· "Käoorvik" (Tartu 1920) · "Ränikivi" (Tartu 1925) · "Maarjamaa laulud" (Tartu 1927) · "Puuslikud" (Tartu 1929) · "Tuulesõel" (Tartu 1931) · "Päike ja jõgi" (Tartu 1932) · "Põhjavalgus" (Tartu 1938) · "Tuule-ema" (lüroeepika kogumik, 11 pikemat luuleteost, Tallinn 1942) · "Esivanemate hauad" (Stockholm 1946, 2. trükk Luunja 1991) · "Ad astra" (Geislingen 1947) · "Periheel. Ingi raamat" (Geislingen 1947) · "Mare Balticum" (Geislingen 1948) · "Linnutee" (New York 1950)
"Puuslikud" ja "Tuulesõel" kajastavad tegelikkuse ja ideaali vastuolu. · Kogu "Päike ja jõgi" sisaldab rõõmsamailmelist kodu ja loodusluulet. · Värssromaan "Saatana vari", ballaadikogu "Tuuleema" ja ballaade sisaldav "Põhjavalgus" väljendavad traagilist meeleolu ja müstikat. · Ülevaate sõjaeelsest loomingust annab valikkogu "Kaks algust". · Välismaal avaldatud luulekogud "Esivanemate hauad", "Mare Balticum" ja valikkogud "Tuuline teekond", "Ad astra", "Periheel. Ingi raamat" ja "Linnutee. Rännuraamat" sisaldavad mälestuspilte, koduigatsusluulet ja poliitilist värsspublitsistikat. Loomingule iseloomulikud jooned · Ta annab kirgliku subjektiivse hinnangu sellele, mida ta näeb ja mille keskel elab. · Tema luuletustes kõneleb lõhestunud inimene, kes heitleb hea ja kurjaga, ülevate tunnetega ja hävitavate tumedate tungidega.
võitleb ebajumalatega. 20-ndad on Visnapuu luules heitlikud aastad ja lõpevad tõdemusega, et ta ei suuda olla ühiskonnale tõekuulutaja ja kohtumõistja. Väsinud luuletaja pöördub järgmises kogus "Päike ja jõgi" (1932) looduse poole, otsides selle igavesest ringkäigust tasakaalu. Visnapuu viimased kogud "Esivanemate hauad" (1946),"Ad astra" (1947), "Periheel. Ingi raamat" (1947) ja "Mare Balticum" (1948) valmisid võõrsil. Need sisaldavad pihtimuslikke mõtisklusi aegade ja olude üle ning on täis kaotusevalu ja ahastust. Kõige terviklikum on neist "Ingi raamat", millesse luuletaja koondas surnud abikaasale pühendatud mälestuslaulud. See on nukker-pühalik jumalagajätt oma kõige armsamaga ja tema läbi ka kodumaaga. Visnapuu rikastas eesti luulet püsiväärtusliku tunde- ja mõtteluulega. Ta arendas edasi eesti luule keelt ja vormi, otsides neis uusi võimalusi.
Eksiil 1944-1949 viibis erinevates põgenikelaagrites 10. oktoobril 1948 ÜEKS- i asutamiskoosolek 9. oktoobril 1949 algas viimane laevatee Elas mõnda aega New Yorgis ja Torontos Püüdis jätkata kirjanduslikku tegevust Septembris 1950 saabus nn "Kiusukülla" Tundis, et on viimaks rahu leidnud Looming eksiilis "Esivanemate hauad" (1946) "Tuuline teekond" (1946) "Ad astra" (1947) "Periheel. Ingi raamat" (1947) "Mare Balticum" (1948) "Linnutee. Rännuraamat" (1950) Pihtimuslikud mõtisklused aegade ja olude üle, täis kaotusevalu ja ahastust Loominguline kriis Viimased teosed leiavad vähe vastukaja Visnapuu USA-s Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elu Lõpp
