Valga Kaugõppegümnaasium Arvi Siig Jaana Varis 12 klass Valga 2011 Sisukord 1. Arvi Siia elulugu ja looming 3,4 2. Luulekogu 5 3. Tunnustus 6 4. Luulenäide 7,8 5. Kasutatud kirjandus 9 Arvi Siig (8. november 1938 Tallinn 23. november 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja. Arvi Siig õppis 19571963 TPedI-s(Tallinna Pedagoogikaülikool) ja TRÜ-s(Tartu Riiklik Ülikool), töötas aastast 1961 ajakirja "Noorus" toimetuses. Arvi Siig oli NLKP liige aastal 19761989. Ta on olnud ENSV Ülemnõukogu saadik. 1970. aastate keskel käis Arvi Siig USA-s ja kirjutas sellest luuletsükli. Siia reaalidest rikas luule väljendab muuhulgas linnaromantikat. Kujunes 1950.1960. aastatel rockerite, nüüdisajal punkide kultuspoeediks. Arvi Siig on 1950. 1960
Valga Kaugõppegümnaasium Arvi Siig Nimi 12 klass Valga 2011 Sisukord 1. Arvi Siia elulugu ja looming 3,4 2. Luulekogu 5 3. Tunnustus 6 4. Luulenäide 7,8 5. Kasutatud kirjandus 9 Arvi Siig (8. november 1938 Tallinn 23. november 1999 Tallinn) oli eesti luuletaja. Arvi Siig õppis 19571963 TPedI-s(Tallinna Pedagoogikaülikool) ja TRÜ-s(Tartu Riiklik Ülikool), töötas aastast 1961 ajakirja "Noorus" toimetuses. Arvi Siig oli NLKP liige aastal 19761989. Ta on olnud ENSV Ülemnõukogu saadik. 1970. aastate keskel käis Arvi Siig USA-s ja kirjutas sellest luuletsükli. Siia reaalidest rikas luule väljendab muuhulgas linnaromantikat. Kujunes 1950.1960. aastatel rockerite, nüüdisajal punkide kultuspoeediks. Arvi Siig on 1950. 1960
2012 Asukoht Aasias Venemaal Ida-Siber lõunaosas O O 104-110 N , 51-55 E Asukoht Riigid Burjaatia Vabariik Venemaa Suurus Pindala 31 500 km2 Sügavus Keskmine- 758 m Suurim- 1637 m Elustik Asub Tuntumad kalaliigid paraskliimavöötmes Omul Harjus Siig Loomad Taimed 960 liiki Moon 50 kalaliiki Iiris 1 imetaja Sõnajalg Omul Harjus Siig Taimed e Iiris Moon Sõnajalg Baikali viiger Suuremad sadamad Nizneangarsk Ust-Barguzin Baikalsk Tähtsus majanduses Üle 400 turismiettevõtte Tselluloositehased Soojuselektrijaamad
Karin Kaljumägi Anete Siig Eesti keele osakond Tartu Ülikool Tartu Ülikool Salme 1a Jakobi 2–416 5014 Tartu 51014 Tartu 26.03.2017 Kutse Lugupeetud Karin Kaljumägi
Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk Milliseid kalaliike Eestlased toiduks kasutavad? Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. Võrtsjärve kalastik on aegade jooksul tublisti muutunud. Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas
V: Narva jõe silmud, kuivatatud Peipsi tint 21. Nimetage 2 kalaliiki, kes üldiselt taluvad meie vetes talvist ummuksisse jäämist. V: linask ja (tavaline)koger,(+hõbekoger), karpkala 22. Märkige alljärgneva 20 kalaliigi kohta, kes neist elab magevees, kes merevees. (mõni liik elab mitmes kohas). V: MÕLEMAD viidikas, lõhe, hõbekoger, ahven, roosärg, särg, vimb, koha, rääbis; MERI merivarblane, kirju mudil, suur tobias, kilu, nolgus, merisiig, raudkiisk; MAGE peipsi siig, peipsi tint, luts, lepamaim, harjus, võldas 23. Püütud ahvena täispikkus oli 13cm ja kaal 21,7g. Kuidas veenduda, et tegemist on isase kalaga? V: lahkamine näitab, et isendil on paarilised sugunäärmed, mis viitab isaskalale. 24. Nimetage Eesti 3 kõige sügavamat järve, kus sügavust üle 30m ja põhjas puudub hapnik. V: Rõuge Suurjärv, Väike-Palkna, Koorküla Valgjärv 25. Millised neist kalaliikidest on fütofiilsed(4) millised on litofiilid(2)?
