katsumusi, et jõuda mõistuse ja progressi maailma. Vikerlased esietendus 1928.a. ,,Estonias".Sigtuna vürsti Olavi rüüsteretked Eestisse muutuvad liiga sagedasteks. Saadikud mandrilt paluvad abi Saaremaa vanemalt Vaholt. Otsustatakse teha vasturetk. Ent vaenlane ennetab eestlased, tungib Vaho valdustesse ja viib vangina kaasa tema tütre Juta. Noore vanema, Juta armastatu Ülo juhtimisel ruttab Eesti malev rootslastele kätte maksma ja Jutat vabastama. Sigtuna lossis vangis viibiv Juta igatseb kodumaa järele. Vürst Olav püüab lubaduste ja ähvardustega võita Juta armastust. Tuuakse teade, et eestlased ründavad linna. Juba tungibki Ülo oma meestega lossi. Sigtuna hävitatakse, Olav võetakse vangina kaasa. Saaremaal oodatakse pikisilmi vikerlaste tagasijõudmist, kes saabuvadki võiduga. Olavil õnnestub valvurite käest pääseda, ta püüab põgeneda ja Jutat kaasa viia. Ülo
või sees on põletusmatused suhteliselt väheste panustega Aarded ja ohvriannid 1. Peideti väga palju ehteid ja tööriistu k.a ka hõbeaarded 2. Arvatakse et peitis põhjuseks oli sõjaoht Suhted idanaabritega 1. Vene kroonikates nimetatid eestlasi tsuuditeks Suhted naabritega 1. Naabritega suhted olid head. Tugevamad vastased olid leedulased. 1187. Aastal vallutasid ja põletasid idamere paganad rootsi tähtsaima linna sigtuna, mis jäigi mõneks ajaks varemetesse. Sigtuna hävitajaks oli peetud eestlase, kurelasi, karjalasi ja mitme läänemere idakalda ühendvägesid.kindlasti oli selleks mingi põhjus.
b) Kust võib seda leida? c) Kuidas on see seotud Eesti ajalooga? VASTUS: a) ruunikivi b)võib leida Skandinaaviast ja Eestist c)on tunnistuseks, et viikingid tegid sõjakäike Eestisse ja pühendati tähtsamate Eestimaal langenud viikingite mälestusele, seega suutsid eestlased küllalt tugevale vastasele vastu panna ja sooritada vasturetkigi. 4. Kuidas on Eesti muinasajaga ja millise perioodiga muinasajast seotud järgmised isikud või kohanimed? a) Jaroslav Tark b) piiskop Fulco c) Sigtuna d) Jurjev VASTUS: a) Jaroslav Tark Kiievi suurvürst, tegi 1030. aastal sõjakäigu eestlaste vastu, võitis ja rajas Tartusse tugipunkti (rauaaeg) b) piiskop Fulco Eestimaa esimene piiskop, kelle katsed Eestis ristiusku levitada olid tulutud (rauaaeg) c)Sigtuna linn Rootsis, mille tõenäoliselt hävitasid eestlased või kurelased (rauaaeg) d) Jurjev Jaroslav Targa poolt rajatud praeguse nimega Tartu (pani oma ristinime Juri järgi) (rauaaeg) 5
auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) o 1943. aastal kevadel astus Karl Ristikivi saksa sõjaväkke, vabatahtlikuna ootas teda esialgu staabitöö ja ta lootis, et ei pea minema rindele. Puhkuse saanud, põgenes Ristikivi sama aasta novembrikuus Soome ja siirdus 1944. aasta septembris edasi Rootsi. Karl Ristikivi pagulusperiood o Esialgu elas ta lühemat aega Sigtuna põgenikelaagris, seejärel elas ja töötas Uppsalas. o Alates 1947. aastast töötas ta Stockholmis. o Töötas pikka aega haigekassa ametnikuna. o Kohe sõja järel 1946 - 1947 ilmusid Rootsis romaanid: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi" (1947, Vadstena) o "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt"). Karl Ristikivi teised teosed
Eesti muinasaeg mõisted: Arheoloogiline kultuur- samalaadsete leidudega muististe rühm, mis näitab selle ala elanike eluviiside ja tegevusalade sarnasust. Pulli asulakoht-kõige vanem praegu teadaolev inimeste elupaik Eestis Kunda kultuur- Kõik Eesti mesoliitikumi alad, nt Pulli tulekivi-kivi , mille tükid annavad katki tegemisel teravaid servi lõikamistöödeks kvarts-sammuti lõikamiseks hea kivim, mida leidus rohkem kui tulekivi paleoliitikum-vanem kiviaeg,algas inimese kujunemisega mesoliitikum-keskmine kiviaeg,9000-5000 eKr. Neoliitikum-noorem kiviaeg , 5000-1800 eKr. kammkeraamika-savinõusid kaunistati kammitaolise templiga nöörkeraamika-savinõusid kaunistati nöörijäljendiga venekirveste kultuur- venet ehk paati meenutavate hästi lihvitud ja puuritud silmaaukudega sõjakirveste põhjal nimetatakse seda kultuuri venekirveste kultuuriks. kivikirst kalme-suurematest kividest ring ja selle keskele laotatud kirst laevkalme-sarn...
aastal järgnes romaan "Rohtaed". 1943. aastal kevadel astus Karl Ristikivi saksa sõjaväkke, vabatahtlikuna ootas teda esialgu staabitöö ja ta lootis, et ei pea minema rindele. Puhkuse saanud, põgenes Ristikivi sama aasta novembrikuus Soome ja siirdus 1944. aasta septembris edasi Rootsi. Algas Ristikivi pagulusperiood. Ta oli üks ligikaudu 80 tuhandest eesti põgenikust, vaba, kuid taas võõras, "teine". Esialgu elas ta lühemat aega Sigtuna põgenikelaagris, seejärel elas ja töötas Uppsalas. Alates 1947. aastast töötas ta Stockholmis, 1950. aastast kuni surmani elas Ristikivi Karl Ristikivi põgenemine Stockholmi eeslinnas Solnas, töötas pikemat reisides aega haigekassa ametnikuna. Puhkused kulusid tavaliselt reisides, kuid suvest sai ka kõige parem kirjutamiseaeg. Kohe sõja järel 1946 - 1947 ilmusid Rootsis romaanid
7. Mis oli inimeste peamine tegevusala rauaajal? RAUAAJAL- peamine tegevusala oli karjakasvatus ja põlluharimine. 8. Mis tüüpi kalmetesse matsid surnuid rauaaja inimesed Eestis? RAUAAJA INIMESED- surnud maeti tarand kalmu. 9. Kirjelda rauaaja inimeste matmiskombeid. - surnud tuhastati ja neile pandi hauda kaasa katkiseid asju. 10. Mis olid eestlaste jaoks peamised kaubanduskeskused idas ja läänes? Pihkva, Sigtuna, Novgorod. 11. Mis oli Eesti peamine väljamüügiartikkel? Teravili. 12. Mis oli üldtunnustatud vahetusväärtuseks muinasaja Eestis? Hõbe. 13. Kuidas nimetati Eesti peamist haldusüksust, mis koosnesid mitmest külast? Kihelkond. 14. Kui suur oli Eesti elanike arvmuinasaja lõpuks?150 000- 200 000. 15. Milline oli muinaseesti halduslik jaotus? Leia kaardil 8 suuremat maakonda. 16. Leia kaardil eestlaste naaberrahvad, kellega neil oli tihedam läbikäimine. rootslased,
Karl Ristikivi Claudia Oks M-13 Sisukord 1. Elulugu 2. Looming Elulugu • Eesti kirjanik • Õppis varbla 6-klassilises algkoolis, lõpetas Tallinna kaubanduskooli 1930. a, 1936. aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia, lõpetas 1942. Kuulus Eesti Yliõpilaste Seltsi "Veljesto". • Karl Ristikivi oli Eesti Rahvusfondi juhatuse liige. • Ta valiti 1966. aastal, 1968. aastal ja 1970. aastal Eesti Komitee Asemike Kogusse. Looming • Lasteraamatud: – "Lendav maailm" (1935) – "Semud" (1936) – "Sellid" (1938) – "Sinine liblikas" (1936) – jne • "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) • "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) • "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") • "Hingede öö" (1953; modernistlik romaan, Ristikivi enda määratlusel "realistlik muinasjutt") • Triloogi...
