Kuida s vltida koolis kiusamist ? Peaaegu kikides koolides le maailma esineb vgivald. See on suurim probleem koolimajas, mida tuleks vtta vga tsiselt ja teha kike, et seda ha rohkem vhendada. Vgivallaga ei kaasne mured ksnes ohvrile ja kiusajale, kuid ka pedagoogidele ja lapsevanematele. Kiusamise tekkimine ei sltu ainult kurjategijaist, vaid ka kannatajaist, vanematest, petajatest ja spradest. Lapsed ja noored, kes teisi kiusavad, satuvad tulevikus tsistesse raskustesse.
diskrimineerimine? Ants Rootslane Diskrimineerimine tähendab inimesele mingite kitsenduste seadmist, ebasoodsama olukorra kujunemist, mis vähendab nende inimõiguste kasutamise või teostamise võimalusi ainuüksi nende rassi, nahavärvi, soo, usuliste, poliitiliste või muude veendumuste, seksuaalse orientatsiooni, rahvusliku päritolu või muu asjaolu tõttu. Paljud inimesed peavad ainult füüsilist kiusamist vägivallaks aga see pole kindlasti nii, kuna füüsilise kiusamisega ei tehta isegi nii palju inimesele kahju, kui seda saab teha vaimse vägivallaga. Vaimse vägivallaga võib tekkida inimesel pikemaid vaimseid häireid. Vaimse terrori all kannatavad inimesed, võivad olla oma ülejäänud elu täiesti tasakaalutud. Need inimesed, kes ei ole tasakaalustatud hakkavad ka paljusid teisi vaimselt terroriseerima, kuna nende jaoks on õige, et keegi teine peaks samamoodi kannatama vaimse terrori all
Mida saan mina teha, et minu klassis/koolis ei oleks kiusamist ja vägivalda. Koolivägivalda on meist kogenud igaüks, kes rohkemal, kes vähemal määral. Põhiliselt kogesin seda 2.klassis . Kogu klassi tüdrukutel oli minu vastu mingisugune vandenõu. Hoidsin kokku poistega, kes tihtipeale minu kaitseks välja astusid. Selline nähtus, nagu koolivägivald , on paratamatus. Alati on kuskil keegi, kellele meeldib teise kannatamas näha, olgu see siis vaimne või füüsiline
2. Kas küberkiusamine on Rapla Ühisgümnaasiumis väga suur probleem? 3. Milline on kiusamisjärgne käitumine? 3 1 Kiusamine Kiusamine on selline tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine, mille iseärasuseks on see, et tegevus toimub korduvalt pika aja jooksul ning osapoolte suhted pole võrdsed, vaid kiusaja omab ja näitab ülekaalu ning ohver tunneb ennast alaväärsena, kusjuures kiusamist on mitut liiki füüsiline (näit. löömine, tagumine, tõukamine), psühholoogiline (näit. narritamine, nöökimine, negatiivsete hüüdnimedega nimetamine) või suhetega seotud (näit. grupist väljaarvamine, tõrjumine (Kõiv, 2008). Kiusamiseks ei saa lugeda seda, kui kaks võrdset partnerit (näiteks sõbrad) omavahel jõudu katsuvad näiteks müravad, või seda kui keegi kedagi sõbralikult nalja visates ühe või mõned korrad narritab või nöökab (Kõiv, 2008).
Tartu Tamme Gümnaasium Kertu Kadastik Koolikiusamine Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassides Uurimistöö Juhendaja Merily Tensing-Kruusla Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus Oma töös uurin Tartu Tamme Gümnaasiumi 9. ja 10. klassi õpilaste kiusamiskogemusi. Selgitan välja kummas klassis esineb rohkem kiusamist. Uurin, kas koolikiusamist esineb enam füüsilises, verbaalses, sotsiaalses, väljapressimise või virtuaalses vormis. Töö eesmärk on mõista, kas kiusamine esineb rohkem 9. klassis, kus klassikaaslased tunnevad üksteist mitmeid aastaid või 10. klassis, kus klassikollektiiv ning uute klassikaaslaste suhted ja rollid on uued. Minu uurimustöö teema on tähtis, kuna koolikiusamine on koolikeskkonnas alati aktuaalne olnud. Kiusamine mõjutab palju kiusatava suhteid teiste inimestega ning
Koolikiusamisega on kokku puutunud enamik meist, kes kiusajana, kes ohvrina, kes pealtnägijana, olenemata sellest, kas tegemist on füüsilise, psühholoogilise või sotsiaalse kiusamisega. Kiusamine on muutunud viimaste aastakümnete sotsiaalseks probleemiks üle kogu maailma. Oma miniuurimuse aluseks võtsin Annika Põlgasti 2010 aastal valminud magistritöö teemal ,,Sekkumine kiusamiskäitumisse klassi tasandil", kus ta uuris, kas klassi tasandil sekkumine kiusamisse aitab vähendada kiusamist. Põlgast toob välja, et kool on ennetustöö ja sekkumise aspektist oluline keskkond. Kooli kontekstis on tähtis nii töötajate, õpilaste kui ka lastevanemate arvamus. KIUSAMINE: Mida kiusamise all mõeldakse? Kiusamisega on tegu siis, kui õpilane sattub korduvalt ja süstemaatiliselt teise või teiste tahtliku, negatiivse tegevuse objektiks. Kiusamisega on seotud üldiselt jõusuhete tasakaalustamatus. Jõusuhete erinevus võib põhineda nt vanusel,
Kiusatav vajab klassikaaslaste ja vanemate õpilaste toetust ja tunnustust PEA MEELES: Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine - see on enese ja teiste kaitsmine. Kaebamine on see, kui sa tahad kellelegi tõestada, et sina oled parem (vaata, kui halb tema on ja kui hea mina olen). ÕPILASED JA ÕPETAJAD: Kui tahate oma koolis kiusamist lõpetada, siis: avalikustage kõik kiusamise juhud (me teame seda ja me ei lepi sellega) ärge süüdistage kedagi, otsige lahendusi, mis aitaksid nii kiusajat kui kiusatavat vältige miks küsimusi lähenege asjale praktilisest küljest (mida teha, millal ja kes teeb) looge laste omavaheline toetussüsteem õpetage lapsi tülisid lahendama korraldage arutelusid gruppides Mis on kiusamine.
