Gottfried Wilhelm Leibniz "Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal" Antud teksti põhiväiteks on: Mitte miski siin ilmas ei sünni ilma küllaldase algpõhjuseta. Jumalariigis pole ühtegi kuritegu karistuseta ega heategu võrdväärse hüvituseta, seal on nii voorust kui ka headust see kõik tuleneb looduslike asjade endi korrapärast, Jumala kehtestatud harmoonia väel. Maailma olemasoluks on vaja küllaldast põhjust, mis enam muud põhjust ei vajaks vaid oleks ise põhjuste alge selleks põhjuseks nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Et Jumal saaks luua, selleks peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Jumal on ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt, et kõigil oleks võimalik püüelda kõige täiuslikkuse- suurima võimsuse, teadmuse, õnne ja headuse poole. Kõik hinged ja ka monaadid tunnetavad lõpmatust ja kõiksust, kuid vähesed on võimelised seda selgepiirilisena tajuma. Neid väheseid nime...
Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta...
Looduse ja jumala-armu alused mõistuse põhjal Gottfried Wilhelm Leibniz 1.Antud teksti põhiväiteks on: Mitte miski siin ilmas ei sünni ilma küllaldase algpõhjuseta. 2.Maailma olemasoluks on vaja küllaldast põhjust, mis enam muud põhjust ei vajaks vaid oleks ise põhjuste alge selleks põhjuseks nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Et Jumal saaks luua, selleks peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Jumal on ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt, et kõigil oleks võimalik püüelda kõige täiuslikkuse- suurima võimsuse, teadmuse, õnne ja headuse poole. Üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta oleks selline: kuna liikumisseadusest tuleneb, et kõik on omavahel võrdses liikumises nii vastuvõtlik jõud, kui ka suunav jõud, toime alati võrdne vastutoimega ja ka tagajärg tervikuna on alati samaväärne kogu oma põhjusega, siis need sead...
Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal 1. Antud artikli põhiväide on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. 2. Põhilised argumendid väite kinnituseks. On vaja küllaldast põhjust, mis oleks põhjus või paratamatu olemine kannaks endas oma olemasolu põhjust. Seda põhjust nimetatakse Jumalaks. See lihtne algsubstants peab omama täiuslikku võimsust, teadmust ja tahet, kõiketeadmist ja ülimat headust. Õiglus ei ole muu, kui tarkusega kooskõlas olev headus, siis peab Jumalas peituma ka ülim õiglus. Põhjus, mis Tema kaudu on lasknud asjadel olevaiks saada, laseb neil ka nende olemises ja toiminguis Temast sõltuda. Maailma luues on Jumal ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt; on esile toonud suurima võimsuse, suurima teadmuse, suurima õnne ja suurima headuse olevustes, mida maalilm suudab saavutada. Neile, kes suudavad sügavalt tungida asjade sisusse, on see üks kõige veenvamaid tõestusi Jumala olemasolu kohta...
3. seminar, Leibniz, Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal. Akadeemia 6/1990. Abistavad küsimused Selle seminari põhieesmärgiks on meil tutvuda metafüüsilisele filosoofiale omase stiiliga, mis on küllaltki omapärane. Üritage lugedes kriitiliselt vaadelda, kuidas on põhjenduskäigud üles ehitatud, millised on argumendid, kas autor põhjendab oma eeldusi või ei. Proovige autorile vastu vaieldes konstrueerida filosoofilisi argumente, mitte tõrjuda teda argimõistuse või teaduse kilbi abil. 1.Substantsi ja monaadi mõisted (1-2) 2.Keha, mass, tajumus, liikumine, hing ja mõistus (3-4) 3.Inimese ja looma toimimise aluste erinevused (5-6) selle käsituse veenvus? 4.Küllaldase aluse seadus ja metafüüsika põhiküsimus ning 2 küsimuse seos (7) 5.Leibnizi Jumalatõestus, selle veenvus (8-9) 6.Miks arvab Leibniz, et elame parimas võimalikus maailmas, kuidas on maailm korraldatud? (10-11) 7.Jumalast tulenevad järeldused monaadile, kooskõlalisus...
Inimese ja ämbliku armu ja pereelu võrdlus Nagu teada on nii inimesed kui ka ämblikud lahksugulised, mis tähendab seda, et on nii emasorganism kui ka isasorganism. Inimeste ja ämblike paljunemises ja pereelus on palju sarnasusi kui ka erinevusi. Vastupidiselt inimestele saavutab enamike ämblikulaadsete puhul isane suguküpsuse varem kui emane. Sigimisperioodil, mis on ämblikel tavaliselt soojadel kuudel soovivad isasämblikud saavutada emase poolehoidu sooritades erinevaid kurameerimisrituaale. Erinevad ämblikud olenevalt liigist tantsivad, liigutades jäsemeid ja lõugkobijaid, tiirlevad ümber emase ja võtavad sisse erinevaid asendeid. Tihti juhtub ka nii, et tantsimisest hasarti sattunud isane demonstreerib oma liigutusi hoopiski teiste isaste ees. Harilikult lõppeb see aga süütu kokkupõrkega. Peale tantsimise köidetakse veel emase tähelepanu võrku väristades, enda jõuline trummeldamine vastu rin...
G. W. Leibniz. Looduse ja Jumala-armu alused mõistuse põhjal. Autori põhiväide antud tekstis on: mitte midagi ei sünni ilma küllaldase põhjuseta. Kuna mitte midagi ei sünni siia ilma küllaldase põhjuseta, siis on vaja küllaldast põhjust, mis ise enam muud põhjust ei vajaks, vaid oleks ise nende põhjuste alge. Selleks põhjuste algeks, põhjuste põhjuseks, nimetatakse Jumalat. Jumal on loonud kõik oleva. Selleks, et luua, peab ta omama kõikvõimsust, kõiketeadmist, ülimat headust ja õiglust. Põhjus, mis on lasknud asjadel Jumala kaudu olevaiks saada, laseb neil ka oma olemises ja tegudes temast sõltuda, saades Jumalalt pidevalt seda, mis võimaldab neil mõningat täiuslikkust omandada. Ebatäius tuleneb algupärasest piiratusest. Jumal on maailma luues valinud parima kõigist võimalikest plaanidest - ühendades suurima mitmekesisuse ja suurima korrapära, ühendanud paiga, aja ja ruumi kõige otstarbekamalt,et kõigil oleks võimalik püüelda täiusli...