isamaaline. Hilisemas luules kirjutas loodusest,tundis muret isamaa ja selle iseseisvuse säilimise pärast,kirjutas ka surmast, kaduvusest-süngemad mõtteluul. Kuulsaim kogu sellelt perioodilt "Maarjamaa laulud". II maailmasõja lõpul lahkus Saksamaale,hiljem püsivalt NY. Jätkas eestikeelse luule kirjutamist väliseestlastele. Seda luulet läbib koduigatsus,mineviku mälestuse kõrval kindel usk,et Eesti saab taas kunagi vabaks. Luulekogu "Mare Balticum" Visnapuu luule oli väga musikaalne,kasutab palju kordusid, Lõuna-Eestil murdele omaseid vorme, on omane kujundlik keelekasutus, sümbolid, võrdpildid August Gailit õppis TÜ, 1944 emigreerus Rootsi. Esimesed novellid fantastilise kiiksuga sisuga saatan teeb nunnadest hoorad fosfor paneb inimesed helendama, ,,August Gailiti surm". Novellide katastroofimeeleolu oli mõj. I MS sündmustes mure maailma tuleviku pärast. Hea
1920 "Käoorvik" 1924 "Valit värsid" 1925 "Ränikivi" 1927 "Maarjamaa laulud" 1929 "Puuslikud" 1931 "Tuulesõel" 1932 "Päike ja jõgi" 1934 valikkogu "Üle kodumäe" 1937 värssromaan "Saatana vari" 1938 "Põhjavalgus" 1947 "Ad astra" 1940 valikkogu "Kaks algust" 1942 ballaadikogu "Tuule-ema" 1946 "Tuuline teekond" 1946 "Esivanemate hauad" 1947 "Ad Astra" 1947 "Periheel. Ingi raamat" 1948 "Mare Balticum" 1950 "Linnutee. Rännuraamat" 6 LAUL SEST JÄLEDAST Henrik Visnapuu Nüüd laske märatseda vaid ja surra Ja vandu, saatanlikult hirvitada: Oo, idioot, kes usub: armastada Võib naine, et ta südameid ei murra. Oo, narr, kes usub: ilu siin võib loita, Kui oma elu suudad selleks anda, Kui lõpuni kõik jõuad ära kanda, Et ülev rõõm ses elus veel võib koita. Oo, elu, virtsamere haisev lokse!
Stenhus - Best Restaurant, Harpers & Queen Rene Uusmees On peakokk restoran Mekk'is. Eesti Kulinaaria Instituudi liige. Ta on eesmärgiks seadnud pakkuda traditsioone kandvaid, kuid samas põnevaid ja uuenduslikke roogasid, kus kõige olulisemat rolli kannab kohalik värske tooraine. Olulisel kohal on tema jaoks ka Eesti leib, millele Rene meelest on liialt vähe tähelepanu pööratud. Rene Uusmees On saanud tunnustuse: Mare Balticum Trophy I koht 1997, Bocuse d'Or Eesti kandidaat 2010 Ta on eelnevalt töötanud koka ja peakokana Radisson SAS hotellis, Meriton Grand hotellis ja Tallinn-Stockholm laevadel. Kokad mujalt maailmast Ferran Adria Teda on nimetatud kokakunsti kõige enam mõjutanud kokaks. Tema restoran El Bulli on valitud mõjuka ajakirja Restaurant poolt korraldatud küsitluse põhjal maailma parimaks. Ajakiri Time on valinud Ferran Adrià 100 maailma
aastal ilmus Visnapuult koguni kolm luuleraamatut: "Talihari", "Hõbedased kuljused" ja "Käoorvik". Need kõnelevad poeedi arengust, tema oskusest valitseda sõna ja huvist luule rütmi- ja kõlanähtuste vastu. Sisus liigub luuletaja sõja- ja revolutsioonisündmuste, enda sisekonfliktide ja -tunnete ning armastus- ja looduselamuste vallas. Visnapuu viimased kogud “Esivanemate hauad” (1946),"Ad astra" (1947), "Periheel. Ingi raamat" (1947) ja "Mare Balticum" (1948) valmisid võõrsil. Need sisaldavad pihtimuslikke mõtisklusi aegade ja olude üle ning on täis kaotusevalu ja ahastust. Kõige terviklikum on neist "Ingi raamat", millesse luuletaja koondas surnud abikaasale pühendatud mälestuslaulud. See on nukker-pühalik jumalagajätt oma kõige armsamaga ja tema läbi ka kodumaaga. 11.August Gailiti looming. „Toomas Nipernaadi“ Tema esimesed loomingud olid väga fantaasiaküllased. Esimeseks raamatuks oli „Kui päike läheb looja“
