Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"saatkond" - 124 õppematerjali

saatkond on suursaatkonnast madalam diplomaatilise esinduse aste, mille juhiks on saadik.
thumbnail
3
doc

Välisesindused Eestis

Välisesindused Eestis Eestis on 67 välisesindust. Kõik on saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulid. Eestis asuvad USA, Austria, Belgia, Brasiilia, Bulgaaria, Costa Rica, Filipiinid, Gruusia, Hiina, Hiina Majandus- ja Kommertsbüroo, Hispaania, Hollandi, Iiri, Israeli, India, Indoneesia, Islandi, Itaalia, Jaapani, Kanada, Korea Vabariigi, Kreeka, Läti, Leedu, Luksemburgi, Makedoonia, Malta, Maroko, Moldova, Monaco, Norra, Peruu, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Sri Lanka, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Tsehhi, Tsiili, Türgi, Ukraina, Ungari, Uruguay, Uus-Meremaa, Valgevene, Vene Föderatsioon. Suurem osa inimesi tulevad Eestisse turismi ja puhkuse pärast. Eestis on väga palju vaatamisväärsusi. Tallinnas eriti. Tallinnas turistid külastavad rohkem Vanalinna, Balti Jaama, Kadrioru parki, Kadrioru lossi, KUMU ning palju muid vaatamisvärsusi. Paljud välismaalased t...

Eesti keel → Eesti keel
9 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Saksa suursaatkond

kirikute vaheline koostöö. Kahe maa vaheliste suhete arengule aitavad kaasa ka nii kontaktid eraisikute vahel kui omavalitsuste vaheline suhtlus. Majandus Saatkonna majandusosakond toetab, edendab ja hoiab Eesti ja Saksamaa vahelisi majandusalaseid kontakte olles tihedas koostöös Balti-Saksa Kaubanduskojaga ja teiste Saksa välismajandusinstitutsioonidega ning Saksa ettevõtjatega Eestis. Niipalju kui võimalik, toetab saatkond Eestis asuvate Saksa liidumaade esinduste ja Saksa ettevõtjate tööd, vahendates poliitilisi kontakte Press ja avalikud suhted Pressi ja avalike suhete osakonna ülesandeks on Saksamaa aktuaalsete sündmuste vahendamine ning kontaktide loomine ja hoidmine nii eesti kui saksa meediaga. Vastame ajakirjanike küsimustele, jagame meediaesindajatele taustainformatsiooni, vahendame intervjuusoove nii suursaadikule kui ka siin

Keeled → Saksa keel
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vürstinna Olga kolmekordne kättemaks

asendav isik. Poeg pandi hobuse selga ja anti oda kätte. Ka sellel korral olid drevljaanid sunnitud andamit maksma. Siis tegi aga vürst Igor tähtsa otsuse, ta andis andamikogumise õiguse Sveneldile, peale seda hakkas kogu Igori malev nurisema ja tuleb välja, et selle tõttu ta hukkuski. See oli siiis 945 aasta kui Igor hukkus drevljaanide maal sellesama andami kogumisel, mille ta oli loovutanud. Lese esimeseks kättemaksuks oli see, et drevlaanide esimene saatkond heideti paadi või paatidega auku lõõskavatele sütetele. Olga kasuatatud matmisvõte oli levinud Skandinaavia ülikute kuid mitte väga kõrgete inimeste puhul. Tegelikult oli see üleüldiselt leskede enesepõletamine, ainult,et siin pandi lese asemel auku drevljaanid. Lese teiseks kättemaksuks oli siis järgneva saatkonna hävitamine. Arvatavasti teine saatkond ei teadnud esimese saatusest midagi ja need mehed olid ka kõrgemast

Ajalugu → Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Peatükk 2

* ? *Mis kell väljub kiirrong Tallinn-Moskva? -? *Mis kell saabub rong Moskvast? ? *Mulle palun-edasi-tagasi pilet. . *Mis koht teil on? ? *Kahekümne kolmas . *kas see on ülemine või alumine koht? . *Mis kell me oleme ivangorodis? ? *Kas sul on lapse,täiskasvanu,soodus pilet? ,, ? *Kus on vagunisaatja? ? *Reisija seisab perroonil. *Kus te vormistasite viisa? ? *Vene saatkond. *Kust ma võin leida ankeedi viisa täitmiseks? ? *Kas teil kindlustuspoliis on? ? *piiril: . *Piirivalvur:Passikontroll!Palun esitage pass! : ! , , . *Tolliametnik:tollikontroll!Palun esitage pagas kontrolliks! : ! , , !

Keeled → Vene keel
23 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Ekspordi plaan

50% 4 41,600 4 Sveitsi 0 - Iirimaa 67.30% 3 42,200 5 Inglise 1 8 USA 46.60% 1 46,400 6 Inglise 1 7 Tabel 4: Top kuue riigi spetsiifiline võrdlus. 5. Tulemusriikide sügavam analüüs 6.1 Ameerika ühendriigid. Eesti kodanikule on Ameerika Ühendriikidesse reisimine viisaga. Eestil on Ameerika Ühendriikides saatkond. Majanduslikud suhted on head. 2009.a. I poolaasta andmetel on USA Eesti 9. kaubanduspartner, moodustades 3,1 % kogu Eesti kaubavahetusest. Eesti eksport USAsse I pa oli 2,2 miljard EEK (207 milj USD) ja import 1 miljard EEK (95,4 milj USD), sealjuures vähenes eksport sama perioodiga võrreldes 22,3 % ja import kahanes 1,4 %. Loodud on erinevad koostöölepingud. Investeeringute soodustamise leping, kaubanduse

Majandus → Ekspordi korraldus
126 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

jooned. PALEETÜÜP! Akende kunst-suured ja kaunistatud Siseportaal- Sümmeetria ja antifaadsus(uksed läbi tubade) plaanikujunduses. Laiad trepid, eraldatud köök, esikust mõlemal pool elutoad. Talalaed, siseportaalid. Mööbel: seinaavadesse ehitatud kapid, kirstud, istmed, pingid Toekus ja volüümikus. Kaunistuse rohkus vajas toekas ja mõtestatud vormi. 1670-80 tuli looduslähedane stiil-taimornament ja lilled. Matkamaja, Leedu saatkond, Rootsi saatkond. Hilisbarokk ja rokokoo 1710-1780 Baroki motiivid püsisid, rokokoo esines Tlns põhiliselt ornamentikas. Rokokoole eelnes paelstiil, maaliline ja tarbekunstis. Rokokoole omane: ebakorrapärasus, rosettidega võred(reljaazid), õrn värvigamma, heledus, figuurmaalingud, (Kadrioru loss) voluutkaunistused, maalingud laes ja ahjudel.Stukkornamenid=kipsist kaunistus üleval lae ääres. Plafoon- laemaal. Klassitsism 1780-1830

