Ilias Trooja kuninga Priamose poeg print Paris rvis Sparta kuninga ttre printsess Helena.Sparta kuningas suri.Nii siis lksid kreeklased sjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua.Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste lemjuhataja.Kreeklased rvisid Chrysa linna, sealt vtsid nad kaasa Apolloni preestri ttre Briseise. Preester soovis kll ttart ra osta aga Agamemnon ei olnud nus.Preester rkis sellest Apollonile (jumal).heksa peva Apollon surmas ja karistas. Agamemnon oli ahne ja tahtis Achilleuse orjatari Briseist endale.Sellest tekkis neil tli.Jumalanna Athena proovis rahustada Achilleust, ka Nestor proovis lepitada aga asjatult.Achilleus lahkus ja Agamemnon kskis heerolditel tuua Briseis.Achilleus keeldub edaspidisest vitlusest.Achilleuse ema Thetis lks Zeusiga rkima.Thetis soovis, et troojalased jksid lahingus peale ja
Trooja sõda I laul Juba üheksa aastat käib sõda Troojalaste ja Kreeklaste vahel. Parajasti on vaherahu-kreeklasi tapab haigus, Zeusi poja Apolloni vihast, sest preester Chrysese tütart hoitakse orjatarina Agamemnoni juures. Agamemnon aga tahab tema vastu Achilleuse orjatari. Sõda algas sellepärast, et üks troojalane, Paris, röövis Agamemnoni venna naise Helena. Agamemnon saadab kaks saadikut Briseist(Achilleuse orjatari) ära viima. Saabub kreeklaste laev ja Chryses antakse ta isale üle. (Ithaka kuningas-Odysseus annab Chrysese üle). Achilleus on aga raevus ja kõnnib üksi nuttes ringi. Ta palub oma ema, et ta teeks nii, et kreeklased kaotaksid sõja, et kätte maksta. Jumalate kogunemiskoht-Olüpose tipp. Zeus oli nõus Achilleuse ema-Thetis palvega, et A solvamise eest tuleb kätte maksata (kreeklastele) II laul Agamemnon magab oma telgis
Aphrodite, Athena, Hektor, Apollon, Aias, Nestor, Odysseus, Dolon, Rhesos, Koon, Poseidon, Peisandros, Patroklos, Hephaistos, Briseis, Ares. I laul. Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab vastutasuks endale Achilleuse orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laul. Agamemnon magab ja Zeus saadab tema juurde Une, kes mõjutab teda ja sunnib võitlema, annab talle lootust võita. Agamemnon läheb seepeale sõtta. Algul ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad saavad koju minna, aga see oli ainult proovilepanek. Sõdurid on õnnelikud ning rünnak algab. III laul. Trooja kuningas Priamos laseb Helenal ette näidata kuulsamad Kreeka väejuhid. Sõjas kutsub Paris Menelaose kahevõitlusse, et otsustada sõja saatus. Kahevõtluse võidab kreeklane Menelaos ja troojalased peavad Helena tagastama kreeklastele. IV laul.
,,Ilias'' 1.Miks ütles Agamemnon Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' ja kas tal oli õigus? Agamemnon ütles Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!'' sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus
,,Ilias’’ 1.Miks ütles Agamemnon Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!’’ ja kas tal oli õigus? Agamemnon ütles Achilleusele:,,Ajalugu mäletab kuningaid.Sinu nimi kirjutatakse liivale!’’ sellepärast,et ta pidas ennast liiga tähtsaks,ei kuulanud teisi ning ihkas vaid oma võimu ja vara. Ükskord kutsus Agamemnon kuningad ja Achilleuse enda juurde esimest sõdimise edu tähistama. See edu tuli tegelikult tänu Achilleusele,kuid ta ei hakanud seda arvamust talle avaldama. Achilleus lasi kuningal arvata,et ta ongi ise selle tohutu edu saavutanud. Kuid siiski,võitlesid ju ikkagi sõdalased ning kuningas oleks võinud ka neid tunnustada. Kuningat ei huvitanud rahva heaolu ega ka nende saavutused,samuti ei olnud heal kohal ka tema arvates sõdalased. Osaliselt oli Agamemnonil õigus seda väites. Tihti elus
1. Miks utles Agamemnon Achilleusele: " Ajalugu maletab kuningaid. Sinu nimi kirjutatakse liivale!" ja kas tal oli oigus? Achilleus laks Trooja sodalastele vastu oma meestega ja ilma kuninga loata, jattes koik teised sodalased kaugele seljataha. Tema eesmark oli suuresti see, et ajalugu jaaks teda maletama ning temast raagitaks ka aastatuhande parast. Agamemnon see kaik ei meeldinud ja ta utles Achilleusele , et ta voitis kull lahingu, kuid mitte tervet soda ning Achilleus kui uksik sodalane ei jaa kellegile meelde. Agamemnon arvas, et meelde jaavad vaid need, kes sodalasi juhivad. Arvan, et Agamemnonil ei olnud oigus, sest inimesi maletatakse nende tegude pohjal, mitte selle pohjal kes neid juhib. 2. Kommenteeri Achilleuse lauset: "Jumalad kadestavad meid, sest meie oleme surelikud."
