BAROKK, BAROKIAJASTU MUUSIKA 17. saj – 18. saj I pool Barokiks nimetatakse stiili ja ajajärku Euroopa kultuuris 17. sajandil ja 18. sajandi I poolel (1600-1750). See oli õukondade ja aadlike kõrgaeg ja ajastule andis tooni nende priiskav, elunautiv ja väliselt toretsev elulaad. Kõik loomulik näis barokiaegsele inimesele tühine ja põlastusväärne. Kiriku lõhenemine ja poliitilised pinged lisasid ajastule rahutust. Kunst ja muusika (kunstmuusika – heliloojate looming), mis elas peamiselt kiriku, õukondade
Barokk Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See termin tähendab itaalia keeles rõõmsat tähendust. Barokk ongi pärit Itaaliast. Sellel ajastul valitses Prantsusmaal äärmiseni priiskav absoluutne monarhia, õukonna elulaad nõudis palju raha. Toimusid monarhiavastased kodanlikud revolutsioonid, ühiskond kääris. Barokk:kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Selle aja muusikat ja kunsti iseloomustabki dünaamilisus, rahutus, liialdused, teatraalsus. Muusika oli õukonnakesksem, tekkis kontsertstiil. Vastupidiselt renessansiajastu muusikale oli see mõeldud pingsaks kuulamiseks. Tekkis professionaalsete muusikute klass. Tekkis instrumentaalmuusika. Pilliansambliks sai barokktrio, kuhu kuulusid 2 meloodiapilli ning basso continuo, mis kujutas endasid katkematut bassihäält. Viiul muutus tähtsaks ansambli-ja soolopilliks. Veel võeti kasutusele ha...
17. SAJANDI KUNST 17. sajand tõi endaga kaasa suuri muudatusi. Seda perioodi kunstiajaloos nim. barokiks. Barokk kujunes 17.sajandi alguses Euroopa üheks mõjukamaks kunstivooluks. Arenes Itaalias, Flandrias, Hispaanias, Portugalis, osal Prantsusmaal. Selle sajandi kunst oli väga mitmekesine ja seda tänu maailma rahvaste kultuurilisuslikele eripäradele. Seetõttu ei saagi selle sajandi kunsti väga üldistada, kuna maailma eri piirkondades oli kunst tol ajal väga erinev. Barokkstiili tõus taandas vohanud manerismi ja ümber paigutusid kunstigeograafilised jõujooned.
Retsitatiiv- Kõnelaul, kõnemeloodiat jäljendav laulmine Passioon- Evangeeliumitekstil põhinev ulatuslik helitöö, mille teemaks on Kristuse kannatused ja ristisurm. Oratooriumižanri alaliik Süit- Mitmest iseseisvast osast (nt eri karakterites tantsudest) koosnev helitöö Oratoorium- Mitmeosaline dramaatiline v eepiline heliteos vokaalsolistidele, koorile ja orkestrile Kammermuusika- Ansamblile v sooloesinejatele loodud instrumentaal- v vokaalmuusika Barokk (1600-1750) Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris. See tekkis Itaalias, kus tekkis ka palju selle ajastu muusikažanre. Ka tavainimesed said hakata muusikat õppima ja tekkisid n.ö profid. Kuulsamad heliloojad on J.S.Bach ja G.F.Händel. Pillidest olid väga populaarsed viiulid, kasutati ka oboed, fagotti, plokkflööti, barokktrompetit, lautot, klavessiini, positiivorelit, klavikordi ja orelit. Rohkelt kirjutati kantaate, oratooriumeid, passioone ja oopereid.
Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga. Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas.
