõrmuse, pruudil on kombeks kanda valget kleiti. Ometi nii see traditsioon on ja jääb. (T. Heinsaar ja E. Vool 2003. "Hõissa pulmad") 2.1. Abielusõrmused Laulatussõrmuse tava on pärit muistse Egiptuse raudsõrmusest. Moosese ajal kasutasid juudid kuldsõrmuseid, mis sümboliseerisid puhtust ja soojust. Ususti, et vasak nimetissõrm reguleerib inimese tundeid ja vasakust käest läheb armastuse soon
ning kellelgi selle vastu midagi polnud. Sellisel juhul olid pulmad kiired tulema ja kõik olid rahul. Mehed pidid naise perekonnale tema eest ka maksma summa polnud kindel. Mida rikkam kosilane, seda suurem summa. Määrati ka kindlaks, mis mõrsjale kaasavaraks antakse jõukama talu pruudi kaasavara oli kindlasti lehm. Kosima mindi üldiselt hilissügisel või talvel, õhtul hilja või täitsa öösel. Kosja sõitis peigmees koos isamehega hilisemal ajal oli kaasas ka isamehe naine või peigmehe vend. Isameheks sai naisemees ja hea jutumees. Kosjasõit oli tähtis mindi ratsa ja mindi ratsa täkuga, harvem ruunaga, kuid mitte kunagi märaga. Parim variant oli valge hobune prints valgel hobusel ja must hobune tähendas õnnetust. Sõideti ratsa isegi naabertallu. Hobuse lakk oli kammitud ja jalad rautatud hobuseraua kaotamine kosjateel oli suur õnnetus.
peigmees kui pruut koos perekonnaseisuametnikule. Selleks ilmuti alati koos kohale. KIHLUMINE Enne abiellumist jagati oma õlevoolavat rõõmu kõigi oma tuttavate ja sugulastega. Seks puhuks korraldati kihluspidu. Mõnedel juhtudel saadeti laiali kihlakaardid. Tavaline kihlakaardi tekst oli järgmine: ILLA KARDNA HENN TARRAND Narva 7.VII 1939 Tallinn Tavaliselt kirjutati kohanimed kaardile vaid siis, kui pruut ja peigmees elasid erinevates kohtades. Pruudi elukoht kirjutati vasakule , peigmehe elukoht paremale. Varasematel aegadel kutsuti kihluspeole ainult kõige lähedasemad perekonnaliikmed ja sõbrad. Tavaliselt oli kihluspeo korraldamine pruudi ülesanne. Kihluspeol istub pruutpaar kõrvuti, nende vastas pruudi vanemad. Peigmehe isa istub majaproua , ema- majahärra kõrval. KIHLASÕRMUS Sageli ostetakse laulatussõrmused valmis juba
vahele. Jaan keelas Hannesel Niidaga kohtumise ning Niida saadeti jälle linna kooli. Siis suri Hannese ema ja kuna Turjale oli vaja uut perenaist, võttis Klaus Jõesaadu külast Luise naiseks. Majas oli jälle lõbus, isa rääkis uue perenaisega nagu vana sõbraga, kuid Hannes noorikuga läbi ei saanud. Ta tundis, nagu ta jääks pere juttudest kõrvale ning ta otsustas merele minna. Seal oli ta poolteist aastat. Koju tulles külauudistest rääkides kuulis ta, et Niidal pidi peigmees olema. Õhtul tantsuplatsil kohtuski Hannes Niida ja ta poisiga. Hannes oli joonud ning ta tõmbas Niida kõrvale, et peigmehe kohta küsida, kuid Niida hakkas vastu. Kohe sekkus ka peigmees ning kui nad Niidaga hakkasid ära minema ja ta Hannese kohta „mats“ ütles, sai Hannesel hing täis ning ta läks poisile kallale ja heitis ta lõpuks merre. Sellest ei läinud kaua mööda, kui ühel õhtul sai Hannes noahoobi selga
Kosjaskäimiseks oli vanasti kindel aeg, kuigi see paikkonntiti erines. Audrus peeti sobivaks talve. Tori rahvas leidis, et paras aeg on just hilissügisel. Viljandlased nimetasid kosjakuudeks novembrit ja märtsi. Kõige paremini sobis aga noore kuu neljapäev , siis oli kindel, et noorik ruttu vanaks ei jää. Samuti pidi noor kuu tagama palju terveid lapsi. Pärnu kandis öeldi, et noore kuu neljapäeval käi kosjas, vana kuu reedel puhasta kerist ! Kosja sõitis peigmees koos isamehega. Nimetusi on isamehel olnud mitmeid: raudkäsi, käpamees, kosjaisa, käemees, kõrvatsimees, saajavana, ninamees jm. Isameheks saamisel oli kaks kindlat tingimust: pidi olema naisemees ja hea jutumees. Kosjasõiduks valmistuti hoolikalt. Kosja sõideti vanasti ratsa, hiljem kasutati selleks rohkem suvel vankreid ja talvel saane. Sageli kasvatati talu, kus oli peigmeheikka jõudvaid poegi nn kosjatäkk. Kosjatäkk pidi olema valge, kuid seda ei olnud muidugi alati võtta
Ukraina pulmakombed Ukrainas on olemas omad pulmakombed, millest hoidub ukraina rahvas. Kuna riigi territoorium on suur võivad traditsioonid erineda sõltuvalt piirkonnast. Ukraina pulmi iseloomustab suur külaliste arv, mis võib ulatuda kuni 500 inimeseni. Ukraina pulmad kestavad ühe nädala ( sõltub). Üheks tähtsaks pulmakombeks peetakse kosjaskäiku, kus peigmees teeb pruudile abielu ettepaneku. Peigmees tuleb koos oma sugulastega ja perekonnaliikmetega pruudi majja. traditsiooni kohaselt ei tohi neiu rääkida kuna tema eest rääkivad vanemad, kes osutuvad otsustajateks, kas pulmad toimuvad või mitte. Kui pruudi vanemad on nõus, paneb isa oma tütre paremat kätt peigmehe peopessa. Ukrainas on traditsiooniks, et pulmakleidi peab ostma noormehe pere. Võimalusel võivad seda õmmelda noormehe sugulased.