2. Selgita mõisted Arheoloogia, etnogenees, vägi, Billingeni katastroof, tsuudid, rehielamu, irdmuistis, alepõllundus, eelajalooline aeg, Asva kultuur, ringvall linnus, Kalevipoja säng 3. Vasta: a) Ruunikivi (oli pilt) b) Kust võib seda leida? c) Kuidas on see seotud Eesti ajalooga? 4. Kuidas on Eesti muinasajaga ja millise perioodiga muinasajast seotud järgmised isikud või kohanimed? a) Jaroslav Tark b) piiskop Fulco c) Sigtuna d) Jurjev 5. Nimeta neoliitikumi arheoloogiline kultuur Eestis. Miks võib öelda, et need kultuurid olid kõrgemal arengutasemel kui mesoliitikumi kultuur? (3 põhjust) 6. Millised kalmetüübid ja mis muinasaja perioodile olid need iseloomulikud? (pildid) a) Tarandkalme b) Kivikirstkalme 7. Kiviaja asustuse ka Eesti rahva kujunemise küsimuses on teadlaste seisukoht muutunud. Milline teooria selles küsimuses valitses XX sajandi keskpaiku? Milline teooria tekkis XX sajandi lõpus? (1990
Evald Aav (1900-1939)- eesti rahvusliku ooperi looja! -1926.a. lõpetas Tallinna kons- i A.Kapi õpilasena. Looming : on vähene, peamiselt koorilaulud, mõni sümfooniline teos, soololul ja klaveripala. Vikerlased: Meie ooperiklassikale pani ta aluse oma ooperiga "Vikerlased" . Esietendus 1928.a. -Tegemist on heroilis- romantilise ooperiga. -Tegevus toimub 12.saj. muistsete eestlaste röövretkest Rootsi ning nende hästikindlustatud kaubalinna Sigtuna hävitamine. -Ajaloolise tausta kõrval ka armastusdraama. -Tegelased: Vaho Saaremaa vanem; Ülo noor juht, Juta armastatu; Juta Vaho tütar; Olav Sigtuna vürst; Eduard Tubin (1905-1982) - esimese eesti balleti looja! -1930.a. lõpetas õpingud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis H. Elleri kompositsiooniklassis. -Tööle dirigendina "Vanemuise" teatrisse. -1944.a. elama Rootsi. Suri seal. Looming : - 6 sümfooniat ( ta oli tugev sümfonist
Koos viimase Tallina triloogia teose avaldamise ja Tammsaarelt teenitud kiidusõnadega oli Ristikivist saanud esimene tõsiseltvõetav linnakirjanik. Pärast seda, kui oli aastal 1941 lõpetanud Tartu Ülikooli cum laude, astus 1943. aasta kevadel saksa sõjaväkke, kuid võttis juba novembris puhkuse ning põgenes Soome. Seda aastat võib pidada pagulaselu alguseks. 1944. aasta septembris liikus ta Soomest edasi Rootsi ning peatus lühikest aega Sigtuna põgenikelinnas. Seejärel elas ja töötas Ristikivi Uppsalas. Alates 1947. aastast töötas ta Stockholmis haigekassa ametnikuna ja elas Stockholmi eeslinnas Solnas. Kohe sõja järel ilmusid Rootsis romaanid "Kõik mis kunagi oli"(1936) ja "Ei juhtunud midagi"(1947), milles jutustatakse 1939 - 1940. aasta sündmustest ja meeleoludest Eestis. Alles 1953. aastal ilmus järgmine pagulasteos "Hingede öö," mis äratas kirjandusteadlaste
Viikingid olid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ning laevaehitajad. Nad elasid skaldide ja saagade maailmas, igapäevaelus oli nende ühiskond aga oma aja kohta silmatorkavalt avatud ja demokraatlik. Ühiskond Bondid vabad taluperemehed Odal taluvaldus Träälid orjad Ting kohalik rahvakoosolek Allting maakondade ühiskoosolek Konung hõimu või hõimuliidu pealik Svealased ja götalased hõimuliidud Rootsis Birka, Sigtuna, Hedeby suuremad kindlustatud asulad VanaVene riik VanaVene riigi teket seostatakse tavapäraselt idas tegutsenud viikingite , varjaagidega. VanaVene riik oli paljurahvuseline. Riik koosnes paljudest väiksematest vürstkondadest , mida valitsesid Rjurikute suguvõsa liikmed. Muinasaegse Eesti 6.12. sajandit peetakse Eesti ajaloos muinasajaks. Tänapäeval arvatakse, et ühiskond oli siiski tunduvalt keerulisem.