kahjuks üksnes nimi, sest tema eluloost ega temast endast ei teatud midagi. Tavaliselt kujutati ette teda pimeda laulikuna. Aga kui loomingu järgi otsustada, siis pidi Homeros vähemasti nooruses olema paljunäinud ja teravapilguline vaatleja. Nii "Iliases" kui ka "Odüsseias" on keskseks kujutusobjektiks inimesed ning peamiseks kujutusvõtteks on tegelaste sõnad ning nende tegude kirjeldamine. Lauludest lühikokkuvõtted: I laulus - Agamemnon loovutab Chrysese ning võtab Achilleuse orjatari endale, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. II laulus - Agamemnon magab ning Zeus saadab Une tema juurde, kes mõjutab teda, sunnib võitlema, andes lootust võita. Agamemnon läheb sõtta. Alguses ütleb Agamemnon sõduritele, et sõda on läbi ja nad võivad laagri maha jätta. Siis jälgib, kuidas iga väepealik oma sõdureid ohjeldab, sest tegelikult pole sõda läbi. Rünnak
Ilias 1. Miks ütles Agamemnon Achilleusele: `` Ajaligu mäletab kuningaid. Sinu nimi kirjutatakse liivale`` Kas oli õige? Agamemnon kutsus kuningad ja Achilleuse pärast õnnestunud sõdimist enda juurde esimest edu tähistama. Ta uhkeldas oma võimekusega ja nautis enda ülistamist ja kummardamist teiste juhtide poolt, kes talle selles võitluses appi tulid. Kuna aga esimene edu tuli suuresti tänu Achilleusele, siis ei jaganud Achilleus Agamemnoni arvamust, nagu oleks kuningas ise tohutu edu saavutanud, kuna võitlesid ju ikkagi sõdalased. Achilleusele ei meeldinud Agamemnoni suhtumine oma sõdalstesse
Nad olid kaunid neiud, kes tihti mängisid koos ja laulsid, kuid nad ei lubanud ennast üldjuhul surelikel näha ja põgenesid. · Najaad- veenümf, kes elutses allikates, ojades ja purskkaevudes. · Agamemnon- Aerope ja Atreuse poeg, ilusa Helena abikaasa Menelaose vend, mõlemad olid Trooja sõjas suured väejuhid. Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale, kuid sõda oli kestnud kümme aastat. Vahepeal oli tema naine Klytaimestra, ikka veel kibestunud tütre surmast, leidnud endale armukese. Klytaimestra tappis Agamemnoni. Nii oli ka Atreuse veresüü tasutud. · Menelaos- Aerope ja Atreuse poeg, Agamemnoni vend. Suur kreeka väejuht trooja sõjas. Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja
Mükeene lossi taasavastas arheoloog Heinrich Schliemann (1822 –1890). Minoilise ja Mükeene kultuuri võrdlus (vaata ka järgmisel lehel olevat kaarti ja fotosid, lisaks kasuta konspekti) Kultuuri nimi Minoline kultuur Mükeene kultuur Leviku aeg 2000-1400 eKr 1600-1100 eKr Leviku piirkond Kreeta saar Balkani ps. Kuulus valitseja Minos Agamemnon Erinevus nr 1 Rahulik Sõjakas Erinevus nr 2 Kindlustamata lossid Lossidel on müür Erinevus nr 3 Kreetalased Kreeklased ● Mis võiks olla mõlema kultuuri sarnasus? Vastus: Mõlema kultuuri keskusteks olid lossid. Knossose loss Mükeene loss Trooja sõda Vastamisel toetu enda teadmistele, võid kasutada ka interneti abi.
Seati valmis ligi sada tuhat sõjameest- ahhailast ja ligi tuhat kakssada (1186) laeva. Odysseus ei tahtnud sõjakäigule minna ja mängis hullumeelset, kuid Menelaose saadik veenis teda siiski sõjakäigule minema. Achilleust hoidis tagasi tema ema, merenümf, kes teadis, et tema poega ootab Trooja all surm, kuulsusrikas surm. Achilleus valis lõpuks pika ja rahuliku elu asemel lühikese ja kuulsusrikka. Ja nii olid kõik sõdalased koos. Juhtima asus Menelaose vend Agamemnon. Põhjatuul ei lasknud laevadel sadamast väljuda. Oli vaja tuua jumalannale ohver. Ohvriks tuuakse Agamemnoni tütar Iphigineia. Peale seda purjetasid Kreeka laevad pärituulega Troojasse.Algas verine ja ohvriterohke sõda ahhailaste ja troojalaste vahel. Kreeklased on oma kaarjad laevad tõmmanud maale ja neist teinud omale laagri. Troojalasi kaitsevad vägevad müürid ja vaprad sõjamehed. Lahingud toimuvad põhiliselt väljaspool linnamüüre, rannikul
Aphrodite läksid õuna nimel riidu. Vahekohtunik Paris võttis vastu Aphrodite altkäemaksu, millega ta oleks saanud endale maailma kauneima naise Heléna. Tema oli küll kahjuks abielus, kuid Paris läks talle külla, kui Heléna mees oli kodust ära. See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu. 10-ndal piiramisaastal tegid kreeklased hea plaani Trooja vallutamiseks. Nad ehitasid puuhobuse, mille keresse peitusid sõdalased. Hobune viidi linna ning samal ööl Trooja häviski. Valitseja Agamemnon oli kõrk ning keeldus lunatasu andmast. See toob preestri palvete peale kreeklastele katku ning nüüd annab Agamemnon järgi. Hüvituseks tahab tütarlast, kes on Achilleuse sõjasaak ja Achilleus raevub ja on valmis teda mõõgaga läbi torkama. Athena ilmus taevast ning hoidis Achilleust tagasi. Tüli tagajärjel keeldub Achilleus sõdimast, kui samal ajal palub tema ema Thetis Zeusi, et ta kingiks troojalastele sõjaõnne. Püütakse lepitada Achilleust, kuid ta ei anna järele