valides tuleb meeles pidada, et sellega peab liikuma, istuma ja isegi tantsima. Looride kõrval kasutatakse peaehtena veel diadeeme, kroone, pärgi, kunst- või elavatest lilledest kaunistusi. Eriti kaunid on elavad lilled loori kinnituskohtades. 1930-ndatel aastate mood oli, et kes juba kannab loori ja pruudikimpu, see peab olema pealaest jalatallani pruut. Seepärast valigu pruut hoolikalt oma garderoobi, alates ihupesust ja lõpetades kingade-sukkadega. Kingitused teineteisele Pruut ja peigmees võivad teineteisele teha veel eraldi kingitusi, kuid neid sisaldab juba ka pulmatraditsioon ise. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab ilmtingimata tellima peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla ka lihtsalt käes hoitavad lilled, sel juhul sobib kasutada mingeid erilisi õisi. Kimbu pruudile üleandmise hetkel peab viimane olema juba mõrsjaehtes. See hetk tuleks teha võimalikult tähenduslikuks
Kui varasemalt oleme korraldanud oma sünnipäevi, koolis klassiõhtuid ja ka lõpupidu, siis pulma kogemust meil veel ei ole. Samuti tulevikuks on see väga hea kui hakkame ka ise pulmi pidama või meie tuttavad hakkavad abielluma, saame abi sellest tööst ja ülevaate hindade suhtes ning palju üldse raha läheb vaja ja kui napib ideid siis saab neid samuti siit, ei pea hakkama jälle interneti avarustest neid otsima. Pulmad Kõik saab alguse sellest kui Peigmees teeb Pruudile ettepaneku kihluda. Selleks vajab Peigmees kihlasõrmust. Kihlasõrmus, mis näeb välja selline nagu pildil, maksab 250 eurot. Kui peigmees on julguse kokku võtnud ja pruudilt kätt palunud ja pruut on vastanud jaatavalt pannakse paika pulmakuupäev. Pruutpaar valib endale sobiliku koha laulatuseks. Selleks valime ilusa ranna
mõrsja juuksed, suges tanutaja tal pead, võttis siis tanu, lõi sellega talle vastu põski ja ütles tanutamissõnad, mida teisendati vabalt, kuid mis sisaldasid alati käsku "Pea mees meeles!". Siis pandi tanu pähe. Seda korrati kolm korda. Kahel esimesl korral pandi tanu viltu ja mõrsja raputas selle maha. Tanutamise ajal pidi nooruk nutma, et mitte nutta hilisemas eas. Tanutamisega haakub põlletamine. Põlletamisega oli seoses põllelappimne, mille algatas pruudivend. Kurtes, et peigmees on ostnud katkise põlle, kutsus ta pulmalisi põlle lappima. Lapiti mõistagi rahaga. Kogutud raha jäi mõrsjale. Teine pulmapäev lõppes noorpaari rituaalse magamaviimisega. Levinud komme oli noorpaar esimeseks ööks viia magama lambalauta. On teateid, et noorpaar sai oma sängi alles esimese lapse sünni järel. Võõras ei tohtinud asemel istuda või katsuda, et ta ei viiks ära noorpaari õnne ega tooks vahele tüli. Kolmanda pulmapäeva keskseim sündmus oli veimevaka jagamine
pruut on saksapärane ja Prantsuse pruut on prantsuslik. Midagi on kõigis ühist, detailides aga küllalt palju erinevat. Kindlasti on Eesti pruudi rõivastuse eripära tingitud ka teatud traditsioonide ja tõekspidamiste arvestamist. Meie esivanemate pidulikud pruudirõivad on meile lähedased ja need on ka tõesti kaunid. Tore oleks, kui meie noored astuksid abiellu eesti rahvarõivastes, kuid sel juhul peab olema rahvarõivastes nii pruut kui peigmees. Ja rahvariiete puhul peaksid olema rõivastatud pruutneitsi ja isamees ning üldine pulmakorraldus peaks olema rahvuslik. Eestlaste pulmarõivad on lihtsad ja karged. Pruudi peakate Traditsioonilise pruudirõivastuse juurde kuulub loor. Algselt oli naise peakate - linik, rätik, müts või tanu - märgiks neiu siirdumisest abielunaise seisusesse. Vanarahva
Pulmakombed Aigi Ohtla Kerli Piiroja KM06 Millal võis abielluda? Täisealiseks saanud inimene. Poisist sai mees ja tüdrukust naine peale leeriskäimist. Võisid osa võtta täiskasvanute meelelahutusest. Lubatuks said ka ühismagamised tule ääres ja pulmades. Kosjad Eelnesid pulmadele. Eriti tähtis oli elukaaslase töökus. Kui sobiv kanditaat leitud, mindi kosjaviinadega tüdruku juurde. Kui kosjad vastu võeti, siis peigmees tagasi vöötatud pudeli. Ennem pulmi pidi tütarlaps mõne päeva uues kodus töötama, et ennast tõestada. Ettevalmistused pulmadeks Pulmi peeti tavaliselt 2-3 päeva, jõukamates peredes ka kuni nädal. Kui rahaline olukord ei olnud hea, tulid appi sugulased, sõbrad, naabrid. Talurahva pulmalaud oli üsna kesine. Pulmakoti sisuks oli leib, hiljem spetsiaalne pulmaleib ja ka nisuleib. Lisaks neile leidus seal ka suitsutatud liha, kala, kohupiima, kartuleid, piima ja mune.