LÕHE MERIFORELL JÕEFORELL SIIG RÄÄBIS HARJUS HAUG ANGERJAS SÄRG ROOSÄRG TURB TÕUGJAS LINASK VIIDIKAS LEPAMAIM NURG LATIKAS TRULLING HINK HINK VINGERJAS SÄGA LUTS HARILIK AHVEN KOHA KIISK VÕLDAS KLOUN MERIROOSAHVEN
Dzihaad Anete Siig Dzihaad Püha sõda, püha võitlus, võitlemine pürgimine Islami usukohustus Sisemine pingutus halbade kommete kogukonnas või üksikisikus Sõda uskmatute või õigest usust kõrvalekaldunute vastu Dzihaadi läbiviimine Dzihaadi viiakse läbi usu kaitsmiseks, seda võidakse läbi viia kõigi vahenditega nii juriidiliste, diplomaatiliste, majanduslike kui poliitilistega Islam lubab kasutada ka jõudu, aga selleks on ranged reeglid Üks dzihaadi vahend on sõda aga see on haruldane võimalus Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/D%C5%BEihaad http://karavanserai.bluemoon.ee/Kultuur/Usundid/dzihaad.php
SILMULISED: · Merisutt · Jõesilm Ojasilm TUURALISED Atlandi tuur HEERINGALISED Räim Kilu Vinträim Ansoovis LÕHELISED Lõhe Meriforell Jõeforell Vikerforell Rääbis Siig Harjus TINDILISED Meritint Peipsi tint HAUGILISED Haug ANGERJALISED Angerjas KARPKALALISED Särg Roosärg Teib Turb Säinas Tõugjas Viidikas Tippviidikas Mudamaim Lepamaim Rünt Latikas Nurg Vimb Nugakala Linask Koger Hõbekoger Karpkala Hink Trulling Vingerjas SÄGALISED Säga TUULEHAUGILISED Tuulehaug TURSALISED Tursk Luts OGALIKULISED Ogalik Luukarits Raudkiisk Merinõel Madunõel AHVENALISED Ahven Koha Kiisk Emakala Tobias Must mudil Väike mudil Kaug-Ida unimudil Makrell Mõõkkala MERIPUUGILISED Võldas Merihärg Nolgus Meripühvel Merivarblane Pullukala ...
jälgida ja hinnata meid ümbritseva keskkonna seisundit. Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Kalad Umbes 30 liiki kalu elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui ka rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Meres on olulisemad kalad räim, tursk, kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus. Selle tulemuseks on nii liigirikkus kui ka
loomulikud? · Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. · Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. · Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. · Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. · Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas, tõugjas, vimb, latikas, nurg ja noakala. · Külmadest magevetest pärinevad siig, tint ja luts. · Läänemeres elavad kilu, räim, lest ja tursk. Milliseid kalaliike eestlased toiduks kasutavad? · Väiksemad järved ja vooluveekogud kalakasvatuses tööstuslikku tähtsust ei oma. Sisevetest on peamiseks kalapüügi-veekogudeks Peipsi järv ja Võrtsjärv. · Peipsi järve peamised töönduskalad on peipsi tint, rääbis, peipsi siig, haug, latikas, särg, koha, ahven, kiisk ja luts. · Võrtsjärve põlisasukaks on angerjas
Lisad Lisa 1. Eestlaste Läänemere püük (tonnides) kalaliikide kaupa aastal 2000 Kalaliik 2000 aastal Üldse kokku eestlaste püütud poolt Rannameres Avamere Kokku tLäänemerest püük püütud(tonni Eesti vetest Euroopa Liidu vetest Räim 8743,76 31518,79 1469,47 32988,25 41732,01 Kilu 1,36 39577,93 1814,56 41392,49 41393,84 Tursk 1,01 2,02 511,14 513,16 514,18 Lest 357,35 56,38 5,73 62,11 419,46 Lõhe 20,93 0,20 0,20 21,13 Meriforell 1...
1) Kara meri on Põhja Jäämere osa. 2) Kara meri on ääremeri , ta asub Euraasia mandri ääres ja teda ümbritsevad Novaja Zemlja saar, Severnaja Zemlja saar, Taimõri poolsaar, Jamali poolsaar. 3) Kara mere pindala on 880000 km², keskmine sügavus on 110 meetrit ja soolsus on umbes 30 35 . Mandrilava on Kara merel kitsas. Kõige sügavam koht on 620 meetrit. 4) Kara merre läheb PõhjaAtlandi hoovus. 5) Kara meres on palju kala sorte nt. siig, lest jpt. ja palju taimi. 6) Kara meri erineb teistest meredest sellepärast, et see on üle poole aasta jääs. 7) Kara mere rannikul paikneb Venemaa. 8) Kara mere rannikul on sadam nimega Dikson ja seal meres leidub gaasi. 9) Kara merre on uputatud palju tuumareaktoreid. Kasutatud kirjandus: · et.wikipedia.org · entsüklopeediad "ENE" ja "Eneke" · Miksike.ee
kodulindude rupskid (magu, maks, süda, kopsud, kael). Maitsestatakse hapukoorega. Seljanka Tänapäeval tuntakse kolme liiki: liha-, kala- ja seeneseljanka. Seljanka koostises peab olema 7 erinevat sorti lihatoodet või liha, koduses aga vähemalt 3. Värvus on telliskivi punane. Uhhaa Klassikalist vene uhhaad valmistatakse nendest kaladest, mille keetmisel jääb keeduleem läbipaistvaks - koha, ahven, kiisk, siig. Bors Borsi põhikomponendiks on punapeet. Borsi tükelduskujuks on kang ja värvuseks on bordoo punane. Serveeritakse hapukoore ja maitserohelisega. Okroska Okroska on Vene köögis laialt levinud suvine külm supp, mida valmistatakse kalja baasil ja mille peamiseks komponendiks on köögivili. Kui juurde lisada külmi liha või kalatükke vahekorras 1:1, siis vastavalt nimetatakse suppi kas liha- või kalaokroskaks.
-luu-ja kõhrkalad. Elukohad ja toitumise järgi liigitakse kalad : -merekalad elavad meredes ja ookianides; -mageveekalad-elavad jõgedes ja järvedes; -riimveekalad-elavad rannikulähedastes mereosades; -siirdekalad-elavad meres, koevad jõgedes ja vastupidi. Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: 1. lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; 2. keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; 3. rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; 4. eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber, tursal maksas jne), rasvasus erineb aastaajati(näiteks on kevadised räimed palju lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, sest sisaldab oomega -3 rasvhappeid.