Sel ajal elas Paris koos nümf Oionega. 3 jumalannat lubasid Parisele hiilgavaid asju, kuna selle järgi pidi prints kaunima valima. Hera lubas Parisest teha Euroopa ja Aasia isanda, Athena lubas aidata hävitada Kreeka, Aphrodite lubas Parisele maailma ilusaima naise, Helena. Helena oli Zeusi ja Leda tütar, tal oli 2 venda (Kastor, Polydeukes). Paris valis Aphrodite, Hera ja Athena said loomulikult vihaseks. Sellest saigi alguse Trooja sõda. 17.pilet AGAMEMNON ON KREEKLANE JA ACHELLEUS TROOJALANE TROOJA SÕDA Helena oli abielus Menelaose, Agamemnoni vennaga. Menelaosest sai ka Sparta kuningas. Aphrodite viis Parise Spartasse, kus kuningapaar ta lahkelt vastu võttis. Püha seadust, et külaline ja kostitaja peavad teineteist abistama ja mitte halba tegema, Paris rikkus, varastades Helena. Menelaose tagasi tulles kutsus ta kogu Kreeka endale appi. Kõik sõjamehed läksid, v.a Odysseus ja Achilleus. O ei tahtnud pere
täiuse. Kunstnik suri 67 aasta jaanuaris ideelises üksinduses. Testamendis pärandas ta oma valduses olevad teosed sünnilinnale, kus hiljem avati tema muuseum. Mõni nädal peale kunstniku surma korraldati suur näitus, kus oli väljas ligi 600 teost kunstniku loomingu erinevatest perioodidest. LISAD: (lisa 1 "Achilleus võtab vastu Agamemnoni saadikud" 1801. Achilleus oli kreeka kangelane, vapper võitleja Trooja sõjas, Agamemnon aga kreeklaste ülemjuhataja samas sõjas. Sõja 10. aastal võttis Agamemnon Achilleuselt ära orjatar Briseise. Selle peale Achilleus vandus, et tema ja ta mehed ei võitle enam troojalaste vastu. Kreeklastel hakkas sõjas halvasti minema. Agamemnon kavatses sõjaväe laevadele panna ja koju sõita. Kuid vana Nestor andis nõu saata Odysseus ja Aias Achilleuse juurde vabandust paluma ja teda appi kutsuma. Agamemnon oli väga valmis andestust paluma ja nii läksidki eelnimetatud kaks meest
Aga leidlik Odysseus, kes kogus kreeklaste Trooja-sõjakäigu juhile Agamemnonile vägesid, meelitas Achilleuse kavalusega lahingusse: ta laskis niimoodi trompeteid puhuda, nagu tuleks tõrjuda vaenlase äkkrünnakut ja juba heitis Achilleus neiu riided seljast ning ruttas kilbi ja odaga kohale. Suur Trooja sõda oli juba kümme aastat möllanud ning tuhandeid ja tuhandeid oli langenud, kui tekkis tüli kreeklaste juhi Agamemnoni ning Achilleuse vahel. Agamemnon oli Achilleuse ilusale orjatarile Briseisele silma heitnud, ja vähe sellest ta oli naise lihtsalt ära võtnud. See oli Achilleusele teotuseks. Ta vihastas ja tõmbus võitlusest tagasi. Isegi siis, kui oli näha, et troojalased hakkavad peale jääma, jäi solvunud Achilleus oma telki istuma. Ta ei lasknud isegi oma parimal sõbral Patroklosel end pehmeks rääkida. Nüüd sekkus jälle Thetis, sest kuigi ta
ILIAS TROOJA SÕDA Autor: Homeros Mugandus: Stelio Martelli Tegelased: Achilleus, Agamemnon, Zeus, Apollon, Briselis, Patrokles, Odysseus, Theitis, Uni, Hera, Athena, Helena, Primaos, Menelaos, Paris, Hektor, Ares, Pandaros, Machano, Diomedes, Aineias, Aphordite, Astyanax, Aias, Nestor, Patroklos, Poseidon, Iris, ja Hepatisto. 1.laul Trooja sõda on kestnud kümme aastat. Praegu on küll rahu, kuid kreeklased surevad salapärasesse katku. Katk oli Apolloni viha, millega ta tahab karistada Agamemnonit, kelle käes on tema preester Chrysesi tütar Chryseis
Sellest loost on ka teine versioon. Teise versiooni järgi määris Thetis oma poja kokku ambroosiaga ning tahtis temast põletada surelikkuse. Kui Trooja sõda oli juba kümme aastat kestnud, siis puhkes Achilleuse ja Agamemnoni vahel tüli, kuna Agamemnon oli silma heitnud Achilleuse orjatarile Briseisele, ja vähe sellest, ta oli naise lihtsalt ära võtnud. Seepeale Achilleus tõmbus võitlusest tagasi ning istus solvunult oma telgis. Siis sekkus Thetis. Ta läks ja rääkis Zeusiga, et too aitaks. Kuna Zeus oli kunagi tahtnud Thetisega abielluda, siis sekkus ka Zeus sõtta vahele, lastes troojalastel veelgi suuremat edu saavutada. See mõjus, varsti pakkus Agamemnon Achilleusele tagasi mitte ainult Briseiset, vaid ka suurt osa oma sõjasaagist
Ilias Achilleus oli välejalgne ning vihane. Ta oli kreeklaste vägevaim kangelane, suur ja tugev ja peaaegu surematu. Achilleus on vihane, sest ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes ole kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile, Agamemnonile. Agamemnon ei tahtnud teda ära anda ja see vihastas Apollonit, kes saatis kreeklaste leeri katku. Agamemnon loovutas Chryseise, kuid tema asemele võttis ta endale Achilleuse orjatari Briseisi, mille peale Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast ega lahkunud telgist. Achilleuse sõber ja nõuandja Patroklos heidab talle ette tegevusetust. Achilleus annab tema käsutusse oma väed ja turvised, kuid hoidub ise ikka veel lahingutest kõrvale. Patroklos