· Aga peab meeles pidama järgmiselt: Rooside puhul tuleb silmas pidada, et kõiki roosisorte meile Eestisse üldse ei tooda Roos ja liilia on aastaringi müüdavad lilled, seega kõige kindlamad. Lilled on hooajakaup st osasid lilli ei ole teatud perioodidel üldse saada. Seega, tasuks kõigepealt välja selgitada, kas teie pulmapäeval on teie lemmiklilli üldse saada ja mis hinnaga neid saab. Pruudikimp · Kimbu tellijaks on peigmees · Kimp näitab, kui hästi peigmees pruuti tunneb · Oli algselt tehtud tugevatest maitsetaimedest(tüümian, küüslauk), et peletada eemale halbu hingi eemale. · Traditsioonide kohaselt viskab pruut kimbu üle selja naiskülaliste sekka. · Kimp on erinev lähtudes pulmatraditsioonist, isikupärast, rõivastusest jms · Igat värvi lill kannab endas mingit sümboolset tähendust · Aga kui kimbu tellib pruut, siis pidi kimp oma tähenduse kaotama.
Teose esialgne pealkiri oli peategelase järgi “Ivan Sussanin”, kuid enne esietendust soovitas tsaar Nikolai I Glinkal ooperi pealkirjaks panna „Elu tsaari eest“, mis selgitab täpsemini ooperi sisu. Esietendus toimus 1836. aastal Peterburis. See on vene esimene rahvuslik ja ilma kõnedialoogideta ooper. Tegelased: Ivan Sussanin (bass) – Vene talumees Antonida (sopran) – tema tütar Vanja (metsosopran) – Sussanini kasupoeg Teised tegelased: Antonida peigmees Bogdan Sobinin (tenor), Poola sõdurid, Vene talumehed jt. Tegevus toimub 1612. aasta hilissügisel Moskva lähedal külas. Käimas on Poola ja Venemaa vahelised sõjad, kus kord on edu poolakatel, kord venelastel. Sõjaolukorra tõttu on takistatud ka Sussanini tütre Antonida pulmad, sest tema peigmees sõdib poolakate vastu. Kui tuleb teade, et poolakad on Venemaalt peaaegu välja tõrjutud, korraldavad Antonida ja tema peig suure kihluspeo. Ootamatult saabuvad peole ka poola sõdurid,
· Toimumis koht: Klaaramanni puhketalu, Tori · Toimumis aeg: kevad/suvi, tseremoonia algus kell 14.00 Pulma I osa tseremoonia, registreerimine: Toimub taluõues, külalistele (40) on pandud valgete katetega toolid, 20+20. Kaunistusteks on pulmapäeval valge ja heleroosa tooniga lilleseaded ning õhtu saabudes süüdatakse aias tõrvikud ning laudadel küünlad. Pruut (jalutatakse) saabub tseremooniapaika hobusel. Peigmees ootab ees juba. Pärast registreerimist istutatab noorpaar oma puu Klaaramani noorpaaride sallu ja seejärel minnakse pulmarongina Pärnusse, kus toimub ka pulmapiltide tegemine tellitud profifotograafiga (mõnes pargis või kaunis mereäärses kohas). Pärast pildistamist minnakse tagasi Klaaramanni puhketallu. Pruudile ja peigmehele on tellitud valge limusiin, mis kaunistatakse firma poolt.
Juukseid peeti eriti võrgutavaks ning sellepärast ei tohtinud abielunaisena enam oma lahtisi lokke kellelegi näidata. Tänapäeval on kõige parem alustada pruudisoengu ettevalmistamisest juuksuriga konsulteerides. Kui on vaja teha keemilise lokke, juukseid värvida või ette võtta muid suurimaid töid, ei tasu neid jätta viimasteks päevadeks. Juuksurile tuleb teada anda ka kleidimood ja peaehe, sest sellest sõltub soengumood. Kingitused teineteisele Pruut ja peigmees võivad teineteisele teha veel eraldi kingitusi, kuid neid sisaldab juba ka pulmatraditsioon ise. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab ilmtingimata tellima peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla ka lihtsalt käes hoitavad lilled, sel juhul sobib kasutada mingeid erilisi õisi. Kimbu pruudile üleandmise hetkel peab viimane olema juba mõrsjaehtes. See hetk tuleks teha võimalikult tähenduslikuks. Peigmehele on
maa kombed, kust noorpaar või nende vanemad pärit on. · Kreeka Pulma aukülaliseks on peigmehe ristiisa. Tänapäeval on ta pulmas sageli ka isamees, kes aitab paari kroonida. ,,Magusa elu" kindlustamiseks võib Kreeka pruut kanda pulmapäeval kinda sees suhkrutükki. Pruudil ja peigmehe sõbrad kannavad riideid, millel on kujutatud silm- et eemale peletada kurjad vaimud. · Egiptus Abieluettepaneku teeb pruudile peigmehe pere, mitte peigmees ise. Egiptuses on paljud abielud vanemate korraldatud. Enne pulmapidu toimub pulmamarss ehk zaffa, mis kujutab endast trummarite, kõhutantsijate ja leegitsevate mõõkade protsessiooni, millega teatatakse pulmapeo algust. · Austria Pruudiloor kaunistatakse mürdiga, mida peetakse elulilleks. · Holland Hollandi peredes toimusid pulmapeod tavaliselt enne laulatust ning pruut ja peigmees istusid roheliste taimede all troonil. Külalised
