Rännakud läbi erinevate seikade ajaloos ning mõtisklused inimeste ning elu üle erinevates aegades, loovad suurema pildi maailmast, selle suursugusest, looduse ja inimese suhtest. Mõneti tundub see isegi melanhoolne ning võiks lugejas tekitada tühjust, kuid midagi on autori mõttelaadis nii rahustavat ja kirjastiilis oskuslikku, et isegi nukrad ideed ei morjenda. Paratamatus muutub vastuvõetavaks. Teose konfliktist saab aimu kirjaniku sisekõnelusest. Alatasa on ta millegi uue otsinguil. Niipea kui uus muutub vanaks, tuleb uuesti otsima hakata. Alguses on ta kirjanik, siis saab temast aednik ja lõpuks hoopis metsavaht. Ta tundub end alati inimesena defineerivat oma tegevuse läbi. Mööda teose kulgu näeme kirjanikus tõuse ja langusi. Iga uuega ta õpib ning iga vanaga muutub leplikumaks. Juba vana mehena vaatab ta tagasi oma nooruse peale ning ei mõista enam mis see oli, mis teda niivõrd rahutuks tegi
Need olid mees ja vanem naine. Nende siht tundus olevat kindel ja nagu juba ammu paika pandud. See väljendus ka nende vestluses. ,,Seal see asubki!" sõnas vaikselt vanem naine läbi tuulekahina. ,,Pole kahtluski, et see on meie kodupaik, kus vanaema veel kunagi oma tuhmides roosakates sussides toimetas köögis ja valmistas meile hommikuti pannkooke. Pannkoogid, mille lõhna peale oleks üles tõusnud ka kõige sügavamas unes magaja," meenutas mees, ,,ja alatasa ma mõtlesin kuidas ma küll kunagi siit peaksin lahkuma ja jätma kogu selle paiga koos kõikide lõhnade ja mälestustega." Naine vaatas pinksalt kaugustesse ja lausus siis: ,,Lepatriinud. Lepatriinud minu toa seintel tundusid mulle kui päris. Nende tiivad olid avali ja täpid sama ilusad kui neil, kes suvel meie aias võilillede peal siblisid." Nad möödusid raagus puudest, olles ise mõtetega juba kauguste poole hajunud. Kuu
Muutumatute sõnade kokku-lahkukirjutamine Määrsõnade üldreegel: Määrsõna kirjutatakse muudest sõnadest harilikult lahku. N: väga hea, tohutu suur, sama vähe. NB! Erandiks nt. Kauamängiv plaat, väheütlev ettekanne. Kui kaks kõrvuti olevat ükskõik mis sõnaliiki kuuluvat sõna on sulanud kokku ühiseks määrsõnaliseks väljendiks, kirjutatakse nad kokku. N: aegamööda, alatasa, allamäge, hädavaevalt. Juhtumid, kus kaks sõna koos annavad uue tähenduse, mis erineb tunduvalt samade sõnade lahkukirjutatavast ühendist, kirjutatakse kokku. N: kahevahel, vastuoksa, ülekäte. Kaassõnade üldreegel: kaassõna kirjutatakse käändsõnast, mille juurde ta kuulub, lahku. NB! Kaassõna moodustab tema juurde kuuluva käändsõnaga lahutamatu terviku.
olid suursugused juured ja ta vääris seda, et tema eest hoolitsetakse. Nagu selgus romaani lõpus jäi paljugi pärast seda saatuslikku kohtumist ütlemata. Erika ei uskunud Oskari armastusse ning Oskar ei osanud midagi ette võtta, et end Erika vääriliseks muuta, õigupoolest oli ta end alati väärtusetuna tundnud ja saades sellele kinnitust, võttis selle tõrkumata vastu. Armulugu jäi katki. Kõrvalise tegelasena sisse toodud hääleka majaproua, kes alatasa armastusest rääkis, ei teinud seda ilmselt piisavalt kavalalt. Alatasa käis tema juttudest läbi mõtteid, mille omaks võtnuna oleksid nii Oskar kui Erika ehk leidnud jõudu ja kindlust kokku jääda ja kasvõi koos põgeneda. Pajaproua näol oli tegemist jõuka naisega, kes on endast vaesema mehega abiellunud ning seega leidis, et tal ka rohkem sõnaõigust on. Kuigi ta tegi seda taktitult ning jämedalt, oli tema jutus alati killuke tõtt. Ilma armastuseta ei ole midagi. Ja nii ka oli,
Agu Sihvka annab aru Autor: Jaan Rannap Tegelased:Agu,Kiilike,Obukakk,Topp ja paljud teised Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama... täpselt nii hakkasid teme seletuskirjad. Agu Sihvka käib 6.klassis ja ta sünnipäev on 7.oktoobril. Tal oli ka kirjasõber Karl. Agu ja ta sõpradega juhtub alatasa midagi, mitte et nad tahaks nimelt midagi teha vaid lihtsalt juhtub. Obukakk oskas teha igasuguseid looma hääli järgi teha, mida ta ka tegi, aga tema pääses puhtalt. Enam- vähem kõikide õnnetuste kohta oli neil midagi vastu õelda, nt kordamine on tarkuse ema jne. Näiteks neil õnnestus: teha avarii kooli autoga, mida nad üritasid parandada ja tööle saada, magnetfoni rivist välja lüüa tänu inglise keelele, koos puust lõviga
Pindala- 103 125ruutkilomeetrit Asustus- pool rahvastikust elab pealinnas Reykjavikis ja selle naabruses. Rahvaarv- 323 810 (2013) Keskmine eluiga ● Islandil sündinud naistel 81 ● Islandil sündinud meestel 76 ● Euroopa keskmine naistel 80 ● Euroopa keskmine meestel 72 ● Eesti keskmine naistel 82 ● Eesti keskmine meestel 72 Maastik Maavarad ja inimeste üldine jõukus Islandi põhiline maavara on kaalisool ning nendel on ka palju odavalt saadavat energiat, tänu maa seest alatasa tulevale kuumale aurule. Religioon ● 84% on luterlasi ● Mitmesugused evangeelsed vabakirikud (üle 5%) ● 2,15% katoliiklust ● 0,62% nelipühilasi ● 0,32% ásatrú´t (alates 1972. aastast tunnustatud usund) ● 0,25% seitsmenda päeva adventiste ● 0,22% Jehoova tunnistajaid ● 0,21% budiste ● 0,11% islamiste ● 2,46% elanikkonnast ei usu millessegi Veevarud ● Geisrid Blue lagoon Toidud Reisi hind ● Edasi-tagasi reis Islandile
• Haridusminister (1970– 1974) • Opositsiooniliider (1975– 1979) • Suurbritannia peaminister (1979–1990) SUURBRITANNIA PEAMINISTER • Range rahanduspoliitika (toetas vaba ettevõtlust, sulges kahjumis riigiettevõtted). • Riigi rolli vähendamine majanduses ja sotsiaalsfääris, majandussektorite dereguleerimine, ametiühingute mõju kahandamine, maksukoormuse vähendamine. Thatcher oli alatasa • Välispoliitikuna ei Euroopa Liidu suhtes uskunud Thatcher kriitiline ning ei kartnud Euroopa Ühenduse kunagi enda arvamust tulevikku ja eelistas avaldada. tugevdada sidemeid Üks vastuolulisemaid USAga. pooli Thatcheris oli tema • 12. veebruaril 1986 viha sakslaste vastu. kirjutas Thatcher koos Mitterrandiga alla Canterbury lepingule Eurotunneli rajamiseks.
