Gustav Suits Gustav Suits 1883-1956 Elulugu Tartu Aleksandri Gümnaasium (kuldmedal) Õpetas koduõpetajana (Soome) Tartu ülikooli (keeleteadus) Helsingi Ülikooli (kirjandus ja esteetika) Abiellus Aino Thauvóniga Raamatukogupidaja ja soome keele õpetaja Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjandusloo õppejõuna Töötas Nobeli Instituudi raamatukogus(Rootsi) Gustav Suits suri 1956. aastal Tegevus Noor-Eesti liikumine 1917–1919 oli ta Eesti Sotsialistide- Revolutsionääride Partei (esseeride) liikmena Koostas märgukirja „Eesti Töövabariik“ Looming "Vesiroosid" 1899. aastal Esikkogu "Elu tuli" (1905) Kogus "Tuulemaa“ (1913) Kogu "Kõik on kokku unenägu“ (1922) Kogu "Tuli ja tuul" (1950) Kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ja "Noor- Eesti nõlvakult" (1931) Uurimusi eesti kirjandusloost Tänan teid tähelepanu eest
Lüürikueeldusi tõendasid looduspiltide plastilisus ja sõnaleidlikkus. Kogus "Rusemed" (1927) leidub groteskseid pilte, on märgata autori liikumist sotsiaalsema luule suunas. 1920. aastatel alustas M. Raud paralleelselt värsiloominguga ka lühiproosa avaldamist, järjejuttudena ajalehtedes ilmusid asunikuromaanid "Metsa Manni" (1924) ja "Uued inimesed" (1925). Samal perioodil katsetas kärarikkalt arvustajana."3 1 õpik ,,LÜHIKE EESTI KIRJANDUSLUGU" lk. 52 2 õpik ,,LÜHIKE EESTI KIRJANDUSLUGU" lk. 106 3 vaba entsüklopeedia ,,Wikipedia" -1- Poeedi kuulsust, realismi tasanditel tõestab luule kogumik «Kauge ring», 1935, parimad teosed 30-ndatest aastatest. Romaan «Kirves ja kuu», 1935, on kujutatud peene irooniaga kunstniku- idealisti poolt. Romaanis «Turg», 1937. valjendub rohkes osas juba tanapaevast kultuuri. 1940. a
REFLEKTSIOON Kirjuta, mida uut said tunni jooksul E. Vilde kohta teada. Millised küsimused tekkisid? Kas sulle meeldis arvutist küsimustele vastuseid otsida või on õpikuga parem töötada? Miks? Eelnevalt vajalikud tegevused Õpetajale: töölehe koostamine. Õpilasele: eelnevalt loob õpilane endale üldisema pildi 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kirjandusmaastikust, läbi on loetud Vilde "Pisuhänd" Tunniks vajalik: CD Hennoste "Väike eesti kirjanduslugu", tund toimub arvutiklassis. Kahe õpilase kohta peaks olema vähemalt üks arvuti. Hindamine: hinnatakse töölehte ja osalemist vestluses. Tööleht Tööjuhend: 1. Ava "Väike eesti kirjanduslugu" ja otsi üles Eduard Vilde. 2. Täida tabel. Romaanid Jutustused Novellid Näidendid 3. Ühenda joonega iseloomujoon ja tegelane! Ühe tegelase juurest võid tõmmata mitu joont
Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? 1960ndatel retseptsiooniteooriad Fookus lugemisprotsessil Tekste on sama palju kui on lugejaid Iga lugeja loob oma teose Lugemist mõjutavad ootused Uuriti kuidas ja miks mingit teksti loetakse, lugemispraktikad Kuidas tekst haakub kirjanduse peavooludega, mida selles oluliseks peetakse Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsism ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? NB! Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt. Kirjanduslugu Paigutatakse tekstid suuremasse kirjandusloo konteksti (ka laiemasse kultuurilisse,
Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva on pälvinud palju erinevaid tunnustusi, näiteks Juhan Liivi luuleauhind luuletsükli "Pühitsus" eest 1991 ajakirja "Looming" luulepreemiad 1991 ja 1993 Eesti Vabariigi kultuuripreemia luulekogu "Maailma asemel" eest 1993 Valgetähe IV klassi teenetemärk 2001 ( Annus, E. jt. 2001. Eesti Kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri. ; URL- https://et.wikipedia.org/wiki/Doris_Kareva ) 1.2 Looming Oma luulelaadi väljakujundamisel on Kareva mõjutusi saanud kõrge vormikultuuriga lüürikuilt, Eestist arbujailt, hiljem on ta leidnud vaimse kontakti ameerika luuletaja E. Dickinsonga. 4 Doris Kareva luule on minakeskne. Kontakt välismaailmaga avaldub selles, mida Ta on
KASUTATUD KIRJANDUS 1. ANNUS, E., Epner, L., Järv, A., ... (jt.) Eesti kirjanduslugu. Tallinn: Koolibri, 2001. 2. JANSEN, E., Põldmäe, R. Carl Robert Jakobson: lühimonograafia. Tallinn: Eesti raamat, 1968. 3. Vikipeedia-http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson 18
Rühmitus mis sai alguse 1938. aastal. Sinna kuulus hulk andekaid eesti kirjanikke kellega saate tutvuda juba lähemalt järgnevatel lehekülgedel. Referaadis toon lugejani ,,Arbujate" põhimõtte ja kirjanike vaatenurgad. Eesmärgiks seadsin endale, teha põhjalik referaat ,,Arbujate" kohta, kus räägib nii sõpruskonnast tervikult kui ka nendest kirjanikest eraldi. Referaadi koostamisel oli mulle suureks abiks kaks raamatut: Noor-Eestist arbujateni ja Eesti Kirjanduslugu. Loodan, et see referaat aitab mõista kirjanikke erinevaid vaatenurki ja mõtteid oma luulele. 2 Sisukord Lk 1- Sisukord Lk 2- Eessõna Lk 3- Arbujad Lk 4- Heiti Talvik Lk 5- Betti Alver Lk 6- Bernard Kangro Lk 7- Uku Masing Lk 8- Paul Viiding Lk 9- August Sang Lk 10- Kersti Merilaas Lk 11- Kokkuvõte Lk 12- Kasutatud kirjandus 1 Kasutatud kirjandus
Eesti Kirjanike Liidu esimees "OP!" saatejuht Looming "Kolmring" (1989) "Vari ja viisnurk" (1991) "SürWay" (1992) "Neli sada keelt" (1997) Looming Suhted sajandialguse vooludega Sõnade maailm Tekstide kiire muutumine Uusromantiline stiilikiht Angloameerika kultuur ja hard rock Looming Romantilisus Vaev ja ahastus taevas Igatsus rahu järele Luulenäiteid http://www.youtube.com/watch?v=0Dcz_FQu1ok http://etv.err.ee/index.php?05593367&video=1557#. UtWFU_QW1HU Kasutatud kirjandus Eesti kirjanduslugu" Koolibri, 2001 "Varjatud ilus haigus" Eesti Kostabi Selts, 2000 "KünnapRoosteSinijärv", Näo Kirik, 2008 http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/sinijarv_karl http://www.runoajelu.com/eesti/KarlMartin.html http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Martin_Sinijärv Tänan kuulamast!