kleidid ise on ülipika sabaga. Loorid on samuti pikad ja pitsilised. Mehed kannavad enamasti musta ülikonda valge särgiga. Lips ees ja pruudi kimbuga sobiv rinnanõel rinnas, seisab peigmees altari ees ja ootab oma pruuti. Ka külaliste kleidid on väga uhked, samuti rohkete voltide ja kroogetega. Külaliste kleidid on aga väga värvikirevad, erinevalt pruudi valgest kleidist. Pulmad on Hispaania
Otsiti tugevat ja tervet, töökat, hoolast ja usinat naist. Teiseks tuli arvesse mõrsja jõukus, viimases otsas oli alles ilu. Üsna tihti tehti otsus vanemate poolt. Vanematele vasturääkimist ei tulnud tavaliselt mõttessegi. Kui sobivaim mõrsja oli leitud, siis mindi kosjaviinadega tütarlapse juurde. Kui viin oli vastu võetud ja äragi proovitud, siis kutsuti kosilased neiu perekonna juurde õhtust sööma ja juttu puhuma. Kui kosjad võeti vastu, siis sai koduteele asuv peigmees tagasi tühja vöötatud pudeli. Mõne päeva pärast tulid pruudi poole kokku mõlema perekonna liikmed, tähistasid kihlust ja leppisid kokku abiellumises ning selle tingimustes. Tavaliselt järgnesid pulmad paari nädala pärast. Kosjade ja pulmade vahel pidi aga tütarlaps mõned päevad oma tulevases kodus töötama, et peigmees ja tema perekond ikka veenduks tema virkuses, töökuses ja osavuses. Pulmapidu Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva
· Austria: Pruudiloor kaunistatakse mürdiga, mida peetakse elulilleks. · Armeenia: Pulmapäeval lastakse lendu õnne ja armastust sümboliseerivad valged tuvid. · Pruut riietub punasesse siidi ja võib kanda sulgedega kaetud papist tiibu oma peakaunistuses. Pulmakülalised võivad visata tema suunas münte. · Belgia: Pruut tikib oma nime taskurätile, kannab seda pulmapäeval, raamib siis ära ja hoiab alles, kuni abiellub perekonna järgmine pruut. · Böömimaa: Peigmees kingib pruudile roosikrantsi, palveraamatu, paela kolme võtmega tema vooruslikkuse valvamiseks, karusnahkse mütsi ja hõbesõrmuse. · Pruut kingib peigmehele kuldniitidega tikitud särgi ja sõrmuse.Enne tseremooniat mässib isamees peigmehe pruudi loori sisse, et mitte lasta halbadel vaimudel paari lahutada. · Hispaania: Peigmees kingib pruudile 13 münti, et sümboliseerida oma suutlikkust teda toetada ja ta eest hoolitseda.
leidma. Mehendirituaali ajal naised tantsivad ja laulavad traditsioonilisi laule. Traditsioonide järgi ei tohi pruut pärast seda enam toast väljuda enne pulmi. Mida tumedam henna jääb, seda õnnelikumaks usutakse kujunevat tema abielu. Päris pulmapäeval toimus paaritunnine ametlik vastuvõtt linna piiril asuva hotelli saalis. Kokku oli tulnud ligi tuhat sugulast ja sõpra. Et tüdruk mehele saada, pidi tema perekond peiule maksma 500 000 ruupiat (ligi 12 200 krooni), peigmees aga ostma pruudile mitmeid kuldehteid. Kasutatud materjaalid : · http://karavanserai.bluemoon.ee/Aasia/india.php · http://wiki.zzz.ee/index.php/India · http://www.femme.ee/aktiivne/kosmopoliitne/6298
Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene
Pulmatradi tsioonid erinevates riikides Grete Käen Merlyn Sagaja Eestis Poissmeeste ja vanatüdrukute õhtud Pulmasõit ja pulmapidu Pulmareis Pulmarõivad Hispaanias Peigmees kingib pruudile 13 münti Must pulmakleit Valge kleit Lillekimp sisaldab oranzi värvi lilli Pidustused algavad vara õhtul ja lõppevad hommikul Inglismaal Kolmapäev Maja sissepääsu kaunistasid valged lilled Kirikusse mindi muusika saatel Talisman Norras Kuusk esimese lapse sünnini Pruudiehted Traditsiooniline jook Pulmatoit Kink külalistele Vietnamis Pulma 6 etappi 2 pulmapidu Pruudi väljalunastumine Pruutkleit Brasiilias Samba, muusika
Kaitseala suurus on 12 hektarit. Oletatavalt on Lehmja tammik üle 5000 aasta vanune. Looduskaitse all olev tammik on vana hiiekoht ja pühapaik. Lisaks iidsusele on tammiku näol tegemist väga liigirikka kooslusega, samuti on tammik peatus- või pesitsuspaigaks paljudele linnuliikidele. Siinse vanema põlvkonna tammede vanim elav tamm ,,Prohvet" on korbaproovide alusel 374- aastane. Rahvajuttude järgi tuntakse tammikus kolme, nimelist puud: Pruut, Peigmees ja Peiupoiss. Tammiku kohta teatakse muistendeid ja legende, mis väidavad üksmeelselt,et tegemist olla pulmalistega, kes ühel või teisel põhjusel tammedeks muudeti. Rahvajutud on inspireerinud mitmeid kirjamehi. Lisaks on avaldanud tammiku kohta uurimistöid ja artikleid. Ka praegusel ajal on seal hea käia Jaanitulel või sõpradega mängimas. Peale selle on tammikus võimalik korjata ka palju erinevaid lilli ja käija viinamäe tigusid vaatamas keda juba igalpool ei kohta