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Eesti tegevkunstnik

1994 Hannelore Greve Galerii (koos Mall Nukkega), Hamburg, Saksamaa 1995 Tuglas - Seura , Helsingi, Soome 1995 Tartu Kunstimuuseum, Tartu 1995 Galerii Sebra, Tartu 1995 Saksa Kultuuriinstituut, Tallinn 1995 Uue Kunsti Muuseum, Pärnu, Estonia 1995 Galerii Vaal, Tallinn 1998 Galerii Legend, Tartu 1998 Galerii Hassel, Stuttgart, Saksamaa 1999 Raatuse galerii, Tallinn, Eesti 1999 Kilpkonna Galerii (koos Vello Trelliga), Viljandi 2000 Tallinna Kunstihoone Galerii, Tallinn 2000 Eesti Saatkond Riias, Läti 2001 Ühispanga galerii, Tallinn Mõned pildid Rein Kelpmani loomingust Kolm sanitari, puud ja kivid. 1984 a. Õli, tempera, lõuend. 120x160 cm. Labürindis. 1987 a. Õli, akrüül, segatehnika, lõuend. 104x156 cm. Punasel taburetil. 1987 a. Õli, tempera, lõuend. 125x120 cm.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Saksa keele sõnad

Ettevalmistamine, etteteatamine- die Anmeldung-en Kulg- der Ablauf-e" Matus-die Beerdigung-en= das Begräbnis-se=die Beisetzung-en Teade, sõnum, saatkond-die Botschaft-en Tunne- die Empfindung-en Lõõgastust lubama- (die) Entspannung gönnen Sündmus-das Ereignis-se Avamine-die Eröffnung-en Firma asutamine- die Firmengründung-en Käibemaks- die Mehrwertsteuer-n Mitmus, enamus ­ die Mehrzahl Nimepäev- der Namenstag-e Rahvuslik püha, riigipüha- der Nationalfeiertag-e Vanasõna- das Sprichwort,Sprichwörter Linnafest- das Stadtfest-e Ristimine- die Taufe-n Asi,ese- das Teil-e Osa tervikust- der Teil-e Pidulik rongkäik- der Umzug-e" Teater, etendus-die Vorstellung-en Pane tähele- aufpassen,passte auf,hat aufgepassen Saatma- begleiten,begleite,hat begleiten Hoidma, kinni pidama- einhalten,hielt ein, hat eingehalten Tundma, tunnetama- empfinden,empfand,hat empfunden Välja uurima, selgitama- sich erkundigen nach+Dat Endast teada andma ­ sich melden,m...

Keeled → Saksa keel
4 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Johann Köler

· 1867. aastal anti talle Peterburi Kunstide Akadeemia poolt professori tiitel J.Köler ja rahvuslik liikumine I · Kuigi elas Peterburis oli eestimaa asjadega hästi kursis · 1864 maalis F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismi vastase teose "Ärkamine nõidusunest" · Teda peetakse rahvusliku liikumise demokraatliku suuna juhiks J.Köler ja rahvuslik liikumine II · 1864. aastal toimus tema isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga · Oli mitme rühmituse liige · 1882 aastal, peale J.Hurda surma sai temast rahvusliku liikumise juht Looming I · Autoportree. Õli. 1859 · "Tütarlaps allikal" · "Eeva granaatõunaga" · "Ketraja" ("Katkenud lõng") · "Truu valvur". Õli. 1878 · "Ärkamine nõidusunest" · "Hiiu naised kaevul" Looming II · Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete,

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
20
ppt

IIRIMAA

· ---------------------------------------------------------- · Peamised ekspordiartiklid : · orgaanilised kemikaalid · meditsiini ja farmaatsiatooted · büroomasinad. Põhilised väliskaubanduspartnerid 2008. aastal (milj ) · Riik Import Eksport · UK 19,132.6 15,856.9 · EL 17,159.9 37,800.9 · USA 6,675.7 16,657.1 · Muu 13,996.1 15,903.2 · Kokku : 56,964.3 86,218.1 Eesti saatkond Iirimaal · Eesti saatkond Dublinis · Iveagh Court, Harcourt Road · Dublin Kolmas korrus, E blokk · Saadik Hr. Mait Martinson · Tel: +353 1 478 8888 · Faks: +353 1 478 8887 · Email: [email protected] Iirimaa presidendid läbi aegade · Douglas Hyde 25.06.1938 ­ 24.06.1945 · Sean T. O'Kelly 25.06.1945 ­ 24.06.1959 · Eamon De Valera 25.06.1959 ­ 24.06.1973 · Erskine H. Childers 25.06.1973 ­ 17.11.1974 · Cearbhall O Dalaigh 19.12.1974 ­ 22.10.1976

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
7
ppt

Välisministeerium ja Urmas Paet

Välisministeerium on Eesti Eesti riigi ja kodanike huvide kaitsmine Vabariigi valitsusasutus, mille välisriikides; valitsemisalas on: rahvusvahelise arengu- ettepanekute tegemine ja humanitaarabi andmise korraldamine; riigi välispoliitika Eesti tutvustamine ning kavandamiseks; vastavate õigusaktide eelnõude välislepingute ja koostamine. välismajandusega seotud küsimuste lahendamine; Eesti Vabariigi suhtlemise korraldamine välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega; sise- ja välisprotokolli korraldamine riiklike tähtpäevade tähistamise ning riiklikult oluliste välisvisiitide läbiviimise, samuti kõrgete külaliste vastuvõtmise korral; Urmas Paet (sündinud 20. aprill 1974 Tallinnas) on Eesti poliitik, Eest...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
6
ppt

Michelangelo arhitektina

Täisnimi: Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni Sündinud: 6. märts 1475, Itaalias Toscana maakonnas. Suri 18. veebruaril 1564 (88-aastasena) 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Tema varast loomingut mõjutasid antiigiuuringud ning Giotto, Masaccio, Donatello ja de Quercia teosed. Michelangelo arhitektuurilised tööd on: Püha Peetruse basiilika, Piazza del Campidoglio, Palazzo Farnese, San Giovanni dei Fiorentini, Sforza kabel, Santa Maria Maggiore basiilika, Porta Pia ja Santa Maria degli Angeli jpm. Püha Peetruse Basiilika Basilica Sancti Petri (ladina), Basilica Papale di San Pietro in Vaticano (itaalia) Asukoht: Vatikan 1506-1626 Renessans ja barokk Teised arhitektid: Dona...