• Baikalis on mitmeid kuumaveeallikaid (400m sügavusel) • Palju saari Baikalis Majandustegevus • Rohke kalapüük • Tselluloositehased • Soojuselektrijaamad • Keemiatehased • Turismitalud Järve elustik • Elutseb umbes 2600 taime-ja loomaliiki • Baikali viiger ainus imetaja järves (mageveeimetaja) • 960 looma- ja 400 taimeliiki on endeemsed • 50 kalaliiki, mitmed endeemsed – omul, harjus, siig, tuur, luts, haug, õlikala • 240 liiki linde Baikali tähtsus • Suurim mageveejärv maailmas (20% maailma vedelast mageveest) • Vanim järv maailmas (25 mlj. aastat) • Looduses püsivus • Mitmed suured looduskaitsealad Keskkonnaprobleemid • Kalasaak väheneb • Vesi reostusohtlik • Hävinud suur osa põhjaelustikust (mageveekäsnad) • Prügi vedamine kallis Täname kuulamast!
. AASTAAEG: SUVI, SÜGIS, TALV, KEVAD. : , , , . / AASTAAJAD- TAVALISELT PIDEVALT MÕNIKORD HARVA TIHTI, SAGELI MITTE KUNAGI ILMATEADE ON OODATA PILVISUS KOHATI SADEMED SELGINEMINE TUUL TUGEVNEB TUUL VAIBUB PUHUMA KÕRGRÕHKKOND MADALRÕHKKOND , PÜSIMA VAHELDUV SUUND KANA VARBLANE VÄHK HUNT LAMMAS JÄNES / HOBUNE TRUU USTAV TUGEV NÕRK ÕIGLANE ARG TARK KAVAL RUMAL HIRMUS : METSKITS PÕDER JÄNES KARU METSSIGA ORAV ILVES REBANE : SIIG LEST ANGERJAS LÕHE HAUG AHVEN SÄRG RÄIM KILU : HARKAS VARES KURVITS RABAKANA HANI TEDER ÖÖKULL PÄÄSUKE ÖÖBIK LÕOKE
Kalad teiste loomade toidulaual Luua Metsanduskool LRJ II Kalad teiste kalade toiduks Röövkalad haug, koha, lõhe, forell, ahven, tõugjas Täiskasvanud lepiskalad siig, räim, tursk, angerjas, latikas,karpkala Kannibalid haug, ahven, karpkala Toitumiskäitumine Toitumise aktiivsus Ööpäevaringne valgus, temperatuur, hapnik Aastaringne temperatuurid, toiduobjektid, ilmastiku mõju toitumisele Toitumisränded Kudemisaja mõju toitumiskäitumisele Parvekäitumine, häälitsused jt signaalid Röövkalade saagijahtimise strateegia Üksikjahtijad (varitsejad) haug, merikurat, koha, tõugjas Hiilijad - angerjas, säga, luts Grupis tegutsevad - ahven Saakkalad Kala sööb silmadega - varjevärvuse tähtsus Ogalised kalad on raskemini haaratavad Kõrge kehaga kalad on raskemini haaratavad Saakkalad neelatakse tervena Haugil saakkala algul risti hambus, väiksemate puhul juhuslikus suunas. K...
Makrellased: makrell Võldaslased: merihärg, nolgus, meripühvel, võldas Merivarblaslased: merivarblane Pullukalalased: pullukala Kammellased: kammeljas Heeringlased: vinträim (tänapäeval harv Valdre) Sõõrsuudest: silmlased: merisutt SOOME LAHE põhjaosa harrastuspüügiliigid (õnge- ja võrgupüük): · Lappalainen ja Pönni, 2000. Ahven, koha, haug, luts, latikas, säinas jt. karpkalalsed, tint, siig, jõeforell, lõhi, räim, lest · Väljapüük oli seda suurem, mida eutroofsem oli püügipiirkond 6 MATSALU LAHES 39 kalaliiki, kellest 28 elavad ka magevees Vetemaa jt. 2006 · Seirevõrkudega: ahven, emakala, haug, hõbekoger, kiisk, koger, koha, latikas, lest, linask, luts, meritint, nugakala, nurg, ojasilm, roosärg, räim, siig, säinas, särg, teib, tuulehaug, turb, viidikas, vimb, vinträim
Sugukondade järgi: - Keha kuju - Soomuste olemasolu, - Uimede arv - Asetus ja kuju jne Elukoha ja toitumise järgi: - Merekalad - Mageveekalad - Riimveekalad (ranniku lähedal meres) - Siirdekalad (nt elavad jões ja koevad meres või vastupidi) Rasvasuse järgi - Lahjad kalad (alla 2%) nt: tursk, luts, koha ja haug - Keskmise rasvasusega (2-5%) nt: karpakala ja latikas - Rasvased kalad (5-15%) nt: kilu ja siig - Eriti rasvased (üle 15%) nt: lõhe ja angerjas NB! Rasvasus oleneb ka aastajast ning kalaliigist Kala värskuse hindamine Silmad värskel kalal selged, heledad ja punnis. Vanal silm punane ja silm sees. Lõpused helepunased, hallikaltpunetavad, mere aroomiga, lõpuste juures pole lima. Seisnud kalal lõpused tuhmimad ja limased. Üldvälimus värvid erksad ja peal ühtlane läbipaistev limakiht. Seisnud kalal soomused tuhmid ja lima piimjas.
Seal vees kus on palju toitaineid on neid tohutul hulgal. ● Pildil rohevetikas Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Millised kalaliigid on Eestile iseloomulikud? Eestile on iseloomulikud kalaliigid: rääbis, lõhi, peipsi tint, haug, säga, ahven, koger, roosärg, viidikas, vimb, latikas, nurg, siig, tint, luts, kilu, räim, lest ja tursk. Tänan kuulamast!
