suurem.Pika ja raske võitluse järel sunniti Pärsia sõjavägi põgenema.Dareiose surmasid põgenemise ajal tema kaaskondlased.Mesopotaamiast tungis Aleksander põlistele Pärsia aladele.Tema kätte langes riigi muistne pealinn Persepolis.Makedoonlased rüüstasid sealse uhke kuningalossi ja süütasid põlema.Tules hävisid hindamatud kuntstiväärtused.Pärsia kuingriik oli seega lõplikult purustatud, kuningas tapetud ja kuningaloss rusudeks muudetud. Vallutused Kesk-aasiasse ja Indiasse 330. aasta lõpuks oli Makedoonia kuningas alistanud kogu Väike-Aasia ja Pärsia, saavutades sellega isa püstitatud eesmärgi. Vähem kui viie aasta jooksul oli Aleksander rajanud oma aja suurima impeeriumi. Võidetud territooriumil valitses kohalik ülemkiht. Aleksander polnud aga oma saavutustega veel rahul.Ta tahtis saada kogu maailma valitsejaks.Nii jätkas ta vallutusretke veelgi kaugemale itta. Mittu aastat kulus Kesk-Aasia mägirahvaste alistamiseks
-1650.a on vahetevahel nimetatud suurte geograafiliste avastuste ajastuks. Tol ajal rändasid Euroopa maadeuurijad ümber maailma ning avastasid mitmeid maid ja rahvaid. Kaubavahetus Euroopa ja Aasia vahel on käinud iidsetest aegadest. Kuid kaubad on rännanud ühelt kaupmehelt teisele, ilma et keegi neist oleks ise teinud läbi kogu teekonna. Esimesed maadeuurijad 1200. aastatel reisis Marco Polo Itaaliast Hiinasse. 1300. aastatel sooritas Araabia maadeuurija Ibn Batuta reisi läbi Lähis-Ida Indiasse. Ja 1400. aastate algul purjetas Hiina maadeuurija Cheng Ho Pärsiasse, Araabiasse ja mööda Aafrika rannikut lõunasse. Portugali maadeuurijad Portugallased tahtsid leida mereteed ümber Aafrika Indiasse. 1488. aastal jõudis Bartolomeu Dias Hea Lootuse neemeni. Kümme aastat hiljem sõitis Vasco da Gama sealt edasi Indiasse. Õige varsti pürgisid Portugali meresõitjad edasi Hiina ja Jaapani poole. Ameerika Viikingid jõudsid Põhja-Ameerikasse 1000 aastat tagasi, kuid nende reisid unustati
Õukonna rüütel ja kuninglike ladude järelvaataja Arvatakse ,et oli sõjalaeva tüürimees 1486.aasta määras Portugali kuningas Diasi salajase ekpeditsiooni juhiks. Algas 1487.a Lissabonist Tüürimehed aafriklased Kõigepealt purjetas Palmase neemest Kongo jõe suudmesse Nelja kuuga Kongoni Dias jättis aeglase laevastiku maha 6.jaanuaril suund lõuna poole 3.veebruaril 1488 maabus lahes Guinea laiuskaardilt eemaldutakse Aafrika rannikust Purjetas ümber Nõelaneeme Avastati ,et tee Indiasse on vaba Dias hakkab tagasi sõitma Tagasi teel 1488 aasta mais silmas Hea Lootuse neeme 1488.aasta detsembris tagasi Lissabonis 1451 Itaalia 20. mai 1506 Hispaania Maadeavastaja ja kaupmees Ameerika avastaja Mõte otsida tee Indiasse lääne poolt sõites Kolumbus ootas 17-aastat,et kirjutada alla lepingule. Teele läks kolm karavelli ja teele läks umbes 90 meest Reis algas 1492.aastal 12.oktoobril nähti maad Avastas Kuuba ja Haiti Kolumbus pöördus tagasi Hispaaniasse
Prints Henrique Meresõitja (1394-1460) valitses Marokos asuvat Ceuta linna ja hakkas seal laevade vastu huvi tundma. Ta rahastas ekspeditsioone ning töid, mis päädisid uut tüüpi laeva karavelli ehitamisega. Henrique toetas ka kartograafe ning meresõiduks vajalike instrumentide leiutajaid. Tema egiidi all sõitvad meremehed olid esimesed pikki meresõite ette võtvad eurooplased. Tänu laevahuvile seadis prints endale eesmärgi leida meretee Indiasse, purjetades piki Aafruka randu. Kuid see kõik oli raske tänu algelistele navigatsioonivahenditele ja inimeste eelarvamustele ja hirmudele. Meresõitja otsustad vallutada uue tee järk- järgult. Ta lasi ehitada uued merekindlad laevad ja koolitas välja avameresõitu tundvad kaptenid. Nõndaviisi edasi liikudes kulus Aafrika lõunatipu, Hea Lootuse Neeme, vallutamiseks 60 aastat. Kuid seda siis juba Bartolomeu Diaze eestvedamisel.