Sucha Beskidzka Town Cultural centre; Busko - Zdrój Art Exhibitions Bureau 1997 INVASION Saaremaa Biennaal´97 Kuressaare 1998 Encuentro De Mini Expresión Galeria D.E.X.A , Panama 1998 Kursi Koolkond Tartu Kunstimuuseumis ja Narva Kunstigaleriis 1998 Eesti Kaasaegsete Graafikute näitus Sidney SCA galeriis, Austraalia 1998 Rauma Biennale Balticum´98, Rauma Kunstimuuseum, Finland ja Gdanski "Wyspa" galerii, Poola 1998 Rahvusvaheline Kunstibiennaal "Citta Di Locri" Locri, Itaalia 1998 Tallinna X Graafikatriennal 1998 Kaliningradi Graafikabiennaal, Venemaa 1998 VALIKUVABADUS Tallinna Kunstihoones 1998 Grupinäitus Lüneburgi Schiller Verband galeriis, Saksamaa
Selle teemalised luuletused ilmusid kodus "Talihari". Hilisem luule on loodusteemaline ja kõneleb murest kodumaa pärast, iseseivuse säilimse pärast ja oli ka pessimistlikku luulet igavikust ja surmast. "Maarjamaa laulud" 1927. Ka Ameerikas jätkas ta kirjutamist eesti keeles-väliseestlastele. Tema selle aja luulet läbib lisaks kurbusele ja koduigatsusele ka kindle usk, et Eesti saab ueesti vabaks ja võitlusmeeleolu. "Mare Balticum" 1927. Visnapuule on omane unikaalne luule, kasutab kordusi ja lõunaeesti murdevorme. Marie Under 1883-1980 Sündis Tallinnas, õppis saksa tütarlastekoolis, abiellus raamatupidajaga,hiljem lahutasid ning abiellus A.Adsoniga. 1914 läks uue perega elama Rootsi, kus töötas teatrimuuseumis. Põhiliselt on tuntuks saanud oma julge armastusluulega,kuigi ta on kirjutanud erinevatel teemadel
,,Talihari", Hõbedased kujused", ,,Käoorvik" 1920. Palju armastuluulet. Pühendas luule Ingile (abikaasa Inga Visnapuu). Visnapuu esimeste koguda kõnekeel on isikupärane. Kasutab palju kõlakujndeid. Kohati mõttetu sõnade jada. b) ajaluule 1925 ,,Ränikivi", 1927 ,,Maarjamaa laulud"; 1927 ,,Kuuslikud", 1931 ,,Tuulesõel". Väljenduslaad eepiline. Kaovad kõnejujndid. Esile kerkib isamaa teema. Palju loodus-ja armastuluulet c) pagulusaastad ,,Esivanemate hauad", Mare Balticum" ,,Periheil" (Ingi). On kirjutanud ka näidendeid ja emigratsioonis ilmus mälestusraamat ,,Päike ja jõgi" 1951 Luulet iseloomustab : sisekonfliktsus, meelelisus, hingelisus, ületundlikkus; naine on tõstetud lausa jumalaema seisusesse, peetakse kõige musikaalsemaks luuletajaks. 8) Juhan sütiste elu ja looming Juhan Sütiste 1899-1945. Johannes Schütz(kuni 1936). Sündis 28. detsembril 1899 Tartu lähedal Kure metsatalus pere viimase neljanda laosena. Isa oli puussepp. Kloisid tartu
Kas presidendist on meie riigil tulu loota?: Õpetlikke näiteid Prantsusmaalt (Tallinn, 1932); Ha de baltiska folken självmant avstått från sin nationella frihet ([1943?], äratrükk); Estlands kyrka under sovjetväldet 19401941 (H. Perlitzi nime all; Stockholm, 1943); Have the Baltic Countries Voluntary Renounced Freedom? (New York, 1944); The church in Estonia / A. Torma. The fate of religion and church under Soviet rule in Estonia 1940--1941 / H. Perlitz (New York, 1944); Balticum och Sovjetunionens säkerhet (Uppsala, 1944); Have the Small Nations a Right to Freedom and Independence (London, 1946); Soviet Deportations in Estonia (stentsilleeritud); Communism as I experienced it; The Soviets' hunt for uranium in Estonia; Occupied Estonia (S.l.: s.n., 195-?; masinakirjas paljundus); Occupied Estonia (New York; Washington, 1957; masinakirjas paljundus); Mälestusi tormiselt teelt (Stockholm, 1961); The Drama of the Baltic Peoples (Stockholm, 1970; 2. tr. Stockholm, 1972).