tütre vabastamist, aga sellest keelduti järsult. Sellepärast Apollon meid nuhtlebki." Nende sõnade peale tõuseb sumin ning kõik pilgud pöörduvad kreeklaste juhile Agamemnolile. Tema käes ongi Chryseis orjatariks, ja seega on tema võimuses tüdruk isale tagasi anda ning seeläbi Apolloni raevu vaigistada. Keegi aga ei söenda seda talle öelda. Mitte keegi peale Achilleuse, kes lausub:" Valdjas, tee, mis on sinu kohus. Loovuta tüdruk." ,,Mina loovutagu tüdruk?" vastab Agamemnon solvunult. ,,Mina - teie juht? Kui ma seda teen, siis ainult ühel tingimusel: et Chryseise vastu antaks mulle teine niisama noor ja ilus orjatar. Ja ma tean, kust niisugust võtta!" ,,Sa mõtled ehk minu orjatari Briseist?" küsib Achilleus süngelt. ,,Jah!" kõlab karm vastus. ,,Ja kui sina teda mulle ei anna, tulen ma ja võtan ta sinu käest ise." Achilleus tunneb, kuidas raev paisutab ta rinda; vaevalt suudab ta seda vaos hoida,
Pandi kirja 6. saj eKr Homeros võis olla üks autoritest Homeros kirjutas mõlema eepose üldkavandi, mille järgi hilisemad autorid kogusid materjali ja kirjutasid teosed Homeros oli hilisem autor, kes koondas materjalid tervikuks Kreeka Hellas, kreeklased hellenid Trooja Ilion Trooja piirajad ahhailased Sõja põhjuseks tülijumalanna Eris ja tema "tüliõun" Paris varastab Helena ja viib Troojasse Kreeklaste sõjakäik Trooja vastu Sõja 10. aasta 50 päeva Agamemnon kreeklaste (ahhailaste) väejuht Achilleus kreeka kangelane (Apollon tapab ta) Hektor trooja kangelane, Trooja prints Menelaos Helena mees, Agamemnoni vend Trooja hobune Odysseuse kavalus, mis toob võidu Achilleuse kand Peategelane Ithaka kuningas Odysseus Odüsseia pikk seiklusterohke eksirännak Odysseuse eksirännakud pärast Trooja sõda Odysseus oli 10 aastat olnud Kalypso saarel, jumalad lubavad ta koju (jumalad sekkuvad kangelaste ellu)
kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 a. eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Odüsseia" sisaldab meremehejutte, mille motiive esineb ka teistel rahvastel. Eepos algab jumalate koosoleku kirjeldusega Olümposel. Jumalad saadavad Hermese käskjalana nümf Kalypso juurde, käsuga vabastada tema juures viibiv Odysseus. Samal ajal vaevleb Odysseuse naine Penelope kodusaarel Ithakal tema kätt paluvate kosilaste käes, kuna 20
3. Teose probleemid · Tahetakse hukata Ipigeneia, kuid ema üritab sed atakistada kuid lõpuks on ipigeneia ise nõus ennast ohvriks jumalate eest tooma. · Meest ei ole kunagi kodus aitamas lapsi kasvatada · Vendade vahelsied suhted olid väga keerulsied kuna 4. Teose sõnum, moraal · 5. Lavastaja · Lavastaja ja kunstnik Lorna Marshall · Lavastaja assistent Jüri Nael 6. Näitlejad · Agamemnon Tambet Tuisk · Vanamees Gert Raudsepp · Koor Marika Vaarik · Menelaos Rasmus Kaljujärv · Teataja Risto Kübar · Klytaimestra Mirtel Pohla · Iphigeneia Eve Klemets · Achilleus Jaak Prints 7. Kunstniku tööd · Kunstnik oli Lorna Marshall laval puudusid igasugused dekoratsioonid olid vaid inimesed ja nende hääled, seega ei oska ma väga kusntniku tööd hinnata, kuan minu jaoks see ju puudus
Terpsichore tants 6. Kalliope eepiline luule 7. Erato armastusluule 8. Polyhymnia jumalatele määratud laulud 9. Euterpe - lüürika Ilias ja Odüsseia (Kreeklaste esimene kirjapandud lugu. Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. ) Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud. Edaspidi suruvad troojalased kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada. Küll saadab ta sõtta oma parima sõbra Patroklose, kes lööb troojalased tagasi, kuid langeb ise
.). Miks kuldse õuna lugu Iliases pole? Sest kõik teadsid ammustel aegadel sellest. Teisest poolest, Homerost huvitas psühholoogiline motiveeritus, ta ei tahtnud jumalikku jõudu tuua sisse nii palju, tahtis rääkida inimlikest emotsioonidest. Saab oma rõhkusid esile tuua. Eepos võtab arvesse, et Helena on sõja põhjus. Agamemnon Menelaose vend, kreeklaste sõjapealik. Juhib vägesid. Achilleus samal poolel võitlev kõige suurem sangar. Agamemnoni otsuseid tuleb Achilleusel arvestada. Agamemnon ei ole kodust väja tulnuna patust täiesti puhas. Et kindlasti sõda võita, ohverdas oma tütre. Lisaks loomalihale ohverdati vahel ka inimesi. Peale sõja lõppu saab ta ka karistada, ta küll võitis, kuid sõjast koju tulles on tema ee lahti rullitud punane vaip (halb enne). Abikaasa seadnud valmis talle vanni, et lõõgastuda, läheb mees vanni ja naine läheb lõikab mehel kõri lahti. Amamemnon ja Achilleus on riius, vihavaenuga üks ühest lahti läinud. Nad ei võistle ühel pool
Ta uskus rohkem inimestesse ja sõdalastesse. Kreeka näited: Apolloni templi rüvetamine. Jumalate templid olid väga olulised. Jumalatesse usk oli minimaalne, vaid siis, kui juba miskit ära toimus ehk ei toetatud jumalate uskumustele ja ennetele (Agamemnoni pöördumine Zeusi poole, kui ta mainis, et teeb troojalaste müürid maatasa). 2. Millistest motiividest ajendatuna ja mis eesmärkidel sõdivad järgmised tegelased: Menelaos, Agamemnon, Odüsseus, Hektor, Paris, Priamos, Patrokles. Menelaose sõdimise ainsaks eesmärgiks naine Helena tagasi saada, sest Paris (Trooja prints) röövis tema Helena. Agamemnoni sõdimise põhjuseks oli see, et ta soovis vallutada terve Väike-Aasia ning Trooja oli ainuke, mis oli senini vallutamata: seega soovis ta Troojat enda võimu alla. Menelaose naise tagasi saamise tõi ta vaid ettekäändeks Trooja vallutamiseks.