LOODUSE JA JUMALA-ARMU ALUSED MÕISTUSE PÕHJAL Gottfried Wilhelm Leibniz 1) Teksti teema ja autori uurimisprobleem Mis on põhjuse allikas? UP:Mispärast miski on olemas, kui pole eimiskit? 2) Väited *V: Küllaldase algpõhjuse tõttu, /milleks on kõikvõimas Jumal. Sündmused toimuvad et põhjused on . 1) Kindlasti peab lihtsubstantse olema kõikjal, sest lihtsateta ei saaks olla liitseid, ning seetõttu ongi kogu loodus täis elu 2) Monaadi tajumuste ja kehade liikumiste vahel olemas täielik harmoonia, mis vallandavate põhjuste süsteemi ja lõpp-põhjuste süsteemi vahel on algusest peale ette määratud 3) Ei sünni mitte midagi sellist, mille puhul asju piisavalt tundes ei oleks võimalik mõista alust, mis on küllaldane otsustamaks, mispärast läheb just nii ja mitte teisiti 4) Aine iseenesest on nii liikumise kui pa...
Tasuja Eduard Bornhöhe raamatus „Tasuja“ kujutatakse kolmeteistkümnenda sajandi sündmusi. Sel ajal tulid sakslased ja taanlased Eestimaale haridust ja katoliku usku tooma. Sissetulijad riisusid põliselanikud puupaljaks ja peksid oimetuks, et eestlased saaksid nende kristlikku armu maitsta, tegid eestlastest orjad ja saatsid nad nende eneste endisele pärispõllule tööle. Kupja piitsaga õpetati orjadele nende uue peremehe õigust , haridust, katoliku usku ja põlgust eestlaste ebajumalate hiiete vastu. Siiski oli siin orjuses üks mees, kel oli oma talu. Selle mehe nimi oli Tambet. Tema talu asus kaugel metsa sees ja sellepärast hüüti seda Metsa taluks. Tambeti isa Vahur oli olnud Tallinna piiskopi ori. Ta oli olnud suur ja tugev mees nagu Kalevipoeg
Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile Piibel ütleb: „Kes oma üleastumisi varjab, ei jõua sihile, aga kes neid tunnistab ja need hülgab, leiab armu!" See on suur ja lihtne tõde, kuid ometi nii raske õppida! Küll on raske tunnistada end süüdi pattudes, halbades tegudes, eksimustes. Tavaliselt püüab inimene neid varjata, kinni katta, maha salata, seda isegi valetades – tehes sellega uue vea. Nii viib üks eksimus teiseni ja varsti ulatuvad need juba üle pea, kui nendega midagi ette ei võeta. Praktika näitab, et ka paadunud patune on alustanud oma langemist mõne pisieksimusega
Armastus ja tuli ei ole laste mänguasjad. Mida armsam laps, seda kibedam vits. Armul pole põhja. Armastus on hullem kui soetobi; soetobi Musu armastuse mõedupuu. ajab pää paljaks, armastus ajab perse paljaks. Liki luud om liha makus, ao tullõh tütrik armas. Noorus armu kergitap, vanus kokku vantsutap. Ken päävä tõinetõist vihkav, nii ööse tõinetõist armastav. Härg kasvab ikkenukas, mees kasvab kervevardes, noorik kasvab mehe armus. Vanapoisi armastus / on nagu kassi kriimustus. Arm aab, veri veab. Esimene armastus ei kesta kauem kui paar
Tänapäeva inimestele tunduks selline korraldus vastuvõetamatuna. Keskajal olid seevastu kindlad ja karmid õpetused, mille järgi toimida. Teemaarendus:Ma arvan, et inimesed uskusid Jumalasse, sest tol ajal ei osatud hästi põhjendada erinevaid ilmastikuolusid ja haiguseid. Arvati, et kõigi haiguste ja loodusolude eest vastutab Jumal. Selleks, et Jumal säästaks inimesi halvast ilmast ja karistaks pattude eest, asutasid inimesed kirikuid, et palvetada Jumala poole ja paluda armu. Usuti, et ku ise elasid oma elu hästi ja käitusid kiriku õpetuse järgi, pääsesid sa pärast surma taevariiki, aga kui elasid halvasti, pidid leppima põrguga. Kirikutel olid oma õpetused, mille järgi pidid inimesed käituma. Kõikidele inimestele kehtisid kiriklikud õpetused võrdselt. Kirik arvestas ka talupoegadeg põllutöödega, pannes kirikupühad neile vähen töörohketele päevadele. Mida rohkem aega edasi läks, seda uhkemaks muutusid kirikud, sellega tänati Jumalat
auastme pärast I vaatus Othello saavutas võidu Türgi laevastiku üle Othello määrab Cassio kapteniks. Jago vihastab, sest teda ei edutatud Jago võtab appi Roderigo, kes armastab Desdemonat. Jago ajab Cassio Roderigoga tülli. Otello kuuleb kära ja tuleb võitluskohale. Pidades Cassiot süüdlaseks, võtab ta temalt auastme. II vaatus Jago saadab Cassioti Otellolt armu paluma. Jago näitab Cassio ja Desdemona süüta suhet halvas valguses ja Otello saab armukadedaks. Jago lasi varastada taskurätiku, mille Othello oma naisele kinkis. Jago andis Othello'le taskurätiku ja valetab, et nägi seda Cassio käes. Otello neab oma abielu ja vannub kättemaksu. III vaatus Desdemona kurdab, et on rätiku kaotanud. Othello kuulab pealt Jago vestlust Cassioga ja usub, et jutt on Desdemonast
See valgub nagu kosk nüüd väljadelle maha, tänavalle. Lään, joobund lahtikäsi vastu talle, sääl päiksen seisatan, kun lehtkiosk. Ah Ing! Nüüd tuleb kevad. Kevadelle -- tee valla! Valla tee nüüd südämelle! Teine kiri Nüüd tuleb kevade. On otse pöörast midagi ja hullu! Päev meeletumalt raiskab päikest, miljon vaid rakette! Vett koskedena lahkab, on kui upuksime vette. Nii palju vett! Nii palju päikest! Püssiroht, mis langeb kullu: nii tuleb kevade, et Issand heida armu! Nüüd tuleb kevade. Ööd kahu enam ei too tänavalle. Ööd läbi peksavad nüüd puid ja kive vihma piisad, et oleme kui ujutusen märjad nagu kiisad. Kiirrongid vett nii vahun ojad kihutavad madalalle. Nii tuleb kevade, et Issand heida armu! Nüüd tuleb kevade. Jo urbepäiv ja ülestõusmine. Mis nüüd võib olla nurmil, niidel, jõgeden ning järvin! Hellsinist sinet taevan, sinist igan silma värvin. Las olla! Olla kuskil sõda, verevalamine, ja siiski kevade, et Issand heida armu!