G.Ridala luuletused, kuid ilma üksikasjalike looduskirjeldusteta. Tema teemadeks: igatsus, kodu, aastaajad, kuu ja päike. Sümboolika tema välmingutes lisab sinna ka salapärasust ning teeb neid omakorda huviäratavamateks justkui põnevamateks. Villem G.Ridala- luule on äärmiselt varjundirikas ning detailitäpne. Tema moodustatud visuaalsed luulepildid annavad edasi impressionistlikke tundevarjundeid ja on hästi tajutavad. Villem Ridala lüürika meeleolud jätavad endast maha alatasa kurvavõitu ja halle toone, kuid ei jäta meelt lõpuni noruliseks.- Manades ette ühtelugu kaugustes looduspilte, mis ähmaselt järjest liginedes selginevad, pöörates koguaeg tähelepanu detailidele, mitte lastes tajuda tervikpilti korraga, vaid järk järgult, lastes sul endal ise sellele sõnumile kuju ja tähenduse leida ning, mis seejärel kaovad, jättes kõigest järgi vaid ilma pildita tähtsusetu teadaande, mis tagasivaadates jätavad tunde, et seda oli
tabletid. Madala vererõhu tunnused. Uimasus . Peapööritus . Peavalu. Hommikune käimalükkamise aeg. Kohin kõrvades. Kurvameelne või rahutu meeleolu. Külmad käed ja jalad. Südamekloppimine. Minestamine. Minestamise otsene põhjus on vererõhu langusega kaasnev aju verevarustuse pudulikkus. Kahvatute krahvinnade ajastust on teada, et peened daamid minestasid alatasa. Korsett, mis tegi piha kauniks, nööris kinni veresooned ja tekitas kunstlikult madala vererõhu. Mehed minestavad vereproovi andes sagedamini kui naised. Meesterahvaste nõrkuse põhjus pole ei vere nägemine ega verekaotus, vaid soontes tekkiv alarõhk. Minestanu kukub tavaliselt pikali. Tavaliselt tuleks asetada minestanu jalad veidi kõrgemale ning vöö ja kraenööbid veidi lõdvemaks lasta. Tänan kuulamast!
· 19691972 ENE toimetaja · 1974 vabakutseline kirjanik Looming Luulekogud: · "Hunditamm" (1968) · "Uks lagendikul" (1971) · "Luba linnukesel väljas jaurata" (1977) · "Vaimusõõrmed" (1979) · "Tumedusi rüübaten" (1988) · "Täiskuukeskpäev" (1990) · "Teadvus on ussinahk" (1995) · "Paluteder ja mutrikorjaja" (2004) Valikkogu: · "Täiskuukeskpäev. Valitud luuletusi 19591988" (1990) Koondkogu: · "Alateadvus on alatasa purjus" (2000) Kuulamisraamat(ööülikool): "Eestlaste identiteet ja naaberrahvad" (2006) Romaanid: · "Rummu Jüri mälestused" (1996) · "Seljatas sada meest" (1998) Lühipalade kogumik: · "Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama" (1980) Näidendid: · "Karske õhtupoolik" (Lembit Vahaku varjunime all) · "Tagaaetav" (Rummu Jürist, etendatud suvelavastusena 2000) Tõlked: · Arkadi ja Boriss Strugatski. "Tigu nõlvakul" (1968) · Fjodor Dostojevski
Teose sündmustik käiski põhiliselt Carmeni ümber. Välimuselt oli Carmen tõsiselt kaunis noor naine, kuid iseloom oli tal keeruline. Ta oli harjunud saama kõike, mida tahab ning oskas teha, mis vaja, et enda tahtmine peale suruda. Ka oma ilu ei jätnud ta kasutamata. Mis mulle tema juures meeldis, oli ihk vabadusele. Selle eest oli ta valmis tegema ükskõik mida. Neiul olid omad põhimõtted, mille järgi ta elas. Peagi kiindus ka mina-tegelane Carmenisse. Ta leidis ennast alatasa mustlasneiust mõtlemas ning uitas lihtsalt mööda tänavaid, et tüdrukut kohata. Noorte tunded olid küll vastastikused, nad armastasid teineteist, kuid Carmen leidis, et see armastus ei või kesta. Raamatus oli palju omapäraseid lauseid ja ütlusi, mis mulle meeldisid ning lugemise veelgi huvitamaks tegid. Näiteks: „Koera ja hunti ei saa kauaks paari panna“. Sellega põhjendaski Carmen miks ei või noored teineteist armastada. „Oled tõeline kanaarilind, nii väljast kui seest“
AUTOD Autotootjad ning autodisainerid püüavad alatasa vähendada autode mõju keskkonnale. Üks võimalus on muuta autosid järjest kütusesäästlikemaks, sest kütusetarbimise vähenemisega muutub ka CO2 kiirgus väiksemaks. Paljud autotootjad üritavad muuta oma autosid keskkonnasõbralikemaks töötades välja väiksemaid ja kergemaid autosid või viies sisse mootorite kõrgtehnoloogilisi uuendusi. Autosid on võimalik kergemaks teha kasutades mootori ning kere ehitamisel kaasaegseid materjale, mis on kerged, tugevad ja vastupidavad.