A la Carte menüü EELROAD / EEK Metsataadi leivake kuuseriisika eelroog mustal leival, punase sibula ja hapukoorega 2,88/45 Aedvilja tatar 9/140,82 vutimunade, ürtide ja tomatikastmega Soe eesti jäneseliha tarretis 10/156,47 maheda põltsamaa sinepi kastmega Taani võileib (külm) 2,50/39,12 (sai, keedusink, tomati- ja kurgiviilud) Lihavalik 3,52/55 (singirullid juustuga, salaami, kanafileetükid, dipikaste, tomat, kurk, ananass) Juustuvalik 3,83/60 (sinihallitusjuust, Camembert, Eesti juust, kreekerid, viinamari, õun) Juustuvalik kahele 6,40/100,14 Vahustatud parmesani juustusupp 9,14/143 paneeritud muna, nuudlite, seente ja röstsaia-keelekesega Eesti veisefilee carpaccio 9,50/148,65 parmesanijuustu, punapeedi spagettide ja kapparimarjadega PEAROAD / EEK Lõhe 12,50/195,58 Valge veiniga aurutatud lõhefilee spinati-Grana...
A la Carte menüü EELROAD / EEK Metsataadi leivake kuuseriisika eelroog mustal leival, punase sibula ja hapukoorega 2,88/45 Aedvilja tatar 9/140,82 vutimunade, ürtide ja tomatikastmega Soe eesti jäneseliha tarretis 10/156,47 maheda põltsamaa sinepi kastmega Taani võileib (külm) 2,50/39,12 (sai, keedusink, tomati- ja kurgiviilud) Lihavalik 3,52/55 (singirullid juustuga, salaami, kanafileetükid, dipikaste, tomat, kurk, ananass) Juustuvalik 3,83/60 (sinihallitusjuust, Camembert, Eesti juust, kreekerid, viinamari, õun) Juustuvalik kahele 6,40/100,14 Vahustatud parmesani juustusupp 9,14/143 paneeritud muna, nuudlite, seente ja röstsaia-keelekesega Eesti veisefilee carpaccio 9,50/148,65 parmesanijuustu, punapeedi spagettide ja kapparimarjadega PEAROAD / EEK Lõhe 12,50/195,58 Valge veiniga aurutatud lõhefilee spinati-Grana...
talvel jää all nulli lähedal ja suvel (olenevalt veekogust) 15-25 soojakraadi, on temperatuuri mõju kalade elutegevusele eriti ilmne. Temperatuuri suhtes on parasvöötme kalade hulgas sooja- ja külmalembelisi liike. Enamik eesti vete kalu (särg, latikas, koha, merekaladest kilu, tuulehaug) on soojalembelised. Nad toituvad kõige intensiivsemalt soojal aastaajal ja koevad peamiselt suvel. Külmalembesed kalad (forellid, siig, rääbis, luts, merekaladest tursk, emakala) eelistavad külmaveelisi siseveekogusid. Katsetega on kindlaks tehtud, et paljud kalaliigid tajuvad isegi sajandikkraadist temeratuurimuutust. Kalad hingavad lõpustega. Lõpustes toimub hapniku vastuvõtmine väliskeskonnast ja organismis tekkiva süsihappegaasi eemaldamine. Kõige hapnikunõudlikumad kalad on lõhe, forell, siig ja lepamaim. Nad elavad vetes, kus hanikusisaldus on 7-11 cm³l.
LUUKALAD Selleks, et kala vees silma ei torkaks, on tal kaitsevärvus. Enamus kalu on seljapoolt tumedad, et sulanduda värvuselt taimestikuga, ning kõhupoolelt heledamad, et sobituda põhja värvusega Avavees elavad kalad (viidikas, siig, rääbis) on enamasti heledamad, sinakasrohelise tooniga. Põhja lähedal elavad kalad (luts, angerjas, säga) on aga mustjaspruunides toonides, sest seal on hämar. Kalad jaotatakse lepis- ja röövkaladeks toidu alusel. Lepiskalad (särg, latikas) toituvad taimedest või väikestest selgrootutest, osa jäävadki selle toidu juurde, mida söödi vastsetena. Röövkalad(ahven, koha) hakkavad jahtima teisi, endast väiksemaid kalu. Mida rohkem kala toitu sööb, seda kiiremini ta kasvab
leidub suuremaid taimekogumikke. Kõige taimestikurikkamad on lõuna pool olevad osad. Siiski on Peipsi taimestik erakordselt liigirikas selles esineb 66 liiki. Järve kaldavöötmes leidub kõige rohkem pilliroogu, kõõluslehte, harilikku konnarohtu, luigelille, konnaosja jne. Peipsi on üks paremaid kalajärvi terves Euroopas. Peipsis esineb 36 kalaliiki. Põhilised kalad on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas, kiisk, särg, luts, peipsi siig. Vähem leidub koha, linaskit, vimba, angerjat, kokre jt. Peipsi on ka üsna linnurikas järv. Siin on nähtud üle saja liigi vee- ja soolinde. Pesitsejatest leidub seal rohkesti naerukajakaid, sinikael-parte, tuttpütte, roolinde jt. Eesti ajaloos on Peipsi järv olnud väga tähtis. Järv on andnud rahvale toidust, olnud tähtis ühendustee. Paljusid Peipsi ääres leiduvaid kive seostab folkloor Kalevipoja tegudega.
reguleerimise hoovaks on kalalaeva register. Tänaseks on registris kõik kalalaevad, mis püüavad kala ookeanil, Läänemerel, Rannapiirkonnas ja sisevetel. Korralik ülevaade kalalaevadest tagab püstitatud eesmärgi püügivõimsuse vähendamise. Teine võimalus kalavarude säilitamiseks on kindlasti kalaliikide taastootmine ja nende asustamine looduslikesse veekogudesse. Kalavarude kunstlikuks taastamiseks tehtavad pingutused on mõnevõrra pidurdanud vääriskalade (lõhe, forell, siig, kohe) arvukuse langust. Madalaveelise lahe vee omaduste paranemine on olulise tähtsusega kalavarude loodusliku taastootmise seisukohalt. Kalaarvu taastuv loodusvara, mille suurus ja paiknemine võib ajas muutuda. Varu absoluutsuurust hinnata ei ole võimalik.