Teose autor on kirjutanud selle teaose, et näidata rahvale, et mõni inimene on väga julm ja teeb kõike, et saada oma tahtmist. Teoses tuleb välja, et Jago üritab alatute võtetega saada karjääri redelil ülesse poole ja ta üritab seda teha iga hinnaga. Kindlasti oli tähtis ka raamatu kirjutamisel rassismi teema kuna Othello tegelane oli maur. On probleemid, mis on Jago poolt välja mõeldud ja Othellole ette söödetud. Lahendatakse põhiliselt armu probleeme, Jago mõtleb välja afääre, mida pole olnud ja kasutab ära armuvalus inimesi. Raamat on kirjutatud 17 sajandi algul, teose algul tuleb jutuks, et Türgi laevasti püüab vallutada Küprost. Mis järel Othello saadetakse väejuhina sinna, et kaitsta saart. Enamus tegevusest toimubki Küprosel. Teose petegelane on Othello, ta on maur ehk araablane ja ta on väejuht. Ta on kõrgelt hinnatud ja teda austatakse. Othello on väga armukade ja ebakindel oma naise suhtes, ta
Püha Gertrud Ta oli kuningas Pippini vanim tütar. Ta sai aastal 625 abtissiks Nivelles'i kloostris. Ta oli vaga naisterahvas, ent mitte variser. Ei tema keelanud ilmalikele inimestele nende patusevõitu napsirõõmegi. Vastupidi. Kui keskajal keegi Läänemeremail reisi ette võttis ja sõprade- omastega hüvasti jättis, peeti kiiduväärt kombeks mõni napsike "Gertrudi armu" reispassiks ära juua, et pühak austatud saaks ja oma õnnistavat hoolt reisijale näitaks. "Gertrudi armu" joodi ka lepituspidudel. Tal olevat olnud võime rotte ja teisi kahjureid käskida ja juhtida. Sammuti oli kangurite eestkostja. Nüüdseks üsna unustatud naispühak kuulus keskajal katoliiklike "hädasaitajate" hulka. Temalt oodati abi ka taudide ajal. Gertrud Nivelles'ist suri märtsil 659. aastal ning kuulutati peatselt seejärel pühakuks. Tema kultus ei kujunenud üle euroopaliseks, vaid piirdus Põhja- Eu...
,,Pärisosa" (1923) kirjeldavad maailma hädasid väga emotsionaalselt. Kogus ,,Verivalla" esineb ka korduvalt Piibli motiive. Luuletuses ,,Appihüüd" on selgelt näha Underi usku jumalasse. Ta kustub Jumalat taevast alla, et ta annaks inimestele armu, tuleks päästaks inimesi näljast ja raskustest. Sa astu kodadesse, kus ju pingul näljaling. Sa istu haavatute sängi veerul. Oh Issand, tule alla, heida armu! Under mõistab, et usk jumalasse ja kristlik headus võivad anda inimestele elulootust. Loomingulistest kõrgtasemest annavad tunnistust Underi neli järjestikust luuleraamatut aastail 1927-1930, eriti kaks esimest: ,,Hääl varjust" ja ,, Rõõm ühest ilusast päevast." Nende teema ja häälestus on erinevad, lausa vastandlikud. Mure ja rõõm, inimhinge öö- ja päevapool, maailmavalu ning elujõud- niisgused on kahe luulekogu tundepoolused
Eesti keele struktuur I 1. Kõik need sõnad on homonüümid. Moodusta nende ainsuse omastavad käänded, et leida mitu erinevat tähendust. Moodusta kõigi sõnadega laused, milles väljenduvad sõnade erinevad tähendused. Lausetes võivad sõnad olla mistahes käändes. Laused ei pea moodustama mõttelist tervikut. (armi ja armu) arm Mehe nägu oli kaetud armidega. Vaenlane ei olnud talle armu andnud. (ehte ja eheda) ehe Riputasin ehted kaela. Minu mantel on täitsa ehtsast/ehedast nahast. (hange ja hangu) hang Tee oli hange tuisanud. Tõstsin sigadele hanguga heina. (innu ja inna) ind Ta kukkus eksamilt läbi kuna õppis innuta. Meie kiisul oli innaaeg. koor (koore ja koori) Eelistan värskeid koorega kartuleid. Koorijuht jäi haigeks.
Karta võõra võitemista" ,,Võimus jäägu ühe voliks Ühe kätte kuningriiki Muidu hulgaliste meelil Tuulest tüli tõusemisi" Põrgu on mõisa allegooria ning vanapagan oli mõisnik. Vanapaganal oli palju rikkust ning seal oli piitsutamist ... Parallelism ühte mõtet öeldakse mitmete ridadega uuesti (kuid erinevalt) Ära viska homse varna Igal päeval omad ikked Tunnil omad toimetused Omad soovimiste sõuded. ,,Tundideks on tuule armu. Igaveseks on isa armu" Ülemaks kui hõbevara Kallimaks kui kullakoormas Tuleb tarkus tunnistada Omal maal õitseb õnni, Kodus kasvab kasu parem! Kodus tundvad õuekoerad, Tuleb tuttav teretama Sugulane soovimaie Paistab lahkelt päevakene, Paistvad taeva tähekesed Omal kodumaal on õnn suurem, kodus on perekond toetamas ja aitamas kuid võõral maal peab üksi hakkama saama. Kodus on teada, millised inimesed on head nind millised reetlikud või kurjad
KÜLMALE MAALE Tegelased: Mikk noorem vend, Jaani ema Kai, Liisu kõige väiksem õde, Hans, Joosep , Juula, Mart, koolmeister Toots , Tõnu -Jüri, Mari jne Jaan - raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Virgu Anni - oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku – tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Andres - oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Tegevus toimub 19. sajandi talvises maakülas,popsisaunas.Jaan oli haige ja nägi kohutav välja, käis kirikus ja seal kohtas Annit, kes pakkus talle leiba, kuna Jaan polnud vaesuse...