on oma väheste eluaastate jooksul läbi elanud palju. Deivi on kolinud elama oma tuttava juurde, et olla lähemal koolile ning töökohale. Pakkimise käigus leiab ta oma vana päeviku, mille sisu ei olnud just kõige helgem. Deivi proovis küll kiusatusele päevikut lugeda vastu panna, kuid see plaan läks tal nihu. Varsti leidis tüdruk ennast ninapidi päevikus, elades läbi kõike seda, mida ta oli viieteist aastasena tundnud. Talle meenusid õelad klassikaaslased, kes alatasa teda tema kaalu pärast kiusasid. Kiusamine viis Deivi selleni, et ta lõpuks ei söönud enam normaalselt. Ta hakkas ennast näljutama, kuni temast oli järel vaid luu ja nahk. Ta põdes raskekujulist anoreksiat, mis kujunes hiljem välja bulliimiaks. Mitte kordagi ei tundnud ta end oma kehas hästi või veel vähem ilusana, olenemata sellest, kas ta oli ülekaaluline või kaalus vähem kui udusulg. Vanemad üritasid Deivit aidata, kuid asjatult. Ühel päeval
Ka juurviljainstrumendid jagati publikule ära. Kontseri lõpus sai orkester suure aplausi osaliseks-publikule jäi konsertiga ülimalt rahule. Kontsert jättis uskumatu mulje,see oli minu jaoks esmakordne ja täiesti ainulaadne kontsertielamus. Kõik oli viimseni läbi mõeldud ning paigas.Kontserti heli pool oli samuti hea,kõik lood kõlasid väga puhtalt ja selgelt.Ainuke asi mille üle nuriseda oleks olid alatasa ringi sebivad turvamehed ,kes üritasid rahvast takistada pildistamast ning filmimast. Üldiselt oli siiski kõik fantastiline. Sellist kontsertit kus muusikat juurviljadest valmistatud pillidel esitatakse, just tihti ei näe. Külastaksin selliseid teistmoodi konterteid ka teinekord.
tõustakse ja südaöösel voodisse heidetakse." ,,Niipea kui inimese kohta hakkab üht-teist selguma, tuleb uus sündmus, uus ajakeeris, mis näitab teda hoopis teises, eelmisega risti käivas valguses." ,,Nad on elanud selles talus nagu vabahärrad, nagu maa vangid, ja selles ongi nende mälestus." ,,Aiastel on naised alati meeste varju jäänud, lambaid püganud, ube kõdritsenud ja vaikselt hingusele läinud." ,,Ka viljamoolok nõuab ohvreid, lähemalt ja kaugemalt on alatasa kuulda, kuidas üks või teine allalaskja huugavasse trumlisse kukkunud ja masin õlesasi seas õnnetute püksiharusid või pintsakukäiseid välja sülitanud. Ta ei pea midagi eneses nagu meri, vaid jahvatab kõik ühesuguse ägedusega sasiks." ,,Veel on kodune õhtu, nad pole veel sõjavankri külge seotud nagu laadale viidavad mullikad. Aga see hetk läheneb, rabelgu ja sebigu nad lõa otsas nii palju kui jaksavad, lihuniku kantsik
"Otsige iseendast ja te leiate kõik." Inimese olemus on juba kord niivõrd keeruline, et tihti on raske iseennastki mõista. Mitmesugused asjad, mis päevakorda kerkivad, vajavad lahendusi. Milline viis on kõige tulusam selle realiseerimiseks? Endasse vaatamine ja spekulatsioonid kvintessentsi üle ei tohiks olla võõrad mitte kellelegi meist. Alatasa tekivad küsimused erinevate aspektide kohta. Osad neist on lihtsalt möödapääsmatud ning neile tuleb kusagilt vasted leida. Tihtipeale hakatakse lahendusi otsima kõige keerulisemal moel ning enamasti kusagilt hoopis kaugemalt, mõistmata, et vastused tekkinud probleemile või küsimusele on lähemal kui arvatagi oskasime. Seda selgitab üks lihtne näide. Koolis käies tuleb ikka ette veidi komplitseeritumaid perioode, kus
2007. aasta sügisel algas "Kodu keset linna" uuesti, kuid Adamson võtetele ei naasnud, sest oli viimaseid kuid lapseootel. Niisiis sõitis Liisi tegelaskuju reisile. "Kelgukoertesse" kirjutati Adamsoni rasedus sisse ja ta lõi sarjas kaasa kuni poeg Voldemari sünnini novembris. Järgmisena osales Adamson Marika Vaariku kõrval teises peaosas krimisarjas ,,Kättemaksukontor", kus mängib Marion Pärna. Marion on romantiliste unistustega noor naine, kes armub alatasa valedesse meestesse. Koos Fridaga ( Marika Vaarik ) lahendavad nad erinevaid mõrvu. 2006. aastal mängis Adamson peaosa muusikalis ,,Pipi Pikksukk", 2010 mängis Vana Baskini teatris ,,Hilinenud pulmaöö" kus kehastas värsket abielunaist. Teleseriaali ,,Kodu keset linna" Liis pälvis nii Vanalinnastuudio parima naisnäitleja kui ka publikulemmiku tiitli. Adamson ise arvab, et edu põhjuseks oli viljakas ja hea koostöö lavastaja Eino Baskiniga etenduses ,,Linnud"
Kui Põhjasõda tuli, tahtsime me oma perega ja paljud teised pered ka asuda ümber Eesti läänepoolsetesse osadesse, aga see ei õnnestunud meil. Paljud varjasid ennast metsades, aga me ei teinud seda. Koormiste kasvu tõi sõda kaasa, kuna Rootsi poliitika rajanes põhimõttel, et sõjapidamiskulud katab maa, kus sõda peetakse. Läbiminevad võed tavatsesid võtta omavoliliselt kõike, mida neile vaja. Minu mehelt, kui ka teistelt talumeestel nõuti alatasa appi ka kindlustustöödele. Kurnavad olid sõjavägede majutus- ja küüdikohustused. Juba 1700. aastal toimus siin-seal ka talurahvarahutusi. Enamasti keelduti koormistest ja vahel rööviti ka mõisa vara. Rohkem toimus sellised vastuhakke Kagu-Eestis, kust oli juba varem pagetud Venemaale, aga meid see ei puudutanud. Eesti talupoegi ja nii ka minu meest püüti värvata ka Rootsi sõjaväkke. Mööda maad