KEDA KIUSATAKSE JA KES KIUSAVAD ? Kiusamisega võib kokku puutuda väga erinevad lapsed, olgu nad siis kiusajad või olles ise kiusamise objektiks. Kiusajaks võib olla üks õpilane kui ka väike rühm õpilasi. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kõige tavalistemaks kiusajateks on poisid üksi või väikestes rühmades, tüdrkud kiusavad enamasti rühmiti, kasutades kaudseid kiusamisviise. Just sellist kiusamist on õpetajatel raskem märgata. Poisid kasutavad enamasti otsesemaid ja füüsilisi kiusamisvorme. Tavaliselt on kiusatavad kiusajatega samast klassist. Kui klassis esineb suuri vanusevahesid, siis on kiusajad enamasti oma ohvritest vanemad. Kiusajateks on tõenäoliselt lapsed, kes kogevad vägivalda kodus või näevad oma lähedasi teisi vägivaldselt kohtlemas. Laps, kes sellist asja pealt näeb, saab tihti innustust kasutada oma kaaslaste peal sama taktikat. Kiusajad alustavad tihti
........................ 4 2.Koolikiusamine.................................................................................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8
Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. Viimases on aga vaid üks peatükk, mis räägib koolikiusamisest. Seal on tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga, kes kirjeldab olukorda oma koolis. Töö algab koolikiusamise selgitamisega. Seejärel räägime võimalustest probleemi
Vägivalda ei armasta ega innusta keegi, kuid ometi saab see alguse päris varakult, rääkimata lasteaia tühisest togimisest. Sügavama poole võtab see koolis, mis võib viia tõsiste tagajärgideni. Paljud inimesed on vastu koolivägivalla näitamisele filmides kuid isegi ka teatrites, kuid minu jaoks pole need argumendid piisavalt vettpidavad. Kui lõpetada koolivägivalla näitamine filmides, kas see peaks tähendama, et seda ei toimu? Mina arvan, et peaks näitama kiusamist filmides ja teatrites kuna see näitab, et see pole hea kummalegi osapoolele nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Vastuargumendi puhul saan kuid paaril osal nõustuda, kui näidata vägivalda pidavalt televisjoonis siis võib see muutuda normiks ja ei vaadata seda kui mingit olulist teemat, vaid vaadeltakse seda kui midagi mida kõik inimesed enda elu jooksul on teinud, olgu see siis kiusaja või kuisataja roll.
koolikaaslastest erineb. Sageli toimub kiusamine just vaesuse pärast, kui kiusajatele ei meeldi teise kantavad riided või üleüldse välimus. Kiusamine hakkab peale ka kaaslase tõrjumisest ning tihti asjade ära võtmisest ja peitmisest. Esialgu süütuna tundunud mäng võib edasi viia väga tõsiste probleemide ning kiusatava psüühika häirimiseni. Otsest peksmist esineb vähem ning seda ka vaid suuremates koolides, kus norimised võivad lõppeda isegi kiirabis. Selleks, et kiusamist ära hoida, ei piisa kindlasti vaid kiusaja mõjutamisest. Pigem peaks mõjutama kõiki, kuna isegi passiivsed pealtvaatajad on kiusamise osalised. Kuna kodunt saab kõik alguse, peaks ka sealt just alustama. Kuna vanematel on väga tähtis roll nende lapse elus, siis just nemad saavad midagi oluliselt muuta. Ema või isa peaksid kindlasti lapsega rääkima, eriti sellest mis koolis toimub. Kiusatav ei julge sageli rääkida sellest, mis juhtunud on, kuid vanemad peaksid just sellele rõhutama
· Sõnaline (sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, ahvimine ja kommenteerimine, pilkamine, kuulujuttude levitamine) · Sotsiaalne manipuleerimine (grimassitamine, ohkamine, ignoreerimine, teise kõnetamise vältimine) Väga erinevad lapsed kiusavad või satuvad kiusamise objektiks. Paljud teevad rühmas olles asju, mida nad üksi ei teeks. Kuigi enamik õpilasi ei aktsepteeri hoiakute tasandil kiusamist, käitub ja tegutseb nii mõnigi kiusamisolukorras viisil, mis võimendab ja aitab kiusamisele kaasa. Kiusamisest kõnelemist takistab: · Mõte selle kohta, et kiusamine muutub üha hullemaks, kui sellest rääkida · Kiusatuks muutumisest häbenetakse kõnelda Kiusamist ja vägivalda on raske välja selgitada, kui: · Kiusaja teeskleb süütut · Kiusaja väidab, et tegi ainult nalja · Kiusaja süüdistab kiusatut · Kiusatu alahindab olukorda · Teiste arvates pole asi nii hull
· Ei oska sõpru leida ega ise sõber olla. · Puudub süütunne ja võime mõista teiste tundeid. · Tal on lihtsalt igav. Kes on vaikiv enamus ehk kõrvalseisjad? · Need on õpilased, keda ei kiusata ja kes ise ei kiusa, kuid nad kardavad kiusamise ohvriks langeda. · Et hirmust kiusajatele vastu astuda üle saada, tuleb rääkida sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga ning koos tegutseda. · Just nemad saavad kiusamist lõpetada · Vaikiva enamuse abi ja toetus annab ohvrile tunde, et ta ei ole üksi Kiusamise vormid Kiusamisel on mitmeid erinevaid vorme. See on teha, öelda või käituda viisil, mis teeb kellelegi haiget. Kiusamise vormid on: VERBAALNE (narrimine) FÜÜSILINE (löömine, tõukamine) SOTSIAALNE (kellegi teadlik ühisüritustest välja jätmine) VÄLJAPRESSIMINE (kellegi raha või asjade ära võtmine) VIRTUAALNE KIUSAMINE (kiusamiseks kasutatakse arvuteid, internetti, mobiiltelefone
kiusamine. Kellel ikka teatavaid võimalusi ei ole, see ei kuulu nö. heasse seltskonda. Eriti palju räägitakse praegu küberkiusamisest. Netis on võimalik ananüümsena palju halba teha. Samas ollakse võrgus ka palju julgemad. Kuigi kellegi mõnitamine ja kiusamine on nõme, arvan ma, et väga paljudel juhtudel on ohver ise kiusamises süüdi. Väga sageli on kiusamisele eelnenud ohvri poolne äärmiselt nõme käitumine või tegu. Kindlasti on siin ka erandeid mil kiusatav ei ole kiusamist millegagi ära teeninud. Veel arvan ma, et kiusamine on mingil moel seotud ka seltskonnaga kes koolis õpivad. Näiteks meie koolis ei ole kiusamine väga tõsine teema. Pigem on tegemist heasoovliku tögamisega. Mingis eas on tüdrukute vahel ka seda paksu/peenikese teemat olnud. Ei ole ka enda Härmas ja Treffneris õppivatelt tuttavatelt selle teema kohta midagi kuulnud. Kuigi mina ei ole kiusamist kogenenud, arvan ma, et see on teema millega tuleks tõsiselt tegeleda