Kultuur-Kunst → Kunst
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Kaljo Kiisk

Kaljo kiisk Kaljo kiisk läks 1995. aastal riigikokku ja oli seal kaheksa aastat. Ta räägib, et “Punane viiul” oli ta kõige halvem film. Sellel filmil puudub kuntstiline väärtus. Kinoliidu esimees oli Kaljo 23 aastat. Kinoliidu praegune maja tehti tema ajal. Enne seda oli seal Poola saatkond. Nad said moskvast raha ja tegid kinomaja. “See aeg oli hea,” väidab Kaljo, “sest siis käis palju rahvast.” Kinoliit oli koht, kuhu tuldi ka nukrutsema ja kaebama oma asju, istusime ja rääkisime, see ei olnud ametlik jutt. Kaljo käis ka sõjaväes. Ta oli enne seda omakaitses ja ta isa oli kaitse liitlane. Neil oli kodus kaks püssi. Ja kui tuli mobilisatsioon, ei olnud neil peres

Kirjandus → Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Galileo Galilei

· Rooma külastamine 1619 · Paulus V komisjoni moodustamine · Koperniku ideedesse uskumise keelamine · Paavsti vastuvõtt Elulugu - "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel" ja Galilei protsess · `'Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel'' 1632 · Rooma inkvisitsioonikohus · Süü omaksvõtmine · Eluaegne vanglakaristus · `'Diolago'', `'Discorsi'' ja `'Diagramma'' Elulugu ­ Galileo vangistus ja surm · Toskaana saatkond Roomas · Siena peapiiskop · Arcetri villa · Surm 1642 Galileo on maetud Firenze Santa Croce kirikusse. Tuntumad saavutused · 1597 ­ termoskoop · 1597 ­ geomeetriline ja militaarne kompass · 1609 ­ Galilei teleskoop ja tööd sellega. `'Täheteataja'' · 1623 ­ Galilei teaduse manifest `'Väärtuseproovija'' · 1624 ­ Mikroskoop · 1632 ­ `'Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi vahel'' · 1638 ­ `'Arutlused ja matemaatilised

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Arvestuseks

Arvestus EK3 1. Eesti keele sõnamoodustusviisid · Liitmine ­ jalg+ratas · Tuletamine ­ suvi+la, herm+ur · Liitmine+tuletamine ­ lai+õlg+ne · Nulltuletus ­ laul+ma tegusõnade puhul 2. Eesti sõnaloojad: · Friedrich Reinhold Kreutzwald: rahvus, voorus, hapnik, süsinik, lämmastik · Karl August Hremann: sünnipäev, kaaskond, koolkond, saatkond, kõnetraat, ilukiri, tuiksoon · Villem Grünthal-Ridala: luide, ulgumeri põgus, kirgas · Johannes Aavik: mõrv, roim, relv, raev, kolp, sark · Johannes Voldemar: veski, iive, sete, maak, üte, elamu · Ain Kaalep: vandel, kineast, lõiming · Manivalde Lubi: küülik · Ustus Agur: kõrgkool · Henn Saari: riistvara, tarkvara 3. Tegusõna käändelised vormid

Eesti keel → Eesti keel
81 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Jüriöö Ülestõus

aprillil 1343 Taanile kuuluval Harjumaal kuid hõlmas ka Läänemaad, kus arvatavasti algas ülestõus 25. aprillil ja Saaremaal. Eestlased hakkasid vastu saksa feodaalide rõhuvale võimule, et oma iseseisvust taastada. Harjulased põletasid mõisasid, kirikuid ja tapsid kõik sakslased, kes neile ette jäi. Padise kloostris tapeti 28 munka ja hulgaliselt saksa soost vasalle. Eestlased valisid enda hulgast 4 nn kuningat ja nende 10 000 pealine malev läks Tallinna lähistele. Saatkond asus Turu ja Viiburi foogtilt abi otsima, tasuks lubasid eestlased hakata Rootsi alamaiks ja nad saidki neilt lubaduse appi tulla, aga nad jäid oma tulekuga hiljaks. 4. mail kutsuti 4 kuningat Paidesse läbirääkimistele ordumeister Burchard von Dreilebeniga. See üritus osutus aga lõksuks ja kuningad raiuti rüütlite poolt tükkideks ja osade andmete põhjal aeti nende maharaiutud pead postide otsa. 11.mail toimusid Kimmole ja Kanavere lahingud,

Ajalugu → Ajalugu
122 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Maailm on valla - minna või mitte?

Maailm on valla ­ minna või mitte ? Minul, gümnaasiumi õpilasel, ei möödu päevagi, kui ma ei mõtleks, kelleks saan, millega ma tegelen ning kus pesitsen 10 aasta pärast. Mida teha, kuhu minna? Valikuid on piiritult ja see teeb otsustamine väga raskeks. Kindlasti on ju lihtsam, kui kaalul oleks vaid kaks ust tulevikku . Mida teha peale gümnaasiumi, on küsimus, millele sooviksin leida vastuse. Olen paika pannud endale ühe prioriteedi ­ saada ülikooli haridus. Kuid mis eriala, seda ma välja mõelda ei ole suutnud. Suuresti sõltub mu valik nendest kolmest aastast, mis tuleb mul läbida Järvakandi Gümnaasiumis. Kooli lõppedes ma tean, kuidas on kulgenud minu õpperada ning mis on vaevanähtu tulemus. Selle aja peale peaksin aimama, mis mind köidab ja suutma teha elus järgmise käigu. Paljud võtavad peale gümnaasiumi vaba aasta. Sellel perioodil loodetakse välja mõelda põhipunktid, millele ...

Kirjandus → Kirjandus
18 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Liivi sõda

Poola vasallist Preisimaa hertsogi Albrechti vend) ja ordumeistri vahel tüli, mis on tuntud koadjuutorivaenusena. Selle lõpetas Poola sekkumine 1557. aastal, misjärel Vana-Liivimaa oli sunnitud Zygmunt II Augusti nõudmisi Posvoli leppe kohaselt tunnistama, taastades peapiiskop Wilhelmi õigused. Sõlmiti ka Vene-vastane Poola- Liivimaa liit, mis pidi ellu rakenduma aga alles 1562. aastal. Nii jäi Liivimaa Venemaa otsese rünnakuohu vastu kaitseta. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja Ivan oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist. Sõjategevus 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata

Ajalugu → Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Peeter I

leiutistega. Hollandis õppis tsaar isiklikult laevaehitust ja õppis laevapuusepaks. Augustis 1697 tahtis ta Hollandis Zaandamis omandada kogemusi laevaehituse alal. Ta veetis mõned päevad sepp Gerrit Kisti väikeses puumajas. Suure tunglemise tõttu olevat ta aga majast vaevalt väljuda saanud. Paberivabrikut külastades valas ta pealtnägijate kinnitusel suurepärase paberilehe. Inglismaal pühendas ta palju aega laevanduse teooria omandamisele ja omandas kellatootmise tehnoloogia. Suur saatkond ei saavutanud oma poliitilist eesmärki, milleks oli Türgi-vastase liidu tugevdamine. Küll aga mõjutas see sõit kahtlemata Peetri enda maailmavaadet ja tugevdas tema otsustavust Venemaa Euroopa moodi ümber korraldada. 5 Veel üks sõidu tähtis tulemus oli taipamine, et on võimalik organiseerida Rootsi-vastane liit. Tagasi Moskvas, tegi Peeter palju jõupingutusi, et sõlmida Türgiga võimalikult

Ajalugu → Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vabaduse kullakoormad

Vabaduse kullakoormad Näitus ,,Vabaduse kullakoormad", on koostatud koostöös Pärnu Muuseumi ja Eesti Panga muuseumiga. Kullavoori loo aluseks on vooriülema leitnant Jüri Kibbari hilisemas eas kirjutatud mälestused,mille kasutamist võimaldas tema tütar Vally Järve. Tegu on dokumentaalse ja vahetu materjaliga, mis hoolimata vanusest on vähetuntud. Näitus ,,Vabaduse kullakoormad" on koostatud, et meenutada 90 aastat tagasi toimunud sündmusi Eesti Vabariigis, mis nägi alles esimest rahuaega ja valmistus sõjaseisukorrast väljuma. Tartu rahu ratifitseeris Vene Föderatsiooni kesktäitevkomitee juba kaks päeva peale selle sõlmimist, demokraatlikus Eestis tegi Asutav Kogu seda 13. veebruaril 1920. Esimeseks proovikiviks oli rahulepingu artiklis XII sätestatud 15 miljoni kuldrubla üleandmine Eestile. Kaheksa miljonit kuldrubla tuli üle anda ühe kuu jooksul peale lepingu ratifitseerimist, seitse miljonit kahe...