olnud ajuti madalamal kui see on praegu. Sellel Saaremaa kõrgeimal pangal, mis asub Panga neeme põhja -, loode - ja lääneküljel, paljanduvad siluri ladestu settekivimid. Saaremaa pangad koosnevad ainult paest ja erinevad seega oma profiililt oluliselt Põhja - Eesti pankrannikust. Panga panga kõrgeim koht on neeme loodetipust veidi lõuna pool, kus asub ka muistne ohvrikoht, kuhu vanasti merejumalatele lepitusohvreid toodi. (Panga all meres olnud koht, mis alatasa rahutult mühisenud ning kus mõnikord vesi lausa keenud. Sinna tulnud igal aastal merejumala heaks kas inimene või loom heita. Hiljem asendunud see õlle ja viina valamisega merre, antud seda "merele maida". Paika, kus ohvritalitus läbi viidi, kutsutud "mari kakk". Seal käidud ka jõululaupäeva- ja uusaastaööl, teada saamaks, kas õnn või õnnetus ees ootamas. Olavi Pesti, Külli Rikas. Kingissepa rajooni ajaloo- ja kultuurimälestised. Tln
200 g tumedat ................ 200 g võid 200 g ................... 4 suurt muna 1 sl ................ Kirjuta ,puuduvad toiduained. Kräsupea kook 4 suurt muna 340 g ............. (4 dl) 350 g nisujahu (6 dl) 1 tl ............. 400 g paksemat .......................... 3 sl kakaopulbrit Mõsita-mõista ,arva ära! PUNANE JA MAGUS PALL TRIIBULISE KOORE ALL. Mõsta mõista ,arva ära! MEES ÜHEL JALAL METSAS SEISAB, NÄGU MÜTSI VARJU PEIDAB. SÜGISETI ALATASA TEDA OTSITAKSE TAGA. Mis toiduaine või jook on pildil? Arva ära , laste nimed! Mitu kolmnurka on pildil? Arvuta. 29 küsimus
saanud. Pole siis ime, et Toots huvi õppetöö vastu kaotas ning see talle koormavaks sundkohustuseks sai. Kuid olenemata mõningatest õpiraskustest, eelkõige üks suur häda ja vaev rehkendustundides ning vene keele pruugis, kasvas temast aastakümnete jooksul välja siiski korralik ning haritud härrasmees. Koolieas oli Toots parajalt krutskeid täis. Ilmselt asendamatu võrukael omaaegses klassis. Sagedastes luiskamistes põrumine ning alatasa iseenda ja teiste naeruvääristamine ülejäänud klassikaaslaste ees olid tema keskseimad asjaajamised. Vempe tehes, ei mõelnud Joosep kordagi sellele, et ta koerust teeks, vaid, et tema rahutu ja väsimatu vaim otsis endile ainult tegevust. Punased plekid ta rõugearmilisel näol ning sõrmeküünte närimine reetsid tavaliselt ta sisemist erutust, kui ta peas oli taas valminud mõni uus koerustüki plaan. Oma vembud
oleme on valdavad lääne tuuled ning suurem osa radioaktiivsusest hõljuks venemaale tagasi. Eesti vabariigi loomine tähendab tugevalt mulle mu sõpru ning perekonda. Eestis on kindlasti parem elada, sest me kõik oleme kuulnud mis toimub venemaal. Presidenti valitakse nii, et on küll kaks kandideerijat kuid valimis lipikul on ainult ühe kandideerija nimi. Iga nurgapeal võid sa kuuli saada ning sind pannakse tähele alles siis kui su raibe hakkab seal haisema. Alatasa kuuleme uudistest, et jälle on mõne suursaadiku pere maha tapetud või õhku lastud. Eestis sellist asja ei ole. Eestis on paljud asjad vabatahtlikud. Sõja ja riigikaitse poole pealt on vabatahtlik Kaitseliit. Kaitseliidu alla kuuluvad ka Noored kotkad millega seoses saab käia ja teha seda mida tavainimene ei saa. Selle eest ei pea maksma, see on hea. Oleks venemaa, siis oleks see asi lausa kohustuslik ning paljud ei tahaks seal käia. Eestis on palju asju mis mulle meeldivad
? Valiksin Ainuomaniku Ettevõtte, sest mulle meeldib olla iseenda peremees ning võtta vastutust asjade eest, milles olen kindel hakkama saama. Kuigi ettevõtte ressursid on ainuomaniku ettevõttes (FIE-s) piiratud, annab see mingil määral just parema võimaluse paremini oma strateegiad läbi mõelda ning vastavalt tegutseda. Tihtipeale on just piiratud algkapital või muud ressursid eduka ettevõtte aluseks. Kuigi ka vastutuse tase on alatasa päris kõrge, olen nõus võtma seda riski, sest kui ka kunagi otsustan alustada iseseisvat äri, siis teen kindlalt ennem põhjaliku turu-uuringu ning valin nisi, kus on ka võimalik läbi lüüa.
Rehepapp Andrus Kivirähk Raamat "Rehepapp" räägib vanade eestlaste uskumustest ning kommetest, mis panevad nii naerma, kui ka mõtlema. Rehepapp, keda kutsuti rehe-Sandriks, oli küla kõige targem mees. Ta andis alatasa teistele külaelanikele nõu ning mõtles pidevalt välja uusi nippe, kuidas vanapaganat, tõvesid ja kolle ülekavaldada. Rehepapp elas üksikut elu koos oma kratiga, kelle nimi oli Joosep. Tollel ajal oli varastamist väga palju. Rööviti peamiselt mõisa, kuid ka enda naabreid ning sõpru. Selleks, et kõige selle näppamisega hakkama saada, tõttasid rahvale appi kratid. Kratte sai vanapaganalt kolme vere tilga eest osta, kuid see oleks tähendanud oma hine põrgusse müümist. Rehepapp mõtles välja viisi, kuidas kohutavast verevandest pääseda. Nimelt ohverdas ta oma vere asemel kolm tilka sõstramahla. Nii sai ta oma m...