k. rinascimento taassünd). Vararenessanss 14.saj 15.saj I pool, avaldus eelkõige prantsuse ja itaalia muusikas Kõrgrenessanss 15.saj II pool 16.saj 1.veerand, tooni andisid Madalmaad Hilisrenessanss 1520-ndad 1600, peamiselt Itaalias 2. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes (vaata ka ajastute tabel) 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised (Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. 14. saj. elas roomakatoliku kirikule toetunud keskaegne maailmapilt läbi kriisi. Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg
Panustas keemilistele ravimitele. Kopernikus- väitis, et Maa tiirleb ümber Päikese ja ümber oma telje. Temasse suhtuti taunivalt, teadus pidi toetama Piibli tõdesid. Gutenberg- keskaja suurim kultuuri saavutuseks trükikunsti leiutamine( 1445) esimene trükitud teos Euroopas 1456 piibel. Maadeavastused Henrique Meresõitja- 12. saj; oli motiivaatoriks ja meresõitude korraldajaks. Ise ei sõitnud kuskile. B. Diaz- 1486- 1487 põhisihiks oli leida meretee Indiasse. Jõudis Aafrika lõuna tippu Hea Lootuse neemeni ja tegi kindlaks, et ümber Aafrika sõites on võimalik jõuda Indiasse. C. Kolumbus 1492 jõudis Uude Maailma. Tahtis avastada mereteed Indiasse. Vesco da Gama- 1497 asus teele Indiasse. Jõudis Aafrika tippu ja sealt edasi jõuti Indiasse 1498. Amerigo Vespucci- 1501 veendus, et on leidnud Uue Maailma, tundmatu mandri. Pärast nim Ameerikaks tema nime järgi. V. N. De Balboa- tahtis leida teed Indiasse lääne poolt. 1513 a jõudis Vaiksesse
Tohutud summad kestvatele sõjapidamistele `'Indiatesse'' otsiti lühikesi ja turvalisi mereteid Konstantinoopoli vallutus türklaste poolt (1453) Genova otsis kontakte Pürenee poolsaare riikidega Kaugsõidulaevad ehk kravellid Portugallaste esimesed retked Uurimisobjektiks oli Aafrika Henrique soosis suuri uurimisretki kulla otsimiseks Sõitude põhisihiks leida meretee Indiasse 14861487 Bartolomeu Diaz leidis meretee Indiasse Ameerika avastamine 1492 Christoph Kolumbus avastas nn Uue Maailma Esimesel reisil Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja Haiti Teisel reisilVäikesed Antillid,Puerto Rico ja Jamaica Kolmandal reisil Venezuela rannikule Orinoco jõe suudmesse Neljandalt reisilt tõi palju kulda 1494 Tordesillase leping Indiasse viiva idapoolse meretee avastamine
Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Maadeavastuste põhjused Eurooplastele tuntud kaubateed olid langenud araablaste ja türklaste kontrolli alla. Oluliseks sai alternatiivse meretee leidmine Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Usuti, et need maad on muinasjutuliselt rikkad. Esimesed maadeavastajad Peamisteks maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud. Poolsaarel hea geograafiline asend. Sealsetel elanikel pikaajalised meresõidu kogemused. Maadeavastusi toetav stabiilne ja tugev riigivõim. Legendid Arvati, et ekvaatori kohal läheb vesi keema või muutub siirupitaoliseks.
P+ Suured maadeavastuse. 1. Põhjused: 2. Uudishimu 3. Soov saada rikkusi 4. Tekkis vajadus idamaiste kaupade järele, kuid kaubateed olid türklaste ja araablaste käes, kes võtsid suurt vaheltkasu. 5. Oli vaja leida uus kaubatee Indiasse 6. Suured maadeavastused algasid Hispaaniast ja Portugalist sest: 7. Mõlemad olid mereriigid, mille elanikel olid pikaajalised meresõidu kogemused. 8. Avastusretkeks kõige sobilikum laevatüüp, karavell, arenes välja Portugalis. Selle laeva purjede ehitus oli selline, et sai sõita ka peaaegu vastutuult. 9. Lõppes reconquista Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest. Selle tõttu jäid paljud väikeaadlikud sissetulekuta. 10
Vasco da Gama Vasco da Gama oli Portugali meresõitja, on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis Indiasse 20. mail 1498. Tagasi Portugali jõudis ta septembris 1499, kus ta suurte auavaldustega vastu võeti. Ta sai suure rahalise autasu ja mitu tiitlit, mis andsid talle suured õigused. Hiljem külastas ta Indiat veel kaks korda. Ta suri 24. detsembril 1524.a Indias, hiljem toodi ta jäänused Portugali ja maeti väikeses Quinta do Carmo kirikus. 1880a oli ta põrm viidud Suuremasse kloostrisse
Suure maadeavastus perioodi t ähtsus k ar tograaf ia arengus Tallinn 2013 SISUKORD Geograafilise mõtte areng 15.sajandil Eurooplaste nägemus maailmast enne suuri maadeavastusi Meretee avastamine Indiasse Ameerika avastamine Amerigo Vespucci Fernão de Magalhães Austaalia avastamine Maailma kaart 17. sajandil GEOGRAAFILISE M ÕTTE ARENG 15. SA JA N D I L 15. sajandil toimus Euroopas antiikaja geograafia renessanss ja tugevnes püüe avastada uusi maid. Maailma esimene trükitud kaart oli Isidoruse Sevillast maailmakaart, mis ilmus Augsburgis 1472. Kreeklaste Maa kerakujulisuse idee leidis lõpuks ka Euroopas tunnustamist Maailmakaar t enne suur i maadeavastusi
10.Thomas More- “Utopia” kirjeldas ideaalset, kuid mitteeksisteerivat ühiskonnakorraldust. 11.”Macbeth”, “Hamlet”, “Romeo ja Julia” 12.Miguel de Cervanetse peateos on “Don Quihote” 13.Renessansi ajal kujutati maad kerakujulisena.Mikolaj Kopernik pakkus esimesena välja oletuse, et Maa ei olegi universumi keskpunk. 14.Giordano Bruno oletas esimesena, et meie päikesesüsteem ei olegi ainus omalaadne universumis. 15.Hispaanial ja Portugalil oli vaja leida alternatiivne tee indiasse ja Kagu-Aasiasse, et vürtse, siidi ja kalliskive tuua.Need riigid olid Atlandi ookeani ja aafrika ranniku lähedal ning neil oli palju kogemust. 16.Portugaallaste mereretked siirdusid indiasse,Ekvaatorini jõudsid nad 1471. 17.Bartolomeu Diaz purjetas esimesena ümber aafrika lõunatipu. 18.Vasco de Gama oli esimese eurooplasena kes jõudis mereteed pidi Indiasse. 19.Kolumbus oli teel indiasse kui jõudis Ameerikasse. 20