Kultuur-Kunst → Kunst
5 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Johann Köler - Lühireferaat

Roomas ja Pariisis aastaid elades omandas Köler liberaalse-radikaalse maailmavaate ja suhtus soojalt oma rahva kannatustesse. Ja tänu sellele võib Kölerist rääkida kui eesti rahvusliku liikumise juhist - demokraatliku suuna juhist. Köler oli rahvusliku ärkamisaja esimese puhangu ­ palvekirjaliikumise - üheks keskseks kujuks. Tema eestvedamisel toimus 1864. aastal isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga, milles juhiti tähelepanu üle jõu käivatele maksudele ja kohalike võimude omavolitsemisele. Neil aastail oli Köler mitmel korral Peterburis eesti talupojadelegatsioonide juhendaja, kui need palvekirjade- ja reformiettepanekutega valitsuse poole pöördusid. Eesti rahvusliku liikumise kõrgajal koondas Köler enda ümber Peterburi patriootide radikaalse tuumiku ning osales paljudes rahvusliku liikumise üritustes. Köleri ümber

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Näituse essee

näituse teemal ,,Norra. Rannarahva lood." Konkurss toimus kahes kategoorias ­ noored (kuni 18) ja täiskasvanud (üe 18). Heade fotode saamiseks innustas peaauhind: laevareis kahele Kirkenesist Bergenisse Norra rannikuekspressilt Hurtigrutenisse. Parima noore auhind oli Loodusretked OÜ-lt: Tensi Reiside kinkekaart, reisiks Norrasse. Züriisse kuulusid fotograafid ja disainerid Aivar Pihelgas, Andres Toodo, Tiit Lepp, Marika Piip ning Norra Saatkond. Täiskasvanute kategoorias osutus võitjaks Ingrid Maasiks fotoga ,,Rannalaste mängud" ja noorte kategoorias Karilin Tõnisoja fotoga ,,Õõvastav vaikus". Lisaks võitjatele innustas zürii järgmiste autorite töid: Ivar Neio, Alo Peerna, Tõnis Tuuga, Toomas Jürlado, Valmar Valdmann, Maldon Ots, Kati Rüütelmann, noortest Els Kaev, Krisner Kasemaa, Taivo Karu. Ingrid Maasik avab võidufoto tausta: "Helgelandi ranniku lähedal Blomsøy saarel

Kultuur-Kunst → Kunst
24 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Milles väljendub Egiptuse kõrgkultuur?

Egiptuse kõige tähtsam jumal oli Ra päikesejumal, egiptlased arvasid et Ra oli maailma looja ning ta oli 1. mees ültse. Egiptuses oli ka kindlad reliikviad/ püha loomad nendeks olid Härg, Mardikas ning Kass. Egiptlased uskusid ültse veel hauatagusesse ellu sellepärast ka oli palsameerimine ning selle kaudu ka egiptlased oskasid autonoomiat mida keegi sel ajal polnud kuulnudki. Egiptuses oli ainuvalitsejaks Vaarao, kellel oli oma saatkond või nagu tänapäeva riigikogu. Vaaraol oli piiramatu võim, ta oli jumalik ning tema ise pidi austama Ra-d, Osirist ja Horost. Egiptus on olnud riik kus on mitusada valitseja, mitu usundit ja see on riik, kes oli oma aja kõige inteligentsem riik ning kõige targem. Teadlased, ajaloo huvilised, paljud arhitrkdid uurivad ikka veel kuidas egiptlased püramiide kui üks kivi blokk kaalub mitu tonni ning kuidas nad said

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Galileo Galilei

maailmasüsteemi kohta." raamatu ilmumiseks oli olemas paavsti nõusolek ja tekst oli tsensori poolt heaks kiidetud järgnes valuline reaktsioon kiriku võimude poolelt Kõrges vanuses ja haigel Galilei kästi Rooma inkvisitsiooni kohtu ette tulla Protsess lõppes Galilei endapoolse süüdi tunnistamisega ja talle mõisteti eluaegne vanglakaristus, mis küll muutus kohe koduarestiks Algul oli Galilei vangistuspaik Toscana saatkond Roomas, seejärel lubati tal elada oma sõbra, Siena peapiiskopi juures. Lõpuks lubati Galilei tema Firenze lähedal Arcetris asuvasse villasse, kus ta veetiski oma viimased eluaastad kuni surmani 1642. aastal Formaalselt oli Galilei arest karm Galilei on maetud Firenze Santa Croce kirikusse. 1597 leiutas termoskoobi 1597 Geomeetriline ja militaarne kompass 1609 Galilei teleskoop ja tööd sellega. "Täheteataja"

Füüsika → Füüsika
22 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Johann Köler

demokraatliku suuna juhist. Köler oli poliitikamees, kes Venemaal elades "molberti tagant pinda sondeeris". Mees, kes "Eesti asja" ka Peterburis tahtis ja julges ajada ning kellele oli tähtis rahva käekäik, kelle hulka ta ise kuulus. Köler oli rahvusliku ärkamisaja esimese puhangu ­ palvekirjaliikumise - üheks keskseks kujuks. Riskeerides vabadusega, toimus just tema eestvedamisel 1864. aastal tema isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga, milles juhiti tähelepanu üle jõu käivatele maksudele ja kohalike võimude omavolitsemisele. Pärast Carl Robert Jakobsoni surma 1882. aastal langeski rahvusliku liikumise juhtimise ränk koorem Johann Köleri õlgadele. Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburgis ei venestunud Köler kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale ning tegi kõik temast sõltuva, aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Eduard Vilde