7. Millisesse kalmetüüpi matsid oma surnud pronksiaja inimesed, millisesse rauaaja inimesed? PRONKSIAJA INIMESED- surnud maeti kivikirstkalmetesse ning hauda pandi asju kaasa RAUAAJA INIMESED- surnud maeti tarand kalmu, surnud tuhastati ja neile pandi hauda kaasa katkiseid asju. 8. Kui suur oli Eesti rahvaarv 13. sajandi alguseks? 13. sajandi alguseks oli Eesti rahvaarv praegusest 10 korda väiksem. 9. Millised linnad olid eestlaste peamisteks kaubanduspartneriteks 13. sajandil? Pihkva, Sigtuna, Novgorod, 10. Milliseid kaupu veeti itta, milliseid läände? ITTA- veeti vilja LÄÄNDE- veeti karusnahku ja vaha 11. Milline oli üldtunnustatud vaheväärtus 13. sajandil? üldtunnustatud vaheväärtus oli Hõbe 12. Milline oli muinaseestlik halduslik jaotus? Leia kaardil 8 suuremat maakonda. 13. Leia kaardilt eestlaste naaberrahvad, kellega neil oli tihedam läbikäimine. rootslased, soomlased, karjalased, liivlased, latgalid. 14. Seleta mõisted:
Karl Suur (768 814). 774 võis Karl Suur panna endale pähe Itaalia valitseja krooni. 801 vallutas ta Barcelona. 782 Weseri lahing. 788 liideti Baieri hertsogkond. 796 vallutas ta avaaride keskse kindluse. 800 Keiser Karl Suur. 812 Michael I ja Karl Suure rahuleping. 817 jagas Ludwig I Vaga impeeriumi poegade vahel. 843 Frangi riik oli lõplikult jagatud kolmeks. Normannid = Varjaagid. Tähtsad viikingite kaubalinnad: Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna. Rootsi jagunes: Svealased, götlased. 790 inglismaad rünnatakse esmakordselt. 846 viikingid tungisid pariisi. 911 Normandia hertsogkond. 1071 Sitsiilia kuningriik. 874 islandi asustamine. 10 saj avastatakse gröönimaa. 1000 viikingid jõuavad P-Ameerikasse. Jumalad: Thor, Oden, Frej, Freja, Loke. 829 munk Ansgar läheb rootsit ristima. 610 Muhameed saab jumalalat läkituse. Haridziidid, sunniidid, siiidid. 691 Omari mosee Jeruusalemmas
Karl Ristikivi Karl Ristikivi sündinud 16. oktoober 1912 Läänemaal Varbla kihelkonnas. Suri 19. juuli 1977 Stockholmis. Karl Ristikivi oli eesti kirjanik. Oma haridusteed alustas Varbla 6- klassilisest algkoolist. Edasi suundus Tallinnna kaubanduskooli mille lõpetas 1930 aastal. Pärast seda läks Tallinna Kolledžisse õhtusesse õppesse ning lõpetas 4 aastase kursuse rekordiliselt ühe aastaga. 1936 aastal asuts Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia. Tartu Ülikooli lõpetas ta 1941 aastal cum laude. Looming Lasteraamatud „Lendav maailm“ (1935) „Semud“ (1936) „Sellid“ (1938) „Sinine liblikas“ (1936) Alternatiivajalooline romaan „Viikingite jälgedes“ (1936) Tallinna triloogia „Tuli ja raud“ (1938) – sai selle teose eest Looduse romaanivõistlusel esimese auhinn...
esialgu staabitöö ja ta lootis, et ei pea minema rindele. Puhkuse saanud, põgenes Ristikivi sama aasta novembrikuus Soome ja siirdus 1944. aasta septembris edasi Rootsi. Algas Ristikivi pagulusperiood. " Ja kui nad küsivad, miks ma ei tulnud, ütle, et mina ei saa käia nooltega sunnitud teed relvis valvuri saatel". Ta oli üks ligikaudu 80 tuhandest eesti põgenikust, vaba, kuid taas võõras, "teine". Esialgu elas ta lühemat aega Sigtuna põgenikelaagris, seejärel elas ja töötas Uppsalas. Alates 1947. aastast töötas ta Stockholmis, 1950. aastast kuni surmani elas Ristikivi Stockholmi eeslinnas Solnas, töötas pikemat aega haigekassa ametnikuna. Puhkused kulusid tavaliselt reisides, kuid suvest sai ka kõige parem kirjutamiseaeg. Kohe sõja järel 1946 - 1947 ilmusid Rootsis romaanid "Kõik mis kunagi oli" ja "Ei juhtunud midagi", milles jutustatakse 1939 - 1940. aasta sündmustest ja meeleoludest Eestis.
sinisilmsem, ega tahtnud uskuda Musta Olavi kurje kavatsusi. Alar Ata poeg. Kuumaverelisem, kui tema isa. Alguses ei mõista, missugune koorem kaasneb suurvanemaks olemisega, kuid pärast pikka rännakut, isa ja sõprade kaotust, hakkab aru saama oma nüüdsetest kohustustest. Alar on oma isasse selles suhtes, et ka tema on kindel, et kuritöö ei tohi jääda karistuseta. Just seetõttu võtabki kokku ta kogu Saaremaa viikingid ning asub teele Rootsi poole, kus vallutatakse Sigtuna linn. See oli kättemaksuks selle eest, et Alarit ja tema sõpru mööda Rootsit taga otsiti ning selle eest, kuidas neid Gyla pärast häbistati ning tapeti. Must Olav Mustjala vanem. Välimuselt tõmmu, vanuselt pisut üle neljakümne aasta vana. Must Olav oli hea juht, keda austati, kuid Alarile ta ei meeldinud. Alar aimas, et Olavil on midagi plaanis. Must Olav üritas võtta Alari kohta suurvanemana, väites, et Alar on surnud.
u.4000a. e. Kr. - Saabuvad kammkeraamika hõimud, keda peetakse läänemeresoome rahvaste otsesteks eellasteks. u.1500a. e. Kr. - Pronksiaja algus Eestis. Vajalike metallide vähesuse tõttu kasutatakse edasi ka luust ja kivist tööriistu ning tarbeesemeid. 600 - Ingvari sõjaretk Eestisse, u. 500a. e. Kr. - Rauaaja algus Eestis. 1030 - Kiievi vürst Jaroslav Tark vallutab Tartu, mis jääb 31 aastaks Vene võimu alla . 1187 - Eestlased vallutavad Rootsi tähtsa kaubalinna Sigtuna..1202 - Riias asutataks Mõõgavendade ordu. Religioon e. usund on usk üleloomulikesse jõududesse , millest tuntakse end sõltuvat, ning sellest uskumusest väljakujunenud tõekspidamised ja kombed. Vägi Üleloomulik jõud või elujõud mida usuti olevat rohkem või vähem kõigis elavates olendites ja ka mõnedes elututes objektides. Hing inimese isikupära kandja ja elushoidja. Arvati, et kui inimene magab või on
Alates 1949 aastast om ,,Estonia" muusikateater, ,,Vanemuises" lavastatakse tänapäevani nii muusika kui ka sõnalavastusi. Esimene eesti ooper on Eevald Aava(190-1929) ,,Vikerlased", mille esiettekanne toimus ,, Estonia" teatris juba 1928 aastal. Vikerlaste"rahvuslikkus avaldub nii sisus kui ka helikeeles. Tegevustiku tuumaks on ajalooline sündmus 12sajandist-muistsete eestlaste röövretk Rootsi ning sealse hästi kindlustatud kaubalinna Sigtuna hävitamine Selle taustal arenes peategelaste armastusdraama."Vikerlased"on heroilis- romantilise iseloomuga ooper.