Vanapagan oli sunnitud maale tulema, sest muidu oleks senine maailm koos inimestega hävinenud ja põrgusse poleks kedagi enam juurde tulnud. 2. Missuguste inimlike hädadega Vanapagan maa peal kokku puutub? Vanapagan puutus kokku kõiksugu inimlike hädadega, alustades koduloomade vaevarikkast otsimisest, naise tiivaripsutusest, lastega kaasnevatest muredest kuni paarimehe käest tüssata saamiseni. Veel pidi ta kohut mitu korda käima, lapsi ja lõpuks ka naist matma ning alatasa Põrgupõhja maalappi harima. Jürka elu siin maa peal oli sedavõrd keerulisem, et tal puudusid kogemused inimesena käitumisel ning tema maailmapilt erines kõigi omadest. 3. Missugune tegelane oli Ants? Kas tegemist on poeetilise liialdusega või on inimesed tõesti sellised? Ants kehastas teoses kavalust, kuid eelkõige õelust. Mina usun, et tema oli isiklikult vastutav kõige halva eest, mis Vanapagana elus juhtus, nt Maia surm ja pidev vaesus. Ma kahtlen, kas
Naiste ja meeste maailm Naised ja mehed. Need kaks sugu on alati olnud kõrvuti, sest paraku ei saa üks osapool hakkama ilma teiseta. Nende omavaheliste suhete tulemusena sünnivad maailma uued inimesed, kes tagavad inimkonna ellujäämise. Nende kahe soos vahel on väga palju erinevusi, kuid viimasel ajal hakkavad nende ülesanded ka mingil määral sarnanema. Kuid kuidas on aeg muutnud kummagi soo rolli ühiskonnas? Kui vanasti oli naiste ülesandeks hoida kodu, olla armastav naine oma mehele ja korralik vanem oma lapsele, teha neile süüa ja tihtipeale mitu aastat lapsega kodus olla ja teda kasvatada. Meeste ülesandeks oli siis raha toomine perre ja tähtsamate asjaajamistega tegelemine. Perekonna otsuste tegemine. Peale pikka päeva võis mees alati koju minna ja öelda naisele, et tema on väsinud, tee/too ise, kui naine tema abi palus. Olgugi, et ka naine kodus meeletult vaeva nägi ja teda selle eest ei tunnustatu...
Sellest tulenevalt sai Sparta maaväest kogu Kreeka võimsaim relvajõud. Spariaatid oli nii head sõjamehed suuresti tänu rangele kasvatussüsteemile, mis oli neid ette valmistanud sõjakoormuse talumiseks. Alistatud messeenlastest ja ka osast Lakoonika pärisrahvast said heloodid ehk spartiaatide maaorjad. Minu meelest on see negatiivne, et heloote koheldi orjadena ning nendega käituti halvasti. Et hoida suurt hulka alatasa vaenulikke heloote kindlalt oma võimu all, pidid spartiaadid neist sõjaliselt üle olema. Selle tagamiseks kujuneski Spartas range kodanike kasvatamise süsteem. Sparta oli range sisemise korraldusega riik. Peale sõjalise üleoleku tagati ka küllaltki suur sisemine stabiilsus. Spartalased olid uhked, et neil polnud kunagi esinenud türanniat. Paljud kreeklased pidasid Spartat hästi korraldatud musternäidiseks
raskustega. Kitsikusest ei aidanud välja ka ballid ja peoõhtud, mida etendustele lisaks korraldati, samuti oli vähe abi seltskonna annetustest. Kostus hääli, mis kahtlesid, kas nii väikeses linnas (toona alla 9300 elaniku) üldse on võimalik teatrit ära majandada. Teatri juhatuselt nõudis omajagu laveerimisoskust ja julgust, et tulla toime võlausaldajatega; näitlejatelt aga tõelist fanatismi, et mängida kuude kaupa, teadmata, millal tuleb palgapäev. Lisaks veel võitlus külmaga alatasa kütmata prooviruumides ja sagedased väljasõidud maakohtadesse, kuna Viljandis nappis publikut... Esimestel tegutsemisaastatel rentis Ugala ruume Koidu Seltsilt, 1924. aastal saadi oma käsutusse Seasaare kõrtsi teisel korrusel asuv teatrisaal. (Praegu asub selle sõjas põlenud hoone kohal Viljandi Kultuurimaja). Repertuaaris said sõnalavastuste kõrval oma koha ka operetid ja laulumängud. Andres Tukk lavastas operetid "Geisa" ja "Lõbus talupoeg", Armin
Väga raske ei märka, et tänapäeva tehnoloogia areneb päevast päevani. Tänapäeval meil puudub vajadust kodust välja tulla, selleks, et näiteks raha ülekanda või midagi osta. Kõrgetehnoloogia progress ajendas, selleks, et kõik milles on vajadus saab teha Internetis. Ongi petturlus areneb ja muutub ka. Kui näiteks sada aastat tagasi enim arv petukauba oli turul, siis tehnoloogia arenemisega kandunud petiste lemmikkoht Internetisse. Automaatiseeritud süsteemid ei ole ideaalsed, alatasa saab leida haavatusi. Oma kogemusest võin tuua üks näide, mis on seotud petturluse tegevusega. Kõigile on hästi tuttav, selline asi, nagu E-Kool, internetipõhine elektroonne õppeinfosüsteem. Süsteemi tähtsaimaks osaks on klassipäevik, milles on õpetaja poolt sisestatud hinded, tunni sisu kirjeldused, kodused ülesanded, puudumised, hilinemised, märkused ning kontrolltööde ajad. Sellel aastal kui lõpetasin gümnaasiumi, ühes koolis oli suur skandaal
1. lk.148-155 Rooma riigikorraldus a. Kes olid patriitsid ja plebeid? Patriits - suursuguste suguvõsade liikmed, esiisad usuti olevat asunud Rooma juba Romuluse ajal. Omasid kõiki kodanikuõigusi + ainult nemad pääsesid riigi ja preestriametisse ning senatisse. Plebeid - enamasti vaesed talupojad, pidid laenu patriitsidelt võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus. Võisid osaleda rahvakoosolekutel, kuid mitte riigiametnikena. b. Mida tähendasid mõisted Magistraat - igal aastal valitav riigiametnik Senat - vanemate nõukogu Diktaator - kui riiki valitses tõsine oht. Määrati konsulite, senati kokkuleppel. Kuni pool aastat võimul, piiramatu võim. Peale ametiaega pidi aru andma ja tegude eest vastutama. Tsensorid - valiti endiste konsulide hulgast viieks aastaks. Kondanike loenduse korraldamine,
ühiskonna juhtohjad, viib see türanniani. Ometigi väidavad religioonid siiamaani et nende juurest saab kaitset ja erikohtlemist. Ka tänapäeva poliitilist elu on taas hakanud tugevalt mõjutama religiooni küsimused. Ühendriikides võid tänapäeval peaaegu igaüks pürgida poliitiliselt kõrgele kohale : naised, homod, juudid, afroameeriklased. Kuid end selgelt määratlenud ateistil poleks selleks isegi kõige väiksemat võimalust. Kuhu jääb siis nüüd võrdõiguslikkus millest me alatasa räägime? Ma ei usu, et hakkan kunagi uskuma millessegi üleloomulikku, kuid ma ei julge seda kunagi kindlalt väita. Võib-olla juhtub mõni traagiline õnnetus mis paneb mind uskuma või viivad lihtsalt eluteed sinnani. Praegu ma usun iseendasse ja gravitatsiooni ning sellest täiesti piisab. Ja eks see ole meie kõigi oma valik. ,,Vaba Maa!", nagu eestlastel on kombeks öelda.