· "Käoorvik" (Tartu 1920) · "Ränikivi" (Tartu 1925) · "Maarjamaa laulud" (Tartu 1927) · "Puuslikud" (Tartu 1929) · "Tuulesõel" (Tartu 1931) · "Päike ja jõgi" (Tartu 1932) · "Põhjavalgus" (Tartu 1938) · "Tuule-ema" (lüroeepika kogumik, 11 pikemat luuleteost, Tallinn 1942) · "Esivanemate hauad" (Stockholm 1946, 2. trükk Luunja 1991) · "Ad astra" (Geislingen 1947) · "Periheel. Ingi raamat" (Geislingen 1947) · "Mare Balticum" (Geislingen 1948) · "Linnutee" (New York 1950) Muud teosed · "Vanad ja vastsed poeedid" (esseistlike artiklite kogumik, Tartu 1921) · "Jehoova surm" (poeem, Tartu 1927) · "Parsilai" (poeem, Tartu 1927) 6 Luuletus "Ärge tapke inimest" 1919 Mul on valus ja häbi. Ajal, millal magasin, tapeti inimest, millal katsin end vaibaga, poodi inimest, süda pisteti läbi. Teotus teile ja häbi!
Jäisi purikaid ja lumepuru Ripub alla nagu jõulupuust. Rähn- üks kena kirvemees- see raiub, Kuni leiab kätte tõugu peidet uru. 1940.date aastate teisel poolel põgenes ta välismaale. 1941. aastal suri ta armastatud abikaasa ning võibolla oli ka see üheks põhjuseks, miks ta Eestist lahkus. Pagulusperioodil oli ta väga suure loomejõuga, ta suunas oma kurbuse ja emotsioonid luulesse. Ta avaldas kuus luulekogu: ,, Tuuline teekond", ,, Esivanemate hauad" ,, Ad astra" ,, Periheel" ,,Mare Balticum" ja ,,Linnutee". Lugedes Visnapuu selle aja luuletusi, on võimalik täpselt jälgid ta teekonda läbi Austria ja Saksamaa kuni Ameerikani. Luuletus ,,Emigrant" Kui raskes pohmeluses mingis Ma küpsen rõdul, hulgun linnas Eesmõrgita ja raugelt ringi Kui võõras keas oks või pinnas. Mäed piiravad kui vanglamüürid Mind igalt poolt. All orus lipud Kui tuuletuses tühjad tüürid On unustatud vardais rippu. Luuletus Ameerikast: ,, New York" Ma armastan uita üksinda
lõpetas enne äriedu saabumist sama aasta 10. detsembril. Kaupa hakkas sel liinil vedama Eesti Merelaevanduse ro-ro-laev Donata. Samal aastal oli moodustatud ka firma nimega Hansatee. 1. mail 1996 muutis laevafirma oma nime Hansatee Grupiks, kuid laevad jäid sõitma Tallinki kaubamärgi all. Kui Regina Baltica alustas liinil TallinnStockholm juulis 1996, vabanes sellelt liinilt Eesti Merelaevandusele kuuluv Mare Balticum, mille Hansatee rentis Meloodia nime all TallinnaHelsingi liinile. Uus juhatus[muuda | muuda lähteteksti] Detsembris 1996 vahetus laevafirma juhtkond, mis tõi kaasa põhimõttelise muutuse. Seni firmat juhtinud kogenud kaptenite asemel asus juhatuse esimehe kohale finantsist Enn Pant, kes tõi kaasa oma meeskonna. Senisest suuremat rõhku pandi ühtaegu nii turundusele kui ka kokkuhoiule. Esimese suurema laevana renditi TallinnaHelsingi liini jaoks Normandy, mis võis pardale
noorsookirjandust, populaarteaduslikke teoseid ja lühemat aega ajakirja "Vikerlased". Hiljem on BHF raamatuid ja ajakirjandust aidanud levitada, ostes neid teistelt kirjastustelt. BHF-i väljaannet "Humanitas" on levitatud saja tuhandes eksemplaris. Baltiska Kommittén`i tegevus on hargnenud mitmes suunas nagu BHF-ilgi. Kirjastustegevusest tuleks mainida 9-numbrilist seeriat " Brännande Östersjöproblem", bülletääni "Balt-Press" väljaandmist, rahvusvahelise ajakirja "Mare Balticum" organiseerimist jne. Laialdase ulatusega ja tähelepanu äratanud opinioonikoosolekud, apellid, memorandumid, pressikonverentsid, näitused, demonstratsioonid, reisid, koosolekud, kongressid, kohtumised, protestid, seminarid kogu see tegevus on olnud elav ja aktsioonid on järgnenud koostöös ERN-iga tihedasti üksteisele. BK tegevusalasse kuulub avaliku arvamise tähelepanu juhtimine Balti rahvastele tehtud ülekohtule nii Vene kui Saksa okupatsioonide poolt