kaevandulinna Tutvub kaevur Maheuga, kes leiab talle elukoha ja ka töö kaevanduses, kus töötab kogu linn Lootuses töörahvale paremat elukeskkonda välja võidelda hakkab ta rahvast mässule õhutama Teised tegelased Maheu kaevur, kes pakkus Etiennele peavarju Catherine- 15 a Etienne armastatu, Maheu tütar Bonnemort veomees, kes olin terve oma elu kaevanduses veetnud Hennebeau kaevanduse peadirektor Cheval Catherine peigmees Jne. Teose põhiprobleemid Ebavõrdsus vaesed ja rikkad Ebaõiglus kaevurid ei saanud oma väikese palga eest isegi oma peret ära toidetud Lühike lapsepõlv varajane töö kaevanduses Varane seksuaalsus Halb tervis Hinnang Väga hea kirjeldus tegevusest - raamatut lugedes tekkis silme ette kogu söekaevurite elu. Põnev sündmuste käik. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%89mile_Zola http://et
tema kuulumist mehele. Hiljem on levinud sõrmuste vastastikune sõrmepanek. Abielusõrmust kantakse paremas käes ja enamasti on tegu ilma kivita kitsama või laiema kuldsõrmusega. See jääb sõrme kogu eluks. · Traditsiooniline pulmatort on mitmekihiline, sümboliseerides intiimelu algust ja viljakust. Tordi lahtilõikamine ning jagamine tähendab peo kulminatsiooni. Pruutpaar lõikab torti koos, nuga hoiab pruut ja peigmees omakorda tema kätt. Samal ajal võib pruut püüda laua all peigmehe jalale astuda, et ka perenaise sõna majas maksma hakkaks. · Pruutpärja mängimine on tänapäeva pulmapeo kindlamaid tavasid. Selle rituaaliga valitakse välja järgmine pruut ja peigmees ning nõnda sümboliseeritakse perekonnaelu järjepidevust. Abielu lahutamisest: · Rooma õiguses oli abielu käsitatav abikaasadevahelise vabatahtliku ühendusena
kandjast kurja eemale. Pidurõivastega kantavad ehted olid enamasti hõbedast, igapäevaeheteks olid klaashelmed. Põhja-Eestis oli tavaks, et tütarlapsele pandi helmed kaela siis, kui tal tuli esimene hammas. Naised kandsid helmeid nii päeval kui öösel ning need jäid kaela ka surnule. Usuti helmeste kaitsvasse mõjusse. Peigmees kinkis pruudile pulmadeks ehteid, näiteks rahadega kee ehk paatrid. Sageli suurendati hõberahasid äärekaunistusega. Sõrmuse kinkis peigmees pruudile juba kosja tulles. Ehted pärandati põlvest põlve, emalt tütrele. Ehete rohkuse ja kvaliteedi järgi hinnati kandja jõukust. Vitsasõlgi, mis olid vajalikud eelkõige rõivaste kinnitamiseks, kandsid ka mehed. Preesid olid lamedad sakilise äärega mitmes suuruses rinnaehted ja kui preesi kaunistasid värvilise klaasi tükid, kutsuti seda silmadega preesiks. Sõlgi oli väga erineva suurusega, eriti suured sõled olid Setumaal.
Kosjaskäik vanasti Eestis oli levinud ehal käimine ehk suvine tüdrukute magatamine juba viimased paar sajandit. Ehal käidi leeritatud tüdrukute juures, ka ehalkäijad olid leeritatud ehk täisealiseks tunnistatud. Ehalkäimine algas paastumaarjapäevast 25. märts, kui tüdrukud olid; väljend- "saanud võtme" - kolisid lakka või aita magama, enamasti küll jüripäevast 23. aprill´st kuni mihklipäevani 29. sept´ni. ~läbi suve. Ehal käidi neljapäeva ja laupäeva õhtuti mis olid ka kosjaskäimise õhtud. Komme on tuntud üle maa ning ka naaberrahvastel v.a. õigeusklikud, setud ja venelased. Ehalkäimine ei tähendanud tingimata sugulist läbikäimist, selle varjundi sai ehalkäimine alles XX sajandil. Tüdruk, kellel ehaline üldse ei käinud, võis jääda kosilasteta. Kohati eelnes kosjadele kuulamine. Kosja mindi pimedas, noore kuuga. Vanemal ajal mindi kosja ratsa, hiljem saani või vankriga. Kosja läksid peigmees isamehega, kosjajutu eest hoolitses isamees,...
Mõnel pool järgnes tanutamisele veel sümboolne neiupõlvest ,,väljatõmbamine" või ,,väljatõstmine". Näiteks: kui noorikul tanu pähe ja põll ette oli pandud, siis istus ta peiupoisi sülle, kes tema ümbert kahe käega kinni hoidis, mis peale kõik pulmamehed tulid noorikut tema käest ära kiskuma. Muidugi sai vaene noorik siis kiskuda ja venitada küllalt, sest teda oli hoitud kui kruustangide vahel kinni, et keegi teda kätte ei saaks, kuni viimaks tuli pahase näoga peigmees, kes samuti kiskudes ja venitades nooriku kätte sai. Hiiumaal kutsuti pärast tanutamist kõiki mehi ,,noort kuud" - s. o. noorikut vaatama. Vaatamise eest nõuti maksu. Esimene vaatleja oli peigmees, siis peiupoisid, siis teised pulmalised. Hiljem hakkas tanutamist asendama nn. pruudipärja mahamängimine.See uuem tava on nüüdseks tuntud juba üle maa. Vallalised tüdrukud kogunevad ringmänguks. Ringi keskel on seotud silmadega pruut
Tasuja 1.Et see on mõisnikke paradiis ja talupoegade põrgu 2.Piiskopi pakkumise peale,et ta annab maad ja metsa Vahurile ,nõustus Vahur tapma Karu ja seejärel saigi vabaks meheks ja rajas metsa. 3.Tambet armastas liikumist ja ei hoolinud isamaa õnnetusest 4.Nad kohtusid esimest korda lossi hoovis Lodijärvel ja Oodo nõudis Jaanusega võitlemist ,sest Jaanus pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmad...