Hansuke oli Greetekese 12.a vend, kes tundis end hästi, üksnes siis, kui oli vasaku nimetissõrme paremasse ninasõõrmesse toppinud. 6.a Tirtsul veidrusi veel ei olnud. Arvatavasti oli ta nendeks veel liiga väike. Greetekesel endal oli kohe mitu veidrat harjumust. Talle meeldis oma spanjelpruune juuksesalke näksida ning ta punus nendest tuka sisse väikseid patsikesi. Ta sikutas oma sõrmi, kuni liikmed naksusid. Ja kratsis kõhtu, ehkki see ei sügelenud. Peale selle kritseldas ta alatasa pastakaga vasakule küünarvarraele. Ta nohistas ka nina. Majas, kus Sackmeierid elasid ei suhtud neisse just armastusväärselt. Ei öeldud: perekond Sackmeier, vaid öeldi: Sumadanid. Raamatu tegevus algab peale mamma viimasest kooli kokkutulekust. Peal, mida hakkab mamma väga imelikult käituma. Ta hakkab dieeti pidama ning talle mitte harjumus päraseid tegevusi tegema. Kuid Greetekesel on teisigi muresid peale mamma käitumise
enda nooruspõlve. Hoolitses laste eest, kes koos tema ja tema emaga onnis elasid. Vaesemat sorti perest pärit tüdruk. 4. Ametid, mida Nipernaadi peab: taluperemees, rätsep, sookuivataja, muinasteadlane, pastor, madrus (meremees, kalur), parvepoiss, köster, põllumees. 5. Sisyphose müüt tähendab, millegi asjatu tegemist. Sisyphos sai karistuse kivi mäest ülesse lükata või kanda, mis ikkagi alatasa mäest alla veeres lõpuks. Nipernaadi teeb seda sama 1) ta kannab oma valedega hetke sinna punkti, kus ta peab põgenema ja ta teebki seda ja läheb otsima järgmist ohvrit kellele luisata. 2) iga suvi alustab Nipernaadi oma rändavat teekonda kuni varatalveni ja talvel hakkab ta kirjutama oma laste ja abikaasa juures. 6. - 7. Nipernaadi muutub teose jooksul vanemaks, tal kasvab habe, ta riided räbalduvad ja ta muutub lodevaks
eneseuhukus ei lase seda teha. Mõned inimesed on lihtsalt rumalad, kes pole suvatsenud ennast kooliajal harida ja asjadega kurssi viia. Nii mõeldakse välja mingi jabur plaan ja hakatakse seda ellu viima, ega loll ei saa aru kuidas parem on. Ta ainult mõtleb, kuidas asi valmis saada ja kaks kätt taskus minema kõndida. Tavaliselt lõpeb selline tegevus katastroofiga, kus pole kõik läbi mõeldud ja midagi läheb alatasa valesti. Nii on tulemus hullem ja tuleb teha asja veel ümber, mis on väga tülikas. Kui asju teha keeruliselt siis see võtab ka rohkem aega, töö juures oleks see eriti hea, kui saad just tunnipõhiselt palka. Nii inimene teeb asja keeruliselt, et läheks rohkem aega ja tööandja vaatab, et alluv teeb tööd. See on hea viis, et teenida hästi raha ja ei peaks muretsema, et järgmine töö võib olla täielik kirves.
enam reaalset elu ning arvab on oma koha leidnud virtuaalses elus. Ka paljud uurimused on näidanud, et arvutisõltuvuse küüsi langenutel on tõsised suhtlemisprobleemid kaaslastega. See, mis perekondi ja lähedasi ühtsena hoiab, on omavaheline suhtlemine. Kuid juba ammusest ajast on probleemiks lapsevanemate ja laste vaheline läbisaamine. Alati on nii, et kui laps vajab abi või nõu, siis pöördub ta esimesena lapsevanema poole. Kuid alatasa on nii, et lapsevanamed on oma tööalase karjääriga nii hõivatud ning ei leia piisavalt aega laste jaoks. Sellepärast pole harjunud lapsed oma probleeme lahendama vanematega. Kui noored ei saa vajalikku tunnustust, tuge ja nõu heatahtlikult lähedaselt täiskasvanult, otsivad nad seda mujalt, mitte nii heast allikast, või teevad seda, mida ise heaks arvavad, oskamata arvestada tagajärgedega. Aga kuidas on sellega seotud siis arvuti? Kuna vanematel pole aega,
Eestis on ebaseaduslikult narkootikumid võrdlemisi uus nähtus,kuid viimastel aastatel on uimastite katsetamine ja tarvitamine üha enam levinud,ahvatledes ennekõike noori.Uimastite tarbimise laia leviku tõttu on noorte tervishoiu arendamine muutunud eriti tähtsaks. Siinses töös, mis põhineb Tallinas elavate noorte seas korraldatud uuringul, jälgitakse uimastite kasutamist varases eas katsetanute hulgas. Sotsioloogiliste teooriate kohaselt on noorte uimastitekasutamine seotud alatasa muutuva ja stressirohke eluga, tööpuudusega,perekondade purunemisega,noorte kasvanud majandusliku sõltuvusega vanematest,riigikorra muutumisega ja kuluka vaba aja veetmisega. Need muutused on olnud Eesti ühiskonnale omased, nagu ka noorsookultuuri muutumine rahvusvaheliseks. Uimastite kasutamist on peetud suurelt jaolt eelkõige meeste probleemiks,kuigi ka naised on selle probleemiga võidelnud aastasadu.Uimasteid kasutavad naised on
Debora Vaarandi Debora Vaarandi (Trull) sündis 1. oktoobril 1916 Võrus postiametniku tütrena, tema lapsepõlv möödus vaestes oludes Tallinnas Dunkri tänaval ja Saaremaal Laimjalas. Lapsena oli Debora Vaarandi enda sõnul arg ja üksildane unistaja, kes istus alatasa ninapidi raamatus. Tema esimene luuletus Udus ilmus Saaremaa ühisgümnaasiumi kooliajalehes Kume Rivi. Autori teadmata sattus see pala ajakirja Eesti Naine toimetusse ning avaldati 1936. aasta aprillinumbris. Gümnaasiumi lõppedes tundus tulevik sünge töö leidmine oli väga raske ning ülikooli minek ei olnud raha tõttu võimalik. Kuid 1935. aasta sügisel kohtus ta kohalikul kirjandusõhtul Aadu Hindiga, kes töötas tol ajal õpetajana. Kohtunud noored abiellusid ning
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva maailmas? Sallivus ehk tolerantsus on omadus, mis tähendab teiste inimestega arvestamist ning erinevate kultuuride, ideoloogiate ja vaadetega leppimist või nende tunnustamist. Ilma sallivuseta ei saaks ühiskonnad toimida, kuid on näha, et selle olemus inimeste seas väheneb. Viimane faktor on ühiskonda kaasa toonud palju konflikte ja probleeme, millele püütakse leida ühiselt lahendusi. Milles ikkagi seisneb sallivuse tähtsus? Sallivust saab liigitada kahte moodi tõrjutus ja ühtekuuluvus. Eestlaste jaoks on tõrjutus liialt tuttav. Venelaste ja meie rahva suhted pole kunagi olnud eriti lähedased. Alustades juba 1990.nendate algusest koos Eesti iseseisvumisega ja lõpetades üleeelmise 2007. aasta 28.aprillil toimunud pronkssõduri rahutustega. Meil on raske leppida, et peame elama koos rahvaga, kes on meile nii palju liiga teinud. See põhjustab pidevalt lahkarvamusi ja pinge ei ...