"Estonia" dramaturgiks. 1919. a. jaanuaris sõitis Vilde Eesti Ajutise Valitsuse ülesandel Kopenhaageni, kus juhatas sama aasta oktoobrini "Eesti teadetebürood." Pärast Kopenhaagenist lahkumist asus ta novembrikuus samal aastal Eesti esindajana tööle Berliinis. Kindlasti polnud Vilde karjääridiplomaat, pigem oli ta "õigel ajal õiges kohas", liites sel moel oma suhtlusoskuse ning rännukire ning suutes ka vajalikke asju ajada. Vilde ostis saatkonnale vendade Puhkide abiga hoone, milles saatkond tegutseb ka praegu. 1923. a. märtsis saabus Vilde kodumaale, jäädes siia juba püsivalt elama. Tema vanadusaastad olid töörohked, kümne aasta jooksul pidi kirjastatama 9600 lehekülge Vilde loomingut. Redigeerimistööd toimetas Vilde ainuisikuliselt ning võib arvata, et selle arvelt jäid sündimata nii mõnigi romaan. Vilde säilitas elu lõpuni usu sõna kõikvõimsusse. Surm tabas Vildet 26. detsembril 1933. a. Järgmisel päeval ilmus surmasõnum ajalehtedes

Kirjandus → Kirjandus
63 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Willy Brandt

kaastöötaja Gertrud Meyeriga Lübeckist fiktiivse abielu, et kaitsta teda deporteerimise eest. 1937 Hispaania kodusõja ajal töötas Brandt Hispaanias ajakirjanikuna. 1938 võttis Saksamaa valitsus talt kodakondsuse ära; niisiis taotles Brandt Norra kodakondsust. 1940 sakslased okupeerisid Norra ja vahistasid Brandti, kuid ei tundnud teda ära ja lasksid ta jälle vabaks. Sama aasta augustis sai Brandt Norra kodanikuks; vastava dokumendi andis talle Stockholmis asuv Norra saatkond. Stockholmis elas Brandt kuni sõja lõpuni. Eksiili ajal õppis Brandt selgeks norra ja rootsi keele ning säilitas elu lõpuni Norraga tihedad suhted. 1946 naasis Brandt Berliini, töötades esialgu Norra valitsuse heaks. 1948 võttis ta taas endale Saksamaa kodakondsuse, võttes oma kodanikunimeks senise varjunime, ja astus taas Saksamaa Sotsiaaldemokraatlikku Parteisse. 1956 astus Brandt teravalt välja NSV Liidu sissetungi vastu Ungarisse ja 1958 Nikita Hrustsovi plaani vastu muuta Berliin

Biograafia → Kuulsused
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

LIIVI SÕDA

teatud määral ka linnriikidele. Kohalikud võimud olid tihti omavahel vastuolus. Samal ajal hakkas killustatud ja nõrgale Vana-Liivimaale järjest tugevamat survet avaldama naabruses asuv Ivan III karmikäelise valitsuse all võimsust koguv Moskva suurvürstiriik, mis huvitus kaubandusõigustest Läänemere piirkonnas. 1480­81 ja 1501­1502 tegid venelased Liivimaale rüüsteretki, 1494 suleti jõuga Hansa kaubakontor Novgorodis. 1557. aasta lõpus saadeti Liivimaa saatkond Moskvasse tsaari juurde. Esialgu tingiti maksu suuruse üle ja Ivan IV oli nõus teatud järeleandmisi tegema. Kui aga selgus, et saatkonnal raha Tartu maksu jaoks kaasas ei ole, lasi Ivan nad vangi heita. Sõjapidamise Liivimaa vastu oli ta otsustanud juba varem, sest asus kohe pärast saadikute vangistamist tegutsema. Saadikud jõudsid Liivimaale tagasi alles pärast sõja puhkemist. Liivi sõda on koondnimetus tähistamaks neid Vana-Liivimaa aladel aastatel 1558­1583 aset

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Millele pöörata tähelepanu välismaale tööle asumisel?

pädeva asutuse poole, kes tegeleb töötingimuste kontrolliga (Eestis on selleks Tööinspektsioon). Infot selle kohta, milline asutus konkreetses riigis nende küsimustega tegeleb, saad näiteks EURES-võrgustiku kaudu. Selle asutuse kontaktandmed tasub juba enne Eestist lahkumist välja uurida ning kaasa võtta. Nõu võib küsida ka kohalikust politseist või Eesti saatkonnast. Selgita välja kus asub välisriigis Eesti saatkond ja kuidas nendega ühendust võtta. Mõtle ka sellele, mida välismaale tööle minek sulle majanduslikult tähendab. Kui Eestis olles elad veel vanemate juures, siis välismaal töötades pead tasuma ise kõik kulud: maksma toidu eest, tasuma elamise- ja transpordikulud, sh reisikulud sihtkohta ja tagasi jne. Kindlasti tead, et maailmas on palju erinevaid kultuure, usundeid ja kombeid. Eestis normaalseks peetavad tavad ja arusaamad ei pruugi teises kultuuriruumis kehtida.

Muu → Karjääriõpetus
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vocabulary of Unit 3

UNIT 3 VOCABULARY eager ­ innukas elegant ­ elegantne acre - aaker (4046 m²) elk ­ põder adventure ­ seiklus embassy ­ saatkond alike ­ sarnaselt, ühtmoodi emergency ­ erakorraline olukord, hädaseisund appreciate ­ hindama, väärtustama enthusiastic ­ entusiastlik, innukas archery ­ vibusport establish ­ asutama, rajama, sisse seadma aspect ­ aspekt, külg, ilme, välimus exceptional ­ erandlik, eriline aspiring ­ edasipüüdlik facility ­ abivahend, hõlpsus (-ies- tarbed)

Keeled → Inglise keel
5 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti ajaloo baaskursus 20.sajand

Põhiseaduse Assamblee). Ühtaegu tagasi (esimesse iseseisvusaega) ja edasi (lääne eeskuju, nõuanded, organisatsioonid) vaatamine. Välispoliitika, rahvusvahelised suhted  Pärast 1920 – liitlassuhete otsimine kui osa oma identiteedi määratlemisest, neutraliteet (vrd Medijaise artikkel)  Pärast 1944 – eesti NLi koosseisus, enamiku lääneriikide  (nt eesti saatkond Londonis kuni August Torma sumani 1971; konsulaat USAs kuni saatkonna taastamiseni 1991); mitmed riigid deklareerisid Balti riikide kodanikele NSV Liidu passi viisat andes lisalehel, et see ei tähenda nõukogude anneksiooni tunnustamist Kui balti riikide iseseisvus taastati, deklareeris enamik lääneriike, et küsimus ei ole tunnustamises, vaid diplomaatiliste suhete taastamises NB! De jure versus de facto

Ajalugu → Eesti ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Kõne analüüs

Ühendriikidele kui ka saatkonnale. Aga miks avatakse esimene Ameerika teabepunkt just Narvas? Me vaagisime mitmeid kohti ja linnu. Narva puhul leidsime aga mitmeid positiivseid faktoreid nagu entusiastlik partner raamatukogu näol ja vajadus suuremaks kontaktiks nii saatkonnaga kui Ameerika Ühendriikidega. Esimesest Eestis olemise päevast alates olen ma rõhutanud, et Ameerika saatkond ei ole mitte ainult Tallinna vaid kogu Eesti jaoks. Õigupoolest tulenes meie otsus avada Ameerika teabepunkt Narvas soovist väga konkreetsel moel näidata meie huvi kõikide Eesti regioonide vastu. Oma varasemat huvi Narva vastu oleme tõestanud inglise keele õpetuse koordinaatori kutsumisega Narva Kolledzisse. Mul on rõõm teile täna öelda, et ka 2004/2005. õppeaastal tuleb uus inglise keele õpetuse koordinaator Narva Kolledzisse.