KARL RISTIKIVI Referaat Koostaja: Maarja Säälik Klass: 10 Mustvee 2009 Eluaastad: Karl Ristikivi sündis 1912 aastal Läänemaal ning suri 1977 Stockholmis. Ta oli eesti kirjanik. Haridus: Tema hariduseks oli Varbla 6 klassiline algkool,Tallinna kaubanduskool, õhtugümnaasium Tallinna kolledz, (4 aastase kursuse lõpetas rekordiliselt ühe aastaga 1931-1932. 1936 aastal astus Tartu Ülikooli ja valis erialaks geograafia ning lõpetas cum laude 1942. Tema looming: Lasteraamatud: "Lendav maailm" (1935) "Semud" (1936) "Sellid" (1938) "Sinine liblikas" (1936) "Viikingite jälgedes" (1936; alternatiivajalooline romaan) Tallinna triloogia: "Tuli ja raud" (1938; sai Looduse romaanivõistlusel esimese auhinna) "Õige mehe koda" (1940; algselt ilmus pealkirjaga "Võõras majas") "Rohtaed" (1942) Diloogia: "Kõik mis kunagi oli" (1946, Vadstena) "Ei juhtunud midagi...
Mõõgavendade ordu on vaimulik rüütliordu. Ülesanne nr.3 Vasta järgmistele küsimustele? 1. Milliste rahvaste kokkusulandumise teel kujunesid meie esivanemad? Soome-ugri, indoeurooplased 2. Kuidas olid muinaseestlased seotud viikingitega? Umbes 600.aasta paiku muutusid olud rahutumaks, millele viitab aktiivne linnuste rajamine Eestis. Peamine oht tuli Skandinaaviast. Viikingid tegid sõjaretki Eestisse, kuid püsivalt siin kanda kinnitada ei suutnud. 1187.aastal vallutati Sigtuna saarlaste poolt. Rootsi viikingid tegid Saaremaale rüüsteretke ning kui saarlased seda märkasid, läksid nad viikingitele järgi ning põletasid Sigtuna maha. 3. Milline oli võiduristimise tõeline eesmärk? Võiduristimise tõeline eesmärk oli külade juurde puuristide kui oma võimu sümbolite ning paganate alistamise märkide paigutamises. 4. Milliste riikide ja rahvastega võitlesid eestlased muistses vabadusvõitluses ja milliste tulemustega?
Laevkonnad,1 laev, jaguneb istekohtadeks, rühm taluseid, 1 mees. Lääneteed- taanlased, norralased. Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania, Portugal, Aafrika. 856- vallutati Pariisi eeslinnad, kuningas maksis suurt lunaraha. Frangi riigi valitsejad hakkasid viikingitele läänistama maid, et lepitust otsida. 911- Normandia hertsogkond. 1071- Sitsiilia kuningriik Idateed- rootslased. Venemaa, Bütsants, Kreeka Tähtsamad kaubalinnad Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna Ühiskondlik olukord: Feodaalsuhted arenesid aeglasemalt ja riikide teke hilines, põhjus, põhjamaise põllumajanduse madal arengutase. Skandinaavias puudus hilise Rooma orjandusliku korra mõjutused ja Suur rahvasterändamine ei paisanud ühiskonnakorraldust segi. Siiki varanduslik diferentseerumine. Olid väljakujunenud maakonnad alajaotustega ja moodustanud hõimude ühendused. Rootsis- svealased ja götalased. Kummagil oma kuningas, nii maakondadel kui ka jaotustel.
Karl Ristikivi Karl Ristikivi on sündinud (1)_____ Läänemaal (2)_____ vallas. Kirikukirjades sai Karl nimeks (3)_____. Ta ema oli (4)_____ ja tänu sellele pidi noor Ristikivi tihti (5)_____ vahetama. Tema koolitee algas (6)_____ algkoolis. 15aastaselt asus Karl õppima (7)_____, mille ta lõpetas (8)_____ aastal. Peale selle lõpetamist astus nooruk (9)_____ ja lõpetas (10)_____ aastal selle humanitaararu. Sellise õpihimu põhjuseksvõis olla soov (11)_____ või (12)_____ saada. Kuid kahjuks ei võetud teda viletsa (13)_____ pärast lennukikooli. Ning 1942 aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli (14)_____ erialal. Loominguteed alustas Karl Ristikivi (15)_____aastaselt. Oma esimesed kirjandusauhinnad sai ta (16)_____ eest. Järgmisena kirjutas Karl kolm romaani: (17)_____, (18)_____ ja (19)_____, mida seob Tallinna (20)_____ ühine (21)_____ ja (22)_____. ,,Tuli ja Raud" on perekonnaromaan, kus peategelane on su...