suri ise kreeka sõjamehe Philoktetese mürgisest noolest 5 Helena ilusaim ja ihaldatavaim naine, Sparta kuninganna Leda ja Zeusi (peajumal tuli Leda juurde luige kujul) tütar, Klytaimestra ja Kaksikute (Disokuuride) õde; tema rohked kosilased, kelle hulka kuulus ka Odysseus, tõotasid viimase nõuandel, et tunnustavad ja kaitsevad seda, kelle Helena neist valib; Helena abiellus Menelaosega, kellest seetõttu saigi Sparta valitseja; Menelaose vend Agamemnon nais Helena õe Klytaimestra PEAMISTE KEEKA JUMALATE VASTED ROOMA MÜTOLOOGIAS Zeus (peajumal, taeva valitseja) Jupiter Hera (taevajumalanna, Zeusi õde ja abikaasa) Juno Aphrodite (armastusjumalanna) Venus Apollon (valguse- ja päikesejumal) Apollo Ares (sõjajumal) Mars Artemis (jahi- ja loodusejumalanna, Apolloni kaksikõde) Diana Athena e. Pallas Athena (pallas neiu, neitsi; tarkusejumalanna, teaduste kaitsja) Minerva Demeter (maa viljakuse jumalanna) Ceres
Pegasos oli tiivuline ratsu, kelle läheduses sündis imesid. Athena andis Bellerophonele kuldsed, ennenägematult ilusad valjad ning sai need valjad pegasosele hõlpsasti pähe panna. Bellerophon püüdis ratsutada Olümposele ning vihastas sellega jumalaid, kuid ratsu oli trgem ja paiskas ratsaniku sadulast. Lõpuks Bellerophon suri ning Pegasos leidis peavarju Olümpose uhketes tallides, kus ta oli Zeusi kõige tähtsam hobune. · Agamemnon Agamemnon oli Kreeka vägede juhataja Trooja all. Tagasiteel koju paisati ta Egiptuse randa, kuid lõpuks pääses ta siiski tervena koju. Enne sõtta minekut oli Agamemnon ohverdanud oma tütre. Kuninganna Klytaimestra ei jäänud truuks oma mehele ning ihkas kättemaksu. Peagi peale koju jõudmist tapetigi Agamemnon oma naise ja tolle armukese poolt. · Menelaos Maailma ilusaim naine oli Helena, Zeusi ja Leda tütar, kes anti naiseks Menelaosele, Agamamnoni vennale
Paris "röövib" Helena. Kitskärneriks- väga vale inimene millegi jaoks. Tantalose piin üleloomulikult suur kannatus. Tantalos tappis ära oma poja Pelopsi ja üritas teda jumalatele sisse sööta, tehes nendest kannibalid. Jumalad määrasid talle karistuse (söök mida ta kunagi süüa ei saa) Agamemnon Menelaose vend. Myckene kuningas. Kreeka vägede ülemjuhataja. Iphigenia(Agamemnoni tütar) ohverdamine Iphigenia tuli ohverdada, sest tuuled puhusid valelt poolt, sest Agamemnon oli haavanud Artemise hirve. Artemis maksis kätte. Agamemnoni saadikud Achilleuse ees. Agamemnon jäi naisest (Chryseis) ilma ja ta nõudis Achilleuse naist ( Briseis). Seetõttu ei sõdinud Achilleus enam kreeklaste eest. Troojalased hakaksid süütama kreeklaste laevu, sest nad ei kartnud enam, kuna Achilleus ei võtnud enam sõjast osa. Achilleus on Patroklose sõber. Patroklos palub Achilleust, et too läheks sõtta. Patroklos võtab
Patroklos. Troojalased: Hektor Aineias Pandaros Paris (trooja kuningapoeg) Priamos kuningas (Hektori ja Parise isa) Kreeklaste poolt Troojalaste poolt Hera Aphrodite Athena Artemis Poseidon Ares Hermes Serhephaistos Zeus ei olnud kellegi poolt. Sisu: 1. Agamemnoni ja Achilleuse tüli 2. Agamemnon paneb proovile sõjaväe võitlusvaimu (Sparta kuningas) 3. Menelaose ja Parise kahevõitlus 4. Pandarose vibulask rikub vaherahu 5. Hektori jumalaga jätt Andromachega (Hektori naine) 6. Patroklos läheb võitlusse Achilleuse rüüs ja relvadega. Hektor tapab Patroklose ja võtab tema sõjarüü ja relvad 7. Achilleus leinab sõpra 8. Achilleuse ja Hektori kahevõitlus. ,,Odüsseia"
Ilias Homerose esimese eepose tegevustik piirdub Trooja sõja viimase, kümnenda aasta viiekümne päevaga. Ahhailased piiravad linna, troojalased teevad retki linnast välja, ent kumbki pool ei saavuta edu. Siin peitub ka põhjus, miks Achilleus vihastab. Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks Trooja Apolloni templi preestri Chrysese tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte vangi sattunud. Saagi jagamisel langes ta kreeklaste juhile Agamemnonile, Helena mehe Menelaose vanemale vennale. Agamemnon keeldus tütart tagasi andmast ja Apollon vihastas, saates kreeklaste leeri katku. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, kuid võttis selle asemel Achilleuse orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja keeldus sõjas osalemast. Kättemaksuks solvatud poja eest mõjutas Thetis Zeusi, et too pööraks lahinguõnne troojalaste kasuks. On iseloomulik, et igal suurel heerosel on oma soosija jumalate seas. Kuna Achilleus võitluses ei osale, langeb suurim au Trooja kuninga Priamose vanemale
ANTIIKAEG 1. KREETA-MÜKEENE Keskuseks Egeuse meres asuv KREETA saar. Puuduvad kaitseehitised, leitud vaid paleesid ja megarone. Miks ?! Tuntuim KNOSSOSE palee - legendid Minotaurusest, Theseusest/ Ariadnest Labürint= kaksikkirveste maja Elanikke võis olla 600-1000 Palee paikneb mitmel tasapinnal ning koosneb siseõuede ümber paigutatud ruumidest. Arheoloogilised leiud + seinamaalid härjavõitluse alged, naispreestrid, maokultus Troonisaal Mükeene Kujunes keskuseks peale 1400 e.m.a., kui Santorini vulkaanipurske tagajärjel hävis asustus Kreetal. · kindlustatud paleed (Mükeene, Tiryns) ligemale 20 m kõrgused linnamüürid, laotud u. 5-m pikkustest kiviplaatidest (kükloopiline müür). Eriti oluline väravate kindlustamine (näit. Lõvivärav) · kuppelhauad (eriti Mükeene ümbruses) · Väljast lihtsad, seest rikkalikud alabasterfriisid, freskod. KULD !!!! Atreuse varakamber....