Sotsioloogia → Kõneõpetus
37 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks.

Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks. Peale taasiseseisvumist oleme meie, eestlased, ikka ja jälle endale rusikaga vastu rinda tagudes end kultuurrahvaks ja Euroopasse kuuluvaks tunnistanud. Kuid ka selline suhtumine on ikka õige!? Kuna meie vanavanemad või vanemad on ise võidelnud eesti vabaduse eest, siis oleks õige eelistada eestlaseks olemist. Olla eestlane tähendab hoopis midagi muud, kui olla eurooplane. Kuna eestlasi on piisavalt vähe ja nende hulk ei ole just piisavalt silmatorkav, siis on uhke olla üks vähestest eestlastest. Olla eurooplane tähendab minu jaoks hoopis midagi muud. Pärast Euroopa Liitu astumist on paljud eestlased soovinud saada eurooplasteks ja on seda ka oma mõtetes. Kuid mina eurooplaseks olemist ei eelista, kuna eestlane olla on uhke ja hää. Eestlastel on juba ammusest ajast teadatuntud loosung, milleks on '' Olgem eestalsed, kuid saagem ka eurooplasteks. '' Milline ...

Eesti keel → Eesti keel
128 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Barokk - konspekt

BAROKK 1600 ­ 1750 Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomt...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Bulgakovi "Meister ja Margarita" kokkuvõte

millised nad tegelikult on ja see muutis neid mitte just paremaks, kuid pani kindlasti mõtlema. Ta tegutses vaid seal, kus oli kadunud ausus, kultuur ja usk. Woland ei teinud kurja ilma inimeste kaasabita, vaid suunas ja jälgis sündmusi (Berliozi surm, Varieteeteatri etendus). Moskvasse saabus ta, et päästa Meister, Margarita ja käsikirjad või ka selle pärast, et karistada linnaelanikke, kes olid juba niigi ise end oma pahedega hukutanud. Wolandit saadab kummaline saatkond: Korovjev ehk Fagott, kes teeskles Wolandi tõlki. Saatsid Peemotiga palju trikke korda. Hiljem selgub, et mees on tegelikult rüütel, kes oli karistuseks kentsakaks saatana abiliseks muudetud Peemot oli kassisarnane ja riukalik ning kohati muutus mustaks kassiks. Ta oli tegelikult saatana narr. Romaani lõpus muutus ta nooreks kõhnukeseks meheks. Azazello oli hirmuäratava välimusega lühike mees. Tegelikult deemon-surmatooja. Piibli

Kirjandus → Kirjandus
234 allalaadimist
thumbnail
12
odp

Galileo Galilei

mahategevaid teoseid. Selle dispuudi lõpul avaldas Galilei 1623 oma kuulsa "Il Saggiatore" ("Väärtuseproovija"), mida peetakse üldisema lähenemise tõttu Galilei teadusemanifestiks. Galilei ise pidas komeete ekslikult optiliseks nähtuseks. Raamat oli pühendatud äsja paavstiks valitud Urbanus VIII-le, kes oli sellest aust väga meelitatud ja lasi teost endale ette lugeda. Galilei vangistus ja surm Algul oli Galilei vangistuspaik Toskaania saatkond Roomas. Seejärel lubati tal elada oma sõbra, Siena peapiiskopi juures. Lõpuks lubati Galilei oma Firenze lähedal Arcetris asuvasse villasse, kus ta veetiski oma viimased eluaastad kuni surmani 1642. aastal. Formaalselt oli Galilei arest karm: ta tohtis kohtuda üksnes teatud inimestega ega võinud midagi kirjutada. Reeglite järgimise kontrollimiseks oli kohal valvemeeskond. Praktikas aga jälgiti hoolega ainult Galilei väljaskäike ning pole täpselt teada, vaatamata

Ajalugu → Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Miks kaotas eesti 1940. a-l iseseisvuse

õiguse tuua Eestisse loodavatesse sõjaväebaasidesse mere- ja õhujõud ning 25 000 nõukogude sõdurit (Eestil oli teenistuses pisut üle 15 000 mehe). Sisuliselt muutus Eesti selle lepinguga bolsevistliku idanaabri protektoraadiks. Moskva plaanidest teadlikud Berliini võimud kutsusid Eestis elavaid baltisakslasi ,,naasma kodumaale" ning üleskutsele vastates siirduski aastatel 1939­1941 Saksamaale üle 20 000 inimese. Nõukogude Liit kohustus Eesti siseasjusse mitte sekkuma. NSVL saatkond pani kokku uue valituse nimekirja, mis moodustati peamiselt mitte Eesti kommunistlikest parteidest, vaid muudest sotsialistlike vaadetega erakondadest. Keelustati Isamaaliit ja Kaitseliit. Juuli algul saadeti Riigikogu laiali ja kuulutati Eesti seadusi rikkudes välja valimised Riigivolikokku. Kommunistid ja nende kaasajooksikud koondati valimisblokki "Eesti Töötava Rahva Liit", teistsuguse meelsusega poliitikuil ei lastud valimistel osaleda

Ajalugu → Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Barokk kunst EESTIS konspekt

Barokk-kunst Eestis I Sissejuhatus Euroopa kunstis valitses barokk u. aastatel 1600-1750. Kõige stiilipuhtamal kujul valitses barokk feodaalsetes ja katoliiklikes maades, kus pidi ülistama kunigate ja kiriku suurust ja vägevust (Hispaania, Itaalia, Flandria). Barokk-kunstile on omane: · liikuvus · rahutus · tunnete rõhutamine Eestis valitses barokk u. 1630-1780. Eesti barokk on lihtsam ja kainem kui Lääne-Euroopas. Eestis oli valitsev luteri usk. Põhjasõjas (1700-1721) läks Eesti Rootsi võimu alt Vene impeeriumi võimu alla. Eesti barokis võib eristada 2 perioodi: 1) Rootsi-aegne barokk (mõjud Hollandist) 2) Vene-aegne barokk (mõjud Itaaliast ja Prantsusmaalt) II Arhitektuur Rootsi aeg Põhiliselt ehitati linnades. Rootsi ajal oli Eesti üks tähtsamaid kaubalinnu Narva. Narva oli Eesti barokilinn! Kahjuks häv...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Giidindus: Vanalinna mõned tähtsamad kohad

1. Fat Margareta - 16. Cent. Tallinn's most impressive defensive structures, the Great Coastal Gate (Suur Rannavärav) and Fat Margaret's Tower. They were built not only to defend the city from the seaward side of town, but also to impress any visitors arriving via the harbour. Fat Margareta used to be a prison. It is a town wall's building. Now it's home to the Estonian Maritime Museum, which provides a detailed look at the nation's seafaring past. 2. The Great Coastal Gate - with the Viru Gates, are the last of six gates that controlled access to the town in Medieval times. 3. Kolm Õde - a hotel. In 2003, three of Tallinn's splendid merchant houses, built in 1362, were renovated and united to create The Three Sisters, which now offers modern amenities with great design and a backdrop of medieval history. 4. Oleviste church ­ baptism. Believed to have been built in the 12th century a...