nimesse ristinud? Kui see nõnda on, siis ütelge: Jah! 4. Vastuse järele ütleb ÕPETAJA: Et see laps on meie Issanda Jeesuse Kristuse käsu järele ristitud, nõnda kui Tema on ristimise sakramendi seadnud, siis tunnistan mina ristimise õigeks ja kinnitan selle oma ameti poolest Jumala Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel, + Me teame Issanda enese sõnast, et kus kaks või kolm Tema nimel koos on, seal on Tema nende keskel ja ilmutab oma jumalikku armu avalikult ning vägevasti oma sõna ja sakramendi läbi. Sellepärast me usume, et Tema ka sellele lapsele on oma armu osutanud, tema päritud patu andeks andnud ja ta oma armuriiki vastu võtnud. 5. Selle peale võime julged olla, sest nõnda kirjutab püha evangelist Markus: (vt. eespool p. 7). 6. Selle õnnistuse on see laps ristimises juba vastu võtnud. Meie aga anname tema südamliku eestpalvega ka edaspidi Issanda ustava armu hooleks, paludes: Meie Isa... (käte pealepanemisega). 7
e) Võin väita, et see lugemine oli minu jaoks põnev. Tol ajal ei olnud neid palju, kes oleksid selliseid teemasid käsitlenud. Teadmine Villoni tegelikust elust lisab asjale kindlasti vürtsi juurde. Riimid olid selged, kuid kohati võis mõne fraasi sisu arusaamatuks jääda. Kõige rohkem meeldis mulle ,,Poodute ballaad". Minu meelest on parimad need kaks viimast rida: ,,Me kallal, möödakäija, ära nori, sa taevaisalt armu parem palu." Mulle meeldis ta järjepidevus, et iga salmi lõpus oli sama lause. 10 fakti François Villonist: · François Villoni õige nimi oli François de Montcorbier. · François lapsendas väidetavalt tema onu, kes oli kiriku kanoonik, kui ta oli 8- aastane. · Sündis 1431. aastal Pariisis, pagendati 1463. aastal. Pärast seda puuduvad temast andmed. · Mõisteti poomissurma, kuid sai armu.
koolis. Peale isa surma sündis veel üks väike õde Liisi. Ema ei ole võimeline leiba teenima, sellepärast Jaan kui täiskasvanud poeg peab peret toitma. Mida tähendab teose pealkiri? Siberisse asumisele saatmist. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" B 1. Missugused asjaolud viisid Jaani kuriteoni? Vaesus ja haigus. 2. Miks Andres vallandatu jüripäevani sauna jättis? Ta ei tahtnud ennast rahvale näidata halvast küljest, sellepärast andis Jaanile aasta armu aega. 3. Missugune on Anni otsus Jaani suhtes? Lubas ennast Jaanile tulevaseks kaasaks ja tahtis oma sõna pidada. 4. Miks tuli kooliõpetaja Jaani perele külla? Mihkel ja Mari Vapper varastasid teiste laste toitu. 5. Mida tähendab teose pealkiri? Siberisse asumisele saatmist. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" C Kuidas pääses Väljaotsa Jaan kauplusse sissemurdmise süüdistusest? Jaani päästis Anni vale tunnistus, et Jaan oli öösel tema juures. Kes on
Arvan,et Andres on romaanis loova matsi kuju.Ta armastas oma maad,suhtus sellesse austusega,ei narrinud põldu.Kogu oma elu pühendas ta maaharimisele,võitlusele maaga. Teine peremehetüüp on Pearu Murakas.Ta oli saanud talu isalt pärandusega.tema suhtus maasse ja maaharimisse eelkõige kui rikastumisallikasse.Pearu isa oli talus rahmeldanud koguaeg selle nimel,et lastel kergem oleks.Nüüd otsustas Pearu,et tal peab kergem põli olema kui isal.See aga ei tähenda,et ta oleks teistele armu andnud,talutöö tegid ära sulased.Pearu suhtus töötegijatesse kui isand alamatesse,ta nägi neis vaid tööloomi,,kelle abil rikastuda.Pearu jaoks pole tööl mõtet,tal pole sisemist vajadust loovaks tegevuseks. Tema otsib kerget elu,kuigi püüdis pidevalt Andresest ette jõuda,aga lõpptulemusena jäi kõigi töödega hiljemaks kui Andres ja pidi seega Eespere sabas sörkima.Pearu jaoks oli Tähtis eelkõige ärplemine,sõnades teistest üleolek,tegudes oli aga kõik vastupidi.Pearu
ja korruptsioonivastase võitlusega 7. KOHTUVÕIM seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. MIDA REGULEERIB AVALIK ÕIGUS? õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid suhteid 9. MIDA REGULEERIB ERAÕIGUS? õigusvaldkond, mis reguleerib isikute erahuvidest lähtuvaid suhteid 10. KELLEL ON EESTI VABARIIGIS ÕIGUS ARMU ANDA SÜÜDIMÕISTETULE? Kuigi õigust mõistab ainult kohus, on Vabariigi Presidendile antud põhiseadusega õigus süüdimõistetule armu anda. 11. MILLEGA TEGELEB RAHVAKOHTUNIK? rahvakohtuniku eesmärgiks esindada õigusemõistmises tavainimest, kes näeb kohtuprotsessi eelkõige humaansest, mitte juriidilisest aspektist. 12. KES VALIB EESTIS RAHVAKOHTUNIKU KANDIDAADID?