1917 Amores 1918 Jumalaga, Ene! 1920 Talihari 1920 Hõbedased kuljused 1920 Käoorvik 1925 Ränikivi 1927 Maarjamaa laulud 1927 Jehoova surm 1 1927 Parsilai 1929 Puuslikud 1931 Tuulesõel 1932 Päike ja jõgi 1937 Saatana vari 1938 Põhjavalgus 1942 Tuule-ema 1946 Esivanemate hauad 1947 Ad astra 1947 Periheel. Ingi raamat 1948 Mare Balticum 1950 Linnutee. Rännuraamat 1964 65 Kogutud luuletused I II 1993 Mu ahastus ja armastus *** 1932 Poeetika põhijooni I (koos Jaan Aineloga) 1951 Päike ja jõgi Esikkogu "Amores" 1917, tuumakaim ja isikupäraseim eesti luules. Väljendab ebakõlalise maailma ja vastuoludes heitleva luuletajamina nägemusi. Keskendav teema armastus, milles tulevad esile inimloomuse põhitungid, mis üldistuvad inimese elamisvaevadeks ja olemisrõõmudeks
22. september Tallinn vallutatakse, samal päeval lahkub Visnapuu Tallinnast Lihulasse, sealt Saaremaale ning edasi Saksamaale. Ta oli põgenikelaagris, kus on palju eestlasi, nii ollakse üksteisele toeks. 1946 ,,Tuuline teekond", mis on valikkogu. 1946 ka ,,Esivanemate hauad", milles on uuem luule. 1947 ,,Ad astra", teemadeks poliitika, surm ja armastus. 1947 ,,Periheel. Ingli raamat". Periheel on päikese lähim kaugus maale. Kogus leinaluule ja igatsusluule. 1948 ,,Mare Balticum", uuem sõjajärgne luule. 9. oktoober 1949 jõuab USA-sse. Ta on üksildane ja ei kohane, on eluline ja loominguline kriis. 1950 peab 60-dat juubelit. 3. aprill 1951 sureb New Yorgis., kus tuhastati. Surmast teatati tema enda soovil alles kaks nädalat hiljem. Visnapuu põrm on endiselt seal. Visnapuu oli Eesti Wabariigi ajal üks mõttestatumaid isamaalaulikuid. Enne teda olid Koidula ja Liiv, pärast Runnel. Visnapuu juures on oluline, et räägib puuslikest need on ebajumalad, kelle
1932 lüüriline loodusluule ,,Päike ja jõgi". 1937 ,,Saatana veri" värsiromaan. 1938 legendide, ballaadide kogumik ,,põhja valgus". Tegeles ka teatriga, kirjutas näidendeid. Kui elus raksem periood oli, kirjutas 1942 lüroeepika ,,Tuule ema" . 1946 ilmub valikkogu ,,Tuuline teekond", ilmub ka kogu ,,esivanemate hauad". 1947 ,,Ad astra" . poliitika, rahvuslikkus, surm. 1947 ,,Periheel. Ingi raamat". Periheel kaugeim punkt päikesest. Leinaluule. 1948 ,,Mare Balticum uue sõjajärgse aja luule. Inimesed peavae kokku hoidma. Eesti, läti, leedu ühinegu, et olla vene vastu. Prohvetlik isamaa käsitlus. 1950 ,,Linnutee" ja ,,Rännuraamat" 7.2.Oscar Wilde´i elu ja looming ,,Dorian Grey portree" 18541900. Rahvuselt iirlane, lapsepõlves nägi palju: ema igatses tütart ja seega teda kasvatati tüdruku riietes. Isa oli teenekas arst ja sai baronette'i tiitli. Ei olnud kodukesksed vanemad: ema oli salongi inimene, kuid haritud keelteoskaja. W.