Turism → Giidindus
19 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mis põhjustas demokraatia kriisi EV

*Kasvas eestlaste elatustase, regulaarne lennuühendus teiste riikidega, tähtsaim kuurort Narva-Jõesuu kuurort *Riik toetas, probleeme lahendati kiiresti Välispoliitika *Rahvusvaheline Eesti Vabariigi tunnistamine (Venemaa, soome, Poola) *1921. Aastal tunnistatakse Eestit Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Itaalia, Jaapani poolt ja Eesti võeti Rahvaste Liitu. 1922 ­ USA tunnistas Eestit. *1939.a. oli Eestil 10 riigis saatkond, 150 konsulaati *Välispoliitika tähtsaim ülesanne on riigi julgeoleku tagamine. Eesti julgeoleku garanteerimine *Koostöö lääneriikidega *Rahvaste Liidul oluline roll, pidi garanteerima kollektiivset julgeolekut *Baltiriikide koostöö ­ plaan luua suur Baltiliit, sellest ei saanud asja: soomlased ei olnud huvitatud, Poola ja Leedu kaklesid omavahel *Sõlmitakse Eesti ja Läti vahel poliitilissõjaliskoostööleping *Balti Antant'i sõlmimine Eesti-Venemaa suhted

Ajalugu → Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
5
doc

"Mälestusnäitus" Retsensioon

Marko und Kaido" (koos Kaido Olega) Tallinn Kusntihoone; 2002/2003 "John Smith Raplas" (koos Kaido Olega) Rapla Linnaraamatukogus; 2002 ­ "Mistakes YforZ" (koos Lucy Harrisoni ja Pete Neviniga) Rotermanni soolalaos; "John Smith. Jumalate maailma" (koos Kaido Olega) EKA galerii; 2001 ­ "Amentia" Platani galerii Budapest; 2000 ­ Me Supernatural. Tallinna Kunstihoone galerii; 1999 ­ The Chemistry of Being. Vaala Galerii; Eesti Saatkond Riias; Valitud grupinäitused ja projektid: 2004 ­ EU-Positive. Akademie der Kunst, Berliin; 13. Tallinn garaafikatriennaal; MAK NITE special EUROPA JETZT, MAK, Viin; Salt of Life. Contemporary art from The Baltic States, Vartai galerii Vilniuses; 2003 ­ maalibiennaal Väsby Kunstihhones; 2002 ­ Graafika Euroopas: Trendid ja perspektiivid. Neapoli muniptsipaalgalerii Kreekas; Cinematheque Vivante. Pärnu Linnagalerii; About Belief. Lõuna-Londoni galerii; Closing the Distance

Kultuur-Kunst → Kunst
78 allalaadimist
thumbnail
4
docx

II Maailmasõda

Ansluss ­ liitumine; 13. Märts 1937 Austria alade liitumine Natsi Saksamaaga. Suur-Saksamaa ­ pärast Austria anslussi Natsi Saksamaa nimetus 1938. Mücheni sobing ­ 29. September 1938, kirjutasid 4 suurriiki (Ing pm: Neville Chamberlain; Pr pm: Edouard Daladier; Ital: Benito Mussolini; Sak: Adolf Hitler) alla Mücheni lepingule, mille kohaselt pidi Tsehhoslovakkia loobuma Sudeeni alates Saksamaale, et vältida sõda. 15. märts 1939 ­ Saksaväed tungisid Prahasse ning Saksa mõjusfääri läks Tsehhoslovakkia. 21. märts 1939 ­ Saksamaa nõudmised Poolale 22. märts 1939 ­ Kleipeda (Leedu ala) ühendamine Suur-Saksamaaga 23. august 1939 ­ MRP (Molotovi-Ribbentropi pakt) ­ Natsi Saksa ja NSVL vahel koostatud mittekallaletungi pakt, mis sisaldas salaprotokolli, mille käigus jagati Ida-Euroopa maad oma vahel ära. (Saksa välisminister: Joachim von Ribbentrop; Vene välisminister: Vjatseslav Molotov) 1. september 1939 ­ II ms alus; Saksamaa tungimin...

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Tsiili

hulka. 2002. aastal sõlmis Tsiili Euroopa Liiduga assotsiatsioonilepingu, et tihendada omavahelisi majanduslikke ja kultuurilisi sidemeid. Esime Esimese se uue liikmesriigina külastas Tsiili delegatsioon märtsikuus Eestit 1. Majandussuhted Eestiga Eesti ja Tsiili vahel on positiivsed ja pingevabad suhted juba 1991. aastast. Eesti kodanikud saavad Tsiilisse reisida viisavabalt, Eestile lähim Tsiili saatkond saatkond asub Soomes, Tsiilis on Eesti aukonsul. Tsiili ekspordib Eestisse umbes nelja miljoni USA dollari eest ja impordib Eestist ligikaudu kahe miljoni USA dollari eest kaupu. Põhilisteks ekspordiartikliteks Eestisse on veinid (Cabernet Sauvignon, Chardon Chardonnay, Merlot), kalatooted (lõhe, makrell

Geograafia → Geograafia
36 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Taani Kuningriik

Võimalike koostöökontaktide kohta on soovitav küsida infot ka erialaliitudest. Info ja kontaktide saamiseks võib pöörduda Eesti Vabariigi Kopenhaageni Suursaatkonna poole. Kuna Eesti riigil pole Kopenhaagenis eraldi kaubandusesindajat, siis täidab kaubandusesindaja funktsioone saatkonna majandusdiplomaat. Sellest tulenevalt ei tee saatkond näiteks turu-uuringuid, ei osale konkreetsete tehingute vahendamisel ega korralda ettevõtete vahelisi otsekontakte. Üldjuhul aitab saatkond ettevõtteid vajaliku info ja võimalike koostööpartnerite leidmisel. Reeglina on soovitav enne saatkonna poole pöördumist küsida infot ja konsulteerida Eestis asuvate ekspordi arendamise organisatsioonidega. Küll tasub saatkonna või välisministeeriumi poole pöörduda spetsiifilisemate küsimustega ja konkreetsete probleemidega, mis on turul tegutsedes tekkinud. Samuti tasub teatada kõigist ebavõrdse kohtlemise juhtudest Taani ametivõimude poolt. 4.4

Majandus → Turundus
24 allalaadimist
thumbnail
7
doc

J. Köler

8. märtsil (vana kalendri järgi 24. veebruaril) 1826. a. sündis Viljandimaal Vastemõisa vallas metsade ja rabade rüppe uppunud Kööbra Tõnise talu saunamehe Peedi ja ta naise Kai Köhleri perekonnas poeg Johann- tulevane kunstnik, ühiskonnategelane ja eesti 19. sajandi rahvusliku liikumise üks juhte. 13-aastaselt pidi Johann hakkama ise elatist teenima. Käis Viljandis elementaar- ja kreiskoolis ning õppis Cesises Faberi töökojas maalriametit. Ta oli algul maalri õpipoiss, hiljem sell. 1846. aastal asus ta elama Peterburi. Astus seal Kunstide Akadeemiasse, mille lõpetas 1855.aastal. Johann sai lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast" eest väikese kuldmedali. 1857.aastal tegi täiendusreisi läbi Saksamaa, Hollandi ja Belgia, Pariisi. Enne välismaale sõitmist peatus kunstnik kodukohas Lubjassaarel, kus ta maalis oma ema ja isa portreed - hingestatud ja südamlikud taluinimeste kujutised. 1858. aastal siirdus Rooma ja tegeles seal maal...