Tallinna Reaalkool Kuulsad maadeuurijad, Iseseisev töö Elise Kaselaid, 8b Maadeuurijad Vasco da Gama Ta sündis 1469. aastal ja oli pärit Portugalist. Ta oli kindlameelne ja ammendamatu energiaga mees ning oli oma sihtmärkides väga kindel. Ta oli väga tõsine mees ja naeratas harva. Tema avastas meretee Indiasse. Tema esimene reis algas 1497. aastal ja teine reis hakkas 1502. aastal. Portugali kuningas saatis 8. juulil 1497. aastal teele neljast laevast koosneva ekspeditsiooni, et leida meretee Indiasse. Laevade juhiks oligi Vasco da Gama. Juba esimesel teelõigul Hea Lootuse neemeni tabasid laeva tormid, kuid Gama võttis siiski kindlakäeliselt kursi Atlandi ookeanile. Toiduvarud ja veetagavara laeval olid väga halvas olukorras ning meeskonda tabas skorbuut
Retked tegid võimalikuks järgmised asjaolud: 1) Võeti kasutusele paremad laevad. 2) Hakati kasutama ka kompassi. 3) Tekkisid esimesed algelised maakaardid. Esimestena alustasid retkedega 15. Sajandil portugallased. Nad sõitsid piki Aafrika rannikut lootes, et see ei ulatuks kaugele ning siis nad tahtsis sõita ida suunas. Aafrika oli suur ja lõunatippu jõudmine võttis aastakümneid. Esimesena jõudis lõunatippu Diaz. Indiasse jäi minemata sellepärast, et meeskond oleks hakanud mässama, kui nad poleks hakanud kodu poole liikuma. 1498. aastal jõudis esimesena Indiasse Vasco Da Cama. Columbus tegi kuningale ettepaneku, et sõidab Indiasse lääne poolt. Tal oli mingisugune kaart, kus oli kaks suurt viga: 1) Maailma ümbermõõt oli palju väiksem. 2) Ameerikat sellel kaardi üldse ei olnud. 1942. aastal toimus Columbuse esimene reis, seda loetakse ka Ameerika avastamise aastaks.
mai 1500 Hea Lootuse neeme lähedal • Portugali meresõitja ja maadeavastaja, rüütel ning kuninglike ladude järelvaataja • Purjetas 1488. aastal esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus, pidi leidma Aafrika lõunatipu ja ümber selle purjetades leidma kaubatee Aasiasse Christoph Kolumbus u 1451 Genova, Itaalia - 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania Maadeavastaja ja kaupmees Kavandas leida meretee Indiasse, lähtudes arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse (ise arvas, et on jõudnud Aasiasse) Esimene reis: • Alustati 3. augustil 1492 Palosest 3 laevaga (Santa Maria, Niña ja Pinta).
Suured maadeavastused Maadeavastuste eeldused Maailmapildi areng. Vajadus idamaiste luksuskaupade järele. Vajadus uute mereteede järele (türklaste tõttu ei saanud Vahemerel idamaadega kaubelda). "Kullajanu". Rikastumissoov. Seiklusjanu. Maadeavastuste eeldused Paremad meresõidu oskused. Täpsemad mõõteriistad. Kompass. Uus laevatüüp karavell. Maadeavastuste algus 15. sajand. Esmalt hakkasid Indiasse viiva meretee otsingutega tegelema portugallased ja hispaanlased. 1487 Bartolomeo Diaz: jõudis Aafrika lõunatippu (Hea Lootuse neem). Vasco da Gama: Portugali meresõitja. Avastas 1498 meretee Indiasse (purjetas ümber Aafrika). Christoph Kolumbus 1451-1504 Itaalia maadeavastaja. Püüdis läände purjetades üle Atlandi ookeani leida meretee Indiasse. 1492 avastas uue maailmajao (ise pidas seda Aasiaks). Amerigo Vespucci 1451-1512
sest Bütsants oli olnud tükk aega ristiusu peamine kants Euroopa ja Aasia piiril. 5- ? 6. Kõige tugevamad riigid 15 - 16 saj olid Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania, sest neis hakkas kujunema uus valitsemisvorm- monarhia. 37. indiaanlane- Ameerika põliselanik Henrique Meresõitja- 15 saj valitsenud Portugali prints Vasco da Gama- aasta 1497 Portugalist nelja laevaga teele läinud meremees, kes soovis leida mereteed Indiasse Christoph Kolumbus- läks otsima mereteed Indiasse, kuid jõudis hoopis üle Atlandi Kesk- Ameerikasse. Ta arvas terve oma elu et oli leidnud Indiasse meretee, kuid see oli olnud hoopis Ameerika. Amerigo Vespucci mõistis, et Kolumbuse avastatud nn meretee Indiasse polnud õige, ta purjetas piki Lõuna-Ameerika ranikut lõunasse ja sai teada et see on Eurooplastele senitundmatu manner. Tema nime järgi pandika Ameerikale nimi. Fernao de Magalhaes- Avastas meretee Indiasse ümber Aafrika ja sooritas
Alates vanaajast kuni 15. sajandi II pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laienemine järk-järgult tänu vallutus-ja kaubaretkedele. Eurooplaste maailmapilt laienes ristisõdade ajal ja ka mongolitega võitlemise käigus. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamise alguseks oli mitmeid. Üks põhjustest oli kindlasti vajadus väärismetallide järele. Euroopa riigid kulutasid hiigelsummasid sõjapidamisele ja ülemkiht ihkas idamaiseid kaupu nagu siid ja vürtsid. Kõige selle eest tasumiseks oli tarvis raha, mida kulla- ja hõbedanappuses puudu jäi
LIHULA GÜMNAASIUM Kristi Malk SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Lili Ring Lihula 2015 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Alates vanaajast kuni 15.sajandi teise pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laiendamine järk-järgult tänu vallutus- ja kaubaretkedele. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamiste alguseks oli mitmeid. Põhjusteks olid kindlasti vajadus väärismetallide järele, uudishimu ja seiklusjanu, ristiusu levitamine ja vajadus võidelda Isalmiga ning vajadus idamaiste vürtside järgi. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kag-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi ja kalliskive.