verbaalne või mitteverbaalne: verbaalne kiusamine. mitteverbaalne kiusamine võib olla otsene või kaudne. Vara kahjustamine. Põhjused, miks kiusamisest ei räägita. Ohvrid kardavad veel kord haiget saada ja tunnevad hirmu kättemaksu eest. Kannatajad arvavad, et neid hakatakse veel rohkem tõrjuma ning loodavad salajas, et võivad vaikides kiusaja poolehoiu võita. Nad ei usu, et õpetajad võivad midagi ära teha, et kiusamist peatada. Nad ei taha vanematele muret tekitada. Nad kardavad, et kui vanemad räägivad kooli juhtkonnale, muutub kiusamine veel hullemaks. Kaaslaste peale kaebamist peetakse ebaväärikaks teoks. Nad tunnevad end mõningal määral ise süüdi olevat. Kuidas kiusatavat ära tunda? Lapsel esineb füüsilisi vigastusi. Mõned tema riietest on katki või kadunud. Ta varastab raha. Tema asjad kaovad.
uuesti kiusata. Peamiselt suuremad ähvardavad seda, keda nad kiusavad, et „kui ära kitud otsin ma su veel ülesse“. Ma olen kindel, et kiusatavad peaksid rohkem rääkima, selliseid asju ja leidma kellegi kes seda pealt nägi ning tunnistaks, et teda kiusati. Kui sul on mingi sõber, kes seda juhuslikult pealt nägi tasuks pöörduda kooli sotsiaalpedagoogi poole, kuna tema võib alati selgust luua sellistele asjadele. Kui kiusamist juhtub vahet pidamata, siis peab kiusajaga ette võtma midagi muud kuna siis ei aita enam need märkused, mis on õpetajad teinud. Halvimal juhul tuleb see kiusaja koolist välja visata.
vanematel pole aega tegeleda OMA lastega.Koolikiusamine on tihedalt seotud ka ühiskonnas ja pereelus toimuvaga. Seda põhjustab sotsiaalne kihistumine ja tööpuudus. Tööpuuduse tõttu kasvav stress ja suureneb vägivald kogu ühiskonnas.. Koolikiusamise suureks teguriks on ka tööpuudus, alkoholism ja narkomaania. Koolikiusamine on seotud ka võimupositsiooni kuritarvitamisega. Tihtipeale ei julge kiusatavad sellest kellegile rääkida. On kahte sorti kiusamist füüsiline ja vaimne kiusamine. Füüsilist kiusamine esineb rohkem poiste hulgas nagu peksmine, raha või asjade väljapressimist. See paistab ka rohkem teistele inimestele silma. Ja tüdrukud seevastu emotsionaalse kiusamisega, mis võib märkamata jääda. Kahjuks ei ole võimalik lapsi koolikiusamise eest kaitsda. Kiusamised mis on pikkaaega kestnud jõuavad alles siis avalikkuse ette kui on traagilised tagajärjed.Vägivallatsejad ei
kui ka teadusliku uurimustöö valdkonnaks üle kogu maailma. Kiusamine ja koolivägivald on kaks erinevat mõistet. Kiusamine võib toimuda ka koolist väljaspool ja kiusamise osapoolteks ei pea olema õpilane - õpilane. Algselt, kui 70ndate alguses hakati kiusamise mõistet teaduskirjanduses kasutama, vaadeldi seda mõistet kitsas tähenduses kiusamise all mõeldi suure grupi inimeste kahjustavat käitumist. Kui esimest korda kirjeldati kiusamist, siis kasutati selle kohta 3 mõistet mobbing. Termin mobbing on laenatud etoloogiast ja tähendab grupi loomade rünnakut teise liigi loomade vastu. Tänapäeval on uurimiste tulemusena välja kujunenud kiusamise kolm tunnusjoont: (1) korduv rünnak ohvri vastu toimub pika perioodi vältel; (2) tahtlik rünnak ohvri
a 2012 Sisukord 1.Miks hakatakse kiusama?..................................................................................................lk3 2.Mida mõeldakse koolikiusamise all?.................................................................................lk4 3.Miks kiusatakse?................................................................................................................lk5 4.Kuidas kiusamist ära hoida?...............................................................................................lk6 5.Diskrimineerimie ja rassism...............................................................................................lk7 6.Kuidas diskrimineerimist ära hoida?..................................................................................lk7 7.Seksuaalne kiusamine........................................................................................................lk8 8
naeru, kuid alati pole koolielu täis päikest ja tuleb ka ette olukordi, kui peame maadlema mõne probleemiga. Viimasel ajal on väga aktuaalne teema olnud koolikiusamine. Internetti on lekkinud mitmed videod, kus toimub kaasõpilase kiusamine, kuid hiljuti laeti üles ka video, kus kiusamise orbiiti oli sattunud ka õpetaja. Paljud meist on mingil määral kiusamisega kokku puutunud. Õnnelikumad on sellele vaid tunnistajaks olnud, kuid paljud ka ise ohvriks sattunud. Kiusamist on kahte liiki - füüsilist ja vaimset. Füüsilist vägivalda on togimise, tõukamise või isegi peksmise näol kogenud paljud õpilased. Teist kiusamisvormi, vaimset kiusamist, kogetakse tavaliselt erinevalt ühelt poolt mõnitamine ja ebameeldivate märkuste ütlemine kaasõpilaste kohta, teiselt poolt teiste kooliasjade äravõtmine, lõhkumine, pildumine või peitmine. Sageli on vaimne vägivald palju hullem, sest kellegi sõnad võivad hinge jälje
TÖÖSTRESS, KIUSAMINE JA TÖÖVÄGIVALD TÖÖSTRESS KIUSAMINE TÖÖVÄGIVALD KIUSAMINE SISSEJUHATUS MIS ON KIUSAMINE MIKS KIUSAMINE ASET LEIAB KIUSAMISE TAGAJÄRJED KUIDAS HOIDA ÄRA KIUSAMIST TÖÖKOHAS Sissejuhatus Kiusamine tööl on Euroopa töökeskkonnas tõsine probleem, mille tekitatud kahju on märkimisväärne nii töötajale kui ka organisatsioonile. Kiusamist tuleb pidada ebaeetiliseks, rõhuvaks käitumiseks ning seetõttu töökeskkonnas vastuvõetamatuks. Kiusamise ärahoidmine tööl on Euroopa Komisjoni töötervishoiu ja ohutusalase strateegia üks põhilisi eesmärke.
peame sellest koguaeg kuulma. Kuid tänaseks päevaks olen ma mõistnud, et sel teemal lihtsalt ei saa vaikida. See on teema mis vajab aina rohkem tähelepanu ja abi. Koolivägivald ei kao iseenesest, selle vastu tuleb võidelda. Lisaks sellele usun ma, et kõik meie, kes me siin klassis täna oleme, oleme sellega ühel või teisel viisil kokku puutunud. Me oleme olnud kas ise kiusajad või kiusatavad, või siis vähemalt kiusamist pealt näinud. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, hirmutamine, füüsiline väärkohtlemine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Seega, vägivald ei ole ainult füüsiline. See võib olla ka vaimne terror, mida esmapilgul igaüks ei märka. Miljonid lapsed veedavad enamuse oma ajast haridusasutuste hoole all. Haridusasutustel on
Hirmust aitab üle saada sõpradega ja usaldatava täiskasvanuga asjast rääkimine. Mida teha kiusamisega? Kiusaja vajab tunnustust, võimalust oli tähtis Kiusatav vajab klassikaaslaste ja vanemate õpilaste toetust ja tunnustust PEA MEELES: Kiusamisest rääkimine ei ole kaebamine - see on enese ja teiste kaitsmine. Kaebamine on see, kui sa tahad kellelegi tõestada, et sina oled parem (vaata, kui halb tema on ja kui hea mina olen). ÕPILASED JA ÕPETAJAD: Kui tahate oma koolis kiusamist lõpetada, siis: · avalikustage kõik kiusamise juhud (me teame seda ja me ei lepi sellega) · ärge süüdistage kedagi, otsige lahendusi, mis aitaksid nii kiusajat kui kiusatavat · vältige miks küsimusi · lähenege asjale praktilisest küljest (mida teha, millal ja kes teeb) · looge laste omavaheline toetussüsteem · õpetage lapsi tülisid lahendama · korraldage arutelusid gruppides Kui Sind ennast või kedagi teist kiusatakse:
käitumise pärast koolist." Perekodu kasvataja: ,,Tundub jah! Kodus ei ole neil kunagi probleeme (paus). Ainult koolis (paus). Mis teil seal toimub?" Mina: ,,Parandage mind, kui ma eksin, kuid ma sain teist nüüd nii aru, et Aadul ei ole perekodus kunagi probleeme, vaid probleemid ilmnevad ainult koolis." Perekodu kasvataja: ,,Jah! Mulle küll tundub nii (paus). Tegelikult esineb Aadul aeg ajalt ka perekodus raevuhooge ja nooremate laste kiusamist." Mina: ,,Ma sain teie jutust aru, et Aadul esineb agressiivset käitumist ja nooremate laste kiusamist ka perekodus." Perekodu kasvataja: ,,Jah! Eriti hulluks läheb olukord kevadel. Eelmisel kevadel ta kõrvaldati koolist lausa kaheks kuuks ja määrati õppeaasta lõpuni koduõppele. Ei tea, kas sel kevadel kordub jälle kõik?" Mina: ,,Te mainisite, et Aadu käitumine võib muutuda kevadel hullemaks ja eelmisel aastal oli ta sel perioodil pikalt koduõppel." Perekodu kasvataja: ,,Jah
Vägivald on väga lai mõiste. Vägivald võib olla nii füüsiline kui vaimne ning mõlemad liigid on väga halvad ja kahjulikud. Vägivald võib toimuda koolis, kodus, linnas - igal pool. Aga antud hetkel tahaksin rääkida koolivägivallast. Koolivägivald on nii füüsiline kui vaimne. Koolivägivalla tekitajateks võivad olla nii õpetajad kui ka õpilased. Siiski toimub enamus vägivallatsemist õpilaste poolt. Vägivallaks saab nimetada kiusamist, mõnitamist, alandamist, peksmist, lühemalt: vaimse või füüsilise vigastuse tekitamist. Kiusatavaks osapooleks on tavaliselt sellised tüübid, kes hoiavad omaette; suhtlevad väga väheste inimestega; erinevad teistest mingil viisil, kas siis rahaliselt, välimuselt või mõnel muul moel. Kiusajateks on need, kes peavad end teistest paremateks. 102 Nende enesehinnang on väga kõrge, kuid tegelikkus ei pruugi olla üldse selline nagu nemad ise seda endale ette kujutavad
*Kiusajal on karistamatuse tunne *Kiusatavad et räägi sellest kellelegi *Võimalus väga paljudele väga kiiresti mingit infot edastada. Kuidas tunda ära küberkiusamine? *Kui Sind on halvustatud(kas avalikult või privaatselt) *Kui keegi käib Sulle peale(pressib infot välja) *Kui Sind ahistatakse *Muu Sulle ebameeldiv Mida saab iga inimene teha, et internet oleks turvaline *Ei õhuta teisi kedagi halvustama *Ei kiusa ise kedagi *Kui näen mõnes suhtluskeskkonnas kiusamist, astun vahele *Ei levita kahtlase päritoluga faile. Kasutatud materjalid *http://www.arvutikaitse.ee/arvutikaitse-algtoed/ * http://www.slideshare.net/meerisild/internetiturvalisu
vigastusi, kas siis vaimselt või füüsiliselt. Vaimse vägivalla alla liigitatakse verbaalne kiusamine. See võib inimesele põhjustada eluaegse trauma, alandada enesehinnangut või viia isegi suitsiidini. Kui kiusatavale tekitatakse füüsilisi vigastusi, nimetatakse seda füüsiliseks vägivallaks, mille tagajärjed võivad olla nii suured, et kannatanu lõpetab haiglas. Selleks, et vähendada diskrimineerimist igapäeva elus ja kiusamist koolides tuleb olla tolerantsem nende suhtes, kes on teistsugused. Inimesed peavad mõistma seda, et kõik ei saa olla samasugused. Tänapäeval on sallivus väga tähtis, kuid seda ei osata väärtustada ja sellepärast on seda maailmas väga vähe.
Tegelik maali sisu. Kui lõpuks sisemised tiivad on avatud, siis nad avalikustavad puitnikerdused. Keskel on Niklas Hagenauer koos Püha Antoniusega ning vasakul on kirikuisa Augustinus ja paremal kirikuisa Hieronymus. Alumine tiib näitab viimast õhtusöömaaega koos Desiderius Beichel. Külgedel kujutab Grünewald tseene Püha Antoniuse elust. Vasakul tiival on kujutatud Püha Pauli külastust Teebasse(traditsiooniliselt on riietatud ainult palmilehtedega) ning paremal Püha Antoniuse kiusamist. Altar on maalitud praeguses Alsassis, Prantsusmaal asuva Isenheimi kloostri haiglakirikule, sest usuti, et kindlasti oli piinadest moonutatud kehaga Kristus erilise tähendusega haiglas vaevlevatele patsientidele. Füüsiline haigus on patu märk, usuti neil aegadel, ning meenutati ka altarimaalil patu ligiolekut: imelik roheline olend inglite seas, aknast sisse murdev kurat. Altari kõrvaltahvlil võib näha kloostri kaitsepühakuid Antoniust ja Püha Sebastiani,
......................................................................... ........... 9.Kui palju oled kasutanud vägivalda oma koolikaaslaste vastu ? Ei olegi .... Natukene .... Keskmiselt .... Palju .... 10.Kuidas oled sa neid kiusanud ? Narrinud .... Löönud .... Asju ära võtnud .... Sõimanud .... Solvanud .... Mingi muu tegevus .... 11.Millise tunde kiusamine sinus tekitas? Rahulolu .... Rõõmsa .... Piinliku .... Tekitas süümepiinu .... Midagi muud .... 12.Kui palju oled näinud kiusamist gümnaasiumi õpilaste seas? Vähe .... Keskmiselt .... Palju .... 13.Kuidas on ohvreid kiusatud ? Löödud .... Narritud .... Solvatud .... Ähvardatud .... Asju on ära võetud .... Ignoreeritud .... Midagi muud .... 14.Kas keegi segas vahele ? Ei .... Õpetaja .... Kaasõpilane .... Keegi teine .... 15.Kes sinu arvates peaks vahele segama ? Mina ise .... Õpetaja .... Kaasõpilased .... Kiusatava vanemad .... Kiusatav ise .... Keegi teine .... 16
otsimiseks pole nad huvitatud, kui vaid mõned, ning tihti peale lõpeb see kõik enesetappmisega. Näiteks alkohol ja kaklused on asjad mis tihti lõppevad traagiliselt. Noortele meeldib alkohol, sest see teeb neid julgemaks ja tõstab tuju. Aktuaalseks teemaks on ka koolikiusamine, mis levib pigem teismeliste seas. On palju põhjuseid miks kiusatakse. Näiteks perekond, õpitulemused, välimus ning võib olla ka tervisega seonduv kiusamine. Kõrvalolijad, kes kiusamist tähele panevad tähele või ei, ega nad sekkuda ei julge, sest kardetakse ise järgmiseks ohvriks olla. On juhtumeid kus on saanud kiusamine õudse lõpu, nt sooritatakse enesetapp, või midagi muud traagilist. Paljudel noortel on probleeme mis vajavad lahendamist. Kui sa ise ei saa probleemidele lahendust leida on olemas inimesed kas siis sõbrad, tuttavad või spetsialistid sellel alal, kes aitavad sind. Julge abi otsida!
Koolis hakatakse peategelast kiusama ilma põhjuseta, vaid kuulujuttude pärast. Just noortepärases võtmes filmid panevad koolilapsi mõtlema kiusamise üle. Samuti Katrin Reimuse raamat „Eilset pole olemas“ käsitleb koolikiusamise teemat. Olen seda raamatut lugenud, see meeldis mulle väga ja jääb mulle veel pikaks ajaks meelde. Antud raamatus viis mõnitamine ühe poisi isegi enesetapukatseni. Koolikiusamise põhjuseid on palju ning tagajärjed on tõsised. Sageli ei ole kiusamist isegi märgata. Ka Eesti kirjandusest on näiteid koolikiusamise kohta põgusalt tuua, sest see on teema, mida peab käsitlema.
ebameeldivust tekitavate toitude sööma sundimine raha ja asjade väljapressimine, äravõtmine või lõhkumine muu tegevus, mis põhjustab piinlikkust, valu ja ebamugavust Mida teha, kui oled langenud koolikiusamise ohvriks või kui tead, et kedagi kiusatakse? Koolikiusamise ärahoidmiseks ja selle lõpetamiseks on kõige olulisem probleemist rääkida. Pea meeles! Koolikiusamisest rääkimine ei ole kaebamine, vaid enese ja teiste kaitsmine! Ära aktsepteeri kiusamist ja vägivalda! Koolikiusamist pealt vaadates oled ka ise osaline ebaturvalise koolikeskkonna loomisel. Kui Sind ennast või kedagi teist kiusatakse: räägi sellest usaldusväärse inimesega (õde, vend, sõber, klassikaaslased jne) teata koolikiusamisest oma vanematele teavita koolikiusamisest kooliga seotud inimesi (klassijuhataja, psühholoog, sotsiaaltöötaja, logopeed, direktor vm)
Tema jaoks on sinu valu sama hea, kui tema enda valu. Ta on alati valmis rõõmustama koos sinuga, kui sul vähegi milleski hästi läheb. Ei, ta pole kade. Ta annab oma parima, et sul oleks hea. Sa tead, et võid talle alati helistada - isegi öösel. Ta on alati nõus sind kuulama, kui kiire tal ka parasjagu poleks. Sina oled tema jaoks palju tähtsam. Tunned temast sageli puudust. Tema kallistused on soojad ja armastust täis. Igatsed isegi tema nääklemisi ja kiusamist. Vahel juhtub, et lähete tülli. Loodad, et ta helistaks, kuid telefon on tumm. Võtad ise meeleheitlikult telefoni ja valid ta numbri, et öelda: Palun andesta! Mitte mingi probleem ei ole teie jaoks raskus, sest sa tead, et koos tulete te alati sellest välja. Mis ka ei juhtuks. Sinu jaoks on ta ainulaadne - eriline! Armastad teda just sellisena nagu ta on. Sõbrana. Vahel tunned, et oled teda kogu oma elu armastanud ja see tunne aina kasvab
Füüsilise vägivallaga põhjustatakse kellegi surma, rasked kahjustsused või kerged. Psüholoogilise vägivald: kiusamine, töökiusamine jne. Euroopas on ülekaalus psüholoogiline kiusamine. 2.) Ahistamine, solvamine, sotsiaalne isoleerimine või negatiivne mõju kellegi tööülesannete täitmisel. Samuti peab see "bullying" olema korduv tegevus, näiteks kord nädalas(teatud perioodil) 3.) Jah, "bullying" on süntemaatiline nähtus. 4.) Jah. "Bullying" tähendab kiusamist töökiusamist jne. Samti kuulub siia ka kooli kiusamine(vägivald). Seega bullying on seotud kõikide valdkondadega. 5.) Jah, "bullying" on eskaleeruv protsess. mis lõpeb ohvri surumisega madalamale positsioonile ja muutumisega üha rohkem süstemaatiliste negatiivsete sotsiaalsete rünnakute sihtmärgiks. 6.) Euroopa Liidus kuulub psüühiline vägivald seadusega karistamisele. 7.) Eestis puuduvad veel seadusega karistamiseks psüühilise vägivalla eest. Kuid 2013.aastal
Tegelased: Rasmus - väikest kasvu, tagasihoidlik poiss, keda huvitas ajalugu, astus ebaõigluse vastu välja. Kaksikud Gert ja Ragnar kaks kaaki, Ragnar oli liider ja Gert oli jooksupoiss. Elasid vanaema juures. Ema oli Soomes ja isa teadmata kadunud Elina ja Mari-Liis kandisd gooti stiilis riideid ja koolis kutsuti emodeks, head sõbrannad, pealehakkajad, abivalmid, ei sallinud ebaõiglust. Loo moraal: ära tegele selliste asjadega, mis sulle ja teistele kahju toovad Arvamus: kiusamist ei õigusta miski ja kui sa valid sellise tee siis tagajärjed võivad olla ebameeldivad/negatiivsed. Tegevus: See raamat jutustab ühest poisist kelle nimi on Rasmus. Rasmus läks teise kooli, kus oli alguses päris tore. Tema elu muutub päevapealt, kui tema klassi tulevad vennad Gert ja Ragnar. Nad valivad just Rasmuse oma sihtmärgiks, keda kiusata, ka ülejäänud klassi poisid keeratakse Rasmuse vastu ülesse. Nii mõnitatakse Rasmust ja pressitakse talt raha välja. Ka
Gümnaasiumiastmes ja algkoolis ei ole see nii märgatav, mis muidugi ei tähenda, et probleem sealgi olematu oleks. Vägivald võib olla kahesugune. Eristada saab füüsilist ja vaimset vägivalda. Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine. Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele võib esineda kiusamist ka õpilase ja õpetaja vahel. Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama või kui see pole võimalik, siis mõnda teist täiskasvanud inimest, keda ta usaldab. Suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, lastel, kellel on tervisega probleeme (näiteks kannavad prille, ei kuule hästi või on paksemad); neil, kes õpivad väga hästi (või ka väga halvasti), aga kes on füüsiliselt ja psüühiliselt teistest nõrgemad; lapsed, kes teistest erinevad
õpetajate ning klassikaaslaste jaoks „käitumisprobleemidega lapseks”. Lapse käitumisprobleemid aga on juba ka ümbritsejate mure. Koolis sõltub tõrjutuse märkamine ning sellega tegelemine suuresti sellest, milline on õppeasutuse õhkkond ja õpetajad. Seoses tehnika arengu ja selle kättesaadavusega on osa kiusamisest internetti kolinud. Kuna küberkiusamine ei pruugi olla nähtav kõigile, on õpetajatel keeruline küberkiusamisse otseselt sekkuda, ent teemana on võimalik nii kiusamist kui ka küberkiusamist käsitleda tundide raames nagu klassijuhatamine, arvutiõpetus, inimeseõpetus, kus tutvustataks, kuidas internetiavarustes ennast esitleda ja teistesse ning nende arvamustesse suhtuda ning kelle poole pöörduda, kui kedagi juba kiusataksegi. Kui laps tunneb end teiste poolt tõrjutuna just kooliseinte vahel, saaks seda parandada tugisüsteemi abil. Näiteks võiks õpetaja, kellel on olemas kiirem ja mõnesmõttes ka tõhusam suhtlus nii vanemate
Eriti ekstreemsetel juhtudel võib koolivägivald kulmineeruda ka tapmisega ja/või enesetapuga. Koolivägivald on samuti tõsine õigusrikkumine, nagu iga teinegi isikuvastane kuritegu.Koolivägivald võib olla klassi- või koolikaaslase norimine, mõnitamine, tema raha või asjade äravõtmine, tema isiklike asjade lõhkumine ja määrimine; tema eiramine ja laimujuttude levitamine; vägivallaga ähvardamine; peksmine.Lisaks õpilaste omavahelisele kiusamisele võib esineda kiusamist ka õpilase ja õpetaja vahel. Kõikidest juhtumitest peab laps kodus vanemaid teavitama või kui see pole võimalik, siis mõnda teist täiskasvanud inimest, keda ta usaldab.Suurem oht sattuda koolivägivalla ohvriks on uutel õpilastel, lastel, kellel on tervisega probleeme (näiteks kannavad prille, ei kuule hästi või on paksemad); neil, kes õpivad väga hästi (või ka väga halvasti), aga kes on füüsiliselt ja psüühiliselt teistest nõrgemad; lapsed, kes teistest erinevad
Vägivald sünnitab vägivalda Läbiaegade on öeldud, et mõistlik ja tark inimene suudab oma probleemid lahendada sõnadega. Vägivallatsedes kasvatatakse viha veelgi suuremaks ning seejuures ei lahendata midagi. Juba pikka aega ümbritseb vägivald meid kõikjal : koolis, tänavatel ja halvimal juhul isegi kodus. Vägivalda vahendab ka meedia. Kohutav on ka see, et tänapäeva multifilmides, mida vaatavad enamus väikseid lapsi, kumab läbi vägivallatsemine. Koolis viibivad noored kõige rohkem, seega võiks ju loota, et kool on lapse teine kodu, kuid see pole nii. Tänasel päeval leidub küllalt noori ja lapsi, kes mõtlevad hommikul voodist tõustes, kas täna õnnestub kiusajatest nähtamatult mööduda või juhtub halvim ja läheb nii nagu tavaliselt tuleb taluda nii vaimset kui ka füüsilist vägivalda. Taoliste mõtetega ei ole lihtne ning meeldiv kooli poole sammuda. Vahel tuleb ette ka seda...
Nad võiksid otsida endale mingi hobi või tegevusala, kui neil pole midagi targemat teha. Või kui ei meeldi millegiga tegeleda, siis passigu kodus. Ja kui näiteks narritakse klassivenda või klassiõde ja ta ei ole tugev ja ei seise enda eest, siis lihtsalt sõimatakse teda veel rohkem kui enne. Aga mõned ei julgegi midagi vastu ütelda, sest iga sõna, mis see poiss või tüdruk ütleb võib olla saatuslik ja narritakse üha enam ja enam. Meie klassis on olnud tegelikult norimist ja kiusamist, aga enam seda ei tehta ja see on tore. Võib ütelda, et on noori, kellel ei ole linnas kohta on palju, aga mitte väga palju. Sest ikka on keegi teine, kes saab narritavaga läbi. Neid on ikka rohkem, kellel on sõpru ja kes leiavad endale hobi, mis neile meeldib. Ja need, kes lähevad uude klassi ja teda hakatakse narrima ja vaadatakse kas ta peab vastu, sellele mis temaga tehakse ehk narritakse. Tean inimesi, kes on väga ülbed ja nad lihtsalt peavad teisi sõimama, et tähelepanu saada
Koolivägivald Koolikiusamine on väga aktuaalne teema. Kiusamist on nii vaimset kui ka füüsilist. Seda kõike esineb suurtes koolides kindlasti rohkem kui väikestes, sest väiksemates maapiirkonna koolides levivad jutud kiiremini, et kedagi kiusatakse ja probleemile leitakse kiiremini ka lahendus. Suurtes koolides on aga õpilasi nii palju, et võib märkamatuks jääda, kui kedagi kiusatakse. Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline
Koolivägivald Koolikiusamine on väga aktuaalne teema. Kiusamist on nii vaimset kui ka füüsilist. Seda kõike esineb suurtes koolides kindlasti rohkem kui väikestes, sest väiksemates maapiirkonna koolides levivad jutud kiiremini, et kedagi kiusatakse ja probleemile leitakse kiiremini ka lahendus. Suurtes koolides on aga õpilasi nii palju, et võib märkamatuks jääda, kui kedagi kiusatakse. Lapsepõlves kogetud trauma võib jätta inimesele märgi kogu eluks. Olenemata, kas trauma on vaimne või füüsiline
Inimlikkust peegeldab ka mõlema seisukohast see, et mõlemad valisid üksinda olemise asemel olla teineteisega. Huhuu käis väljast toitu otsimas ning selle asemel, et see ka väljas ära süüa, tuli ta toidukorviga koju, et ka Popi saaks mingi jao kätte. 2. Kui Popi ja Huhuu kahekesi jäid, võttis Huhuu endale õiguse koera mitte millegi eest taga ajada, peksta ja kamandada. Seega võttis endale õiguse hakata peremeheks. Popi lihtsalt kuulekalt allus talle. Ta talus peksmist ning kiusamist. Ka tänapäeval on nii, et üks on liidriks, ning teised on järgijad. Läbi aegade on olnud kuningad ning keisrid, kes juhivad riike ja rahvaid, ning kellele allutakse ja keda järgitakse. Popi väljendab inimese orjameelsust. Kui inimene näeb, et on keegi, kes on temast mõjuvõimsam ning tugevam, siis allub ta talle. Harva hakkab ta talle vastu. Öeldakse ju, et: "Ära pure kätt, mis sind toidab!". Kui uus karm isand Popit peksis, siis ta ei rünnanud vastu, vaid põgenes esimesel
Millised on tugevamad mõjutajad elluastujale noorele? Minu arvates mõjutavad elluastujat noort kõige enam kolm tegurit: perekond ehk siis suhted oma vanematega, vanavanematega ja õdede-vendadega, siis sõbrad ehk milliste inimestega sa suhtled ja kuidas on su staatus grupis ning siis ka veel kool ehk siis õpetajate ja kaaslaste suhtumine sinusse. Kui kõik need kolm tegurit on korras, siis peaks noor olema nii valmis ellu astuma, kui üks noor suudab olla. Kõige tugevamaks mõjutajaks elluastujale noorele on minu arust perekond. Perekond on meid ümbritsenud juba lapsepõlvest saadik ja tegelenud meie elu kujundamisega. Kogu ülejäänud elu hakkab ju pihta sünniga ja kuna meie sünni juures olid ju meie vanemad, siis on nendel kõige suurem osakaal meie elu kujundamisel. Üldjuhul kujundavad nende väärtushinnangud ka meie väärtushinnangud, sest kogu oma elu vaatame neile alt üles. Loomulikult vanemaks saades ei suuda ...
enesetappu teha- ta hüppas kolmanda korruse rõtult alla, aga õnneks jäi ta elama.Minu arust on see sellepärast kurb,et Niru tegi seda sellepärast,kuna teised kiusasid teda. See teos pakub lugejale palju huvi.Saame teada mis probleemid olid siis ja kas praegu on samad probleemid.Ning lugeja saab näha, kuhu kiusamine välja viib.Ja äkki on või on olnud lugejal samad probleemid ning saab mõelda mida teist moodi teha. Raamatu teema on väga oluline ka sellepärast kuna koolis on palju kiusamist ja narrimist ka tänasel päeval.Ning kiusaja,kes seda loeb, saab äkki aru ,mida teised tunnevad,keda ta kiusab ning enam ei kiusa teisi.Ma ei ole teisi sama taolisi raamatuid lugenud ning ei oska sellepärast võrrelda teiste raamatutega seda raamatut. Minu arvates sobib see raamat tänapäevaga väga hästi,sest seal on samad probleemid, mis tänapäeval.Paljugagi võib antud jutustuses nõustuda.Aga see polnud väga põnev, sest ma ei saanud algusest väga aru ning seal oli segaselt
Täiesti võimatu oli vaadata kuidas Joosepit koguaeg sõimati ja peksti. Tahtsin lihtsalt ekraani sisse hüppata ja karjuda nende värdjate peale. Ainuke hea olukord seal on see, et mitte kõik inimesed klassis polnud Andersi jooksupoisid ning Joosep sai endale lõpuks vähemalt ühe kaitsja, aga ka see suutis teda filmi lõppus petta. Konflikti süüdlasteks saab pidada kohe mitut inimest: Joosepit ja tema vanemaid, klassikaaslasi ja nende vanemaid ning loomulikult õpetajaid, kes seda kiusamist vaikselt pealt vaatasid. Joosep on süüdi selles, et ta näitas „kiskjatest“ klassikaaslastele, et ta pole suuteline ennast ise kaitsma. Põrgulised said kohe aru, et Joosep nagu nii neile midagi vastu ei tee ning vanematele ja õpetajatele ta ka sellest muidugi midagi ei räägi. Vanemaid süüdistan ma selles, et nad niisugusi lapsi üles kasvatasid. Kiusajaid tegelikult ei saagi väga konfliktis süüdistada, kuna selline käitumine on kujunenud tänu nende perekonna kasvatusele
ebaviisakas olla. Kuna klassikaaslased kohtlesid Johannest ebaõiglaselt, suutis ta muuta oma isiksuse tugevamaks. Ta ei muutunud kalgiks, vaid mõistis, et ta ei pea taluma kiusajate laimu. Mõeldes enesetapule ütles Johannes endale: „Ma tahan kõike uut. See ei ole minu elu. See ei ole minu elu. See ei ole minu elu.“ Kui ka teised koolivägivalla all kannatavad lapsed suudaksid alustada algusest ja võtta kiusamist kui karakteri kasvatajat, oleks nende inimeste edasine elu arvatavasti lihtsam. Nagu tuntud fraas ütleb: kõik mis ei tapa, teeb tugevaks. Johannese ellu, nagu ka paljude teiste reaalsete õpilaste omasse, jättis koolikiusamine sügava jälje. Tänu tugevale iseloomule suutis ta selle probleemi seljatada ning arendada oma isiksust. See nõudis küll äärmuslikke meetmeid, kuid suutes alustada uuesti, on kõik võimalik. Väärkohtlemist tuleks
tõttu vähem aega pingutamiseks sellele mida mul endal on päriselt vaja? Ühiskonnas on pidevalt aktuaalseks teemaks koolikiusamine, enim on see levinud teismeliste seas. Põhjuseid miks kiusatakse on palju, sest kui tahetakse kiusata, siis selleks leitakse põhjus alati. Kiusaja ohvriks võib sattuda kasvõi sellepärast, et talle ei meeldi mõni kiusatava riideese, õpitulemused, perekond, vanemate töökohad ja kurvemal juhul ka mõni haigus. Enamus ajast ei pane kõrvalolijad kiusamist tähele või kui panevad, siis ei juleta sekkuda, sest kardetakse sattuda ise järgmiseks ohvriks. On juhtumeid, kus kiusamine saab vägagi õudsa lõpu, sooritatakse enesetapp või veel midagi traagilisemat. Ilmar Raagi tuntud film Klass oli ehtne näide sellest, millega võib üks koolikiusamine lõppeda. See võiks olla õpetuseks kõigile, et ei tohi teisi eristada ning neid millegi pärast kiusata või kui märgatakse kedagi sellises täbaras olukorras, siis tuleks sellele reageerida
Koolikiusamine. Paratamatus või mitte? Kui nüüd püüda defineerida sõna „koolikiusamine“, siis tähendaks see üldpildis ühe või mitme inimese negatiivset ja sageli agressiivset või manipuleerivat tegu teise inimese/inimeste suhtes. Kiusamist nimetatakse väärnähtuseks ja see põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamisel on 4 erinevat vormi, milleks on füüsiline kiusamine, mittefüüsiline kiusamine, vara kahjustamine ja küberkiusamine. Kuna füüsilise koolikiusamise alla käivad löömine, togimine, teistele haiget tegemine, hammustamine, sülitamine jms, siis minu arvates ei saa seda tõlgendada paratamatusena. Kiusamine on tagajärg. Keegi ei sünni hea või halvana.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