BAROKK Barokk oli üks esimesi kunstisuundi, mis erines piirkonniti väga palju. Baroki kunst jaotati nende piirkondade järgi kolme liiki. 1. Itaalias, Hispaanias ja Austrias olid tugevad katoliiklikud kuningad, ehk usk valitses kunsti. Seda mõistetakse põhiliselt õigeks barokiks. 2. Prantsusmaal, Saksamaal ja Inglismaal (enne revoluts.) määras kunsti õukonna maitse. Seda võib lugeda ka klassitsismiks, vana-klassitsism. 3. Hollandis, Skandinaavias, Põhja-Saksamaal ja Inglismaal (peale revoluts) oli kunsti tellijaks kodanlus. Sealne kunst pole nii ülespuhutud ja uhke. Seda loetakse realismiks, vana-realism. Mõiste barokk tuleb portugali keelest ja tähendab korrapäratut pärli. Sealt on tulnud ka
Barokiks nimet kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv: priiskav õukonnaelu. Muusikaline barokkstiil on pärit Ülem-Itaaliast, mis mõjutas muusikamoodi suures osas Lääne-Euroopast. Kõige suurem muutus oli kompositsioonitehnikas: tuli monoodia-stiil, mille väljenduslikkus peitub peamiselt ühehäälses meloodias. Barokkmuusika iseloomulikku harmooniasaadet tähistab mõiste basso continuo(katkematu bass) ehk generaalbass. Mängitakse seda pillirühmaga, kuhu kuulub vähemalt basspill ja harmooniapill. Ajastu üldisemateks iseloomustavateks mõisteteks on kontsert ja kontsertstiil. Renessansiaegse ansamblilaulu asemel sai 17.saj algue ideaaliks instrumentaalsaatega soololaul. See pidi väljendama vanakreeka luulekunsti. Samuti sai nüüdseks näppepilliks lauto. Hilisrenessansi ansamblimadrigali asemele tõusis aaria(sooloaaria v duett) mida lauldi kas l...
Barokk muusikas Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaasiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See sai alguse Itaaliast. Barokki iseloomustab kõik, mis on ülepaisutatud ning äärmuslik. Senise harmoonia ja tasakaalu asendas pingestatud dünaamika, efektne teatraalsus ning äärmuslik tundelisus. Barokiajastu muusikat väga üldiselt iseloomustavad mõisted kontsert ning kontsertstiil. Muusikat hakati lõpuks esitama ka avalikes saalides. 17
Barokk 1600-1750 Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris. Tähtsamad valitsejad: 1) Louis XIV Prantsusmaal 2) Tsaar Peeter I Venemaal 3) Kuningas Karl XII Rootsis Barokk muusika ja kunstistiilina tekkis 17. sajandil. Sõna barocco on pärit Portugali keelest, kus ta tähendab ebakorrapärast pärlit . 18. sajandi keskpunktis sai sõnast pilkenimi, mis tähendas: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav . Muusikastiili nimetusena võeti sõna ''barokk'' kasutusele 19. 20 . sajandi vahetusel. Muusikaliselt jaotatakse barokk kolmeks: · Varane periood 1580-1630 · Keskmine periood 1630-1680 · Hiline periood 1680-1750 Baroki puhul olid erinevatel maadel erinevad stiilid. Arhitektuur- Suured paleeansamblid (Prantsusmaa Versallies, Venemaal Peterhof, Eestis kadrioru loss) Maalikunst- El Creco, Rubuns, Canaviaggio, ehitati ajaloolist ja mütol...
erinevalt. 17. sajandile oli iseloomulik see, et põhimõtteliselt igalpool valitses monarhia. Toimusid ka mitmed olulised ajaloolised muutused mitmete riikide ühiskondlikus korralduses. Hollandis oli visuaalne kunst hoopis teise ilmega kui teistes riikides kus valitses kuningas. 17 sajandil ja ka 18 sajandi alguses ei tekkinud ühtstet kogu Euroopat hõlmavat kunsti voolu vaid tulenevlat nende erinevate maade arengutasemelt oli ka täiesti erinev nende kunst. Seda kõike nimetatakse ikkagi Barokiks. Euroopa jagunemine kunsti alusesl 17. sajandil: 1.Absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kuningas tegutses kirikuga ja kiriku võim oli üsnagi suur ehk siis kunsti tellijaks oli kirik. Selliseid maad olid nt: Itaalia, Austria, Hispaania. 2.Absolutistlikud mada kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud. Valitsejaks oli õukond ja kirikul mõjuvõimu ei olnud. Tellijaks oli õukond. Kunstnike peamisteks tööks oli õukonna teenistuses olemine.
Barokk Sissejuhatus. Barokiks nimetatakse 17. sajandil Euroopas valitsenud kunstivoolu ja seda iseloomustab äärmine mitmekesisus. Poliitiline elu oli Euroopas sel ajal killustunud, osades maades kehtis veel kuningavõim, osa maid liikus aga kapitalistliku riigikorra suunas. Toimusid ka vaidlused ja võitlused usulistes küsimustes, katoliikluse ja protestantluse vahel, mitmel pool tegutses inkvisitsioon. Samuti arenesid jõudsalt teadus ja filosoofia, eurooplase maailmapilti avardasid uued geograafilised avastused ja kauged merereisid. Olulisim muutus oli aga inimese ja universumi suhte muutumine. Antiigist renessanssini oli ulatunud maailmapilt, mille keskel asetsesid maakera ja inimene. Uued teaduslikud avastused(Kopernik, Galilei) aga purustasid senise inimmõõdulise maailmapildi, muutes selle suureks ja avaraks. Nii nagu muutused ühiskonnas ja mõttemaailmas muudavad iga kodanikku, nii sai ka kunst mõjustatud uutest ideedest ja maailmapil...
Katoliiklike inkvisitsioon, aga ka protestrahvaste kirik püüdis välja juurida ketserlust (väärsulisust), mis tõi kaasa uut ülekohtu. Ka renessansi vimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare`s tragöödiates.Varases renesansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16.sajadil teisel poolel skepsisega (johtemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessans sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajadit.Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16.sajandiga.Nii oli nt inglise renessansi haripunk 16.sajadi lõpul, kui Itaalias oli renesanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn.Sealt pärines ka eelrenessanss kuuluv. Danet Alighieri (1265-1321) Keda on nimetatud keskajal viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks.Tema pole enam
protestantliku kiriku katsed ketserlust välja juurida sünnitasid vaid uut ülekohut). Ka vaimuelus sisepinged. Kõrvuti maisuse ülistamisega (Boccaccio, Rabelais), arenes Platoni õpetusest lähtuv vaimuvool, mis loodust idealiseerides tõrjus ja taunis selle "tumedamat" poolt - seksuaalsust ja maist kirge. Selle tõttu asendusid piiritu usk loodusesse, inimeste võimetesse ja mõistusesse 16. saj. lõpul skepsisega, mis vähehaaval valmistas ette R kriisi teisenemist barokiks. R sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias (kestis u. 3 saj.), mujale jõudis hiljem. Francesco Petrarca - uusaegse lüürika isa, humanist teosed kõik ladina keeles: "Africa" - poeem, mis tegi ta kuulsaks "Saladus" ehk "Maailma põlgusest" - dialoogivormis; tema kahe "mina" kokkupõrge armastuse ja filosoofia küsimustes, P eelistas loomulikult (vastavalt ajastule) puhast, s.o. platoonilist armastust. Tema loomingut iseloomustabki kõikumine taeva ja maa vahel ning kahtlemine
Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga. Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv DANTE ALIGHIERI (12651321), keda on nimetatud keskaja viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks. Temas pole enam
Katoliiklik inkvisitsioon, aga ka protestantlik kirik püüdsid välja juurida ketserlust (väärusulisust), mis tõi kaasa uut ülekohut. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare’i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga. Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv DANTE ALIGHIERI (1265–1321), keda on nimetatud keskaja viimaseks ja ühtlasi uusaja esimeseks poeediks
Kordamisküsimused baroki tööks BAROKKMUUSIKA ÜLDISELOOMUSTUS 1) Baroki mõiste (barrocco - port. k "lopergune pärl"), üldiseloomustus, võrdlus renessansiga (ka kunst, arhitektuur jne.) lk. 86 + ajastuste tabel Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Renessansiajastu kunst ja muusika otsisid harmooniat ja tasakaalu, barokiajastu tõi selle asemele aga pingestatud dünaamika, efektse teatraalsuse ning sageli äärmusliku tundelisuse. (Tunded & kirg) 2) Kolme barokkajastul levinud muusikastiili Muusikaline barokkstiil pärineb poliitiliselt killustatud Ülem-Itaaliast, mis mõjutas
koraaliks. Reformatsiooni kiire levik ja suurte alade lahkulöömine roomakatoliku kirikust tõid kaasa vastureformatsiooni. Üritati protestantidega leppida kuid peale jäi reformatsioonivastane suund. Algatati reforme mis pidid tervendama ja tugevdama Rooma kirikut. Muudeti liturgiat, nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias. 8. Nimeta kaks renessansiaja kuulsamat heliloojat. Orlandus Lassus ja Josquin Desprez 9. Barokk. Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Ajastule andis tooni ülepaisutatud rituaalidesse uppunud priiskav õukonnaelu, mis justkui püüdis luua mingit uut ja paremat reaalsust. Tunnet ja kirge hakati mõistma inimliku olemise võtmena, ent just need toovad inimese ellu ka ebakõla ja takistavad teda leidmast jumalikku harmooniat
Nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. 8)Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525 -1594), Orlando di Lasso (1532 - 1594),Guillaume Dufay(1397-1474),Josquin des Prez 9)Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17.ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugali keelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Kõik loomulik näis barokiaegsele inimesele pigem tühine ja põlastusväärne, aga ka hirmutav, sest tavaline elu paistis toovat üksnes häda ja viletsust. Keskajal kujunenud seisuste süsteem varises barokiajastul kokku. Kristliku kiriku lõhenemine viis 17. Sajandi kolmekümneaastase sõjani
Saksa protestantlikku kirikulaulu kutsutakse luteri koraalike. Trento kirikukogu algatas reforme, mis pidid tervendama kirikut ja tugevdama Rooma positsiooni. Oluliselt muudeti liturgiat ning ettekirjutusi tehti ka kirikumuusikale. Nõuti gregooriuse laulu lihtsustamist ja selle tähtsuse taastamist liturgias, samuti teksti selget mõistetavust. 9) KAKS KUULSAMAT RENESSANSSAJASTU HELILOOJAT Guillaume Dufay ja Clément Janequin 10) BAROKKAJASTU 1600-1750 Barokiks nimetatakse kummalise ja teatraalse väljenduslaadiga ajajärku Euroopa kultuuris aastatel 1600-1750. See oli väliselt toretsev ja elu nautiv. Kõik loomulik näis barokiaegsele inimesele pigem tühine ja põlastusväärne, aga ka hirmutav, sest tavaline elu paistis toovat üksnes häda ja viletsust. Keskajal kujunenud seisuste süsteem varises barokiajastul kokku. Kristliku kiriku lõhenemine viis 17. Sajandi kolmekümneaastase sõjani. See oli üks
Meie kultuurilood on ,,Tarto maa rahwa Näddali-Leht" erandlikul kohal juba seetõttu, et tegemist on esimese omakeelse ajalehega. Laiemas plaanis vaadatuna seisneb erandlikkus selles, et leht oli adresseeritud tollal veel pärisoristele talupoegadele. Tunnuslik oli ka see, et ajaleht ilmus regulaarselt kolmveerand aastat, jõudes saavutada kindla lugejaskonna (Laur, 2003). Arhitektuur Kujutavas kunstis, eriti ilmekalt arhitektuuris, jaguneb vaadeldav ajajärk kaheks barokiks, mis kestis umbes 1780. aastani, ja sellele järgnenud (vara)klassitsismiks. Säilinud ehitusmälestiste hulk Põhjasõja-järgsetest sajanditest lubab siitpeale käsitleda vaid üksikuid silmapaistvamaid hooneid. Kadrioru loss Üks tuntum ja kaunim barokkarhitektuuri mälestis on Kadrioru loss koos pargiga. Loss valmis 1718-1723 Peeter I tellimusel tema õuearhitekti, itaallase Niccolo Michetti kavandite järgi. Keiserlik suveloss erineb rootsiaegsetest barokkehitistest
Lähtub ka ateistlikust hoiakust. See sajand on suur samm edasi - eemaldumine kristlikust maailmast. Romaani arengu eesotsas seisab Inglismaa, seal kõrval Prantsusmaa. Nemad on kõige rohkem aidanud kaasa uue zanri tekkimisele. Romaani esile kerkimine on nii võimas, et luule jääb tagaplaanile. Klassistlikus ühiskonnas oli luule muutunud üheülbaliseks, kirjutati poliitilisi värke, pilkelaule, kelmikad rokoko-luuletusi. Teine stiil oli usuline luule. Tihti nimetatakse ka barokiks. Üks kuulsaimaid autoreid John Don. 14.sept Inglise valgustus. Inglismaa oli edenenud maa. Kirjandus saab lõpuks sõna. Lugeda ,,Tom Jones ühe leidlapse lugu". Inglismaalt tuli kaks mõtlejat, kelle mõtteviisid levisid üle terve Euroopa. Said Euroopa ideedemaailma alustalaks. See mees oli John Locke (1632-1704). Kitsamas mõttes ei tegelenud ta esteetikaga. Mõningad naljakad seisukohad. Tal olid vastuolulised filosoofilised vaated. Ta eitas kaasasündinud ideesid
Andis välja ka ajakirja seda peetakse siin kõige olulisemaks valgustuslikuks ajakirjaks (,,Nordische isalhanneen"). Erika Azlauskaite 4 8.01.2013 Eesti kultuuri ajalugu ARHITEKTUUR JA KUNST 18. saj keskpaigani oli valdavalt barokk, alates 18, saj keskpaigast oli juba järjest rohkem klassitsismi. Vähesel määral oli ka rokokood, mida peeti ka uus-barokiks. Olulisim barokkehitis Eestis on Kadrioru loss Peeter I lasi selle ehitada endale suveresidentsiks. Itaalia ja prantsuse suuna barokkstiili esindaja. Sinna kuulusid juurde ka park ilusate veekogudega. Eeskujuks oli Vesraille's loss. Valmis 1718-1723. kasutati palju stuk.dekoori kaunistusi kipsist. Põltsamaa loss: parim näide rokokoostiili avaldumisest Eestis. Tegemist oli sisekujunduses, mis kahjuks pole säilinud. BALTISAKSA KULTUUR Aadlikud moodustasid u 0,6% kogu elanikkonnast
5. Suurmeeste kujunemine Michelangelo, Leonardo da Vinci. Renessansi suurkujud olid andekad mitmel alal. 6. Feodalismivastane võitlus. Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged, mis kajastusid näiteks Shakespeare'i tragöödiates. Varases renessansis sündinud piiritu usk loodusesse, inimese võimetesse ja mõistusesse asendus 16. sajandi teisel poolel skepsisega (kahtlemisega), mis vähehaaval valmistas ette renessansi kriisi ja teisenemist barokiks. Renessanss sai alguse ja oli kõige ulatuslikum Itaalias, kestes seal ligi kolm sajandit. Teistes Euroopa maades piirdus renessanss peamiselt 16. sajandiga. Nii oli näiteks inglise renessansi haripunkt 16. sajandi lõpul, kui Itaalias oli renessanss juba hääbumas. Itaalia kirjanduse keskuseks sai mitmeks sajandiks Firenze linn. Sealt pärines ka eelrenessanssi kuuluv. 2. Dante elu ja looming Dante Alighieri (1265-1321)
( 1537-1602 ) sisse rea uuendusi. Fassaad koosneb kahest tasandist, ülemine osa on alumisest kitsam. Seinapinda pingestavad paarikaupa asetatud pilastrid ja nissid, rahutud voluudid, mis varjavad üleminekut laiemalt osalt kitsamale, annavad sellele erilise liikuvuse. Nii on II Gesu fassaadis peamised horisontaalelemendid murtud, et vertikaalelemendid saaksid katkematult ühelt tasandilt teisele jätkuda. Sellele vaatamata kujtab II Gesu kirik endast stiililiselt veelmanerismi üleminekut barokiks, kus dekoor hakkas valitsema arhitektuurse vormi üle. Liikuvuse ja arhitektuurse vormi domineerimine sai iseloomulikuks ka teistele G. della Porta ehitistele: Villa Aldobrandini kõrgub terrassi kohal, kust avaneb mõjus vaade teda ümbritsevale pargile ( eh. u. 1600 ). Hoone ees asuv väljak on lahendatud amfiteatrina, mida ümbritseb arvukate nisside, pilastrite ja hermidega kaunistatud müür. G. della Porta kõrval on varabaroki teiseks suurmeistriks D
Ka renessansi vaimuelu iseloomustasid rohked sisepinged maisuse veendunud ülistamine (Boccaccio, Rabelais) versus Platoni õpetusest lähtuv vaimuvool, mis loodust idealiseerides taunis selle ''tumedat'' külge - seksuaalsust, maist kirge (Dante, Petrarca). Ajastule olid omased ka enesekahtlused, need läbisid Shakespeare'i tragöödiaid, Montaigne'i esseesid. Piiritu usk loodusesse asendus 16. saj teisel poolel skepsisega, mis teisenes hiljem barokiks. Renessanss sai alguse Itaalias, seal oli ka kõige ulatuslikum, väldates ligi 3 saj. Teistes Euroopa maades põhiliselt 16. saj. Näiteks Inglise renessansi haripunkt oli 16. saj lõpus, kui Itaalias oli juba hääbumas. Reformatsioonile järgnenud ususõjad ahistasid renessanssi Prantsusmaal. Protestantide usupuhastus tõi kaasa uusi dogmasid (niinimetatud jumaliku ettemääratuse idee kalvinism), mis rensessansi inimvabaduse ideaalile vastandudes rõhutasid kultuuris didaktilis-
annaabi.ee 