Tasuja 1.Et see on mõisnikke paradiis ja talupoegade põrgu 2.Piiskopi pakkumise peale,et ta annab maad ja metsa Vahurile ,nõustus Vahur tapma Karu ja seejärel saigi vabaks meheks ja rajas metsa. 3.Tambet armastas liikumist ja ei hoolinud isamaa õnnetusest 4.Nad kohtusid esimest korda lossi hoovis Lodijärvel ja Oodo nõudis Jaanusega võitlemist ,sest Jaanus pidas teda rumalaks 5.Oodost sai Jaanuse vaenlane sets Jaanus laenas kord Oodole oma tugevat täkku ja kui Oodo oli täkku piitsaga löönud viskas hobune ta maha. Oodo vihastas ta peale ning hakkas Jaanust sõimama ja ütles ,et Jaanuse hobune on rumal . Jaanusele öeldu ei meeldinud ja ta lõi Oodod. 6.Jaanus luges raamatut Messeenia sõdadest. 7.Konrad Raupen sai surma jahil kui ta hobune ehmatas ning mees kukus hobuse seljast peaga vastu puud 8.Oodo tungis metsa tallu sõprade ässitusel Sest kubjas valetas Oodole ,et Jaanus teda sõimanud ja läbi peksnud 9.Võitlus lõppes paljude surmad...
Kutsel on kirjas pulmapeo koht, aeg ja korraldus. Peigmehe traditsionaalne kink pruudile on mõrsjakimp. Sellele peab tellima ilmtingimata peigmees ja see ütleb mõndagi noorte suhete kohta. Valmistehtud kimbu asemel võivad olla ka lihtsalt käes hoitavad lilled, sel juhul sobib kasutada mingeid erilisi õisi. Peigmehele on pulmatraditsioonis kingituseks ehitud pruut. Oma kauni kleidiga valmistab ta peigmehele ka üllatuse, sest vana tava kohaselt ei tohi peigmees enne pulmapäeva mõrsjakleiti näha. Algselt sai tseremoonialt sõrmuse sõrme ainult naine - see sümboliseeris tema kuulumist mehele. Hiljem on levinud sõrmuste vastastikune sõrmepanek. Abielusõrmust kantakse paremas käes ja enamasti on tegu ilma kivita kitsama või laiema kuldsõrmusega. See jääb sõrme kogu eluks. Sõrmuste siseküljele graveeritakse abikaasa nimi ja pulmakuupäev. Pulmatants on aegade hämarusest tänapäeva kandunud komme. Vanasti kuulus see sigivus-
kosima. Pruudile määrati kindlaks ka eelistatavad nõuded, väga oluline oli tulevase kaasa töökus. Isamehe ülesandeks oli kosjade ettevalmistus ja tseremoonia ettevalmistamine. Kui sobivaim mõrsja oli leitud, siis mindi kosjaviinadega tütarlapse juurde. Kui viin oli vastu võetud ja äragi proovitud, mis võis kesta kuni järgmise hommikuni, siis kutsuti kosilased neiu perekonna juurde õhtust sööma ja juttu puhuma. Kui kosjad võeti vastu, siis sai koduteele asuv peigmees tagasi tühja vöötatud lähkri. Mõne päeva pärast tulid pruudi poole kokku mõlema perekonna liikmed, tähistasid kihlust ja leppisid kokku abiellumises ning selle tingimustes. Tavaliselt järgnesid pulmad paari nädala pärast. Kosjade ja pulmade vaheajal , mis tavaliselt kestis kaks nädalat, käidi pruudil abiks veimevakka täiendamas. Seda tehti õhtuti. Kosjade ja pulmade vahel pidi aga tütarlaps mõned päevad oma tulevases kodus
Ülbe, sünge mõttemaailmaga, mässumeelne, enesekriitiline, julge, endassetõmbunud, tahtis olla metsik Suitsetas, veetis sõpradega aega, pidas päevikut, tegi poppi KÕRVALTEGELASED Marianne Park ema, eestlane, püüdis olla Kati sõbranna Jonathan Park isa, inglane Kersti õde, 13-aastane Anni ja Liis parimad sõbrannad, pikka kasvu, pruunide juustega toetasid ja andsid nõu Juhan sõber, hiljem peigmees, talus Kati pidevaid tujutsemisi, hoolis alati Markus sõber, nakatas HIV-i, oli hiljem toeks Merilaas klassijuhataja, kiusas pidevalt SÜNGE MÕTTEMAAILMAGA NOORE TÜDRUKU ELU Kati ja Juhani usaldusprobleemid Pidevad konfliktid Kati ja Juhani ning Kati ja Merilaasi vahel Kati seksuaalvahekord Markusega (Kati ei tahtnud seda, kuid samas ei teinud midagi selle takistamiseks) Kogu tegevus oli kaasajaga tihedalt seotud HUVITAV JA ÜLLATAV
OSKAR LUTS "KAPSAPÄÄ" Näidendi vormis. Tegelased: Samuel Pliuhkam (taluperemees), Roosi (tema naine), Elisabet (nende tütar), Tõnis Sägi (noor taluperemees; Elisabeti peigmees), Krõõt (saunanaine), Kusti (Krõõda 7-a poeg), Maali (Kusti 5-a tütar), Jüri (sulane) Koht: pime nurk Eestis Aeg: olevik Sägi tuleb tuppa. Roosi ütleb, et vanamees läks ahju taha ja viskas pikali, kuid kutsub ta sealt välja. Sägi räägib, et pühapäeval toimub väljanäitus. Tõi viina ka. Räägib, et eelmine aasta sai keegi kiitusekirja ja viis rubla ka. Tema viib see aasta näitusele mõned kartulid ja suuremad kapsapead. Peremees tuleb seepeale mõttele, et viiks saunanaise suure kapsapea näitusele, kuid too pole asjaga päri. Mees pakub Krõõdale koguni raha (15 kop.), kuid too pole ka sellega nõus. Lõpuks võtab peremees salaja kapsapea ära, kuid Krõõt avastab selle kohe. Ta tuleb nutvate lastega ning nõuab kapsapead tagasi. See...