jne) milline on olnud mingi teksti retseptsioon (kuidas mingi tekst haakub kirjanduse peavooludega, mida selles oluliseks peetakse) Autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik millest lähtuvalt. Teos avaldatakse ning see jõuab lugejani Lugeja loeb antud teksti ning mõtestab selle isemoodi lahti, teda võivad mõjutada antud teose analüüsid, sõprade arvamus teosest vms. Seega hakkab teos elama omaette elu ning ei sõltu enam autorist. Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? NB! Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt. Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad?
1.Tuglas on novelli kirjanik 2.Tegevusvaldkonnad Kirjanduselu organiseerimine ja ajakirjaniku töö 3.Näide Noor-Eesti, Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Kirjanduse selts ; rühmituste väljaanded, ajakiri ,,Looming" Ilukirjandus 3.Näide novellid,miniatuurid ,(memuaarid) ; Romaanid : ,,Väike Illimar", ,,Felix Ormusson" Kirjanduskriitika ja uurimused 3.Näide Eesti Ensüklopeedia, Eesti biograafilineleksikon ; Lühike Eesti kirjanduslugu, monograafia ,,Juhan Liiv" Tõlkimine ja reisikirjeldused 3.Näide Aleksis Kivi ,,Seitse venda" ; ,,Teekond Hispaania", ,,Teekond Põhja-Aafrika". 38.Mõista,mõista Marginaal (tegelik tähendus) essee väikevorm, mõtisklev või lüüriline kirjanduslik kommentaar- (näide Tuglase loomingust) ,,Marginaalia" Miniatuur-(tegelik täh.) eepika väikevorm, milles napp sõndmustik, detailne sõnastus, lüürilisus (näide T. looming.) ,,Muutlik vikerkaar" Monograafia- (tegelik t
Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). 4 Autorikesksed lähenemised (milliseid autori elu aspekte peetakse kirjandusteoste tõlgendamisel oluliseks). 5 Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? NB! Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt. KIRJANDUSLUGU 1.Paigut. kirjandustekstid suuremasse kirjandusloo konteksti (kuid ka
Marie Under Sündis 27.märtsil 1883.a Tallinnas. Vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Luuletusi kirjutas saksa keeles. 1901-1902 töötas ajalehe “Teataja” toimetuses. 1902 abiellus eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Kolisid Kutišnosse Moskva äärelinna. 1906 tuli Marie Eestisse tagasi ja tegutses kirjanikuna. 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Kohtus Artur Adsoniga. Adson kogus ta luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. 1924 lahutas Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. Kuulus “Siuru”, kus oli rühmituse esimees. Ta kirjutas loodusest ja armastusest. 1944.a põgenes ta Rootsi ja kirjutas koduigatsusest. Tähtsamad kogud ● “Hääl varjust” ● “Rõõm ühest ilusast päevast” ● “Õnnevarjutus” ● “Mu süda laulab” ● Marie Underi luulet on ilmunud vene, saksa, inglise, rootsi, soome, hispaania, prantsuse ja itaalia keeles. ● Ta oli EKL asutajaliige ning mitme kodu- ja välis...
hüplikud mõtted) tehnikaid. Tema-jutustaja (e kolmandas isikus) võib edastada ühe tegelase piiratud vaatepunkti, kuid vahel pole see piiratud üknses ühe tegelase taju-ulatusega. Kõiketeadev jutustaja vaatepunkt on piiramatu, kes võib anda eri tegelastele õiguse näha teose maailma oma silmadega. Siirdkõne on kaudne sisemonoloog, kus jutustaja vahendab tegelase kõnet. Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). Millistele kirjanduse konteksti elementidele keskenduvad need lähenemised ja teooriad? NB! Kirjanduslugu saab uurida mitmete erinevate teooriate ja arusaamade valgusel kirjandusest ja kirjanduse ja ühiskonna ja ajaloo suhtest, sellest annab lühiülevaate kirjandus(aja)loo konspekt. Mis on tõlgendamine? Mida peab tõlgendamisel silmas pidama? Mis on lähilugemine? (vt ka uuskriitika).
Ta oli tuntud jalgsikäija: ülikoolilinnast Tartust, läks ta vanemate koju Riiga 1983. aastal rajati Kristjan Jaak Petersonile Tartus Toomemäel mälestussammas Kirjaniku sünnipäeva, 14. märtsi, tähistatakse alates 1996. aastast emakeelepäevana, riiklikuks tähtpäevaks muudeti see 1999. aastal Surm Boheemlaslik eluviis, kehv toitumus ning tiisikus saidki lootustandvale poeedile saatuslikuks Peterson suri 1822. aastal 21 aastasena tuberkuloosi Kasutatud materjalid "Eesti kirjanduslugu" 2001 Labürint III, kirjanduse õpik 9. klassile. http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=59 http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Jaak_Peterson Täname tähelepanu eest!
kõrgperioodi · August Kitzbergi ja Eduard Vilde sulest sündisid esimesed kunstiküpsed draamateosed Eesti kutselise teatri sünniaastaks sai 1906. aasta, mil Tartus Vanemuise teatrimajas mängiti August Kitzbergi näidendit "Tuulte pöörises" August Kitzberg 1855 - 1927 Kasutatud materjalid: · M. Hennoste CD "Väike eesti kirjanduslugu koolile" · A. Nahkur, M. Sokk "Sõna võlu", kirjanduse õpik 7. klassile · I. Au, M. Hennoste "Kirjandus 7. klassile"
Turba Gümnaasium Lydia Koidula referaat Alise Leetsaar 9a. klass Nurme 2010 Lydia Koidula Lydia Koidula õppis Pärnu saksakeelses kõrgemas tütarlaste koolis ja sooritas Tartu ülikoolis koduõpetajaeksami, kuid jäi isa abistama ajakirjanikuna. Koidula esimene raamat on isa soovil tõlgitud ja mugandatud jutustus "Ojamölder ja temma minnia" (1863). Koidula kiire areng toimus 1864.a. alates Tartus, kus teda mõjutasid igapäevane töö "Eesti Postimehega". L. Koidula vaateid ja hoiakuid religiooni ja ühiskondlike probleemide suhtes kandis kindlalt rahvustunne. Luulelooming Koidula esimesed, tõlkemuganduslikud luuletused "Koddo" ja "Emmasüdda" ilmusid 1865.a. "Eesti Postimehes". Erinevalt isast püüdis ta täpsemalt edasi anda tõlgitavat, arvestadea eesti keele, eelkõige kujundikeele võimalustega. Proosalooming ...
– kolleegiumiassessor, ametnik Venemaa Keisririigi Riigikontrollis • Ema Inna Erazmovna Strogova • Esivanem khaan Ahmat – pseudonüüm Ahmatova • I abielu luuletaja Nikolai Gumiljoviga (1910), poeg Lev, 1918 lahutus II - Vladimir Šileikoga III – Nikolai Puniniga Haridus • Marija gümnaasium Tsarskoje Selos • Funduklejevi gümnaasium Krimmis • Õppis õigusteadust (õigusajalugu, ladina keel) • Peterburgi naasmisel õppis kirjanduslugu Looming • 1912 - "Õhtu“ – armastusluule, “Laul viimsest kohtumisest” • 1914 - "Palvehelmed“, luuletused A. Blokile • 1917 - "Valge parv" • 1921 - "Teeleht" • 1922 - "Anno Domini MCMXXI" • 1940 - "Kuuest raamatust" • 1958, 1961 - "Luuletused" • 1965 - "Aja jooks" • 1967 - "Reekviem" – Stalini vastu • 1976 - "Luuletused ja proosa" • 1976) - "Luuletused ja poeemid"
surmast • Oli ka palju teisi kangelasi, näiteks Herakles ja Odysseus • Selle eeposega algas ka Euroopa kirjanduslugu. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Achilles_Hector_Louvre_G153.jpg Eepos - "Odüsseia" • Räägib Odysseuse rännakutest pärast Trooja sõda • Kodus ootas teda naine Penelope, keda kiusasid noormehed, kes teda kosida tahtsid • Kui Odysseus lõpuks oma kodusaarele jõudis,
vene formalism (mis on kirjanduslikkus, avaldub ainult keele kaudu, distantsi loomine teose lugeja ja keele vahel) ja strukturalism; müüdikriitika, arhetüübikriitika; uuskriitika (põhimõiste on lähilugemine. Oluline on objekt, tõlgendamine); dekonstruktsioon (tekstikeskne tekst on nagu telliskivimüür, lammutus ja ülesehitamine on teksti protsess) ;semiootika. Lugejast lähtuvad kirjandusteooriad: retseptsiooniteooria. Kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad: kirjanduslugu; uushistoritsism, feministlikud kirjandusteooriad, sooteooriad; kultuuriuuringud; postkolonialistlik teooria; ökokriitika. 5.Mis on tõlgendamine? Tõlgendamine on üks kirjanduse uurimise põhipraktikaid. Oluline on mõistmine, see on esmane tase ehk loeme teksti hoolikalt läbi. Konkreetse teksti puutuva informatsiooni kogumine, nt tegelased, miljöö, sündmused, retoorilised ja narratiivsed võted, vaatepunkt jne.
ümberkorraldamine; tihe keel; avatud algused ja lõpud Novell. Üks keskne ajahetk, millal tegevus aset leiab; kulminatsioon + tagasivaated; kehtib ühtsuse printsiip – novell loetakse korraga läbi; üks põhitegelane, tegevuskoht, vaatepunkt, vähem kirjeldust ja detaile võrreldes romaaniga. Kirjandusteaduse ajalugu. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduse ajaloo käsitlus ehk esitus. Kirjapandud lugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või žanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal). Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood (Keskaeg, renessanss, valgustusajastu, 20. sajand või ka modernism ja postmodernism), olulised mingi ajaperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajaperioodi, näit. 20. saj. kirjandus mitte kogu selle sajandi kirjandusloome,
Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762 eKr.[1] Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal. Eepos räägib ahhailaste ja troojalaste vahel peetud lahingutest, Achilleuse raevust tema orjatari Briseise ära võtmise ja sõbra Patroklose surma pärast ning Hektori surmast. Ilias ei räägi sõja põhjustest, algusest ega sõjale järgnevatest sündmustestIlias on kirjutatud Trooja sõja muistendi ainetel. Kreeka ja Euroopa kirjanduslugu algab antiikeeposega "Ilias". Mahābhārata on vanaindia eepos, maailmakirjanduse mahukamaid luuleteoseid. Eepos koosneb kokku umbes 106 000 paarisvärsist, mis jagunevad 18 osaks. Värsivormi, milles eepos on kirja pandud, nimetatakse šlokaks. Tänapäeaval tuntakse eepose teksti XV/XVI sajandi käsikirjade põhjal, tema tegelikku tekkeaega täpselt ei teata. Arvatakse, et "Mahabharata" kujunes ühtseks tervikuks ajavahemikus IV sajandist eKr IV pKr.
"Jooksu pealt suudeldud" (artiklite ja esseede kogumik, 1998) "Küüni täitmine" (näidend, koos Madis Kõivuga, 1998) "Mõistatused" (2000) "Omad" (2002) "Õpetussõnad" (2003) "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) "Sinamu" (2005) "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) "Armukahi" (2008) Kogumikud "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." "Minu elu. Konstatin Päts." Tema Oskused Kui kõneled lapsega, laskud tema juurde alla peaaegu põlvitajaks. Teen samuti ja niimoodi madalas kohtume äraunustatud ajas. See on maaustavus, mida tunnevad lapsed sääl all, See on maaustavus, mida tunnevad põlvitajad. Kasva suureks, laps, ära unusta aega, mil kõndisid madalas! Vellokõnõ, tillokõnõ ullikõnõ, ubinakõnõ,
Olles pärit Võrmuaalt kasutab ta oma luules võru keelt ja kõneleb seda esmase keelena. Kõik tema kirjandusteosed on väljastatud Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. "Eesti kirjandusloo" teatel tekitas Contra esimene, 1995. aastal ilmunud luulekogu "Ohoh!" vähe vastukaja, ent mõne aasta jooksul algas tema tähelend. Akadeemiline kirjandusteadus on suhtunud tema loomingusse tihti skeptiliselt; nii kinnitab "Eesti kirjanduslugu", et "Contra tekstide "kvaliteet" klassikalises artistlikus tähenduses on kõikuv", autori huvi värsitehnika ja keelemängu vastu tõusis aga alates kogust "Ei ole mina su raadio". Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, seal hulgas väga palju koolides.
Ülevaade digikogudest. 1. Dspace - Tartu Ülikooli digikogu, sisaldab väitekirju, haruldasi eesti- ja võõrkeelseid trükiseid, fotosid, käsikirju 2. EEVA - Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu. EEVA põhirõhk on trükitekstide skaneerimisel. Esmaväljaannete puudumise korral püüame pakkuda võimalikult varaseid ja autoriteetseid editsioone. EEVAsse on kavas kaasata ka käsikirju ja e-raamatuid. EEVA on ühtaegu virtuaalne kirjanduslugu, mille lehekülgedel aitab kasutajat orienteeruda märksõnastik, mis täieneb tekstikogu arenedes. Märksõnastik süstematiseerib tekste valdkonna, põhiliigi, zanri, voolu ja ajaperioodi järgi. 3. Eesti Kunstimuuseumi Digitaalarhiiv on digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab kõigil huvilistel tutvuda enimkasutatavate ja huvipakkuvamate Rahvusarhiivi üksustes ja Tallinna Linnaarhiivis säilitatavate arhivaalide digitaalsete koopiatega 4
*Eesti entsüklopeedia " ja ,,Eesti bibliograafilise leksikoni " toimetaja *Eesti Kirjanduse Seltsi juhtimine (1929-1940) Tuglase reisikirjad : *Teekond Hispaaniasse" 1918 *,,Teekond Põhja-Aafrikasse 1928-1930 *,,Ühe Norra reisi Kroonika" 1939 Kirjanduslikud uurimused: *,,Eduard Vilde ja Ernst Peterson" 1909 *,,Kirjanduslik stiil" 1912 *,,Ado Grenzsteini lahkumine" 1917 *Juhan Liiv" 1927 *,,Eesti kirjameeste Selts" 1932 *,,Lühike eesti kirjanduslugu" Tuglase novelliauhinna laureaadid: 1971. aastast antakse välja Fr. Tuglase novelliauhinda Underi- Tuglase majamuuseum Väikese Illimari tänaval Marginaalia *,,Ärge uurige raamatuid, vaid elu! Kuid kas pole raamatud elu? Raamatud on tihedamad kui elu. Nendes on ekstrakt. Need on valitus leheküljed elust."
virtuaalraamatukogudest 6. Avage TÜ Digikogu (http://dspace.utlib.ee/dspace/) ja uurige, millised Luule Epneri raamatud on digikogu kaudu leitavad? Esitage 1 raamatu kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Advanced search, filters: author ,,epner, luule", paremaltmenüüst ,,epner, luule" ,,Draamateooria probleeme. I" , ,,Draamateooria probleeme. II" , ,,Eesti Kirjanduslugu" Epner, L (1994). Draamateooria probleeme. II. Tartu. http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/3726 7. Leidke TÜ Digikogust ajakirjanduse teemat käsitlev elektrooniline õppematerjal. Esitage pealkiri. Kuidas vastuse leiate? Search ,,e-õppe materjalid", filter: subject ,,ajakirjandus" Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu. 8. Avage TLÜ Raamatukogugu (www.tlulib.ee) originaalandmebaas Väliseesti autorite ilukirjanduslikud teosed võõrkeeltes (VEILU)
Jutustamistüübid ajalisel alusel: *samaaegne - jutustatakse sündmuste toimumise hetkel *järgnev- jutustatakse möödunust *ennetav - jutustatakse millestki, mis pole veel juhtunud *vahelepõimitud - sündmuste jutustamine liigub ajas looga kaasa Tegelane. Sügav ja lame tegelane (mille järgi saab lugeja aru, mis tüüpi tegelasega on tegu?) Proosažanrid. Romaan. Realistlik ja modernistlik romaan. Novell. Kirjandusteaduse ajalugu. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionalism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Antiik: Platon „Vabariigis“ kuulutas kirjanduse tõeotsinguil eksitavaks. Aristoteles lõi tõlgendamisteooriate aluse, keskendudes keele ja loogika suhtele. Hermeneutika asus tekste (peamiselt relig
Doris Kareva Doris Kareva (s.1958) on pärit Tallinnast helilooja Hillar Kareva perest, pärast keskkooli lõpetamist astus ta TRÜ-sse õppima inglise filoloogiat. Ülikoolipäevil tekkis Kareval sidemeid dissidentlike ringkondadega ning see tõi kaasa komplikatsioone õpinguis, 1983. aastal õnnestus stuudium siiski lõpetada kaugõppe vormis. Kareva esimesed tekstid ilmusid varases eas, tähelepanu äratas tema osalemine ,,Noorte kirjandussündmuses '76" ning peagi pärast seda tuli välja ka esikkogu ,,Päevapildid" (1978). Järgneva loomingu kontekstis jääb see raamat suhteliselt eraldiseisvaks, kuigi mitmed Karevale hiljemgi tunnuslikud momendid (range vorm, armastusluule jm) on juba näha siingi. ,,Päevapiltide" puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J. Üdi ja J. Jõerüüdi luulega - mängumoti...
Ta avaldas ka reisikirju ("Teekond Hispaania", 1918; "Teekond Põhja-Aafrika", 1928 1930; "Ühe Norra reisi kroonika", 1939) ja mälestusraamatuid. Tuglas avaldas monograafiaid Juhan Liivist ("Juhan Liiv", 1914, 1928), A. H. Tammsaarest ("A. H. Tammsaare", 1928) ja Mait Metsanurgast, uurimusi ("Eduard Vilde ja Ernst Peterson", 1909; "Kirjanduslik stiil", 1912; "Ado Grenzsteini lahkumine", 1927; "Eesti Kirjameeste Selts", 1932; "Lühike Eesti kirjanduslugu", 1934) ning kirjanduskriitikat. Kriitiliste tööde paremik avaldati aastatel väljaannetes "Kriitika" IVIII (19351936). 2. Tammsaare elu ja looming? 1-5 tõde ja õigus ülevaade Lapsepõlv ja esimesed õpingud Tammsaare sündis 30. jaanuaril (vana kalendri järgi 18. jaanuaril) 1878 Põhja- Tammsaare talus 10-lapselises taluperes[1]. Ta oli Peeter ja Ann Hanseni (neiupõlvenimega Backhoff[3]) neljas laps[4]. Tal olid vennad Jürri (Jüri), Jaan,
Oluline ka miks mingit teksti loetakse, kuidas uuritav teos seostub peavooluga, mis teeb teksti oluliseks ja loetavaks. Kontekstikesksed lähenemised (Kirjandus)teksti paigutamine, seosed teksti ja konteksti vahel. Kontekstid a)keele & filoloogia ajalugu b)kirjandustraditsioon, kuhu teos/tekst kuulub ja mis on selle loomist mõjutanud c)autori elulugu d)ühiskondlikud, kulltuurilised ja poliitilised kontekstid, mis võivad teost mõjutanud olla. Harud Kirjanduslugu – paigutab tekstid kirjandusloo ja ka kultuuri konteksti, periodiseerib, suhestab teksti ajaloolise taustaga, dateerib, uurib konteksti ja teksti vastasmõju. Uushistoritsism: Kirjandustekste vaadeldakse koos või suhtes ajalooliste tekstidega, AGA ajalootekste ei vaadelda kirjandustekstidest eraldiseisvana, vaid kirjandusliku nähtusena. !Ühiskonda mõjutavad võimustruktuurid sisalduvad nii ajalooürikutes kui kirjandustekstides
allikaid. Poeedi loovus allutati võimele ette antud reegleid järgida. Muutus arusaam tõlgendusest: - ENNE: korrastatud reeglite süsteem - NÜÜD: mõistmise analüüs, kuidas saadakse tekstist aru. Romantism: fookus poeedil ja lugejal, huvi kultuuripärandi ja ajastu vastu, reeglite täpne järgimine vähe oluline. Kirjandusteos kui sisemiselt struktureeritud tervik, mis iseenesest õigustab teose olemasolu. Kirjandusloo mõiste. Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu. Kirjanduslugu kui kirjanduse (tekstide kogumi) suhe ajaloosündmustega. Kirjanduslugu on kirjanduse sisemine ajalugu, kas üldiselt või zanrite kaupa, ajaliselt ulatuslikul perioodil või ainult teatud ajal. Viimasel juhul vaadeladakse mingi ajaperioodi kultuurilisi (k.a. kirjanduslikke) jooni. Suhtes ajaloosündmustega määratletakse ajaloolised faktorid, mis mõjutasid kirjandusloomet ja mis selles kajastuvad. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20
August Kitzberg 1855-1927 · Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja · Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana. · Autodidakt. Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga. · Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule. · Tuntumad realistlikud külajutud: "Rätsep Õhk ja tema õnneloos", "Veli Henn", "Hennu veli" (idealiseerib maaelu ja rahvuslikku meelt, naeruvääristab kadaklust). · Hakkas näidendeid kirjutama 19. saj lõpul kohalike seltside tarbeks. Tema looming peegeldab eesti näitekirjanduse arenemist, alates vähenõudlikest jantidest kuni kunstiküpsete draamadeni. Kitzberg jäi truuks külamiljööle ja kogukohaainetele; talupoeglik elutunnetus kannab nii tema rah...
ning keel, stiil ja struktuur. Kui analüüsikese on teos, siis siia kaasatakse ka lugeja, kes aitab analüüsimisele kaasa. Uuriti autorite erinevaid stiile. Lugeja- lugemisprotsess; iga lugeja loob 1 teksti; lugeja ootused; lugemispraktikad. Kui analüüsikese on lugeja, siis on siin mõeldud lugejaid, kes on saanud vastava hariduse ja seeläbi retsenseerivad mingit teost. Kontekstikesksed lähenemised Kirjanduslugu paigutab teose perioodidesse. Ökokriitka keskendub inimese ja looduse suhtele – millised on nendevahelised suhted/seosed. Uushistoritsism lõhkus ranged piirid kirjanduslike ja ajalooliste tekstide vahel, tõstes esile kirjanduslike ja mittekirjanduslike tekstide lahutamatut ringlust. Uushistoritsistide analüüsimeetod võimaldab tekstides väikeste detailide kaudu paljastada kogu ühiskonda reguleerivaid käitumuslikke koode, loogikat ja liikumapanevaid jõude. Postkolonialistlik kriitika
keeleteadust ja esteetikat. Kahjuks sai ta ülikoolis käia ainult viis aastat ja seda ka väga palju puududes, nii et ta ei sooritanud ühtegi eksamit. Pärast ülikooliõpingute lõpplikku katkestamist elas Kivi kirjanduslikku tööd tehes Helsingi lähedal Siuntio kihelkonnas, peamiselt vanapreili Charlotta Lönnqvisti kehvas kodus. Seal oli ümbrus rootsikeelne ja sellepärast Aleksisele sisemiselt võõras. Kahjuks ka sel kannatas ta raskelt majandusliku kitsikuse käes, kuid soome kirjanduslugu on ikka tänulikult Lönnqvisti meenutanud, kes oma kehvuseski Kivi olemasolu võimaldas. Need aastad, mis Aleksis Siuntios veetis, olid üksainus tööpäev, kuigi see meeleheitlik töö teda ainelisest viletsusest ei päästnud. Elu lõpupoole plaanitses ta, kuidas põllutöökooli pääseda, et siis kuskil kupja või valitseja kohta saada. Kuid 1870. Aasta paiku hakkas Kivi vaimne tervis järsult nõrgenema ja kevad-talvel 1871 viidi ta
· tema romaanides katkestavad tegevust sageli pikemad tegelase mõtisklused ja monoloogid, kus arutletakse oluliste probleemide üle ja selgub tegelase ilmavaade · Tammsaare ei kirjelda üldiselt taustu, teda huvitab rohkem inimese tegevus, käitumine ja hingeelu · jutustamislaad on rahulik, seda ka siis, kui tegevus on pingeline. Stiil võib olla lüüriline, jutustav, humoristlik või satiiriline Kirjandus "Eesti kirjanduslugu" 2001. Tallinn: Koolibri. Lk 275-289. Riismaa, Pille, Astrid Rätsep, Tiina Õunapuu 2002. "Eelmise sajandi eesti kirjandus". Künnimees. Lk 87-99. Hennoste, Märt 1997. "Väike eesti kirjanduslugu". Tallinn: Koolibri. Lk 225-234. Kalda, Maie 2002. "Tuglasest Ristikivini". Eesti proosa 1906-1940. Tallinn: Koolibri. Lk 38-64. "Eesti kirjanduse biograafiline leksikon" 1975. Toim E. Nirk ja E. Sõgel. Tallinn: Eesti Raamat. Lk391-395. Elukäik Anton Hansen sündis Järvamaal Albu vallas
Lisaks hakkas ta rüütelkondadelt salajast rahalist toetust saama. 1880. aastal jäi Jannsen halvatuks, ta suri kümme aastat hiljem 13. juulil 1890 Tartus. Kasutatud kirjandus: · Laar, M. (koost.) Eesti Iseseisvus ja selle häving, Avita 2000 · Peegel, J. Eesti ajakirjanduse algus, Tln. "Valgus" 1966. · Eesti ühing "Teadus" Johann Woldemar Jannsen. Tagasivaade 100. Surma- aastapäeval. Tln 1990 · Hennoste, M. Väike Eesti Kirjanduslugu, Tln, Koolibri 1997. · ENE nr. 4. · EE nr. 7.
1812.aastast alates elas Victor Hugo ema juures Pariisis.Pärast lühiajalist õppimist Pariisi polütehnilises koolis hakkas ta 20 aasta vanusena saama Louis XVII käest luuletajapalka. Aastal 1832.ilmus victor Hugo esimene proosateos ,,Islandi Han".Detsembrid 1827 avaldas Hugo näidendi ,,Cromwell",millega muutus ,,romantistide"juhiks ja ,,klassitsistide"vaenlaseks.kahe vihase leeri kokkupõrget-mis lõppes ,,romantikute"võiduga-Hugi näidendi ,,Hernani"(1830)esietendusel mäletab kirjanduslugu siiani.Aasta hiljem tegi Hugo juba suuri tegusid proosa vallas-ilmus romaan ,,Jumalaema kirik Pariisis". Alates 1855.aastast elas Hugo Guernsey saarel La Manche`i väians,kus veetis oma loominguliselt kõige viljakama perioodi.Muuhulgas kirjutas ta siis romaanid ,,Hüljatud"(1862) ja ,,Inimene,kes naerab"(1869).Hugo suri 22.mail 1885.aastal Pariisis. Victor Hugo looming oli rahva seas erakordselt armastatud,teda nimetati ,,rahva hääleks".Kirjaniku 80
Rätsep, L. Ulfsak, J. Viiding). V plaat ,,Avatud laul" valik Eesti Raadio arhiivis säilinud Viidingu tekstid autoriesituses (koostanud R. Viiding). Viidingu õepojad Indrek Tarand, Kaarel Tarand, Jaagup Kreem ja Juhan Kreem (klaveril Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on 16-st tema luuletusest/laulust pannud kokku kogumiku ,,No tere, Juhan!". Kasutatud kirjandus ,,Eesti Kirjarahva Leksikon", kirjastus ,,Eesti Raamat" Tallinn, 1995, lk 663-664 ,,Eesti Kirjanduslugu", kirjastus ,,Koolibri", 2001, lk 462-466 ,,EE 10 Eesti Entsüklopeedia", Tallinn Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk 393 ,,Jüri Üdi ja Juhan Viiding Kogutud luuletused", Tallinna Raamatutrükikoda, 1998 http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/Looming.html http://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Viiding http://luulemaailm.pbwiki.com/Juhan-Viiding TÄNAN KUULAMAST! Koostaja: Tiiu-Maarja Kink 12 A Kose Gümnaasium 2009
saj pKr (Aleksander Suure surm 323 e Kr) Jagunes kolmeks: *klassikaline, Homerosest alates *hellenistlik, hellenid kreeklased, väljaveetud kreeka kultuur *rooma kultuur II keskaeg 5-15. saj, tõi kaasa suured maadeavastused III renessanss 16-18. saj, uue maailmapildi teke IV klassitsism 18-19.saj V romantism-realism 19.saj VI kirjanduse paljusus HOMEROS Temaga algab nii kreeka kui kogu euroopa kirjanduslugu. Temast räägitakse kui pimedast laulikust, aga ta elust pole õieti midagi teada. Teda peetakse kahe meieni jõudnud eepose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" loojaks. ILIAS eepose aineks on Trooja (Ilioni teine nimi) sõjaga seotud müüdid. Siit pärit ka mõiste Trooja hobune (vt Muistne kirjandus, lk 11). Maailma ilusaim naine Ilus Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur puuhobune, mille keresse peitusid kreeklaste vapraimad sõjamehed
Jagunes kolmeks: *klassikaline, Homerosest alates *hellenistlik, hellenid – kreeklased, väljaveetud kreeka kultuur *rooma kultuur II keskaeg – 5-15. saj, tõi kaasa suured maadeavastused III renessanss – 16-18. saj, uue maailmapildi teke IV klassitsism – 18-19.saj V romantism-realism – 19.saj VI kirjanduse paljusus HOMEROS Temaga algab nii kreeka kui kogu euroopa kirjanduslugu. Temast räägitakse kui pimedast laulikust, aga ta elust pole õieti midagi teada. Teda peetakse kahe meieni jõudnud eepose „Ilias“ ja „Odüsseia“ loojaks. ILIAS – eepose aineks on Trooja (Ilioni – teine nimi) sõjaga seotud müüdid. Siit pärit ka mõiste Trooja hobune (vt Muistne kirjandus, lk 11). Maailma ilusaim naine Ilus Helena rööviti . See põhjustas kreeklaste sõjaretke Trooja vastu , mis kestis 10 aastat. Suur
teljel. Kirjanduse ajalugu Üldistavad käsitlused võimaldavad meeldejätmist (Kirjandus)ajalugu struktureerib teadmisi, selekteerib, annab hinnangu, loob kaanoni ning samuti loob maitse-eelistusi, Kui 19. saj kirjutati ohtralt ülevaatlikke kirjanduslugusid, siis 20. sajandi lõpul ja 21. sajandil koosnevad ulatuslikumad kirjanduslood pigem erinevate autorite kirjutatud artiklitest. Kirjanduseajalugu oluline ka rahvuse mõiste kujunemisel. Kirjanduslugu ei ole homogeenne ja püsiv areng, pigem iseloomustavad seda murrangud ja lüngad. Kirjandus on mitmeti seotud ajalooga: kirjandusteos on teatud ajaloolise konstellatsiooni produkt, talle on avaldanud mõju tema ajastu ideoloogilised, esteetilised jm tingimused. Kirjandusajalugu jaotatakse enamasti perioodideks- Periodiseerimine on käsitletava ajalooprotsessi tinglik jaotamine kronoloogilisteks ajalõikudeks, perioodideks vastavalt nende lõikude
Ole raas kuid puhas elav süsi tänase ja homse päeva jaoks! («Söerikastaja», 1956) "Väike eesti kirjanike leksikon" Virgela, Tallinn 1998 http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross Postimees 28.12 2007, 5.11 2006 Eesti Päevaleht 27.12 2007, 05.01 2008 "Eesti Kirjanduslugu" Koolibri 2001 "Eelmise sajandi Eesti Kirjandus",P.Riismaa,A.Rätsep,T.Õunapuu
lõputu liikumise ja voolamise tundeni: "Maailm on muinasjutt". "Maailm on muinasjutt" Maailm on liikuv lugu, mis alati otsas, mis langedes läbi aja iga hetk uuesti alustab otsast. Kareva maailmas · Kareva luulet on tõlgitud: vene; inglise; ukraina; turkmeeni; moldaavia ja teistesse keeltesse, koguna «». · Kareva ise on tõlkinud A. Ahmatova ja teiste luulet. Kasutatud kirjandus · "Eesti Kirjanduslugu", Koolibri, 2000 (E.Annus, L.Epner, A.Järv, E.Süvalep, M.Velsker); · "Eesti Kirjandusrahva Leksikon", Eesti Raamat, 1995 (Oskar Kruus).
L'art pour l'art / Art for Art's Sake (Kunst kunsti pärast), elu peab matkima kunsti, mitte vastupidi. Estetism, dekadents - kunsti ja ühiskonna & kunsti ja moraalsuse seose eitamine, kunst kui kõrgelearenenud sensuaalse naudingu pakkuja, ilu kultus (ilu iga hinna eest), rõhk sugestiivsusel, sensuaalsusel, sümbolitel Realism, naturalism > Gustave Flaubert, Emile Zola > kirjandus kui ühiskondliku reaalsuse täpne koopia, ühiskonna pahede ja puudujääkide halastamatu paljastaja Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu (intrinsic) Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või zanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal) Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood (Keskaeg, Renessanss, Valgustusajastu, 20. sajand või ka modernism ja postmodernism) > olulised mingi ajaperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajaperioodi, näit. 20. saj. kirjandus
Estetism, dekadents - kunsti ja ühiskonna & kunsti ja moraalsuse seose eitamine, kunst kui kõrgelearenenud sensuaalse naudingu pakkuja, ilu kultus (ilu iga hinna eest), rõhk sugestiivsusel, sensuaalsusel, sümbolitel Realism, naturalism > Gustave Flaubert, Emile Zola > kirjandus kui ühiskondliku reaalsuse täpne koopia, ühiskonna pahede ja puudujääkide halastamatu paljastaja Kirjanduslugu kui kirjanduse ajalugu (intrinsic) Kirjanduse sisemine (aja)lugu, kirjandus üldiselt või žanrite kaupa (luule, proosa, draama, eepika, komöödia, pastoraal) Ajaliselt ulatuslik periood (kogu kirjanduse ajalugu) või teatud ajalis-kultuuriline periood (Keskaeg, Renessanss, Valgustusajastu, 20. sajand või ka modernism ja postmodernism) > olulised mingi ajaperioodi kultuurilised jooned, see piiritleb ajaperioodi, näit. 20. saj. kirjandus
ning jõulised ja erendad kujundid- võrrelda Beethoveni loominguga. 17. Millised kirjandusteosed on olnud inspiratsiooniks Straussile ja Mahlerile ? Mõlemale on olnud eeskujuks just rahvaluule ja üldtuntud eeposlikud kirjandusteosed. Mahlerit innustas nt. Brentano rahvaluulekogumik "Poisi võlusarv", Dostojevski teosed ja ka Goethe kirjatükid. Straussi inspireerisid, aga kirjanduslikud teosed nagu "Don Quijote", "Don Juan". Siiski ei rääkinud kumbki komponeerija oma teostes kirjanduslugu lihtlabaselt ümber, vaid lisas neile isikliku muusikalise loogika, mis moodustas tervikpildi. 18. ISELOOMUSTA IMPRESSIONISTLIKKU MUUSIKAT. Impressionistlik muusika kujunes välja 19. sajandi Prantsusmaal. Impressionism tähendab sõnalt "muljet" ja erineb emotsionaalsest romantismist, mis hoovas Euroopa loovmaailma eelnevalt. Intensiivsed mõtted ja värvid asendusid peenete nüansside ja värvivarjundite taha.
tänapäeval tunud kui Pärnu Postimees. Käesolevas töös uurisin tema elulugu ja loomingut, tema tegevust ajalehes Pärnu Postimees, esimest üldlaulupidu ja tema teist ajalehte Eesti Postimees. Töö eesmärgiks oli saada teada piisavalt palju informatsiooni Johann Voldemar Jannseni elu ja tegevuse kohta, samuti uurida põhjalikumalt ajalehtede Pärnu Postimees ja Eesti Postimees ajalugu. Uurimustöös on kasutatud erinevaid allikaid: kirjanduse õpik 9.klassile, raamatut ,,Eesti kirjanduslugu’’ ja internetti. 2. ÄRKAMISAEG EESTIS (1860-1885) Ärkamisaeg, aeg umbes 1860. aastate algusest kuni venestamisaja alguseni (1880. aastate keskpaik), see on aeg, millal algas eestlaste identiteedivahetus, etnilise kokkukuuluvustunde asemele tuli enda teadvustamine rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna (Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt) ning seltsitegevuse kaudu.
Neljas tase eeposte looja Viies tase TEOSED Värsivormiline Daktüliline heksameeter Alusteks kreeka hõimude sõjakäigud Jumalad Ilu, vaprus, hingepuhtus, sõprus ja ustavus Kombed, eluolu, sõdapidamine ´´ILIAS`` Vanakreeka eepos Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Kangelaslugu Teine tase Euroopa kirjanduslugu Kolmas tase 15 000 värssi Neljas tase Vanajoonia murre Viies tase ``ODÜSSEIA`` Vanakreeka eepos Elu pärast Trooja sõda 24 laulu Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks 12 000 värssi Teine tase
· "Õpetussõnad" (2003) · "Suureks saamine: laste laulud ammu ja homme" (lasteluule ja lastelaulude valikkogu, 2004) · "Sinamu" (2005) · "Viru veri ei värise. Armastuse laulud" (2006) · "Armukahi" (2008) Hando Runnel on olnud ka paljude kogumike koostaja 5 · "Valguse riie ei vanu" (Kalju Lepiku luulekogumik) · "Kui meil veel püksa ei olnud. Jaan Lattik." · "Eesti kirjanduslugu. Gustav Suits." · "Minu elu. Konstantin Päts." LUULETUSI VIINAKATK HEADUSELE VÕIDETUD MAAILM Kes surnuks ei joonud, Sõnad on mõistuse lapsed. See tõstis mässu, Käänded ja pöörded ja liited on Kes mässama hakkas, Nende nõket jäsemed, See peksti surnuks; millega teisi omataolisi kallistada.
Näiteks Juri Tõnjanovi järgi: i. Uue konstruktiivse printsiibi tekkimine ii. Printsiibi rakendumine iii. Printsiibi levimine iv. Printsiibi automatiseerumine. b. Kirjanduslik kaanon on (kõige lihtsamalt seletades) reegel, mille järgi mingit kirjanduszanri tuleb vormistada, mis seal olema peavad ja mis ei tohi. 28. Millised on olulisemad kirjanduslikud traditsioonid maailmas? 29. Mismoodi saab mudeldada Euroopa kirjanduslugu? Kuidas saab selle juures kasutada vooluloolisi mõisteid? a. Euroopa kirjanduslugu on meile jaoks kirjanduse ajalugu üldse, antiigist alates. Kui liikuda 18 sajandisse ja edasi, saab vooluloolisi mõisteid kasutada küll ja veel. (vt kirjanduslugu kuni 18. sajand küsimusest nr. 31) Sealt edasi kulgeb niimoodi: i. valgustus - periosdiseeringuks 18. sajand, mõjud klassitsismist; valgustus
annaabi.ee 