valjad pegasosele hõlpsasti pähe panna. Bellerophon püüdis ratsutada Olümposele ning vihastas sellega jumalaid, kuid ratsu oli trgem ja paiskas ratsaniku sadulast. Lõpuks Bellerophon suri ning Pegasos leidis peavarju Olümpose uhketes tallides, kus ta oli Zeusi kõige tähtsam hobune. .Agamemnon oli Kreeka vägede juhataja Trooja all. Tagasiteel koju paisati ta Egiptuse randa, kuid lõpuks pääses ta siiski tervena koju. Enne sõtta minekut oli Agamemnon ohverdanud oma tütre. Kuninganna Klytaimestra ei jäänud truuks oma mehele ning ihkas kättemaksu. Peagi peale koju jõudmist tapetigi Agamemnon oma naise ja tolle armukese poolt. .Menelaos-Maailma ilusam naine Helena anti naiseks menelaosile, Agamamnoni vennale. Kui Helena Parise poolt rööviti, kutsus Menelaos kogu Kreeka enesele appi ja läks sõjaretkele Trooja vastu. Ta oli üks sõja keskseid tegelasi. Sõja võitnud, viis Menelaos Helena tagasi Kreekasse
Ahhailaste juhid läksid tülli, põhjuseks iseloomust, mitte saatusest. Trooja Apolloni templi preestri Chrysese Päikesejumal Heliost ei nimetata tütar Chryseis, kes oli kreeklaste kätte poeemi esimestes ridades asjata. Just vangi sattunud. Saagi jagamisel langes tema vihastas Odysseuse kaaslaste ta kreeklaste juhile Agamemnonile, peale, kes said hakkama Helena mehe Menelaose vanemale pühaduseteotusega- solvasid jumalat, kui vennale. Agamemnon keeldus tütart sõid ära tema pühad lehmad. Ning Helios tagasi andmast ja Apollon vihastas, kaebas Zeusile. saates kreeklaste leeri katku. Laev purustati, inimesed hukkusid. Agamemnon andis oma naisvangi tagasi, Odysseus triivis üheksa päeva lainetel, kuid võttis selle asemel Achilleuse hoides kinni veepinnal ujuvast palgist. orjatari Briseisi. Achilleus vihastas ja Kümnendal päeval heideti ta saarele, kus keeldus sõjas osalemast
See vihastas, ja viskas rahvasekka õuna kirjaga kõige kaunimale. Selle peale läksid tülli Athena, Aprhrodite ja Hera. Nende kohtunikuks tuli Paris ( trooja kuninga Priamose poeg). Tema valis võitijaks Aphrodite. (lubadus saada endale kõige kaunim naine. Kõige kaunim naine Helena oli siis juba abielus Sparta kunnga Menelaosega. Paris röövis Helena ja sellepärast kuulutatigi Trooja vastu sõda. Trooja hävis tänu trooja hobusele. Eepos: Agamemnon läks tülli Achilleusega kuna, Achilleus ei saanud seda mida ta tahtis. Kõik teadsid, et ilma Achilleuseta on kreeklastel väga raske võita. Achilleus annab oma sõbrale Patroklesele oam võimsa rüü.. Hektori jätab jumalaga Andromachega.. Hektor surmab Patroklose ja röövib sõjavarustuse. Achilleus saab vihaseks. Läheb võitlusesse. Hektor sureb. Odüsseia- Odysseuse kodus Ithaka saarel ootavad teda naine Penelope( truu ootaja ja poeg Telemachos) Odysseuse ränak koju kestab 10 aastat
"Iliase" eepos. "Ilias" on vanakreeka eepos,mille autoriks peetakse pimedat laulikut, joonlast Homerost.Homeros on veel ka "Odüsseia" autor,kaheltakse kas need eeposed on olemas olnud. Iliase tegevus toimub Trooja Sõja 10.aastal.Sõja alguse põhjuseks peetakse kolme jumalanna-Aphrodite,Athena ja Hera vahel sellepärast,et tülijumalanna Eris oli nenede sekka visanud õuna,mis pidi minema kõige ilusamale naisele. Kohtunikuks kutsuti Paris,võttes altkäemaksu-saada endale kõige kenam naine-Helena. Paris varastab Helena ja viib ta kodulinna Trooja.Kreeklased lähevad sõjaretkele Trooja vastu,et Helena tagasi saada. Ülemjuhatajaks on Agamemnon. Tähtsal kohal Achilliuse ja Agaemnoni vaheline tüli,sellepärast Achillius keeldub võitlusest. Tapetakse Achilleuse sõber Patroklos ning Achilleus naaseb kreeklaste juurde,et oma sõbra eest kätte maksta. Achilleus tapab Hektori. Odysseus mõtleb välja plaani Trooja vallutamisek...
abikaasale, kuningas Menelaosile ja koos venna Agamemnoniga alustavad nad sõda Trooja vastu. Nad saadavad Trooja alla kogu sõjaväe koos Sparta auväärse laevastikuga, kuhu kuulub üle 1000 laeva. Film on tehtud Homerose eepose "Ilias" alusel Filmi osatäitjad Paris Orlando Bloom ("Sõrmuste isand") Hector Eric Bana ("Ajaränduri naine") Achilleus Brad Pitt ("Hr.ja Pr. Smith") Helena Diane Kruger ("Rahvuslik aare") Menelaos Brendan Gleeson ("Beowulf") Agamemnon Brian Cox ("Bourne'i identiteet") Soundtrackist ja autorist Trooja filmi soundtracki autor on James Roy Horner Horner on sündinud 14.augustil 1953 aastal . Ta on Ameerika orkestri- ja filmimuusika helilooja. Seni on ta kirjutanud muusikalt vähemalt 100le filmile, nende seas ka Titanic,Avatar. Ta on võitnud 2 Oscarit, 2 Kuldset gloobust, 3 Grammyt jpm. Ta on kandideerinud ka BAFTA auhindele , aga pole seni veel võitnud. Trooja soundtrack: http:// www.youtube.com/watch