I Siuru kogu on 1917 “Amores”, 1918 ilmub “Jumalaga, Ene!” ja 1920 3 kogu: “Talihari”, “Hõbedased kuljused”, “Käoorvik”. Vabariigi aegadel Eestis tunnustatuim meesluuletaja. (Under tunnustatuim naisluuletaja) “Ränikivi”, “Puuslikud”, “Maarjamaa laulud”, Tuulesõel”, “Päike ja jõgi”, “Põhjavalgus” (viimane Eestis ilmunud luulekogu). Paguluses avaldas “Esivanemate hauad”, “Tuuline teekond”, “Periheel”, “Mare Balticum”, “Linnutee”. Pilet 11 1. J.W.von Goethe elu ja looming, ,,Faust” I osa Johann Wolfgang Goethe 1749-1832 (vaatamata pikale elueale püsis süda erksana!) Frankfurdis, isa oli jurist, keisri nõunik. Sai kodust hea hariduse, isa ja koduõpetajad kasvatasid. Astus 16-aastaselt Leipzigi ülikooli. Pandi juurat õppima, aga see ei huvitanud, hoopis loodusteadused, meditsiin, füüsika huvitasid. Maalis ka. Luuletab nooruslikult, tundeliselt
Püüdis esile manada muistse inimese maailmapilti- Vilbus, Võõras hingus, Vari Paguluses: 1946 "Esivanemate hauad" pagulus, igatsus. Nii kinni (Mõte kinni kodumaas, ka surma eel mõte kodumaal.), Me kestame üle aja 1947 "Periheel. Ingi raamat" (Maa kaugus päikesest- tema kaugus naisest, kes suri 1941) armastus on inimese elus suurima soojuse ja valguse läte, mälestus- ja leinaluule, üksindus. Astuge tasa 1948 "Mare Balticum" melanhoolne, nostalgia, leinamotiiv. Vahimees, ons ikka veel öö, Kõik muutub lauluks. Kutsub üles säilitama usku ja eneseusaldust et kunagi pöördub tagasi isamaale- Ja siiski. Lisaks loomingule luules on ta kirjutanud ka näidendeid, kuid nende tase ei küündi luulekvaliteedini. Põhiliselt Kirjutas rahvalikke komöödiaid, tuntuim ,,Meie küla poisid". ka on ta kirjutanud mõningaid lastenäidendeid. Lisaks on temalt ilmunud ka rida poeeme, mille kvaliteet samuti ei küündi luuleni
Teda mõjutas abikaasa surm, ei leia Ameerika ühiskonnas õiget kohta, tunneb võõrana. · Looming nukrameelne: "Tuuline teekond" "Esivanemate hauad" armastusluule "Ad astra" (tähtede poole) "Periheel. Ingi raamat" (punkt planeedi orbiidil, mis päikesele kõige lähemal) Pühendusluule surnud abikaasale, armastus, mure, üles jäämine. Surm tähendab visnapuule lõppu surnu lähedastele. "Mare Balticum" Palju Eestimaa teemat. Kirjutanud ka palju lüroeepikat (ballaade ja poeeme), palju religiooni teemadel. Pole väga tugev Veel kirjutanud mitmeid näidendeid. Pole erilisi saavutusi. Komöödia "Meie küla poisid" Luuletus "Laul sest jäledast" Luuletus: Pilet nr 13 Ülestõusmine 1889 1899 Viimane suur teos. Peategelane Nehljudov Dimitri, K. Maslova.