kirjastusfondis ning kuulus 1930-1939 Eesti Lauljate Liidu juhatusse. Aava tunti kui terase mõtlemise ning lakoonilise ja täpse jutuga head kõnemees Evald Aava peateost, ooperit "Vikerlased", peetakse esimeseks eesti rahvuslikuks ooperiks. See esietendus "Estonias" 8. septembril 1928. aastal. Peategelaste psühholoogilisele draamale annavad tagapõhja ajaloolised sündmused - 1187. aastal toimunud eestlaste sõjaretk Rootsi ja Sigtuna linna hävitamine. "Vikerlaste" muusika on aastakümneid veedelnud nii esitajaid kui ka kuulajaid oma laululisuse ja helikeele rahvusliku värvinguga. Aav oli aastaid töötanud "Estonia" ooperikooris ning kokkupuuted romantilise itaalia ooperiga õpetasid teda armastama emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. "Vikerlastes" leidub seda rohkesti, näiteks Sigtuna vürsti Olavi aarias. Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise, andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme
Vikerlased Ooperi tegevus algab Saaremaa rannakülas, kus äsja lõppenud võistumängude võitja Ülo saab võidupärja Jutalt. Võitjat austavate piigade hulgas on ka Ülosse kiindunud Vaike. Vanem Vaho eestvõttel peetakse sõjanõu ning vastuseks viikingite röövkäikudele otsustatakse teha ühine sõjaretk Rootsi. Paraku jõuavad rootslased esimesena rünnata ning sõjasaagina viiakse kaasa Sigtunasse kaasa Juta. Ülo juhtimisel võetakse ette sõjaret Rootsi, kus Sigtuna valitseja Olav on vahepeal teinud Jutale ettepaneku saada tema kaasaks. Eestlase rünnak on edukas, Juta eestkostel jäetakse Olav ellu, kuid ta peab orjana kaasa minema. Võidukaid sõdalasi on tulnud tervitama kogu külarahvas. Ooodata on Ülo ja Juta pulmi. Ajal, mil Ülo jätab hüvasti oma sõjasalgaga, õnnestub Olavi põgeneda. Ta kohtab Jutat, avaldab talle armastust ning palub temalt abi. Juta appihüüete peale saabub Vaike, kes enda tunnetest võitu saades ründab Olavit
saj Adramaa on maa mida jõuti üles harida ühe adraga (8-10 ha) Käsitöö oli väga tähtis elatusala Kolmeviljasüsteem (suvivili, talivili, kesavili) Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu Vahenduskaubandus kaup osteti edasimüügiks. · Lääne-Eestisse karusnahk, vaha, kanep, tõrv · Venemaale vili, vein, maitseained, ehted jne Vakus e. maksustamisüksus. Ühele isikule 2-5 vakust 1187 eestlase vallutasid Sigtuna (Rootsi linn) Muinasusund Ohverdati kultus e. ohvripaikades (hiied, üksikud puud, allikad, kivid jne). Ohverdati selleks, et vaimude, haldjate ja jumalate heatahtlikust saada. Andideks olid piid, liha, veri, vili, vill, tähtsamatel puhkudel ka loomad. Vahest harva ka inimesed. Pühad paigad hiied, järved, allikad Vägi eriline omadus teatud inimestel Hing kogu loodus arvati olevat hingestatud (animism) Taara, Uku muinaseestlaste hinged
Ingvari sõjakäik-ca aastal 600 tegid Rootslased sõjaretke Eestisse, peeti maha lahing mererannal, kuningas Ingvar tapeti ja ta on maetud ,,Kivi kõrvale" I Vabadusvõitlus-1030 vallutas Kiievi-Vene Kagu-Eesti ja rajas tartu kohale Jurjevi linnuse.1060 maksustas Kiievi-Vene ära sossoliteks nimetatud eesti hõimud, kes aga 1061 Jurjevi tagasi võtsid ja venelased Pihkvasse ajasid Sigtuna ründamine-1187. aastal vallutasid ja põletasid Läänemeremaade idakalda paganad Rootsi pealinna Sigtuna, arvatavasti oli tegu Läänemere idakalda rahvaste ühendväega, peale seda tõusis Rootsi pealinnana ülesse Stockholm 17) MAAKONNA KAART(lk 32 õpikust) 18)MUINASAJALÕPU ELATUSALAD, SUITSUTUBA Peamine tegevusala oli maaharimine,oli kõrgel tasemel. Enam kasutati rukkist. Maa suurust arvutati adramaades. Adramaadeks nim. Sellise suurusega põllumaad,mida suudeti harida ühe adraga. Koos talirukkiga tuli põlluharimisse nn kolmeväljasüsteem. Põlluharimise kõrval tegeldi loomapidamisega
lõunas (Liivlased ja latgalid) ning millised olid eestlaste suhted nendega Suhted naaberrahvastega olid rahumeelsed. Lõunas: soome-ugri liivlased, balti rahvad, leedulased Läänes: skandinaavlased, ohtlikud Idas: Novgorodi vabariik, oht vähenes . 23. Mis oli hilisrauaajal muutunud Skandinaavias? Skandinaavia riikide tekkimine 11. sajandil ja selle tagajärjel toimunud muutused Läänemere ääres. Eestlaste ja Skandinaavlaste suhete halvenemine. Sigtuna linna põletamine 1187. Skandinaavia riigid olid muutunud kristlikeks kuningriikideks ja tahtsid ka Eestis ristiusustada, see ei õnnestunud Eestlased hakkasid ise sõja- ja rüüsteretki korraldama. Sigtuna 1187 24. Eesti ja Vene vürstiriikide vahelised suhted 12.-13. sajandil. Vana-Vene riigi lagunemine, Novgorodi vürstiriik. Need riigid ei ohustanud enam Eestit, kuna Vana-Vene riik oli lagunenud ja alles olid vaid väikesed riigid
1943. aastal asutas Aava õde (Frida Rukki) Tallinna Konservatooriumis Eevald Aava nimelise stipendiumi, mille sai esimesena Heimar Ilves. ,,Vikerlased" ,,Vikerlased" on 1928. aastal Evald Aava poolt kirjutatud esimene Eesti rahvuslik ooper. Esietendus 8. septembril 1928. aastal Estonia teatris. Tegemist oli kolmevaatuselise ajaloolisromantilise ooperiga, mille libreto kirjutas Voldemar Loo. Ooper käsitles inimsaatuse kujunemist Sigtuna hävitamise retke taustal. ,,Vikerlaste" muusika on aastakümneid veedelnud nii esitajaid kui ka kuulajaid oma laululisuse ja helikeele rahvusliku värvinguga. ,,Vikerlased" Ehkki Aav ei kasutanud rahvaviise, andis tema huvi rahvalaulu vastu kogu teosele rahvusliku ilme. ,,Vikerlastes" leidub rohkesti emotsionaalset ja väljendusrikast meloodiat. Teosel oli üsnagi suur menu ning Aavast sai koheselt vägagi tunnustatud helilooja.
"Hingede öö" on kirjutatud aastal 1953. Karl Ristikivi loomingus kuulub raamat veidi tagasihoidlikumasse ajajärku, kuid on siiski üheks oluliseks saavutuseks autori teiste proosaüllitiste (nagu näiteks "Rooma päevik" ja "Sigtuna väravad") kõrval. Enamuse oma eluperioodist veetis kirjanik pagulasena Soomes ja Rootsis ning seepärast on antud romaanigi toodud sisse põgenikuhirme ja -komplekse. Materjal on pärit 20.sajandi keskpaiga Rootsist, autori isiklikest kohanemisraskustest ja õige kodumaatunde puudumisest. Jutt käib ühe üksiku mehe rännakutest kummalises majas, kohtumistest sealviibivate isikutega ning erilistest sündmustest osavõtmisest. Mõnes mõttes võib vaadelda sisu ka kui ühe mehe ärakäimist "teispoolsuses" - nö vangis, kus aeg ei oma enam mingit tähtsust, sest sinnasattunud on leppinud paratamatusega ja jätkavad eksisteerimist sarnaselt reaalsele elule. Kui jätkata "Hingede öö" lahtimõtestamist selle sama nurga alt vaadatuna...