Kolmas Maailm, Igavene Linn, Emajõe Ateena, Neevalinn, Taaralinn, põhjamaa Venezia, Tsaari-Venemaa, Atiik-Rooma, Mägi-Krimm, Kodu-Eesti, Kõrg-Tatra, Väike Tütarsaar, mineviku Eesti, muusika Praha, mitte-Euroopa, mini-Lasnamäe, Eesti lipp, Rooma õigus, Inglise miil, Gordioni sõlm, Paabeli segadus, Tallinna värav, Tallinna kilud, Rootsi laud, saaremaa robirohi, jaapani seeder, damaskuse roos, siberi orav, peipsi siig, koloraadio mardikas, tori hobune, olümpia Ateena, paavst Johanne Paulus II, Milli Mallikas, Kibe Käsi, Kaval-Ants, Vanapagan, Saatus, Surm, Kivist Külaline, Suur Tundmatu, Püha Vaim, Koidulaulik, Igavene Juut, Rahva Hääl, Eesti Loodus, ,,Luikede järv", Fotod kirjutatakse jutumärkides: ,,Sügisel pargis" Mängud samuti :"Kull ja kanad" Veebruarirevolutsioon, Juuniülestõus, Jüriöö ülestõus, Madisepäeva lahing, 4.mai liikumine,
KASSETILUULETAJAD Kassetipõlvkond · 1960. aastate noored luuletajad · Koondatud pappkarpidesse e. kassettidesse · 5 kassetti: 1962, 1964, 1965, 1966, 1967 · lootusrikkus (nt Krossi poeem "Maailma avastamine"), arvetegemine minevikuga (Alver, Kross), rahutus, ohutunne, armastus-loodus-isamaaluule · 1. Paul-Eerik Rummo, Linda Ruud, Arvi Siig, Mats Traat ja Enn Vetemaa 1962 · 2. Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suumann 1963 · 3. Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel 1965 · 4. Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal 1966 · 5. Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney 1968. Artur Alliksaar(1923-1966) · http://c7laura.blogspot.com/2009_10_01_archive.html · Näidend "Nimetu saar" (1966) · Luule nägi trükivalgust pärast surma. · Esimene trükitud luuletus "Kirjaneitsi mälestuseks" (1943)
Tallinn 2014 1. Maxima XX kauplus Lasnamäel (Smuuli teel) Kalalett on suhteliselt viisaka väljapanekuga. Häiris meid muidugi see, et mõned kalad on kuhjatud üksteise otsa, see ei kutsu ostma. Kalatooteid müüakse nii letist kui ka avariiulil pakendatult, lisaks ka jääkülmikus külmutatult. Kalaletist müüakse kala lahtiselt. Kala on pandud, kas otse jääle või siis vaagnale. Kalamari oli pandud plastikkarpidesse. Valik oli üsna suur. Pakkumistes olid: lõhe, forell, siig, pangassius, tuur, kuld- merikoger, tuunikasteigid, jahutatud seepia, kalmaarituub, koorimata ja keetmata jahutatud tiigerkrevetid. Lisaks meeldis meile hinnasiltide väljapanek. Kutsus juba kaugel vaatama ja uudistama. Kui peaksime 10 palli süsteemis hinde andma, annaksime kindlasti tugeva 8. Hinnad suhteliselt mõistlikud. 2. Solarise Toidupood Solarise Toidupoe kalalett on väga ilusa välimusega. Meile meeldis see kõige rohkem
1930 Pilv püksten. Poeem ja luuletused. Tlk Ralf Rond 1947 Luuletusi. Tlk Felix Kotta 1951 Ameerikast. Tlk Felix Kotta ja tundmatu tõlkija 1955 Poeemid. Tlk Felix Kotta 1958 Kuidas teha värsse? Poeetika. Tlk Aira Kaal 1968 Lutikas. Saun. Kaks näidendit. Tlk August Sang, Otto Samma ja Uno Laht 1970 Vladimir Iljits Lenin. Poeem. Tlk Uno Laht 1980 Luuletusi ja poeeme. Tlk Felix Kotta, Uno Laht ja August Sang 1981 Pilv pükstes. Selgrooflööt. Armastan. Kolm poeemi. Tlk Arvi Siig 1983 Vladimir Majakovski. Tragöödia. Tlk Arvi Siig Veel 11 lasteraamatut (osalt kordustrükid) ning luuletusi ajakirjades ja ajalehtedes Mitte sangarid ei paiska revolutsiooni laavat Jampsib sangareist intelligentlik eliit: Kuid varjata südames laulu ei saa ma kus meie Iljitsile kajamas kiit ...kui kerkis Lenin mõõtmatu pääga... . ..Ma poleks poeetki, kui taotlus see mu värssides teoks ei võrsuks Sind laulda, VKP hiigellaotuse viisnurksetes tähtedes kõrgus. Vladimir Iljits 1922
keskkonna seisundit. Eesti linnustik on pidevas muutumises. Mitmete liikide arvukus langeb, osa liike kaob. See on seotud eelkõige sobivate pesitsus- ja toitumispaikade vähenemisega tänu inimtegevusele. Kalad – umbes 30 liiki elab meres, 35 liiki nii siseveekogudes kui rannikumeres, 10 liiki siseveekogudes. Angerjas ja lõhe on siirdekalad. Meres on olulisemad kalad räim, tursk, kilu ja lest, Peipsi järves tint, rääbis, siig. Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven. Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger. Nii nagu mujalgi maailmas mõjutab ka Eesti kalastikku põhiliselt inimtegevus
· Umbes 15 cm. · Keskmiselt 7-15 g. · Keskmiselt 14-43 g. · Alammõõt 9 cm. · Koeb aprilli teisest poolest · Toitub ainult päeval. juulini. · Alammõõt 13 cm. · Kudemiseks vajalik vee soolsus. · Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Sööb ainult päeval. · Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Marjast toituvad siig, emakala, · Toiduks paljudele ogalik. Tarvitatakse värskelt, röövkaladele, hüljestele, suitsutatult ja konserveeritult. veelindudele. Lest · Üldjuhul on nad parempoolsed. · Keskmine kehapikkus on 10-30 cm. · Enamasti alla 0,5 kg. · Toituvad limustest ja väikestest kaladest. · Eluiga võib ulatuda 16 aastani. · Süüakse suitsutatult, kuivatatult ja praetult, toiduks paljudele röövkaladele. · Alammõõt 21 cm. Emakala · Tavaliselt 15-25 cm.