korda avalikkuse ees ette 5. augustil 1667 ja sel oli väga suur edu. Ma arvan, et selle edu põhjuseks võis olla see, et autor oli pilke objektiks valinud variseri, kes vagaduse maski all oma musti asju ajab ning sellega tabas Moliere tolle aja ühiskonna üpriski olulist pahet. Näidend koosneb viiest vaatusest. Tegelased on järmised: proua Pernelle- Orgoni ema, Orgon- Elmire'i mees. Elmire- orgoni naine, Damis- Orgoni poeg, Mariane- orgoni tütar, Valere- Mariane'i peigmees, Cleante- Elmire'i vend, Tartuffe- vagatseja, Dorine- Mariane'i toaneitsi, härra loyal- kohtuteener, politseiametnik ja Flipote- proua Pernelle'i teenijanna. Tegevus toimub Pariisis, Orgoni majas. Näidendi keskseks tegelaseks on vagatseja Tartuffe, kes asub elama Orgoni majja. Too Tartuffe on aga väga hea petis ning suudab majaperemehe ning tolle ema ümber sõrme keerata oma valedega. Sündmused lähevad nii kaugele, et Orgon soovib oma tütre Tartuffe'ile mehele panna
Tasuja Eduard Bornhöhe Tegelased: Jannus (Tasuja), Emmi, Oodo, Rüütel Kuuno (Emmi peigmees), Sri Konrad (Emmi isa) Tarapiita(Oodo koer, Prohveti- Pärt, Maanus,Tugev Vahur (Jaanuse vanaisa), Tambet (Jaanuse isa) Sisu: See raamat räägib Jaanuset teise nimega Tasuja. Jaanus hakkas elama metsa talus mille tema vanaisa sai piiskopilt kui ta piiskopi karu käest. Kui jaanus esimest korda Lodijärve lossi isaga läks kohtas ta seal Emmi ja Oodo ja tema koera Tarapiitaga. Ühel päeval kui Oodo jaanuse hobuse seljast maha kukkus, läksid Jaanus ja Oodo tüli. Viis aastat hiljem toimus Lodijärve lossis Jahipidu Emmi jäi teistest maha ja läks metsa ja nägi maja kui Emmi lähemale läks nägi ta Jaanust puu all Jaanus ja Emmi rääkisid ja siis tuli rüütel kuuno ja nad hakkasid minema. Ühel üäeval kui Maanus Ennast jaanuse juurde peidis tulid rüütlid ja põletasid ma...
Lugemiskontroll - "Tasuja" 1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on: Vahur –Ori, kes sai vabaks ja Jaanuse vanaisa. Tambet –Vahuri poeg ja Jaanuse isa. Metsa Jaanus–Peategelane-Tasuja. Oodo –Junkur kes oli Lodijärve lossi valitsaja. Emmi –Oodo õde. Rüütel Kuuno –Emmi peigmees. Prohvet Pärt –Eremiit, kes õpetas Jaanust. Maanus –Talupoeg Jaanuse hoolealune ja sõber. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur sai vabaduse põgenedes, kuid piiskop sai Vahuri kätte. Karu tuli piiskopile kallale. Vahur tappis karu. Piiskop lubas ta vabaks. Vahuri viimased sõnad olid vabadusest. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid head sõbrad. 4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku?
suhtled, lõbutsed ja veedad aja nendega, nad teavad sinust just nii palju kui sa avastad neile, sa ei usalda nendele mitte midagi salajalist ja siis nad ei suuda sinule haiget teha niivõrd, kui seda ükskord tegi sulle väga lähedane inimene. Siis ja hakkad mõtlema, kas üldse on vaja ainult üht truu sõpra? Uued sõbrad on ka alati hea. Uued tutvused võivad sind aidata ametiredelis tippule jõuda või leida paremini palgaldav töökoha. Võib-olla see uus sõber on sinu tulevane peigmees või pruut, kes jääb sinuga terve eluks. Uued sõbrad aitavad sind silmaringi laiendada. Kuid ei tasu sõpru vahetada kogu aeg, sest raskes olukorras sul pole mõttet abi oodata vähe tuttavastest inimestest ja tuleb kõik hoida enda sees. Kokkuvõtteks ma ei ole veel otsustanud mis on parem, kas üks truu sõber või kaks uued. Kui sul pole truu sõpru, sul on vähem kohustusi. Aga kui sul on ta olemas- siis sa alati saad oma mured ja rõõmu jagada temaga. Üks kord mind peeti just siis,
Ilusalongis "Elu ja ilu" Koha kujundamine tuleb korraldada, kirikus on olemas metallne pulmakaar ja pink, laenaksin selle sealt. Selle eest tasu maksma ei pea. See kaar tuleb ka dekoreerida, paluksin teha seda ema tuttaval kelle erivajadustega last ta tihti hojab. Ma arvan, et ta teeb seda tasuta enda poolse kingitusena. Kuigi jah lillede eest mis sinna tulevad tuleb maksta. Pruudikimp tuleb ka tellida, seda teeb tavaliselt peigmees, ma püüan enne välja uurida millised lilled emale kõige rohkem meeldiksid just seal kimbus.Tean, et tslle meeldivad lihtsad lilled, nt ilus oleks vist punased lahtised roosid ja karikakrad kimbus. Fotograaf tuleb kindlasti aegsalt ära broneerida. Pildid tulevad kõik seal samas looduses, kindlasti mere ääres, neile mõlemale meeldib väga meri. Kui noorpaar soovib siis käivad enne maale sõitmist fotoateljeest läbi ja teevad seal ka paar pilti. Sõrmused on juba olemas
1. ENNE PULMI Eelkosjad Varasemalt algasid suured pulmapidustused alati kosjas käimisega. Kuid kuna kosjas käimine oli avalik ja pidulik ettevõtmine, siis oli oluline mitte sattuda külarahva naerualuseks, kui kosjad peadaks tagasi lükatama. Kindla nõusoleku tagamiseks tuli teha pisut eeltööd, korraldada eelkosjad. 1.1.1. Eelkosjad Mulgimaal Mulgimaal oli tuntum kosjakase tava: tulevane kosilane viis ihaldatud neiule kase akna taha. Kui kask tarre viidi, siis võeti peigmees vastu. ,,Aga ku sii kask sissi es viiä mitte, sõs tääsit ärä, et ei massa minnä, et vastu es võeta."1 1.1.2. Eelkosjad Raplamaal Raplamaal Järvakandis oli tuntud aga selline tava, kus peigmehe ema läks mõrsja koju ning viskas põrandale ühe sileda pulga kosjapulga. Ema ise jäi aga ootama, kas pulk kolme tunni jooksul välja visatakse või mitte. Kui pulk visati välja, siis polnud pojal mõtet siia kosja tulla.
Goljadkin kurdab temale, seejuures teeb seda segaselt, väites, et oma loomult ta pole peoinimene ja ei sobi sellistesse kohtadesse. Goljadkin on rahul sellega, et ta on kõigest väike inimene, kes pole harjunud igasuguste aadlike intriigidega. Ta väljendab pahameelt selle üle, et tema ülemuse vennapoja ja Klara Olsufjevna vahel toimub kosimine. Goljadkin märkib, et tema „lähedase tuttava“ kohta on tekkinud kuulujutud, et ta on andnud allkirja abiellumiseks, kuid ta on juba peigmees ning tema pruudiks on häbematu sakslanna Karolina Ivanovna. Peale seda Goljadkin lahkub arsti juurest, pidades teda rumalaks. Härra Goljadkin asub Olsufi Ivanovitš Berendejevi juurde, kuid teda ei lasta sisse. Riiginõuniku juures toimub pidu, mis on pühendatud tema tütre Klrara Olsufjevna sünnipäevale. Seistes Berendejevi eeskodas, otsustab Goljadkin salaja läbi pääseda ning asub tantsusaali, kus Goljadkin satub tähelepanu keskpunkti ning tunneb ennast alandlikuna.
VÜRST GABRIEL EHK PIRITA KLOOSTRI VIIMASED PÄEVAD. Hans Von Risbiter- lustlik, lollakas nägu, tulipunased juuksed, läikivad vurrud, naljanina, isa ja vennad sõjas langenud, Agnese peigmees, tedretähtedega, kõverad jalad, loomupoolest argpüks, nõrk, vilets hoopleja, ülbitseja, uhkustab sellega, et võttis Agnese isa vaenlase vangi, Teiste arvates on ta loll nagu vasikas alamate vastu ugke ja upsakas, ülemate ees roomab kõhuli, kitsipung, jänesepüks, valetamises ja hooplemises meister. Gabriel Sagorski- kõrge kasvuga, kannab kübarat, päevitunud nägu, mustad elavad silmad, imeosav vehkleja, hall habe, tugev, hoiab ja armastab Agnest , meelitaja, varem oli vene
Mõne kuu möödudes selgub, et armunute raha on lõppemas ning Alfredo sõidab kiiresti Pariisi rahaasju korrastama. Tema äraolekul saabub Alfredo isa Georges Germont. Algul suhtub ta Violettasse kui kergemeelsesse "võrgutajasse", kes ainult oma mehe rahakotti kergendada oskab .Peagi avastab ta Violettas ülla hingega noore naise, kelle tunded tema poja vastu on siirad. Hoolimata lugupidamisest Violetta vastu, nõuab Germont daamilt, et ta loobuks tema pojast, sest Alfredo õe peigmees on ähvardanud kihluse tühistada, kui noormees oma kooselu selle häbiväärse naisega ei lõpeta. Kuigi Violetta teab, et ta on peagi suremas, otsustab ta teiste õnne nimel ohverdada enes armastuse. Viimases vaatuses tulevad Alfrdo ning tema isa andestus paluma, kuid on juba liiga hilja. Violetta sureb oma armastatu kätevahel. ''La Traviata'' on väga hästi lavastatud. Eelnevalt lugesin ma, mida Verdi püüdis oma teosega edasi anda ning Taisto Noor polnud mõtet kaotanud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