kolida. Mingi aeg hakab Leemet külas käima Magdaleena juures, koos käidi ka küla kloostri juures. Mingi hetk põgeneb Leemet koos hiiega ühele saarele kus kohatakse vanaisa kelle hülged olid saarele toonud peale jalgade raiumist ja merre viskamist. Vanaisa soovil minnakse ka saaremaale. Lõpuks satutakse tagasi kodu metsadesse, kus Hiie sureb. Proobleemid Inimesed hakkasid metsast küladesse kolima. Leemeti ema hakkas isa kõrvalt karuga armu elu elama ning lõpuks tappis karu isa. Leemet ei tohtinud Hiiega suhelda kuna oli sündinud saatana maal . Ema muretses Leemeti õe salme ja karu suhte pärast kuna karud olid naiste maijad. Probleemid Raudmeestega kellega metsa elanikud sõdisid. Leemeti armu probleemid. Hiie taheti ohverdada Leemet aitas ta põgenema. Leemeti viha kasvamine. Leemeti armuelu Leemeti armu elu oli keerukas, külla naastes ei lastud tal Hiiega mängida ega suhelda.
annab neile vabaduse keskenduda ligimese vajadustele. Seega aitab ainult usk Jeesusesse Kristusesse inimestel elada sellises olukorras, milleks nad on loodud. Lutheri arusaam inimeste olukorrast on realistlik, kuna mõistab täielikult patu jõudu ja inimese sõltuvust Jumala eluandvast armust. See ei ole pessimistlik ega toeta allaandmist. Inimesed on Jumala loodud ja on kõigil juhtudel Jumala ettehoolduse all. Nad on loodud Jumala näo järgi ja neid uuendatakse Jumala armu läbi. Jumala arm ei ole müügiks ja seega ei ole ka inimesed müügiks. Kuigi patt rikub inimese õige suhte Jumalaga ja õige suhtumise Jumalasse, ei hävita see Lutheri käsitluses inimeste intellektuaalset ja emotsionaalset võimekust ega nende võimet edendada viisakaid suhteid ja ühiskondlikku heaolu. Vastutus seisnebki selles, et igaüks on kohustatud panustama ühisellu ja rahumeelsesse kodanikuühiskonda omal moel vastavalt igaühe kutsumusele ja andele
Spartalased kasvatasid oma lapsi karmilt. Ja sündides jäeti ellu tugevad ja nõrgad visati kuristikku. Et karistada lapsi ja harjutada neid sõjaelu raskustega, rõivastati neid kergelt, toideti halvasti ja vahel isegi peksti. Kord aastas korraldatakse Arfemise altari ees poiste peksmine, kusjuures nad ei tohi karjuda ega armu paluda. Sparta õpetus toimus küsimuste ja vastuste kujul. Niihästi küsimused kui ka vastused pidid olema lühikesed. Üks spartalanna andis poega sõtta saates ilma pikema saatekõneta talle kilbi ja ütles: "Kilbiga või kilbil." See tähendas: pöördu tagasi kas võidukalt või lange kangelasena. Niisugune karmi kasvatuse tagajärjel kasvasid spartalased julgeteks, vastupidavateks sõduriteks. Sparta sõjavägi oli hästi distsiplineeritud, paistis
piiskop, kellel on piiramatu võim · Õigeusu ja protestantismi kõrval on üks kolmest kristluse põhiharust · Katoliikluse aluseks Piibel Katoliiklastele iseloomulik · Pühakute ja Neitsi Maarja austamine · Käsitleb seitset sakramenti üleloomulike õndsakstegevate tavadena · Altarid kodudes Sakrament Sakrament · Ehk riitus, mida Piibli järgi on Kristus ise käskinud läbi viia ning mille kaudu on kristlastele tõotatud Jumala armu · Sinna kuuluvad ristimine ja armulaud Katoliikluse alla kuuluvad · Aktseotandid · Appellandid · Böömi vennad · Hussiidid · Intergralism · Jensenistid · Kariklased · Jne Mehhiko katedraal Brasiilia katedraal Kasutatud kirjandus · http://toomkirik.ee/toomkogudus/talitused/ · http://www.google.ee/imghp?hl=et&tab=ii · http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht
Meie Isa palves palume, et Jumala hea tahe läheks täide ka meie inimeste maailmas, nii nagu läheb see täide taevas. Meie Isa, kes Sa oled taevas. Jumal tahab panna meid uskuma, et tema on meie tõeline Isa ja meie tema tõelised lapsed. Pühitsetud olgu Sinu nimi. Jumala nimi on küll ka iseenesest püha, kuid me palume selles palves, et see oleks püha ka meie keskel. Sinu riik tulgu. Jumala riik tuleb meie juurde. Taevane Isa annab meile oma Püha Vaimu, et me usuksime tema armu läbi tema püha Sõna ja elaksime jumalakartlikult igavest elu. Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal. Me palume, et Jumala tahe sünniks meie keskel. Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev. Jumal annab igapäevast leiba kõigile inimestele. Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele. Me palume selles palves, et Isa taevas ei vaataks meie pattude peale, vaid et ta annaks armu, kuna me teeme iga päev pattu ja oleme väärt karistust.
kuhu kuuluvad kõik riigikogu liikmed ja kõikide omavalitsuste esindajad 3)Presidendi ülesanded · esindada Eestit välismaal · kinnitada seadusi · kuulutada välja riigikogu valimised · leida peaministrikandidaat ja kinnitada valitsus · anda riiklikke teenetemärke ja sõjaväelisi auastmeid · nimetada ametisse kohtunikke ja diplomaate · kuulutada välja sõjaseisukord ja mobilisatsioon · anda vangidele armu (see on õigus,mitte kohustus) · olla riigikaitse kõrgem juht 4)Senised Eesti presidendid · Konstantin Päts(1939-1940) · Lennart Meri(1992-2001) · Arnold Rüütel(2001-2006) · Toomas Hendrik Ilves(2006-.....)