„Koit“ on saanud meie laulupidude traditsiooniliseks avalauluks.) Rahvusliku helikeele rajajad koorimuusikas olid Mart Saar ja Cyrillus Kreek. Eesti esimese ooperi sünniaega on raske määrata, sest esimesi katsetuse selles valdkonnas tegi juba Karl August Hermann. Esimeseks rahvuslikuks ooperiks peetakse ajaloolis-romantilist ooperit „Vikerlased“, mis valmis aastal 1928, heliloojaks Evald Aav. Ooperi tegevus toimub 1178. aastal, mil saarlased ründasid rootslasi ja põletasid maha Sigtuna linnuse. Ent libreto keskmes on siiski pigem romantiline armastuskolmnurk. Esimeseks eesti rahvuslikuks balletiks on Eduard Tubina „Kratt“, mis tuli „Vanemuises“ lavale 1943. aastal. Eesti Vabariigi loomine 1918. aastal andis uue tõuke eesti kultuurielu hoogustumisele. Esimest korda võis rahvuskultuur loota riiklikule toetusele. Eesti muusika arenes paarikümne aastaga väga kõrgele tasemele. Suureks abiks professionaalse muusika arengule oli esimeste
Hajaküla, nt Lõuna-Eesti 6. Muinasusund, kalmed a. Usundid i. Usk looduse hingestatusesse e animism, kalastus ja jahtimine ii. Hiljem päikesekultus, ilmusid kivikirstkalmed, surnu põletamine, kultuskivid; austati esivanemaid ja nende hingi iii. Lõpus ristiusu levik b. Kalmed i. Tarandkalmed ii. Kivikirstkalmed iii. Kääpad 7. Muistne vabadusvõitlus a. Eellugu i. 1187 Sigtuna ründamine ii. 1096 Euroopas algavad ristisõjad iii. 1201 Riia kiriku rajamine iv. 1202 Mõõgavendade ordu loomine v. 1208 piiskop Albert jõuab Eesti aladele b. Põhjused i. Kristluse levitamine ii. Liivlased olid vastu piiskopivõimule ja uutele koormistele iii. Taani kuningas tahtis riigipiire laiendada iv. Liivlased tahtsid olla iseseisvad c. Sõjakäik i. 1208 ristisõdijad jõuavad Eesti alale ii
Riia lahe ääres ja Kuramaa põhjaosas liivlased ja kurelased. Eestlaste ja latgalite vahel esines sageli tülisid ja relvakonflikte. Eestlaste tugevamaks vastaseks olid leedulased, kes tegid mitmeid laastavaid rüüsteretki. 12. sajandil toimunud Rootsi ja Taani riigi katsed Eestit alistada lõppesid tulemusteta. Samas on teada mitmetest eestlaste sõja-rüüsteretkedest Läänemere vastaskaldale. 1187.a. osalesid eestlased koos kurelaste ja karjalastega Sigtuna vallutamises ja mahapõletamises. Eestist ida pool asus Novgorodi feodaalvabariik. Venelased tegid teatud ajavahemiku järel sõjaretki Ida-Eestisse. 1116.a. Novgorodi vürst Mstislav tegi mitmeid sõjaretki Eestisse samuti aastatel 1130-34 toimusid venelaste sõjaretked kuid need lõppesid tulemusteta. Eestlased vastavad 1177.a. suure sõjakäiguga Pihkva vastu. 1191/92 aastal vallutasid Novgorodi ja Pihkva väed Tartu ja pisut hiljem Otepää linnuse.
..) "Meil aiaäärne tänavas"(muudetud ülipolüfooniliseks) "Talvine õhtu"(väga raske laulda, läheb väga kõrgetesse toonidesse) Esimene rahvuslik ooper Eevald Aav ooper "Vikerlased". Tema tegevus piirdus Tallinnaga. Lõpetas Tallinna konservatooriumi, kompositsiooni erialal. "Vikerlased" esietendus 1928 Estonia teatris. Ajaloolise tagapõhjaga. Meresõitjad-viikingid. Aluseks 12 saj sündmused, armastus, romantika. Tegelased: Saaremaa vanem Vaho, tütar Juta, eesti maleva juht Ülo, Sigtuna kaubalinna vürst Olav.Saaremaalt sooritati rüüsteretki Rootsi ja vastupidi. Kui rootslased tulevad eestisse varastavad nad Juta. Vürstile hakkab Juta meeldima. Ülo tahab Juttat päästa ja Sigtuna tehakse maatasa. Olav langeb vangi. Olav püüab Jutaga põgeneda ja Ülo tapetakse. Juta elu on kaotanud mõtte. Juta ei taha Olavit ja läheb hulluks. Kuulsam on Juta ja Ülo duett. . Artur Kapp (1878-1952) Esimene sümfonist. Oli organist, väga hea improvisaator
· 1926.a. lõpetas Tallinna kons- i A. Kapi õpilasena. Looming: · on vähene, peamiselt koorilaulud, mõni sümfooniline teos, soololul ja klaveripala. Vikerlased: · Meie ooperiklassikale pani ta aluse oma ooperiga " Vikerlased" . Esietendus 1928.a. · Tegemist on heroilis- romantilise ooperiga. · Tegevus toimub 12.saj. muistsete eestlaste röövretkest Rootsi ning nende hästikindlustatud kaubalinna Sigtuna hävitamine. · Ajaloolise tausta kõrval ka armastusdraama. · Tegelased: Vaho Saaremaa vanem; Ülo noor juht, Juta armastatu; Juta Vaho tütar; Olav Sigtuna vürst. 18. E.Tubin ja "Kratt" (1905-1982) esimese eesti balleti looja! · 1930.a. lõpetas õpingud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis H. Elleri kompositsiooniklassis. · Tööle dirigendina " Vanemuise" teatrisse. · 1944.a. elama Rootsi. Suri seal. Looming:
sõjakirved. Ratsasõdalastel olid kaheteralised mõõgad. Vibusi ja nooli kasutati vähem. Kaitserelvastuses olid kilbid ja kiivrid, rikkamad kandsid aga raudtraadist valmistatud rõngassärke. Põhiline väeüksus oli maakonnast moodustatud malev, see koosnes ratsa- kui ka jalameestest. Suhted naabritega 5. Naabritega suhted olid head. Tugevamad vastased olid leedulased. 1187. Aastal vallutasid ja põletasid idamere paganad rootsi tähtsaima linna sigtuna, mis jäigi mõneks ajaks varemetesse. Sigtuna hävitajaks oli peetud eestlase, kurelasi, karjalasi ja mitme läänemere idakalda ühendvägesid.kindlasti oli selleks mingi põhjus.