Arvas, et on olemas lõunamander. Koostas täpsema kaardi kui Erastosthenes, kus olid juba peal Kaspia meri, Niiluse ja Volga jõgi jne. Arvutas 800 koordinaati. Al-Idrisi elas 12. Saj., kandis kaardile Eesti. Marco Polo elas 13. Saj., reisis mööda maismaad Kesk- Aasias, Indias, Hiinas ja Malaisias. Ibn-Battuta elas 14. Saj., palverändurina käis Põhja- Aafrikas, Kesk-Aasias, Indias ja Indoneesias, koostas reisikirjeldusi. Afanassi Nikitin elas 15. Saj., reisis Indiasse, koostas reisikirjelduse. Cristoph Kolumbus jõudis 1492. aastal Lääne-India saarestikku, avastas Ameerika. Vasco da Gama purjetas aastatel 1497-1498 ümber Aafrika Indiasse. Amerigo Vespucci jõudis aastatel 1497-1502 L- Ameerika rannikule, temast tuli ka Ameerika nimi. F. Magalhäes sooritas aastatel 1519-1522 esimese ümbermaailmareisi. Obel Tasman uuris aastate 1642-1644 Vaikse o. saari ja Tasmaaniat. James Cook sooritas aastatel 1768-1778 3 ümber-
aastal Genovas, Itaalias ning suri 20. mail 1506 Valladolidis, Hispaanias. Tal oli kolm venda- Diego, Bartolomeo, Giovanni ning õde Bianchinetta. Tal oli ka kaks poega- Hernando ning Diego. Kolumbus oli kaupmees ja maadeavastaja. Ta hakkas merd sõitma päris varakult- 20 aastasena. Ta avastas 1492. aastal Hispaania kuningakoja eestvedamisel Ameerika mandri. Kolumbus uskus Firenze teadlase Paolo dal Pozzo Toschnelli teooriat, mille tõttu peaks laev üle Atlandi jõudma Indiasse. Kolumbus sõitiski üle Atlandi ookeni, kuid avastas hoopis Uue Maailma. Seetõttu nimetaski ta Ameerika pärismaalased indiaanlasteks. Andmete kohaselt oli Kolumbus elu lõpuni veendunud, et ta oli avastanud India, mitte Ameerika mandri. Tänu Kolumbuse aevastusele tekkis Euroopal Ameerikaga püsiv kontakt vaatamata sellele, et põhjast tulnud viikingid olid Põhja-Ameerikat juba mitmeid kordi külastanud. Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti
Suurte maadeavastuste algus. Maadeavastuste põhjused: · 1453a - Türklased vallutasid Konstantinoopoli.Türklaste kätte sattus kogu Vahemere idaosa. · Hakati otsima lühemaid ja ohutumaid mereteid. · Paljud aadlikud ja palgasõdurid olid jäänud "tööta".1492a - aeti Hispaaniast välja Maurid. · Eurooplaste vajadus kulla, hõbeda ja vürtside järele. · Uuendused meresõidus. · Eurooplased olid tutvunud Araablaste matemaatika ja geograafiaga. Meretee Indiasse. 1488a. - Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz jõudis Aafrika lõunatippu. Vasco da Gama - Portugali meresõitja, kes avastas meretee Indiasse(1497 - 1498). 22 mai 1498. a - Vasco Da Gama jõudis Indiasse. Ameerika avastamine. Christoph Kolumbus - Itaalia meresõitja, kes avastas meretee Ameerikasse. 3 august 1492a. - Kolumbus asus 3 laevaga teele: · Santa Maria · Pinta · Nina(teise n-i peal peab see õõ kriips olema. XD)
Põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele india kaubad olid araablaste ja türklaste vahenduse tõttu väga kallid uudishimu ja seiklusjanu kullajanu Euroopas oli puudus väärismetallidest, idamaid kujutati ette aga väga rikastena Euroopa linnade tõusev kodanlus tundis vajadust uute turvalisemate mereteede järele müüdid pururikastest riikidest, mida mindi otsima ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga soov leida meretee Indiasse ja Kagu - Aasiasse elukoha otsimine kauplemine varastamine uute teadmiste hankimine kuulsusejanu Eeldused: karavellide ilmumine uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele
Don Quihote 12.Millisena kujutati renessanssiajal Maad? Kes pakkus esimesena välja oletuse, et Maa ei olegi universumi keskpunkt? Kerakujulisena, Mikolaj Kopernik 13.Kes oletas esimesena, et meie päikesesüsteem ei olegi ainus omalaadne universumis? Giordano Bruno 14.Milline kaubanduslik huvi äratas Hispaania ja Portugali merereisid? Miks just need riigid olid hiliskeskajal merenduses esirinnas? Neil oli vaja leida alternatiivne tee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi vürtse, siidi ja kalliskive. Need riigid olid atlandi ookeani ja aafrika ranniku lähedal ning neil oli palju kogemust. 15.Kuhu siirdusid portugallaste mereretked? Millal jõudsid nad ekvaatorini? Indiasse. 1471 16.Kes jõudis esimesena purjetada ümber Aafrika lõunatipu? Bartolomeu Diaz 17.Kes jõudis esimese eurooplasena mereteed pidi Indiasse? Vasco de Gama 18.Kuhu oli teel Kolumbus, kui ta 1492 jõudis esmakordselt Ameerikasse? India 19
RENESSANSS Rinascita (itaalia keeles "taassünd", prantsuse keeles renaissance). Renessanss sai alguse Itaaliast ja seepärast tähistatakse ka selle erinevaid perioode itaaliakeelsete tähistustega: 14. sajand - eelrenessanss e trecento 15. sajand - vararenessanss e quattrocento (u 1400-1500) 16. sajand - kõrgrenessanss e cinquecento (u 1500-1520/30) Just Itaalias vabanes kunst kõige varem keskaegseist kammitsaist, tärkas huvi looduse järgimise ja antiikkunsti vastu. MIS TOIMUS? Lagunes naturaalmajandus, laienes tööjaotus, kaubandus arenes kiiresti, tärkas pangandus, tekkisid esimesed manufaktuurid, kiirenes kogu elutempo, leiti tee Indiasse ümber Aafrika, avastati Ameerika (1492), tekkisid uued majandusvormid linnades. Tähtsamateks keskusteks Itaalias olid: Veneetsia, Genova, Milano ja Firenze (pangandus, kaubandus ja tööstus). Linnakodanikele ei kuulunud mitte ainult majanduslik võim vaid ka poliitiline võim. ...
ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid kaupu edasi jõukate Itaalia linnade kaupmehed. Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga müüja võttis kasu ja seetõttu muutusid kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima teisi mereteid Indiasse, et mitte kaotada idakaubandusest saadavat tulu. Esimestena hakkasid mereteid Indiasse otsima hispaanlased ja portugallased. Maadeavastusteks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell, mis oli kerge kolme mastiga kiire laev. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. Christoph Kolumbus Christoph Kolumbus sündis 1451. aastal Genovas. Tema isa oli Domencio Colombo ja ema Susanna Fontanarossa
Maailmapilt avardub Maailm 16. sajandi alguses elanud inimesele Maailm 16. sajandi lõpus elanud inimesele Lihtsam tee Indiasse vürtside juurde Bartolomen Diaz Hea Lootuse neeme avastas eurooplaste jaoks Diaz. Diaz nimetas algselt ta Tormide neemeks, kuid ta nimetati ümber Portugali kuninga João II soovil. Cape of Good Hope Hea Lootuse neem Vasco da Gama Avastas meretee Indiasse Maadeavastustega kaasnesid ka uued toidud toidulaual Mais, tomat, kartul, vanilje, tubakas, kakao ja kaudzuk Kuld Tõi kaasa hindade revolutsiooni Hinnad kerkisid ning lihtinimesel oli raskem saada kaupasid kätte. Euroopa hakkas uusi alasid koloniseerima ning tekkis orjakaubandus Euroopast tulnud haigused Põliselanike organism ei suutnud võidelda valge
1. SUURTE MAADEAVASTUSTE EELDUSED JA PÕHJUSED (tv. 92, 93) Põhjused: · Uudishimu · Kuuldused Idamaade rikkustest · Kaubateed Indiasse ja Kagu-Aasiasse olid türklaste ja araablaste käes ning nad võtsid suurt vaheltkasu Eeldused: · Neil oli kaugsõidulaev karavell, millega sai sõita nii vastu- kui pärituult, sest laeval olid kahesugused purjed. (Tekkis Portugalis) · Pürenee poolsaarel lõppes rekonkista (Pürenee ps. Tagasivallutamine araablaste käest) ja Hispaania ja Portugali rüütlitel polnud tööd. · Mõlemad mereriigid
Maadeavastused Põhjused: Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Vajadus idamaiste vürtside, kalliskivide ja siidi järele. Kullajanu. Seiklusjanu. Eeldused: Tugev ja stabiilne riigivõim. Pikaajalised meresõidukogemused. Soodne geograafiline asend. Täpsemad mõõteriistad. Uus laevatüüp- karavell. Head geograafilised teadmised. Tulemused: Inimeste silmaringi avardumine. Uued mereteed ja maa-alad. Uued kultuurid (mais, tubakas, kartul, tomat) ja loomad (kalkun).
Maadeavastused:Põhjused: 1alternatiivse meretee leidmine indiasse ja kagu-aasiasse 2tuntud kaubateed egiptuse ja punase merekaudu olid araablaste ja türklaste käes 3 ei tahetud kaotada idakaubandusest saadavat tulu, uued ühendused E: 1hisp ja portugali asend oli soodne, nii atlandi okea ja aafrika ranniku lhdal 2sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidu kogemused 3tugev ja stabiilne riigivõim toetas Maadeavastuste Tagajärjed: 1silmaring avarnes 2õpiti tundma uusi maid ja maailmamerd 3euroopa kaubandus peapunkt liikus vahemerelt
kirikupeale. Sveits Karm kohustuse täitmine. Esita neli näidet vastureformatsiooni teostamisest katoliku kiriku poolt. Mis aitas sinu arvates kõige rohkem kaasa katoliku kiriku positsiooni kindlustamisele? Põhjenda. Inkvisitsioonide tugevdamine. Jesuiitide ordu. Trento kirikukogu kinnitas paavsti ilmeksimatust. Täpsustati kalendrit. Dateeri sündmus ja selgita, mis toimus. Christoph Kolumbuse esimene mereretk 1492 jõudis Ameerikasse Vasco da Gama esimene mereretk Jõudis Indiasse ümber Aafrika 1498 Fernao de Magalhaesi mereretk Jõudis Indiasse purjetades ümber maakera.1519-22 reformatsiooni algus Saksamaal 1519 Luther avaldas oma 95 teesi Wittenbergi kiriku uksel Wormsi riigipäev 1521 Kutsutu Luther Saksa riigipäevale lootes et see oma õpetustest lahti ütleks. Augsburgi usurahu Vürst valib, mida usutakse tema maaalal 1555 ,,Kelle valitsus, selle usk" Võitmatu Armaada retk Hispaania poolt ehitatud tugev dessant laevastik, millega plaaniti inglismaa vallutada.