· 1918 ,,Jumalaga, Ene" · 1920 ,,Talihari" · 1920 ,,Hõbedased kuljused" · 1920 ,,Käoorvik" · 1925 ,,Ränikivi" · 1927 ,,Maarjamaa laulud" · 1927 ,,Jehoova surm" · 1927 ,,Parsilai" · 1929 ,,Puuslikud" · 1931 ,,Tuulesõel" · 1932 ,,Päike ja jõgi" · 1937 ,,Saatana vari · 1938 ,,Põhjavalgus" · 1942 ,,Tuule-ema" · 1946 ,,Esivanemate hauad" · 1947 ,,Ad astra" · 1947 ,,Periheel. Ingi raamat" · 1948 ,,Mare Balticum" · 1950 ,,Linnutee. Rännuraamat" · 1964-65 ,,Kogutus luuletused I-II" · 1993 ,,Mu ahastus ja armastus" · 1932 ,,Poeetika põhijooni I (koos Jaan Aineloga) · 1951 ,,Päike ja jõgi Maria Under (1883-1980) Under ühendab peaaegu kogu 20.sajandi luulet. 70ndatel aastatel ta enam luuletusi ei kirjuta. Tegemist on autoriga, keda on imetlenud noorepoolne E. Vilde. Perekond on pärit Hiiumaalt Kassarist, kuid kolinud Tallinnasse. Under on üles kasvanud Tallinnas
Kirjanduslikest ajakirjadest on olulised Tulimuld ja Mana, ilmus ka eestikeelseid ajalehti. Enamik Rootsis elavaid autoreid kuulub Rootsi Kirjanike Liitu, mis tähendab eelkõige teatud majanduslikku kindlustatust (stipendiumid, pension). Luule Vanem põlvkond: Gustav Suitsu "Kogutud luuletused" (1959), Marie Underi viimased kogud "Sädemed tuhas" ja "Ääremail", Henrik Visnapuu pagulasluule ("Tuuline teekond", "Esivanemate hauad", "Mare Balticum") on enamasti poliitiline isamaalüürika. Keskmine põlvkond: Bernard Kangro, Kalju Lepik, Ilmar Laaban (järgis oma loomingus prantsuse sürrealistide tõekspidamisi), Karl Ristikivi ("Inimese teekond"). Noorem põlvkond: Ivar Ivask, Urve Karuks, Ilona Laaman. Proosa Kaua püsis realistlik traditsioon lugejaskond ootas rahvuslikke, rahva mineviku ja olevikuga seotud teoseid. 1940- 50
kodumaa olude ja elukorralduse üle, püüab süüvida rahva mõttelaadi ja võitleb ebajumalatega. 20-ndad on Visnapuu luules heitlikud aastad ja lõpevad tõdemusega, et ta ei suuda olla ühiskonnale tõekuulutaja ja kohtumõistja. Väsinud luuletaja pöördub järgmises kogus "Päike ja jõgi" (1932) looduse poole, otsides selle igavesest ringkäigust tasakaalu. Visnapuu viimased kogud "Esivanemate hauad" (1946),"Ad astra" (1947), "Periheel. Ingi raamat" (1947) ja "Mare Balticum" (1948) valmisid võõrsil. Need sisaldavad pihtimuslikke mõtisklusi aegade ja olude üle ning on täis kaotusevalu ja ahastust. Kõige terviklikum on neist "Ingi raamat", millesse luuletaja koondas surnud abikaasale pühendatud mälestuslaulud. See on nukker-pühalik jumalagajätt oma kõige armsamaga ja tema läbi ka kodumaaga. Visnapuu rikastas eesti luulet püsiväärtusliku tunde- ja mõtteluulega. Ta arendas edasi eesti luule keelt ja vormi, otsides neis uusi võimalusi.
Looduse ülistamisel on päikese motiiv oluline, kuna Visnapuu vaatleb päikest kui eluandjat. ,,Adastra" tähtede poole. Sisaldab filosoofilist mõtteluulet ,,Periheel. Ingi raamat" (punkt planeedi orbiidil, mis on päikesel kõige lähemal). Pagulasperioodi olulisim kogu, pühendatud Ingile. Sisaldab mälestus- ja leinaluulet. On tunda kui sügav oli Visnapuu armastus oma naise vastu. Tähtsaks kujuneb ka üksinduse märksõna. ,,Mare Balticum " isamaa- ja sotsiaalkriitiline luule. Palju valulikku pihtimust. Lisaks loomingule luules on ta kirjutanud ka näidendeid, kuid nende tase ei küündi luulekvaliteedini. Põhiliselt Kirjutas rahvalikke komöödiaid, tuntuim ,,Meie küla poisid". ka on ta kirjutanud mõningaid lastenäidendeid. Lisaks on temalt ilmunud ka rida poeeme, mille kvaliteet samuti ei küündi luuleni. Neisse on tihti sisse kirjutatud Piibli teemad. Visnapuu luule on kaheti mõistetav
üle, püüab süüvida rahva mõttelaadi ja võitleb ebajumalatega. 20-ndad on Visnapuu luules heitlikud aastad ja lõpevad tõdemusega, et ta ei suuda olla ühiskonnale tõekuulutaja ja kohtumõistja. Väsinud luuletaja pöördub järgmises kogus "Päike ja jõgi" (1932) looduse poole, otsides selle igavesest ringkäigust tasakaalu. Visnapuu viimased kogud "Esivanemate hauad" (1946),"Ad astra" (1947), "Periheel. Ingi raamat" (1947) ja "Mare Balticum" (1948) valmisid võõrsil. Need sisaldavad pihtimuslikke mõtisklusi aegade ja olude üle ning on täis kaotusevalu ja ahastust. Kõige terviklikum on neist "Ingi raamat", millesse luuletaja koondas surnud abikaasale pühendatud mälestuslaulud. See on nukker-pühalik jumalagajätt oma kõige armsamaga ja tema läbi ka kodumaaga. Visnapuu rikastas eesti luulet püsiväärtusliku tunde- ja mõtteluulega. Ta arendas edasi eesti luule keelt ja vormi, otsides neis uusi võimalusi.