selle töötlemisega; relvaseppade toodangut turustati ilmselt ka väljapoole Eestit. Milliseid kokkupuuteid oli muinaseestlastel oma naabritega:. Eestlastest lõuna pool elasid lätlaste esivanemad, kellega oli meil tihti tülisid ja konflikte. Tugevaimaks vastaseks lõuna poolt olid leedulased, läänest Rootsi ja Taani kiriku- ja riigivõimud. Suures osas Läänemere idakaldal elavate rahvaastega olid meil head suhted. 1187. aastal rüüstati "Idamere paganate" poolt Rootsi tähtsaim linn Sigtuna. Ida poolt polnud XII sajandil oht enam nõnda suur, sest Vana-Vene riik oli lagunenud. Säilinud oli küll Venemaa osa Novgordi feodaalvabariik, ent see ei pakkunud eestlastele ohtu. Tehti küll üksikuid üritusi sõjaretkede näol, kuid XII sajandi teisel poolel muutusid hoopis eestlased aktiivsemaks. Nii tegi "kogu eestlaste maa" 1177 aastal sõjakäigu Pihkva vastu, millele venelased vastasid mõne aja pärast tasuretkega. Muinasaja lõpul valitses Läänemere idakalda maades jõudude
naabertalu vanim tütar Sessi, neiu ema aga keelab noorte suhte ära. Julius otsustab lahkuda rannast, läheb liinilaevalt tööle. Laeva väljumise viimasel hektel mõtleb ümber ja naaseb isa, õe ja Sessi juurde. Põhiidee: Õnne ei pea kaugelt otsima ,,Rannajutud" novellikogu, kus jätkub rannatemaatika ja ka ideed on samad, mis rannaromaanidel. Väiklasest virinast loobumine, ollakse valmis naabreid alati aitama. ,,Läänemere isandad" romaan, mis räägib kuidas 1187. aastasest Sigtuna hävitamisest ja üldese viikingitest saarlastest. ,,Kivid tules" temaatiline üllatus- Virumaa kaevurite elust. See on võõras temaatika ja seetõttu jääb romaan elukaugeks. III periood 19541987 (paguluses) Temaatiliselt kõige mitmekesisem periood, samas meeleolu on muutunud süngemaks. ,,Öised linnud" Eestist lahkumise teema ,,Päike küla kohal" tagasivaade rannatemaatikasse, meeleolu muutunud- orvust rannapoisi elu ummikusse jooksmine.
http://www.dolceta.eu/eesti/Mod7/IMG/pdf/9raha.pdf http://www.eestipank.info/frontpage/et/ Eesti Rahva Muuseum. http://www.erm.ee/?node=1945 Tempt. http://www.tempt.ee/topic.php?topic=1782 11 LISAD 1. Pangatähed ja mündid Abbasiidid, kaliif al-Musta´in, Samarkand, dinaar, 864/5. Esikülg. Abbasiidid, kaliif al-Musta´in, Samarkand, dinaar, 864/5. Tagakülg. Rootsi, Olof Skötkonung (995–1022), Sigtuna, denaar. Esikülg. Rootsi, Olof Skötkonung (995–1022), Sigtuna, denaar. Tagakülg. Vatikan, Pius VI, 31 skuudot, 1796. Venemaa, 10 rubla, 1814. 12 Tallinn, “Erholung”, 10 kopikat, 1807. Pärnu linnakassa, 1rubla, 1820. 13 Margad 1000 marka 14 Eesti Vabariik, 10 marka, 1926. Mündi esikülg. Eesti Vabariik, 10 marka, 1926
4.2 Expressing a strong value ( It's / They're + value adjective) It's a nonsense to keep everybody at the same level regardless of their progress. ... their employers don't pay them a living wage. It's a scandal, because many pizza parlours, pubs and burger bars are really being subsidized by the Government. It's perfect for short-outings - boat trips around the islands and visits to show-piece villages such as Sigtuna. It's wrong to leave hospital patients without doctors and nurses. Likewise, strikes among teachers can severely disrupt the education of our children. They're ideal for people who really want to relax and live life at a slower pace. 4.3 Expressing certainty According to government statistics, waiting lists are coming down. Actually, Esperanto is closer to European languages than any others.
Karl Ristikivi 16. oktoober 1912 - 19. juuli 1977 Nimi Kool 2010 Lapsepõlv Ø Õigeusunimeks on Karp Ø Lapsepõlv möödus Varbla kihelkonnas Paadremaa vallas Läänemaal Ø Tema ema oli Liiso Ristikivi Ø Oli vallaslaps Ø Õdesid-vendi polnud Ristikivi maja Pivarootsis Haridustee Noorus Ø Debüteeris 1928. aasta septembri U udislehes jutustusega "Ohver" Ø H uvi järjejuttude, väliskirjanike teoste ja saksakeelsete raamatute vastu Ø Töötas mitmetes Tallinna ärides Ø 1933-1934 kohustuslik sõjaväeteenistus H aapsalu Üksikus Scouts-pataljonis Ø Tartu-periood kestis seitse aastat (1936- 1943) Olulised tegevusvaldkonnad Ø Kuulus Eesti Ü liõpilaste Seltsi "Veljesto" Ø Kirjutas ajalehtedesse lühijutte Ø 1943. aastal töötas staabikirjuta...
tagasi oma külla ja tallu. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli Jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid
XXXX Gümnaasium Karl Ristikivi Referaat Koostaja: XXX 12. klass Juhendaja: õpetaja XXX XXX 2008 1. Karl Ristikivi elulugu Karl Ristikivi (16.10.1912 19.07.1977) sündis Läänemaal Varbla kihelkonnas 16. Oktoobril 1912 aastal vallaslapsena. Ta lapsepõlv ja noorusaeg möödus kodukohas. Peale Varbla 6- klassilise kooli lõpetamist avanes Ristikivil võimalus õppima minna Tallinna Poeglaste Kaubanduskooli. Peale kaubanduskooli lõpetamist ei pääse Ristikivi tööle kuna on majanduskriis, ning töökohti napib. Ta alustab lisaraha teenimist kirjatöödega. Avalikkus kuuleb Ristikivist esmakordselt 1928. aastal. Soovides edasi õppida astub Ristikivi Tallinna Kolledzi, mille ta lõpetab rekordiliselt 1 aastaga (1931-1932). Tallinna-aega on nimetatud Ristikivi vaimse kujunemise perioodiks. Esimese tunn...
Pagulaskirjandus. Tähtis oli eesti keele säilitamine, noorte kasvatus, eestikeelne haridus. 1944-1990 ilmus väliseestlastelt luulekogusid, romaane ning memuaarteoseid. 1944 kirjastus Orto. 1945 Välismaine EKL (Kirjastus). Ajakirjad Eesti Looming, Sõna, Tulimuld, Mana. KIRJANIKUD: Eestis tuntud: Suits, Under, Adson, Visnapuu, Gailit, Ristikivi. Minnes gümnaasiumi haridusega (arvukaim grupp): Lepik, Laaban, Kangro, Viirlaid. Minnes lapsed (seotud asukohamaaga): H.Nõu, E.Nõu, Toona, Ivask, Laaman. Sündinud paguluses (vähe kirjanike): Ilves, Kostabi. TEEMAD: Eesti ajalugu enne II maailmasõda, asukohamaa argipäev, Eestist põgenemine. Proosas romaaniuuenduse mõju: Ristikivi, Mägi, Uibopuu, Kangro. Luules teemadeks koduigatsus, Eesti okupeerimine, isiklik elu, eksperimendid, sürrealism, piltluule. Ristikivi 1. TALLINNA TRILOOGIA ,,Tuli ja raud" ; ,,Õige mehe koda" ; ,,Rohta...