Paan maarahva-ja karjuste jumal 20. Hestia kodukolde jumalanna 21. Herakles Kreeka kangelane HOMEROS ,,Ilias" · Eepos algab arusaamatusega naisvangide pärast · Sõda on kestnud üle 9 aasta · Apolloni preestri tütar on Agamemnoni valves. Preester palub tütart tagasi saada, kuid ei saa ning palub abi Apollonilt endalt · Kreeklased ehk ateenlased külvatakse üle vihase Apolloni nooltega, mis toovad surma ja katku, Agamemnon on sunnitud preestri tütrest loobuma. · Tüli käigus on solvunud vapraim võitleja Archilleus, kes tunneb, et Agamemnon on teda alandanud ja ta lahkub sõjatandrilt. · Sõjameeste hulgas tekib segadus. Agamemnonile ei kuuletuta, võitlusvaim langeb, ollakse valmis koju tagasi purjetama. Olukorra suudab päästa Odysseus. · Lahinguväljal kohtuvad Menelaos ja Paris. Parise käes on ilus Helena
-kreeklased mäletasid Kreeta-Mükeene perioodi kuulsusrikka kangelasajana. 2. Millest jutustas, Trooja sõja lugu? -Trooja sõda jutustas Vaike-Aasia rannikul asunud Trooja kindluse vallutamisest kõigi tähtsamate Kreeka kangelaste ühise retke käigus. Sõja oli põhjustanud Trooja kuninga poeg Paris, kes võrgutas ja tõi Troojasse Sparta kuninga Menelaose imekauni naise Helena. Seepeale kogus Sparta kuningas Agamemnon kõigi toonaste kangelaste ühisväe ja purjetas selle eesotsas Troojat vallutama. Kümneaastase võitluse järel tappis kreeklaste vägevaim sangar Achilleus troojalaste esivõitleja Hektori, kuid langes peagi ise Parise noolest tabatuna 3. Kuidas vallutati Trooja linn (millist kavalust kasutati)? -. Trooja vallutati alles siis, kui Odysseuse soovitusel valmistati hiiglaslik puuhobune, mille troojalased ise oma linna vedasid, mõistmata, et seal sees on peidus Kreeka sõjamehed 4
Troojalased toimisid vastupidi, preester Laokon küll hoiatas neid kuid teda ei kuulatud, öösel tulid hobusest välja mehed kes avasid linna väravad teistele sõdalastele, trooja riisuti paljaks ning põletati maha, mehed tapeti ja naised viidi orjadeks. Ilias Eepose alguses tuleb Apolloni preester suurte lunaandidega Agamemnoni juurde oma tütart vabaks nõudma. Talle ei anta tütart, suures vihas paneb ta vangistajatele peale needuse. Sünnib palju halba, saades teada põhjuse, vihane Agamemnon omastab Achilleuse naisvangi, kellesse kangelane on sügavalt kiindunud. Sünnib Achilleuse suur viha ning algab sõda. Vägilaste taplusesse sekkuvad ka jumalad. Sõda kestab kaua, kuni lõpuks leiab aset Achilleuse ja Hektori ostustav võitlus, millest Achilleus väljub võitjana. Odüsseus põhimotiivodysseuse vintsutused ja rohked seiklused pärast trooja langemist ning kodusaarel asetleidnud sündmused. Kui Odysseus on kodust ära, käib ta naisel, Penelopel, palju kosilasi
Hermes- teekäijate ja kaupmeeste jumal Artemis- jahi-, kuu-, nõidusjumalanna Hephaistos- tule-, sepatööjumal Ilias müüt: pulmapidu; ei olnud kutsutud tülijumalannat Erist; kätte maksta; kuldõun ,,kõige ilusamale"; Pariselt- Trooja kuninga pojalt- ennustatud, et hävitab Trooja linna; Hera-võimu, Aphrodite- kõige ilusamat naist Helenat, Athena- tarkust; Helena abielus Sparta kuninga pojaga Menelaosega; Paris viis Helena Trooja linna; Menelaos naist päästma- sõjavägi, ka tema vend Agamemnon, Achilleus ja Odysseus; piiramine 9.a; trooja hobune- suur puust hobune, öösel välja sõjamehed, põletasid Trooja. Eepos: Agamemnoni ja Achilleuse tüli; Agamemnoni käes Trooja preestri tütar; Achilleus nõuab, et ta tagasi annaks; preester saadab katku; Achilleus koosoleku ja otsustat. Agamemnon peab loobuma, aga tahab vastu Achilleuse lemmikorjatari; Achilleus keeldub võitlemast; kahevõitlus Menelaose ja Parise vahel; tapet
Ilias Kokkuvõte Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise, mille peale Achilleus lahkub sõjast ning palub oma ema kaudu, et kreeklased kaotaksid sõja. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased
Tähtsamad Hektor,Raris Odüsseia,Herakles,Paris, kangelased Helena, Achilleus, Manelaose Toetavad Zeus, Aphrodite Athena, jumalad hera Juhid Hektor Agamemnon, Odysseus 4.Kuidas alistati Trooja? Mingi hetks otsustasid kreeklased üritada kavaluse abil linna vallutada. Nad ehitasid hiiglasliku puust hobuse, mis oli seest tühi ning peitsid mõned oma vapraimad mehed selle sisse. Nad jätsid hobuse kaldale ning ise sõitsid laevadega merele, teeseldes lahkumist. Troojalased nägid hobust ja lahkuvaid kreeklasi ning arvasid, et kreeklased olid loobunud
kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda. Teos on sündinud umbes 650 aastat eKr. "Odüsseia" on järg "Iliasele". "Odüsseia" jaguneb 24 lauluks ja sisaldab 12110 värssi. Värsimõõduks on daktüliline heksameeter. Põhijoontes loodi "Odüsseia" ilmselt Mükeene ajastul, võimalik et mitmete paralleelselt tegutsenud laulikute-aoidide poolt. Tolle aja valitsejad muutusid pärimuses üleloomulike võimetega kangelasteks, nagu Herakles, Theseus, Agamemnon ja Menelaos. Eeposes kujutatav ühiskond on sugukondliku korra lagunemise astmel, orjanduslik kord ei ole veel täielikult välja kujunenud. "Gilgameš: "sellest, kes kõike näinud" : Gilgameši lugu manatarga Sinlikiunninni sõnade järgi" on akadi eepos, mis räägib Gilgameši (arvatavasti 27. sajand eKr), Sumeri poolmüütilise valitseja kangelastegudest. Ka sumeritel olid lood Gilgamešist, kuid nad polnud sellisel kujul ühtseks eeposeks seotud. Gilgameši eepos leiti 12.