" 1920. a-l kolm kogu: ,,Talihari", ,,Hõbedased kuljused", ,,Käo-orvik". Seejärel paus loomingus. Jätkab 20ndatel luuletajana. Vabariigiaegadel oli Eesti esiluuletaja. ,,Ränikivi", ,,Maarjamaa laulud", ,,Puuslikud", ,,Tuulesõel", ,,Päike ja jõgi", ,,Põhjavalgus" (viimane Eestis ilmunud teos). Avaldas teoseid ka paguluses olles, nt ,,Esivanemate hauad", ,,Tuuline teekond". ,,Periheel"(astr. mõiste- taevakehade lähim asukoht üksteise suhtes). ,,Mare Balticum" ,,Linnutee" Peamiselt armastusteema. Paari luuletuse analüüs ,,Ärge tapke inimest" Mul on valus ja häbi. Sel a'al, mil ma magasin, tapeti inimest, mil ma katsin end vaibaga, poodi inimest, süda pisteti läbi. Mul on valus ja häbi. Kuidas heidan magama, jättes inimest, kui ma tean, et puuakse jälle inimest. Süda pistetaks läbi. Lauliku prohveti suu läbi tahan hüüda: ärge tapke inimest! Järelejätmata hüüda: kaitske inimest. Mul on valus ja häbi.
igavesest ringkäigust tasakaalu. Optimistlikum ja palju kalasid kasutatud. Näited: On merd; Vidikas; Särg · Visnapuu viimased kogud "Esivanemate hauad" (1946) kodumaatuse teema, nukker. Näited: Üle värskete kalmuküngaste; Pea vastu; · "Ad astra" (1947), "Periheel. Ingi raamat" (1947) (Periheel-astroloogia mõiste, päikese lähim punkt) ja "Mare Balticum" (1948) valmisid võõrsil, kuna Visnapuu lahkus 1944 a eestist. Need sisaldavad pihtimuslikke mõtisklusi aegade ja olude üle ning on täis kaotusevalu ja ahastust. Kõige terviklikum on neist "Ingi raamat", millesse luuletaja koondas surnud abikaasale pühendatud mälestuslaulud. See on nukker-pühalik jumalagajätt oma kõige armsamaga ja tema läbi ka kodumaaga.
1932 lüüriline loodusluule ,,Päike ja jõgi". 1937 ,,Saatana veri" värsiromaan. 1938 legendide, ballaadide kogumik ,,põhja valgus". Tegeles ka teatriga, kirjutas näidendeid. Kui elus raksem periood oli, kirjutas 1942 lüroeepika ,,Tuule ema" . 1946 ilmub valikkogu ,,Tuuline teekond", ilmub ka kogu ,,esivanemate hauad". 1947 ,,Ad astra" . poliitika, rahvuslikkus, surm. 1947 ,,Periheel. Ingi raamat". Periheel kaugeim punkt päikesest. Leinaluule. 1948 ,,Mare Balticum uue sõjajärgse aja luule. Inimesed peavae kokku hoidma. Eesti, läti, leedu ühinegu, et olla vene vastu. Prohvetlik isamaa käsitlus. 1950 ,,Linnutee" ja ,,Rännuraamat" Pilet 11 21. VALGUSTUSKIRJANDUS, VOLTAIRE'I, ROUSSEAU' KIRJANDUSLIK TEGEVUS Valgustusajastut iseloomustab tugev vastuseis absolutismile. Sellesse ajastusse jääb Ameerika
annaabi.ee 