ERNST ENNO Elukäik Aastatel 1923-1925 oli ta ajakirja "Laste Rõõm" toimetaja. Enno oli hea luuletaja. 1909. aastal avaldas ta luulekogu ,,Uued luuletused", 1910. aastal väikese jutukogu ,,Minu sõbrad". 1909. aastal avaldatud kogu oli ta naise kujundatud. Kui Ernst tööl oli, siis igal vabal võimalusel kirjutas ta luuletusi. Kogu ,,Üks rohutirts läks kõndima" oli Ernst Enno üks tähtsamaid lasteluule töid. Peale 50. sünnipäeva ei luuletanud Ernst enam üldse. Enno luulet hoiab koos ühtne arusaam maailmast, elust ja surmast, mis lähtub teosoofiast. See on lihtsustatult kõneldes kujutelm mateeriasse vangistatud surematust hingest, mis on igavesti määratud püüdlema valguse ja ümbersünni poole. Ennot on aina kannustanud igatsus absoluudi järele, mille sümboliteks on valgus ja päike. Inimene, Enno isegi, on igavene rändur, N. ,,Rändaja õhtulaul" alatiseks määratud otsima oma kadunud kodu. Oma paremates luuletustes saavutab ta lummava sugestiivsu...
Järjesta ajaliselt õigesti: 1)Jaroslav Tark vallutab Tartu(1030);2)Sigtuna vallutamine(1187);3)Asutatakse Mõõgavendade ordu(1202);4)Muistse vabadusvõitluse algus(1208);5)Taanlased vallutavad Tallinna(1219);6)Rootslaste sissetund Läänemaale lüüakse tagasi(1220);7)Saule lahingus purustatakse Mõõgavendade ordu(1236); 8)Jäälahing(1242); 9)Stensby leping(1298);10)Jüriöö ülestõus(1343);11)Taani müüb Põhja-Eesti Saksa ordule(1346);12)Reformatsioon jõuab Eestisse(1523);13)Trükitakse esimene teadaolev eestikeelne raamat(1525);14)Liivi sõda(1558). Iseloomusta 3 näite varal noorema kiviaja ja rooma rauaaja inimeste elukorraldust: Noorem kiviaeg(5000-1800 eKr) Rooma rauaaeg(1-5 saj.eKr) Elatusalad Korilus; Küttimine; Käsitöö; Keraamika Põlluharimine; Karjakasvatus; Käsitöö; ...
Kihelkond - teatud piirkonna külade ühendus (u 45) Maakond - mitme kihelkonna ühendus (u 8) Suhted naabritega: I. Läänemeresoomlastega suhted rahumeelsed II. Latgalitega suhted halvad - vastastikused röövkäigud III. Sõjaretki eestlaste alale tegid ka leedulased IV. Rootsi kuningriik korraldas aegajalt alistus- ja ristiretkeid, kuid edutult. V. 1187.a hävitati Rootsi tähtsaim linn Sigtuna VI. 1030.a Kiievi vürst Jaruslav Tark vallutas Tarbatu linnuse ja rajas Jurjevi linna VII. 12.saj Idas Vara-Vene riik killustunud - tagasi tuli tõrjuda Novgorodi ja Pihkva vürstiriikide rünnakuid Sõjaline tase: I. Linnused rajati küngaste otsa (raskem rünnata) II. Relvad: vibud, odad, kilbid, mõõgad, rõngassärgid(rikastel) III. Ratsasõdalased Elanike varanduslik ja õiguslik seisund (vähe teada) I. Varanduslikud lõhed eksisteerisid II
· 1926.a. lõpetas Tallinna kons- i A. Kapi õpilasena. · Looming: · on vähene, peamiselt koorilaulud, mõni sümfooniline teos, soololul ja klaveripala. Vikerlased: · Meie ooperiklassikale pani ta aluse oma ooperiga " Vikerlased" . Esietendus 1928.a. · Tegemist on heroilis- romantilise ooperiga. · Tegevus toimub 12.saj. muistsete eestlaste röövretkest Rootsi ning nende hästikindlustatud kaubalinna Sigtuna hävitamine. · Ajaloolise tausta kõrval ka armastusdraama. · Tegelased: Vaho Saaremaa vanem; Ülo noor juht, Juta armastatu; Juta Vaho tütar; Olav Sigtuna vürst. 18. E.Tubin ja "Kratt":esimese eesti balleti looja! · 1930.a. lõpetas õpingud Tartu Kõrgemas Muusikakoolis H. Elleri kompositsiooniklassis. · Tööle dirigendina " Vanemuise" teatrisse. · 1944.a. elama Rootsi. Suri seal. Looming:
Virtsu Kool Karl Ristikivi Referaat Autor: Merili Männilaan 9.klass Juhendaja: õp Airi Aavik Virtsu 2013 1. Elukäik Karl Ristikivi sündis 3.oktoobril 1912. aastal Uue-Varblas Kadaka külas Sipka talus ja ristiti 22 päeva hiljem Paadremaa õigeusu kirikus. Tema ema, Liisu Ristikivi, pidi poega üksinda kasvatama, sest isa ei tunnistanud last omaks. Seoses sellega, et ema otsis kogu aeg aina tasuvamat tööd, mis aitaks tal toita ära kaks suud, kolisid nad tihti. Karli lapsepõlv oli raske. Oma elu lõpu poole kirjutas Ristikivi raamatu, kus tegelasel puudus kodutunne. Kohustusliku sõjaväeteenistuse sooritas Karl aastatel 1933-1934 Haapsalu Üksikus Scouts-pataljonis. Reamehena tegutses ta väeosa poes müüjana. Ühtlasi jätkas ta puhketundidel kirjanduslikke katsetusi. Nii ilmus temalt 1934. aastal "Perekonnalehes" kodumaa-aineline kriminaalromaan "Võõrad varjud". 1943. aastal ü...
Ühingu (united Poets Laureate International, Filipiinidel) auliikmeks, 1963 Soome Kirjanike Liidu ja Vaba Aasia Ülikooli (Karachis) auliikmeks. Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna 1924-25 Tartus, edaspidi Tallinnas, a-st 1933 oma majas Nõmmel (praegu seal Underi ja Tuglase kirjanduskeskus). Reisinud Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tshehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis ja mujal. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. a. septembris Rootsi, peatus algul Sigtuna, Gränna jt. põgenikelaagrites, elas aastast 1945 Stokholmi eeslinnas Mälärhöjdenis ja töötas arhiivitöölisena (poole kohaga) Drottingholmi Teatrimuuseumis aastani 1957. Reisis 1952 ja 1959 Lääne-Saksamaal. Saanud 1968 Eesti Kultuurifondi (USA-s) ja 1969 korporatsiooni "Sakala" H. Visnapuu nimelise auhinna. Suri Stokholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu -- (1889-1951) luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. Luuletusi hakati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