mereteed idamaadesse. Jõudsid Bojadori neemeni. Bartolomeu Diaz portugali meresõitja, kes esimese eurooplasena purjetas ümber Aafrika lõunatipu, mis kuninga soovil nimetati Hea Lootuse neemeks. Tee India ookeani oli avatud. Christoph Kolumbus 3.08.1492 suundus kolme karavelliga Santa Maria, Pinta ja Nina Andaluusiast pikale mereteele.-> 12. okt Guanahani saareni Bahama saarestikus Vasco da Gama javastas meretee Indiasse, jätkas teekonda Hea Lootuse neemelt ja jõudis 20.mai 1498 Indiasse. Amerigo Vespucci ütles esimesena välja, et on avastatud uus manner -> Ameerika Fernao de Magalhaes 1519-1522 esimene ümbermaailma reis, oli esimene kes jõudis vürtsisaarteni läänest -> suri filipiinidel kodusõjas. Medicid Itaalias esiletõusnud Medicite perekonna kaubakontorid paiknesid pea kõigis suuremates Euroopa sadamalinnades. Laenasid raha Inglise, Prantsuse kuningale. Kaks
Koostaja:Liis Kaljuvee 8a klass Paikuse põhikool Christoph Kolumbus oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.Ta elas 1476-1484 Lissabonis ,Madeiral ja Porto Santol.Kolumbuse avastusretked 15. sajandi lõpul tulenesid soovist jõuda eelkõige Indiasse,kulla ja vürstide maale. Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele. Hispaania kuningas lubas tal minna kolme laevaga:Santa Maria ,Pinta ja Ninaga. Laevad-kolm galeassi ;üks karavell ja üks raske kogi tüüpi
kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga, ka olid nad hakanud ehitama uusi kaugsõidulaevu ehk karavelle , millega võis sõita ookeanil . 2)Portugali meremeeste uurimisobjektiks oli eriti Aafrika , sest nad oletasid et Aafrikas leidub kulda . Suuri uurimusretki meretaguse kulla otsimiseks soosis kuninga vend Henrique , teadmishimuline kaupmees , kes sai hüüdnimeks meresõitja . Portugallased võtsid nüüdsest oma sõitude põhisihiks leida meretee Indiasse . Aastail 1486-1487 jõudis Bartolomeu Diaz aafrika lõunatippu , Hea lootuse neemeni ja tegi kindlaks , et sealtkaudu oli ümbet Aafrika mandri edasi sõites võimalik Indiasse jõuda 3)Esimesena purjetas 149teisel aastal üle atlandi ookeani ja avastas nn Uue Maailma Christoph Kolumbus. Esimesel reisil avastas kolumbus Bahami saared , kuuba põhjaranniku ja Haiti . Teisel reisil avastas ta Väikesed Antillid , Puerto Rico ja Jamaica . Kolmandal reisil 1498 aastal jõudis ta Venezuela
Erasmus Rotterdamist – euroopa kuulsaim humanist Osman I – Osmanite dünastia algataja, Türklaste impeeriumi juht Heran Cortes – konkistadoor kes aitas vallutada asteegid Francisco Pizarro - konkistadoor kes aitas vallutada inkad Amerigo Vespucci – esimene maadeavastaja kes mõistis et ameerkia on uus manner Vasco da Gama - maadeavastaja kes purjetas ümber aafrika et jõuda aasiasse Kolumbus – maadeavastaja kes soovis purjetada lääne poole et jõuda indiasse kui jõudis ameerikasse Fernao de Magalhaes – maadeavastaja kes purjetas esiesena ümber maailma Metallitööstuse areng Leiutati vesiveski millega sai liigutada suuremaid mehhanisme ning kui see panna sepakoja lõõtsa külge sai metalli sulatada pehme asemel ka vedelaks ning siis sai metalli juba valada Muutused sõjanduses Leiutati tulirelvad ning suurtükid. Suurtükkidega muutusid kasutuks suured kindlused. Tähtsam osa oli jalaväel kes sai kanda tulirelvu. Kirjasõna levik
Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima teisi mereteid Indiasse. Esimestena hakkasid mereteid Indiasse otsima hispaanlased ja portugallased. Nad olid harjunud purjetama avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell. Sellel oli kolm masti ja oli kerge ning kiire. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. 3 Marco Polo Marco Polo oli Veneetsia kaupmees ja maailmarändur, sündis 1254
tema järgi hakati riigi elanikke nimetma türklasteks-osmaniteks Hernan Cortes- Hispaania aadlik, maadeavastaja ja vallutaja, kes alistas asteekide impeeriumi Francisco Pizarro- konkistadoor, kes alustas 1532. aastal sõjakäiku inkade vastu ning hiljem allutas kogu Peruu hispaanlaste võimu alla Amerigo Vespucci- meresõitja, esimene eurooplane, kes mõistis, et manner, mille Columbus avastas ei ole Aasia Vasco da Gama- kogenud portugali päritolu meresõitja, kes avastas meretee Indiasse Christopher Kolumbus- Itaalia päritolu meremees, kes avastas 1492. aastal Ameerika mandri Fernao de Magalhaes- portugali meresõitja ja maadeavastaja, kelle eestvedamisel võeti ette esimene ümbermaailmareis 3. Kuidas toimus metallitööstuse arenemine? Miks oli metallurgia areng oluline? Leiutati pealtvooluvesiratas, mis pani liikuma rasked haamrid ja tõstukid. Kui vesiratas ühendada sepalõõtsaga sai sulatusahjudes saavutada senisest kõrgemat temperatuuri,mis võimaldas
kauplemine kulla ja orjadega tänapäeva Senegali alal. Edusammud jätkusid, kui Elminasse ehitati kaubitsemiskeskusi ning São Tomést ja Príncipest sai esimene suhkrut tootev asumaa. 1482 kontakteerus ekspeditsioon Diogo Cão juhtimisel Kongo kuningriigiga. Otsustav läbimurre sai teoks 1488, kui Bartolomeu Dias sõitis ümber Hea Lootuse neeme ning tõestas, et juurdepääs India ookeanile on olemas. 1498 jõudis Vasco da Gama sellele avastusele tuginedes Indiasse. Bartolomeu Dias [bartulum'eu d'ias] de Novais (kasutatud on ka nimekujusid Bartholomeu ja Diaz; umbes 1450 arvatavasti Algarve 29. mai 1500 Hea Lootuse neeme lähedal) oli portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes purjetas 1488 esimese teadaoleva eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika lõunatipus. Tõenäoliselt olid tema esivanemate seas João Dias, kes purjetas 1434 koos Gil Eanesiga ümber Boujdouri neeme, ning kaupmees ja maadeavastaja Dinis Dias, kes 1444