Liha kohta olnud ütlus- paksem viil meestele ja väike tüdruk saab kõige vähem. Rannikul olu enamlevinud lambaliha., sisemaal rohkem sealiha. Vasikat, veist söödi väga harva, pigem pühade või tähtpäevade puhul. Argipäevaselt kasutati toiduvalmistamisel soola- või suitsuliha, värsket saadi harva. Söödi ka maksa, aju, kopsu jne. Levinud olid verikäkid, veidi vähem tanguvorstid ja verivorstid. Kalad- räim, lest, säinas, angerjas, siig, haug- jõudis lauale värskelt,soolatult, suitsutatult. 2 Suuresti söödi seda, mida ise kasvatati või korjati. Köögiviljadest- kaalikas,porgand, naeris, kapsas, kurk, mugulsibul ehk sibulaputkes, suhteliselt hilja tomat. Kartul olu laual igal toidukorral. Marjad- mustikad, metsmaasikad, muulukad, põldmarjad, pohlad, jõhvikad, kohati ka murakas, hiljem ka punased ja mustad sõstrad.
Referaat Peipsi järv Karina Lõuke Tallinna Balletikool Sissejuhatus. Peipsi järv asub Eesti idapiiril ja on suuruselt Euroopa viies järv, mis on juba ammustest aegadest kuulus oma kalarikkuse poolest ja siin on palju ka puutumata ja ürgset loodust. Kaitse alla on võetud omapärase maastikuga, Emajõe Suursoo, mis pakub võimalusi korjata marju ja seeni, korraldada paadiga reise mööda Emajõge ja tema suuri harujõgesid ning näha ja kohata arvukaid linnu- ja loomaliike. Järvseljal leidub kaitsealust metsa, mida säilitatakse ürgsel kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvused. Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid. Vaatamisväärsust pakuvad piki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed kilomeetrite pikkused ridakülad, mille elanikud on ammusest aj...
Peipsi järv Koordinaadid 58° 41 N, 27° 30 Ekoordinaadid: 58° 41 N, 27° 30 E (kaart) Valgala riigid Eesti, Venemaa, Läti Järve suubuvad Järvekalda oja, Kalina oja, Remniku oja, Alajõgi, Uusküla oja, Kuru oja, Kauksi oja, Rannapungerja jõgi, Avijõgi, Annoja, Piilsi jõgi, Mustvee jõgi, Omedu jõgi, Koobamäe oja, Kadrina oja, Alatskivi jõgi, Koosa jõgi, Emajõgi, Leegu oja, Oudova jõgi Järvest voolab välja Narva jõgi Järve pindala 2611 km² Suurim pikkus72 km Suurim laius 50 km Suurim sügavus 12,9 m Peipsi järv (ka Suurjärv, Külmjärv) on järv Põhja-Euroopas Eesti ja Venemaa piiril, Peipsi- Pihkva järve suurim osa. Üldandmed Kõrgus merepinnast 30 m Mineraalsus 0 Supelranna pikkus üle 30 km (Eesti pikim rand) Vee läbipaistvus Secchi ketta meetodil 23 meetrit Isegi Pihkva järve ja Lämmijärveta on Peipsi järv pindala poolest Euroopa neljas järv. Peipsist eespool on Laadoga, Äänisjärv ni...