Dagmar Lamp Ööd kollases autos, 135 lk Valikkirjandus Raamat räägib naistaksojuhist, kellel on alatasa mõtted oma surnud mehe juures, kes vähki on surnud. Mehe nimi oli Slava ja naine oli teda väga palju armastanud. Nüüd on tal harjumuseks saanud juua viskit ja elada väikeses, üsna räpases kodus, kus ta suurt muud ei tee, kui kirjutab Slavale kirju. Naise tööpäev on täis erinevaid isiksusi ja temas nähakse rohkem psühholoogi. Siiski tundub talle, et ta näeb igaühe elust ainult üht episoodi või klippi nagu oleks see ühe
Tihti saab jälle lugeda, kuidas kuskil haiglas mingi traagiline sündmus juhtus, kuidas kuskil söögikohas toidu seest midagi leiti või siis kuidas kuskil poes jälle aegunud toitu müüdi. Need kõik uudised muudavad meeletult inimeste arvamusi negatiivsemaks ning see omakorda toob probleeme vastavatele asutustele. Uudised võiksid vähem erinevaid asutusi maha teha ning keskenduda rohkem vajalikule. Peale selle, et kirjutatakse alatasa halvustavaid artikleid, kirjutatakse ka liialt uudiseid mida poleks üldse vaja ning ilma milleta käiks elu samamoodi edasi nagu see seni oli olnud. Peaaegu igapäevaselt leiab tekste selle kohta, kuidas mingi kuulsam inimene on endale uue soengu lastnud teha, või siis millised uhked rõivad endale soetanud. Taolisi artikleid kirjutatakse viimasel ajal nii palju, et põhilisemad uudised hakkavad lausa nende varju jääma.
Mis aitaks õppida? Hea küsimus,kuid vastuseid on mitmeid.Mina pakus välja mõned ideed. Esiteks, õpilased peaksid olema motiveeritud.Andma teile vastava keerukusega ülesandeid,mis paneks noored pingutama. Pole mõtet eralda lapsi nende võimekuse alusel,kuna ühiskonnas oleme ka kõik koos vaid tugevamad aitaksid nõrgemaid. Õpetajad peaksid olema postiivsemad,andes alati kustumatu mulje õppimisest, tahe olla selles tunnis,kus on inspireeriv olla. Õpetajate sobivust peaks alatasa kontrollima,eriti kuidas nad tunnis on ja käituvad(mul on eriliselt negatiivseid näiteid oma inglise keele õpetajatega) On arusaadav,et pedagoogidel pole aega õpetada aga siis võiks olla sellised tasuta või sümboolse tasu eest õpiabi kontorid(põhikoolis on),kus saaksid õpilased asjadest aru(tehakse puust ja punaseks).Kui asja veel edasi arendada oleksid õpetajateks olümpiaadidelt tulnud õpilased,oma kooli tegijad vms. Õppekavade lühendamine,aga põhiasju peab teadma.
Saan terveks kui näen neid...." Lk 229 ,,Mu sisikond põleb! Pange mulle midagi pähe. Mu tütarde käsi, see päästaks mind, tunnen seda ... Mu jumal! Kes annab neile tagasi varandused, kui mina kaon? Ma tahan sõita Odessasse nende pärast, Odessasse makarone valmistama." Lk 229 ,,Oh! Neid näha! Ma saan neid näha, saan kuulda nende häält. Suren õnnelikuna. Jah, ma ei taha enam elada, ma ei hooli enam elust, mu piinad kasvavad alatasa. Ainult neid näha, puudutada nende kleite, ah! Ainult nende kleite, selles väheseski tunneksin midagi neist. Laske mind puudutada juu... juukseid..."