seiklejad ja rikkuste otsijad. Uus maailm-Ameerika esialgne nimetus. Eldoraado-kullamaa. Asteegid-Kesk-Ameerika põliselanikud. Indiaanlane-Ameerika põliselanik. Orjakaubanduse kolmnurk-Ameerikas,Aafrikas ja Euroopas inimeste ja kaupade vedu. Piprakott-rikkad inimesed kes ostis kokku palju vürtse. Henrique Meresõitja-portugali prints kes rahastas mereretki mööda Aafrika ida rannikut. Cristoph Columbus-1492 sügisel jõudis ta Ameerikasse, aga ise arvas et Indiasse. Vasco da Gama-avastas meretee Indiasse ümber Hea lootuse neeme kaudu aastal 1498. Hervan Cortes-Hispaania aadlik vallutas asteekide riigi 1519 ja avastas Kesk-Ameerika. Francisco Pizarro-konkistadoor 1532 vallutas inkade riigi. Amerigo Vepucci-sai aru et tegu on uue maailmajao ja mandriga ja pani sellele nimeks Ameerika enda nime järgi. Fernao de Magalhaes-ümbermaailma reis 1519 ise sai surma pärismaalaste käes ja lõppes reis 1522. Orjakaubandus: sest indiaanlased ei tahtnud olla
Fernao de Magalhaes Kolumbus avastas küll uue maailmajao, kuid tee Indiasse jäi leidmata. Sõnakehv ja sihikindel portugali meremees Fernaro de Magalhaes oli kindel, et on võimalik purjetada ümber maakera ning leida sel viisil otsitavad Vürtsisaared. Magelhaes pakkus oma teeneid Portugali kuningale, kuid asjatult. Lõpuks oli Hispaania valitseja nõus tema ettevõtmist toetama. Nii asusidki laevad Hispaania lippude all teele tundmatusse. Viis laeva lahkusid Hispaania rannikult 20. septembril 1519. aastal, ületasid Atlandi ookeani ja jõudsid 13
ajastu silmapaistvam mõtleja, kelle mõju oli tunda peaaegu kogu varauusaegses Euroopas Thomas More (1478-1535) Inglise humanist, hariduselt jurist, sai parlamendi liikmeks keskaja lõpuks uskus suur osa haritlasi, et Maa on kerakujuline Mikolaj Kopernik (1473-1543) jõudis järeldusele, et taevakehad tiirlevad ümber Päikese, pööreldes samal ajal ümber oma telje Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Maadeavastuste pioneerideks said Pürenee poolsaare elanikud, kellel olid pikaajalised meresõidukogemused Maadeavastuste esimene etapp oligi seotud Aafrika lääneranniku tundmaõppimisega Portugali printsi Henrique Meresõitja (1394-1460) eestvõtmisel asuti piki Aafrika läänerannikut purjetades otsima mereteed idamaadesse Aastatel 1487-1488 purjetas Portugali meresõitja Bartolomeu Diaz esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu 1492. a 12
sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta. Tänapäeval küll enamik ajaloolasi usub, et Polo jõudis Hiinasse, kuid on ka arvatud, et tema reisikirjeldused on ainult üks väljamõeldis kohtadest, kus ta ise pole kunagi käinud. Vasco da Gama Vasco da Gama (1460 või 1469 24. detsember 1524 Kochi, India) oli Portugali meresõitja ja maadeavastaja, kes on tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. Esimest korda jõudis ta Indiasse 20. mail 1498. Mereteedest, mida karmi Euroopa elanikud iganes on otsinud, oli meretee Indiasse alati kõige ihaldatavam. Edukas veneetslane, kaupmees ja maadeuurija Marco Polo, kes 13. sajandil Indias käis, äratas oma juttudega eurooplastes huvi. Marco Polo teadis kirjeldada suhkruroogu, rubiine ja imelisi loomi. Araabia kaupmehed müüsid Vahemeremaade turgudel kulla hinnaga Indiast toodud vürtse. Vürtsikaravanidelt
0.6 0.4 0.2 0 Joonis 1 India rahvaarv on 1950 ja 2050 aasta vahel palju tõusnud (vaata ka Joonis1). 1950 ja tänapäeva vahel on kasvutempo olnud nagu mujalgi arengumaades väga kiire. Tulevikus hakkab see juba pisut langema, kuna sündide arv on juba langemas. India iive on positiivne. See on 1.51%. Enamuse iibest moodustavad sünnid. Rändesaldo on suhteliselt 0 lähedane. Paljud rändavad Indiast arenenumatesse maadesse, kuid samuti rännatakse palju ka vähemarenenud maadest Indiasse. Samuti paljud, kes kord on välja rännanud lähevad Indiasse tagasi. (International Data Base) Sündimuse üldkordaja on aastate lõikes langemas. Viimase 20 aasta jooksul on see langenud 9 võrra. Järjest kiiremat langust ennustatakse ka tulevikuks. Aastal 1994 oli sünde 1000 elaniku kohta 29. Aastaks 2025 ennustatakse, et see number on 17. Keskmiselt sündis lapsi naise kohta 1994. aastal 3,5. Tänaseks päevaks on see arv langenud 2,5 peale. 2025
Portugali rannikule. Suuri ekspeditsioone soosis kuninga vend Henrique, kes sai nimeks Meresõitja. Bartolomeu Diaz o Suvi 1486 dets. 1487 võttis ette mereretke Aafrika lõunatipuni ning nimetas selle Tormide Neemeks. Võimalik, et juba Diaz kasutas nime Hea Lootuse Neem. Jõudes Aafrika lõunatippu Hea Lootuse neemeni tegi Bartolomeu Diaz kindlaks, et sealtkaudu ümber Aafrika neeme on võimalik Indiasse jõuda. Vasco da Gama o 1498. aasta aprillis palgati Mosambiigi rannikul araablasest loots, kes järgneva kolme nädalaga purjetati Indiasse Kalikuti sadamasse. Tagasi pöördus sealt vürtside ja kalliskividega. 118 meremehest jõudis koju tagasi vaid 55. o Vasco da Gama sooritas teisigi merereise ning vana mehena saadeti ta Indiasse asekuberneriks.