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Põhjasõda (1700-1721)

Rootsi põlised vaenlased ­ Taani, Venemaa ja Poola ­ otsisid omavahel liitu. Läbirääkimise vahendas Rootsi riigi verevaenlane Johann Reinhold Patkul. Venemaa soovis esialgu vaid Ingerimaad ja Pääsu merele, Taani Lõuna-Rootsit, Poola aga Eesti- ja Liivimaad. Poola kuningas oli 1697.aastal Venemaa toetusel valitud Saksi kuurvürst August Tugev. Prantsusmaa ja Inglismaa sõda 1701.aastal. 1697. Aastal sõitis venemaalt saatkond Lääne-Euroopasse koos Peeter 1-ga. 1699. Aasta suvel Rootsi troonile oli asunud Karl 7. Sama aasta detsembris vormistati Saksimaa pealinnas Drestenis lõplikult Venemaa, Saksi, Poola ja Taani liit Rootsi vastu. 1700. Aasta alguses ründasid saksilased Riiat. Seejärel ründasid taanlased Rootsi liitlast Holsteini. Karl 7 lõi üheainsa hooga löögiga Kopenhaageni all Taani liitlaste rivist välja ja sõlmis Taanlastega rahul. Venemaa viis suured väed sügisel Narva alla ja alustas linna

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
thumbnail
3
docx

FREDERIC CHOPIN (1810-1849)

LISAKS: Nädala juubilar FRYDERYK CHOPIN 200 Chopin sai Tallinna Muusikakooli ette elava ausambana roosiaia 15.05.2010 17:10 Täna istutasid linnapea Edgar Savisaar, Chopini Aasta patroon proua Evelin Ilves, Poola Vabariigi suursaadik Tomasz Chlon ja mitmed nimekad muusikud G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ette maailmakuulsa helilooja Fryderyk Chopin'i sordinime kandvad roosid. Evelin Ilves avaldas heameelt, et Poola saatkond on Chopini sünniaastapäeva tähistamiseks võtnud korraldada niivõrd mastaapse ettevõtmise nagu Chopini Aasta Eestis. «Aasta raames on juba toimunud mitmeid kontserte, ühtlasi rahvusvaheline õpilaste klaverikontsert Narvas ning Chopini elu ja loomingut kajastav kooliõpilaste konkurss,» märkis presidendi abikaasa. 2010. aastat tähistatakse Fryderyk Chopini Aastana, kuna siis möödub 200 aastat kuulsa helilooja ja pianisti sünnist.

Muusika → Muusika
25 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Põhjasõda

Venemaa ingerimaad ja pääsu merele. Taani aga väikest osa Lõuna Rootsilt ja Poole eesti ja liivimaad. August Tugev sai 1697 aastal Poola kuningaks ja ennem oli ta Saksi kuurvürst. 1697 aastal sõitis Peeter I läbi Riia Lääne Euroopasse ja käskis oma alamatel hakkata vallikraave mõõtma. Rootsi kuningas keelas selle rangelt ära kui teada sai ning Peeter I tundis ennast hingepõhjani solvatuna. Rootsi kuningas oli sel ajal 15-aastane Karl XII . 1699 aastal kutsuti rootsi saatkond moskvasse vastuvõtule. Samal aastal Saksimaal Dresdenis sõlmiti lõplik liit rootsi vastu. 1700. aastal ründasid saklased riiat. Rünnak ebaõnnestus. Järgmine rünnak oli taanlastel Holsteini vastu. Seepeale lõi Karl XII nnast yhe hoobiga Kopenhaageni alla ja taanlased tahtsid lõpuks vaherahu rootslastega. Venemaa viis lõpukso ma suured väed narva alla. Karl XII mabaus Pärnus ja tahtis sealt vaenlasi rünnata. Ta läks kiirelt läbi Tallinna ja Rakvere

Ajalugu → Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eduard Vilde

" 1919. a. jaanuaris sõitis Vilde Eesti Ajutise Valitsuse ülesandel Kopenhaageni, kus juhatas sama aasta oktoobrini "Eesti teadetebürood." Pärast Kopenhaagenist lahkumist asus ta novembrikuus samal aastal Eesti esindajana tööle Berliinis. Kindlasti polnud Vilde karjääridiplomaat, pigem oli ta "õigel ajal õiges kohas", liites sel moel oma suhtlusoskuse ning rännukire ning suutes ka vajalikke asju ajada. Vilde ostis saatkonnale vendade Puhkide abiga hoone, milles saatkond tegutseb ka praegu. 5. märtsil 1925. a. pühitses kogu Eesti Eduard Vilde 60. sünnipäeva. Sel puhul oli "Estonia" kontserdisaalis korraldatud suurejooneline ning rahvarohke juubeliaktus. Juubilarile saabus hulgaliselt õnnesoove nii kodumaalt kui mujalt Soomest, Ungarist ja Lätist. Vabariigi valitsus määras talle kirjanduslike teenete eest autasuks suvila koos maaga eluaegseks tarvitamiseks ja 200 000 marka. Vilde valiti Eesti Kirjanduse Seltsi, Akadeemilise

Kirjandus → Kirjandus
109 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Galileo Galilei

Koperniku ideesse uskuda. Katolik kirik tunnistas Koperniku idée alles 1992.aastal õigeks. 1632. aastal avaldatud raamat "Dialoog kahe peamise maailmasüsteemi kohta.", oli paavsti luba ja tekst oli heaks kiidetud tsensori poolt, kuid raamat ei meeldinud kiriku võiumudele. Kõrges eas kutsuti Rooma inkvisitsiooni kohtu ette. Galileo tunnistas ennast ise süüdi. Sellega kaasnes eluaegne vangistus mis muutus kohe koduarestiks. Algselt oli ta arestipaigaks Toscana saatkond Roomas. Hiljem lubati Galileol minna tema Firenze lähedal Arcetris asuvasse villasse. Teda võisid külastada ainult vähesed inimesed, ta ei võinud kirjutada, kuid formaalselt oli ta arest nii karm. Mõningate andmete väitel oli tal isegi oma valvemeeskond. Reaalselt jälgiti ainult tema väljas käimisi. Siiani pole teada, kas tal takistati teadusega tegelemast, kuid teada on see, et tema teoste avaldamine oli rangelt keelatud. Oma villas ta ka suri 1642.aastal

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun