saad modelli anda edasi vabalt ja iseloomulikult." Tuuline rand Sisu On maalitud Aadu Hindi romaanile "Tuuline rand" Pildil on kujutatud raamatu tegelast, kes vaatab murelikult merele. Arvan, et ta muretseb kellegi pärast, kes seilab merel Mäslev meri kujutab teose meeleolusid ning tegelaste tundeid Kompositsioon Dünaamiline kompositsioon (pildil on jäädvustatud lindude lendamine, mere mäslemine, tuule keerutamine) Esiplaanil on mureliku ilmega naisterahvas Tagaplaanil on kujutatud tormine meri, sellel seilav laev ning kajakad Pilt on üsna udune ning hägustatud Paigutus Pildi keskel on murelik naine All paremas nurgas on kujutatud laeva Pildi vasak pool on jäätud mere ja taeva kujutamiseks. Naisest vasakule ja paremale jäävad kajakad Värvid Tegemist on söemaaliga Väga hästi on kasutatud kontrastsust Valdavalt määrdunud toonid Tagaplaanil olev laev on kujutatud tumedana, taevas pigem heledana Kõige suurem rõhk on pandud mere kujutamisele Põhjus
Koostaja Tanel Altement Lõpetas Tallinna konservatooriumi 1931. aastal muusikapedagoogika erialal 1934 lõpetas sama kooli kompositsiooni erialal 19371941 töötas Tallinna konservatooriumis õppejõuna 1944 asutas Eesti NSV Riikliku Filharmoonia meeskoori Aastast 1945 töötas Ernesaks Tallinna Konservatooriumis koorijuhtimisprofessorina. Ooperid: "Pühajärv" "Tormide rand" Teatri ja filmimuusika: S. Luide lastenäidendile "Kuutõrvajad" lühifilmile "Uus elu" Kantaadid: "Kuulge, oh kuulge mu kõnet" "Laululavalt lahkuvatele kooridele" Koorilaulud: "Ehitaja laul" "Laul kevadest" Eesti Punase Risti teenetemärk Tööpunalipu orden Stalini preemia kontserdi ja interpreteerimistegevuse eest Stalini preemia ooperi "Tormine Rand" muusika eest ENSV riiklik preemia Lenini orden NSVL rahvakunstnik Orden "Austuse Märk" Lenini preemia Publitsisti ja memuaristina avaldas Gustav Ernesaks 5 ...
· tuul der Wind · vikerkaar das Regenbogen · temperatuur die Temperatur · termomeeter das Thermometer · sulab es taut · tormab est stürmt · müristab es donnert · lööb välku es blitzt · sajab vihma es regnet · pehme mild · hallane bereift · pilvitu wolkwnlos · selge klar · tormine stürmisch · pilvine wolkig · tuulevaikne windstill · päikesepaisteline sonnig · vihmane regnerisch · uuline winfig · kuiv trocken · paistma scheinen · sulama schmelzen · kuiv trocken · aastaaeg die Jahreszeit · kevad der Frühling · suvi der Sommer · talv der Winter · sügis der Herbst
b) Eesti kirjanduses Tammsaare, Vilde ROMANTISM kirjandusvool, mis vastandus klassitsismi reeglitele ja rangele mõistuspärasusele. Taotles isiku- ja loominguvabadust, väärtustas rahvaluulet, loodust, tundeid. Romantilised tegelased eraklikud, salapärased, julged, õilsad, rüütellikud mehed, ilusad, saladuslikud ja õrnad naised. Oluline koht looduskirjeldustel. ROMANTISMIS LEVINUD SÜMBOLID: Ärevus tormine ilm, tuulisus; segadus äike, tugev torm; kavalus rebane; kindlus lõvi ja kotkas; õnnelik armastus päikseline loodus; usaldus koer. Tuntuimad autorid: a) Väliskirjanduses Byron, Shelley, Keats, Puskin, Hugo b) Eesti kirjanduses Peterson, Kreutzwald RAHVALUULE sõnalooming, mille tunnuseks on a) Suuline looming b) Traditsioonilisus c) Kollektiivsus d) Varieeruvus e) Anonüümsus Rahvaluule jaguneb: a) Rahvalaulud b) Rahvajutus
1. A. Kunileid "Sind surmani" ..sind surmani 2. A. Kunileid "Mu isamaa on minu arm" 3. F. Saebelmann "Kaunimad laulud" kaunimad laulud pühendan sul 4. K.A Hermann "Oh laula ja hõiska" oh laula ja hõiska 5. K.A. Hermann "Kungla rahvas" 6. M.Härma "Ei saa mitte vaiki olla" väga rahulik, 7. M. Härma "Meeste laul" mehed laulavad, 8. M. Härma "Tuljak" Terve vald oli kokku kutsutud... 9. K. Türnpu "Kevade tunne" 10.A.Läte "Kuldrannake" ilmalik, rahulik 11.R. Tobias "Eks teie tea" rahulik, alguses keegi ei laula, jõulumeeleolu 12.A. Kapp "Kantaat päikesele" 13.M. Lüdig "Koit" mehed, naised laulavad 14.M. Saar "Põ...
kaheldud. Platon pärines Ateena aristokraatiast Miks Atlantis vajus põhja? vulkaani pursega kaasnenud maavärin ja hiidlaine (kuni 250 m kõrge) upputasid Atlantise On ka legend, et Atlantise uputas Poseidon, kes tahtis seal elada Poseidon vanakreeka mütoloogias merejum al ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere Allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Atlantis http://et.wikipedia.org/wiki/Poseidon http://et.wikipedia.org/wiki/Platon http://www.kalapeedia.ee/atlantis.html Tänan tähelepanu eest!
POSEIDON Koostanud Maris Mäekivi 10A Poseidon · Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks oli kolmhark. · Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsesid nad kõik koos. · Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. · Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. ·Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo ·Medusa maharaiutud peast Medusaga. hüppas välja tiivuline hobune Pegasos, kellest sai üks Poseidoni lemmikuid. · Merejumala kultus oli
Värsid jagunevad salmidesse. Skeem: 4 + 4 + 3 + 3 ( itaalia ) või 4 + 4 + 2 + 2 ( inglise ). Ballaad on tundeküllane, enamasti salapärase ja traagilise sündmustikuga pikem jutustav luuletus. Ainestik pärineb sageli legendidest. Peamiseks motiiviks on armastus ja surm. Eriti populaarsed olid ballaadid romantismiperioodil. Luule kujundid: Epiteet emotsionaalse värvinguga omadussõna, mis tõstab esile mõnd põhisõna olulist tunnust. Nt: Särav päike. Tormine meri. Tuuline ilm. Noor armastus. (Omadus sõna!) Võrdlus kellegi või millegi kõrvutamine ühistunnuste alusel. Kasutatakse sõnu: nagu ja kui. Nt: Kiire, kui tuul. See tuli käsi üle kui äike. Koit aknasse lõi nagu eluloa. (Jälgi tegusõnu.) Personifikatsioon ehk isikustamine eluta objektidele, loodusesemetele ja mõttelistele nähtustele inimlike omaduste ja võimete ülekandmine. Nt: Tuul nutab akna taga. Päike paitab. (Päike ei saa paitada - järelikult on isikustamine.)
· Poseidon on vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Tema sümboliks on kolmhark. Tema vasteks vanarooma mütoloogias on Neptunus. MAAILMA JAGUNEMINE · Pärast Kronose surma jagasid tema kolm poega maailma omavahel ära: Zeus sai taeva, Hades allmaailma ja Poseidon mere, maad aga valitsevad nad kõik koos. KUJUTATAKSE · Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. ISIKLIK ELU · Tema naine on merenümf Amphitrite. Poseidonil on palju lapsi nii oma naise kui ka teiste naisolenditega. Jumalanna Athena meelehärmiks heitis ta ühte isegi gorgo Medusaga. LEGEND
,,Talvine metsasõit" Lydia Koidula Raske on kirjeldada midagi sellist, mis võtab ju lausa hingetuks. Eesti keel on ikka pagana ilus keel! Oma esimestes lausetes tunneb Koidula rahulolu kallist kevadest, sula suvest ja sügist kuldpunases ehtes. Talv on aga tormine lumi tuiskab saaniste vahelt üles ja metsatee tolmab valgeid helbeid täis. Hiis on õrn, kuid olenemata külmale talvele, peab see puu vastu, sest Koidula usub temasse. Kas kõik lilled on surnud talveti? Mitte ju kõik nad magavad vaid sellest pikast elust. Vastu peavad kadakad, kes ei nõrku külma käes, sest nende südametes liigub kinni pidamata elu vaim edasi, toetab neid raske koorma all, et ta oma oksi ei murraks! Ka kõrb peab kiirustama, sest elu ei seisa paigal
lavastati peale helilooja surma. 24. novembril 1836 abiellus Wagner Minna Planeriga. 1. aprillist 1837 sai Wagner muusikajuhiks Königsbergis, kuid teater läks juhtimisvigade tõttu õige pea pankrotti ning Wagnerid jäid võlgadesse. 1837. aasta juunis kolisid Wagnerid Riiga, kus Richard sai ooperiteatri muusikajuhi koha. 1839. aastal kaotas Wagner kapellmeistri ametikoha ning tal oli kogunenud ka suur võlakoorem. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "Lendav Hollandlane". Pariisile pani Wagner suuri lootusi. Ent kõik oli määratud luhtumisele. Vaatamata sellele, et ooperikuningas Meyerbeer andis noorele muusikule ja tema ooperile "Rienzi" hea hinnangu, osutus teose ettekanne Suures ooperis võimatuks. Drestenis õnnestus tal lavastada oma ooperid "Rienzi" ja "Lendav Hollandlane". "Rienzi" menu ületas ootused
Betti Alver (1906-1989) Sündis Jõgeval Eesti luuletaja Oli abielus luuletaja Heiti Talvikuga Hiljem abiellus kirjandusteadlase Mart Lepikuga Luuletuste teemad Armastus- "Jälle ja jälle" Hirm- "Ebausklik" Elu- "Elul on väikene hingemaa" Perekond- "Isaga metsas" Aastaajad- "Sõber talv" Vabadus- "Vabaduse deemon" Autori nägemused · Loodusest Loodus on muutlik, kord rahulik ja kord metsik, kord kuiv ja päikseline, kord aga väga tormine ja vihmane. "Kui pilved Kähinal käisid üle madala taevalae, tuli tasa me tundi sügis" · Armastusest Armastus võib olla kibe ja valus, armastus võib olla parim tunne maaailmas, kuid võib ka palju haiget teha. "Nii raske, raske tuule rajuvil sa rebid kõik mu hingehilbud maha" Luuletus, mis kõige rohkem meeldis MU JUURDE VOOGAS Mu juurde voogas sinu suurest särast helk laias jaos ja lamp ei kustunud vaid sinu pärast
Romantism 19. sajand Mis on romantism? ● kunstisuund, mida iseloomustab mineviku idealiseerimine, individualism, võõrdumus tegelikkusest, ebatavalised tegelased ja sündmustikud ● tekkimise allikateks olid Prantsuse revolutsioon, rahva võitlus feodalismi ja rõhumise vastu ● rahva huvi tekkimine oma kultuuri vastu pani aluse mitmele teadusharule Romantismile iseloomulikud jooned ● nõuti loominguvabadust ● tähtis oli inimese sisemaailm, tunded ● oluline teema oli armastus ● ideaale otsiti minevikust - eriti tunti huvi keskaja vastu ● religioossne ja müstika ● rahvaloomingu kogumine ● luuleajastu - eelistati kirjanduse liikidest luulet, kuid kirjutati ka proosat, eelkõige romaane ● kasutati groteski ● väärtustati loodust Romantismiaja tegelased ● erandlikus esile tõstetud ● positiivsed tegelased tihti idealiseeritud ● tegelasi vastandatakse ●...
Mere erinevad näod Külastasin 31. märtsil kell 12.00 Kadrioru Kunstimuuseumi näitust ,,Aivazovski. Ideaali otsinguil". Näitusel eksponeeriti Ivan Aivazovski töid. Ta oli armeenia päritolu Venemaa maalikunstnik, kes põhiliselt maalis merd ja taevast. Aivazovski elas aastatel 1817-1900 ning jõudis selle aja jooksul maalida üle 6000 töö, mis on väga märkimisväärne number. Näitus on osa Kadrioru 300. aastapäeva tähistavast programmist. Kuraatorid on Aleksandra Murre ja Alar Nurkse. Aivazovski maalide läbivaks teemaks on loodusvaated, täpsemalt mere kujutmaine. Tema maalidel on kujutatud merd erinevates olekutes (tormine, rahulik, jne) ning ka palju päikeseloojanguid. Näituse pealkiri aitas luua õige meeleolu maalidega tutvumiseks ning aitas kaasa näituse vaatamisele. Mulle väga meeldisid tema teosed, kuna ta oskas maali õhkkonda ja meeleolu väga osavalt edasi anda. Tihti pani mõni Aivazovski maal näit...
5. Meelitama sukeldujaid- to attract divers 6. Julgustama loodusturismi-to encourage eco- tourism 7. Kaitsma mereelustikku- to protect marine life 8. Kunstlikud korallrifid, mis loodud mahajäetud laevade poolt-artificial reefs created from redundant ships p. 103 9. linna varemed the ruins of the town 10. Reisimine avardab silmaringi travel broadens the mind 11. teele asuma-to set off 12. magevesi fresh water 13. Tormine meri a rough sea 14 .hingemattev vaade breathtaking view Rephrase (seleta oma sõnadega) in English p.103 Globetrotter 2. Pilgrim- a religious person who travels to a holy place that is important to his religion 3. Motorway-super highway which has 2 or more lanes in each direction. it is designed for fast moving motor vehicles only 4. Stopover-a stop during a long journey, especially during a flight
1831. aastal asus Wagner õppima muusikat Leipzigi Ülikoolis. 1833. aastal sai Wagner koorijuhi koha Würzburgi teatris. Samal aastal kirjutas ta oma esimese täieliku ooperi "Die Feen,, 24. novembril 1836 abiellus Wagner Minna Planeriga. 1837 sai Richard muusikajuhiks Königsbergis, kuid teater läks pankrotti ning Wagnerid jäid võlgadesse. 1837. aasta juunis kolisid nad Riiga. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "Der fliegende Holländer" (Lendav hollandlane, 1841). 1849 1874 oli ta 25 aastat paguluses, sest revolutsioon Dresdenis ebaõnnestus. Varjas end Weimaris Ferenc Liszti juures ja emigreerus Sveitsi. 1870-1883 oli abielus Liszti tütre Cosimaga, kellega tal oli kolm last. 1876 avati Richard Wagneri ooperiteater 1883 Wagner suri. Looming Richard Wagneri loomingut peetakse romantilise
härg. Usukommete kohaselt oleks Minos pidanud härja ohverdama, kaid kuningas ei teinud seda. Poseidon solvus ja pani Minose naise härjasse armuma. Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotaurus , kelle tappis Ateena kangelane Theseus Poseidoniga seotud müüdid MÜÜT2:Poseidon sai teada et Atikale ehitavat uut linna, läks ta ennast selle linna kaitsejumalaks pakkuma. Et rahva poolehoidu võita kinkis ta neile soolavee kaevu, kust sai kuulata kas meri on tormine või vaikne. Aga ka Athena oli tulnud ennast pakkuma linna kaitsejumalaks. Ta kinkis rahvale oliivipuu ja rääkis, et kui rahvas võtaks tema enda linna kaitsejumalaks ,siis oleksid kõik selle linna elanikud targad ja andekad. Kuna selle linna kuningas ei teadnud kumba võtta, tehti hääletus . Athena võitis hääletuse ja selle linna nimeks on nüüd Ateena. Poseidon oli sellepeale nii vihane, et pani tormid möllama ja ujutas maa üle. Siis otsustasid ateenlased, et
Minu pere ja muud loomad Autor: Gerald Durrell Tegelased: Gerry, Larry, Margo, Leslie, Ema, Roger, Theodores, Peter, Lugaretzia, Spiro, Hermione Ühel päeval oli väljas tormine, vihma kallas nagu oavarrest. Peres olid kõik haiged, isegi ema, kuid vanem poeg oli nakkustest puhas. Kui ema sobras raamatutes, ilmus vanem poeg Larry kohale. Ta hakkas rääkima kolimis juttu. Ema oli pidevalt selle vastu, kuid paari päeva pärast jäi nõusse ning pere sõitis Kreekasse. Pere elas algul väikeses kitsas majas. Kuid seal oli nii kitsas, et ema ja Spiro läks uut maja otsima. Leidsid maasikaroosa maja. Sellel majal oli suur aed, kus Gerry sai väikseid olendeid maa peal
("Kevadeunelm") · Ta on üksi maailmas ("Üksindus") Ta näeb postiljoni, kuid teab, et tema jaoks kirja ei ole ("Post") "Talvine teekond" · Surm läheneb ("Hallid juuksed") · ja raisalind jälgib teda. See on ta ainuke sõber, kes jääb talle hauani truuks ("Vares") · Tuul kisub puu küljest viimase lehe ja talle tundub, nagu oleks tal sellega kadunud viimane lootus ("Viimane lootus") · Külarahvas magab, tema und aga takistavad haukuvad koerad ("Külas") · Tormine talvehommik vastab tema kibestunud meeleolule ("Tormine hommik") · Sootuluke meelitab teda teelt kõrvale, kuid ta teab, et see, nagu kogu tema elu, on vaid pettus ("Pettus") "Talvine teekond" · Teenäitaja kutsub tagasi linna, kuid tema jaoks ei ole väljapääsu ega tagasiminekut ("Teenäitaja") · Ka surnuaiast ei leia ta ihaldatud varjupaika ("Võõrastemaja") · Ta mässab saatuse vastu: kui maailmas jumalat ei ole, siis peab inimene jumalaks olema ("Vaprus")
varju mäng) o Võrdlus Yoda Chikkoku tusimaaliga Chikkoku tusimaal on traditsiooniliselt ainult üte tooni kasutades valminud teos, mõjub tõsiselt võetavamalt, konkreetne. 22 Sinised iirised vaasis (selgelt nähtavad kontuurid, külmad toonid, pilt ei mõju väga rõõmsana, kuid ka mitte kurvana, varje pole) 23 Laevad merel (pintslitõmbeid on näha, meri on tormine, külmad ja soojad toonid, meeleolu on sünge) 24 Vaas päevalilledega (kontuurid, varje pole, soojad toonid, rõõmus) 25 Kohviku terrass õhtul (kontuurid, varjud, rõõmus, elav, tajutavad pintslitõmbed, soojad toonid) 26 Tähisöö ( kontuure pole, varje pole, külmad toonid, tajutavad pintslilöögid) 27 Öine kohvik (selged kontuurid, soojad toonid, mõjub pigem rõõmsana, valguse-varju mäng)
Elas kord poiss,ta oli 14 aastane ta soovis saada meresitjaks,aga tema vanemad ei lubanud.Kuid ta sai vimaluse minna merereisile,ta lks he kapteniga,seal oli kapteni poeg,nad said spradeks,neil olid suured probleemid reisiga.Robinson seikles siis paljudes kohtades:Brasiilias,Itaalias,Prantsusmaal ja mnedel ksiksaartel.Brasiilias ta sai omale spra nimega Xury,nad olid t kaaslated(Siis oli Robinson 16 aastane) nad tegelesid pllundusega.Robinson Alati mtles oma vanematest.Prast nad said uue vimaluse minna merereisile .Nad reisisid kuhugi saarele,seal olid mustanahaga inimesed,Nad peatusid seal(kik jid laevale)Neid rndas saarel suur lvi,Robinson vttis vlja oma pssi ning lasi lvit,inimesed antsid Robinsonile sa ,ning tnasid teda mrkide abil.NAd sitsid edasi,Oli tormine htu,suured lained,ning jrsku''KABOOOM'' Robinson rkas vee all,ujus pinnale,vaatas tagasi,laev on katki,polnud htegit elu hinget,ta lks kohe oma pssi jrgi tagasi ja laskemoona ...
1. Eugene Delacroix-Oli prantsuse kõige tuntum romantistlik maalikunstnik ja graafik. Juulirevolutsiooni ajendil lõi ta ühe oma kuulsaimatest maalidest ’’Vabadus viib rahva barrikaadidele’’. 2. Romantismi piiritletakse aastatega 1789-1830. Alguse sai Saksamaal, levis edasi Inglismaale ja Prantsusmaale. 3. Jean-Jacques Rousseau-Oli prantsuse filosoof ja kirjanik. Tema poliitiline filosoofia mõjutas tugevalt prantsuse revolitsiooni. Tema üleskutse oli keskenduda rohkem looduse ja loomulikkuse poole. Loomulikkuse ja vabaduse vastandamine aadlikele ja kodanlastele. 4. Johann Gottfried Herder-Oli saksa filosoof ja kirjanik. Üleskutse rahvaluule kogumisele, oma maa ajaloo tundmaõppimine. Käis ise ka teiste rahvaste luulet üles kirjutamas. 5. Romantismis väärtustab isiksust koos puhaste ja vabade tunnetega. Teemadeks oli tihtipeale igatsus, lootus, õnn, armastus ja salapära. Positiivsed tegelased olid tiht...
domineerib tohutu pilvine taevas. Vahel on tema töödele lisanud väikseid figuure ka teised kunstnikud. Lisaks maalidele, tegi ta ka mõned ofordid, millest kuulsaim on "Viljaväli". Elu lõpul vajus Ruisdael unustusse, tema töödel polnud enam menu ja ta suri vaestemajas. Ruisdaeli elukäik on hollandi maalikunsti hiilgava, kuid lühikese õitsengu võrdkujuks. Mõningaid pilte tema teostest: Mets Päikesekiir. U. 1660 Tormine meri Juudi kalmistu Haarlemis 165560 Kasutatud materjal: www.kfki.hu www.hamburgerkunsthalle.de www.knox.edu www.bbc.co.uk Jaak Kangilaski «Üldine kunstiajalugu»
mähkmetesse pandud kivi. Väike Zeus aga saadeti Kreeta saarele ja kasvatati seal üles. Kui Zeus vanemaks sai, otsustas ta oma isa kukutada. Zeus valmistas võlujoogi, mis pani ta isa kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama.Zeusil on palju järglasi. Poseidon oli vanakreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Sümboliks oli kolmhark.Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo.
suurimaks nafta ja naftatoodete lekkeid laevadelt ning avamere naftapuurimis- ning ammutamisseadmetelt. Samade muredega puutuvad kokku ka teised maailma riigid, näiteks voolas IXTOTI naftaplatvormil toimunud plahvatuse tagajärjel 1978. aastal Mehhiko lahte üle 400 000 tonni naftat. TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad olulisel määral kliimatingimustest ning veetemperatuurist. Tormine meri võib naftalaigu laiali ajada ning kiirendada selle lendumist ja hajumist, ent võib samuti tekitada naftast ja veest koosneva segu, mis laguneb raskemini kui puhas nafta. Samuti segab tuul tihtipeale korjetöid. Kui meri on vaikne, võib õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Samuti on olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Väiksemate reostusjääkide neutraliseerimiseks võib kasutada vastavaid kemikaale, mis
olnud temaga esialgu just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. Üks legend Poseidoni kohta rääkivat, et ükskord kui Poseidon sai teada et Atikale ehitavat uut linna, läks ta mõtlemata ennast selle linna kaitsejumalaks pakkuma. Et rahva poolehoidu võita kinkis ta neile soolavee kaevu, kust sai kuulata kas meri on tormine või vaikne. Aga Poseidon polnud ainuke kandidaat. Ka Athena oli tulnud ennast pakkuma linna kaitsejumalaks. Ta kinkis rahvale oliivipuu ja rääkis, et kui rahvas võtaks tema enda linna kaitsejumalaks ,siis oleksid kõik selle linna elanikud targad ja andekad. Kuna selle linna kuningas ei teadnud kumba võtta, tehti hääletus. Athena võitis hääletuse ja selle linna kaitsejumalaks,xz mille nimi on nüüd Ateena. Poseidon oli sellepeale nii vihane, et pani tormid möllama ja ujutas maa üle
HERMES LEIUTAS FLÖÖDI JA LÜÜRA, MITMESUGUSED VÕIDUAJAMISED JA POKSI. HESTIA LAD. VESTA: KOLDETULE- JA KODURAHUJUMALANNA, KES OLI KOLMAS OLÜMPOSE KOLMEST NEITSILIKUST JUMALANNAST. TA OLI TAGASIHOIDLIK , LIHTNE JA VÄHENÕUDLIK. S URELIKUD ARMASTASID TEDA KÕIKIDEST JUMALATEST KÕIGE ROHKEM. IGAL KODUSEL OHVERDAMISEL OHVERDATI HESTIALE ESIMESENA . POSEIDON LAD. NEPTUNUS: MEREJUMAL, ZEUSI VEND, VETE VALITSEJA. PEETAKSE SAGELI TALTSUTAMATUKS JUMALAKS , SEST TEMA ELEMENT ON TORMINE MERI. TA KANDIS VÕIMAST KOLMHARKI, MILLEGA TA SUUTIS TEKITADA HETKEGA OOTAMATU TORMIHOO, SEDA MÖLLAMA PANNES. ZEUS LAD. JUPITER: PEAJUMAL, TAEVA JA TUULTE VALITSEJA. ZEUSI MÜÜT: ZEUS OLI VANAKREEKA MÜTOLOOGIAS TITAANIDE KRONOSE JA RHEA POEG . KRONOS TAHTIS KÕIK OMA VASTSÜNDINUD LAPSED ALLA NEELATA. ZEUSIL ÕNNESTUS PÄÄSEDA SEELÄBI, ET TA EMA RHEA ANDIS KRONOSELE NEELAMISEKS MÄHKMETESSE PANDUD KIVI. VÄIKE ZEUS AGA SAADETI KREETA SAARELE JA KASVATATI SEAL ÜLES
Konstantin päts Koostaja: Mari-Liis Pihlapuu Pätsil oli väga tormine ja huvitav elu. Ta sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal, ja lõpetas õigusteadkonnas Tartu Ülikoolis. Järgmisena läks ta Vene armeesse ning võitles koos tsaari armeega. Ta tuli Eestisse tagasi ning valiti teda paljudele positsioonidele, kaasaarvatud Tallinna linnapea tiitli, au mida ta keeldus vastuvõtmast, kuna ta polnud vene verest (ta mõtles, et oleks linnal parem kui neil oleks venelasest linnapea). Siis tuli 1905.aasta mäss kus tema ja paljud teised võitlesid
oli kõik helekollasega kujutatud. Keskelt jooksis diagonaalis läbi suhteliselt kitsas joon, mis tehtud tumepruuniga ja pärast kollasega üle. ''Sammas'' oli väga sünge maal. Sammast on kujutatud pildi keskel ja pruunika-mustana, mõlemal pool ääres paiknevad hallikad ääred ja siis ülejäänud taust on punase ja musta segu. Maali ''Helendus'' vaadates võib kujutada seda mitut moodi. Saab öelda selle kohta, et maalil on kujutatud lumist maatükki, mille tagant paistavad uduselt puud ja tormine taevas. Aga saaks ka öelda, et tegu on mere või ookeaniga, kus on näha lainetevalget vahtu ja taevast. Pildil on kasutatud palju erinevaid värve, jaotades pildi pooleks, siis alumine osa on puhas valge, mida rohkem ülevamale poole, seguneb värv . Viimane maal ''Jaotamine'' oli kõige lihtsama kujutusega maal. Maalil oli kasutatud ainult kahte värvi kuldset ja punast. Värvid vahetusid kõige lihtsamal viisil; varjud pildil puudusid. Pilt erines teistest, kuna ei olnud
peegeldub maapinnalt või pilvedelt tagasi maailmaruumi või neeldub õhkkonnas. 6. Mida kõrgemal on päike (ekvaatori lähedal), seda suurema nurga all langevad päikesekiired maapinnani ja soojendavad seda tugevalt. Seda soojem on ka õhk. Mida madalamal on päike, seda vähem need maapinda soojendavad (poolustel). Tumedatelt ja konarlikelt pindadelt peegeldub vähem päikesekiirgust tagasi kui heledatelt ja tasastelt. Tormine meri peegeldab vähem kui tasane meri. 7. Mida suurema kalde all langevad on päikese kiired, seda vähem soojendab päike maapinda ja seda vähem soojendab maa õhku. 8. Aastaaegade vaheldumine on tingitud maa tiirlemisest ümber Päikese ja maakera telje kaldest Päikese suhtes. 9. Palavvöötmes on pidevalt soe-kuum, päev ja öö on enam-vähem ühepikkused ning temperatuuri järgi aastaaegu eristada pole võimalik. Külmvöötmes erineb polaarpäeva ja polaaröö temperatuur väga palju
kirjutatud 2 aastat pärast seda, kui luuletaja sõjaväest vabaks lasti. Kõige igavam oli lugeda luuletusi mere ja kalurite kohta. Oli näha, et Smuulile meeldis meri ning, et tal on kogemusi merega (ta sündis Muhu saarel). Mulle meri ja sellega seonduv eriti ei meeldi. Ma ei tea, miks, aga nii on. Seega ma ei samastu autoriga selles osas. Mind pani imestama, et ka merega seotud luuletused olid sünge sisuga ja meri oli peaaegu alati tormine. Näiteks: "Kaldakividel jürikuu maru tantsis, vilistas, kergitas häält." Kokkuvõtteks võib öelda, et Juhan Smuuli looming on väga kurva ja sünge meeleoluga ning mõtlemapanev. Minu jaoks oli huvitav tutvuda tema loominguga, aga siiski mulle luulekogu väga ei meeldinud. Oleks rohkem meeldinud, kui oleks mõni rõõmsam luuletus ka. Luuletused iseloomustavad selle aja õhkkonda ja meeleolu. Luuletused olid vahemikust 1946-1968.
Armastus looduse vastu, armastus kättesaamatu naise vastu. Wertheri kannatused tulenevad ühepoolsest armastusest noore ilusa Lotte vastu, keda ta oma uues kodukohas tundma õpib. Lotta on juba kihlatud ja Werther saab sõbraks Lotta kallimaga. Kogu olukord kulmineerub väljakannatamatu piinaga noormehe hingele. Tahtmata kellelegi haiget teha, otsutab ta ise loobuda, võttes endalt elu. Ühe sümbolina on teoses kasutatud loodust. Kui ilm on tormine, on ka Werther tormine. Mida halvemaks läheb ilm, seda halvemaks läheb noormehe vaimne tervis. Werther oli võlutud küla kaunist loodusest, olles samas ka ise nagu tükike loodust. Ettearvamatu, tormine, päikseline. Fr. Tuglas "Maailma lõpus" "Maailma lõpus" jõuavad merereisijad üksikule saarele. Hommikul ärgates avastab üks noormeestest end üksinda saarel. Tema seltsiliseks saavad kohalikud hiiglased, kellest ühega tekib tal fanaatiline armusuhe
Nimelt on Katrin Männi, tabanud pildi Eiffeli tornis lehvivast Eesti riigilipust. Foto pealkirjaks on "Eiffeli torn. Pariisis". Lemmikuks pildiks pean ma siiski Karin Kanguri pilti "Meri I". Seda nimelt seetõttu, et merega seonduvad pildid on alati mulle meeldinud. Merd vaadates tekib rahulik meeleolu. Samas mulle meeldib antud pildi juures see, et ta ei ole üksnes rahulik jäädvustus veekogust, vaid domineerib pildil ka taevas, mis on veidi segadust tekitav. See ei ole ei rahulik ega ka tormine. Taevas nimelt on see, mis andis sellele pildile teistest erineva tunnuse. Fotot vaadates tekivad erinevad mõtted, meeleolud. Kui muidu meeldivad mulle pigem maalid, siis see on foto, mille ma ka enda kodu seinale riputaksin. Meeleolu, mis mind pärast näitust valdas oli meeldiv. Mulle on alati meeldinud käia näitustel ja näha kunsti teiste inimeste silmade läbi. Seega olen käinud vahepeal ka Martin Saare, Alari Kivisaare ja Laura Kallasvee fotonäitustel.
armastuse suhtes, kuid usun, et abikaasa surma järgne õhkkond tõestab Andrese armastust naise vastu, mis omakorda tõestab meile, et tegu on abieluga vabast tahtest, ergo Andrese enesekesksus on üks suur liialdus. Samuti, mis mind tohutult häirib on fakt, et Tammsaare suunab lugejale sümpatiseerima teatud isikuid (antud juhul Jussi), millele tal, pehmelt öeldes, ei ole annet. Üldine õhkkond kahe peremehe kodumajandustes on vahelduv rahulik ning tormine. See intrigeerib lugejat. Kui aga Jussi puhul on tegemist teistsuguse mehega, siis rikub see üldise pildi Vargamäe meestest. Nagu ma aru saan on autori idee olnud meile ,,näidata", milline oli elu sellel ajal; millised olid suhted. Minu nõuanne autorile oleks, et jäägu parem ühe vaatenurga juurde või lasku lugejal ise otsustada, kellele südames ,,kaasa elada". Ma ei väida, et Tammsaare on oma teoses vaid vigu teinud. Andres Paasi kujutamine despoodina tuli alles hiljem
„Eks mure käi sellega ühes. Võta naine- kelk taga, tulevad lapsed- koorem peal!” – Naise võtmine pole nii lihtne. Kui võtad naise tulevad lapsed ja siis on vaja näha rohkem vaeva ja teha rohkem tööd. „Eks see meri õitse minu jaoks! Eks ta ole alati õitsev rannamehele, olgu vaikuses või vihas. Temas on küllalt rikkust, mille väljatoomine nõuab mehe rammu, vahel elugi” – Meri on kodu. Ta annab alati süüa ja hea on seal ujuda. Olgu tormine või sile meri. „Kui saba käes, kuhu see koergi pääseb: eks ta ole saba küljes.” – Kui millegiga alustad siis tuleks see ka lõpetada. „Meri- see annab ühe peoga, kuid teisega võtab. Ühel päeval paneb paadid täis vara, teisel võtab võrgud ja mehedki.” – Meri võtab ja meri annab. On hea saagi päevasid kuid on ka päevi mil tuleb merel torm mis võib võtta kõik. „Ei keegi ole emaihust tulnud tarkusega
· Positiivsed tegelased tihti idealiseeritud. · Tegelasi vastandatakse. · Mehed julged, õilsad, ausad ja vaprad. · Naised naiivsed, õrnad, kauni välimusega, kaastundlikud, truud armastajad, uhked ja kindlameelsed. · Loodus iseloomustab salapärast ja sügavaid tundeid äratavat tegevust. · Tegevuspaigaks sageli metsik maastik, salapärased vanad lossid, varemed või eksootilised paigad. · Looduskirjeldused loovad tegelaste meeleolu ja elamused. § Tormine ilm ärevus § Kaunis päikesepaiste õnnelik armastus § Äikesetorm segadus § Kotka laskumine kindlus § Rebase hiilimine kavalus § Koera lamamine peremehe kõrval usaldus * Romantismiaja kirjandus · Väljaspool Eestit § Walter Scott (1771-1832) ,,Ivanhoe" § James Fenimore Cooper (1789-1851) ,,Nahksuka jutud" § Victor Hugo (1802-1885) ,,Hüljatud" § Alexandre Dumas (1802-1870) ,,Kolm musketäri" § Aleksandr Puskin (1799-1837) luule ja romaanid
Tondioja Liida: Algul Hannese suur austaja Pöides, kes avaldab Hannesele oma suure soovi, et Hannes tuleks Tondiojale. Liida oskab enda soove teatavaks teha ja kui vaja poetab mõne pisaragi. Üldjuhul saab, mida tahab oma pisaratega. Raamatu tegevus toimub Saaremaal Lümanda vallas ühes rannakülas, kus meri on peamine tulu- ja eluallikas. Kui meri on lahke, siis on ka värske kala hõlpsasti laual ja jääb veel üle, et maha müüagi. Kui meri on tormine, siis tuleb appi merekarude elutarkus ja taltsutatakse ka kõige tormisem meri, kuid see ei pruugi alati õnnelikult lõppeda: palju häid rannaküla mehi oli jäänud merele oma viimast und nautima. Räägitakse ka veidi talupidajatest tegemistest metsa inimestest. Tondioja, lootustandev arenev talu oma heade mõisamaadega. Raamatust tulebki välja kaks erinevat inimrühma: metsainimesed ja rannainimesed. Mõlemad ei saa teise kandi inimeste tegemistest päris aru, kuid on ka asju, mis on igal
Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelinnu. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad olulisel määral kliimatingimustest ning veetemperatuurist. Tormine meri võib naftalaigu laiali ajada ning kiirendada selle lendumist ja hajumist, ent võib samuti tekitada naftast ja veest koosneva segu, mis laguneb raskemini kui puhas nafta. Samuti segab tuul tihtipeale korjetöid. Kui meri on vaikne, võib õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Samuti on olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Väiksemate reostusjääkide neutraliseerimiseks võib kasutada vastavaid kemikaale, mis lagundavad
Zeus Peajumal ning taeva-ja äikesejumal Zeus oli vanakreeka mütoloogias Kronose ja Rhea poeg. Kronos tahtis kõik oma vastsündinud lapsed alla neelata. Zeusil aga vedas kuna tema ema Rhea pani mähkmete sisse kivi ja andis selle Kronosele alla neelata. Kui Zeus oli suuremaks saanud, otsustas ta oma isa kukutada. Ta valmistas võlujoogi, mis pani Kronose kõiki allaneelatud lapsi välja oksendama. Hiljem hakkas Zeus maailma jagama oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva , Poseidon mere ja Hades allmaailma ning Olümpos jäi nende ühisvalduseks. Zeus armus paljudesse naistesse ja püüdis oma tuudesetust naise eest varjata. Tähtsalt kohal vanakreeka mütoloogias olidki Zeusi surelikud ja surematud armukesed.Zeus oli oma piksenoolte käsutamisele kõige võimsam ja ülejäänud jumalad pidid talle kuuletuma. Sageli ilmus ta kotkana ja tema meelisohvriloom oli härg. Hera Hera oli vanakreeka mütoloogias kõrgeim jumalanna, ta oli Zeu...