Kontrolltööks kordamine ptk 29-33 1. Suurte maade avastuste põhjused ja eeldused Põhjusteks olid: leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse Eeldused: Hispaania ja Portugali soodne geograafiline asend, maadeavastusi toetav tugev ja stabiilne riigivõim 2. Tähtsamad merereisid, avastusretked Merereisid: otsiti mereteed idamaadesse, kus jõuti Sahara kõrbeni välja ja edasi ei juletud minna. Ekvaator ületati esimest korda 1471. aastal. Tee India ookeanini avas Portugali meresõitja Diaz sõites esimese eurooplasena ümber Aafrika lõunatipu. Kolumbus läks 1492.
kaks poega Hernando (ka Fernando) ja Diego. Hakkas merd sõitma varakult ning 20-aastaselt juhtis Tunise piraatide vastasel retkel Genova galeri. 1476 uputati merelahingus tema laev, kuid tal õnnestus haavatuna ujuda 6 miili kaugusel olevasse Portugali randa. Ta jäigi Portugali elama ning tegi sealt 147677 mereretke Iirimaale ja Islandile, külastades võib-olla ka Jan Mayeni saart. Kavandas leida meretee Indiasse lääne suunast, toetus eriti Firenze teadlase Paolo dal Pozzo Toscanelli (13971482) teooriale, mille järgi oli võimalik meretee Indiasse üle Atlandi. Ta esitas oma kava algul Portugali kuningale (kes selle tagasi lükkas), siis Hispaania kuningakojale. Kuningakoja ja Kolumbuse vahel sõlmiti leping, mille põhjal viimasele anti ,,Ookeani Admirali" tiitel ning ta ülendati kõigi avastatavate maade kuberneriks ja asekuningaks. Kuningakoja (eriti kuninganna Isabeli) toetusel sooritas
uued nakkushaigused süüfilis Tähtsamad maadeavastused: Henrique Meresõitja portugallane, kes asutas maailma esimese meresõidukooli; kogus merekaarte; tema kavandite järgi ehitasid portugallased karavelli portugallaste avastused: Madeira ja Assoori saared, Roheneeme saared, Senegali ja Gambia jõe suue Bartolomeu Diaz avastas Hea Lootuse neeme, tegi kindlaks meretee Indiasse; tema avastustega algas suurte maailmaavastuste ajastu Vasco da Gama jõudis Indiasse, Jaapanisse, Indoneesia suuremate saarteni 1492.a Kolumbus avastas Ameerika 1519 1522 portugallane Magalhãesi ümbermaailmareis Amerigo Vespucci tegi kindlaks, et Kolumbuse avastatud ,,India" oli tegelikult täiesti uus maailmajagu Ameerika Hernàn Cortès maabus 1529. aasta aprillis Mehhiko rannikul ja vallutas Mehhiko Francisco Pizarro jõudis oma laevaga 1527.a. Ecuadori rannikule
piibel Gutenbergi trükimasin Metallist valatud üksikud tähed Sai tähti taas lahti võtta Kerge ja kiire Raamatud - odavamad ja kättesaadavamad Hariduse ja teaduse kiirem areng Inkunaablid Trükikunsti leiutamisest kuni 1500.a Ehk hällitrükised Sõnast incunabula 1460. aastani 30 eri nimetust Raamatuid 100 - 300 Kogu maailmas 450 000 Maadeavastused maailmapildi avardajana Maadeavastus sai suure alguse aastal 1492 Algas Euroopast Meretee Indiasse, Kagu-Aasiasse ja Ameerika Ebatäpsed mõõteriistad Kes oli Cristoph Kolumbus? Christoph Kolumbus (1451-1506) Itaalia meresõitja 1492 (Nina, Pinta ja Santa Maria) 12. oktoober 1492 Indiaanlased Viikingid Kes oli Vasco da Gama? Vasco da Gama (1460-1524) Portugali meresõitja 170 mehest jai ellu 55 Leidis meretee Indiasse ( 20. mail 1498) Hea Lootuse neem Kes oli Fernão de Magalhães? Fernão de Magalhães (1480-1521) Portugali meresõitja
uute turvalisemate mereteede järele. Idamaade kaubad veeti laevadega araabia maadesse, sealt edasi maismaad mööda Vahemere idarannikule ja siis üle mere edasi Euroopasse. Iga kauba edasimüüja võttis oma vaheltkasu ja nii muutusid idast pärit kaubad Euroopas väga kalliks. Muidugi oli ka üheks suureks uute maadeavastuste põhjuseks ristiusu levitamine ja vajadus võdelda islamiga. Nii hakatigi otsima mereteed Indiasse. Sellega hakkasid esmalt tegelema portugaalased ja hispaanlased. Need meremehed olid harjunud purjetama ookeanil ja julgesid seilata ka rannikust kaugemal avamerel. Suurteks merereisideks kujunes neil välja ka uus laevatüüp - karavell. Karavell oli kerge, kiire ja kolmemastiline laev. Samuti paranesid ka navigatsiooniseadmed: kompass täiustus ja leiutati astrolaab (tähekõrgusmõõtja). XV sajandil jõuti lõpule ka sellega, et vallutati
Ida pool tegelesid kauplemisega araabia kaupmehed. Nii käisid hinnalised kaubad enne Euroopasse jõudmist mitme kaupmehe käest läbi. Iga edasi müüja võttis vaheltkasu ja seetõttu muutusid idamaised kaubad Euroopasse jõudes väga kalliks. Neid inimesi, kes jõudsid idamaiseid kaupu osta nimetati piprakottideks. Keskaja lõpul vallutasid türklased kogu Vahemere idaranniku ja tegid kristlastele kauplemise raskemaks. See sundis ettevõtlike mehi otsima teisi mereteid Indiasse. Esimestena hakkasid mereteid Indiasse otsima hispaanlased ja portugallased. Nad olid harjunud purjetama avamerel. Maadeavastuste ajaks oli neil välja kujunenud avameresõiduks sobiv laev Karavell. Sellel oli kolm masti ja oli kerge ning kiire. Laevareisid maksti kinni kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. 2 Christoph Kolumbus (1451- 1506) Christoph Kolumbus sündis 1451 aastal Genovas ja suri 20. mail 1506 a. Valladolidi,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