8. Kirikukogu- kõigi piiskoppide nõupidamine. 9. Patt- halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. 10. Pärispatt- Aadama ja Eeva üleastumine Jumala keelust. 11. Puhastustuli- koht, kus surnute hinged puhastuvad pattudest, et taevariiki pääseda. 12. Viimne kohtupäev- päev, mil Kristus mõistab inimeste üle kohut: kes on Jumalale meelepäraselt elanud, pääseb taevariiki, kes on patustanud, läheb põrgusse. 13. Sakrament (nimeta mõni)- püha toiming, mis vahendab inimesele Jumala armu ja toob inimese Jumalale lähemale. Näiteks armulaua sakrament, ristimise sakrament ja leeri sakrament. 14. Ketser- katoliku usust hälbinud kristlane. 15. Inkvisitsioon- katoliku kiriku uurimisorgan ketserite väljaselgitamiseks.
Mereröövlite aare See juhtus ühel pimedal novembrikuu ööl, kui olime pärast õnnestunud röövretke teel oma salajase saare poole. Korraga ründas meid Tema Majesteedi laev. Enne, kui end lahinguvalmis saime, haakisid nad oma laeva meie oma külge ja tungisid pardale. Järgnes kõige verisem ja jõhkram lahing. Meie, mereröövlid, ei andnud armu ühelegi Tema Majesteedi sõdurile. Võitlus käis kõikjal nii tekil, trümmis kui kapteni kajutis. Igalt poolt kostis raevunud hüüdeid ja haavatute oigeid, maharaiutud käed ja pead veeresid mööda tekki ja jalgealune oli verest libe. Lõpuks tapsime kõik Tema Majesteedi sõdurid, aga ka meid oli järel ainult viis haavatut. Oma saarele jõudmiseks kulus meil üle nädala, sest kolmel mehel läksid haavad koledasti mädanema. Saarele jõudes oli meid järel kaks mina ja Raudpats.
Seda juttu kuuldes meenus Bernabucciole et tal läks suures madinas kaduma tütar, kes oli just nii vana kui Giacomino rääkis. Ta soovis näha tüdrukut ning teda nähes paistis talle nagu ta näeks oma naist noorena. Bernabuccio tütrel oli vasaku kõrva peal ristikujuline arm ning kui Bernabuccio samasugust tüdrukul nägi, hakkas ta teda kallistama ning ütles, et ta on tema tütar. Tütar läks elama Bernabuccio juurde. Kui linnaülem sellest kuulis, otsustas ta anda armu Giannole, kes oli vangis, kuna too oli Bernabuccio poeg ning see tähendab et ka tolle tüdruku lihane vend. Ka Minghinole ja Crivellole anti armu. Seejärel abiellus Minghino Agnesaga - tolle tütarlapsega - ning nad elasid koos palju aastaid rahulikult ja õnnelikult. ALGUS Tegevus toimus Itaalias Florence linnas, kus oli katk ning väga paljud inimesed surid. Kord said kirikus kokku 7 noort naist: Pampinea, Fiametta, Filomena, Lauretta, Emilia, Neifile ja Elissa
Ta oli vene romantiline luuletaja ja moodsa vene kirjanduse rajajaid. Tema poliitilised luuletused äratasid peagi valitsuse tähelepanu ning 1820. aastal saadeti ta Venemaa lõunaaladele pagendusse. Lõunas jätkas ta läbikäimist dekabristidega. 1824. aastal arreteeriti ta poliitiliste vaadete pärast ning uueks asumispaigaks määrati vanemate mõis Mihhailovskojes. Ta jäeti politsei järelevalve alla. 1826. aastal pärast Aleksander I surma andis uus tsaar Nikolai I Puskinile armu. Kuigi politsei sekkus igal võimalusel tema ellu. Lisandusid õukonnaintriigid. Abikaasa eest võideldes sai Puskin 1837. aastal surmavalt haavata. Lütseumi aastatel hakkas ta luuletama. Pärast lütseumi süvenes tema loomingus poliitiline hoiak. Puskin on kirjutanud ka proosateoseid. Tema loomingul on oluline koht vene ja maailma kirjanduses.
muud midagi, sest nõnda valitsedes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat kaebust, mis meie meer pärib rahvalt. See oleks uuendus, mis hardasti on ihaldatav: koole, teid! Jah teid... Võibolla ühistransportigi? Siin ongi konks. Sest see, mis rajatised meil võivad tulla selles uues olus, kui omavalitsuste puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks Lasnamäe halle kortermaju, linnapea kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope, mis linnakodanik saab väärituilt, kui ennast igaveseks vabastada võiks Tartu bussiga? Kes koormat kannaks ja higistaks ning oigaks elu vaevus, kui uhkus kodulinna pärast selle pealinna, kuhu viib iga Eestimaa tee ei rabaks tahet, mis pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste, tundmatute juurde? Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki ja Edgari loomulikust jumest saab nukra mõtte põdur eestlane
ABSOLUTISMI LEVIK PRANTSUSMAAL Bourbonide dünastia Valitseja Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI Päikesekuningas "Pärast mind tulgu või veeuputus" Abielu Marie Antoinette'ga Aeg 1610 1643 1643 1715 1715 1774 1774 1792 Kelle käes oli Esimene (pea)minister kardinal Kardinal Jules Mazarin, pärast tegelik võim? Richelieu tema surma(1661) absoluutne monarhia Ümberkorraldused Parlament saadetakse laiali, keelati ,,Riik see olen mina!", Suurenes valgustusmõju, 1...
Marie Under 1883-1980 1. Sündis Tallinnas, juured Hiiumaal. Ema ja Isa kooliõpetajad 2. 4 aastaselt õppis lugema. 3. Õppis saksa tütarlaste gümnaasiumis. Seal tegi ka oma esimesedluule katsetused, mis olid saksa keeles. 4. Kuulus rühmitusse Siuru ja Tarapita. 5. Oli abielus Artur Adsoniga 6. 1944 pageb Rootsi 7. Nobeli preemia laureaat Looming 1. Siuru periood • armu- ja loodusluule impresssionistlik kujundaja • luules kõneleb armastav naine (tundeline, avameelne) • sõnavaralt rikas keelekasutus • arendas eesti luule vormi (sonett, ballaad) • esikkogu 1917 „Sonetid“ - „Sinine terass“, „Ekstaas“, „Ma armastasin su armastust“ • 1918 „Sinine puri“ • 1918 „Eelõitseng“ - „On siiski kurb“ • sisuks armastus ja l...
kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Indulgents- eestkätt katoliku kirikus patu ajaliku karistuse andestamine kiriku poolt seatud tingimustel. Mõistet on enamasti seostatud keskajal paavsti nimel raha või teiste kirikule osutatud teenete eest müüdud patukaristuse kustutamise kirjaga. Paavsti kuuria - Paavsti kuuria on paavsti õukond, mis koondas paavsti tähtsamaid abilisi ja korraldas kiriku valitsemist. Tees- põhiseisukoht Sakrament Jumala armu vahendustalitus Protestant katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldaja. ,,12 artiklit" - Dateeri e määratle aeg, nimetus vm ja iseloomusta M. Luther algatas reformatsiooni 1517 Luther algatas arutelu katoli kiriku ilmeksimatuse üle, koostas dokumendi 95 teesiga e põhiseisukohaga. Saksa talopoegade sõda 1524-1525. Thomas Müntzer oli talopoegade vaimulik juht, nõuti võrdseid võimalusi kõikidele, mis oli äratoodud dokumendis ,,12 artiklit".
Surra, magada muud midagi, sest nõnda uinudes kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret, mis meie liha pärib looduselt. See oleks lõpetus, mis hardasti on ihaldatav: surra, magada! Jah magada... Võib-olla undki näha? Siin ongi konks. Sest see, mis unenäod meil võivad tulla selles surmaunes, kui maise möllu puntrast pääseme, - see paneb kõhklema; siin peitub põhjus, miks viletsusel iga on nii pikk: kes taluks aja piitsutust ja torkeid, rõhuja kalkust, kõrgi solvamisi, põlatud armu piinu, kohtu aeglust ja võimu jultumust, ning jalahoope, mis malbe teenekus saab väärituilt, kui ennast igaveseks vabastada võiks palja pussiga? Kes koormat kannaks ja higistaks ning oigaks elu vaevus, kui kartus millegi ees pärast surma sel uurimata maal, kust ükski rändur ei tule tagasi ei rabaks tahet, mis pigem talub tuntud halbusi, kui pageb teiste, tundmatute juurde? Nii kaalutlus teeb pelgureiks meid kõiki ja südiduse loomulikust jumest saab nukra mõtte põdur kahvatus
relvad, see kõik eeldas suurt jõukust ja prestiizi. Rüütellikkus on suursugustele meestele omistatav käitumiskoodeks, mis eelkõige avaldub sügavas lugupidamises, suuremeelsuses, abivalmiduses kokkupuutel teise inimesega. Tänapäeval loetakse rüütellikuks peaasjalikult mehe austusväärne käitumine naise ees, ajalooliselt on aga see mõiste olnud laiem, rüütellik oli lahinguväljal vaenlasele armu anda, samuti vagadus ja aukartlikkus jumala ees. Enamasti assotsieerub terminiga keskaegse Euroopa rüütliseisus, siiski on sarnaseid koodekseid eri aegadel olnud pea kõigis kultuurides. 11. kuni 15. sajandil kasutasid mitmed keskaegsed kirjamehed terminit "rüütellikkus", kuid iga autori puhul oli selle tähenduses erinevusi. Mõnikord tähistas see elukutset, teinekord sotsiaalset klassi, ilukirjanduslikes teostes nagu "Rolandi laul" tähistas sõna "rüütellikkus"
väärast, kohustustest. Filosoofiline arutlus moraaliküsimuste üle. Sabat- juutide hingamispäev Eksistentsiaalne- inimese kogu isikut ja olemust sügavalt puudutav, Sakraalne-püha olemuslikult oluline Sakrament- kiriku püha talitus, mille on seadnud Kristus ja mille kaudu Eluvaade- hoiak sellest, mis on elus saavutamisväärsed, mis on hea ja mis jagatakse armu nähtava aine vahendusel halb, kuidas suhtuda süütundesse, kannatusse, surma Sekularisatsioon- ilmalikustumine, eemaldumine usust, kirikust Empiiriline- kogemusest tulenev, kogemusele rajanev Sunna- muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimuste kogu Eskatoloogia- õpetus aegade lõpu sündmustest Sunniitlus- islami enamuses olev vool, kes loeb ennast Muhamedi
" (Pearu Andresele) · ,,...ära puutu Andrest, tema on hullem kui Pearu, kui sa ta vihale ajad." (sauna Madis oma eidele) · ,,...viin ise on ju jumala armuand kurbadele rõõmustuseks." (arvab kohus) · ,,Tarkuseks põle rammu tarvis, aga tarkusest on meil rohkem puudust, kui rammust." (Hundipalu Tiit) · ,,Kuule sina, Kõrvenurga rätsep Taar,... sinu tõde on kasukas ja sinu õigus on pükstes." (Pearu) · Kirikuõpetaja ütles, et ei tohi nõuda õigust, peab paluma armu. · ,,Kes üle, sel õigus." (noor Andres) · ,,Pühakiri teeb su südame uhkeks ja tigedaks." (Pearu Andresele) · Andres arvab, et Vargamäe peab ühe sugukonna käes olema. · Pearu usub, et Andres muutus üha kangemaks. · Liisi arvas, et Vargamäel oli õigus alati Andrese käes. · ,,Kartus on armastuse mõõduks." · Pearu arvab, et kool kasvatab hobusevargaid. · Andres arvas, et loomi tuleb hoida rohkem, kui inimesi, sest inimene hoiab end ise.
sisuga tragöödiat Riik määras neile rikaste seast rahastajad, kes katsid etendusega seonduvad kulud Näitekirjanik, kes oli ka lavastaja, tegi oma näidendis tavaliselt kaasa esinäitlejana Ettekandmisele pääsenud autorid said auhinna Etendustes käsitletavad teemad... Käsitleti kogu linnriigile olulisi teemasid Komöödiad kujutasid sageli tollaseid riigimehi, tekstis heideti nende üle sündsusetut nalja Komöödiakirjanike silmis ei leidnud armu kõige populaarsemadki poliitikud, nt. Perikles ... Tragöödiad põhinesid tuntud mütoloogilistel süzeedel Tragöödia sisu oli vaatajatele enamasti ette teada Autori ülesanne oli tuua tuttavast loost välja kodanikele õpetlik iva, mitte publikut uudse süzeega põnevil hoida Tragöödiad käsitlesid inimeste ja jumalate vahekorda Aischylos- 5.sajandil Ateena kuulsaim tragöödiakirjanik Kuulsaim tragöödiasari- "Oresteia" Sophokles-
ja mille kohal pole märgutuld. Kuid käies keset purustavat rahet, kus mehiselt peab rinda jääma nuuks, ma jälgin sinu hoiatavat tahet, ja jäädes oma südamele truuks nüüd, mil ju koltumas mu südasuvi, ma lasen lendu armu kirjatuvi. Autor on kasutanud luuletuse rütmi saavutamiseks sarnaste keeleosakeste eeskätt silpide või sõnade süsteemipärast kordamist ning vastandamist. Luule on seotud ja mõõdetud kõne, mõtted kujunevad peas terviklikuks pildiks, väga mõnus lugemine. Värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, seega iseloomustab antud luuletust ühtlustatud silbiarv. Rütmi kõrval on luule olulisuselt teine silmapaistev tunnus riim, J. Sütiste
ristisõda- läne kristlaskonna sõjakäik kiriku vaenlaste vastu vaimulik rüütliordu- rüütlite sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused (vaesus, abielutus, kuulekus) ja pühendusid kiriku kaitsmisele relvaga patt-halb, Jumalale mittemeelepärane tegu paradiis- taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased põrgu- kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid reliikviad- pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati kardinalid- kõrgvaimulikud, kes valivad endi seast järgmise paavsti kirikukümnis- kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist kirikulõhe- kiriku jagunimine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas seni ühtse kristliku kiriku paavstile alluvaks katoliku ja patriarhile allvateks õigeusu kirikuks
printsiibile põhjus-tagajärg. Küberneetika inimene ja tema eksistentsi teatud tingimusesd. Loome sünteesime õiged tingimused, oleme võimelised produtseerima ka õigeid kogemusi. Teatud tingimustel luua teatud kogemusi. Inimese programmeerimine. Pole olemas identiteeti, subjekti tootmine on, identiteedi loomine. Elutu armastuse mudel popkultuuris. lacan jt. viimased loengud. Armudiskursus Barhtes77':((mingi bändi plaat lexicon of love)Armudiskursuse fragmendid armu tunne on keeleline, tekstiline. Armastaja portree on keeleline. Armastuse keel on see, mida inimesed räägivad, see on üksildane kõne(kõneleb iseendaga) armastaja keel ilmutab ennast figuuride kaudu .Figuur keelefragmendid, mis on(keele) koreograafilised, füüsilised kujutused.Nad on sõnalised, aga saad käsitleda kehalistena(põlvele laskumine) Figuurid on intertekstuaalsed, viitavad sellele, mis on kuuldud/nähtud, koosnevad seostest, igal
piiskopkonna katedraali juures. Koosnes 12 toomhärrast (e. kanoonik). Kanoonik: (e. toomhärra) toomkapiitli liige, kelle olulisemaks vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Andsid piiskopile nõu ka ilmalikes küsimustes, olles sisuliselt riigiametnikud. Praost: Juhtis toomhärrade tööd, samuti piiskopkonna majanduselu ja toomkapiitli istungeid. Dekaan: Jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini. (Praost esimene abiline). Sakrament: Jumala armu väljendav kirkilik toiming. (kokku 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) Missa: Pidulik jumalateenistus koos armulaua sakramendiga. Missadel domineeris liturgilise muusika sõnaline osa. Vikaar: Kaugematesse osadesse rajati kabeleid, teenrid vikaarid e. preestri asendajad. Visitatsioon: Kirikukatsumus (kontrolliti preestrite tööd ja vastavust Piiblile). sinoid: e. vaimulike koosolek, kus anti juhtnööre
Visitatsioon- ehk külastus, mille ajal käis piiskop läbi oma piiskopkonna kirikud ja need kloostrid, mis kuulusid tema kontrolli alla, jälgides seal ordureeglitest kinnipidamist Kümnis- maa tähtsamaid makse , mis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist Kirikuisa- kristluse varasemal perioodil katoliku kiriku õpetust oluliselt arendanud teoloog. Sakramendid- on rituaalsed toimingud, mida võib läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikele edasi andma Jumala armu. Paavstiriik e. Kirikuriik- Moodustati 756. a sellistel maael, kus paavstile kuulus ka ilmalik võim. 5) Araablased ja Islam Mosee- Islami pühakoda Sariaat- Koraanist lähtuv islami seadus Koraan- Islami püha raamat Medres- Moseede juures tegutsev islami kõrgem kool Minarett- Mosee juurde kuuluv kõrge torn, mille tipust vaimulik rahvast palvusele kutsub Sunna- Koraani täiendav ja selgitav püha pärimus, mis lähtub prohveti ütlustest
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Kus ja millal? -1343.a. 23.aprillil Harjus Miks tekkis? -Inimesed tahtsid pärast sajandi pikkust võimu all olemisest vabaks saada.Harju-Viru otsustati taanlaste poolt maha müüa Saksa ordule, omaniku vahetamise käigu proovis Eesti taastada oma iseseisvust. Mis toimus? -23.aprillil 1343. Aastal ründasid eestlased vaenlast öösel.Nad põletasid Harjumaal mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti, Padise klooster vallutati ja 28 munka surmati. - Appi tuli ordumeister oma väega. Ta kutsus eestlastele juhid, neli kuningat, Paidesse. Seal oli aga raske kaotus ja kuningad ja nende saatjad tapeti. Tänu sellele oli eestlaste laager kergesti vallutatav. Abivägi ( Turust ja venelaste poolt) jäi hiljaks ja Põhja-Eesti vallutati. -1343.a. 24.juulil tegid saarlased katse ennast oma maal maksma panna.Saarlased ei andnud armu ei noortele ega vanadele.Kuna sakslased oli kurnatud ja ei tahtnud surra andsid na...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