Lapsevanemaks saades kerkib kohe üles probleem: kas parem on traditsiooniline kasvatus või vabakasvatus. Eks iga vanem tahab oma lapsele parimat, aga mis on see kõige õigem? Vabakasvatus on Eestis siiski viimase aja trend. Siis kui meie vanemad olid noored, kasvatati lapsi pigem rangemaid meetodeid kasutades. Emal-isal oli rohkem aega oma lastega tegelemiseks ja nende kasvatamiseks. Mida ei saa aga tänapäeva lapsevanemate kohta sageli öelda. Vanemad jõuavad alatasa töölt koju väga hilja ning siis pole kellelgi viitsimist lastega tegelema hakata. Lisaks on hulganisti põnevaid ahvatlusi, millega aega sisustada. Näiteks televiisori, arvuti või mõne muu helendava ekraani jälgimine. Nii ongi lihtsam lasta lastel vabalt kasvada. Sageli kulmineerub vabakasvatus sellega, et võsuke vaatab vanema eeskujul tunde järjest ekraani ja saab oma kasvatuse sealt. Kui palju näeme me tänapäeval lapsi majade vahel peitust, keksu, ukakat ja palli mängimas
Soovituskiri Holdenile Tere, Holden Eelmisel kuul sain teada, et sul on päris palju halbu omadusi, kuid nende seast leiab ka midagi head. Otsustasin, et tahan sind aidata, sest on ju hea, kui sul elus kergem on. Järgmiseks toon sulle näiteid, mida sa enda juures saaksid muuta, kuid tingimata kehtib reegel, et sa ei pea seda kõike tõsiselt võtma. Esiteks peitub sinu seest välja suur negatiivsuse allikas ja kritiseerimine. Alatasa, kui sinu juures on mõni tore inimene või juhtub sinuga midagi head, leiad sa ikka sellest midagi negatiivset. Ma soovitan, sul näha teistes ka positiivseid jooni. Kui sa mõtled, et enamus asju siin ilmas on halvad, siis tegelikult nad seda ei ole. Sa pead ennast parandama. Kindlasti on halb omadus ka see, et sa muretsed liiga palju ja kujutad endale ette kõige halvemat. Näiteks, kui sa ootasid, oma õde, et enne läände minekut temaga veel kokku saada,
Laps on kodu peegel Vanema põlvakonnaesindajad kurdavad alatasa, et noorus on hukas, saamata aru, et tihtilugu on vaevalt täiskasvanuikka jõudnute vales käitumises süüdi ka kasvatajate ja suunajate möödalaskmised. Paremini kui igapäevaelus paistavad kasvatusvead kätte ilukirjandust lugedes või filme vaadates. Raimond Kaugveri romaani ,,Meie pole süüdi" peategelase Vahur Puustaki lugu tõestab veenvalt, et laps võtab märkamatult omaks vanemate tõekspidamised. Laps omastab väärtushinnangud ja moraalinormid kogu elu jooksul
nüüd juba vokaaliga. Kolmandas kontserti osas läks Rea kindla peale välja,esitades ka kaks lisalugu: muidugi ,,The Road to Hell" mida ka kõige rohkem oodati ja mille sõnu ka enamik rahvas tundus peast teadvat, ning ,,On the beach" mis venis kahjuks küll liiga pikaks. Kontsert jättis uskumatu mulje. Kõik oli viimseni läbi mõeldud ning paigas.Kontserti heli pool oli samuti hea,kõik lood kõlasid väga puhtalt ja selgelt.Ainuke asi mille üle nuriseda oleks olid alatasa ringi sebivad turvamehed ,kes üritasid rahvast takistada pildistamast ning filmimast. Üldiselt jäin kontsertiga ülimalt rahule. Olles viibinud ka Chris Rea kahe aasta tagusel kontsertil võin ma kindlalt väita ,et seekordne etteaste oli kordades parem.
keskmiselt jõukuselt jäid nad patriitsidele selgelt alla paljud neist olid patriitside kliendid nad võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatise nad ei pääsenud abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud täitsid sõjakohustust ning moodustasid enamuse Rooma sõjaväest PLEBEID Plebeide enamuse moodustasid vaesed talupojad, kes pidid nii mõnigi kord rikastelt patriitsidelt laenu võtma ning neid ähvardas alatasa võlaorjus neid ei lastud patriitside usulistele talitlustele neil puudus õigus kasutada ühismaad õigusteta olukord koormas plebeisid, eriti neid, kes olid jõudnud rikastuda. Eriti raske oli plebeide kehvikkonna seisund, kes kannatas maapuuduse ja võlgade käes. Võlgnikku, kes ei suutnud oma võlgu tähtajaliselt tasuda, võis võlausaldaja arreteerida ja pidada oma kodus ahelais 60 päeva. Kui võlg polnud tasutud ka peale seda,
loomulikult teistest riikidest sisse vedada. Selline vastastikune abistamine näitabki, kui suurt ja tõsist koostööd vajavad riigid üksteistelt hakkama saamiseks ja majanduse arendamiseks. Hoolimata sellest, et palju riigid pürgivad selle poole, et üksteisega läbi saada on olemas ka neid, kes üritavad pädevalt teiste riikidega võistelda. Tehnika arengu tõttu on tekkinud nii öelda võistuajamised kõrge infotehnoloogiliste teadmistega riikide vahel, mille firmad üritavad alatasa teiste riikide firmadest paremaid vidinaid luua. Kuigi konkurents on vahel hea, võib see samas ka tekitada pingeid erinevate osapoolte vahel. Siiski pole tehnoloogilised erinevused ainus probleem. Suurimad nafta leiukohad asuvad teadagi Lähis-Idas. Nüüdisajal tähendab sellise rikkuse omamine riigile tohutult, sest kütus, peamiselt bensiin, on muutunud autoomanikele peaaegu eluks vajalikuks ning autode hulk on pidevalt kasvamas. Kuigi teoreetiliselt
Tulevik on minu kätes Elus on kolm tähtsat aega: minevik, olevik ning tulevik. Minevikku me alatasa meenutame ja tunneme ka väikest rõõmu,et see möödas on. Olevik on aga üks väike osa ajast, mis muutub ühe silmapilkega minevikuks. Tulevik on aga hetk, mida me kõik justkui nagu ootame, kuid me ei mõtle kunagi sellepeale, et see, mis on kasvõi sekundi pärast, ongi üks pisike samm tulevikus. Inimesed defineerivad omal peas sõna tulevik hoopis millekski muuks. Me arvame, et see on aeg, mis on alles 3 või 5 aasta pärast. Seame enditele selleks ajaks eesmärgid, mille
Palju pole muutunud ka tänapäeval. Oleme siiski rahvas, kes tõsimeeli usub horoskoope ja muud nõiatarkust. Samamoodi, nagu meil praegu, olid vanadel eestlastel oma NõiaIntsud ja Pendli Veeliksid. Samad on ka vanasõnad, mida tihtilugu kasutame. Kõik need mõtteterad tasa sõudjatest ja kaugele jõudjatest on meie esivanemate ajusagarate raske töö viljad. Sarnaselt neile me usume vanasõnadesse ja tuleb tunnistada alatasa leiavad need ka erinevate sündmuste läbi kinnitust. Meie kallid esivanemad ülistasid loodust. Loodus oli midagi püha. Seda kummardati ja ausatati isegi rohkem, kui iseendid. Kurb on tunnistada, et tänapäeval me enam nii ei saa öelda. Tavaline eestlane sõidab TallinnTartu maanteel, ühes käes mobiil ja teises McDonaldsi burger, mille ümbrispaber silmi pilgutamata teepeenral maandub. Muinasaja eestlane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