..90 000, läbimõõt 1,0...1,50 mm. Embrüonaalne areng kestab 4...8 ööpäeva, 1 kuu vanusena moondub vastne maimuks, kes toitub valdavalt selgrootute vastsetest ning kasvab 1 eluaasta lõpuks 7...8 cm pikkuseks. Suguküpsuse saavutab 2...3 aastaselt, keskmine eluiga 2...4 aastat. Maksimaalselt elab kuni 20 a. vanaks. Räim on toiduks paljudele röövkaladele (eriti tursk, kammeljas), hüljestele, veelindudele. Räime marjast toituvad siig, emakala, ogalik. Noortel räimedel esineb toidukonkurents kiluga. On üks tähtsamaid töönduslikke masskalu, keda tarvitatakse värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Püüdmisel on alammõõt 13 cm. Räime ohustab intensiivne väljapüük, aga ka inimtegevuse jääkproduktid, mis satuvad eeskätt rannikuvetesse, kuhu räim koeb ja kus arenevad vastsed. Talvel võib ohustada hapnikupuudus põhjakihtides. Riik : Loomad (Animalia) Hõimkond : Keelikloomad (Chordata)
· Valke 9-27% (suurem osa täisväärtuslikud) · Rasva 0,3-35% (sisaldab enam küllastumatu rasvhappeid) · Mineraalained kuni 3% · Ekstraktiivaineid 1,5-8% · Vitamiinidest A, D, B-grupi vitamiine E,K · Süsivesikuid 1% (glükogeen) Rasvasuse alusel saab kalad jaotada 4 rühma: · lahjad kalad rasva all 2% -tursk, luts, koha, haug; · keskmise rasvasusega -2-5%-koger ,karpkala ,nurg, latikas, tint; · rasvased kalad- 5-15% -kilu, siig, rääbis ; · eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber, tursal maksas jne), rasvasus erineb aastaajati(näiteks on kevadised räimed palju lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, sest sisaldab oomega -3 rasvhappeid.Kalade liigitus ja elukohad
• Valmistati nii juuretiseleiba kui ka sepikut, saia ja karaskit • Putrudest oli kõige sagedamini laual kruubipuder ( kruubisupid) • Kartul oli toidulaua lahutamatu osa ( kartulipuder, kartulilkotletid) • Rohelised supid : oblika-, nõgese-, naadi-, rabarberi-, peedi- ja kapsalehtedest • Hapukapsasupp, hernesupp • Soolati seeni • Köögiviljadega keedetud sealiha – pühapäevatoit • Hakklihakaste, soolaliha • Söödi ohtralt kala ( silgud, räimed, siig, rääbis) • Munavõi IDAEESTI KÖÖK • Mustikasupp, pohlakeedis • Kuivatatud puuviljad – tehti magusasuppi • Magus vahukoor riivleivaga, kohupiimapudi rukkileivaga • Vorungipirukas Joogid: • Leivakali, kamajook, kasemahl, õlu, kohv SETO KÖÖK • Maitsestamine : sool, mooniseemned, sibul, mesi ( suhkur, küüslauk, mädarõigas, köömned) • Suurmakrupen • Kapstaruug • Peamine toit pulmas – kalasült
Puuviljadest ja marjadest apelsin, banaan, kookospähklid, mango, mandariin, rabarber. Mahladest apelsin ja tomatimahl. Maitsetaimedest kappar, kajeenipipar, must ja valge ning punane pipar, äädikas ja zhelatiin, ketshupi ja majoneesi marinaadid. Taimeteedest ja muudest jookidest naistenõges, oblikas, rabarber, punane ristik, kange alkohol, must tee, soodaveed ja õlu. Kasulikud toiduained: Haug, hõbeahven, lõhe, makrell, sardiin, siig, teod, tursk, vikerforell. Sojajuust, sojapiim, linaseemne - ja oliiviõli, maapähklid ja maapähklivõi, kõrvitsaseemned, kikerherned, mustad ja rohelised aedoad, läätsed. Tatar, idandatud nisust leib, riisikoogid, sojajahuleib, kaera-, riisi-, rukkijahu. Aedviljadest brokkoli, artitshokk, kaalikas, kõrvits, küüslauk, lehtkapsas, peet, sibul, naeris, mädarõigas, porgand, petersell, porrulauk, salat, spinat, võilill.
· Lepiskalad kalad, kes ei toitu peamiselt teistest kaladest. - fütoplanktontoidulised pakslaup; - zooplanktontoidulised rääbis, kilu, kõik kalamaimud; - bentostoidulised latikas, karpkala, särg ja enamus muid meie vete tavalisemaid lepiskalu; - detriiditoidulised silmuvastsed, hink, vingerjas; - taimtoidulised (mõeldud on kõrgemaid taimi) valge amuur, roosärg; - segatoidulised siig, räim, tursk, angerjas, latikas, karpkala. · Röövkalad haug, koha, lõhe, ahven, tõugjas - Kannibalism haug, ahven, karpkala Toitumise aktiivsus: · ööpäevaringne, sõltub valgusest, temperatuurist ja hapniku kogusest; · aastaringne, sõltub temperatuurist ja toiduobjektidest. Paljud kalad otse kudemisajal ei toitu (lõhelased, silmud), samuti katkeb toitumine lõimetishoolde ajal (ogalik, võldas, koha, merihärg). Röövkalade saagitabamise strateegiad:
"Hai raiutakse tükkideks ja tükid pannakse vajutuse alla või rippuma. Siis algab käärimisprotsess, liha hakkab roiskuma. Ta on tugeva ammoniaagilõhna ja -maitsega. Islandi rahvustoit Mereannid (85-170g 3-5x nädalas) + hiidlest, tursk, vikerforell, ahven, haug, merikeel (v.a. hall), tuurakala v sageli: forell, hai, heik, hõbeheik, tuunikala, heeringas (värske), homaar, võikala, karpkala, krevett, lõhe, makrell harva: krabi, lest, siig - heeringas (suitsu ja marineeritud), kalmaar, kaheksajalg, konn, suitsulõhe ja lõhemari. Kirjeldus: Söögiks Kasutatakse peamiselt 8-50kiloseid haikalu. Kuigi väiksemaid haikalu tarnitakse ka tervelt, siis enamasti müüakse fileesid, Lõike või tükeldatud kala. Hailiha kohta luudevaba, tugeva Maitse ja Madala rasvasisaldusega, kontsistentsilt meenutab tavalist liha. Ostmine: Kuigi värske hailiha Peaks olema lõhnatu, siis Kerge ammooniaagilõhn on lubatud
pirukateks. Umbes samamoodi valmistatakse ka uumeat, nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuuuun rönttöneni . Vahe on selles, et riisipudrus asemel keeratakse taignasse kartulist ja marjadest tehtud täidist ning lootsiku kuju on ümaram. Kalaroad Kala on Soomlastel alati võtta olnud, sest lisaks pikale merepiirile ja merekaladele on ka nende tuhanded jõed väga kalarikkad. Ka kalaliikide poolest on Soome väga rikas : lõhe, forell, heeringas, kilu, räim, ahven, siig, haug.. Piimatoodetest on kuulsaim viili, mida mööndusega võib ka rahvustoiduks nimetada. Viili meenutab magushapu maitsega hapupiima ja seda lisatakse paljudesse piimatoitudesse. Lapi traditsiooniline roog on lepäjuusto, mis on üleküpsetatud ümarlapik toorjuust. Uuem komme on seda süüa soojendatult magustoiduks murakamoosig ja sektoriteks lõigatuna. Varem on ta olnud pühaderoog ja on palgaks ka suvistele heinalistele. Lihade kasutamisel soomlastedl tabusid pole
Aafrika kultuur hõlmab kõiki Aafrika kontinendil kunagi olnud ning praegu olevaid kultuure. Aafrika manner oli hominiidide ning perekonna Homo sünnimaaks (kaheksa liiki, millest ainult Homo Sapiens ('tark inimene') ellu jäi. Inimkultuur Aafrikas on sama vana kui inimkond. Aafrika kultuuripärandi hulka kuuluvad neoliitikumi (10 000 e.Kr) kaljugraveeringud, Põhja-Aafrika rohumaade küttide jääaja petroglüüfid ning muistse Egiptuse kultuur. Üks kontinent, erinevad maailmad Aafrika manner hõlmab ligikaudu 30 miljonit ruutkilomeetrit (1/5 kogu maismaast) ning seal asub üle 50 riigi. Loodustingimused varieeruvad niisketest troopilitest vihmametsadest (aastane sademetehulk 250 - 380 cm) troopiliste kõrbeteni. Kilimanjaro mägi (kõrgus 5895 m) jääb aasta läbi tipust lumega kaetuks, samal ajal kui Sahara on maailma suurim ja kuumeim kõrb. Aafrikas on mitmekesine taimestik - võsastikud, savannid, kõrbetaimestik, mägede, vihmametsade ning laialehis...
· Punane · Kõrvits · Pal-oad · Mustikad · Riisivahvel rippahven · Küüslauk · Pinto-oad · Aed- · Rukkijahu · Sardiinid · Mäda- · Rohelised murakad · Sojaleib · Siig rõigas oad · Ploomid · Tursk · Nuikapsas · Punased · Kuivatatu · Vikerforell · Okra sojaoad d ploomid · Porgandid · Pohlad
lihas = tangud keeritsuss ~4mm Halvasti Siga, teised Vahelihas, roiete- keedetud/praetud liha loomad vaheline lihas ja sooled laiuss 20m Toores, vähesoolatud, Haug, siig, Vageltangud halvasti luts, lõhe, keedetud/praetud kala forell, koha Infektsioonid: väike kogus mikroorganisme ei paljune toiduainetes nakatumine: 1) saastunud toit 2) haiged inimesed
Vooremaa Siim Koppel 10a Vooremaa • Jääb Jõgevamaale Vooremaa • Maastikurajoonidest jääb Vooremaale Vooremaa • Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile – Vooremaa. Vooremaa • Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas. Vooremaa • Selle maastikurajooni pindala on 1050km2 , millest viiendik on soostunud. Vooremaa • Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod. Vooremaa • Vooremaa aluspõhjaks on Siluri ja Devoni kivimid. • Siluri kivimeid katavad Kesk-Devoni Narva lademe domeriidid, liivakivi ja savi. Vooremaa • Vooremaa üks suuremaid ja ilmekamaid viimase mandrijäätumise aladel tekkinu...
Looduskaitse alla ta siiski ei kuulu. 2 Eesti selgroogsed Merisiig Merisiig on saleda kehakujuga, hõbedane, valge kõhuga ja väikese peaga kala. Täiskasvanuna on ta kehapikkus 30...50 cm ning kaal 0,7...2 kg. Ta on üsna tavaline kala, kes asustab kogu Läänemerd. Eestis elab siig erineva sagedusega kõikides rannikuvetes ning Pärnu ja Narva jões. Merisiig on külma ja selge vee elanik, kes elutseb vähese soolsusega merelahtedes ning jõgede suudmetes. Siiad eelistavad koguneda parvedesse ning liiguvad rohkem põhjalähedastes veekihtides. Kudemiseks võivad nad siirduda jõgedesse, kuid ei pruugi seda teha. Enim meeldivateks kudemispaikadeks on madalad, lainetuse eest kaitstud merelahed, kus on kõva liiva-, kruusa- või kivipõhi
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
Praktiline töö nr 3 Otsing andmebaasides Leidke vastused järgmistele küsimustele. Hinnake leitud dokumente ning esitage sisuliselt vastav tulemus. Kirjutage vastused töölehele. Kirjeldage otsingu läbiviimise käiku (otsingukategooriad, otsisõnad, piirangud). 1.3. küsimusele leidke vastus Open Access andmebaasist (http://www.doaj.org/), 4.6. küsimusele andmebaasist Emerald (http://www.emeraldinsight.com/Insight/), 7.9. küsimusele andmebaasist EbscoHost (http://search.epnet.com), 10.15. küsimusele RRi andmebaasist ISE (http://ise.nlib.ee). 1. Leidke artikleid infokirjaoskuse kohta kõrgkoolis. Esitage ühe artikli kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Võtan Find Article otsingu. Kirjutan esimesse kasti information literacy ning teiselahtrisse university, alumisele kasti...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