tuhandeid linde. Näiteks on vähem kui 200-tonnine naftaleke tapnud 40 000 merelinnu. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad olulisel määral kliimatingimustest ning veetemperatuurist. Tormine meri võib naftalaigu laiali ajada ning kiirendada selle lendumist ja hajumist, ent võib samuti tekitada naftast ja veest koosneva segu, mis laguneb raskemini kui puhas nafta. Samuti segab tuul tihtipeale korjetöid. Kui meri on vaikne, võib õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Samuti on olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Väiksemate reostusjääkide neutraliseerimiseks võib kasutada vastavaid kemikaale, mis lagundavad
avastajaiks.Tegelikult aga oli Neptuuni vaadelnud juba umbes aastal 1800 prantslane Joseph de Lanande, kes aga ei taibanud oma avastuse sisu. Rohkem kui kaks sajandit varem, aastal 1613, Galileo vaatles Neptuuni kui see juhtus olema Jupiterile väga lähedal, kuid ta arvas, et see on lihtsalt tavaline täht. Kahel edukal ööl ta tegelikult märkas, et see liikus natuke koos vastava lähedal oleva tähega. Kuid järgnevatel öödel oli Neptuun tema vaateväljast väljaspool. Kahjuks rikkus tormine ilm vaatlused nendel tähtsatel päevadel, oleks ta paar päeva enne vaadelnud, oleks ta Neptuuni olemasolu kindlaks teha saanud. 3 Andmed Mõõtmetelt on Neptuun väga sarnane Uraanile ja sarnane on ka välimus, mida esmakordselt võis uurida 1989. a. "Voyageri" poolt tehtud fotodelt . Neptuuni on külastanud ainult üks kosmoselaev, Voyager 2 25.augustil 1989. aastal. Peaaegu kõik, mida me teame Neptuuni kohta, tuleb sellest kohtumisest.
HINGEDEAEG JA HINGEDEPÄEV TÖÖLEHT NR 1 Loe järgnev jutt kaks korda hoolikalt läbi. Hingedeaeg algab mihklipäeval 29. septembril ja lõpeb hingedepäeval 2. novembril. Hingedepäeva piirid pole väga kindlad, mõne uskumuse järgi lõpeb see aeg alles enne jõule toomapäeval. Hingedeajal on Eestimaa ilm läbi aegade olnud uduvihmane ja tihti ka tormine. Selle kohta arvati vanasti, et hingedeajal on õhk siia ilma tulnud hingedest paks. Seetõttu ei saanud inimesed ja loomad (eriti hobused) vabalt hingata lõõtsutasid ning olid üleväsinud. Maa kohal hõljus udu. Puud olid raagus. Jõed hakkasid jäätuma. Tuulevaikust häirisid aeg-ajalt ägedad iilid, mis märkisid hingede parve möödumist. Hinged liikusid tavaliselt hulgakesi koos. Nende tõstetud tuult nimetati hingetuuleks.
Tallinna Prantsuse Lütseum Anton Adoson Fototöö Minu vanaema fotokogu Juhendaja : Liis Reier Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus...........................................lk 3 Foto 1.....................................................lk 4 Foto 2.....................................................lk 5 Foto 3.....................................................lk 6 Foto 4 ja 5..............................................lk 7 Foto 6.....................................................lk 8 Kokkuvõte.............................................lk 9 Kasutatud allikad.................................lk 10 Sissejuhatus Valisin teemaks fototöö kus soovisin teada saada minu esivanemate elust ja huvitavatest faktidest ning olin küsitlenud vanavanematelt , milline oli elu umbes 40 kuni 70 aastat tagasi, kas see oli huvitav või eriline, kas raske või kerge, ...
hukatud ning kümnete tuhandete kaupa küüditatud - küll ümber asumise, küll mobilisatsiooni sildiall. Neist päevist pärit hirmutunne oli kõigil elavalt mõttes ja meeles. Kes sai, põgenes üle mere Rootsi. Pagejate hulgas oli nii lihtsaid ranna-inimesi, talupoegi kui ka haritlasi. Enamasti mindi teele väikestes kalapaatides, kuigi mõnedel õnnelikumatel õnnestus ühel või teisel teel muretseda väike purje- või mootorlaev. Meri oli neil päevil tormine ja sellest kui paljud teel hukkusid, puuduvad igasugused andmed. Kümned tuhanded jõudsid siiski elu ja tervisega Rootsi. Teised läksid meeleheitest aetuna sakslaste poolt varutud laevadele, kuigi sümpaatiat Hitleri- Saksamaa vastu oli üpris vähestel. Asi seisis lihtsalt selles, pääseda tulema stalinistide eest. Eks tulevik näita, mis ees seisab. Sakslaste lõppvõit polnud tõenäoline. Ometi ei arvestatud pika eksiiliga. Paljud uskusid, et
viiul, vioola, tseloo jne. ,,Reflections" 1975, piano and synthesized tape ,,Lagniappe" 1985, klaver Kontrolltöö: 1.) Avangardlistlikud heliloojad Euroopast on Karlheinz Stockhausen, Pierre Boulez,Liget ;USAst on John Cage 2.) Ligeti teos ,,Atmosfäärid" 1961, orkestri koosseisus (keelpillid, puhkpillid), mikropolüfoonia, segane kuna stiile tihedalt, erinevad pinnad ja palju detaile, mittekorduv. Enda mulje- segane, tormine, rütmid/meetrium eri aegadel, muusika kõlab ähmselt nagu läbi udu. 3.) Arvo Pärt -Kriisiaastad. 1968-1976. Varane looming oli modernismi ja avangardi stiilis. Kollaazitehnika. Õpingu aastad, kus oli veel loomingus segadus. -Tintinnabuli sünd. Meloodiahääl ja kolmkõlahääl sulandub. Matemaatilised reeglid,sügav ja isiklik, religioone 4.) Erkki-Sven Tüüri loomeallikad on gregooriuse laul, 12-tooni muusika, polüfoonia, minimalism
Meri Richard Uutmaa pärines meremehe perekonnast, kelle koduõu asus merest napilt poole kilomeetri kaugusel. Seepärast kohtab ikka ja jälle kunstniku loomingus meretemaatikat. Tema loodusmaalid on elutruud, neile on omane sügav realismitunne ning lüürilis-romantiline meelestatus. Olulist osa tema loomingus mängisid aastaajad, mida ta püüdis tabada niisama hästi kui motiivi ennast. Uutmaa on oma elu viimastel aastatel meenutanud: "Vahel on öeldud, et tormine meri on minu ala. Augusti esimestest tormidest kuni jää tulekuni olen igasuguse ilmaga töötanud...Siin tuleb meelde kas või kord, kui läksime Karepal Sagritsaga, me kaks Richardit, kõva tormiga merd maalima. Tuul oli vihane, molberti ei saanudki püsti. Sidusime siis lõuendid männitüvede külge ja maalisime ikka. Vaatepilt oli seda väärt!" Rannamaastik Richard Uutmaa kuulub nende kunstnike põlvkonda, kes 1930-ndatel aastatel tõid eesti kunst uudsena
Bunini nelja novelli kokkuvõtted Stjopa Noor kaupmees, Krassilstsikov, sõitis ühel õhtul Tserni. Õhtu oli tormine, kõikjal äike ning paduvihm. Tee oli väga mudane ning halvasti nähtav, nii et mees pidi vankriga mööda maanteed sõitma, sest selle kõrval polnud see enam võimalik. Varsti ilmus nähtavale tuttav, vanale leskmehele linnakodanik Proninile kuuluv sissesõiduhoov. Ta keeras sinna sisse, kuna hobune oli väga väsinud ning pikk maa oli veel minna. Kedagi ei paistnud seal olevat ning ta läks sisse, sest uks oli paokil
Justin'il oli vaid ema Arabella Lazenby (Maria Klenskaja). Julie-Ann ja Justin olid enne õhtusööki väga närvis, sättisid kõike hoolega, et vanematele kindlasti kõik meeldiks. Ühel hetkel avastas Julie-Ann, et üks pudingukahvel on puudu, ehk kaduma läinud. See viis neiu totaalselt hüsteeriasse ja ta hakkas naabreid läbi käima, et laenata ühte kahvlit, ent kellelgi polnud anda. Siis oli ta viimases hädas sunnitud sõitma lähimasse supermarketisse, muuseas ilm oli tol õhtul väga tormine. Aega oli vähe. Vahepeal sättis Justin toole laua taha paika ja tegi muid toimetusi, kui äkki toimus midagi ootamatut. Nimelt kukkus kusagilt ülevalt Justini rõdule poolpaljas endine sületantsijatar Paige (Kadri Adamson), kes oli läbikümunud, hirmunud ja sinikates. Justin hakkas teda kohe abistama ja peo ettevalmistus jäi hetkeks tahaplaanile. Tantsija palus Justinilt pelgupaika. Ta oli äsja ülevalt
Ameerikast saadud kartulimugulaid, mis aitasid meeskonnal merel nälga leevendada. Kolonisaatorid saatsid kasvatatud kartulitaimed kuningannale, kellele serveeriti Londonis pidulikult kartulitaime pealseid ja õisi. Selle meresõitja ja piraadi nime kannab Ameerika lõunatipu ja Põhja-Antarktika vaheline väin.Drake´I väin asub tulemaa ja Lõuna- Shetlandi saarte vahel,ühendab Atlandi ja Vaikset Ookeanit.Maailma kõige laiem väin(kuni 1120km),pikkus u.460km,suurim sügavus 5249m.Sageli tormine, lõunaosas talvel mäed, suvel jäämägesid.Väinas on jahe kliima. Puhuvad tugevad tormid,peamiselt läänest, väina läbib Läänetuulte hoovus.Nimetati F.Drake järgi, kes läbis väina 1578.
Hermes Psychompos saatis surnuid allmaailma. Hestia-(Rooma mütoloogias on tema vasteks Vesta) Oli Kronose ja Rhea tütar, neitsilik koldetule ja perekonna kodukolde jumalanna. Kodukolle oli ühtlasi tema kultusepaik, seal ohverdati talle osa toidust. Hestiat peeti ka riigikolde jumalannaks. Poseidon-(Vaste Rooma mütoloogias on Neptunus)oli Kreeka mütoloogias merejumal ning Kronose ja Rhea poeg. Poseidonit peetakse sageli taltsutamatuks jumalaks, sest tema elemendiks on tormine meri. Poseidonit kujutati tihti kui jumalust, kes sõidab oma kuldsete merihobustega kaarikus üle vetesügavuse. Ta kandis võimast kolmharki, mis suutis mere hetkega möllama panna, tekitades ootamatu tormihoo. Tülitsedes Athenaga Atika valdamise pärast, lõi ta oma kolmhargiga akropolile allika voolama ja pakkus Kekropsile hobust. Raevunult jälitas Odysseust, kes tema pojal Polyphemosel oli silma välja torganud. Poseidonit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
