Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Silbi tähtsaim osa on silbituum. Silbi tuumaks on täishäälik või täishäälikuühend. Silbi alguses ja lõpus saavad esineda ainult kaashäälikud. Lühikesel silbil Sales rep müügiesindaja. Accountant - raamatupidaja. Finance rahandus. Department puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik. Pikad silbid on need, millel on osakond. Company ettevõte. Receptionist administraator. Occupation elukutse. olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut. Silbipiir läheb Insurance kindlustus. Division jaotus. Conference konverents, nõupidamine. geminaatsulghäälikuga sõnades geminaadi liikmete vahelt. Eesti keeles Manufacturing tööstus, tootmis. Deputy asetäitja. Arrangements ettevalmistused, on rõhu ülesandeks tähistada sõna algust
Kõnetakt ÜHESILBILISED KAHESILBILISED KOLMESILBILISED /-/ /-u/ /-uu/ Maa Ti-bu To-re-da Sall Va-na E-lu-kas Vaas Märkus: siin tabelis ja edaspidi on allajoonitud silbid rõhuga silbid ja ilma märgistuseta silbid rõhuta silbid. Eralda kõnetaktid. Elu /e-lu/ Koridor /ko-ri-dor/ Tahvlile /tahv-li-le/ Rüü /rüü/ Suhkruvatt /suhk-ru/-/vatt/ Talvistele /tal-vis/-/te-le/ Varumängija /va-ru/-/män-gi-ja/ Aknaraam /ak-na/-/raam/ Vastastikku /vas-tas/-/tik-ku/ Kannapööretega /kan-na/-/pöö-re/-/te-ga/ Määra rõhulised silbid ja seejärel kõnetaktid. Baromeeter /ba-ro/-/mee-ter/ Platvorm /plat/-/vorm/ Krokodill /kro-ko/-/dill/ Röövellik /röö-vel/-/lik/ Vääritu /vää-ri-tu/ Võtmehoidja /võt-me/-/hoid-ja/
Silp. Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi ülesandeks on muuta häälikud kõnes kergesti hääldatavaks ja tajutavaks. Lühikesed silbid on sellised,millel puudub silbi lõpp ja tuum koosneb ainult ühest täishäälikust . Pikad silbid on sellised , millel on olemas silbi lõpp, või mille silbituum koosneb kahest täishäälikust. Lahtised silbid on need, millel puudub silbi lõpp. Kinnistel aga on silbi lõpp. Rõhk. Rõhk on keelenähtus, mille puhul sõna teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi. Eesti keeles on rõhu ülesanne tähistada sõna algust. Kõnetakt on keele kõige väiksem rütmiüksus. 1) Rõhulisele silbile järgneb üks rõhutu silp : e-ma 2) Rõhulisele silbile järgneb kaks rõhutut silpi : Tüd-ru-kud
· Nt: kann- anum, kann- mänguasi; kas- küsimus, kass-loom; patt- pahe, patt- viigiseis 12. Silbi mõiste, osad ja liigid! · Silp- väikseim kõnes esiev hääldusüksus · Silbi tähtsaim osa on silbituum, silbituumaks on täishäälik või täishäälikuühend Nt: a-va-meeln-ne, e-lu, öö, au · Silbi alguses ja lõpus saavad esineda ainult kaashäälikud · Silbi liigid: lühike silp ja pikk silp · Pikad silbid sellised, millel on oelmas silbi lõpp ja mille silbituum koosneb kahest täishäälikust või on rahuldatud mõelamd tingimused · Lühikesel silbil puudub lõpp ja tuumas on üks täishäälik · Lühikesed silbid on alati lahtised, sest neil puudub silbi lõpp · Pikad silbid on need, millel on olemas silbi lõpp või mille tuumas on kaks täishäälikut · Nt: a- lus- ta- ma Va- lu- ra- ha Sar- vi- li- ne
nt palk (omastav palga) ja pal_k (omastav palgi). Palataliseeritud vasted on eesti keeles neljal konsonandil: l', n', s', t' Eesti keele õigekirjas ei tähistata palatalisatsiooni, sõnastikus tähistataksent pal'k, kas'k 13. Missugused on kõne prosoodilised tunnused? Inimkõne ladusaks voolamiseks ei piisa kõne jaotumisest silpideks · Sõnu on kergem hääldada ja tajuda, kui need on rütmiliselt liigendatud · Rütmilisuse tagamiseks vahelduvad kõnevoolus rõhulised ja rõhuta silbid · Kõne prosoodilised (e suprasegmentaalsed) tunnused on rõhk, põhitoon, kestus (NB! Suprasegmentaalsed tunnused on häälikutest suuremate kõneüksuste (silp, sõna, lause) tunnused) 14. Kirjeldage silbi ehitust (tooge näiteid)? Silp on sõna foneetilis-fonoloogiline üksus, mille aluseks on konsonantide ja vokaalide vaheldumine Foneetiliselt on silp ühest või mitmest häälikust koosnev kõnelõik, millele vastab üks õhurõhuimpulss · Eesti keele silpide määramise põhireegel
Missa-Rooma kaoliku kiriku jumalateenistus Reekviem-teos surnute mälestamiseks Passion-vaimulik instrumentaal teos kristuse kannatustest Ooper-lavaline teos kus ainult tantsitakse Ballett-lavaline teos kus ainult tantsitakse Gregoorius Suur-esimene koraalide väljaandija Munk arezzo-võttis kasutusele noodi silbid,tõstis noodi joonte arvu neljani ning koostas noodimärgid. motett-mitmehäälne laul kus hääled jäljendasid üksteist kontrapunkt-väljapeetud noot ühes hääles, liikumine < - muusika muutub vaiksemaks, diminendo > - muusika muutub valjemaks, vuscendo barokk tähendab ebakorrapärast pärli fuuga- 2-5 häälne, teemat korrutatakse prelüüd-eelmäng, kasutai alati fuugaga koos,et viia kuulaja meeleollu 1.allemande-4/4 taktimõõdus, aeglane ja pikaldane kõigis häältes muutumatult 2
1) Kõigepealt määratakse kõnetakti silpide arv. 2) Kahe- ja kolmesilbilistes kõnetaktides tuleb kõigepealt vaadata esimese silbi pikkust. Kui esimene silp on lühike, siis on tegu esmavältelise sõnaga. Kui ei, siis tuleb edasi uurida. (Lühike silp on see, mis lõppeb lühikese vokaaliga) 3) Kui esimene silp on pikk, siis tuleb vaadelda kõnetakti kõigi silpide omavahelisi pikkussuhteid. Kolmanda vältelisestes kõnetaktides on esimene silp alati pikem kui järgnevad silbid. Teisevältelises on aga kõik silbid ühe pikkused. Sõnavälde sõna viimase kõnetakti välde A-tüvi kelle, mille. Tegusõnade puhul mina vorm(mina õpin) B-tüvi keda, mida. Tegusõnade puhul nud vorm. (Ma olen õppinud) Palatalisatsioon ehk peenendus iseloomulik hääldusnüanss, mis kaasneb l, n, s, d ja t ähede hääldamisega, kui neile häälikuile järgneb häälik i või j. N: Palataliseeritud tulp, mänd, kass (lill, puu, loom)
Põhitoon = hääle kõrgus II v põhitooni liikumine sama kõrgusega, III v 1. silp järsu tõusuga, lõpp langeb, 2. silp algab sealt madalalt, kuhu 1. silp langes. Võrreldavad: madalaharjalised lained (II v), laulan kõrge + madal laine (III v), laulis Välte määramine ühesilbiline alati III välde kass, maa Kahesilbiline: 1. silp lahtine, tuum lühike I välde vana, köha IIIII välde mõlemad silbid kestuselt ühepikkused II v pannal, kui esimene silp kestab kauem III v pandud kolmesilbiline II v kõik silbid võrdse kestusega soolase III v rõhuline silp teistest pikem ämbliku Määra välde la/mab, lai/ub, vars/ti, ek/sam, e/ma, too, vee/nis, pal/gid, pa/lus, vi/kat, kä/gu, tal, par/gis, mär/gid I välde II välde III välde Välde Jaga sõnad: maa, sõber, kannab, vanker, puhkab, vana, keksiti, elab,
Süntaks ehk lauseõpetus Häälikud tähed silbid sõnad lause mõte Pealiikmed: öeldis (predikaat) ja alus (subjekt). Nimetavas käändes alust nimetatakse täisaluseks ma loen raamatut. Osastavas käändes alust nimetatakse osaaluseks. Alus puudub lausest kui öeldis on umbisikulises tegumoes. Toit söödi ära. Alus võib olla ka juurde mõeldav mängisime aias palli. Osades lausetes tegija üleüldse puudub väljas tuiskab. Kõrvalliikmed: sihitis ehk objekt.
• Pealinn Pretoria • President Jacob Zuma • Rahvaarv ~52 miljonit • 11 riigikeelt • Majandus Aafrika mandril paremini arenenud • Vähestest riikidest, kus pole kunagi olnud riigipööret • Regulaarsed valimised peaaegu iga sajand • Maavarade rikkus Suulu keel • Lõuna-Aafrika Vabariigi keel 11-st riigikeelest • Sarnane koosa keelega • Kõnelejate arv ~10 miljonit • Ladina tähestik • Silbid lõppevad täishäälikuga, kaashäälikuühend puudub • Palju laensõnu (inglise ja afrikaani keelest) • Ei võimalda viisakuse väljendamist • Emakeeleks ~23% inimesel • Hääldus võib muuta sõna tähendust Põhiarvsõnad suulu keeles Üks kunye Kaks kubili Kolm kuthathu Neli kune Viis kuhlanu Kuus isithupha Seitse isikhomisa Kaheksa isishiyagalombili
Eriti siis kui tullakse külla. · Leia luuletustest antonüüme ja sünonüüme, tsitaatsõnu ja kõnekeelt, vananenud ja harvaesinevaid keelendeid. Antonüüm: naer-nutt Sünonüüm: leegib-hiilgab Tsitaatsõna: puudub Kõnekeel: kihvti Vananenud/harvaesinevad väljendid: · Milliseid sõnaliike armastab autor kasutada? Tee analüüs kahe luuletuse põhjal. Kõik sile kõik riimid ja rütmid, Kõik silbid ja sõnade käik: Kõik valitud ,,kunst", kõik helin Kõik virved ja värvide läik! Kui ainult hinge neil oleks!.. Käändsõnu-8 (riimid,rütmid,silbid,sõnad,käik,kunst,helin,läik) Pöördsõnu- 1 (oleks) Muutumatuid sõnu- 2(ja, kui) Sa käsi päikest mitte tõusta ja keela tuuli tõttamast,
võttena.(Nt. Kalevite kangem poega) o Parallelism- ehk mõtteriim või mõttekordus on eesti rahvaluule iseloomulik kujundusvõte: ühe värsi (ka lause või lauseosa) mõtte teisendatud, täpsustav ja avardav kordamine. o Neljajalgne trohheus- regivärsi värsimõõt, mis jaguneb neljaks värsijalaks, milles on kaheksa silpi ning kus vahelduvad rõhuta ja rõhuga silbid. Nt: Veere, veere, päeväkene, veere, päevä, vetta möödä, hõbedasta õrta möödä, vaskesta värävid möödä, kullatud kõrendid möödä!
Gregooriuse laul- Levis algselt sajandeid suuliselt. Pärineb 8. ja 9. Sajandi vahetuselt. Tekkis kloostrites. Oli ladinakeelne. Neumad- 1- kuni 4- heliline noodigrupp. Esialgselt näitasid meloodia liikumise suunda, mitte noote. Kompaktne noodijoonte süsteem võeti kasutusele 11.sajandil ( 4 noodijoont). Kasutusele võttis Guido Arezzost. Võttis kasutusele ka nootide täht- ja silpnimetused. Silpide aluseks kaitsepühaku Johannese auks loodud esimese salmi silbid. - 12. Sajandil neumad kandiliste noodipeadega. Gregooriuse koraal- oli ühehäälne, saateta kirikulaul. Laul põhimõtteliselt taktimõõduta, kuid esineda võivad juhuslikult 2- ja 3- osalised vormid. Rütm on vabalt hõljuv ning järgib ladinakeelset proosateksti. Ettekandmisviis- Ettekandmisviis retsitatiivselt (kõne ettelaulmine). Ettekandjaks vaimulik, koor või koorigrupp ( või koorisolist) NB! Kogudus ei laula. Esitusviisid, zanrid, laulmisviisid
konsonandiga, siis võib see olla kas II või III vältes. II ja III välte erinevus tuleneb sellest kuidas sõna hääldatakse. Uuringud on näidanud, et hääldus ei ole piisav teise ja kolmanda välte eristamiseks, tuleb kuulata ka põhitooni liikumist. Teist väldet hääldatakse kerge rõhuga, kolmandat väldet aga raske rõhuga. Ühesilbiline sõna on eesti keeles alati kolmandas vältes. Kahesilbilises sõnas on teist ja kolmandat väldet kõige parem eristada kuulates kõnerütmi. Kui silbid kõlavad sama pikalt on tegu teise vältega aga kui esimene on pikem ja teine lühem, siis on tegu kolmanda vältega. Esimeses vältes peab sisehäälikuid olema vaid kaks, kui on kaks sisehäälikut, siis üks peab olema vokaal ja teine konsonant, tähed peavad olema lühikesed, sisehäälikutes ei tohi olla k, p, t, f ja q tähte. Teises vältes võib sisehäälikutes olla täishäälik ja teine täishäälik kõrvuti, kuid sisehäälikud ei tohi olla sõna lõpuni. Kolmandas
surutud tegevus. D.Kareva elu pahede üle. Püandiga. Puškin Vilde „Pisuhänd“ Tuglas „ Popi ja Huhuu“ Mediere „Tartuffel“ Tšehhov „ Paks ja „Ebahaige“ peenike“ „Naistekool“ Jutustus-Nagu romaan, Sonett-kindel vorm, Draama kuid tegevust vähem. loetud silbid. Ibsen „ Nukumaja“ Luts „ Kevade“, Under“Ekstaas“ Tšehhov „ Palat nr 6“ Petrorca Eepos „Kalevipoeg“, „Ilias“ Miniatuur Tammsaare „Poiss ja liblikas“ Täida tabel Romantism Realism Millal ja kus tekkis? Millal, kus tekkis? 18.sajandi lõpus 1930tel. 19.sajandi lõpuosa. Prantsusmaal. Iseloomulikud jooned Iseloomulikud jooned Oluline minevik
nüüd, mil ju koltumas mu südasuvi, ma lasen lendu armu kirjatuvi. Autor on kasutanud luuletuse rütmi saavutamiseks sarnaste keeleosakeste eeskätt silpide või sõnade süsteemipärast kordamist ning vastandamist. Luule on seotud ja mõõdetud kõne, mõtted kujunevad peas terviklikuks pildiks, väga mõnus lugemine. Värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, seega iseloomustab antud luuletust ühtlustatud silbiarv. Rütmi kõrval on luule olulisuselt teine silmapaistev tunnus riim, J. Sütiste luuletuses Arm on kasutatud lõppriimi. Lisaks lõppriimile on autor kasutanud heakõla saavutamiseks muid hääliku- või sõnakordusi nagu näiteks ,,hää'', ,,pääle''. Värsiskeem on vastavalt: abab, cdcd, efef, gg. Pean antud luuletust sisult kurvaks, ehk isegi appihüüdeks.
(viis = toon = mõnu) Enamasti ühehäälne Vähe vahelduv (va kiige- ja hällilaulud) Rütm Vahelduv Suuline (sellest tuleneb suur improvisatsioonilisus) Pärimus Enamasti kirjalik Esineb mõttekordus ehk parallelism Muu Jaguneb: Vahelduvad rõhulised ja rõhuta silbid (-U-U-U-U) a) monoodiline ,,läbi lillede" rääkimine funktsionaalharmoo- Satiir niast sõltumatu Tantsulisus ja mängulisus b) allub harmooniale Kõige vanemad loits ja itk (nutulaul) Saartel on segunenud nii vana kui uus rahvalaul.
Silp Silp on kõnes esinev väikseim hääldusüksus. Igas silbis peab olema tuum. Silbi tuumaks võib olla täishäälik või täishäälikuühend. Ema: E=tuum. Silbi tuumaks ei saa olla kunagi olla rohkem kui kaks täishäälikut. Peale selle silbil võib olla algus ja lõpp, nendeks on kaashäälikud. Lendas: E,a=tuum L,d algus ja N, s lõpp Kui silbil ei ole lõppu, siis nimetatakse seda silpi lahtiseks, kui on lõpp siis nimetatakse seda kinninesilp. Silbid jagunevad lahtisteks ja kinnisteks silpideks. Peale selle jagunevad silbid lühikesteks ja pikkadeks. Lühikeses silbis puudub silbilõpp ja silbi tuumaks on ainult üks täishäälik.Lühikestes silpides esineb. Pikkadel silpidel on silbilõpp ja ka sellised mille tuum koosneb kahest täishäälikust. Geminaatklusiil kahekordne sulghäälik, silbitamisel tekib ta siis kui sulghäälik jääb heliliste häälikute vahele. Seda kirjapildis pole see on ainult häälduses.
homonüümiaga. 10. Fonoloogia keeleteadus, mis uurib häälikuid kui kõneüksusi foneem häälikukujund NB! Üksikhäälikul endal pole tähendust. 11. Silp on väikseim kõnes esinev hääldusüksus. Silbi tähtsaim osa on silbi tuum. Silbi tuumaks on täishäälik või selle ühend. Silbi 3 osa on algus, tuum ja lõpp. STR - I - TS - L - EI - D ALGUS TUUM LÕPP ALGUS TUUM LÕPP 12. Silbid jagunevad pikkadeks ja lühikesteks. Pikad silbid jagunevad lahtisteks ja kinnisteks. Lühikesed puudub silbi lõpp ja tuum koosneb ainult ühest täishäälikust. Alguse kohta piiranguid pole. Pikad olemas silbi lõpp või mille silbituum koosneb kahest täishäälikust või on täidetud mõlemad tingimused. A-LUS-TA-MA KRA-BI SAR-VI-LI-NE A-MET HUL-LUS-TI Lahtised puudub silbi lõpp Kinnised silbi lõpp on olemas 13. Kõnetakt keele väikseim rütmiüksus 14
tugevad, et neid arvestatakse nii eelneva silbi lõpus kui ka uue silbi alguses. RÕHK on keelenähtus, mille puhul sõna teatud silpe hääldatakse suurema intensiivsusega kui teisi. Eesti os'idel on rõhk enamasti esimesel silbil, mida nim. pearõhuliseks silbiks. Rõhulisele silbile järgneb tavaliselt 12 rõhutut silpi. Ühe, kahe ja kolme silbilistel sõnadel on 1 rõhk ning 4 ja enamasilbilistel sõnadel on 2 või 3 rõhku. VÄLDE väljendab rõhulise silbi pikkust. Rõhutud silbid on välte suhtes määratlemata. Lühike silp-I VÄLDE, pikk silp II(tavaline rõhk) JA III VÄLDE(ekstra rõhk). Kõik ühesilbilised sõnad on alati III vältes. Välde tuleb alati määrata ka kond jalik liites ning sõna mõlemas osas.
tähestikuga, on muutused toimunud just konsonantide juures F ning Q on sootuks kadunud ning S tähele on lisandunud , N tähele ning Z tähele . Lisandunud kaashäälikute hääldused eristuvad nendele sarnastest häälikutest. Tähestikus pole küll olemas Q-tähte, ent mõnes Zulu keelest laenatud sõnas tuleb see siiski kasutusele, kuigi klõpsatust imiteeriv hääldus on kadunud ning kohandunud Tswa keelega (vt Omniglot). Nagu ka teistes bantu keeltes, lõppevad Tswa keele silbid alati täishääliku või nasaaliga (vt Wikipedia). Ajalugu Kuna ma numbreid ühest kümneni ei leidnud, siis räägin selle asemel paar sõna Tswa keele ning selle kõnelejate ajaloost. Usutakse, et tswa keele esivanemad tulid pigem Kesk-Aafrikast ning kuna toimus masside liikumine lõuna poole, siis nendega liikus kaasa ka tswa keel. Kohale jõudes jätkati oma endist eluviisi ning tekkisid grupid, kus tswa keelt kõneldi. Keele kõnelejate hulgas hakkasid suuremad
· Eesti loodus (riigi osa) · üle-eestiline (line-liiteline tuletis) · Eesti film (toodetud Eestis) · eesti film (eesti filmikunst) · Vene võim · vene rahvalaul Polüseemia, homonüümia, sünonüümia, välted, astmevaheldus Välde ·Välde väljendab rõhulise silbi pikkust. ·Rõhutud silbid on välte suhtes määratlemata. ·Väldete jagunemine: -I välde sõna (häälik või häälikuühend) on lühike ehk iga häälik esineb ühekordselt, v.a k, p, t olemasolul esisilpides ning häälikuühendi puhul rõhulistes silpides: kala, kanala, sõdima, lagunema. -II välde sõna (häälik või häälikuühend) on pikk ehk iga häälik esineb kahekordselt, v.a k, p, t, või on häälikuühend rõhulistes silpides: silla, linna, sammu, kapi, Kati, plika, sauna, kirgas,
Tooge näide! · Silp on kõne loomulik hääldusüksus ja kõige olulisem foneetiline osa. Silbi kohustuslik koostisosa on vokaalne silbituum (silpi peab alati jääma täishäälik), lisaks võib silpi kuuluda konsonantne silbi algus ja samuti konsonantne silbi lõpp. Kui silp lõpeb vokaaliga, siis on silp lahtine, kui konsonandiga, siis kinnine. · Ühesilbiline saab olla vaid kolmandavälteline sõna. · Silbid on lühikesed lahtised (tuumaks lühike vokaal ja puuudb silbilõpp) ning pikad kinnised (silbilõpuga) või lahtised. 42. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti? · Kõne rütmistatakse ja liigendatakse foneetiliselt kõnetaktideks, mille pikkus on 1-3 silpi. · Kõnetakt on kõne lõik, mille piires realiseeruvad prosoodilised üksused: rõhk ja välde.
Müra läbib kõnetrakti, resoneerub ning frikatiiv saab akustilise kvaliteedi. Kõne liigendamine Silp on kõne loomulik hääldusüksus ja kõige olulisem foneetiline osa. Silbi kohustuslik koostisosa on vokaalne silbituum (silpi peab alati jääma täishäälik), lisaks võib silpi kuuluda konsonantne silbi algus ja samuti konsonantne silbi lõpp. Kui silp lõpeb vokaaliga, siis on silp lahtine, kui konsonandiga, siis kinnine. Ühesilbiline saab olla vaid kolmandavälteline sõna. Silbid on lühikesed lahtised (tuumaks lühike vokaal ja puuudb silbilõpp) ning pikad kinnised (silbilõpuga) või lahtised. Kõne rütmistatakse ja liigendatakse foneetiliselt kõnetaktideks, mille pikkus on 1-3 silpi. Kõnetakt on kõne lõik, mille piires realiseeruvad prosoodilised üksused: rõhk ja välde. Kõnetaktiliigenduse määravad rõhu paigutus ja silbi pikkus. Kõnetakt algab üldiselt rõhulise silbiga, kõnetakti teised silbid on rõhutud. Pearõhk on tavaliselt 1
eeslaulja + koor mehed ja naised nii üksi kui ka hulgi (naislauljad) FOLKLOORSED TANTSUD: labajalg polka kupparimuori ingliska keilender RAHVALAULE SEADNUD HELILOOJAD: Ester Mägi G. Greek Mart Saar V. Tormis MÕISTED neljajalgne trohheus värsimõõt, mis jaguneb neljaks kahesilbiliseks värsijalaks, kus vahelduvad rõhuga ja rõhuta silbid. skandeerimine – sõnarõhu allutamine viisirõhule allitenatsioon – kaashäälikukordus assonants – täishäälikukordus torrõ - koor setu laulus (kordab eeslaulja viisi) killjõ – üksik kõrgem kaashääl setulaulus Hilisromantism – Saksamaa, Austria 19. Saj lõpp – 20. Saj algus. Eelkäijaks kõrgromantism, R. Wagneri looming. Suur orkestrikoosseis, pikad teosed. Maailma heliloojad: Richard Strauss „Nõnda kõneles Zarathustra“
Oma olemuselt on poeem värsivormis jutustus. Selle lüroeepilise zanri harude hulka kuuluvad kangelaspoeem ja proosapoeem. (9) ballaad - vormilt luuletus, kuid sisult jutustus, mida iseloomustab dramaatiline süzee. (10) värssdraama värsivormiline draama 13. Millised on värsiõpetuse kesksed mõisted? Millised on tavalisemad värsijalad? Värsiõpetuse kesksed mõisted: (1) rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, tvl silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) (2) värsisüsteem ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastuse alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus (3)meetrum e värsimõõt - rütmi ja värsi ühisosa, skeemsus, värsi mõõtühik (nt trohheus), saame rääkida meetrilisest ja mittemeetrilisest luulest (4)värsijalg - ehituskivi mingis süsteemis; korduv rütmiüksus (võib koosneda ühest silbist või olla pikem), rütmi algüksus on üks silp
improvisatsioonilaadsete kaunistustega. Missas kasutati kahte responsoorset laulu: graduale ja alleluia (hbr k hallelu Jah = kiitkem jumalat) Laulda sai kolmes erinevas stiilis: 1. Süllaabiline ehk silbiline stiil, kus igale silbile vastab üks noot -- retsiteerimisel, hümnides, lihtsamates antifoonides 2. Neumaline ehk rühmaline stiil, kus igale silbile vastab üks neuma ehk 1-4 noodist koosnev rühm -- tüüpiline antifoonidele 3. Melismaatiline ehk kaunistatud stiil, kus tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliisidega -- tüüpiline responsooriumitele Peamiselt oli tegu suuliselt levinud ja säilinud traditsiooniga, mis sageli seotud ka improvisatsiooniga ning seetõttu võis mitmekesi koos lauldes kohati esineda ka mitmehäälsuse elemente. 8.-9. saj. kui tekkis vajadus ühtlustada liturgiline laul, tekkis ka vajadus need tekstid ja noodid kirja panna. Gregooriuse laulu kõige varasemad noodinäited pärinevadki 8.-9. saj.-st.
Peaksite oskama nimetada ka mõnd tuntumat riimitüüpi. Salm. Kõne-, lause ja piltkujundid („Poeetika”, lk 39–59). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia. Milline on kõne- lause ja piltkujundite mõju luules? Kuidas toob nende kasutus esile poeetilise keele omadusi? Luule vorm. Värsiõpetus. Keel ja rütm. Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste (silpide ja sõnade) süsteemipärase kordamise ja vastandamisega. Silbid on rõhulised/rõhutud ja lühikesed/pikad. Värsirütm võib lähtuda silbirõhust, silbivältest, silbiarvust, silbiarvude koosmõjust ning sõna-/lauserütmist. Rütmid jagunevad silprõhuliseks, rõhuliseks, vabavärsiliseks ja välteliseks/silbiliseks rõhuks. Korrapära loob ühtlase kõnerütmi. Värsisüsteemid ja värsimõõdud. Silprõhulise luule meetrumi (e värsimõõt) kujundavad kõnetaktid (e värsijalad)
täpsemas tekstis, nt teatmeteoses, järgmise rea algul korrata: kartuli- -lehemädanik. Võõrnimede poolitamisel on soovitatav mitte lahutada tähejärjendit, mis hääldub ühe häälikuna, nt ck, ch, sch, sh, th, tz, sz: Bro-cken, Man-ches-ter, Rem- scheid, Pemb-roke-shire, Sou-thern, Ko-tze-bue, Báta-szek. Liitvõõrnimesid võib poolitada kas nagu liitsõnu või nagu lihtsõnu: Pet-ro-grad ~ Pet-rog-rad, Neu-stadt ~ Neus-tadt, Gold-smith ~ Golds-mith. Silbid võivad olla kas lühikesed või pikad. Lühike silp on niisugune silp, mis lõpeb lühikese vokaaliga, nt ma-ga-ma. Pikk silp on niisugune silp, mis lõpeb pika vokaali, diftongi või konsonandiga, nt suu-red, kau-nis, kur-vad.
Nebukadnestari ajal plaani järgi ristkülikukujuliste kvartalitega, müüridega piiratud. Sõjavägi:Kaasikud, soomustatud raskeratsavägi, vabade talupoegade jalavägi. Ohu korral kutsuti kokku, rahu saabumisel mingi laiali. Assüüria kuningad moodustasid riigi hiigelajal alalise armee. Sõjakunsti tipp assüüria valitsemise ajal. Kiri ja Haridus: Kiilkiri. Savitahvlile vajutati kiiluga piltkirjad. Mõisted, silbid. Olid koolid. Enamjaolt käisid seal ülemkihi õpilased, kuid vahel ka alamkihist, kes võisid saada preestri või riigiametnikuks. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses, kuid siiski enamus olid harimatud. Peale kirjatarkusele õpetati ka matemaatika, tähetarkust, kirjandust. Religioon ja templid: Inimesekujulised jumalad. Surematus ja üliinimlik võim.Igal jumalal lemmiklinn, mida ta kaitses. Surma kardeti. Anu(taevajumal), Enlil(jumalate
dünaamikaterminid (p, f, mf, crescendo, diminuendo jpt) ja tempoterminid (allegro, andante, moderato jpt) itaaliakeelsed Noodijoonestik ja nootide silpnimed 11. saj-l juurutas munk Guido Arezzost noodijoonestiku (algselt 4, hiljem 5 joont) ja nootide silpnimed mis on tuletatud lauljate kaitsepühaku Johannese auks loodud hümni esimesest salmist. Selle viisilõikude algusnoodid moodustavad 6-noodilise heliredeli ning helidele vastavad silbid said noodinimedeks. Kuula järgm. slaidilt! http://www.youtube.com/watch?v=E1AbgbtKIJg http://www.youtube.com/watch?v=SugtS3tqsoo 17. saj-l sündis Firenzes ooper Idee oli panna muusikaline deklamatsioon draama teenistusse emotsionaalse mõju suurendamise eesmärgil. Esimene ooper oli 1597 Jacopo Peri „Daphne“. Teine ooper Jacopo Peri „Eurydike“ 1600 oli pulmakingitus Prantsusmaa kuningas Henri IV ja Maria de ´Medicile.
4) Missalaulude hulgas on kaks responsoorset laulu : graduale ja alleluia. Kõik laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: 1. Silbiline(süllaabiline) 1) Igale silbile vastab üks noot. 2) Retsiteerimine, hümn, lihtsaimad antifoonid. 2. Rühmaline(neumaline) 1) Igale silbile vastab 1-4 nooti. 2) Levinuim stiil, eriti antifoonides. 3. Kaunistatud(melismaatiline) 1) Tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ja melismidega. 2) Pidulikumad responsooriumid, eriti missage alleluia-laulud.
SILP JA SELLE LIIGID sAk/ sa s- algus A-tuum k-lõpp Eesti keeles on silbi kohustuslikuks osaks silbi tuum, milleks on üks või kaks vokaali. Silbid jagunevad P Pikk ja L lühike lühike silm on see mis lõppeb ainult ühe vokaaliga. NT: sA lA jA pikk silp on see kus lõpus on diftong e. Täishäälikuühend NT: kOI, mAA, tütar/tüttar tüdruk/tütruk K, P, T esinevad heliliste häälikute vahel kahekordselt. Ta/ba- ta/pa ta/pa tap/pa harjutus: pipi pikksukal on sada sünnimärki ja tuhat tedretähni - pi/pi pikk/su/ kal on sa/da sün/ni/mär/ki ja tu/hat te/dre/täh/ni L L P P P P L L P L P L P L L P L P L
draamaga). 24. draama-on tõsise konflikti ja elulise sündmustikuga näidend. 25. episood- 26. põhiidee- 27. miljöö- 28. karakteriseering- 29. lavalisus- 30. lugemisdraama- 31. ühtsusprintsiip- 32. kontrastsuspirintsiip- 33. gradotsiooniprintsiip- 34. miljöö luuleteos- 35. luule normitunnused- 36. värsijalg- 37. värsimõõt-ehk meetrum on viis, kuidas rõhulised ja rõhutud või pikad ja lühikesed silbid värsis vahelduvad, määrates selle pikkuse ja rütmi. Värsis korduvat rütmilist üksust nimetatakse värsijalaks. 38. heksomeeter-on antiikkirjanduse puhul esinev spetsiaalne luulevorm, mis koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid ( tähis -UU) kui ka spondeused ( tähis --). Viies värsijalg on pea eranditult daktül, viimane aga kas spondeus või trohheus. ( tähis -U). 39
3 etapp rahulolu ja r66m enda yle et on teinud natukene head (v6imalus olla tasakaalukas inimene) 4 etapp ekstaas e. innustus (`'vaim on peal'') 5 etapp vaikus ja rahu (inimese meeleseisund muutub erksamaks, r66mustab et suudab tajuda maailma) 6 etapp 6nneaste (p6hjuseta 6nnetunne) (ei tule moistest asjadest vaid naudingutest) 7 etapp algab meditatsioon (eesm2rgiks peatada m6tlemine)(algab mantrate kordamine(loogilised silbid) 8 etapp algab tegelik maailmatunnetamine, inimene saab ARIAks ehk v2ljavalituks 9 etapp NIRVAANA (t2ielik rahuseisund, `'mina olen k6iges ja k6ik on minus, ehk mina olen budda'') 10/12/2008 16:30:00 10/12/2008 16:30:00
8. Regi- ja uuema rahvalaulu tunnused Liigid: töö-, kalendri-, tavandi-, laste-, kiige- ja lüroeepilised laulud Tunnused: *aluseks värss (8silpi), refräänisõna võis lõpetada (kaske, jaani, alee-aa) *algriim *ühehäälne (v.a setud) *meloodia lihtne, lühike, väikese ulatusega *eeslaulja + koor *rõhk sõnadel *naised laulavad enamasti *üks mõte mitu korda *loetlemine *sinine, punane, kuldne, hõbedane, must, valge *pikendatud sõnad, et silbid kokku saada *saateta Uue tunnused: *mehed *pillid (lõõtspill, kannel) *uued teemad (sõjad, võitlus mõisnikega) *lõppriim *refräänsõna kaob, salm + refrään
sõnu. ! (Sini-Must-Valge luuletus nõuka ajal) PALINDROOM ! Eest taha ja tagant ette lugedes tähendus ei muutu (täpselt sama tähtede järjekord) PILTLUULE ! Kirjapilt ja kujutav pilt liidetakse !! ! ! Hea ! Seen Suur Sirmik... Kirjapildijoonistusi on nimetatud ka konkreetseks luuleks. ! ! "Oi!" --> Oi ja hüüumärgid, mis moodustavad allanoole. LUULE VORM ! Luuletuse rütm saavutatakse sarnaste keeleosakeste- silpide või sõnadesüsteemipärase kordamise ja vastandamisega. ! Silbid (eesi keeles) --> Rõhulised ! |! ! | -> Rõhutud ! |/! |/ lühikesed pikad Mitmeid värsirütmi loomise võimalusi: *silbirõhk *sibivälde *silbiarv ja nende: ! *koosmõju *sõna- ja lauserütmist Eristada võib silbilisrõhulist e silprõhulist, rõhulist ja vabavärsilist rütmi (ehk värsisüsteemi); harvem kohtab puhtalt vältelist või silbilist luulet. ! Loomulikult esineb ka eri rütmipõhimõtete põimumisi. Keele ja luule rütmieeldused SILBID Rütm Lühikesed
ja meloodilised. Clement Janequin-1485-1558 sansoonizanri kuulsaim esindaja. ,,lindude laul"(ilmalik laul) Itaalia ilmalikud lauluvormid 16 saj: Frottola rahvalik rütmikas tantsulaul. Esitati õukondades, korduv refrääni osa. Villanella-rahvalik mitmehäälne laul, suur moelaul 16 saj II pool, esitati õukondades. Balletto-populaarne tantsulaul, tavaliselt salmide vahel imelikud silbid(refräänis) Madrigal 14 saj tekkinud m itmehäälne ilmalik lauluvorm.(karjuselaul). Tunnused - tõsine armastuslaul it.keeles; tihti filosoofilise, erootilise algtekstiga; esitatakse õukonnas, haritlaste hulgas, mitte kontserdil; 5-6 häälsed, keerulised, helimaaling. Vaimulik madrigal= motett. Saksamaa ilmalikud lauluvormid 16 saj: Hans Sachs kuulsaim meistersinger.(nürnberg) Richard wagner ooper ,,nürnbergi meisterlauljad"-käsitleti meistersingerite teemat. Inglise ilmalik laul:
2. Samkhya-õpetus - maailm ja inimelu jaguneb vaimseks ja materiaalseks. Vabanemine tähendab inimese hinge vabakspääsu mateeria takistavatest ahelatest. Ateistlik õpetus. 3. Jooga - aluseks smkhya dualism, kahesus, kuid tunnustatakse jumaluse olemasolu. Tekkimise age u 3000eKr, otsne rajaja u 200eKr elanud Patandzali ja õpetuse aluseks tema kirjutatud Jooga Suutra. Õpetuses erinevaid suundi: ¤ mantrajooga - mediteerimiseks pühad silbid; ¤ hathajooga - hinge ja keha tugev vastastikune mõju. Asendite abil püütakse saluted kontrolli mõtete ja lihaste üle, viia need kooskõlla. Kultus ja eluviis. Kultus ehk jumalateenistus on väga individuaalne. Erineb vastavalt kastidele. Templiteenistusi viivad läbi braahmanid, kes ööpäev läbi hoolitsevad pühade piltide ja kujude eest. Kindlaid teenistusaegu ei ole. Hindusimis austatakse kõike elavat, enamasti ollakse seetõttu taimetoitlased. Ahmisa
· Fassaad ehitiste esikülg, vaatamiseks määratud külg · Fiaal väike gooti stiilis ehistornike · Fresko värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling · Galerii näituste saal, lossides pikk pidulik käik · Gootid germaani päritoluga hõim · Gooti stiil Prantsuse kunstistiil, kõrgustesse pürgimine · Gravüür sildade pinnale uuristatud joonistus · Hellenism antiikajastu · Hieroglüüf kiri, joonistustega tähistatud sõnad, silbid · Ikoon pühapilt kreekakatoliku kiriku maades · Initsiaal suur kaunistatud esitäht · Kabel palvetamiseks väiksem ehitis · Kapiteel samba, piilari või pilastri kunstiliselt kujundatud ülemine osa · Kartuss ovaalne kilp, mida ümbritseb rullikeeratud otste ja nurkadega raamistus · Kentaur pool inimese, pool hobuse kehaga olend kreeka müütides · Keraamika põletatud savist tooted · Kiilkiri kiilutaoliste märkidega savitahvlisse vajutatud mesopotaamia kiri
4. kerjava askeedina ringirändamise aeg Usuelu · individuaalne usuelu · askees (ideaal) keha kurnamine usulise valgustatuse eesmärgil positiivne askees askees läbi liialduste (liigsöömine jne) negatiivne askees askees läbi loobumiste, on ideaaliks JOOGA Yoga Ingl. k. "yoke" ike puu, millega kaks härga omavahel kokku seoti. Jooga praktiseerija - joogi · HATHA-JOOGA (meile tuntuim joogavorm) · MANTRA-JOOGA Mantra pühad silbid või lausungid; esimene silp, kui maailm loodi "om" [aum] Meditatsioon mõttemõlgutus + mantrate kordamine Osad joogid annavad tõotusi (nt. ei maga, seisavad ainult püsti jne). · RADJA-JOOGA teadmiste tee Jumalateenistus Jumalateenistust viiakse läbi kas: · kodus · looduses Gangese jõgi · templis Ohvrid lilled, puuviljad jne. Templites käiakse palvetamas. Seal tegutsevad preestrid e. brahmaanid.
tekstidest ning lugejast c) Poststrukturalism i. Põhiobjektiks on mittestruktuur d) feministlik kriitika e) postkolonialistlik kriitika 7. Mis on ,,kummastus" (uncanny) kirjanduses? 8. Luule värsisüsteemid ja mõõdud · Silbirõhulise luule värsimõõdu ehk meetrumi kujundavad värsijalad (kõnetaktid). a) Värsijala loob rõhuline silp kui värsijala tuum i. Sellega liituvad rõhuta silbid b) Rõhuliste silpidega täidetakse üldjuhul värsi tõusud e värsirõhud; rõhuta silbid täidavad värsilangused e värsirõhkude vahed c) Kuna värsirõhkude ja rõhuvahede silbid on korrastatud, iseloomustab silprõhulist luulet ühtlustatud silbiarv d) Ühesilbilise sõnaga saab täita nii värsi tõuse kui langusi e) Silprõhulises luules on nii mitu värsijalga, kui palju seal on tõuse i
Püha Augustinus võrdles alleluia'sid Vahemere madruste lihtsa lauluga. Koraal ladina keelne, ühehäälne ja saateta katoliku kiriku laul. Liturgia jumalateenistuse ülesehitus ehk korrastus. 3 laulmisstiili: 1. Silbiline stiil igale silbile vastab üks noot (retsiteerimisel, hümnides) 2. Rühmaline stiil igale silbile vastab 1-4 nooti, noodikirjas vastab igale heligrupile üks noodimärk ehk neuma (antifoonides) 3. Kaunistatud stiil tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ehk melismidega (alleluia-laulud) Keskaegse muusika helilaadid kujunesid 8-laadisüsteemiks. Keskaegses süsteemis on vaid 4 põhilaadi, mis ehitatakse üles helidelt d, e, f, g. Igal laadil on 2 tugiheli: 1. Finalis alati lõpuheliks Põhi-ja kõrvallaadil ühine. 2. Tenor domineeriv heli. See on mõneti võrreldav dominandiga. Põhi-ja kõrvallaadil erinev.
Milline kõnesegment ja miks on eriti oluline eesti keeles kõnearenduslikus töös? Kõnesegmentide eristamine on eriti vajalik lugema ja kirjutama õppimisel (loeme segmentide kaupa, kirjutame keeleüksuste kaupa). Laps omandab kõnesegmendid etapiti, alati väiksematest. Silpide ja silbirühmade hääldamine omandatakse lalinaperioodil. Hakates lauseid ja sõnu teadlikult analüüsima, eraldab laps esialgu keeleüksuste asemel kõnesegmente. Silbitasandi silbid ja silbiread on n-ö ehitusmaterjaliks, et hiljem sõnu moodustada. Hääldamist harjutades on peamiseks hääldusüksuseks kõnetakt (see on esmaseks sünteesiüksuseks). Eesti keeles on 6 peamist kõnetakti tüüpi, mille omandamine on aluseks eesti keele häälikute hääldamise omandamisele. Kuidas on omavahel seotud keeleüksus(t)e tähendus ja inimese poolt kõnetegevuses väljendatav mõte? Keelevahendeid kasutab inimene oma mõtete väljendamiseks või teiste inimeste mõtete
Itaalia soneti värsiskeem 4+4+3+3 Inglise soneti värsiskeem 4+4+4+2 Marie Under Ballaad Lüüriline jutustav luuletus, mida iseloomustab emotsionaalne ja dramaatiline süzee. Sisu on fantastiline, ajalooline või heroline Friedrich Schiller, Johann Wolfgabg Goethe, Marie Under Poeem Lüroeepiline zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Dante Alighieri, Villem Ridala, Juhan Smuul Haiku Väike jaapani loodusluuletus silbid vastavalt 5+7+5 DRAMAATIKA LIIGI JA ZANRID Dramaatika ehk draamakirjandus ehk näitekirjandus on üks kirjanduse põhiliik, mida iseloomustavad lavalisus, sündmustiku tihendatus ja doaloog ehk kahekõne Mõeldud laval ettekandmiseks. Tähtsamad zanrid on tragöödia, komöödia ja draama. Tragöödia Tragöödia ehk kurbmäng on näidend, kus õilsatel eesmärkidel tegutsev kangelane satub väljapääsmatusse olukorda ning hukkub ebavõrdses võitluses.
Isis- Osirise õde ja abikaasa Seth- Osirise ja Isise vend, viljatu läänetuul Püha loom olid skarabeus. Templis- koht kus inimene saab jumala eest hoolitseda , kõik rituaalid jäid rahvale varjatuks Oli kindel ettekujutus elust päras surma. Lahkunu jätkas samasugust elu mida ta eluajal elas. Keha säilitamine. Hauapaigad asusid Niiluse läänekaldal. MESOPOTAAMIA Kiilkiri- pehmele savitahvlile vajutati märgid pulgaga. Tegi läbi suurema arengu kui Egiptuses- algul mõisted, hiljem silbid. Haridus- preesterkonna hoole all, koolid rajati templite juurde, kõikidest ühiskonnakihtidest inimesed said õppida. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses. Teadus. Matemaatika- kasutati kuuekümnendsüsteemi, number= suuruse järjekord. Astronoomia- taevakehade järgi ennustamine ehk astroloogia, kujunes kuukalender, 12 kuud. Templid- astmiktemplid ehk tsikuraadid, riituste juurde pääses ka rahvas Jumalad- Anu- taevajumal, jumalate isa Enlil- Anu poeg, jumalate kuningas
On vaja ära tunda emotsionaalselt oluline isik, asi või tegevus, neid tähistavad täiskasvanu sõnad ning märgata oma lalina ja täiskasvanu sõna sarnasust. Seega esimeste sõnade kasutamine on pika arengu tulemus: objekti eristamine, kuulmine sõna, lalin (kõnemotoorika), seosed: sõna- objekt, lalinsõna-sõna, jäljendamine (kalduvus imiteerida täiskasvanut). Selles vanuses laste sõna hääldus on muutlik: silbid lihtsustuvad, hääliku-ühendis säilib 1 häälik, eelistatakse lahtiseid silpe, nt lipa-pa´a lepatriinu; Tista Kristjan. Keelemotoorika on nõrk (palatisatsioon) ja uute sõnade omandamine aeglane. Eesti laps omandab sel perioodil kõnetaktid mängib häälikupikkusega lala-lalla-lalla. Aastase lapse sõnavara on kuni 58 sõna. Smith ja Cowie (2008: 345) sõnul suureneb lapse sõnavara 18nda ja 21. elukuu vahel 20 sõnast 200 sõnani
Taob mü-di-na-ga tae-va vi-ha härg. Ei puh-ke te-ma jä-rel val-gus-nääl! Ta sõ-ra-jäl-ge-des on muld vaid märg. Siin ha-ua var-ju puge-nud sini-lill. Kuld-noka laul on seits-me lu-ku ta-ga. Küll kiu-sab kool-nuid sa-ju toru-pill, mis kut-sub: Pe-se sil-mi, ä-ra ma-ga! Siis aga pai-sub vai-kus ke-set äi-kest, sest sur-ma vas-tu pais-kas Ju-mal päi-kest. Märkisin rasvases kirjas rõhulised silbid, ehk värsitõusud. Esimeses kahes stroofis meenutab minu poolt märgitud skeem reeglipäraselt jambi värsijalga – read algavad ühesilbiliste rõhuta sõnadega ning neile järgneb viisikjamb. Viimases kahes stroofis pole ma kindel, kas märkisin rõhud õigesti, sest tekkinud skeem ei meenuta konkreetselt ühtki värsijalga – Esimesed ning kolmandad read oleks justkui jambile tunnuslikud, ent teised read vastanduvad neile täielikult ning on pigem trohheilised värsid. 2
Silbipiir langeb vähima intensiivsuse kohale: Kuulaja jaoks vahelduvad vähema ja suurema kõlajõuga kohad Üleminek vähima kõlajõuga punktist kõlajõu suurenemisele ongi silbipiir Silbi tuum (T) lühike või pikk vokaal või diftong võib olla ainukeseks silbi koostisosaks Silbi algus (A) ja silbi lõpp (L) konsonant või konsonantühend ei ole kohustuslikud silbi koostisosad 42. Kuidas me kõnet liigendame? Mis iseloomustab eesti keele kõnetakti?Kõnetakt ehk jalg - Silbid ühinevad kõnetaktideks. Kõnetakt on silpide järjend, kus alati on esimene silp rõhuline, teine (või teised) rõhutud, s.t rõhud liigendavad kõne kõnetaktideks: 4-s. sõnad jagunevad pooleks, pikematel (5 jne silpi) mitu liigenduse võimalust, nt osa-vamale, osava-male. Eesti keele kõnetakt koosneb 13 silbist. Silbi ja kõnetaktiga on seotud suprasegmentaalsed e prosoodianähtused (kreeka prosodia juurdelaulmine, laulurõhk) rõhk kvantiteet kõnemeloodia
suhktuhkur). 32. Miks tekivad siirdehäälikud? Siirdehäälikud ehk lisahäälikud hääldatakse 2 kõrvutiasetseva konsonandi vahele. · Svaavokaal tekib, sest enne teise konsonandi hääldamist hääldatakse esimene konsonant lõpuni (leh m, vihm). · Siirdekosonant tekib nasaali ja sellele järgneva konsonandi vahele (nummer: numri numbri). 33. Mis on põhitoon? Põhitoon on rõhu füüsikaline omadus, suurema sagedusega põhivõnkumine, st rõhulised silbid ja sõnad on tooni poolest kõrgemad. 34. Mis on resonandid ehk formandid? Formant ehk resonantssagedus kõnetrakti resonantsiõõntes häälikuspektri võimendunud sagedusribad. Resonants süsteemi kaasavõnkumine, kui helisagedus ühtib resoneeriva süsteemi omavõnkesagedusega võnkeamplituud on siis suurim. Resonaatorite ehk artikulaatorite abil saab sagedusi (ülemtoone) võimendada liitlaines ja muuta heli tämbrit. Formant ehk resonantssagedus kõnetrakti resonant 35
annaabi.ee 