· Amatsoonid: Arese ja Harmonia tütred. See rahvas koosnes naistest, kes olid kõik sõdalased.*eriti sõjakas, metsik või sportlik naine; meestega võrdväärsed, kuid samas kütkestavad naised. · Paan: väiksem maajumal,. Sokusarvede ja jalgadega lõbus jumal, kes mängis meisterlikult oma roost valmistatud (paani)flööti. Kitsekarjuste ja lamburite jumal; · Gorgo: Phorkyse lapsed. Kolm tiibade ja draakoni kehaga koletist, kelle pilk muutis kiviks · Agamemnon: Ta pidi ohverdama oma tütre Iphigeneia Artemisele, et kreeka laevastik saaks Aulise alt Trooja poole minema hakata. Kreeklased väljusid sõjast võidukalt, kuid Agamemnon kaotas tagasiteel peaaegu kõik oma laevad, siiski jõudis ta tervena oma kodumaale. · Menelaos: Sparta kuningas. Tema naise Helena pärast peetigi sõda. Peale võiduka sõja lõppu paisati tema laevastik Egiptusesse, kuid jõudis Kreekasse ja elas Helenaga õnnelikult elu lõpuni.
tõttu]. Mütoloogia on ajaloolises ja kultuurilises kontekstis moodustunud müütide kogum. Antiikkirjandus põhineb müütidele. ,,Ilias" Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustest. Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise. Raevunud ja solvunud Achilleus keeldub kreeklasi võitluses toetamast. Järgmisel päeval puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi. Õhtul põletatakse langenud ning kreeklased rajavad oma laevade kaitseks kantsi. Edaspidi suruvad troojalased Hektori juhtimisel kreeklased tagasi, Achilleust ei õnnestu aga ka suurte kingitustega uuesti võitlusse meelitada
eeposed Väike-Aasias, Joonias · Elas arvatavasti 12 kuni 7. sajandini e.m.a. · Joonia pime rändlaulik "Ilias" · "Ilias" on Iliose e Iloni linna lugu · Loodud VIII saj keskpaiku · Sisaldab üle 15600 värsi · Eepose aineks on Trooja (Ilioni teine nimi) sõjaga seotud müüdid · Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal · Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest Ülevaade Iliase sisust · Mükeene kuningas Agamemnon võtab Achilleuselt tema sõjasaagiks saadud orjatari Briseise · Puhkeb suur lahing ahhailaste ning troojalaste vahel, ahhailased suruvad troojalased tagasi · Troojalased surusid Hektori juhtimisel kreeklased tagasi · Achilleus saadab sõtta oma parima sõbra Patroklose · Patroklos lööb troojalased laevade juurest tagasi, kuid langeb ise Hektori käe läbi · Achilleus asub taas võitlusse, tapab Hektori ning lohistab tema surnukeha sõjavankri taha laagrisse
Peko setu Anne Vabarna Pekolasõ, Maarja, Jumal, Nabra, Peko võitlus vaenlastega ja Jorosk, Merosk, Anne edasise elu kulgemine. Ilias vanakreeka Homeros Agamemnon, Achilleus, Briseise, Trooja sõja 10. aasta, räägib Patroklos, Hektor, ahhailaste ja troojalaste vahel Priamos peetud lahingutest, Achilleuse raevust, Patroklose ja Hektori
18811938. Hakkab Türgi eest võitlema, rajab 1923 Türgi Vabariigi. Annab rahvale perekonnanimed. Endale laseb nimeks anda 1934. aastal Atatürk (türklaste isa). 1928 kehtestab ladina tähestiku. Keelab polügaamia. Muudab Türgi Euroopapäraseks (väga julmade vahenditega). Keelas surmanuhtlusega fessi (kooniline punane peakate) kandmise. Suri alkoholimürgitusse. Mausoleum ehitati 194453. Ümber mausoleumi on muuseumid, kus on ta isiklikud esemed (autod, golfivarustus) 32. Agamemnon ja Klytaimnestra Trooja sõda läheb lahti, sest Paris on röövinud Agamemnoni naise õe Helena. Trooja sõjavägede ülemjuhatajaks saab Agamemnon. Agamemnon on abielus Klytaimnstraga. Tooja sõda ei saa alata, kuna Artemis on vihane. Agamemnon on haavaud Artemise hirve. Artemis maksab kätte. Tuuled puhuvad valest suunast, laevad ei saa startida. Selle tõttu tuleb ohverdada Agamemnoni tütar, et lepitada Artemist, et saaks alustada Trooja sõda
Sealt peale hakkasgi kõik halvemaks minema. Algus ei uskunud ma seda. Uskusin et elule tuleb ainult natuke põnevust. Loomulikult oli algus tore minna õpetaja Phoinix ja hea sõbra Patroklos trooja alla. Mind ootas seal suur töö ja veel suurem kuulsus. Mind hüüti kui vapraim kangelane. See oli loomulik kuna ma olin just vallutanud 23 trooja all olevat linna. Tervelt 23. Ma oleks vallutanud kõik linnad üks haaval ja läinud troojasse kui ei oleks Agamemnon oma orja jamaga tulnud. Küll see oli viha tekitav. Kuidas ta küll julges. Loomulikult ma keeldusin edasi vallutamisest. Tulid järjest oma kahju tasudega. Ilmselt neil läks päris halvast edasi. Kuni lõpuks mu enda sõber Patrkols pakkus kreeklastele ennast, mu turvisega, minu asemele. Loomulikult pidin ma sellega päri olema. Ta on mu sõber mitte mu ori. Tema otsus on tal endal. Ei läinud tervet päevagi mõõda kui Patroklos surnud oli. See kuramuse Hektor. Keegi pidi talle
Ajaloo kokkuvõte Antiik-Kreekast Tegelased: · Minos-Kreeta kuningas · Homeros- pime laulik, kes oli autoriks mitmele eeposele. · Agamemnon- · Myron-Kunstnik, tegi "kettaheitja" · Solon-Ateena seadusandja · Pheidias-Zeusi kuju looja · Aristoteles-filosoof, iseloomustas väga lai silmaring. · Aleksander suur-Kreeka valitseja · Polykleitos-Töötas välja inimese proportsioonid · Herodotos-Hakkas esimesena uurima ajalugu · Aishylos-Ateena tragöödiakirjanik 5 saj esimese poole kuulsaim · Phythagoras-filosoof, matemaatika teoreemi avastaja · Pindaros-koorilüürik, 5 saj. Esimesel poolel. · Poseidon-Merejumal · Sophokles-Ateena tragöödiakirjanik, kelle teosed pärinevad 5 saj, teisest poolest · Platon-filosoof, pani kõik kirja dialoogidena · Sokrates-filosoof, kes ei kirjutanud midagi üles vaid kõik toimus suuliselt. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
